Loeng 5. Nõudlus ja pakkumine
Loeng 5. Nõudlus ja pakkumineg j p
Sissejuhatus
T d t kt id MonopsonTurgude struktuurid Monopson
Täiuslik konkurents Monopoolne turg
Oligopol
Monopoolne konkurents
Oligopol
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž2
Täieliku konkurentsi turg (TKT)
EeldameEeldame
1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga ostja teab, et turul on hulgaliselt müüjaid, kelle vahel tal on võimalik g j g jvalikut teha
4 Üh üüj õi tj ll ll Hi j k t k j i l l d kõik3. Iga müüja on teadlik, et analoogset toodangut pakuvad paljud müüjad.
Täieliku konkurentsiga turgusid iseloomustab kaks näitajat:
4. Ühe müüja või ostja roll on null. Hinna ja koguste kujunemisel osalevad kõik.
j
1. Kaupade pakkumine turul on pidev.
Näit. nisuturg või jäätiseturg, kus on tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid.
2. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, et üksik ostja ega müüja ei suuda
Seega üksiku turuosalise käitumine hinda ei mõjuta ning kujunenud
j g jturuhindu mõjutada.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
hinda ei mõjuta ning kujunenud hindu vaadeldakse kui etteantut.
3
Oligopol
Puhta oligopoli puhul:
•turul on mõned tugevad firmad•firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida
•pole hinnasõjad välistatud kuigi selleni läheb
•firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha•pole hinnasõjad välistatud, kuigi selleni läheb konkurentsivõitlus suhteliselt harva.
Eestis oleks sellisteks firmadeks näiteks alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž4
Monopoolne konkurents
• turul on palju müüjaid, kuid nad pakuvad vägagi erinevaid kaupuerinevaid kaupu • kuna kaupade pakkumine täielikult ei kattu, on neil kõigil võimalik mingil määral ise hindu kehtestada g g
Näide
A ti t k t ELennufirmad, kes on küll
Näide
Arvuti tarkvara turg. E-õppe jm. tarkvara palju.
analoogse teenusega turul kuid teenindavad eri liine
i tõtt h l ining seetõttu omavahel ei konkureeri
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž5
Turg kaupadele ja teenustele, kus on ainult üks müüja, kes siis määrab kauba või teenuse hinna.
MonopolpMicrosoft, … Loomulikud monopolid, kelle
tegevust püütakse siis riigi tasandil reguleerida: näit Eesti Telefonreguleerida: näit. Eesti Telefon, Eesti Energia, Tallinna Vesi jne..
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž6
Monopson Täielik konkurents eeldab ühelt poolt paljude müüjate olemasolu, teiselt poolt peab nende
üüj i k j ä imüüjate vastas seisma ka suur ostjate vägi.
Paraku on mõnikord ka üksik Situatsioon, kus turul on küll palju üüj id k id h li l äh j id ostja võimeline hinda mõjutama.müüjaid, kuid suhteliselt vähe ostjaid.
Monopson võib kasutada oma turuvõimu ptäieliku konkurentsi tingimustes kujunenud hinna taseme allasurumiseks.
Selline olukord võib põhjustada olemasolevate ressursside ebaefektiivse kasutamise ning ühiskond tervikuna kaotaks vaatamata monopsoni ajutisele edule.
Näide. Palju piimatootjaid ja vähe ii k bi t M k h ük töö dj
tervikuna kaotaks vaatamata monopsoni ajutisele edule.
piimakombinaate. Maakohas üks tööandja
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž7
Nõ dl lNõudluse olemus
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž8
NõudlusTuru uuringud algavad ostjate käitumisest. Mis määrabkauba koguse nõudluse (kauba koguse, mida ostjadsoovivad ja suudavad osta) Vaatleme kaubana jäätist
Hindsoovivad ja suudavad osta). Vaatleme kaubana jäätist.
Mis juhtub kui jäätisetopsi hind kasvab 100 kroonini?
Ilmselt ostetakse vähem. Võib-olla ostetakse selle asemel külma jogurtit.hind kasvab 100 kroonini?
