Juhatuse liige: _________________ Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne Eesti Töötukassa on Vabariigi Valitsuse poolt töötuskindlustuse seaduse alusel loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärgiks on töötuskindlustushüvitiste, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmine. Ärinimi Eesti Töötukassa Registri number 74000085 Aadress Lõkke 4, 10122 Tallinn Telefon 667 9700 Faks 667 9701 Elektronpost [email protected]Interneti kodulehekülg www.tootukassa.ee Majandusaasta algus 01.01.2004 Majandusaasta lõpp 31.12.2004 Juhatus Meelis Paavel (esimees) Erik Aas Ene Õunmaa Audiitor: Ernst & Young Baltic AS Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest, millele on lisatud audiitori järeldusotsus ja tulemi jaotamise ettepanek.
33
Embed
Eesti Töötukassa 2004.aasta majandusaasta aruanne · võimaluste analüüsi ja teenuste väljatöötamise Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) projekti algatamine Töötukassa 2003. aasta
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Juhatuse liige: _________________
Eesti Töötukassa
Majandusaasta aruanne
Eesti Töötukassa on Vabariigi Valitsuse poolt töötuskindlustuse seaduse alusel loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärgiks on töötuskindlustushüvitiste, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmine.
Ärinimi Eesti Töötukassa Registri number 74000085 Aadress Lõkke 4, 10122 Tallinn Telefon 667 9700 Faks 667 9701 Elektronpost [email protected] Interneti kodulehekülg www.tootukassa.ee Majandusaasta algus 01.01.2004 Majandusaasta lõpp 31.12.2004 Juhatus Meelis Paavel (esimees) Erik Aas Ene Õunmaa Audiitor: Ernst & Young Baltic AS Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest, millele on lisatud audiitori järeldusotsus ja tulemi jaotamise ettepanek.
Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused 21 Üldpõhimõtted 21 Lisa 2. Raha ja pangakontod 24 Lisa 3. Kauplemisväärtpaberid 24 Lisa 4. Nõuded töötuskindlustusmakse osas 25 Lisa 5. Materiaalne põhivara 25 Lisa 6. Kohustused hüvitiste osas 25 Lisa 7. Maksuvõlad 26 Lisa 8. Ettemakstud töötuskindlustusmakse 26 Lisa 9. Tulu töötuskindlustusmaksetest 27 Lisa 10. Kulu hüvitistest 28 Lisa 11. Intressitulu 28 Lisa 12. Kasum kauplemisportfellilt 29 Lisa 13. Tegevuskulud 29 Lisa 14. Kasutusrent 29 Lisa 15. Bilansivälised hüvitiste tagasinõuded 30
Juhatuse ja nõukogu allkirjad 2004.a. majandusaasta aruandele 31 Audiitori järeldusotsus 32
Tulemi jaotamise ettepanek 33
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
3
Tegevusaruanne Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) on töötuskindlustuse seaduse alusel loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, mille ülesandeks on maksta töötuskindlustushüvitist, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist ning tööandja maksejõuetuse hüvitist. Töötukassa tegevust reguleerib Vabariigi Valitsuse kehtestatud Töötukassa põhikiri. Töötukassa on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. Töötukassa kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu, kus on kuus liiget. Töötukassa tegevjuhtimise eest vastutab kolmeliikmeline juhatus. Töötukassas on hetkel 24 töötajat. Töötukassa eesmärk on tagada töötuskindlustushüvitise, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise õigeaegsed ning faktilistele ja õiguslikele asjaoludele vastavad otsused ning hüvitiste väljamaksed. Töötuskindlustusvahendite haldamisel on eesmärgiks saavutada optimaalsed kindlustusreservid ning tagada nende säilimine ning stabiilne positiivne tulusus. Organisatsioon peab oluliseks kvaliteetsete töötulemuste saavutamiseks motiveeritud meeskonda ja tulemustele orienteeritust. Töötukassa soovib suurendada avalikkuse teadlikkust töötuskindlustuse eesmärgist ja rollist töötajate sotsiaalsel kaitsel. Töötukassa tegevusaruanne koosneb järgmistest osadest:
Lühiülevaade; 1. Töötukassa juhtimine ja organisatsioon;
1.1 nõukogu tegevus 1.2 juhatuse tegevus 1.2.1. organisatsioon 1.2.2. avalikkuse teavitamine 1.2.3. IT arendus 1.2.4. arendustegevus
2. kindlustushüvitiste menetlemine ja väljamaksmine; 3. finantstegevus; 4. kokkuvõte; 5. 2004. aasta eelarve täitmine.
Lühiülevaade
Töötukassa 2004. aasta eesmärgid on seatud nõukogu poolt kinnitatud Eesti Töötukassa arengukavas 2004-2007 ning Eesti Töötukassa aastaplaanis 2004.
Kindlustushüvitiste õigeaegsed ning faktilistele ja õiguslikele asjaoludele vastavad otsused, mis tuginevad kvaliteetsele elektroonilisele menetlussüsteemile.
Töötukassa tugineb kindlustushüvitiste taotluste menetlemisel elektroonilisele menetlussüsteemile. Töötuskindlustushüvitise määramiseks vajalik täpne informatsioon saadakse kindlustusstaaži ja tasude osas tööandjalt, ent jätkuvalt on probleemiks, et nimetatud andmete õigsust ei ole võimalik kontrollida Maksu- ja Tolliameti andmetest lähtuvalt, kuna Maksu- ja Tolliamet arvestab töötuskindlustusmakset kassapõhisena, aga Töötukassa on seadustest tulenevalt kohustatud töötuskindlustusstaaži arvestama tekkepõhisena.
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
4
2004. aastal kontrollis Töötukassa hüvitiste taotluste menetlemist Riigikontroll, samuti kontrolliti ning analüüsiti Töötukassa-siseselt hüvitiste taotluste menetluspraktikat. Eelnimetatud tegevuste käigus tehtud järelduste põhjal fikseeriti 2005. aasta alguses Töötukassa juhatuse otsusega seisukohad, mis peavad tagama kõikide hüvitisetaotluste suhtes ühtse menetluspraktika kohaldamise.
Majanduskasvu perioodidel peaks laekumine töötuskindlustusmaksest ületama väljamaksed kindlustushüvitiseks loomaks piisavad reservid, et tagada süsteemi häireteta toimimise majanduslikult rasketel aastatel ilma maksemäära tõstmiseta.
Töötukassa 2004. aasta tulemiks kujunes 433 miljoni krooni, sh 33 miljonit krooni tulenes finantsvarade investeerimisest.
Kompetentne ja motiveeritud meeskond, kes on igakülgselt kaasatud organisatsiooni eesmärkide täitmisesse
Töötukassa väärtustab kompetentset ja motiveeritud töötajaskonda, kellega ühiseid arusaamu ja väärtushinnanguid jagades tugeva meeskonnana saavutada parim tulemus. Töötukassa püüdleb õiguste – kohustuste – turusituatsiooniga tasakaalustatud tasustamissüsteemi poole ning rakendab vajaduspõhist koolituskava. Töötukassa kuulab oma töötajate ja partnerite arvamusi ja ettepanekuid oluliste sisemiste regulatsioonide kaasajastamisel ning annab pidevalt tagasisidet tulemuste kohta.
