-
1
19.08.2016
Looduskaitseseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
I. Hetkeolukord ning tehtud uuringud
II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
III. Kaalutud lahendused
IV. Kavandatav õiguslik regulatsioon
V. Määratletud mõjud
VI. Väljatöötamise tegevuskava
I. Hetkeolukord ning tehtud uuringud
1. Kehtiv
regulatsioon
I - Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 8. Loodusobjekti kaitse alla
võtmise ettepanek (2) Ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks
peab sisaldama loodusobjekti: 3) kaarti, millele on kantud
loodusobjekti asukoht või piir ja loodusväärtused, mille kaitse
eesmärgil loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek esitatakse.
II - Ostueesõigus LKS § 16. Loodusobjekti sisaldava kinnisasja
võõrandamine (2) Kui kinnisasi asub tervenisti või osaliselt ranna
ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas,
kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või
hoiualal, on kinnisasja võõrandamisel riigil ostueesõigus. (4)
Notar on kohustatud kolme päeva jooksul pärast kinnisasja või selle
osa võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi
tõestatud ärakirja võõrandaja kulul Keskkonnaministeeriumile. III –
Ehitamine hoiualadel LKS § 14. Üldised kitsendused (1) Kaitsealal,
hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti
kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja
nõusolekuta: 6) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või
ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või
laiendada lautrit või paadisilda; LKS § 32. Hoiuala (2) Hoiualal on
keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja
kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate
liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu
-
2
elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
LKS § 33. Hoiuala teatis (1) Hoiuala piires asuva kinnisasja
valdaja peab esitama hoiuala valitsejale teatise järgmiste
tegevuste kavandamise korral: 1) tee rajamine; 2) loodusliku kivimi
või pinnase teisaldamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone
muutmine; 4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 5)
loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ning poldri kultiveerimine ja
väetamine; 6) puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine; 7)
maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine; 8) roo varumine.
IV– Jahiulukite farmid LKS § 58. Kodumaiste liikide asustamine,
loodusest eemaldamine ja tehiskeskkonnas hoidmine (21) Kohaliku
liigi loomi tohib loodusest eemaldada:
4) majanduseesmärgil loomafarmide asutamiseks ja
täiendamiseks.
(23) Jahiulukite tehiskeskkonda viimine kooskõlastatakse
Veterinaar- ja Toiduametiga. (24) Käesoleva paragrahvi lõike 21
punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärkidel tohib jahiuluki loodusest
eemaldada, kui jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koht on
Keskkonnaametis registreeritud. (25) Jahiulukite tehiskeskkonnas
hoidmise koha registreerimise taotluse esitamise, läbivaatamise ja
registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega. (26) Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha
registreerimisest keeldutakse, kui see ei välista jahiuluki
loodusesse sattumist ja haiguse levimist ega vasta
loomakaitseseaduse nõuetele. V – Vastutussätted LKS peatükk 11.
Vastutus § 71 – 745 VI – II kategooria liigi kohta teabe
avalikustamine § 53. Teabe avalikustamine (1) I ja II
kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites on keelatud. (2) Püsielupaiga kaitse alla
võtmise otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata püsielupaiga
täpset asukohta. VII Loomakahju ennetuskulud § 61. Looma tekitatud
kahju hüvitamine ja hüvitise maksmine … (4) Käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud kahjustuse ennetamiseks rakendatud abinõudele
tehtud kulutused hüvitatakse 50 protsendi ulatuses, kusjuures ühele
isikule makstav summa ei või ületada 3200 eurot ühe majandusaasta
kohta.
-
3
2. Seotud
strateegiad ja
arengu-
kavad
Üldised suunad on paika pandud Looduskaitse arengukavas aastani
2020 (LAK). III Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike
mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise
võrgustikuna. Selleks näeb arengukava ette, et kehtestada tuleb
kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele ajakohastatud
kaitsekord ja saavutada määratletud kaitse-eesmärgid. IV Muudatus
on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 18.9
„Vaatame üle looma- ja traditsioonilise liigirikkuse kaitse
poliitika (sealhulgas kaalume võõrliikide tehistingimustes
kasvatamise piiramist)“. LAK peatükk 2.1. Liikide soodsa seisundi
tagamine sätestab, et liigikaitse põhieesmärgid Eestis on muuhulgas
tagada kõikide siin looduslikult esinevate liikide soodne seisund
sh alamliikide ja populatsioonide tasemel ja vältida võõrliikide ja
võõrpopulatsioonide loodusesse sattumist ja levikut. V LAK peatükk
2.4. Kaitstavate loodusobjektide kaitsekorraldus ja Natura 2000
sätestab, et LKS alusel kaitstakse loodust väärtuslike alade
kasutamise suunamisega sealhulgas rikkumiste eest vastutuse
määratlemisega. VII Looduskaitse arengukava aastani 2020 – LAK
meetme 2.7. „Looduskaitsepiirangute kompenseerimine“ järgselt
analüüsitakse ja täiendatakse liikide poolt tekitatud kahju
ennetamise ja hüvitamise süsteemi.
3. Tehtud
uuringud
IV Otseselt seadusemuudatuse jaoks tehtud uuringud puuduvad.
Hiljuti lõppenud KESTA projektis LOORA uuriti aga maastike
sidusust, kus leiti et hetkel Eesti hundi ja karu populatsioonidel
ei ole inimtekkelisi levikubarjääre (täpsemalt
http://www.zooloogia.ut.ee/sites/default/files/zooloogia/loora_hundi-_ja_karupopulatsioonid.pdf).
LOORA uuring oli vaid piiratud liikide hulgale, ning küsimus oli
sisuliselt vaid maanteede mõjus populatsioonidele. Samas tuleb
arvestada idapiirile kavandatava ning kogu Rail Baltic trassile
piirdeaia rajamisega, mis saab oluliseks rändetakistuseks
loomaliikidele. Järjest populaarsust koguvad suured hirve- ja
seaaedikud suurendavad probleemi veelgi. Seega probleem on seni
uuritust laiem ning uute levikubarjääride lisandumisel süvenev. V
Keskkonnainspektsioon on analüüsinud aastatel 2011–2015 KKI
http://www.zooloogia.ut.ee/sites/default/files/zooloogia/loora_hundi-_ja_karupopulatsioonid.pdfhttp://www.zooloogia.ut.ee/sites/default/files/zooloogia/loora_hundi-_ja_karupopulatsioonid.pdf
-
4
poolt 1090 väärteoasja raames määratud trahvisummasid. Analüüs
näitab, et määratud keskmised trahvisummad jäävad alla 50%
maksimaalsest võimalikust trahvisummast. Samuti on analüüs välja
toonud, et LKS §-des 71 ja 74 vastutussätted hõlmavad väga erineva
sisu ja ka kaaluga rikkumisi – alates ehitise püstitamisest kuni
telkimiseni. VI Spetsiaalseid uuringuid ja analüüse tehtud ei ole
aga teemat on arutatud erinevate huvigruppidega.
II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
4. Probleemi
kirjeldus ja
selle tekke
põhjusi
I Viimastel aastatel on sagenenud juhud, kui loodusobjekti
kaitse alla võtmise ettepanekuid esitatakse nendele aladele, kus
ettepanekutes esitatud liikide andmed ei vasta kontrollimisel
tegelikkusele, ettepanekus esitatud väärtuseid tegelikult ei esine
või need ei vasta objekti kaitse alla võtmise eeldustele. Vastavalt
seadusele tuleb ettepanek töösse võtta ja korraldada
menetlustoimingute läbiviimine, isegi kui hilisema menetluse käigus
selgub, et esitatud andmed ei vasta tegelikkusele. Kaitse alla
võtmise ettepanekut on hakatud kasutama kaevandamise ja
planeeringute elluviimise vältimiseks või venitamiseks.
Ettepanekute menetlemisega kaasnevad suured menetluskulud
(olenevalt ala suurusest paar tuhat kuni mõnikümmend tuhat eurot
ettepaneku kohta) ja haldusorgani töökoormus (seotud ettepaneku
menetlemisega ja haldusakti peatamise õigusega, kui tegevus võib
mõjutada ettepanekus nimetatud väärtuseid). II Notarite saadetud
ostueesõigusega seotud dokumentide läbivaatamise ja vastamisega
kaasnev haldusorgani töökoormus on väga suur (tuhandeid dokumente
aastas). Lisaks notarite saadetud kirjadele tekitavad
haldusorganile töökoormust ka Keskkonnaameti väljasaadetavad
avaldused kinnistusraamatusse riigi ostueesõiguse märke tegemiseks
(2015. aastal ca 300). Keskkonnaameti (edaspidi KeA)
dokumendihaldussüsteemist nähtub, et viimastel aastatel on ametis
hinnatud ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute
puhul, kuid kasutatud riigi ostueesõigust ei ole. Näiteks 2015.
aastal oli selliseid päringuid üle 2500. Kuna praktikas ei ole
viimastel aastatel ostueesõigust üldse kasutatud ja varem on seda
tehtud vaid väga üksikute kõrge loodusväärtusega kinnisasjade
puhul, oleks otstarbekas tehingudokumentide esitamise kohustus ja
riigiostueesõiguse rakendamise võimalus LKS-s piirata või kaotada.
III
-
5
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206,
22.07.1992, lk 7–50) kohustab liikmesriike tagama Natura eesmärkide
täitmist ja väärtuste kaitset. Hoiualadel ei taga praegune
regulatsioon nende nõuete täitmist ning Natura eesmärkide
saavutamine ei ole garanteeritud. Praegu puudub kontroll hoiualal
ehitusteatist või -luba mittevajavate ehitiste ehitamise üle. Selle
tõttu on asjaolude kokkulangemisel oht elupaikade hävimiseks, mis
omakorda on rahvusvahelise kohustuse rikkumine. LKS § 14 lg 1 p 6
ja 8 kohaselt ei tohi hoiualadel ilma hoiuala valitseja nõusolekuta
lubada ehitada ehitusteatise kohustusega ega ehitusloakohustuslikku
ehitist ning anda ehitusluba. Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt ei
ole ehitusluba või -teatis kohustuslik kõigi hoonete puhul.
Erandiks on nt 0–20 m2
ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrged elamud ja nende
teenindamiseks vajalikud hooned, mida võib püstitada ehitisteatist
esitamata või ehitusluba taotlemata. LKS § 33 lg 1 loetleb
tegevused, mille puhul on nõutav hoiuala teatise esitamine hoiuala
valitsejale ning viimase luba tegevusteks. Nende tegevuste hulgas
ei sisaldu praegu hoonete ehitamist. Ehitusteatise kohustusega ja
ehitusloakohustusliku ehitise kooskõlastamise nõue tuleb LKS §
14-st aga kooskõlastus ei ole nõutav nende hoonete püstitamisel,
mis ehitusteatist ega –luba ei vaja. LKS § 32 lg 2 keelab hoiualal
nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamise ja kahjustamise, mille
kaitseks ala moodustati. Elupaiku ja kasvukohti kahjustab igasugune
ehitamine, kui hoone püstitatakse elupaigale või kasvukohal. Kuigi
LKS keelab elupaikade ja kasvukohtade kahjustamise ja hävitamise,
lähtuvad hoiualadel asuvate kinnistute valdajad väiksemate hoonete
püstitamisel pigem LKS § 33 nõuetest ega oska hinnata elupaikade ja
kasvukohtade olemasolu püstitavate ehitiste alla jääval alal. See
on toonud kaasa juhtumeid, kus ehitamise käigus on hävitatud
elupaik või kasvukoht ning tagajärjeks on õigusrikkumise
menetlemine Keskkonnainspektsioonis, mis omakorda tekitab segadust
ning mõistmatus kinnistute valdajate poolt. Näitena on Prangli
saarel püstitatud metsaelupaigale kolm 20 m2
ehitusaluse pinnaga hoonet, mille tulemusena on elupaik hävinud.