Kui jäätise hind langeb 1 kroonini.
ostetakse selle asemel külma jogurtit.
Ilmselt ostetakse rohkem kui varem.
Seega nõudlus langeb, kui hind tõuseb ja vastupidi. Selline seos
Nõudlusseadus väidab, et kauba hinna langemisel, suureneb kauba
hinna ja koguselise nõudluse vahel on omane enamusele kaupadele.
Si l k d
nõudlus, tingimusel, et muud faktorid ei muutu.
K id t b õ dl k i äh b i t l k?Sissetulekud Kuidas muutub nõudlus, kui väheneb sissetulek?
Reeglina nõudlus langeb, kuna teil on vähem võimalusi kulutada.
Juhul, kui nõudlus kaupadele langeb koos sissetulekute langusega, siis neid kaupu nim. normaalseteks kaupadeks.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
Kui mingi kauba nõudlus kasvab samal ajal kui sissetulekud langevad, siis nimetatakse seda alaväärtuslikuks kaubaks. Näitena võib tuua bussi või trammi.
9
Omavahel seotud kaupade hinnad Nõudlusseaduse järgi tuleks nüüd
1. Asendatavad kaubadkaupade hinnad
Eeldame, et külmutatud
Nõudlusseaduse järgi tuleks nüüd tarbida rohkem külmutatud jogurtit.
S l j l t tõ ä li lt t tEeldame, et külmutatud jogurti hind langeb.
Samal ajal te tõenäoliselt ostate vähem jäätist. Põhjuseks on nende suhteliselt sarnased maitseomadused.
Def Kui ühe kauba hinnaDef. Kui ühe kauba hinna langemine vähendab teise kauba nõudlust, siis neid kahte kaupa k t t k d t t k
Sellised kaupade paarid võivad olla hot dog ja hamburger, kinopiletid
2 Täiendkaubad
kutsutakse asendatavateks. ja video laenutus jne..
Sellist situatsiooni, kui ühe kauba hinna 2. Täiendkaubad
Eeldame nüüd, et langeb jäätisele lisatava sulatatud šokolaadi hind
,langus kutsub esile teise kauba suurema nõudluse, nimetatakse neid kahe kaupa teineteist täiendavateks kaupadeks. lisatava sulatatud šokolaadi hind.
Nõudlusseaduse kohaselt peaks nüüd kasvama šokolaadi tarbimine. Kuna tavaliselt serveeritakse neid koos siis
p
Sellisteks paariskaupadeks võivad veel olla bensiin ja autod, mäesuusad
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
tavaliselt serveeritakse neid koos siis peaks kasvama ka jäätise nõudlus.
j ,ja tõstukipilet, arvutid ja tarkvara.
10
Maitse Suures osas on muidugi iga konkreetne nõudlus
Kui teile meeldib jäätis, siis te ostate seda rohkem.
seotud maitsega.
Teadlased tavaliselt vältivad inimeste maitseeelistuste selgitamist, kuna maitse kujunemisel on omad ajaloolised ja psühholoogilised mõjud, mistõttu see jääb väljapoole majanduse valdkonda.
Ootused Ilmselt määravad nõudluse suurust ka ootused. Ootused
• Ühelt poolt, kui te loodate teenida järgmisel kuul tunduvalt rohkem kui täna siis olete valmis koheselt oma kulutusi suurendamatäna, siis olete valmis koheselt oma kulutusi suurendama.
Teisest küljest, kui te teate, et alates ülehomsest langeb jäätise hind tunduvalt siis võib teie momendi nõudlus lükkuda paari päeva võrra edasitunduvalt, siis võib teie momendi nõudlus lükkuda paari päeva võrra edasi.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž11
1. Sisuliselt on võimalik teha kindlaks igaüksiku indiviid nõudlus mingi konkreetsekauba või teenuse järele ja esitada see kas
Nõudluse esitamise võimalusedkauba või teenuse järele ja esitada see kastabeli, analüütilisel kujul või graafiku kujul.2. Selleks, et analüüsida, kuidas turg toimib tuleb kindlaks määrata turu nõudlus mis
Hinna ja nõudluse sõltuvused tabeli ja graafiku kujul Hind
tuleb kindlaks määrata turu nõudlus, mis oleks kõikide individuaalsete kauba ja teenuste nõudluste summa.