Ühiskonna suurem teadlikkus töötuskindlustuse eesmärgist ja rollist kindlustatute sotsiaalsel kaitsel ning organisatsiooni hea maine
Töötukassa peab süsteemi usaldusväärsuse säilitamise üheks aluseks pidevat avalikkuse teavitamist töötuskindlustuse tulemustest ja arengutest ning samuti ohtudest, mis võivad takistada töötuskindlustuse aktiivset toimimist. Ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks töötuskindlustuse eesmärgist ja kindlustatute rollist on olulisel kohal ekspertarvamuste andmine. Teist aastat ilmus töötuskindlustuse vaheleht, kus kajastati möödunud aasta tulemusi, aktuaalseid probleeme ja aktiivseid arengusuundi. Oluline on avalikkuse ette astuvate kõneisikute ühtne ja selge sõnumi edastamine. Tähtsal kohal on Töötukassa positiivse maine säilitamine hoides klienditeeninduse ühtset kõrget taset.
Töötukassa aktiivsem roll töötuse ennetamisel, töötute tööturule tagasitoomisel ning tööturuga seotud hüvitiste ja teenuste integreeritud pakkumisel ja korraldamisel
Erinevaid tööturuvaldkondi puudutavate arengusuundade ja õigusaktide väljatöötamises osalemisega loodab Töötukassa panustada nende paremale seostatusele ja ühise eesmärgi selgusele ning kaasa aidata praktiliste lahenduste selgusele ja lihtsusele. 2004. aastal osaleti tööturumeetmete kontseptsiooni koostamises ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse põhialuste väljatöötamises. Töötukassa oli kaasatud töötuskindlustuse seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse täiendamisse. Töötukassa initsiatiivil algatati koos partneritega Kollektiivsetele koondamistele reageerimise projekt.
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
5
1. Töötukassa juhtimine ja organisatsioon
1.1 nõukogu
Töötukassa kõrgeim organ on nõukogu. 2004. aastal toimus 8 nõukogu koosolekut ning nõukogusse kuulusid:
Nõukogu esimees Marko Pomerants (Vabariigi Valitsuse esindaja)
Nõukogu liikmed Ülle Mathiesen (Vabariigi Valitsus esindaja)
Tarmo Kriis (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja)
Valdo Kalm (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja)
Harri Taliga (Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja)
Henn Vallimäe (Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni esindaja)
Nõukogu liikmed olid 2004. aastal veel Merle Malvet (Vabariigi Valitsus: 19.12.2003 – 26.08.2004) ja Riivo Sinijärv (Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit: 21.03.2002 –13.06.2004).
Töötukassa nõukogu 2004. aasta tähtsamad teemad olid:
Töötukassa arengukava 2004-2007
2004. aasta tegevusplaan
2003. aasta majandusaasta aruande kinnitamine koos reservkapitali eraldamisega
2005. aasta aastaplaan
2005. aasta töötuskindlustusmakse määra ettepanek Vabariigi Valitsusele
Töötukassa 2005. aasta eelarve kinnitamine
Töötukassa nõukogu palgakulu 2004. aastal oli 1 110 krooni (sotsiaalmaksuta).
1.2 juhatus
Töötukassa igapäevase juhtimise eest vastutab kolmeliikmeline juhatus. Töötukassa juhatus vastutab töötuskindlustuse seaduses sätestatud hüvitise maksmise, töötuskindlustussüsteemi usaldusväärsena hoidmise eest, töötuskindlustusvahendite säilimise ja sihipärase kasutamise eest ning tööotsijate sotsiaalse kaitse tõstmisele suunatud arendustegevusele kaasaaitamise eest.
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
6
Juhatus valmistab ette nõukogus kinnitatud dokumendid ning esitab kvartaalsed majandustegevuse ülevaated. Jooksva informatsioonina edastab juhatus nõukogu liikmetele iga kuu juhtimisaruanded.
Juhatuse otsustuspädevusse kuuluvad lisaks Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kinnitamine, Töötukassa koosseisu ja osakondade põhimääruste kinnitamine, Töötukassa vahendite haldamine, sisemiste protseduurireeglite kinnitamine jne.
Töötukassa alustas 2004. aastat uue juhtimisstruktuuriga ja kahe uue juhatuse liikmega. Juhatuse volituste tähtaeg lõpeb aprillis 2007. Juhatuse koosseis 2004. aastal:
Juhatuse esimees Meelis Paavel
Juhatuse liikmed Erik Aas (kindlustushüvitiste valdkond)
Ene Õunmaa (finantsvaldkond)
Töötukassa juhatus võttis õigusaktides kehtestatud ja nõukogu poolt seatud eesmärkide saavutamiseks vastu 33 otsust 38 koosolekul. Töötukassa juhatuse 2004. aasta rõhuasetused:
kindlustushüvitiste taotluste menetlemise kvaliteedi hoidmine ja tõstmine
EL sotsiaalkindlustusreeglite koordinatsiooniga seonduvate ülesannete täitmine ja EL töötuskindlustushüvitiste pädevate asutustega koostöö edendamine
kindlustushüvitiste menetlemise ja väljamaksmise infosüsteemi arendamine
töötuskindlustusvahendite efektiivsemaks haldamiseks finantsvahendite haldamise korra täiustamine
töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvate seadusandlike aktide analüüs ja muudatusettepanekute tegemine
kollektiivsete koondamise tõttu töölepingu lõpetanud töötajate tööturule naasmise võimaluste analüüsi ja teenuste väljatöötamise Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) projekti algatamine
Töötukassa 2003. aasta aastaaruanne auditeeriti Ernst & Young Baltic AS poolt ning kinnitati 2004. aasta aprillis märkusteta.
Sisekontrolli käigus viidi 2004. aastal tavaks saanud praktika kohaselt läbi kindlustushüvitiste menetlemise ja investeerimistegevuse vastavusaudit. Eraldi käsitleti IT-valdkonda, kus turvaauditi viis läbi OÜ Tepinfo. Sisekontrolli käigus olulisi kõrvalekaldeid kehtestatud normidest ei tuvastatud.
Töötukassa 2003. aasta majandustegevust kontrollis 2004. aasta alguses Riigikontroll. Riigikontrolli aruanne (kontrolliaruanne nr 2-5/04/52 02.07.2004) oli Töötukassa töö kohta oluliste märkusteta, samas tehti Sotsiaal- ja Rahandusministeeriumile mitmeid ettepanekuid õigusaktide täiendamiseks ja koostöö tõhustamiseks. Eelkõige juhtis Riigikontroll tähelepanu
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
7
töötuskindlustussüsteemi jaoks oluliste andmete kassa- ja tekkepõhisusest tingitud probleemide kiire lahenduse leidmisele. Probleemile püütakse leida parim lahendus töötuskindlustuse seaduse muudatusega, mille ettevalmistuses osaleb ka Töötukassa.