Elupaiga hävitamise kohta on alustatud rikkumismenetlust, kuid
kahju on juba tekitatud ning rikkumise menetlemine, asjaolude
väljaselgitamine, kahju hindamine ja endise olukorra taastamine
nõuab aega ja ressurssi, mida oleks tegevuse ennetamisega saanud
kokku hoida. Sarnaseid näiteid on mujaltki Eestist. KeA on
fikseerinud 1-2 juhtumit aastas, kus 0–20 m2 ehitisealuse pinnaga
ja kuni 5 m kõrge hoone, mis ei nõua ehitusseadustiku järgi
ehitusteatist, on hoiualadel püstitatud elupaika kahjustades.
-
6
Selline tegevus on vastuolus LKS § 32 lg 2 ja rikkumiste kohta
alustab menetlust Keskkonnainspektsioon (KKI). Praegune
regulatsioon keelab küll elupaikade kahjustamise hoiualadel, kuid
praktikas esinevad juhtumid näitavad ennetamist võimaldavate sätete
lisamise vajadust IV Peamiseks probleemiks on Eesti territooriumi
looduse aiaga piiratud aladeks jagamine ja sellega metsloomade
liikumisteede piiramine. Probleem esineb ka kaitstavatel aladel (nt
MMS Invest OÜ Porkuni maastikukaitsealal), kus teatud juhtudel (kui
kaitse-eeskiri rajatiste piiranguid ette ei näe) ei saa ka
Keskkonnaamet suunata aedade rajamist. Samas on, ning peaks ka
tulevikus olema, kaitstavad alad koos muu rohevõrgustikuga
oluliseks looduslike liikide levikualaks. Aedades on hetkel lubatud
pidada vaid Eesti jahiulukeid ja kohaliku liigi loomi. Aga aedades
peetavad loomad on sageli välismaa päritolu (nt Hollandist toodud
hirved). LKS § 58 lg 1 alusel on selliste loomade lahti laskmine
lubatud vaid KeA loal teaduslikult põhjendatud juhtudel- ehk see on
üldjuhul keelatud, et mitte rikkuda juhuslike introduktsioonidega
Eesti liikide genofondi. Samuti on § 58 lg 3 alusel keelatud
loodusesse lasta kohaliku liigi tehiskeskkonnas peetud isendeid.
Samas on teada, et nt hirveparkidest pääseb loomi välja üsna
regulaarselt ning ei saa ka välistada seda, et neid jahiks meelega
ka lahti lastakse. LKS annab praegu võimaluse majanduseesmärgil
farmi rajamiseks metsloomi loodusest eemaldada, kui on tagatud
looma sattumine loodusesse ja haiguste levik. Kuid teised seadused
(toiduseadus, majandustegevuse seadustiku üldosa seadus) seavad
täiendavad tingimusi ja reaalselt selline majandustegevus ei ole
võimalik. Võimalikud majanduseesmärgid oleks jaht ja jahiturism,
liha tootmine või jahikoerte väljaõpetamine. Allpool selgitame miks
antud tegevused ei ole kooskõlas teistes seadustes ettenähtud
nõuetega. Aediku sees neile loomadele jahti pidada jahiseaduse
alusel ei või. Võimalik eesmärk on liha tootmine. Kuid ulukiliha
toiduks käitlemise regulatsiooni alusel saab käidelda vaid kütitud
ulukeid. Majandustegevusteade tuleb esitada liha käitlemise
valdkonnas järgmiste tegevuste korral: farmis tapetud kodulindude
ja jäneseliste liha väikeses koguses käitlemine; kütitud uluki
rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemine; kütitud
ulukite käitlemine ulukite kogumiskeskuses. Toiduseaduse § 8
kohaselt peab ettevõtjal olema enne tegevuse alustamist
tegevusluba, kui ettevõte tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EÜ) nr 853/2004 reguleeritud loomse toidu käitlemisega
(sh töödeldakse kütitud ulukeid ulukiliha turuleviimiseks). Seega
võivad metssea ja hirvefarmid liha küll oma tarbeks kasutada, kuid
ei tohi oma saaduseid turustada. Seega ei tohiks olla legaalselt
toimivas ulukifarmis põhjust loomi pidada toidu tootmise ja
turustamise eesmärgil.
-
7
Probleemiks on ka vastavus loomakaitse nõuetele. Metssigade
tehistingimustes pidamise kohtades on soovitud korraldada ka
jahikoerte väljaõpet. Näiteks on toimunud vastavasisuline arutelu
27.01.2016, Tallinnas. See tegevus on keelatud loomakaitseseaduse §
4 alusel, kui looma suhtes lubamatu tegu. Seega on jahiulukiaedade
kasutamise eesmärk sageli seadusevastane (jahiulukite jahiks
kasutus või hukatud loomade liha realiseerimine, jahikoerte
väljaõpetamine elusloomi kasutades). Jahiulukite aedikute
ehitamisega piiratakse oluliselt looduses liikide levimist kuna
aedikud on oma eesmärgilt mõeldud loomade liikumist tõkestama ja
erinevalt muudest inimtekkelistest barjääridest ei saa seda
ökoduktide jms lahendustega ka leevendada. Aedikuid rajatakse
sageli loodusesse välistades suurematel metsloomadel selle ala
kasutamise elupaigana, toitumisalana või rändekoridorina. Samuti on
aedikutest lahtipääsevate loomade puhul sageli oht tehistingimustes
peetud isendite ja looduslike isendite segunemisele. Tegu on seega
looduskaitseliselt väga olulise probleemiga. V Juriidilise isiku
karistusmäär on püsinud muutumatuna 2004. aastast kuni käesoleva
ajani – see on kuni 3200 eurot. 3200 eurot on selgelt liiga leebe
karistus rikkumiste eest, mis võivad meie loodust väga oluliselt
negatiivselt mõjutada. Sanktsioonide kehtestamisel on oluline
arvesse võtta ka majanduslikku tulu, mida seaduse nõuete eiramine
võib ettevõtjale anda. Trahvimäärad ei tohiks olla sellest
väiksemad. Eriti ilmekad on juhtumid, kus ettevõtja ei tee saladust
sellest, et oodatavad trahvid kuuluvad planeeritud kulude hulka.
Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole
põhjendatud ka seetõttu, et paigast on nihutatud füüsilistele ja
juriidilistele isikutele määratavate maksimaalsete karistuste
proportsioonid. Kui füüsilisele isikule on LKS rikkumiste eest
enamasti võimalik määrata maksimumkaristus, mis on karistusseaduse
§ 47 lõike 1 kohaselt 300 trahviühikut, siis juriidiliste isikute
kehtiv karistusmäär moodustub maksimaalselt vähem kui 1/100
karistusseadusega sätestatud maksimaalsest karistusmäärast (mis
hetkel on 400 000 eurot). Sellisele ebaproportsionaalsusele on oma
05.10.2015 kirjas nr 8-2/6212 Keskkonnaministeeriumile juhtinud
tähelepanu ka Justiitsministeerium. Peale selle on kavas analüüsida
vastutussätete otstarbekust, st kas on võimalik väärteovastutuse
asemel kohaldada haldussundi. Samuti on kavas täpsustada
väärteokoosseise, mis ei vasta määratluse nõudele. VI Alates 2013
aastast väljastatakse kaitsekohustuse teatis üksnes pruunkaru
talvitumispaika ja I kaitsekategooria liigi isendite
-
8
kasvukohta või elupaika sisaldava või selle piiresse jääva
kinnisasja omanikule, kinnistusraamatusse kantud valdajale,
riigivara valitseja volitatud isikule või asutusele. II
kaitsekategooria liigi elupaiga korral kaitsekohustuse teatist enam
kinnisasja omanikule ei saadeta. Seetõttu saavad maaomanikud
üldjuhul kaitsealuse liigi esinemisest enda maal ja sellega seotud
piirangutest teada alles planeeritava tegevuse tegevusteatise
esitamisel ja/või kooskõlastamisel. Selline hiline teadasaamine
toob inimesele kaasa asjata koormuse, nii aja- kui rahakulu, kuna
ta ei saa oma tegevust õigesti planeerida. Samuti võib see tekitada
lisakoormust ka haldusorganile. VII LKS § 61 lg 4 järgselt
hüvitatakse looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud
abinõudele tehtud kulutused 50% ulatuses, kusjuures ühele isikule
makstav summa ei või ületada 3200 eurot ühe majandusaasta kohta.
Keskkonnaameti statistika kohaselt makstakse kiskjakahjusid välja 2
korda rohkema summa eest kui on hüvitatud kahjusid ennetavaid
tegevusi. Hetkel kehtiv piirmäär ei võimalda tõhusat ennetust, mis
väldiks või vähendaks hiljem kahju. Eriti olukorras, kus Aafrika
seakatku tõttu on huntide looduslik toidubaas vähenenud, ning surve
lammastele kasvanud. Suurem piirmäär võimaldaks näiteks rajada
piisavalt suurt aeda tervikuna ka suurematele karjadele. Aedade
rajamisel on oluline teha need ühe korraga, kuna järk-järguline
rajamine õpetab kiskjat takistusega toime tulema. Muudatuste
vajadusi on arutatud ka Eesti Lambakasvatajate Seltsi üldkoosolekul
ja KeA-KeM loomakahjude komisjonis. Eesti Lambakasvatajate Seltsi
on sellkohase kirja (29.01.2016 nr 1-1/1) saatnud
keskkonnaministrile ja maaeluministrile.
5. Sihtrühm I KeA, ettepaneku tegijad (igaüks), eksperdid. II
Notarid, kinnistusraamatu pidaja, kinnisasja omanikud, KeA,
Maa-amet III Hoiualade kinnisasjade omanikud ja valdajad, KOV, KeA,
KKI IV Jahiulukite tehiskeskkonnas pidamise registreeringut omavad
isikud (PRIA registri alusel 24, täpsemalt vt 14XI.3). Laiemalt
kõik jahimehed ning kõik inimesed, kes looduses liiguvad (marjul-
ja seenelkäijad, matkajad jne), looduskaitsjad/liigikaitsjad. V
Juriidilised isikud. KKI analüüsi kohaselt on aastas keskmiselt 10
rikkumist seotud juriidiliste isikutega. Tegutsemisvaldkondadelt on
need firmad väga erinevad – jahiseltsid, orienteerumisklubid,
metsafirmad jne, seega võib trahvimäärade muutmine
teoreetiliselt
-
9
mõjutada väga paljusid firmasid ja ka MTÜsid. LKS-s sätestatud
normide, mille eest nähakse ette väärteovastutus, eirajad. Näiteks
2015 aastal on trahvitud 184 LKS-s sätestatud nõuete rikkujat. Kõik
looduse kaitse ja kasutamisega tegelevad institutsioonid. KKI, kui
LKS-s sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja. VI Sihtrühmaks
on kõik maaomanikud, kelle maadele jääb mõne II kategooria
kaitsealuse liigi elupaik/kasvukoht. VII Probleemidega seotud
sihtrühmadeks on põllumajandusega tegelevad isikud
(loomakasvatajad, mesinikud) ning looduskaitsega laiemalt ja
looduskaitseliselt oluliste loomaliikide kaitse korraldamisega
seotud huvirühmad (looduskaitsjad, jahimehed, põllumajandussektoris
tegutsejad).
