LOOMASÕBRALIK TARBIMINE

LOOMASÕBRALIK TARBIMINE

LOOM KUI TUNDLIK OLEND

Loomad on tundlikud olendid, mis tähendab, et loom:

• on võimeline olema teadlik ümbritsevast;

• on teadlik emotsioonidest, mis on seotud aistingute ja tunnetega;

• on teadlik, mis temaga juhtub;

• on võimeline kogemustest õppima;

• on teadlik oma keha aistingutest, nagu näiteks valu, nälg, külm, kuum;

• on teadlik oma suhetest teiste loomadega, kaasa arvatud inimene;

• on võimeline eristama ja valima erinevate objektide, loomade ja situatsioonide vahel, mis näitab, et nad saavad aru, mis nende keskkonnas toimub.

VIIS VABADUST

• Olla vaba janust ja näljast – võimaldades loomadele piisavas koguses süüa ja juua, et organismi vajadused oleksid kaetud ning tervis ja elujõud tagatud.

• Olla vaba ebamugavustest – võimaldades loomadele sobiva keskkonna, peavarju ja mugava puhkeala.

• Olla vaba valust, vigastustest ja haigustest – kasutades haigusi vältivaid meetmeid või haigusnähtude ilmnemisel võimaldada loomadele kiire diagnoos ja sobilik ravi.

• Vabadus loomuomasele käitumisele – võimaldades loomadele piisavalt ruumi ja vastavad (pidamis)tingimused ning võimaldades neil liigikaaslastega suhelda.

• Olla vaba hirmust ja kannatustest – võimaldades loomadele tingimused ja kohtlemine, mis väldivad psüühilisi kannatusi.

LOOMASÕBRALIK TARBIMINE

• Loomasõbralik tarbimine tähendab tarbimist, kus inimene toetab oma ostuvalikutega ettevõtteid, kes ei kahjusta loomade heaolu.

LOOMASÕBRALIK TARBIJA

• Eelistab mahetootmisest pärit loomseid tooteid või loobub loomsete toodete tarbimisest.

• Ostab vaid vabalt peetud kanade mune, sh mahemune.

• Ei tarbi rasvunud hanemakse (foie gras) ja “valget” vasikaliha (veal).

• Ei tarbi koorikloomade (nt vähkide) liha.

• Eelistab loomasõbralikult kasvatatud ja tapetud kalade liha.

• Ei osta loomkatseid tegevate firmade tooteid (kodukeemia ja kosmeetika).

• Ei osta karusnahka.

• Väldib naturaalsest siidist toodete ostmist.

• Ei külasta metsloomi kasutavaid tsirkuseid.


• Eelistab mahetootmisest või teistest loomade heaolu tagavatest ettevõtetest pärit loomseid tooteid või loobub loomsete toodete tarbimisest.

MIKS?

INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS - SEAD

• Poegimissulud tiinetele emistele: poegimissulu põrandapind on tavaliselt väiksem kui 1,5 m2 (0,7 m x 1,2 m). Emised paigutatakse poegimissulgudesse umbes nädal enne loodetavat poegimist, väidetavalt selleks, et emised poegi ära ei magaks.

• Emistel tekib stereotüüpne käitumine: sulupiirete närimine, pea kõigutamine küljelt küljele, õhu hammustamine jms.

INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS - SEAD

• Nuumsigade pidamistihedus: Euroopa Liidu liikmesriikides on 100 kilogrammise (tavaliselt 5-6 kuu vanuse) sea kohta minimaalne vaba põrandapind 0,65 m2, üle 100 kg sea puhul 1 m2.

• Põrsastel lõigatakse suurem osa sabast, et nad üksteise sabasid ei näriks. Sabade närimine tuleneb liiga tihedast asustusest, igavusest ja muudest pidamistingimustest.

• Põrsastel lõigatakse kohe pärast sündi lõikehambaid, et nad emiste nisadele viga ei teeks.

• Liha kvaliteedi parandamiseks kastreeritakse nuumamise eesmärgil kasvatatavad kultpõrsad, seda tehakse tavaliselt valu leevendamata.

INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS - BROILERID

• Broilerite pidamistihedus: Euroopa Liidu liikmesriikides on tavaline, et 2 kg raskuseid kanu on 1 m2 kohta 17-19.