1.2.1 organisatsioon
Töötukassa hindab professionaalset ja motiveeritud meeskonda, mille tagab kvaliteetne töökeskkond, õiglane tasustamissüsteem ning arenguvõimalused.
Töötukassa struktuuris oli seisuga 31. detsember 2004 21 ametikohta, millest oli täidetud 20. 2005. aasta alguses lisandus üks ametikoht, mille pädevusse kuulub EL sotsiaalkindlustusreeglite koordineerimisega seotud töötushüvitiste menetlemine. Vastavad ülesanded jagunesid varem mitme erineva töötaja vahel. 2004. aasta lõpus lahkus üks töötaja. 2005. aasta I kvartalis jäi lapsepuhkusele üks töötaja ning tööle võeti kolm töötajat (neist üks ajutine asendaja). Töötukassas toimus ka sisemisi töötajate ümberpaigutusi. Lisaks loodi 2005. aasta alguses kaks koosseisuvälist ametikohta Töötukassa ESF projekti Kollektiivsetele koondamistele reageerimine rakendamiseks.
Tasustamissüsteemi konkurentsivõimelisena hoidmiseks osaleb Töötukassa palgauuringus. 2004. aasta lõpus uuendati palgasüsteemi suunaga kvaliteedijuhtimisele, mida rakendatakse 2005. aastast.
Koolitust planeeritakse koolituspõhimõtetest tulenevalt vastavalt organisatsiooni vajadustele kombineerides avatud ja grupikoolitusi ka konkreetse töötaja individuaalsete tööalaste arenguperspektiividega. Grupikoolitused 2004. aastal olid erialase vene keele intensiivõpe ja haldusõiguse kursus. Kokku oli 2004. aasta koolituskulude eelarve 345 tuhat krooni, millest kasutati ära 274 tuhat krooni ehk 80%.
2004. aasta lõpus viis Töötukassa teist aastat läbi oma töötajate seas rahulolu-uuringu, millega uuriti rahulolu tööga, töökeskkonnaga, motivatsioonisüsteemi, infokorralduse ja juhtimisega. Keskmiseks rahuloluks viiepallisüsteemis kujunes 3,8, mis on mõnevõrra kõrgem kui 2003. aastal.
Töötukassa maksis töötajatele töötasuna välja 3 970 tuhat krooni (sotsiaalmaksuta), mis on 96% eelarves planeeritust.
1.2.2 avalikkuse teavitamine
Töötukassa kasutab võimalikult palju erinevaid selgitustöö vorme, et informatsioon töötuskindlustussüsteemist jõuks erinevate sihtrühmadeni:
2004. aastal oli Töötukassast või töötuskindlustusest kokku 287 meediakajastust (ajalehed, eriala-ajakirjad, uudisteagentuurid, raadio)
2004. aasta veebruaris ilmus kaks vahelehte nimega Töötuskindlustus – üks Eesti Päevalehe ja teine Molodjož Estonii vahel kokku 66 tuhat eksemplari
Töötukassa korraldas üheksa teabepäeva eri maakondades - teabepäevad toimusid personalijuhtidele, tööandjatele ja tööhõiveametnikele
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
8
trükiti uued ja kaasajastatud infovoldikud tööandjatele ja kindlustatutele nii eesti kui ka vene keeles
Töötukassa osales EL liikmesriikidega töötushüvitiste sujuvamaks koordineerimiseks mitme infoürituse korraldamisel. Suurim oli augustis toimunud 13. Läänemeremaade sotsiaalkindlustuskonverents, kus töötushüvitised olid ühe päeva teemaks. Lisaks toimusid mitmed seminarid infovahetuse tõhustamiseks EL riikide töötuskindlustuse pädevate asutustega (Soome, Rootsi, Taani, Läti ja Leedu).
Töötukassa tellis ES Turu-uuringute AS-ilt meediasuhete alase uuringu, mille eesmärk oli selgitada välja Töötukassa meediakuvand suhtena teistesse avaliku sektori asutustesse. Uuring näitas, et ajakirjanikud hindasid Töötukassa avalikke suhteid keskmisest kõrgemini. 2005. aastal soovib Töötukassa hoida ja säilitada avalikke suhteid jätkuvalt positiivses valguses.
Töötukassa viis 2004. aasta III kvartalis läbi strateegiliste koostööpartnerite, tööhõiveametite töötajate, seas rahuolu-uuringu selgitamaks välja kahe organisatsiooni koostöö tugevad ja nõrgad küljed. Tulemused näitasid, et Töötukassa töötajate kompetentsuse ja klienditeenindusega ollakse väga rahul – rahulolu on eelmise (2003) aastaga võrreldes veelgi paranenud. Enam sooviti Töötukassa poolt täiendavaid infomaterjale ja juhendeid, mis vähendaksid Tööhõiveametite ametnike selgitustöö mahtu. Lisaks hinnati oluliseks Töötukassa infopäevade korraldamist.
2005. aastal keskendutakse teavitamistegevuses ekspertartiklite avaldamisele meedias (sh rohkem artikleid maakondlikes ajalehtedes) ning vastavalt vajadusele ka teabepäevade korraldamisele ja kodulehekülje täiendamisele. Kavas on uute EL töötushüvitistega seotud infomaterjalide koostamine ja trükk.
Selgitustöödeks kulus 159 tuhat krooni, mis on 99% eelarves planeeritust.
1.2.3 infosüsteemide arendus
Infosüsteemide osas toimus 2004. aastal valdavalt rutiinne talituspidevuse tagamine ja jooksev arendamine. Raamatupidamissüsteemi osas mingeid arendusi ei toimunud. Dokumendihaldussüsteemi puhul võeti kasutusele avaliku dokumendiregistri uuem tarkvara (nn Avaliku Teabe Portaal).
2004. aasta lõpus viidi siseauditi raames läbi infosüsteemide turvaaudit, mille läbiviijaks oli Jaak Tepandi (CISA). Turvaauditi tulemused olid Töötukassa jaoks positiivsed, sisaldades mitmeid tähelepanekuid, mida arendustegevuses järgida.
Töötuskindlustuse infosüsteemi (edaspidi TKIS) töö on kulgenud stabiilselt, märkimisväärseid häireid ja tõrkeid ei esinenud. 2004. aasta kevadel-suvel täiendati TKIS-i oluliselt mitmete uute funktsionaalsustega. 2004. aasta sügisel viidi läbi avatud riigihange 2005. aasta TKIS-i arendustööde teostaja leidmiseks. Pakkumiskutse väljastati taotluste alusel neljale ettevõttele, kuid tähtajaks esitas pakkumise vaid AS Aprote, kes osutus ka edukaks pakkujaks.
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
9
1.2.4 arendustegevus
Arendustegevuse vallas keskendus Töötukassa 2004. aasta esimesel poolel mitmete töötuskindlustusega haakuvate valdkondade arengukontseptsioonide väljatöötamisele. Aasta teisel poolel pöörati rohkem tähelepanu õigusliku keskkonna arendamisele, mille tulemused peaksid jõudma otsustena praktikasse 2005. aasta lõpus – 2006. aasta alguses. Ning nagu juba mainitud, koostati aasta teisel poolel ESF projekti Kollektiivsetele koondamistele reageerimine.