6. Eesmärk ja
saavutatava
olukorra
kirjeldus
I Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek esitatakse
kontrollitud ja Keskkonnaameti poolt aktsepteeritud liigiandmete
põhjal, mis on kantud keskkonnaregistrisse. See võimaldab kokku
hoida nii haldusorgani töökoormust kui menetluskulusid, samuti
lühendada menetlusaega. II Loodusobjekti sisaldava kinnisasja
võõrandamise korral riigi ostueesõiguse kasutamist ettenägevate
sätete välja jätmine vähendab haldusorgani töökoormust ja kiirendab
ostu-müügi tehingute sõlmimist. Ostueesõiguse rakendamine ei aita
kuigivõrd kaasa loodusväärtuste säilitamisele ja praktikas ei ole
viimastel aastatel seda ka kasutatud. III Seadust täiendatakse
nõudega kooskõlastada hoiuala valitsejaga lisaks ehitusteatise ja
–loa kohustuslike hoonete püstitamisele ka selliste hoonete
püstitamine, mis teatist ega luba ei nõua. Muudatus aitab ennetada
elupaiku ja kasvukohti kahjustavat tegevust hoiualadel, vältida
arusaamatusi hoiuala valitseja ning kinnistu valdajate vahel ning
hoida kokku aega ja ressurssi, mis kulub elupaikade kahjustamisega
kaasnevate rikkumiste menetlemiseks ning kahjustatud aladel endise
olukorra taastamiseks. IV Lõpetada ulukifarmide tegevus, vähendades
sellega looduslike alade, eriti metsade, tarastamist ning tagades
metsloomade vaba liikumise ning vähendada võõrsilt sissetoodud
isendite loodusesse pääsemise võimalust.
-
10
V Eesmärk on tagada õiglane karistus ja vastutussätete
õigusselgus, selleks ajakohastatakse vastutussätteid, viies need
proportsionaalseks rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette
nähtud karistusmääraga. VI Muudatuse eesmärk on maaomanike parem
informeeritus, mis võimaldab maa kasutamise planeerimisel koheselt
arvestada ka looduskaitseliste piirangutega. VII Looma tekitatud
kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste piirmäära
tõstmisel on võimalus hüvitada suurem summa tõhusate ennetustööde
rakendamisel tehtud kulutustest, mis omakorda vähendab looma
tekitatud kahjusid ja selle hüvitamiseks makstavaid kulutusi.
Senise loomakahjude ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud
kulutuste hüvitamise praktika baasil (2009–2016 KeA andmestik) võib
ennetustöödeks väljamakstavate hüvitiste kogumaht suureneda kuni
kolm korda, hinnanguliselt kuni 130000 euroni (2015. a hüvitati
ennetustöid 45 181 euro suuruses summas).
III. Kaalutud lahendused
7. Kaalutud
võimalikud
lahendusedii
(märgi nende
lahenduste juurde
„x“, mille abil
probleemi
lahendamine
oleks realistlik ja
mida on
käesolevas
dokumendis
kaalutud)
Avalikkuse
teavitamine
III,
VI,
VII
Rahastamise
suurendamine
VII Mitte-
midagi-
tegemine
X (I,
III,
V,
VI)
Senise
regulat-
siooni
parem
rakenda-
mine
X
(II,
III,
IV,
VI,
VII
)
De-
regulatsioon
Uue
regulatsio
oni
loomine
X (I,
II,
III,
IV,V
, VI,
VII)
Muu (palun täpsusta):
7.1. Kaalutud I Mitte-midagi tegemine
-
11
võimalike
lahenduste
võrdlev analüüs
Jätkub ettepanekute esitamine, mille aluseks olevate andmete
kontrollimisel selgub, et väärtuste esinemine ei vasta tõele. Uue
regulatsiooni loomine ehk seniste kriteeriumide täpsustamine
vähendab kontrollimata andmete põhjal ettepanekute esitamist.
Mõistlik on täiendada LKS § 8 lg 2 p 3 selliselt, et loodusobjekti
kaitse alla võtmise ettepanekus peavad liikide andmed, kelle
elupaiga kaitseks ettepanek tehakse, olema kantud
keskkonnaregistrisse. II Mitte-midagi tegemine Olemasoleva
regulatsiooni jätkudes säilib senine haldusüksuse töökoormus, mis
ei ole ostueesõiguse kasutamise senist praktikat ja
looduskaitseseaduse eesmärke silmas pidades mõistlik. Senise
regulatsiooni parem rakendamine (menetluse lihtsustamine) Ei ole
efektiivne, kuna protseduur on juba pragu võimalikult lihtne,
infovahetus toimub e-kirja teel ja täiendavat kokkuhoidu see
lahendus ei annaks. Marginaalse ajakokkuhoiu annaks küll ka ainult
LKS § 16 lg 4 muutmine ja nimetatud sättes „Keskkonnaministeeriumi“
asendamine „Keskkonnaametiga“, kuid praktikas saadetakse enamus
kirju juba praegu ametile ja seetõttu ei tooks see muudatus kaasa
haldusüksuse töökoormuse märkimisväärset vähenemist. Uue
regulatsiooni loomine Erinevatest lahendusvariantidest kaaluti
regulatsiooni täpsustamist/muutmist ja ostueesõiguse kaotamist.
Ostueesõiguse täpsustamine/kitsendamine Kuna ostueesõiguse
rakendamise eesmärgiks on eelkõige kõrgete loodusväärtuste
säilimise tagamine, siis üheks lahenduseks oleks piiritleda
tehingudokumentide esitamise kohustus vaid nende aladega, millel
kõrge väärtusega loodusobjektide esinemise tõenäosus on suurem.
Muuta looduskaitseseaduse § 16 sõnastust selliselt, et kinnisasja
võõrandamisel on riigi ostueesõigus üksnes juhul, kui kinnisasi
asub tervenisti või osaliselt kaitsealuse liigi püsielupaiga
sihtkaitsevööndis, kaitseala loodusreservaadis või
sihtkaitsevööndis või hoiualal. Ka praktikas on ostueesõigust
kasutatud vaid üksikutel juhtudel ja üksnes kõrge loodusväärtusega
kinnisasjade puhul. Selline lahendus vähendaks KeM, KeA, notarite
ja kinnistusregistri pidaja halduskoormust ning säilitaks samas
võimaluse riigil omanda kõrge loodusväärtusega kinnistud neil
asuvate väärtuste säilimise tagamiseks, kuid lahendaks probleemi
ainult osaliselt. Ostueesõiguse täielik kaotamine
-
12
Riigi ostueesõiguse täies mahus kaotamise puhul jääb endiselt
jõusse kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamise
võimalus vastavalt LKS § 20. Kuna ka omandamise korras on riigil
(kaitstava loodusobjekti valitsejal või keskkonnaministril)
võimalik teha ettepanek kinnisasja omandamiseks, asendaks see
vajadusel ostueesõiguse kasutamise võimalust. Samas eeldab
ostueesõiguse täielik kaotamine ning ainult omandamisprotseduuri
rakendamine viimase olulist paranemist/kiirenemist, mida LKS § 16
lg 2–6 tühistamine ei taga. Kas lähiaastatel võiks olla tõenäoline
maade riigile omandamise rahastamise suurenemine, ei ole teada,
seetõttu säilib selle stsenaariumi puhul risk, et kaitsealuseid
loodusobjekte sisaldavate kinnistute omandamine venib ja
looduskaitseliselt väärtuslikke alasid ei suudeta vajadusel
operatiivselt riigile omandada. Arvestades asjaoluga, et viimastel
aastatel ei ole riik ostueesõigust kasutanud, ei ole tõenäosus
selle riski avaldumiseks suur. III Mitte midagi tegemine.
Olemasoleva regulatsiooni jätkudes säilib olukord, kus kinnisasja
valdajad kahjustavad või hävitavad hoiualal elupaiku ja kasvukohti
ning rikuvad sellega (ka teadmatusest) LKS nõudeid. See omakorda
põhjustab elupaikadele tekitatud kahju kõrval ka arusaamatusi ning
rahulolematust kinnistute valdajate seas. Ühtlasi jääb sellega
alles risk, kus Euroopa Komisjon võiks alustada Eesti suhtes
rikkumismenetlust, kuna me pole riigina suutnud tagada
elupaigatüüpidele kohast kaitset. Avalikkuse teavitamine Ka seni on
avalikkuse teavitamise käigus jagatud infot LKS-s ehitamise ja
muude nõuete kohta nii kohalike omavalitsuste kui ka kohaliku
meedia, infopäevade jms kaudu, kuid selle tulemusena ei ole
ehitamisega seotud probleemide hulk hoiualadel vähenenud. Uue
regulatsiooni loomine Hoiuala teatise paragrahvi täiendatakse
selliselt, et hoiuala valitsejale antakse võimalus hinnata ka
ehitusteatise ja -loa mittekohustuslike hoonete püstitamisel nende
võimalikku mõju. Sellega ennetatakse elupaiga või kasvukoha
kahjustamist ning tekkivat kahju. Samuti välditakse kinnistu
valdajaga tekkivaid arusaamatusi ja vähendatakse teadmatusest toime
pandavaid õigusrikkumisi. IV Senise regulatsiooni parem rakendamine
Väljaspool kaitstavaid alasid on keeruline jahiaedikute rajamist
piirata, kuid kaitstavatel aladel saaks senisest põhjalikumalt
-
13
aedade rajamist piirata. Aia ehitamiseks võib sõltuvalt ala
kaitsekorrast vajalik olla KeA kooskõlatus. KeA saab ka senisest
põhjalikumalt vaadata nende kooskõlastuste andmist. Samuti saab KKI
kontrollida, kas kaitstavatel aladel rajatud aedade puhul on kõik
vajalikud kooskõlastused olemas. Regulatsiooni on rakendatud
kehtiva õiguse piires, kuid see ei ole olnud piisav lahendamaks
tekkinud olukorda.
Uue regulatsiooni loomine Keelustatakse jahiulukite
tehiskeskkonnas pidamine, kuid jäävad seaduses seni lubatud erandid
(rebased, kährikud ja mingid karusloomafarmides, abitute
metsloomade abistamise keskused, loomaaiad). Regulatsiooni muutmine
annab võimaluse Eesti loodust ja siinset loomastikku paremini
kaitsta, kuid seab majanduspiiranguid. Samas ei ole jahiaedikutes
ka praegu legaalne jahi pidamine ja selliselt lihatootmine.
Lihatootmise eesmärgil loomade hukkamine oleks legaalne üksnes
ametlikes tapamajades, kuid Maaeluministeeriumi Toiduohutuse
osakonna andmetel praktikas ulukeid selliselt ei hukata.
Ulukifarmide rajamine loomade näitamise eesmärgil eeldaks loomaaia
loa olemasolu, mida ühelgi farmil pragu ei ole. Uue regulatsiooni
loomine on parim ja ka ainus võimalus välistada metsloomade
rändepiirangute tekkimist Eesti metsadesse, mis muidu tekivad
jahiaedikute loomisega. V Mitte-midagi tegemine Jätkub olukord, kui
LKS-s sätestatud juriidilise isiku karistusmäär on
ebaproportsionaalne KarS-s sätestatud karistusmääraga. Samuti ei
ole piisavalt õigusselged kõik LKS-s sätestatud karistusnormid. Uue
regulatsiooni loomine Ajakohastada LKS-s vastutussätted, viia
vastavusse juriidiliste isikute karistusmäärad rikkumiste iseloomu
ja KarS-s ette nähtud karistusmääradega. VI Avalikkuse teavitamine
Võimalus aktiivselt teavitada maaomanikke, et nad uuriksid välja
enda maal kehtivad looduskaitselised piirangud. Selline kampaania
oleks ebaproportsionaalselt kulukas, kuna peab jõudma peaaegu iga
maaomanikuni. Samuti suurendab see suurel hulgal ametnike (KeA,
KAUR) töökoormust, kes peavad kõigile neile päringutele vastama.