• Aretuse tulemusel kasvavad kanad nii kiiresti, et nad kannatavad jalahädade ja südamerikete tõttu.

• Jalaprobleemide tõttu ei saa osad linnud kõndida ning ei jõua vee ja söödani.

• Allapanu on väljaheidetega saastunud ning ammoniaagist tingituna on neil põletushaavad rindadel ja jalgadel.

• Aretuseks kasvatatavate broilerite söötmist piiratakse - neile antakse 1/5 söödakogusest, mida nad sööksid, kui sööt pidevalt ees oleks.

INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS - VEISED

• Paljud lehmad kannatavad jalahädade (nt laminiidi) käes, mille põhjusteks on ratsioon, söötmis- ja pidamisviis, keskkonnatingimused ja suured udarad.

• Paljud lehmad põevad mastiiti – valusat ja piinarikast udarapõletikku.

• Lihaveiseid kasvatatakse nuumalautades, kus nad on tihedalt latrites koos, neil ei ole piisavalt ruumi liikuda ja loomuomaselt käituda.

• Lõas peetavad ja suvel karjamaale mitte pääsevad lehmad ei saa piisavalt liikuda ja loomuomaselt käituda.


• Ostab vaid vabalt peetud kanade mune, sh mahemune.

MIKS?

PUURIKANAD

• Puurid munakanadele: Euroopa Liidu liikmesriikides on minimaalne pind kana kohta 550 cm2, mis on vähem kui A4 suurune paberileht (620 cm2).

Täiustatud puurides on kanal “kasutatavat” pinda 600 cm2 ning lisaks sellele teistega ühine pesakast ja siblimise ala. Täiustatud puuridele ülemineku aeg on 2012. a.

PUURIKANAD

• Tibudel lõigatakse ära nokkade otsad, et vältida üksteise sulgede ja kehade nokkimist, põhjustades sellega neile kroonilist valu. Nokkimine on tingitud pidamistihedusest ja allapanu puudumisest.

• Kanade nahk on marrastunud, kuna nad nokivad üksteist ning hõõruvad end vastu puuri seinu.

• Kanad kannatavad luumurdude tõttu, sest neil pole piisavalt füüsilist koormust.

• Kanad elavad väljaheidetest ja ammoniaagist saastunud keskkonnas.

• Kanade transport ja tapmine põhjustab lindudele valu ja kannatusi.

TRANSPORT

• Heaolu kahjustavad:

• stress ja vigastused loomade veokisse ajamisel ja veokist maha ajamisel - loomade julm ajamine, ebasobivad kaldteed, kukkumised jm tegurid;

• stress uue keskkonna tõttu;

• vigastused (luumurrud, muljumised) lindude püüdmisel ja transpordikastidesse panemisel;

• haigete ja vigastatud (sh liikumisvõimetute) loomade transportimine;

• stress kitsastest tingimustest ja lõastamisest;

• nälg, janu, ebasobiv kliima, väsimus;

• transportimisel saadud nakkuslikud haigused.

UIMASTAMINE JA TAPMINE

• Heaolu kahjustavad:

- loomade mahaajamine veokist ja loomade ajamine (eriti nõrgad ja vigastatud loomad);

- loomade ooteala lähedus tapmisruumile ehk helidest ja lõhnadest ja vaatest tekkiv stress;

- loomade kohtlemine enne uimastamist (nt kodulinnud veevannis uimastamise korral);

- ebaefektiivne uimastamine, mille tõttu võivad loomad surmamise hetkel olla teadvusel;

- uimastamise ja veretustamise vahel on liiga pikk aeg, mille jooksul võivad loomad teadvusele tulla.

MAHEPÕLLUMAJANDUS

• Rangemad nõuded loomade heaolu arvestades:

- Peab olema piisavalt ruumi, et loom saaks kergesti lamama heita, ümber pöörata, ennast puhastada ja teha liigile omaseid liigutusi. Loomadel peab olema võimalik liigiomaselt käituda.

- Loomale sobilikud tingimused: tervislik sisekliima, valgustus, ventilatsioon.

- Loomad peavad pääsema aastaringselt jalutusalale.

- Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega ning haigele loomale tuleb tagada viivitamatu arstiabi.