Tööturumeetmete pakkumise korralduse mudeli väljatöötamises osalemine
Töötukassa osales 2004. aasta veebruaris - mais tööturumeetmete kontseptsiooni koostamise raames tööturumeetmete pakkumise korralduse mudeli väljatöötamises. Töötukassa ettepanekul kaaluti võimalust luua Töötukassa ja Tööturuameti asemele üks uus tööturuasutus, mis korraldaks kohalike töökeskuste võrgustiku kaudu nii tööturuteenuste osutamist kui töötushüvitiste maksmist. Töötukassa pakkus välja uue tööturuasutuse loomise avalik-õiguslikus vormis, mis võimaldaks riigil kaasata sotsiaalpartnereid kõigi tööturumeetmete pakkumisse ning jagada nendega vastutust tööturuprobleemide lahendamise eest.
Valitsus arutas tööturumeetmete kontseptsiooni juunis 2004 kabinetiistungil, kus otsustas laiendada tänast tööturumeetmete valikut, parandada meetmete kvaliteeti ja tõhusust, luua kliendisõbralik ja tulemustele orienteeritud organisatsioon ning rakendada juhtumikorralduse tegevus vastavalt tööturumeetmete kontseptsioonis sätestatule.
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse põhimõtete ja korralduse väljatöötamises osalemine
Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud töörühm, kuhu oli kaasatud ka Töötukassa, töötas ajavahemikul veebruar-mai 2004 välja tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse põhialused. Valitsuse sotsiaalkindlustusreformi komisjon arutas töörühma ettepanekuid veebruaris ja mais. Oktoobris 2004 võttis sotsiaalkindlustusreformi komisjon vastu otsuse anda tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse põhimõtete väljatöötamise ülesanne üle Rahandusministeeriumile.
Töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõu koostamises osalemine
Sotsiaalministeeriumiga koostöös alustati 2004. aasta sügisel töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõu koostamist. Eelnõu eesmärgiks on eelkõige:
- parandada korduvalt töötust kogevate isikute kaitset (referentsperioodi pikendamine, loobumine staaži nullimisest pärast töötu abiraha saamist);
- võimaldada töötuskindlustusstaaži tuvastada ja hüvitise suurust arvutada Maksu- ja Tolliameti kassapõhiste andmete (töötuskindlustuse andmekogu andmete) alusel;
- tagada töötuskindlustuse seaduse vastavus EL direktiivide 80/987 ja 2002/74 (töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamine) nõuetele;
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
10
- lahendada töötuskindlustuse, sh EL sotsiaalkindlustuse koordinatsioonireeglite rakendamisel ilmnenud probleemid.
Eelnõu väljatöötamist jätkatakse 2005. aastal, eelnõu valitsusele esitamise tähtaeg on juuni 2005. Muudatused on kavas jõustada 2006. aastal.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu koostamises osalemine
Töötukassa osales uue tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu väljatöötamises, eelkõige osas, mis puudutab töötutele kehtestatavaid aktiivse tööotsingu nõudeid, töötutoetuse saamise tingimusi ning Töötukassa ja tööhõiveametite vahelist andmevahetust. Valitsus kiitis 2005. aasta märtsis tööturuteenuste ja -toetuste eelnõu heaks ja esitas selle Riigikogule koos kodakondsuse seaduse muutmise seadusega. Vastavalt eelnõule on seadus plaanis jõustada 1. juulil 2005. aastal.
Kollektiivsetele koondamistele reageerimise projekti koostamine ja käivitamine
Töötukassa koostas koos sotsiaalpartnerite, Sotsiaalministeeriumi, Tööturuameti ja Tööinspektsiooniga ESFi projekti Kollektiivsetele koondamistele reageerimine taotluse. Projekti eesmärgiks on välja töötada terviklik kollektiivsetele koondamistele reageerimise süsteem, mille abil (a) rakendada võimalikult paljud koondatud töötajad uuele tööle vahepealse töötusperioodita, (b) osutada töötuks jäänud koondatutele tõhusat abi kiiresti töölesaamiseks. Projekti elluviimise aeg on 1. märts 2005 – 1. september 2006.
2. Kindlustushüvitiste menetlemine ja väljamaksmine
Eelarves oli hüvitiste kuluks kokku planeeritud 200 678 tuhat krooni. Tegelikud hüvitiste kulud 2004.a olid 194 442 tuhat krooni (96,9% aastaeelarvest), s.h. töötuskindlustus-hüvitised 129 114 tuhat krooni (93,3% töötuskindlustushüvitise aastaeelarvest), töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitis 30 769 tuhat krooni (95,30 % töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise aastaeelarvest) ja tööandja maksejõuetuse hüvitis 34 559 tuhat krooni (115,2% tööandja maksejõuetuse hüvitise aastaeelarvest) Hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu kulu seisuga 31.12.2004.a. on 38 347 tuhat krooni (99,5% eelarvest) Hüvitiste maksmisega seotud panga- ja postikulud seisuga 31.12.2004.a. olid 72 tuhat krooni (90% aastaeelarvest).
Töötuskindlustushüvitis
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitati 2004. aastal 12 021 avaldust, mis on 1 643 avaldust rohkem kui 2003. aastal. Töötuskindlustushüvitise määramise otsuseid tehti 2004. aastal 11 720 otsust ja määramata jätmise otsuseid 236 korral. Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsuseid tehti 5 169.
Töötuskindlustushüvitise 180 kalendripäevasest perioodist kasutati 2004. aastal keskmiselt ära 139,1 kalendripäeva (2003 – 139,8), keskmiseks hüvitise suuruseks kujunes 2 439 krooni, mis on 251 krooni võrra suurem 2003. aasta samast näitajast.
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
11
Eesti keskmine ühe kalendripäeva tasu oli 2003. aastal 173.02 krooni, millest lähtuvalt oli hüvitise maksimumsuurus 2004. aastal 8 045.45 krooni kuus. 2004. aasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva tasu oli 187.18 krooni ning hüvitise maksimumsuurus 2005. aastal on seega 8 703.87 krooni kuus ehk 658.42 krooni kõrgem.
Enim avaldusi töötuskindlustushüvitise taotlemiseks on 2004. aastal esitatud Tallinna THA – 3 608 (30,01%), Ida-Virumaalt esitati 2 132 avaldust (17,73%). Kolmas maakond esitatud avalduste arvukuse poolest oli 2004. aastal AS-i Viisnurk poolt läbi viidud koondamise tõttu Pärnumaa THA 1 146 avaldusega (9,53%) . Kõige vähem avaldusi esitati 2004. aastal nagu ka 2003. aastal Hiiumaalt - 76 avaldust (0,63%) ja Läänemaalt - 176 avaldust (1,46%).
Töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitis
Töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise taotlemise avaldusi esitati möödunud aastal 154, mis hõlmas 4 090 inimest. See on vähem kui 2003. aastal, mil vastavaks näitajaks oli 168 avaldust ja 4 389 inimest. Töötukassa rahuldas 151 avaldust, mille tulemusena sai hüvitist 3 989 inimest, mis on 258 inimest vähem kui 2003. aastal.
Keskmine töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitis inimese kohta oli eelmisel aastal 8 318 krooni ja on 2003. aastaga võrreldes 619 krooni suurem.
Suuremad taotlused 2004. aastal olid AS Viisnurk 3 298 820 krooni ja 402 koondatut, Maksu- ja Tolliamet 3 093 357 krooni ja 219 koondatut, Kreenholmi Valduse AS 2 749 762 krooni ja 372 koondatut, Alstom Estonia AS 1 685 427 krooni ja 143 koondatut.
Tööandja maksejõuetus
Oluliselt suurenes 2004. aastal võrrelduna 2003. aastaga avalduste arv hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral. 2004. aastal esitati Töötukassale 249 avaldust, mis hõlmasid kokku 3 032 isikut ja mis on 50 avaldust rohkem kui 2003 aastal. Määramise otsuseid tehti 234, mille alusel määrati hüvitis 2 873 isikule, mis on 815 isikut rohkem kui 2003.
Keskmine maksejõuetuse hüvitis inimese kohta oli 2004 aastal 11 821 krooni (seadusest tulenev võimalik maksimaalne hüvitise ülemmäär 2004. aastal oli 22 251 krooni isiku kohta).
Suurimad hüvitisesaajad olid 2004. aastal AS Scanforest 3 392 763 krooni ja 229 töötajat, AS Makrill 2 205 212 krooni ja 150 töötajat, AS Enso Mööbel 1 850 440 krooni ja 136 töötajat ja Tamsalu Veskid 1 822 053 krooni ja 238 töötajat.
Töötushüvitiste koordinatsioon Euroopa Liidus
Töötushüvitiste koordinatsiooniga seoses pöörduti 2004. aastal Töötukassa poole 49 korral. 42 juhul taotleti välisriigis (Itaalia, Soome, Läti, Iirimaa, Rootsi, Holland) täitunud kindlustusperioodide liitmist või Eestis täitunud kindlustusperioodide kohta välisriigile tõendi väljastamist, neljal juhul on tegemist töötushüvitise impordiga (Saksamaa, Soome, Rootsi) ja kolmel juhul on taotletud Eesti töötuskindlustushüvitise eksporti (Inglismaa, Itaalia).
Töötushüvitise impordiga seoses maksti teiste riikide töötushüvitisi 2004. aastal välja summas 105 226 krooni.
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
12
Tagasinõuded
Töötukassa esitas 2004.a töötuskindlustushüvitiste tagasinõudeid 194 isikule kogusummas 319 285 krooni. Neist seaduses sätestatud korras on nõutud sisse 31.12.2004 seisuga 232 924 krooni. Seisuga 31.12.2004 oli tagastamata võlg 49 isiku osas kokku 123 449 krooni.
Võlgnike osas on tehtud kas: kooskõlastatud tagasimaksegraafik, tasaarveldus, meeldetuletus või ettekirjutus.
Tagasinõuete aluseks olevad peamised põhjused: kindlustatu ei informeeri aegsasti tööhõiveametit tööle asumisest ning teistkordse töötuskindlustushüvitise taotluse esitamisel selgub, et varasem töötuse periood kattub töötamise perioodiga.
Vaided
2004. aastal esitati Töötukassa otsustele 5 vaiet, nendest 3 töötuskindlustushüvitise otsustele ja 2 tööandja maksejõuetuse hüvitise otsustele.
1 vaie rahuldati osaliselt - täpsustati töötuskindlustushüvitise määramise otsuses kindlustatu töötuskindlustusstaaži pikkust. 2 vaiet töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsustele jäeti rahuldamata, kuna kindlustatul puudus hüvitise määramiseks nõutav kindlustusstaaž ning vaides ei esitatud täiendavaid tõendeid kindlustusstaaži kohta. Ühes tööandja maksejõuetuse hüvitise menetluses esitati 2 vaiet määratud hüvitise suurendamiseks. Mõlemad vaided jäeti rahuldamata, kuna hüvitis oli määratud maksimaalses lubatud suuruses - töötaja kolmekordse keskmise brutokuupalga ulatuses.
Kohtuvaidlused
2004. aastal esitati halduskohtule kaebus Töötukassa otsusele, millega tunnistati kehtetuks töötuskindlustushüvitise määramise otsus seoses taotleja töötuna arveloleku lõppemisega hüvitise saamise ajal. Halduskohtumenetlus on peatatud kuni lahendini tööhõiveameti vastu esitatud kaebuses, milles kaebaja vaidlustas töötuna arveloleku lõpetamise.
Samuti esitati 2004. aasta detsembris halduskohtule kaebus, milles isik taotleb Rahandusministeeriumilt või Töötukassalt tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmist. 2000. aastal maksis Rahandusministeerium tol ajal kehtinud õigusaktide alusel kaebuse esitajale väljamaksmisele kuulunud hüvitise pankrotihalduri näidatud pangaarvele. Kuna hüvitisele õigust omavale isikule hüvitist välja ei makstud, on tal jätkuvalt rahuldamata nõue riigi (Rahandusministeeriumi) vastu hüvitise summas 8 250 krooni saamiseks ning viiviste ja intresside maksmiseks. Rahandusministeerium on kohtule teatanud, et on nõus rahuldama hüvitise nõude. Töötukassal puudub õiguslik alus kaebuse esitajale hüvitise maksmiseks.
Kokku tegi Töötukassa 2004. aastal seoses töötuskindlustuse seaduse alusel maksmisele kuuluvate hüvitise taotlemise avalduste menetlemisega 18 168 otsust, mis on ligikaudu 4 200 otsust rohkem kui 2003. aastal.
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
13
3. Finantstegevus
Töötukassa 2004. aasta eelarves oli planeeritud töötuskindlustusmaksete laekumisi kokku 623 095 tuhat krooni, sealhulgas töötajate töötuskindlustusmakseid 404 817 tuhat krooni ja tööandja töötuskindlustusmakseid 218 278 tuhat krooni. Kokku laekus töötuskindlustus-maksetest 2004. aastal 632 917 tuhat krooni (101,6% aastaeelarvest).
Töötukassa 2004.a. eelarves oli planeeritud investeeringutulu 26 251 tuhat krooni. 2004.a. täitmine on 32 998 tuhat krooni (125,7% aastaeelarvest). Investeeringutulust moodustasid:
üleöö deposiitide intress 46 tuhat krooni
tähtajaliste deposiitide intressid 5 742 tuhat krooni
tulu võlakirjadelt 24 380 tuhat krooni
tulu osakutelt 3 100 tuhat krooni
futuurtehingute kulu -154 tuhat krooni
investeerimisega seotud kulud -115 tuhat krooni.