Mitte-midagi-tegemine Olukord jääb endiselt ebaõiglaseks maaomanike
suhtes, kes saavad piirangutest teada alles tegevuse
planeerimisel
-
14
Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni
parem rakendamine oleks osaliselt sarnane avalikustamise
teavitamisega ja samad oleks ka probleemid. Teine võimalus on
arendada infosüsteeme, et inimestel oleks enda identifitseerimisel
juurdepääs oma kinnistul olevate kaitsealuste liikide infole.
Probleemiks on nimetatud infotehnoloogilise arenduse keerukus ja
aeganõudvus. Täna on Maa-ametis hakatud arendama platvormi, mis
võib tulevikus probleemile lahenduse anda. Kuna sellise arenduse
lõplik ja hästi töötav versioon võib veel 2-3 aastat aega võtta,
siis oleme kaalunud ka teisi lahendusi. Uue regulatsiooni loomine
Looduskaitseseadusega võimaldada II kaitsekategooria liikide
kasvukohtade/elupaikade avalikustamist massiteabevahendites, mis
lubaks selle info kuvada kõigile kättesaadavatel kaardirakendustel,
näiteks Maa-ameti piirangute kihil. Selle lahenduse miinuseks oht,
et kaitsealuste liikide kohta käivat tundlikku infot hakatakse
kasutama viisidel, mis võib saada konkreetse liig säilimisele ohuks
(linnumunade korjamine, taimede väljakaevamine/tallamine jne) Üks
kaalutud võimalus on lubada massiteabevahendites teatud liikide
kohta info näitamise ehk tundlike liikide kasvukohtade/elupaikade
info oleks endiselt piiratud. Selle lahenduse puuduseks on selguse
puudus. Inimestel/maaomanikel ei ole endiselt kindlust, kas ta on
avalikust infosüsteemist saanud kogu vajaliku info. Kolmas võimalus
probleemi lahendamiseks läbi uue regulatsiooni loomise on lubada
massiteabevahendites II kategooria liikide elupaikade/kasvukohtade
avalikustamine ilma täpsustamata, millise liigiga on tegemist. See
annab maaomanikule info, et tema maal on piiranguid tekitav objekt
ja täpsema info saamiseks saab ta siis juba pöörduda KeA või KAUR-i
poole. Selline lahendus vähendab ohtu, et tundlikku liigiinfot
hakatakse kasutama liiki kahjustaval viisil, kuna laial avalikkusel
puudub spetsiifiline liigiinfo. VII Senise regulatsiooni parem
rakendamine Senise regulatsiooni parem rakendmaine ei ole võimalik,
kuna LKS-ga on fikseeritud kahju ennetamiseks makstava summa
piirmäär, mis on peamine takistus probleemi tõhusaks lahendamisel.
Uue regulatsiooni loomine
-
15
Ilma seadust muutmata ei ole võimalik seda piirmäära vajalikul
määral tõsta. Piirmäära tõstmine võimaldab ennetustegevust
tõhustada.
7.2. Kokkuvõte I Sobivaim lahendus tagamaks, et kaitse alla
võtmise ettepanekus esitatud liik ka märgitud alal esineb on
ettepaneku esitamise kriteeriumite täpsustamine. Ettepanekus
esitatud kaitset vajav liik peaks olema kantud keskkonnaregistrisse
ettepanekus nimetatud asukohas. II Parim lahendus eesmärgi
saavutamiseks on ostueesõiguse kaotamine, mille tulemusena
Keskkonnaameti, notarite, kinnistusraamatu pidajate, maa-ameti
töökoormus väheneb. Riigi ostueesõiguse kasutamise võimalus kaob,
vajadusel rakendatakse kaitstavat loodusobjekti sisaldava
kinnisasja omandamise võimalust vastavalt LKS § 20. III Parim
lahendus eesmärgi saavutamiseks on uue regulatsiooni kehtestamine,
mis suurendab selgust, et ka alla 20 m2 ehitiste puhul hoiualadel
on vajalik valitseja kooskõlastus ning paraneb võimalus ennetada
elupaikade kahjustamisega kaasneva kahju tekitamist. IV Sobivamaks
lahenduseks on ulukifarmide tegevuse lõpetamine, kuna vaid see
tagab metsloomadele vaba liikumise metsades ja vähendab erinevate
ulukipopulatsioonide segunemist. VTK kohaselt võimaldatakse
farmides olevate loomade pidamist nende loomuliku surmani või
likvideerimiseni. V Sobivaim lahendus on juriidilistele isikutele
ette nähtud karistusmäärade suurendamine ja väärteokoosseisude
täpsustamine. VI Hetkel on parimaks lahenduseks II kategooria
liikide kasvu – ja elupaikade info avalikustamine kõigile
kättesaadavates andmebaasides ilma täpsustamata, millise liigiga on
tegemist. VII Sobivaim lahendus on kahju ennetamiseks rakendatud
abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise ühele isikule makstava summa
piirmäära vajalikul määral tõstmine.
-
16
IV. Kavandatav õiguslik regulatsioon
8. Kavandatava
regulatsiooni õiguslikud
raamid (sh põhiseadusega
määratletud raamid ning
Euroopa Liidu ja muu
rahvusvahelise õigusega
määratletud raamid)
Kõikidel kavandatavatel muudatustel (I, II, III, IV, V, VI, VII)
on puutumus Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS). PS-st
tulenevatest põhiõigustest, vabadustest ja kohustustest puudutavad
kõik kavandatavad regulatsioonid looduskeskkonna kaitset: PS § 5.
Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida
tuleb kasutada säästlikult. PS § 53. Igaüks on kohustatud säästma
elu- ja looduskeskkonda I, II Plaanitaval regulatsioonil puudub
puutumus Euroopa Liidu ja muu rahvusvahelise õigusega –
loodusväärtuste kaitse korraldamine on iga riigi enda korraldada,
EL õigusaktid ega rahvusvahelised kokkulepped sellesse ei sekku.
Lisaks eelnevale on kavandatav riigi ostueesõiguse kaotamine (II)
puutumuses PS §-ga 32, mille kohaselt on õigus omandit vabalt
vallata, kasutada ja käsutada. III Plaanitav regulatsioon aitab
täita nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206,
22.07.1992, lk 7–50) liikmesriikidele pandud nõudeid. Muudatus
annab täiendavad võimalused direktiivi lisades nimetatud elupaikade
soodsa seisundi saavutamiseks ning nende kahjustamise vältimiseks.
Lisaks eelnevale on kavandatav regulatsioon, millega piiratakse
õigust omandit vabalt kasutada puutumuses PS §-ga 32. IV
Ulukifarmide regulatsioon on kaudselt seotud direktiivi 92/43/EMÜ
artikliga 12, mis keelab loomade häirimise rändeperioodil ja
artikliga 22, mis ütleb, et liikmesriigid peavad reguleerima
võõrliikide loodusesse introdutseerimist. V Vastavalt Euroopa Kohtu
väljakujunenud kohtupraktikale vastutab liikmesriik selle eest, et
karistused ühenduse õiguse rikkumise eest oleksid tõhusad,
hoiatavad ja proportsionaalsed. Liikmesriigid peavad tagama, et
otsekohalduvate määruste rikkumise eest määratavad karistused
-
17
toimiksid kooskõlas Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga
hoiatusvahendina looduskaitse alaste kuritegude vastu, et neid
kohaldataks järjekindlalt ja eelkõige, et nad oleksid vastavuses
rikkumise iseloomu ja raskusega. LKS alusel keelatud tegevustele
ehk väärtegudele, mis tulenevad Euroopa õigusest ja mille
karistuseks trahvimäärad on kehtestatud LKS vastutuse peatükis
karistusmäärade kindlaid piirväärtusi EL õigusaktides sätestatud ei
ole. Kavandatav vastutussätete täpsustamine on seotud PS § 12 lg-st
3 tuleneva põhimõttega, et karistusnorm peab olema piisavalt
määratletud ja isik peab aru saama millist tegu ette heidetakse. VI
Plaanitaval regulatsioonil puudub otsene puutumus Euroopa Liidu ja
muu rahvusvahelise õigusega. Loodus- ja Linnudirektiivid ei käsitle
teabe avalikustamist. See on iga liikmesriigi pädevuses. Samas
keelavad nimetatud direktiivid teatud liikide isendite tahtliku
kahjustamise, mida võib teabe liiga täpne avalikustamine tekitada.
Lisaks eelnevale on kavandatav regulatsioon puutumuses PS §-ga 44.
VII Plaanitaval regulatsioonil puudub puutumus Euroopa Liidu ja muu
rahvusvahelise õigusega
9. Välisriigid, mille
regulatsioone on kavas
seaduseelnõu koostamisel
analüüsida (koos
põhjendusega)
Teiste riikide regulatsioone põhjalikult ei analüüsita.
Loodusväärtuste kaitse tagamine on üldiselt iga EL liikmesriigi
enda korraldada ja muudetavad sätted (kaitse-režiimi kehtestamine,
maa omandamine riigile, ulukifarmid, karistusmäärad, teabe
avalikustamine, hüvitiste piirmäärad) ei ole selle tingimuslikuks
osaks. Seaduseelnõu koostamisel on kavas mõningal määral analüüsida
liigikaitse regulatsioone ja praktikaid naaberriikides, kuna liigid
ja probleemid on sarnased.
10. Kavandatava
regulatsiooni kirjeldus, sh
regulatiivsete võimaluste
kirjeldus
I Täiendatakse LKS § 8 lg 2 p 3 ja sõnastatakse see järgmiselt:
(2) Ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks peab sisaldama
loodusobjekti: 3) kaarti, millele on kantud loodusobjekti asukoht
või piir ja loodusväärtused, mille kaitse eesmärgil loodusobjekti
kaitse alla võtmise ettepanek esitatakse, kusjuures liikide andmed,
kelle elupaiga kaitseks ettepanek tehakse, peavad olema kantud
keskkonnaregistrisse;
-
18
II LKS § 16 lõiked 2-6 tunnistatakse kehtetuks ja paragrahvi
tekst sõnastatakse järgmiselt: „Kaitsealal või hoiualal asuva või
kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika või kohaliku
kaitse alla võetud loodusobjekti või kaitsealuse liigi leiukohta
sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega
koormamisel peab asjakohane leping sisaldama järgmist
loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2)
loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla
võtmise otsusele.“ III LKS § 33 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9
järgmises sõnastuses: „9) hoonete püstitamine, kui selleks ei ole
vaja esitada ehitusteatist või anda ehitusluba.“ IV LKS-s
tunnistatakse kehtetuks jahiulukite tehiskeskkonnas pidamise
regulatsioon ja antakse tingimused olemasolevatele aedikutele
tegevuse lõpetamiseks.
1) paragrahvi 58 lõike 21 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 58 lõiked 2326 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 27 järgmises
sõnastuses:
„(27) Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmine on keelatud välja
arvatud seaduse või selle alusel kehtestatud juhtudel.“; 4)
paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses: „(19)
Erandina käesoleva seaduse § 58 lõikes 27 sätestatust võib
jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise kohas pidada jahiulukeid, mis
on omandatud enne § 58 lõike 27 jõustumist, kuni loomade loomuliku
surmani, välistades nende paljunemise.“. V Seni määratud karistuste
analüüsile ja esialgsetele hinnangutule tuginedes tõstetakse
karistusmäär juriidilistele isikutele kümnekordseks ning
vajadusel
-
19
täpsustatakse või tunnistatakse kehtetuks LKS § 71–745
sätestatud väärteokoosseise. VI Muudetakse LKS § 53: § 53. Teabe
avalikustamine (1) I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga
asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. II
kategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites on lubatud üksnes ilma liigi nime lisamata.