Jäätise nõudlus
tabeli ja graafiku kujul.
9
11
Jäätise hind Jäätise nõudlus
3 485 36
7
9
5 367 249 12
59 1211 0
Nõudlus0 12 24 36 483
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž12
Nõudluskõvera niheNimelt leiti, et kõik, kes söövad
1. Eeldame, et ootamatult teatab ülemaailmne arstide föderatsioon, et on tehtud jalustrabav avastus.
, ,päevas vähemalt kaks jäätist elavad keskmiselt tunduvalt kauem võrreldes nendega, kes jäätist ei söö.
2. See avastus muudakstõenäoliselt inimeste suhtumist
Antud hinnanivool tekib müüjatelkoheselt võimalus müüa suurem
jäätisesse ning suurendaksoluliselt nõudlust jäätise järele.
kogus jäätist, mille tulemusenanõudlus kõver nihkub paremale.
Analoogselt nihutab iga muutus, mis vähendab nõudlust, nõudluskõvera vasakule.nõudluskõvera vasakule.
Järeldus! Kui muutuvad mingisugused senini determineerituteks peetudtingimused peale hinna, siis toimub nõudluse kõvera nihe.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž13
Nõudluskõvera nihkumine.Hind
Nõudluse kasvNõudluse kasv
D3Nõudluse kahanemine
D1
D2
D1
Nõ dlNõudlus
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž14
Esimene võimalus on nihutada vastavate
Hirmutamine! Hoiatused sigaretipakkidel!Reklaamikeelud TV-s, raadios, tänaval,utada vastavate
toodete nõudluskõverat. Tervisekaitse üritused!
Eesmärk: nõudluse vähendamine
Filantroopide või poliitikute ül k äh d d i i Tulemused Maailmas viib 10%
Eesmärk: nõudluse vähendamineantud hinnataseme juures.
üleskutse vähendada suitsetamist või alkoholi tarbimist.
Tulemused. Maailmas viib 10% hinnatõus tarbimise 4% võrra alla. Eestis suureneb ilmselt salaviina ja
it üü i täht-suitsu müügi osatähtsus.
Alternatiiv (poliitik) püütakse Kui valitsusel õnnestub tõsta tubakatoodeteAlternatiiv (poliitik), püütaksetõsta sigarettide hinda.
Kui valitsusel õnnestub tõsta tubakatoodetemaksumäära on selle tulemuseks kõrgemmüügihind. Ilmselt suitsetatakse vähem.
Antud juhul suitsetamise vähenemine eikajastu nõudluskõvera nihkes, vaid
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
liikumisega mööda kõverat kuni punktini,kus on madalam nõudlus ja kõrgem hind.
15
Suitsetamisevastane poliitika nihutab nõudluskõvera vasakulePaki sigarettide nihutab nõudluskõvera vasakuleg
hind, EEK
15
D1D2
0 10 20 sigarette päevas
Sigarettide täiendav maksustamine tõstab
Paki sigarettide hind, EEK
ghinda, kuid liikumine toimub piki kõverat.
B18
A15
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
Slaid 160 12 20 sigarette päevas
D
16
Nõudluse suurust mõjutavad faktorid Mõju nõudluskõverale
Põhjustab liikumise piki kõverat
Nih t b õ dl kõ t
Nõudluse suurust mõjutavad faktorid Mõju nõudluskõverale
Hind
Si t l k t Nihutab nõudluskõverat
Nihutab nõudluskõverat
Sissetulekute suurus
Täiendavate kaupade hinna muutus
Nihutab nõudluskõverat
Nihutab nõudluskõveratMaitse
Ootused
Nihutab nõudluskõveratOstjate arv
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž17
P kk i lPakkumise olemus
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž18
Individuaalset pakkumist mõjutavad faktorid.