AS-ile Eesti Ühispank on tasutud väärtpaberite ja muude finantsvahendite hoidmise ja finantsvahendite ja –tehingute üle arvestuse pidamise korraldamise ning nendega seotud teenuste osutamise eest 2004. aastal kokku 384 tuhat krooni (99,0% aastaeelarvest).
31.12.2004 seisuga oli töötuskindlustushüvitiste sihtfondis 873 miljonit krooni ja tööandja sihtfondis 381 miljonit krooni. Töötuskindlustushüvitiste sihtfondist tehti 2004. aastal väljamakseid 136 miljonit ja tööandja sihtfondist 108 miljonit krooni.
31.12.2004 seisuga oli deposiitides 252 miljonit krooni ehk 20,22 protsenti, võlakirjades 955 miljonit krooni ehk 76,02 protsenti, intressifondides 17 miljonit ehk 1,32 protsenti ning rahaturufondides 28 miljonit krooni ehk 2,25 protsenti sihtfondide vahenditest. Arveldusarvel oli kaks miljonit krooni ehk 0,19 protsenti sihtfondide vahenditest.
2004. aastal teenis Töötukassa investeeringutuludena 33,0 miljonit krooni, saavutades perioodis sihtfondide aastaseks tulumääraks 2,90%. Töötukassa benchmark’i aluseks oleva 1-aastase Euro IRS intressimäärad samal perioodil praktiliselt ei muutunud ning jäid tasemele 2,37%, benchmark’i perioodi tulumääraks kujunes 2,30%.
2004. aasta intressiturge iseloomustasid täitumatud ootused. Globaalselt oli tegu läbi aastakümnete tugevaima majanduskasvuga aastaga, mil maailma juhtiva majanduse - Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv alustas intressimäärade tõstmise tsüklit. Hoolimata tugevast globaalsest majanduskasvust ja kesksete intressimäärade pidevast tõstmisest USA-s lõpetasid pikaajalised intressid aasta vastuoluliselt hoopis oluliselt madalamatel tasemetel võrreldes eelnenud perioodiga.
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
14
Aasta alguses oli võlaturgude tähelepanu keskmes USA tööturg, millelt laekuvad nõrgad näitajad suutsid investoreid mitu kuud järjest negatiivselt üllatada ning intresse oluliselt allapoole suruda. Sihtfondide I kvartali tulususeks kujunes kokkuvõttes benchmark’ile minimaalselt alla jääv 3,21%.
II kvartali alguse USA tööturustatistika tugevus tõi võlaturgudel kaasa ulatusliku pöörde. Intresside tõusu toetas stabiilselt tugevana jätkuv USA majandus – eurointressid järgisid USA liikumisi ning kvartaliga tõusid intressid 45 baaspunkti võrra. Töötukassa sihtfondide strateegiline paigutus õigustas end kui sihtfondide kvartalitulemus 2,05% per annum ületas alla ühe protsendi tootlusega benchmark’i.
III kvartalis ilmnes, et finantsturud on reaalsest majandustsüklist ette jooksnud. Ajutisele majandusnäitajate nõrgenemisele lisas kaalu rekordtasemeteni tõusnud nafta hind. Sumbunud optimismi valguses intressid praktiliselt ei muutunud. Sihtfondides saavutatud tootlus 3,25% ületas benchmark’i.
IV kvartalis tõusid lisaks nafta hinnale turgude huviorbiiti USA dollarit ümbritsevad probleemid. Kahtlused ülisuurte kaksikdefitsiitide finantseerimise võimes tõid valuutaturul kaasa tugeva euro kallinemise, mida saatis eurointresside vastav langus. Langevate intressidega keskkonnas suurendati intressiriski ka Töötukassa sihtfondide portfellides. Kvartali kokkuvõttes saavutati tulususeks taas benchmark’i ületav 3,13%.
2004.a lõpuks oli tururiskidele avatud 13,9% portfellist, millest 1,4% oli kroonivõlakirjades, 1,3% võlakirjafondides, 3,9% lühikestes, 5,4% keskpikkades ja 2,0% pikkades eurovõlakirjades. Tähtajaliste deposiitide osa portfellis vähenes aasta jooksul ligi kolmandiku võrra 20,2%-ni. Alla aastase tähtajaga võlakirjade osa kahanes 8,3%-le. Aasta jooksul jätkus juba pikemaajaliselt kestev ujuva intressimääraga võlakirjade osakaalu kasv, mis moodustasid detsembri lõpul portfellist juba 51,2%. Rahaturufondidesse oli aasta lõpuks kogunenud 2,5% portfellist. Ülejäänud 3,9% portfellist moodustasid võlakirjad, millede intressirisk oli kaetud futuurlepingutega.
4. Kokkuvõte
Töötukassa 2004. aastaks seatud eesmärgid on täidetud ning need toetavad arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide saavutamist. Töötukassa peab väga oluliseks, et seatud eesmärgid on realistlikud ning nende täitmiseks on ette nähtud piisavalt vahendeid.
.
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
15
5. Eesti Töötukassa eelarve täitmine 2004 (tuh.kr)
Juhatuse deklaratsioon Juhatus deklareerib oma vastutust lehekülgedel 17 kuni 30 esitatud Eesti Töötukassa 2004. a. raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsuse eest ning kinnitab oma parimas teadmises, et:
- raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;
- raamatupidamise aastaaruanne kajastab Eesti Töötukassa finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid õigesti ja õiglaselt;
- kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani 06.04.2005, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
- Eesti Töötukassa on jätkuvalt tegutsev.
_________________________ _________________________ Meelis Paavel Erik Aas Juhatuse esimees Juhatuse liige _________________________ Ene Õunmaa Juhatuse liige
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
18
Bilanss (Eesti kroonides)
Lisa 31.12.2004 31.12.2003AKTIVA Käibevara Raha ja pangakontod 2 254 364 496 265 894 974Aktsiad ja muud väärtpaberid 3 1 101 829 568 674 018 598Nõuded töötuskindlustusmakse osas 4 58 773 254 60 599 832Muud lühiajalised nõuded 112 118 3 700Viitlaekumised Intressid 11 2 061 661 1 740 439 Kokku 2 061 661 1 740 439Käibevara kokku 1 417 141 097 1 002 257 543Põhivara Materiaalne põhivara Muu materiaalne põhivara 939 752 882 609 Akumuleeritud põhivara kulum -368 013 -183 377 Kokku 5 571 739 699 232Põhivara kokku 571 739 699 232VARAD KOKKU 1 417 712 836 1 002 956 775
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 26 469 374 92 620 559Raha ja raha ekvivalentide muutus 3 962 922 -66 151 185Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 30 432 296 26 469 374
Raha ja raha ekvavalendid 31.12.2004 31.12.2003- raha ja pangakontod bilansis 2 254 364 496 265 894 974- üle 3-kuulise tähtajaga hoiused (miinus) 2 -252 000 000 -263 000 000- rahaturufondi osakud 3 28 067 800 23 574 400Kokku raha ja raha ekvivalendid 30 432 296 26 469 374
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
21
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused
Üldine informatsioon
Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) on töötuskindlustuse seaduse alusel moodustatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärgiks on töötuskindlustushüvitiste, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmine. Vahendid oma ülesannete täitmiseks saab Töötukassa töötajate ja tööandja poolt tasutud töötuskindlustusmaksetest.