MAHEPÕLLUMAJANDUS

• Rangemad nõuded loomade heaolu arvestades:

- Loomade sarvede eemaldamine, sabade kärpimine, põrsaste hammaste lõikamine ja tibude nokkade lühendamine on lubatud üksnes eesmärgiga parandada loomade turvalisust, heaolu või hügieenitingimusi.

- Mahepõllumajanduses on üldiselt lubamatu loomi lõastada ja nende liikumisvabadust liigselt piirata. Erandina võib lõastada kuni 2010. aasta lõpuni lautades, mis on ehitatud enne 01.05.2001, juhul kui loomad saavad aasta läbi regulaarselt liikuda ja neil on mugavad allapanuga asemed ning muud heaolu nõuded on täidetud.

- Lindude puurispidamine on keelatud.


• Ei tarbi rasvunud hanemaksa (foie gras) ja “valget” vasikaliha (veal).

MIKS?

RASVUNUD HANEMAKS (FOIE GRAS)

• Sundsöötmise protsessi käigus võetakse linnul kaelast kinni ning talle surutakse metallist või plastikust 20-25 cm pikkune toru söögitorusse. Neid sunnitakse seedima mitmeid kordi suuremaid koguseid, kui nad vabatahtlikult sööksid.

• Rasvase maksa sündroom – patoloogiliselt suurenenud ja kahjustunud maks. Normaalse maksaga võrreldes kuni 10 korda suurem.

• Ca 80% lindudest peetakse kingakarbi suurustes üksikpuurides. Nt Prantsusmaal kasutatakse 26 x 28 cm suuruseid puure.

• Veelindudena on neil tugev vajadus vee järele, mida neile ei võimaldata.

• Linnud kannatavad jalapõletike ja luumurdude tõttu.

• Linnud suudavad vaevu seista ja neil on raskusi kõndimisega, kuna suureks paisunud maks surub jalad laiali.

• Lindudel on tervisehäired (hingamisraskused, maksa fibroos, peensoolepõletik, söögitoru vigastused) ja stress, depressioon ja käitumuslikud probleemid.

• Rasvunud maks ei funktsioneeri ning mürgid satuvad linnu vereringesse, kahjustades mitmeid organeid, sh aju.

• Mõned tootjad hoiavad kahe kuni nelja nädalase sundsöötmise ajal linde pimeduses, et linnud rahulikud oleksid.

• Söögitoru vigastuste tõttu on iga söötmiskord piinarikas protseduur. Söödetakse alates 9. sundnuumapäevast 5-6 korda päevas.

• Surma põhjuseid on palju, üks neist on lämbumine.

RASVUNUD HANEMAKS (FOIE GRAS)

“VALGE” VASIKALIHA (VEAL)

• “Vasikaliha” kastid Põhja-Ameerikas - kastid, kus kasvatatakse vasikaid liha tarbeks on tavaliselt 60 cm x 75 cm.

• Kuna neil puudub liikumisvõimalus, suudavad mõned vasikad vaevu omal jalal tapale minna.

• Eriti ekstreemsetes süsteemides antakse neile vähe rauda ja kiudaineid sisaldavat vedelat sööta, et nendest saaks nö valget liha.

• Vasikatel võivad olla tõsised tervisehädad, kõrvalekalded käitumises ning ebanormaalsused soolestiku arengus.

• Vasikad käituvad stereotüüpselt: nad imevad, lakuvad ja hammustavad kasti piirdeid ning rullivad keelt eesmärgitult.

• Euroopa Liidu liikmesriikides on selliste sulgude kasutamine keelatud.


• Ei tarbi koorikloomade (vähkide, krabide, jõekarpide, krevettide jt) liha.

MIKS?

KOORIKLOOMAD

• Vähkide püüdmisel kasutatakse lõkse, kust vähid ei saa põgeneda. Kadunud lõksudesse jäänud vähid surevad nälja, kannibalismi või ekstreemsete ilmastikutingimuste tõttu.

• Krabide püüdmisel on köndistumise oht – krabid “viskavad” stressi tõttu sõrad maha ning on raske kindlaks teha, kas sõrad on eemaldatud tahtlikult või mitte.

• Koorikloomad peavad transportimise ajal olema tihedalt paakides, kuigi looduses on nad üksikud loomad. Nende sõrad on elastikrihmadega kokku seotud, et vältida üksteise vigastamist.

• Hoiustamispaakides olevaid loomi ei toideta ja nad võivad olla mitmeid kuid toiduta.