(2) I ja II kaitsekategooria liigi püsielupaiga kaitse alla võtmise
otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata püsielupaiga täpset
asukohta. VII LKS-s suurendatakse kahju ennetamiseks rakendatud
abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise ühele isikule makstava summa
piirmäära esialgsetele hinnangutele tuginedes kolmekordseks. § 61.
Looma tekitatud kahju hüvitamine ja hüvitise maksmine … (4)
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahjustuse ennetamiseks
rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse 50 protsendi
ulatuses, kusjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 9600
eurot ühe majandusaasta kohta.
10.1. Töötatakse välja uus tervikseadus
10.2. Muudatused viiakse sisse senise seaduse struktuuri
x
11. Selgitus Uue tervikseaduse koostamine ei ole vajalik, sest
seadust täiendatakse vaid üksikute sätete lisamise ja muutmisega,
mis ei ole väga ulatuslikud ja ei too kaasa põhimõttelisi
looduskaitse regulatsiooni muudatusi.
12. Puudutatud ja
muudetavad õigusaktid
I LKS § 8 lg 2 p 3 II LKS § 33 lg 1 III LKS § 16 IV
-
20
LKS §-d 58 ja 91.
V LKS peatükk 11 VI LKS § 53 VII LKS §61 lõige 4
13. Seaduse tasandil
regulatsiooni loomise
vajalikkus
On vajalik, kuna kavandatavad lahendused (sh karistusmäärad ja
hüvitamismäärad) tuleb regulaarida seaduse tasandil.
V. Määratletud mõjud
14. MõjuI
14.1.
Kavandata
vmuudatus
I Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepank
14.2. Mõju
valdkond I
ja alajaotis
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
töökorraldusele; Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele
14.3.
Avalduv
mõju
Keskkonnaameti töökoormus ja menetluskulud vähenevad. Muudatus
vähendab ettepanekute esitamist, milles loodusobjekti kaitse alla
võtmise eeldused puuduvad ja sellega ebamõistlikke menetluste
läbiviimist. Kuna ettepankuid on siiski suhteliselt vähe, siis
avalduv mõju on väheoluline.
14.4.
Olulisusiii
Ulatus V Sihtrühma suurus V
Sagedus V Ebasoovitavate mõjude
risk
V
14.5. Mõju
valdkond II
ja alajaotis
Mõju- elu ja looduskeskkonnale
14.6.
Avalduv
mõju
Positiivne. Võimaldab tegeleda ainult põhjendatud
ettepanekutega, kiirendab menetlusi ja aitab kaasa väärtuste kaitse
kiiremale tagamisele. Avalduv mõju on väheoluline.
14.7.
Olulisus
Ulatus V Sihtrühma suurus V
Sagedus V Ebasoovitavate mõjude
risk
V
14.5. Mõju Mõju loodusobjekti
14.6. Ettepanekut ei saa teha hetkeemotsiooni ja juhuslike
andmete
-
21
valdkond II
ja alajaotis
kaitse alla võtmise ettepaneku tegijale
Avalduv
mõju
põhjal. Andmed liikide kohta, kelle kaitseks ettepanek tehakse,
peavad olema Keskkonnaameti poolt aktsepteeritud ja kantud
keskkonnaregistrisse. Kuna ettepankuid on siiski suhteliselt vähe,
siis avalduv mõju on väheoluline.
14.7.
Olulisus
Ulatus V Sihtrühma suurus V
Sagedus V Ebasoovitavate mõjude
risk
V
14.8.
Edasine
analüüs
Täiendavaid uuringuid ja analüüse läbi viia pole plaanitud.
14.9. Miks
on mõju
ebaoluline?
Negatiivsed olulised mõjud puuduvad
14. MõjuII
14.1.
Kavandata
vmuudatus
II Riigi ostueesõiguse kaotamine
14.2. Mõju
valdkond I
ja alajaotis
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
töökorraldusele; Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele
14.3.
Avalduv
mõju
Keskkonnaameti, Maa-ameti, notarite ja kinnistusraamatu pidaja
halduskoormus väheneb. Kaob vajadus praegu notarite saadetud
ostueesõigusega seotud dokumentide läbivaatamiseks ja neile
vastamiseks, väheneb sellega kaasnev halduskoormus (praegu
tuhandeid dokumente aastas). Samuti kaob vajadus saata
Kekskonnaametist välja avaldusi kinnistusraamatusse riigi
ostueesõiguse märke tegemiseks. Kuna asjaga seotud avalduste ja
dokumentide hulk on suur, siis avalduv mõju on oluline.
14.4.
Olulisusiv
Ulatus K Sihtrühma suurus V
Sagedus S Ebasoovitavate mõjude
risk
V
-
22
14.5. Mõju
valdkond II
ja alajaotis
Mõju- elu ja loodus-keskkonnale
14.6.
Avalduv
mõju
Kuna praktikas ei kasutata enam ostueesõigust, siis puudub ka
mõju elu- ja looduskeskkonnale. Vajadusel saab kaitsealuste
loodusobjektidega kinnistute omandamiseks kasutada maade omandamise
regulatsiooni. Seega avalduv mõju on väheoluline.
14.7.
Olulisus
Ulatus V Sihtrühma suurus V
Sagedus V Ebasoovitavate mõjude
risk
V
14.2. Mõju
valdkond I
ja alajaotis
Mõju maaomanikele
14.3.
Avalduv
mõju
Positiivne mõju. Kaovad inimeste küsimused ja mõnikord ka hirmud
ja pahameel, miks riik tahab sekkuda omandiõiguse teostamisse.
Avalduv mõju on oluline, kuna puudutab enam kui 2000 maaomanikku
aastas.
14.4.
Olulisusv
Ulatus K Sihtrühma suurus S
Sagedus S Ebasoovitavate mõjude
risk
Puu
dub.
14.8.
Edasine
analüüs
Täiendavaid uuringuid ja analüüse läbi viia pole plaanitud, kuna
avalduvad mõjud on selged ja positiivsed
14.9. Miks
on mõju
ebaoluline?
Negatiivsed olulised mõjud puuduvad, kuna praktikas ei ole riigi
ostueesõigust kasutatud ja LKSis säilib looduskaitseliste
piirangutega maade riigile omandamise võimalus.
14. MõjuIII
14.1.
Kavandatav
muudatus
III Ehitamine hoiualadel
14.2. Mõju
valdkond I ja
alajaotis
Keskkonnamõju; Mõju looduskeskkonnale
14.3.
Avalduv
mõju
Mõju on positiivne, kuna väheneb elupaikade ja kasvukohtade
kahjustamise ja/või hävitamise võimalus hoiualadel. Kuna sagedus on
väike, siis üldine avalduv mõju on väheoluline.
14.4.
Olulisusvi
Ulatus V Sihtrühma
suurus
V
-
23
Sagedus V Ebasoovitavate
mõjude risk
K
14.5. Mõju
valdkond II
ja alajaotis
Rahvusvaheliste kohustusete täitmine. Mõju välissuhetele
14.6.
Avalduv
mõju
Positiivne, kuna muudatus aitab kaasa direktiiviga 92/43/EMÜ
liikmesriikidele pandud nõuete täitmisele. Rahvusvaheliste
kohustuste mittetäitmise oht väheneb. Avalduv mõju on
väheoluline.
14.7.
Olulisus
Ulatus V Sihtrühma
suurus
K
Sagedus V Ebasoovitavate
mõjude risk
V
14.8. Mõju
valdkond III
ja alajaotis
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
töökorraldusele;
14.9.
Avalduv
mõju
Teatiste esitamisega suurenev töökoormus ei ole märkimisväärne.
Väheneb ka KKI töökoormus, kuna praeguse õiguserikkumiste
menetlemine ehk tagajärgedega tegelemine asendub rikkumiste
ennetamisega, mis on oluliselt vähem töömahukas kui õigusrikkumiste
menetlemine. Muudatus ei puuduta kohaliku omavalitsuse asutuste
töökorraldust. Kokkuvõttes on avalduv mõju siiski väheoluline.
14.10.
Olulisus
Ulatus V Sihtrühma
suurus
K
Sagedus V Ebasoovitavate
mõjude risk
V
14.2. Mõju
valdkond I ja
alajaotis
Mõju maaomanikele
14.3.
Avalduv
mõju
Muudatus tähendab maaomanikele, kelle maa asub hoiualal ning kes
soovib ehitada alla 20 m2 hoonet, täiendava kooskõlastuse
taotlemist. Sarnane nõue on juba praegu teistel kaitstavatel
aladel, erandiks on seni hoiualad. Hinnates ebaseaduslike tegevuste
mahtu hoiualadel praegu, ei ole mõjutatud maaomanike arv siiski
suur ja seega mõju väheoluline.
14.4.
Olulisusvii
Ulatus Suhteliselt väike
Sihtrühma
suurus
Kuna ebaseaduslike tegevuste maht hoiualadel väike, ei ole
mõjutatud
-
24
maaomanike arv suur.
Sagedus Väike Ebasoovitavate
mõjude risk
Puudub.
14.11.
Edasine
analüüs
Täiendavaid uuringuid ja analüüse läbi viia pole plaanitud.
14.12. Miks
on mõju
ebaoluline?
Negatiivsed olulised mõjud puuduvad. Kooskõlastatavate taotluste
hulga ja haldusüksuse töökoormuse suurenemine ei ole märkimisväärne
ega eelda töökorralduse muutmist.
14. MõjuIV
14.1.
Kavandatav
muudatus
IV Jahiuluki farmide kaotamine
14.2. Mõju
valdkond I ja
alajaotis
majandusele
(jahiuluki
farmi
pidajatele)
14.3.
Avalduv
mõju
Jahiulukite farmides pidamine tuleks
lõpetada.
KeA-s on registreeritud 69 jahiuluki
tehiskeskkonnas pidamise kohta (alates
regulatsiooni kehtima hakkamisest
2003. aastal). Samas on see ilmselt
ülehinnatud, kuna registreeringuid ei
kustutata tegevuse lõpetamisel.
Vastavalt PRIA registrile on 14.06.2016
seisuga Eestis 8 metssea, 5 hirve ja
12 faasani pidamise kohta. Vastavalt
esimesel septembril 2015 kehtima
hakanud põllumajandusministri
määrusele nr 179 „Sigade klassikalise
katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri“
on kõik metssea pidamise kohad
kohustunud välised seaaedikud
likvideerima ning metssea pidajad on töö
lõpetanud. Nagu eespool kirjeldatud siis
nendes tegevuskohtades ei ole tegelikult
legaalne majandustegevus jahiks
loomade kasvatamise või liha tootmise
näol lubatud.
Negatiivne mõju on farmidele, mis on
sunnitud tegevuse lõpetama ja sellega
kaotavad seni tehtud investeeringud.
Loomade lahtipääsemisel on ka loomade
ristumise oht, mistõttu võivad langeda
-
25
jahitrofeede hinnad, sest hübriidsete
isendite sarved on sageli
pisemad/odavamad.
Kokkuvõttes on mõju väheoluline.
14.4.
Olulisusviii
Ulatus V Siht-
rühma
suurus
Kui eemaldada teadaolevalt töö lõpetanud asutused ja metssea
farmid jääb 19 registreeringuga kohta, kus peetakse peamiselt
faasaneid ja punahirvi.
Huvi farmide loomise vastu on suurenev.
Sagedus V Eba-
soovita
vate
mõjude
risk
Ebasoovitav mõju oleks nende
loomade lahtilaskmisel
(rikutaks meie liikide
genofondi, oht haiguste ja
parasiitide levimiseks Eesti
loodusesse). Mistõttu on oht
ulukipopulatsioonide arvukuse
languseks ja trofee hinna
languseks.
14.5. Mõju
valdkond II
ja alajaotis
Mõju- elu ja
loodus-
keskkonnale
14.6.