Hind on põhifaktor mis Jäätise hind on kõrge siis tulu onHind Hind on põhifaktor, mis määrab pakkumise suuruse.
Jäätise hind on kõrge, siis tulu on kõrgem ning pakutav kogus suurem.
Tootja: töötab kauem, valmistab rohkem, palkab lisatööjõudu.
Jäätise hind on madal!
Äri annab vähem tulu, seetõttu toodate vähem jäätist. Lõpuks tuleb selline äri
Kui hinna tõus põhjustab pakkumise kasvu ja vastupidi, kui hinna langusega kaasneb ka pakkumise vähenemine, siis
lõpetada ning teie pakkumine langeb nulli.
kaasneb ka pakkumise vähenemine, siis öeldakse, et pakkumise suurus on positiivselt seotud kauba hinnaga.
Sellist seost hinna ja pakkumise koguse vahel nimetatakse pakkumise seaduseks.
Pakkumisseadus väidab, et kauba hinna tõusmisel, suureneb ka kauba pakkumine, tingimusel, et muud faktorid ei muutu
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
kauba pakkumine, tingimusel, et muud faktorid ei muutu
19
Tehnoloogia
Tehnoloogia võib vähendada tööjõu vajadust jäätisetootmisel. Firma kulud vähenevad. Eelisedtehnoloogias väljenduvad pakkumise suurenemises.
Sisendhinnad
Jäätise tootmiseks on vaja: tööjõud, hooned, masinad, suhkur, toiduvärv, rõõsk koor …
Juhul, kui mingi komponendi hind tõuseb langeb koheselt ka kasumi suurus ning firma pakkumine väheneb. suhkur, toiduvärv, rõõsk koor … g pKui sisendite hinnad kasvavad oluliselt võib see halvata kogu tootmise.
Ootused
Tänased pakkumised Näiteks kui te eeldate et lähitulevikus hind tõusebTänased pakkumised sõltuvad reeglina tulevikuootustest.
Näiteks, kui te eeldate, et lähitulevikus hind tõuseb,siis toodate jäätist rohkem ning säilitate seda laosning vähendate momendi pakkumist.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž20
PakkumiskõverJäätise hind
99
7
5
3
0 4 8 12 Jäätise kogus
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž21
Pakkumise esitamine Vaatleme, kuidas muutub pakkumise suurus sõltuvalt hinnast, eeldusel, et i dk did h l i jsisendkomponendid, tehnoloogia ja
ootused on muutumatud. Pakkumise sõltuvust hinnast saame esitada nii tabeli kujul kui ka graafiliselt.
Individuaalne pakkumine ja turu pakkumine.
Turu kogunõudlus oli üksikute nõudluste summa ka turu
Millest aga sõltub individuaalsete pakkumiste suurus vaatlesime eespoolnõudluste summa, ka turu
kogupakkumine on üksikute pakkumiste summa.
pakkumiste suurus vaatlesime eespool. Lisaks sellele sõltub turupakkumise suurus ka müüjate arvust.
Pakkumiskõvera nihe
Kui suhkru hind langeb siis jäätis hinna
See omakorda suurendab jäätise pakkumist, kuna antud hinnataseme juurest soovib müüjaKui suhkru hind langeb, siis jäätis hinna
langus peaks suurendama tootja kasumeid.
Seega, kui peaks muutuma ükskõik milline
hinnataseme juurest soovib müüja toota suuremat kogust ja pakkumiskõver nihkub paremale.
g , ppakkumist mõjutav faktor peale hinna, siis pakkumiskõver nihkub. Juhul kui muutused põhjustavad pakkumise langust, siis nihkub
Kokkuvõttes, pakkumiskõver näitab, mis juhtub pakutava kauba kogusega, juhul kui kauba hind muutub, hoides
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
p j p gpakkumiskõver vasakule. samal ajal ülejäänud pakkumist
mõjutavad tegurid konstantsena.22
Pakkumisseadus. Kauba hinna tõusmisel, ceteris paribus, suurenebPakkumisseadus. Kauba hinna tõusmisel, ceteris paribus, suureneb ka kauba koguse pakkumine.