KOORIKLOOMAD

• Koorikloomade tapmiseks kasutatavad meetodid: lõikamine, surmamine seljaaju läbitorkamise teel, keetmine või grillimine.

• Ei ole ühtegi meetodit, mis tagaks vähkide kindla, kiire ja valutu surma.

• Keevasse vette panemisel käituvad vähid ja krabid metsikult, pekstes sabaga ja püüdes põgeneda. Uuringud näitavad, et selline käitumine näitab valu.

• Krabid viskavad keevasse vette pannes tihti oma sõrad maha ning seetõttu kasutatakse nende puhul nt seljaaju läbitorkamist enne keetmist.

• Jõekarpe tapetakse aurutades.


• Eelistab loomasõbralikult kasvatatud ja tapetud kalade liha.

MIKS?

VÄIKESED KALAKASVANDUSED

• Probleemideks võivad olla:

- liiga suur asustustihedus;

- vesi ei ole kvaliteetne, piisavalt hapnikurikas ning forellide puhul piisava veevooluga;

- kalade võimalus end vigastada ühenduskanalites, tiikides, basseinides;

- kalade näljutamine enne transporti ja tapmist, et vesi püsiks puhtana ning liha ei saastuks; mis võib põhjustada üksteise ründamist – sabade hammustamist ja kannibalismi.

• Pikaajaline stress, halva kvaliteediga vesi ja sööt ning käitumisprobleemid võivad esile kutsuda immuunsuse vähenemist ning paljunemisvõime ja kasvu häirumise.

VÄIKESED KALAKASVANDUSED

• Valu ja kannatusi võivad põhjustada:- röövloomade ligipääs tiigile ja kaladele;- kala püüdmine õngega ja kalade veest välja võtmine

(eriti, kui ei kasutata kahva);- oskamatu tapmine: kala uimastamine/tapmine ei ole

efektiivne või kala ei tapeta koheselt pärast tiigist väljapüüdmist;

- niisa ja marja lüpsmine, eriti kui seda tehakse kala uimastamata.

SUURED KALAKASVANDUSED

• Tihedalt kokkusurutuna ujuvad kalad pidevalt ühte ringi ja ilmutavad liigile mittekohast käitumist.

• Üleasustatus ja vangistus võivad tekitada kaladel stressi, muutes nad haigustele vastuvõtlikumaks.

• Parasiitide levik võib põhjustab nakatunud kaladele suuri piinu ja surma.

• Hinnanguliselt kulub 1 kg kasvanduslõhe tootmiseks 3 kg looduses kasvanud kalu.

• Vastuvõetamatud tapmismeetodid on kalade puhul ikka veel lubatud, näiteks lämbumine ja veretustamine ilma uimastamiseta.

• Kaotatud võrkude ehk “kummitusliku” kalapüügi tagajärjel surevad võrkudesse kinni jäänud kalad ja mereloomad, nt delfiinid, kilpkonnad, merelinnud jt.


• Ei osta loomkatseid tegevate ettevõtete kodukeemia ja kosmeetikatooteid.

MIKS?

KODUKEEMIA JA KOSMEETIKA

• Osa tootjaid testivad kodukeemia- ja kosmeetikatooteid loomadel.

• Eestis on kodukeemia ja kosmeetika toodete testimine loomadel keelatud.

• Food, Drug and Cosmetic Act ei nõua kosmeetikatoodete loomadel testimist. Food and Drug Administration nõuab firmadelt, et viidaks läbi misiganes asjakohased mürgisuse määramise testid, et oleks tõestatud nende toodete ohutus.

• Kuna teste tehakse juba aastakümneid, siis samu kemikaale testitakse samadel loomaliikidel.

• Saadud tulemusi ei kasutata toodete inimesele ohutumaks tegemiseks, vaid ainult mürgisuse astme määramiseks.

TESTID – DRAIZE TEST

• Määrab kemikaalide kahjulikkust jälgides kahjustusi, mis need looma silmadele ja nahale tekitavad.

• Silma ärritavuse testimisel pannakse testitava toote lahust loomale otse silma.

• Naha ärritavuse testimisel pannakse testitavat ainet looma raseeritud ja marrastatud nahale.

• Katseperiood on vähemalt 7 päeva ja loomad kannatavad ekstreemset valu. Silma ärritavuse testi tulemusel jäävad silmad haavadesse, veritsema ning loomad jäävad tihti pimedaks.