Töötukassa tegutseb töötuskindlustuse seaduse, põhikirja ja muude õigusaktide alusel.
Töötukassa juhatus koostas 2004.a. raamatupidamise aastaaruande. Aastaaruande koostamisel on järgitud Eesti hea raamatupidamistava nõudeid . Aastaaruande koostamisel on kasutatud soetusmaksumuse printsiipi, va. kaubeldavate väärtpaberite osas, mille puhul on rakendatud õiglase väärtuse meetodit.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides (täiskroonides).
Üldpõhimõtted
Aruandeskeemid
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduses kehtestatud bilansiskeemi, va. omakapitali osas. Tulenevalt Töötukassa eripärast on “omakapitali” asemel kasutatud “netovara” mõistet. Samuti ei ole järgitud raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruande skeeme, vaid selle asemel on Töötukassa eripärast ja rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal lähtudes koostatud spetsiifiline tulemiaruande skeem, kus eraldi on välja toodud netotulem kindlustustegevusest ja tegevustulem. Rahavoo aruande puhul on kasutatud otsest meetodit.
Välisvaluutapõhised tehingud ja kirjed
Tehingud välisvaluutas kajastatakse raamatupidamises tehingupäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursi järgi. Ümberhindlusest tekkinud tulud ja kulud kajastatakse tulemiaruandes.
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (kuni 3-kuulise tähtajaga) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (nt. nõudmiseni hoiused, kuni 3-kuulise tähtajaga tähtajalised hoiused ning rahaturufondi osakud).
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
22
Finantsinvesteeringute arvestus
Käibevarana kajastatud väärtpaberid on need väärtpaberid, mis on soetatud edasimüügi eesmärgil bilansipäevale järgneva majandusaasta jooksul või mille lunastustähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem.
Kauplemiseesmärgil soetatud väärtpaberid (sh. osakud, võlakirjad, aktsiad jm väärtpaberid) ja tuletisinstrumendid võetakse arvele väärtuspäeval soetusmaksumuses. Edaspidi kajastatakse neid õiglases väärtuses, mis baseerub noteeritud turuhindadel ning Eesti Panga ametlikel vahetuskurssidel. Kauplemisväärtpaberitelt saadud tulud/kulud, nii õiglase väärtuse muutus kui ka intressid vastavatelt väärtpaberitelt (va. rahaturufondi osakutelt), kajastatakse tulemiaruandes real “Kasum kauplemisportfellilt”. Intressitulu rahaturufondi osakutelt kajastatakse tulemiaruandes real “Intressitulu”.
Materiaalne põhivara
Materiaalse põhivarana võetakse arvele rohkem kui 1-aastase kasutusajaga varad, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni (alates 01.01.2005.a. 30 000 krooni ilma käibemaksuta) Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses ning amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes nende kasulikust tööeast (3-5 aastat).
Kasutus- ja kapitalirendiarvestus
Rendilepingute eristamisel kasutus- ja kapitalirendiks lähtutakse sellest, kes kannab renditava vara omandiga seotud olulised riskid ja hüved. Renditehingud, mille puhul renditava vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad rentnikule üle, on loetud kapitalirendiks. Muud tehingud on käsitletud kasutusrendina.
Kapitalirendile võetud varad on bilansis kajastatud rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses. Kapitalirendile võetud põhivaradelt arvutatakse amortisatsiooni üldises korras, lähtudes rendiperioodi pikkusest ning vara jääkväärtusest rendiperioodi lõppedes. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Töötuskindlustusmaksete arvestus
Tulu töötuskindlustusmaksetest kajastatakse tekkepõhiselt, st. tulu kajastatakse sellel perioodil, millal ettevõtted on teinud väljamakse, millelt töötuskindlustusmakseid maksta tuleb. Tulu töötuskindlustusmaksetest kajastatakse tulemiaruandes kindlustustegevuse netotulemi osas eraldi real.
See osa tasumata töötuskindlustusmaksetest, mille maksetähtaeg saabub peale bilansipäeva või mis on Maksu- ja Tolliameti poolt bilansipäevaks ülekantud, kuid Töötukassa arveldusarvele jõudnud pärast bilansipäeva, on kajastatud nõudena bilansireal “nõuded töötuskindlustusmakse osas”. Ebatõenäoliselt laekuvaid töötuskindlustusmaksete nõuded on hinnatud Maksu- ja Tolliameti poolt vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetele, st.:
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
23
nõuded, mis on 90 kuni 180 päeva üle tähtaja, hinnatakse 50% ulatuses alla ning rohkem kui 180 päeva tähtaja ületanud nõuded hinnatakse 100% ulatuses alla. Töötuskindlustusmaksete osas tehtud ettemaksed on bilansis kajastatud real “ettemakstud töötuskindlustusmakse”.
Töötukassa tugineb töötuskindlustusmaksetega seotud tulu kajastamisel Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud andmetele. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmed on pidevalt muutuvad (ettevõtete poolt tehtud korrigeerimised eelmiste perioodide deklaratsioonides, Maksu- ja Tolliameti poolt tagantjärgi tehtud otsused ühe maksuliigi võla katmiseks teise maksu ettemakse arvelt). Töötukassa on lähtunud käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel 8 märtsi 2005.a. seisuga Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud andmetest. Töötukassa juhtkonna hinnangul ei tohiks 2004.a. töötuskindlustusmaksete osas peale seda kuupäeva enam olulisi muutusi toimuda. Hilisemad korrigeerimised 2004.a. tulu osas kajastatakse järgmise aasta tulemiaruandes. Viivised töötuskindlustusmaksetelt on kasumiaruandes kajastatud kassapõhiselt Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud andmete alusel
Töötuskindlustushüvitiste arvestus
Kulu töötuskindlustushüvitistest kajastatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkemomendiks (kogu hüvitise summas olenemata sellest, millal konkreetselt hüvitis välja makstakse) loetakse hüvitise saamiseks avalduse esitamise kuupäeva. Kulu töötuskindlustushüvitistest kajastatakse tulemiaruandes kindlustustegevuse netotulemi osas eraldi real.
Kohustus veel ülekandmata Töötukassa juhatuse poolt kinnitatud töötuskindlustushüvitise osas on kajastatud kohustusena bilansireal “kohustus töötuskindlustushüvitiste osas”.
Reservkapitali suurus on vähemalt 10 protsenti Töötukassa varade mahust.
Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras Töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral Töötukassa nõukogu otsusega. Enne vastava otsuse tegemist esitab nõukogu sotsiaalministri kaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks tasemeni, mis tagab Töötukassa eesmärkide täitmiseks piisavate rahaliste vahendite laekumise.