Pakkumise suurust mõjutavad faktorid
Mõju pakkumiskõverale
Põhjustab liikumise piki kõverat
Nihutab pakkumiskõverat
HindSisendhindade suurus Nihutab pakkumiskõverat
Nihutab pakkumiskõverat
Sisendhindade suurusTehnoloogia
Nihutab pakkumiskõveratOotused
Müüjate arv Nihutab pakkumiskõverat
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž23
Nõudlus ja pakkumine
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž24
Nõudlus ja pakkumine koos
1. Reaalses elus ei õnnestu pakkumist ja nõudlusteraldi analüüsides jõuda eriti mõistlike tulemusteni.S õ l id fik l kpakkumine koos
2. Ostjate ja müüjate tegevus liigutab turgu nõudluseja pakkumise tasakaalu suunas
Seetõttu vaatleme neid graafikul koos.
ja pakkumise tasakaalu suunas.
ÜlepakkuminePakkumineJäätise hind
7
Tasakaala
6
7
Liigne nõudlus Nõ dl
5
nõudlus Nõudlus
20 Jääti k
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
20 Jäätise kogus
25
Nõudlus ja pakkumine Vaatleme, kuidas erinevad sündmused mõjutavad jäätiseturgu. Toome näitena ilmastiku mõju turule.
K l d k tl t k l k j i t kk i õ dl di il
• Esiteks, eeldame, et ilm on ilmselt sündmus, mis nihutab nõudluskõverat. • Teiseks teame, et ilmastiku toimel võib kõver nihkuda nii paremale kui ka vasakule. • Kolmandaks, vaatleme tasakaalu kujunemist pakkumise-nõudluse diagrammil.
Selleks, et näha kuidas need juhised toimivad vaatleme erinevaid sündmusi, mis võivad mõjutada jäätiseturgu.
Näide: Nõudluse muutus. Eeldame, et suvi osutus äärmisel palavaks ning uurime, kuidas see mõjub jäätiseturule. Ilmselt:
j j g
1. Kuum ilm mõjutab nõudluskõverat, kuna inimesed on valmis ostmajäätist iga etteantud hinna juures
j j
jäätist iga etteantud hinna juures.2. Kuna kuuma ilma tõttu inimesed ostavad rohkem jäätist, nihkubnõudluskõver paremale. See nihe näitab, et jäätise koguseline nõudmineon kõrgem iga hinnanivoo juureson kõrgem iga hinnanivoo juures.3. Pakkumiskõver ei muutu, kuna ilm ei mõjuta jäätisemüügi firmasid.
Järelikult kuum ilm põhjustas nii jäätise
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
Järelikult kuum ilm põhjustas nii jäätise hinna kui ka müüdava koguse suurenemise.
26
Kõvera nihkumine ja liikumine mööda kõverat.
1 Antud näites pakkumine (kõver ei 2 Selle asemel mõjutas kuum ilm tarbijate1. Antud näites pakkumine (kõver ei nihkunud) ei muutunud seetõttu, et ilm ei muutnud firma soovi müüa iga etteantud hinna juures.
2. Selle asemel mõjutas kuum ilm tarbijate soovi osta iga etteantud hinnatasemelt ning seetõttu nihkus nõudluskõver. Nõudluse suurenemine põhjustas tasakaaluhinna tõusu.
S
Hind
S
3. Kui hind tõuseb, kasvab kapakutav kogus. See suureneminepakkumise koguses on jälgitav
4 Kui soojade ilmade tõttu tõuseb jäätisep1
p2
pakkumise koguses on jälgitavliikumisena piki pakkumiskõverat.
4. Kui soojade ilmade tõttu tõuseb jäätise hind, siis kasvab firma poolt pakutav jäätise kogus, ehkki pakkumiskõver jääb samaks. Seega, kasv oli “pakkumise koguses”.D1
p1
D2
D1
Kogusq1 q2
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
5. Märkus. “Pakkumine” viitab positsioonile pakkumiskõveral, samas “pakkumise kogus” viitab kogusele, mida pakkujad soovivad müüa.