• Katseperioodi lõpus tapetakse kõik katseloomad, et hävitada testitud aine mõju siseorganitele.

TESTID – LD-50 TEST (Lethal Dose 50 Percent)

• Tähendab aine kontsentratsiooni kogust, mis tapab pooled testgrupi loomadest kindla ajaperioodi jooksul.

• Kasutatakse mürgisuse astme kindlaks määramiseks.

• Katseloomi sunnitakse ainet sisse võtma, sisse hingama või muul moel tarbima.

• Katseperioodi vältel tunneb loom teravat ängi: valu, krampe, kõhulahtisust, mädavoolu ja veritsemist silmadest ning suust.

• Ellu jäänud loomad tapetakse, lahatakse ja analüüsitakse, mis organid olid mõjutatud ja miks need loomad ei surnud.

MÕNED ALTERNATIIVID

• Katseklaasi tehnoloogia (in-vitro): kui keemiline aine tapab katseklaasis rakud, võib see olla mürgine; kui see peatab haiguse põhjustaja, siis võib see olla suuteline ravima haigust. Inimrakke ja -kudet kasvatatakse konteinerites väljaspool organismi.

• Rakukultuuri tehnoloogiad (cell culture techniques): võimaldavad teadlastel luua mudelid inimorganitest.

• Arvuti- ja matemaatilised meetodid: ennustab testitava aine ärritavust füüsiliste ja keemiliste struktuuride ja omaduste põhjal.

• Epipack Test: kasutab kloonitud inimnaha rakkude kihte, et hinnata inimeste reaktsiooni nahaärritajatele.

VEEL VÕIMALUSI

• Ameerika GRAS (Generally Regardes As Safe) nimekiri tuhandetest koostisosadest, mille kohta on juba teada, et need on ohutud. Sisaldab ka infot nende ajaloolise ja keemilise kasutamise kohta.

• Inimeste kliinilised uuringud.

KEELD EUROOPA LIIDUS

• Alates 11. märtsist 2009 ei tohi Euroopa Liidu riikides testida kosmeetikatoodete koostisosi loomadel. Kosmeetikatoodete testimine loomadel on Euroopa Liidus keelatud 2004. aastast.

• Alates 11. märtsist 2009 on keelatud müüa Euroopa Liidus kosmeetikatooteid, mida on testitud loomadel pärast 11. märtsi.

• Enne 11. märtsi toodetud kosmeetikatooteid võib müüa.

• Teatud tüüpi testide puhul hakkab keeld kehtima 11. märtsil 2013.

MÕNED FIRMAD, KES TESTIVAD

• Procter&Gamble (nt kaubamärgid Max Factor, Oral-B, Pantene, Gillette, Tide, Fairy)

• Colgate-Palmolive Co (nt Palmolive, Speed Stick, Ajax, Mennen Co jt)

• Johnson & Johnson (nt Clean & Clear, Neutrogena)

• Lever Bros. (nt Unilever, Dove, Cif)

• L`Oreal Paris (nt Garnier, Maybelline)

• Reckitt Benckiser (nt Veet, Cillit, Old English)

• S.C. Johnson (nt OFF!, Glade, Shout)

jpt

MÕNED FIRMAD, KES EI TESTI

• Kõik Eesti tootjad

• Avon Products

• Clarins of Paris

• Giovanni Cosmetics

• Goldwell USA

• Oriflame USA

• Weleda Inc

jpt

NIMEKIRJAD

• Täielikud nimekirjad PETA (People for the Ethical Treatment of Animals) lehel:

http://search.caringconsumer.com/


• Ei osta karusnahka.

MIKS?

MINGID

• Traatpuurides puudub käppade jaoks normaalne pinnas ning seetõttu esineb jalaprobleeme.

• Probleemideks on piiratud liikumine. Puudub ronimise ja tunnelites olemise võimalus ning puuduvad normaalset käitumist stimuleerivad asjad (allapanu, närimispulgad jm), puuri kõrgus ei võimalda neil tõusta tagajalgadele.

• Minkidele ei ole tagatud ujumisvõimalusi.

• Esineb liigisisest agressiivsus, mis on tingitud ebasobivast loomade aretusest ja üleasustatusest.