Avalduv
mõju
Seoses loomade vaba liikumisega
väheneb sugulusristumise oht eesti
jahiulukitel ja teistel metsloomadel.
Farmide kaotamisel oleks praegu
tarastatud piirkondades väga oluline
positiivne mõju.
Väheneb loodusalade tarastus ning
inimestel on paremad võimalused
rekreatsiooniks või loodusandide
kogumiseks looduses.
Samuti tuleb arvestada, et seoses
suureneva huviga hirve- ja
metsseaaedade vastu on oht sellise
tarastamispraktika laiemaks levikuks, mis
oleks juba väga oluliseks ohuks Eesti
liigirikkusele.
Avalduv mõju üldiselt on väheoluline aga
praegu tarastatud piirkondades võib olla
oluline.
14.7.
Olulisus
Ulatus K Sihtrüh
ma
suurus
Eesti looduses liikuvad
inimesed, loodus- ja
liigikaitsjad.
Sagedus V Eba-
soovita
vate
Ebasoovitav mõju oleks nende
loomade lahtilaskmisel
(rikutaks meie liikide
-
26
mõjude
risk
genofondi, oht haiguste ja
parasiitide levimiseks Eesti
loodusesse). Oht looduslike
liikide arvukuse languseks ja
nende ohtu sattumiseks.
14.8.
Edasine
analüüs
Uuringuid ja analüüse läbi viia pole plaanitud, kuna
metsloomadele
läbimatute tarade rajamisega kaasnevad riskid on
looduskaitsebioloogiliselt teadaolevad faktid. Samuti on teada,
et
tegu on suureneva trendiga, nii huvi suurenemise osas kui ka
tarastatavate alade pindala suurendamise osas.
14.9. Miks
on mõju
ebaoluline?
Praegune regulatsioon hõlmab vaid 19 registreeringuga kohta,
kus
peetakse peamiselt faasaneid ja punahirvi. Tänaseks on
tegevuse
lõpetanud juba 46 registreeringu saanud kohta.
14. MõjuV
14.1.
Kavandatav
muudatus
V Karistusmäärade tõstmine ja vastutussätete täpsustamine
14.2. Mõju
valdkond I ja
alajaotis
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
töökorraldusele; Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele
14.3.
Avalduv
mõju
Keskkonnainspektsiooni, kui kohtuvälise menetleja töökoormus ei
tõuse, kuna menetluse pikkus ei ole seotud karistusmäära suurusega.
Samas õigusselgem vastutussäte lihtsustab inspektoril tööd, kes
väärtegu menetleb ja väärteo eest karistuse määrab. Mingil määral
võib tõusta kohtute töökoormus, kuna seoses suuremate
karistusmääradega võib suureneda vaidluste hulk, samas õigusselgema
vastutussätte korral jääb vaidlusi ka eeldatavasti vähemaks.
Kokkuvõttes on avalduv mõju siiski väheoluline, kuna näiteks 2015
aastal oli LKS-s sätestatud normide rikkujaid 14% kõigist
keskkonnavaldkonna rikkujatest.
14.4.
Olulisus
Ulatus V Sihtrühma suurus
V
Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk
V
14.5. Mõju Mõju- elu ja 14.6. Kuna suurematel karistusmääradel
on väärtegu/kuritegu ennetav mõju, siis
-
27
valdkond II
ja alajaotis
loodus-
keskkonnale
Avalduv
mõju
on avalduv mõju positiivne. Positiivne mõju on ka täpsemini
määratletud vastutussätetel, mis aitavad selgemalt aru saada teo
karistatavusest. Kuna varasemale praktikale toetudes on sagedus on
väike, siis avalduv mõju on väheoluline.
14.7.
Olulisus
Ulatus Üle-eestiline Sihtrühma suurus
Teoreetiliselt mõjutab kõiki kaitsealuseid objekte
Sagedus Väike, kuna rikkumisi on olnud vähe
Ebasoovitavate mõjude risk
Väike, avalduvad mõjud on pigem positiivsed, kuna suurematel
karistusmääradel on väärtegu/kuritegu ennetav mõju.
14.8. Mõju
valdkond I ja
alajaotis
Mõju LKS-s sätestatud nõuete eirajatele
14.9.
Avalduv
mõju
Paraneb arusaamine milliste normide rikkumine toob kaasa
väärteovastutuse. Arvestades, et KKI statistika kohaselt määratakse
karistus aastas umbes 200-le (sh 10-le juriidilisele isikule)
rikkujale on mõju väheoluline.
14.10.
Olulisus
Ulatus V Sihtrühma suurus
V
Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk
Seoses trahvisummade suurenemisega võib kaasneda kaebuste hulk
aga arvestades karistatavate väikest arvu on riski realiseerumise
tõenäosus väike.
14.11.
Edasine
analüüs
Täiendavalt on kavas analüüsida, kas ja millises ulatuses on
vajalik trahvimäärade diferentseerimine. Samuti analüüsida
väärteovastutuse olulisust ja otstarbekust lisaks haldussunni
kohaldamise võimalusele.
14.12. Miks
on mõju
Mõju avalikule sektorile on väike.
-
28
ebaoluline?
14. MõjuVI
14.1.
Kavandatav
muudatus
VI II kategooria liigi kohta teabe avalikustamine
14.2. Mõju
valdkond I ja
alajaotis
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
töökorraldusele; Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele
14.3.
Avalduv
mõju
Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti töökoormus väheneb, kuna
väheneb päringutele vastamise vajadus. Kuna täna on päringuid väga
palju, siis mõju on oluline.
14.4.
Olulisus
Ulatus Üle-eestiline Sihtrühma
suurus
K
Sagedus S
palju
päringuid
Ebasoovitavate
mõjude risk
V
14.5. Mõju
valdkond II
ja alajaotis
Mõju- elu ja looduskeskkonnale
14.6.
Avalduv
mõju
Negatiivse mõju risk kasvab. Kaitsealuste liikide leiukohtade
info avalikustamisega kaasneb võimalus, et seda infot hakatakse
kasutama viisil, mis võib liiki kahjustada. Kuigi täpselt hinnata
on praegu raske, võib siiski eeldada, et mõju on väheoluline.
14.7.
Olulisus
Ulatus Üle-eestiline Sihtrühma
suurus
Keskmine, mõju tundlikele kaitsealustele liikidele
Sagedus Ei oska
hinnata
Ebasoovitavate
mõjude risk
Keskmine, ei oska täpselt hinnata, kui palju hakatakse avalikku
infot valesti ära kasutama. On oht, et kasvab tundlike liikide
häirimine ja oht, et maaomanik kasutab saadud
-
29
infot, et enne tegevusteatise esitamist eemaldada piirangute
põhjustaja (kaevab taime välja, eemaldab pesa vms)
14.5. Mõju
valdkond II
ja alajaotis
Mõju maaomanikule
14.6.
Avalduv
mõju
Positiivne. Maaomanik saab kergesti infot enda kinnistul
paiknevate liikide kohta ja oskab juba varakult arvestada sellega
kaasnevate võimalike piirangutega. Kuna muudatus puudutab paljusid
maaomanikke, siis avalduv mõju on oluline.
14.7.
Olulisus
Ulatus Üle-eestiline Sihtrühma
suurus
Suur, kuna puudutab paljusid maaomanikke
Sagedus Keskmine, need maaomanikud, kes plaanivad liike
mõjutavat tegevust enda kinnistul
Ebasoovitavate
mõjude risk
Väike, on hea, kui maaomanikud saavad rohkem infot enda maa
kohta
14.8.
Edasine
analüüs
Täiendavat analüüsi ametnike töökoormuse vähenemise ja inimeste
parema informeerituse osas ei ole pole plaanis läbi viia, kuna need
on selgelt positiivse mõjuga. Täiendavalt peab analüüsima, kas ja
kuidas info kerge kättesaadavus mõjutab inimeste käitumist ja
seeläbi tundlikke II kategooria liikide elupaiku/kasvukohti.
14.9. Miks
on mõju
ebaoluline?
Negatiivset mõju on hetkel raske hinnata, kuna ei ole sellist
olukorda varem olnud. Oht on teoreetiline.
14. MõjuVII
14.1.
Kavandatav
muudatus
VII Loomakahju ennetuskulud
14.2. Mõju Mõju 14.3. Kavandatavad muudatused võimaldavad
investeerida korraga
-
30
valdkond I ja
alajaotis
majandusele
Avalduv
mõju
loomakahjude ennetusmeetmetesse suurema summa, mis on
loomakasvatusele suuremaulatusliku mõjuga. Ennetusmeetmete määra
suurendamine suunab loomakasvatajaid tõhusamale tegutsemisele, mis
vähendab pikemas plaanis loomakahjude suurust ja selle läbi
tekkivat majanduslikku kahju. Kui hakatakse muudatusega kaasnevat
võimalust suuremaks investeeringuks aktiivselt kasutama, siis võib
avalduv mõju olla oluline.
14.4.
Olulisusix
Ulatus Ulatus on keskmine või väike
Sihtrühma suurus
umbes 500 isikut
Sagedus Regulaarne, pidev
Ebasoovitavate mõjude risk
väike
14.5. Mõju
valdkond II
ja alajaotis
Mõju- elu ja loodus-keskkonnale
14.6.
Avalduv
mõju
Muudatus parandab maamajandajate suhtumist looduskaitseliselt
olulistesse, kuid kahjustusi tekitavatesse loomaliikidesse. Selle
läbi paraneb ja tasakaalustub elanikkonna suhe elu- ja
looduskeskkonnaga. Mõju võib olla oluline.
14.7.
Olulisus
Ulatus Ulatus on keskmine või väike
Sihtrühma
suurus
umbes 500
isikut
Sagedus Regulaarne,
pidev
Ebasoovitavate
mõjude risk
Väike
14.5. Mõju
valdkond II
ja alajaotis
Mõju regionaal-arengule
14.6.
Avalduv
mõju
Muudatus mõjub positiivselt, võimaldab loomakahjude tekke
piirkondades majandavate isikute võrdsemat kohtlemist võrreldes
kahju mitte kannatavate isikutega. Seadusemuudatus peaks tugevdama
Eestis ühtlasemat regionaalarengut. Avalduv mõju võib olla
oluline.
14.7.
Olulisus
Ulatus Ulatus on keskmine või väike
Sihtrühma
suurus
umbes 500
isikut
Sagedus Regulaarne, pidev
Ebasoovitavate
mõjude risk
Väike
14.8. Seaduseelnõu koostamise käigus analüüsitakse
Keskkonnaameti loomakahjude andmebaasi abil põhjalikumalt
võimalikku rahalise
-
31
Edasine
analüüs
koormuse kasvu kahjude hüvitajale (riigile) ning mõju ulatust
sihtgrupi siseselt (põllumajandussektoris tegutsevad isikud).
14.9. Miks
on mõju
ebaoluline?
Negatiivsed olulised mõjud puuduvad
VI. Väljatöötamise tegevuskava
15. Eeldatav kontseptsiooni valmimise ja
kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise
sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)
-
16. Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise
aeg
November 2016
17. Eeldatav avaliku konsultatsiooni toimumise
aeg
November – detsember
2016
18. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg II kvartal 2017
19. Kaasatavad
valitsusasutused ja
valitsusvälised organisatsioonid
Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium
Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaamet Keskkonnaagentuur Keskkonnainspektsioon Maa-amet
Eesti Keskkonnaühenduste Koda Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti
Erametsaliit Eesti Maaomavalitsuste Liit Eesti Linnade Liit Eesti
Jahimeeste Selts Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioon Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Kala ja
Vähikasvatajate Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti
Turismifirmade Liit Orhideeklubi Tartu Ülikooli Ökoloogia Instituut
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Eesti
Lambakasvatajate Selts
-
32
Eesti Mesinike Liit
20. Vastutavate ametnike nimed
ja kontaktandmed (sh nii sisulise
kui juriidilise analüüsi teinud
ametnikud)
Taimo Aasma, KeM looduskaitse osakonna
juhataja
6262871, ([email protected])
Kadri Alasi, KeM looduskaitse osakonna
peaspetsialist
6262881, ([email protected])
Helen Holtsman KeM õigusosakonna jurist
6262820, [email protected]
i Kui mitut probleemi lahendatakse korraga, üldistatakse
probleemid võimaluse korral selliselt, et vormi täidetakse ühe
korra. Kui probleeme ei ole võimalik üldistada, täidetakse iga
probleemi kohta vajalikud vormi osad mitu korda.
ii Märgitakse lahendused nimetatud probleemide lahendamiseks.