27
Näide: Muutus pakkumises.
S õj t b kk i kõ t
Eeldame, et ühel ilusal suvel lasebterrorist õhku mõned jäätisetehased.
See mõjutab pakkumiskõverat.
S2
1. Müüjate arv väheneb, muutub ka jäätise kogus mida
S1
Jäätise hind
S2 muutub ka jäätise kogus, mida firmad suudavad toota ja müüa antud hinnatasemel. Väheneb jäätise pakkumine …
10
Esialgne tasakaal6
4. Nõudluskõver ei muutu, kuna terrorist ei suuda muuta jäätise kogust,
2 …ja tõuseb hind
Nõudlus
6 muuta jäätise kogust, mida soovitakse osta.
12 20
Pakkumine
3. … ja langeb läbimüük
Näeme, et selline sündmus põhjustas hinna
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
tõusu ja müüdavate koguste vähenemise.
28
Näide: Pakkumine ja nõudlus muutuvad koos. Eeldame nüüd, et kuum suvi ja maavärin toimivadüheaegselt. Analüüsime neid sündmusi.1. Mõlemad kõverad nihkuvad. Palavad ilmad mõjutavad nõudluskõverat. Samal ajal maavärin mõjutab pakkumiskõverat.
2. Mõlema kõvera nihe toimub samas suunas, mis eelmiste näidete puhul. Nõudlus kõver liigubparemale ja pakkumiskõver nihkub vasakule.p j p
3. Eksisteerib kaks võimalust tasakaaluks, mis omakorda sõltuvad nihete suhtelisest suurusest.Mõlemal juhtumil tasakaaluhind tõuseb. Kui nõudlus suureneb märksa olulisemalt kui pakkuminelangeb (a), kasvab ka tasakaalu kogus. Kui pakkumine langeb märksa olulisemalt kui nõudlus
S2
g ( ), g p gsuureneb (b), langeb ka tasakaalukogus. Seega, need sündmused kindlasti tõstavad hinda, kuid nendemõju kogusele ei ole üheselt määratav.
P2
Suur nihe
S1
S2Uus tasakaal
Väike nihe
aJäätise hind
Uus tasakaalSuur nihe
S2P2P2
D2
S1
P1
D1
D2P1
Endine tasakaal
D2
D1
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
Q1Q2 Jäätise pakkumineQ1 Q2
29
Elastsuse olemus ja nõudluse elastsus
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž30
Elastsus ja tema rakendused
Näide! Talunik, kes tegeleb ainult nisu kasvatamiseganing kogu teenistus oleneb nisumüügi edukusest. Teebsuuri jõupingutusi selleks et muuta oma põllumaa niisuuri jõupingutusi selleks, et muuta oma põllumaa niiviljakandvaks kui vähegi võimalik. Vaatleb ilma jamulla olukorda, jälgib kahjureid ja taimehaigusi omapõldudel õpite tundma farmitehnoloogia viimasedpõldudel, õpite tundma farmitehnoloogia viimasededusamme. Seega, mida rohkem ta suudab müüa vilja,seda kõrgemad on sissetulekud ja ka elustandard.
Äkki teatavad Sangaste sordiaretajad, et neil õnnestusaretada uus nisusort, mis eelnevatega võrreldes annab20% kõrgem saagi.
Probleem!20% kõrgem saagi.
Kauba hind viib pakutava ja nõutava kauba koguse tasakaalu ka viljaturul Selleks et aru
Kuidas suhtuda uudisesse? Kason võimalik uus sort kasutusele koguse tasakaalu ka viljaturul. Selleks, et aru
saada ülaltoodust vaatleme hinnatundlikkuse mõistet ehk elastsuskontseptsiooni.
on võimalik uus sort kasutuselevõtta ja kas sellest tõuseb üldsetulu? Hiljem hindame.
Elastsus näitab, kuidas müüjad ja ostjad reageerivadturutingimuste muutusele, mis omakorda lubab meil
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
suure täpsusega analüüsida pakkumist ja nõudlust.