• Puurides ei ole minkidel võimalik loomuomaselt käituda, neil tekib stress ning nad imevad või hammustavad oma sabakarvu või nahka. Esineb enda saba ja jäsemete vigastamist.

• Minkidel esinevad terviseprobleemid, nt maohaavandid, neerude hälbed, hammaste lagunemine.

REBASED

• Traatpuurides puudub käppade jaoks normaalne pinnas ning seetõttu esineb jalaprobleeme.

• Piiratud on oluliste vajaduste, nagu kaevamine, rahuldamine.

• Ei ole loodud tingimusi varjumiseks hirmu põhjustavate liigikaaslaste ja inimeste eest; ei ole pesakaste ja platvorme.

• Rebastel esineb ebanormaalset käitumist, nagu liialdatud hirmupuhangud, kutsikate tapmine emasloomade poolt (infantitsiid), stereotüüpne käitumine ja naha ning karvakatte hammustamine ja närimine.

• Aretatakse suurema naha saamise eesmärgil suuremaid loomi, mistõttu organid ei pea koormusele vastu.

TŠINTŠILJAD

• Puurides ei ole pesakaste.

• Piiratud on ligipääs liivavannidele.

• Puurid on liiga madalad – tšintšiljad võivad liikudes ning segamise korral hüpata ning lüüa end vastu puuri lage.

• Puuduvad platvormid, millele oleks võimalik hüpata ning liikumine on piiratud.

• Pole tagatud varjumise ja puhkamise võimalust.

• Emastel loomadel on kaelas plastikust kraed.

• Probleemid väljenduvad peamiselt stereotüüpses käitumises, kartlikkuses, paljunemishäiretes ja kutsikate suremuses.


• Ei osta naturaalsest siidist tooteid.

MIKS?

SIIDI TOOTMINE

• Siidi tootmisel jäetakse elama ainult nii palju siidiusse (lastakse liblikatel kooruda), et kindlustada liigi jätkumine.

• Ülejäänud siidiussid tapetakse. Kookonis olevad siidiussid tapetakse kuumusega, näiteks kastetakse keevasse vette, aurutatakse või kuivatatakse ahjus või päikese käes. Tais kasutatakse ka meetodit, kus nukke ei tapeta enne, kui niit lahti põimitakse.

• Hiinas ja Jaapanis on aretatut röövikud, keda peetakse aretuse ja taastootmise eesmärgil ning kes on liiga rasvased, et lennata.

• Üks hektar mooruspuid toodab 11,24 tonni lehti, millest saab u 200 kg kookoneid ja ainult 40 kg puhast siidi.


• Ei külasta metsloomi kasutavaid tsirkuseid.

MIKS?

TSIRKUSED

• Tsirkuse pidev liikumine ühest kohast teise põhjustab loomadele stressi. Loomadel ei ole piisavalt aega kohaneda uue keskkonnaga.

• Loomade elurütm on häiritud müra, valguse ja vibratsiooni tõttu ja nad ei saa käituda loomuomaselt.

• Rändtsirkuse loomad veedavad suure osa elust treilerites kitsastes ja tihti halbades tingimustes.Nad on treilerites suurema osa ajast ka esinemiskohas.

• Ebasobivad pidamistingimused ja liikumisvajaduse rahuldamatus põhjustavad pidevat stressi, agressiivsust, apaatsust ja stereotüüpset käitumist (edaspi-tagasi kõndimine, sama liigutuse pidev kordamine).

TSIRKUSED

• Loomi treenitakse trikkide ja tsirkusenumbrite tegemiseks, mis on loomadele loomuvastane ja stressi tekitav.

• Treenimisel kasutatakse pahatihti loomadele valu ja kannatusi põhjustavaid võtteid. Treenimisel kasutatakse näiteks konkse, piitsasid, keppe, elektripiitsa ja muid sunnivahendeid.

• Tsirkuseloomad võivad olla loodusest püütud. Sel juhul on loomale tsirkusesse sattumine kirjeldamatult raske. Sellised loomad võivad stressi tagajärjel surra.

• Üksteise läheduses hoitakse kiskjaid ja saakloomi ning ei arvestata loomade loomuliku käitumisega (karjaloomad, üksiku eluviisiga loomad).

AITÄH !

EDU LOOMASÕBRALIKUL TARBIMISEL!

[email protected]

LOOMASÕBRALIK TARBIMINE

Documents