Reservkapitali haldamist korraldab ja selle eest vastutab Rahandusministeerium vastavalt Töötukassa ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmitud lepingule. Reservkapitali haldamisel lähtutakse säilivuse, likviidsuse ja tootlikkuse tagamise eesmärkidest.
2004.a. sõlmiti pikema kui 3-kuulise tähtajaga deposiite summas 468 556 000 (2003: 505 675 313) krooni, üle 3-kuulise tähtajaga deposiite lõppes 2004.a. summas 479 556 000 (2003: 310 675 313) krooni. Vaata täiendavat informatsiooni intressitulu osas lisast 11.
31.12.2004 31.12.2003Raha teel1 345 308 496 477Deklareeritud, tasumata maksed2 58 427 946 60 103 355Kokku 58 773 254 60 599 8321 Rahana teel on kajastatud see summa, mis Maksuameti poolt kanti enne bilansipäeva üle, kuid mis jõudis Töötukassa arveldusarvele peale bilansipäeva.
2 Seotud 2004.a. tehtud väljamaksetega (s.h. detsembris 2004 tehtud väljamaksetega, mille maksetähtaeg on jaanuaris 2005).
Vastavalt Maksuametilt saadud informatsioonile on töötuskindlustusmaksete nõudeid seisuga 31.12.2004 hinnatud ebatõenäoliseks kogusummas 5 003 662 krooni.
Lisa 5. Materiaalne põhivara
2004.a. 2003.a. Soetusmaksumus aasta algul 882 609 417 425 Soetamine 75 599 465 184 Müük ja mahakandmine -18 456 0 Soetusmaksumus perioodi lõpul 939 752 882 609 Akumuleeritud kulum aasta algul -183 377 -36 857 Perioodi kulum (vt. lisa 13) -192 848 -146 520 Müüdud ja mahakantud põhivara kulum 8 212 0 Akumuleeritud kulum perioodi lõpul -368 013 -183 377 Jääkväärtus aasta algul 699 232 380 568 Jääkväärtus perioodi lõpul 571 739 699 232
Laekumata intressitulu kogusummas 2 061 661 krooni seisuga 31.12.2004 ja summas 1 740 439 krooni seisuga 31.12.2003 on bilansis kajastatud viitlaekumisena real “intressid”.
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
29
Lisa 12. Kasum kauplemisportfellilt
2004.a. 2003.a. Kasum võlakirjadelt 24 379 694 13 953 978 s.h. realiseerimata kasum 5 546 327 4 490 501 Kasum osakutelt 2 571 312 3 298 558 s.h. realiseerimata kasum 2 470 596 71 729 Futuurtehingute realiseerunud kahjum -154 432 0 Tehingutasud -95 084 -159 365 Kahjum valuutakursi muutustest -20 393 -56 364 Kokku kasum kauplemisportfellilt 26 681 097 17 036 807 Seisuga 31.12.2004 oli Töötukassal futuurtehingutes lühikene positsioon 24 Euro Schatz lepingu ulatuses (nominaalväärtus 2,4 mln. EUR), millega kaeti intressiriski olemasolevate Dow Chemical 5% 10/06 ja Carrefour 5,125% 08/06 võlakirjade positsioonidel.
Lisa 13. Tegevuskulud
2004.a. 2003.a. Palgakulu -4 364 020 -4 387 205 Sotsiaalmaksukulu -1 438 958 -1 442 874 Põhivara kulum (vt. lisa 5) -192 848 -146 520 Töötukassa andmekogu kulud -1 245 513 -1 055 410 Muud tegevuskulud -4 056 482 -4 239 754 Kokku -11 297 821 -11 271 763 Lisa 14. Kasutusrent Töötukassa on sõlminud kasutusrendilepinguid arvutustehnika rentimiseks kogusummas 785 830 krooni, paljundusmasina rentimiseks 148 796 krooni ja sõiduautode rentimiseks 599 380 krooni. Kasutusrendi makseid on aruandeaasta tulemiaruandes kajastatud summas 484 897 (2003: 556 348) krooni, sellest 258 602 (2003: 259 551) krooni tasuti arvutustehnika kasutusrendi, 61 897 (2003: 61 897) krooni paljundusmasina ja 164 398 (2003: 234 900) krooni sõiduautode rentimise eest.
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
30
Lisa 15. Bilansivälised hüvitiste tagasinõuded
2004.a. 2003.a. Aruandeperioodi alguseks 37 088 0 Perioodi jooksul tehtud tagasinõudeid 319 285 187 832 Perioodi jooksul laekunud tagasinõudeid -232 924 -150 744 Kokku 123 449 37 088 Tagasinõuded on isikule õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitiste tagastamiseks esitatud nõuded. Nõuded tekivad valdavalt tulenevalt asjaolust, et hüvitise saajast või tööhõiveametist tingituna ei edastata õigeaegselt Töötukassale teavet töötu staatuse lõpetamise kohta.
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
31
Juhatuse ja nõukogu allkirjad 2004.a. majandusaasta aruandele
Juhatus on koostanud 2004. aasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Nõukogu on juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest, millele on lisatud tulemi jaotamise ettepanek ja audiitori järeldusotsus, läbi vaadanud ja heaks kiitnud
Juhatus:
Meelis Paavel juhatuse esimees ____________________ ___.___.2005
Erik Aas juhatuse liige ____________________ ___.___.2005
Ene Õunmaa juhatuse liige ____________________ ___.___.2005
Nõukogu:
Marko Pomerants nõukogu esimees ____________________ ___.___.2005
Valdo Kalm nõukogu liige ____________________ ___.___.2005
Tarmo Kriis nõukogu liige ____________________ ___.___.2005
Ülle Mathiesen nõukogu liige ____________________ ___.___.2005
Harri Taliga nõukogu liige ____________________ ___.___.2005
Henn Vallimäe nõukogu liige ____________________ ___.___.2005
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
32
Audiitori järeldusotsus
Juhatuse liige: _______________
Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne
33
Tulemi jaotamise ettepanek
Eesti Töötukassa jaotamata tulem on 31. detsembril 2004 järgmine
eelmiste perioodide jaotamata tulem 0 krooni
2004. a. tulem 433 495 701 krooni
Kokku jaotamata tulem 31.12.2004.a. 433 495 701 krooni
Kooskõlas töötuskindlustuse seadusega moodustatakse töötuskindlustusmaksetest kaks eraldiseisvat sihtotstarbelist fondi. Sihtfondide kohta peetakse eraldi arvestust.
Töötukassa reservkapital on Töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks. Reservkapitali suuruseks peab olema vähemalt 10 protsenti Töötukassa varade mahust.
Lähtudes eeltoodust teeb juhatus nõukogule ettepaneku jaotada 2004.a. tulem alljärgnevalt:
1. Eraldised üldreservi 41 476 000 krooni
2. Eraldised töötuskindlustushüvitiste sihtfondi 279 942 871 krooni
3. Eraldised töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja
tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi 112 076 830 krooni
_________________________ _________________________ Meelis Paavel Erik Aas Juhatuse esimees Juhatuse liige _________________________ Ene Õunmaa Juhatuse liige