31
Nõudluse hinna elastsus
Nõudluse hinna elastsus mõõdab kui palju
Nõudlusseadus väidab, et kauba hinna langus suurendab nõudlust.
Nõudluse hinna elastsus mõõdab kui palju nõudluse suurus reageerib hinna muutustele:
• mingi kauba nõudlust loetakse elastseks siis, kui
• nõudlust loetakse mitteelastseks siis, kui nõudluse muutus reageerib ainult veidi hinna muutustele.
g ,nõudluse muutused sõltuvad oluliselt hinna muutustest
muutus reageerib ainult veidi hinna muutustele.
Mis siis määrab kindlaks kas nõudlus on elastne
1. Mistahes kauba nõudlus sõltub tarbija eelistustest.
2 Nõ dl hi l t õlt b j d lik tvõi mitteelastne? 2. Nõudluse hinna elastsus sõltub majanduslikest, sotsiaalsetest ja psühholoogilistest teguritest, mis vormivad selle individuaalsetest soovidest.
•hädavajalikel kaupadel on suundumus
Hädavajalikkus ja luksus:
Arsti visiidi tasu, ravimi hindd v j e up de o suu du usomada mitteelastset nõudlust•samal ajal luksuskaupadele on omane elastne nõudlus
Arsti visiidi tasu, ravimi hind
Eralennuk, jaht
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž32
Lähedase asendaja olemasolu
Kaubal millel on hea asendaja
Näiteks või ja margariin on kergestiasendatavad. Väike võihinna tõus, eeldades,et margariinihind on paigal, põhjustab võiKaubal, millel on hea asendaja,
on suurem nõudluse hinnaelastsus, kuna tarbijatel on lihtnelülituda ühelt kaubalt teisele
et margariinihind on paigal, põhjustab võimüügimahus küllaltki suure languse.
Samas munad on toiduaine, mis ei oma lähedasilülituda ühelt kaubalt teisele. asendajaid ning seetõttu on munade nõudlus
tõenäoliselt vähem elastne kui või nõudlus.
Mää tl l t id i ( ä l i ää tl )
Nõudluse elastsus suvaliselt l õlt b kit d t t
Määratlusele toiduaine (väga lai määratlus),vastab mitteelastne nõudlus, kuna talle ei olehead ligikaudset asendajat.
Turu definitsioon
turul sõltub kitsendustest.
Kitsalt määratletud turgudelon suundumus omada rohkem
Jäätis (kitsam määratlus) omab suuremat elastset nõudlust, kuna talle on võimalik leida asendajaid.
V ilj jääti ( l kit ää tl ) b l ielastsemat nõudlust kuilaiemalt määratletud turgudel
Vanilje jäätis (veel kitsam määratlus) omab veelgi elastsemat nõudlust kuna omab palju asendajaid.
Ajaline horisont
Kaupadel on suund omada suuremat elastsetõ dl t ik j j k l K i b ii i hi d
Aja jooksul inimesed ostavad väiksemakütusekuluga masinaid või hakkavadkasutama ühiskondlikku transporti.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
nõudlust pikema aja jooksul. Kui bensiini hindtõuseb, siis bensiini nõudlus langeb kergeltainult mõne esimese kuu jooksul.
pMõne aasta pärast võib bensiininõudlus seetõttu langeda.