Peamine lähtepunkt kõikide mõjuliikide ulatuse hindamiseks on
olukord, kus riik ei sekkuks, ning erinevate lahenduste
tulemuslikkust hinnataksegi selle olukorra võrdluses kõikide
võimalike tegevuslahendustega (sh olemasolevate
lahenduste/õigusaktide parem rakendamine, avalikkuse
informeerimine, investeerimine, uue õigusliku regulatsiooni loomine
jne). Seejuures ei saa tegevusetuse tagajärgede kirjeldamisel
eeldada, et kõik tegurid jäävad samaks, vaid tuleb arvesse võtta ka
seda, et olukord võib muutuda ilma sekkumiseta. Välistamaks
sekkumist valdkondadesse, kus see vajalik ei ole, tuleb põhjendada,
miks käsitletava probleemiga peab tegelema.
iii Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud
Eeldatavate mõjude (sh mõjud keskkonnale, majandusele,
regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele,
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele või
sotsiaalsed ja demograafilised mõjud) määratlemiseks on võimalik
kasutada valdkondlikke kontrollküsimustikke ja nende juurde
kuuluvaid viiteid abimaterjalidele (uuringud ja teised
informatsiooniallikad). Kui on selgunud, et võib eeldada teatud
valdkonna mõjude esinemist akti rakendamisel, siis enne kui asuda
neid mõjusid põhjalikult analüüsima, tuleb hinnata, kas mõjud on
olulised või mitte. Mõjude olulisuse hindamiseks kasutatakse nelja
kriteeriumi: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud
sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimesed, ettevõtted,
keskkond) senine toimimine võib varasemaga võrreldes
märkimisväärselt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist.
Mõju ulatus on keskmine, kui võivad kaasneda muudatused sihtrühma
käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.
Mõju ulatus on väike, kui objekti kui terviku käitumises erilisi
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele
suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sageduse määramisel tuleb arvestada mõju
avaldumise regulaarsust ja tihedust. Mõju avaldumise sagedus on
suur, kui mõjutatud objekt (inimesed, ettevõtted, keskkond) puutub
muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja
tihti (nt iga päev), keskmine, kui kokkupuude on regulaarne või
reeglipärane, aga mitte igapäevane, ning väike, kui kokkupuude on
ebaregulaarne, juhuslik ja harv (näiteks ettevõtte pankrot,
kohtuvaidlus).
mailto:[email protected]:[email protected]:[email protected]
-
33
Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates analüüsitakse sihtrühma
suhtelist suurust võrreldes seda kõigi samasse rühma kuuluvate
objektidega Eestis. Näiteks kui mõjutatud on teatud osa
elanikkonnast, ettevõtetest või territooriumist, hinnatakse selle
suurust võrreldes seda vastavalt kogu Eesti elanikkonna, ettevõtete
arvu või territooriumiga. Sihtrühma saab pidada suureks, kui
mõjutatud on üle poole Eesti elanikkonnast, ettevõtete arvust või
territooriumist (nt perekonnaseaduse muudatused, mis puudutavad
kõiki eestimaalasi). Sihtrühma suurus on keskmine, kui mõjutatud
objektide hulk võrreldes kogu grupi suurusega on 5–50%, ja väike,
kui mõjutatud on alla 5% grupist.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski juures tuleb hinnata
kaasnevaid mõjusid sihtrühmadele – kas tegemist on negatiivse
(koormav, piirav jne) või positiivse (kergendav, vabastav jne)
mõjuga. Eesmärk on tagada negatiivse mõju põhjalikum analüüs, kuna
koormavate regulatsioonide loomise õigustamiseks peavad olema
kaalukad argumendid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur,
kui mõjuvaldkonnas sihtrühmadele kaasnevad mõjud on selgelt
negatiivsed. Risk on keskmine, kui kaasnev mõju on pigem
negatiivne, ja väike, kui negatiivne mõju puudub või on vähene.
Hinnates iga kriteeriumi paikapidavust konkreetse regulatsiooni
puhul kolmepallisüsteemis (suur, keskmine, väike), on võimalik
hinnata, kas konkreetne mõju on oluline või mitte. Kui neljast
indikaatorist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“ või vähemalt
kaks indikaatorit on saanud hinnangu „keskmine“, kvalifitseerub
mõju oluliseks. Mõjude ja nende olulisuse määratlemise
kirjeldamisel tehakse väljatöötamiskavatsuses vahet olulistel
mõjudel, mida on vajalik täiendavalt analüüsida, ja ebaolulistel
mõjudel, mida ei ole kavas täiendavalt analüüsida.
iv Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud
Eeldatavate mõjude (sh mõjud keskkonnale, majandusele,
regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele,
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele või
sotsiaalsed ja demograafilised mõjud) määratlemiseks on võimalik
kasutada valdkondlikke kontrollküsimustikke ja nende juurde
kuuluvaid viiteid abimaterjalidele (uuringud ja teised
informatsiooniallikad). Kui on selgunud, et võib eeldada teatud
valdkonna mõjude esinemist akti rakendamisel, siis enne kui asuda
neid mõjusid põhjalikult analüüsima, tuleb hinnata, kas mõjud on
olulised või mitte. Mõjude olulisuse hindamiseks kasutatakse nelja
kriteeriumi: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud
sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimesed, ettevõtted,
keskkond) senine toimimine võib varasemaga võrreldes
märkimisväärselt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist.
Mõju ulatus on keskmine, kui võivad kaasneda muudatused sihtrühma
käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.
Mõju ulatus on väike, kui objekti kui terviku käitumises erilisi
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele
suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sageduse määramisel tuleb arvestada mõju
avaldumise regulaarsust ja tihedust. Mõju avaldumise sagedus on
suur, kui mõjutatud objekt (inimesed, ettevõtted, keskkond) puutub
muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja
tihti (nt iga päev), keskmine, kui kokkupuude on regulaarne või
reeglipärane, aga mitte igapäevane, ning väike, kui kokkupuude on
ebaregulaarne, juhuslik ja harv (näiteks ettevõtte pankrot,
kohtuvaidlus).
Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates analüüsitakse sihtrühma
suhtelist suurust võrreldes seda kõigi samasse rühma kuuluvate
objektidega Eestis. Näiteks kui mõjutatud on teatud osa
elanikkonnast, ettevõtetest või territooriumist, hinnatakse selle
suurust võrreldes seda vastavalt kogu Eesti elanikkonna, ettevõtete
arvu või territooriumiga. Sihtrühma saab pidada suureks, kui
mõjutatud on üle poole Eesti elanikkonnast, ettevõtete arvust või
territooriumist (nt perekonnaseaduse muudatused, mis puudutavad
kõiki eestimaalasi). Sihtrühma suurus on keskmine, kui mõjutatud
objektide hulk võrreldes kogu grupi suurusega on 5–50%, ja väike,
kui mõjutatud on alla 5% grupist.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski juures tuleb hinnata
kaasnevaid mõjusid sihtrühmadele – kas tegemist on negatiivse
(koormav, piirav jne) või positiivse (kergendav, vabastav jne)
mõjuga. Eesmärk on tagada negatiivse mõju põhjalikum analüüs, kuna
koormavate regulatsioonide loomise õigustamiseks peavad olema
kaalukad argumendid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur,
kui mõjuvaldkonnas sihtrühmadele kaasnevad mõjud on selgelt
negatiivsed. Risk on keskmine, kui kaasnev mõju on pigem
negatiivne, ja väike, kui negatiivne mõju puudub või on vähene.
Hinnates iga kriteeriumi paikapidavust konkreetse regulatsiooni
puhul kolmepallisüsteemis (suur, keskmine, väike), on võimalik
hinnata, kas konkreetne mõju on oluline või mitte. Kui neljast
indikaatorist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“ või vähemalt
kaks indikaatorit on saanud hinnangu „keskmine“, kvalifitseerub
mõju oluliseks. Mõjude ja nende olulisuse määratlemise
kirjeldamisel tehakse väljatöötamiskavatsuses vahet olulistel
mõjudel, mida on vajalik täiendavalt analüüsida, ja ebaolulistel
mõjudel, mida ei ole kavas täiendavalt analüüsida.
v Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud
Eeldatavate mõjude (sh mõjud keskkonnale, majandusele,
regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele,
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele või
sotsiaalsed ja demograafilised mõjud)
-
34
määratlemiseks on võimalik kasutada valdkondlikke
kontrollküsimustikke ja nende juurde kuuluvaid viiteid
abimaterjalidele (uuringud ja teised informatsiooniallikad). Kui on
selgunud, et võib eeldada teatud valdkonna mõjude esinemist akti
rakendamisel, siis enne kui asuda neid mõjusid põhjalikult
analüüsima, tuleb hinnata, kas mõjud on olulised või mitte. Mõjude
olulisuse hindamiseks kasutatakse nelja kriteeriumi: mõju ulatus,
mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimesed, ettevõtted,
keskkond) senine toimimine võib varasemaga võrreldes
märkimisväärselt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist.
Mõju ulatus on keskmine, kui võivad kaasneda muudatused sihtrühma
käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.
Mõju ulatus on väike, kui objekti kui terviku käitumises erilisi
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele
suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sageduse määramisel tuleb arvestada mõju
avaldumise regulaarsust ja tihedust. Mõju avaldumise sagedus on
suur, kui mõjutatud objekt (inimesed, ettevõtted, keskkond) puutub
muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja
tihti (nt iga päev), keskmine, kui kokkupuude on regulaarne või
reeglipärane, aga mitte igapäevane, ning väike, kui kokkupuude on
ebaregulaarne, juhuslik ja harv (näiteks ettevõtte pankrot,
kohtuvaidlus).
Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates analüüsitakse sihtrühma
suhtelist suurust võrreldes seda kõigi samasse rühma kuuluvate
objektidega Eestis. Näiteks kui mõjutatud on teatud osa
elanikkonnast, ettevõtetest või territooriumist, hinnatakse selle
suurust võrreldes seda vastavalt kogu Eesti elanikkonna, ettevõtete
arvu või territooriumiga. Sihtrühma saab pidada suureks, kui
mõjutatud on üle poole Eesti elanikkonnast, ettevõtete arvust või
territooriumist (nt perekonnaseaduse muudatused, mis puudutavad
kõiki eestimaalasi). Sihtrühma suurus on keskmine, kui mõjutatud
objektide hulk võrreldes kogu grupi suurusega on 5–50%, ja väike,
kui mõjutatud on alla 5% grupist.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski juures tuleb hinnata
kaasnevaid mõjusid sihtrühmadele – kas tegemist on negatiivse
(koormav, piirav jne) või positiivse (kergendav, vabastav jne)
mõjuga. Eesmärk on tagada negatiivse mõju põhjalikum analüüs, kuna
koormavate regulatsioonide loomise õigustamiseks peavad olema
kaalukad argumendid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur,
kui mõjuvaldkonnas sihtrühmadele kaasnevad mõjud on selgelt
negatiivsed. Risk on keskmine, kui kaasnev mõju on pigem
negatiivne, ja väike, kui negatiivne mõju puudub või on vähene.
Hinnates iga kriteeriumi paikapidavust konkreetse regulatsiooni
puhul kolmepallisüsteemis (suur, keskmine, väike), on võimalik
hinnata, kas konkreetne mõju on oluline või mitte. Kui neljast
indikaatorist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“ või vähemalt
kaks indikaatorit on saanud hinnangu „keskmine“, kvalifitseerub
mõju oluliseks. Mõjude ja nende olulisuse määratlemise
kirjeldamisel tehakse väljatöötamiskavatsuses vahet olulistel
mõjudel, mida on vajalik täiendavalt analüüsida, ja ebaolulistel
mõjudel, mida ei ole kavas täiendavalt analüüsida.
vi Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud
Eeldatavate mõjude (sh mõjud keskkonnale, majandusele,
regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele,
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele või
sotsiaalsed ja demograafilised mõjud) määratlemiseks on võimalik
kasutada valdkondlikke kontrollküsimustikke ja nende juurde
kuuluvaid viiteid abimaterjalidele (uuringud ja teised
informatsiooniallikad). Kui on selgunud, et võib eeldada teatud
valdkonna mõjude esinemist akti rakendamisel, siis enne kui asuda
neid mõjusid põhjalikult analüüsima, tuleb hinnata, kas mõjud on
olulised või mitte. Mõjude olulisuse hindamiseks kasutatakse nelja
kriteeriumi: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud
sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimesed, ettevõtted,
keskkond) senine toimimine võib varasemaga võrreldes
märkimisväärselt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist.
Mõju ulatus on keskmine, kui võivad kaasneda muudatused sihtrühma
käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.
Mõju ulatus on väike, kui objekti kui terviku käitumises erilisi
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele
suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sageduse määramisel tuleb arvestada mõju
avaldumise regulaarsust ja tihedust. Mõju avaldumise sagedus on
suur, kui mõjutatud objekt (inimesed, ettevõtted, keskkond) puutub
muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja
tihti (nt iga päev), keskmine, kui kokkupuude on regulaarne või
reeglipärane, aga mitte igapäevane, ning väike, kui kokkupuude on
ebaregulaarne, juhuslik ja harv (näiteks ettevõtte pankrot,
kohtuvaidlus).
Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates analüüsitakse sihtrühma
suhtelist suurust võrreldes seda kõigi samasse rühma kuuluvate
objektidega Eestis. Näiteks kui mõjutatud on teatud osa
elanikkonnast, ettevõtetest või territooriumist, hinnatakse selle
suurust võrreldes seda vastavalt kogu Eesti elanikkonna, ettevõtete
arvu või territooriumiga. Sihtrühma saab pidada suureks, kui
mõjutatud on üle poole Eesti elanikkonnast, ettevõtete arvust või
territooriumist (nt perekonnaseaduse muudatused, mis puudutavad
kõiki eestimaalasi). Sihtrühma suurus on keskmine, kui mõjutatud
objektide hulk võrreldes kogu grupi suurusega on 5–50%, ja väike,
kui mõjutatud on alla 5% grupist.
-
35
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski juures tuleb hinnata
kaasnevaid mõjusid sihtrühmadele – kas tegemist on negatiivse
(koormav, piirav jne) või positiivse (kergendav, vabastav jne)
mõjuga. Eesmärk on tagada negatiivse mõju põhjalikum analüüs, kuna
koormavate regulatsioonide loomise õigustamiseks peavad olema
kaalukad argumendid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur,
kui mõjuvaldkonnas sihtrühmadele kaasnevad mõjud on selgelt
negatiivsed. Risk on keskmine, kui kaasnev mõju on pigem
negatiivne, ja väike, kui negatiivne mõju puudub või on vähene.
Hinnates iga kriteeriumi paikapidavust konkreetse regulatsiooni
puhul kolmepallisüsteemis (suur, keskmine, väike), on võimalik
hinnata, kas konkreetne mõju on oluline või mitte. Kui neljast
indikaatorist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“ või vähemalt
kaks indikaatorit on saanud hinnangu „keskmine“, kvalifitseerub
mõju oluliseks. Mõjude ja nende olulisuse määratlemise
kirjeldamisel tehakse väljatöötamiskavatsuses vahet olulistel
mõjudel, mida on vajalik täiendavalt analüüsida, ja ebaolulistel
mõjudel, mida ei ole kavas täiendavalt analüüsida.
vii
Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud
Eeldatavate mõjude (sh mõjud keskkonnale, majandusele,
regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele,
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele või
sotsiaalsed ja demograafilised mõjud) määratlemiseks on võimalik
kasutada valdkondlikke kontrollküsimustikke ja nende juurde
kuuluvaid viiteid abimaterjalidele (uuringud ja teised
informatsiooniallikad). Kui on selgunud, et võib eeldada teatud
valdkonna mõjude esinemist akti rakendamisel, siis enne kui asuda
neid mõjusid põhjalikult analüüsima, tuleb hinnata, kas mõjud on
olulised või mitte. Mõjude olulisuse hindamiseks kasutatakse nelja
kriteeriumi: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud
sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimesed, ettevõtted,
keskkond) senine toimimine võib varasemaga võrreldes
märkimisväärselt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist.
Mõju ulatus on keskmine, kui võivad kaasneda muudatused sihtrühma
käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.
Mõju ulatus on väike, kui objekti kui terviku käitumises erilisi
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele
suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sageduse määramisel tuleb arvestada mõju
avaldumise regulaarsust ja tihedust. Mõju avaldumise sagedus on
suur, kui mõjutatud objekt (inimesed, ettevõtted, keskkond) puutub
muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja
tihti (nt iga päev), keskmine, kui kokkupuude on regulaarne või
reeglipärane, aga mitte igapäevane, ning väike, kui kokkupuude on
ebaregulaarne, juhuslik ja harv (näiteks ettevõtte pankrot,
kohtuvaidlus).
Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates analüüsitakse sihtrühma
suhtelist suurust võrreldes seda kõigi samasse rühma kuuluvate
objektidega Eestis. Näiteks kui mõjutatud on teatud osa
elanikkonnast, ettevõtetest või territooriumist, hinnatakse selle
suurust võrreldes seda vastavalt kogu Eesti elanikkonna, ettevõtete
arvu või territooriumiga. Sihtrühma saab pidada suureks, kui
mõjutatud on üle poole Eesti elanikkonnast, ettevõtete arvust või
territooriumist (nt perekonnaseaduse muudatused, mis puudutavad
kõiki eestimaalasi). Sihtrühma suurus on keskmine, kui mõjutatud
objektide hulk võrreldes kogu grupi suurusega on 5–50%, ja väike,
kui mõjutatud on alla 5% grupist.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski juures tuleb hinnata
kaasnevaid mõjusid sihtrühmadele – kas tegemist on negatiivse
(koormav, piirav jne) või positiivse (kergendav, vabastav jne)
mõjuga. Eesmärk on tagada negatiivse mõju põhjalikum analüüs, kuna
koormavate regulatsioonide loomise õigustamiseks peavad olema
kaalukad argumendid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur,
kui mõjuvaldkonnas sihtrühmadele kaasnevad mõjud on selgelt
negatiivsed. Risk on keskmine, kui kaasnev mõju on pigem
negatiivne, ja väike, kui negatiivne mõju puudub või on vähene.
Hinnates iga kriteeriumi paikapidavust konkreetse regulatsiooni
puhul kolmepallisüsteemis (suur, keskmine, väike), on võimalik
hinnata, kas konkreetne mõju on oluline või mitte. Kui neljast
indikaatorist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“ või vähemalt
kaks indikaatorit on saanud hinnangu „keskmine“, kvalifitseerub
mõju oluliseks. Mõjude ja nende olulisuse määratlemise
kirjeldamisel tehakse väljatöötamiskavatsuses vahet olulistel
mõjudel, mida on vajalik täiendavalt analüüsida, ja ebaolulistel
mõjudel, mida ei ole kavas täiendavalt analüüsida.
viii
Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud
Eeldatavate mõjude (sh mõjud keskkonnale, majandusele,
regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele,
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele või
sotsiaalsed ja demograafilised mõjud) määratlemiseks on võimalik
kasutada valdkondlikke kontrollküsimustikke ja nende juurde
kuuluvaid viiteid abimaterjalidele (uuringud ja teised
informatsiooniallikad). Kui on selgunud, et võib eeldada teatud
valdkonna mõjude esinemist akti rakendamisel, siis enne kui asuda
neid mõjusid põhjalikult analüüsima, tuleb hinnata, kas mõjud on
olulised või mitte. Mõjude olulisuse hindamiseks kasutatakse nelja
kriteeriumi: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud
sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimesed, ettevõtted,
keskkond) senine toimimine võib varasemaga võrreldes
märkimisväärselt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist.
Mõju ulatus on keskmine, kui võivad
-
36
kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne
eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju ulatus on väike, kui objekti kui
terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus
muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sageduse määramisel tuleb arvestada mõju
avaldumise regulaarsust ja tihedust. Mõju avaldumise sagedus on
suur, kui mõjutatud objekt (inimesed, ettevõtted, keskkond) puutub
muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja
tihti (nt iga päev), keskmine, kui kokkupuude on regulaarne või
reeglipärane, aga mitte igapäevane, ning väike, kui kokkupuude on
ebaregulaarne, juhuslik ja harv (näiteks ettevõtte pankrot,
kohtuvaidlus).
Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates analüüsitakse sihtrühma
suhtelist suurust võrreldes seda kõigi samasse rühma kuuluvate
objektidega Eestis. Näiteks kui mõjutatud on teatud osa
elanikkonnast, ettevõtetest või territooriumist, hinnatakse selle
suurust võrreldes seda vastavalt kogu Eesti elanikkonna, ettevõtete
arvu või territooriumiga. Sihtrühma saab pidada suureks, kui
mõjutatud on üle poole Eesti elanikkonnast, ettevõtete arvust või
territooriumist (nt perekonnaseaduse muudatused, mis puudutavad
kõiki eestimaalasi). Sihtrühma suurus on keskmine, kui mõjutatud
objektide hulk võrreldes kogu grupi suurusega on 5–50%, ja väike,
kui mõjutatud on alla 5% grupist.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski juures tuleb hinnata
kaasnevaid mõjusid sihtrühmadele – kas tegemist on negatiivse
(koormav, piirav jne) või positiivse (kergendav, vabastav jne)
mõjuga. Eesmärk on tagada negatiivse mõju põhjalikum analüüs, kuna
koormavate regulatsioonide loomise õigustamiseks peavad olema
kaalukad argumendid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur,
kui mõjuvaldkonnas sihtrühmadele kaasnevad mõjud on selgelt
negatiivsed. Risk on keskmine, kui kaasnev mõju on pigem
negatiivne, ja väike, kui negatiivne mõju puudub või on vähene.
Hinnates iga kriteeriumi paikapidavust konkreetse regulatsiooni
puhul kolmepallisüsteemis (suur, keskmine, väike), on võimalik
hinnata, kas konkreetne mõju on oluline või mitte. Kui neljast
indikaatorist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“ või vähemalt
kaks indikaatorit on saanud hinnangu „keskmine“, kvalifitseerub
mõju oluliseks. Mõjude ja nende olulisuse määratlemise
kirjeldamisel tehakse väljatöötamiskavatsuses vahet olulistel
mõjudel, mida on vajalik täiendavalt analüüsida, ja ebaolulistel
mõjudel, mida ei ole kavas täiendavalt analüüsida.