33
Nõudluse elastsus erinevad liigid:•nõudluse hinnaelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse tundlikkust sama kauba hinnamuutustele•nõudluse ristelastsus, mis näitab nõutava kaubakogusenõudluse ristelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse reageerimistundlikkust teiste kaupade hindade muutusele•nõudluse sissetulekuelastsus, mis näitab nõutava kauba t dlikk t õlt lt t bij t l i t l k t t ttundlikkust sõltuvalt tarbijate reaalsissetulekute muutusest
Elastsuskoefitsient ehk e - kordaja leitakse üldjuhul alljärgneva valemi abil:leitakse üldjuhul alljärgneva valemi abil:
e = Nõutava kaubakoguse muutus% / Teise muutuja muutus %
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž34
Nõudluse hinna elastsuse arvutamineNõudluse hinna elastsuskoefitsient e arvutamiseks kasutatakse valemit:
e = (Nõudluse mahu muutus %) / (hinna muutus %)
Näid E ld t jääti t bik hi d k 5 k ilt 5 50 i S ll t l l jäätiNäide. Eeldame, et jäätisetorbiku hind kasvas 5 kroonilt 5.50-ni. Selle tulemusena langes jäätiseläbimüük kuus 10 kastilt 8 kastini. Kõigepealt arvutame hinna muutuse protsendi:
Hinna muutus protsentides = (5.50-5.00) / 5.00 = 10%
Sarnaselt leiame ka nõudluse koguselise muutuse protsentides:
Nõ dl k li t t tid (10 8) / 10 20%Nõudluse koguseline muutuse protsentides = (10-8) / 10 = 20%
Nendel tingimustel oleks:
Nõudluse hinna elastsus = 20% / 10% = 2
Antud näite puhul oleks elastsus 2, mis näitab, et nõudluse koguse muutus on kaks korda suurem kuihi thinna muutus.
Kuna kaupade koguselise nõudluse on seotud negatiivselt nende hinnaga, siis koguse muutusprotsentides peaks alati olema vastandmärgiga kui hinna muutus protsentides. Sel põhjusel onmõnikord nõ dl se hinna elasts s esitat d negatii se n mbrina Käesole as loeng te sarjasmõnikord nõudluse hinna elastsus esitatud negatiivse numbrina. Käesolevas loengute sarjasvaadeldakse teda kui absoluutväärtust ja esitatakse ilma miinus märgita.
35 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
Elastsuse määratlused:Nõudlust loetakse elastseks siis, kui elastsuskoefitsient on suurem kui üks
See tähendab, et kogus muutub proportsionaalselt rohkem kui hind.
Nõudlust loetakse mitteelastseks sel juhul, kui elastsus on väiksem kui üks
See tähendab, et kogus muutub proportsionaalselt vähem kui hind.
Nõudlust loetakse ühikelastseks, kui elastsuskoefitsient on täpselt üks
See tähendab, et kogus muutub proportsionaalselt sama palju kui hind
Seega nõudluse hinna elastsust mõõdab kui palju
Graafiliselt on see seos määratud nõudluskõvera kaldega.
nõudlus reageerib hinnale.
R ik l Mid l d õ dl kõ tt t d ktiRusikareegel: Mida lamedam on nõudluse kõver etteantud punkti juures, seda suurem on nõudluse hinna elastsus. Mida järsem on nõudluse kõver etteantud punkti juures, seda väiksem on nõudluse hinna elastsus
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
hinna elastsus.
36
NõudlusHind
1. Absoluutsel mitteelastne nõudlus
Hind
2. Mitteelastne nõudlus
Hinna tõus …4
5
4
5Hinna tõus 25% …
4Nõudlus
4
… ei mõjuta nõudlust
100 Kogus
5 Absoluutselt elastne nõudlus
Kogus90 100… langus 10%
HindAlates 4 EEK –st on
5. Absoluutselt elastne nõudlusHind
Hinna
3. Ühikelastne
Hinna
Hind4. Elastne nõudlus
nõudlus null
5
tõus 25%…
Hinna tõus 25%…
Nõudlus
5
Nõudlus
Täpselt 4 EEK, siis ostetakse iga kogus
44
Nõudlus
4 4
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
KogusHind alla 4 EEK, siis nõudlus lõpmatu
g g
Kogus75 100
… langus 25%
Kogus50 100
… langus 50%37
HindNõudlus
HindNõudlus
3
S=2401
S = 100
100 Kogus0
Mitteelastse nõudlus. Kogutulu muutus kui hind tõusis 1- lt 3 kroonini.
080 Kogus
S 100
g
Nõudlus
Hind Hind
S =S = 2004
5
NõudlusS 100
50 20Kogus Kogus
Nõudlus
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
50 20Kogus Kogus
Elastne nõudlus. Kogutulu muutus kui hind tõusis 4-lt 5 kroonini.38
Nõudluse hinna elastsus sõltuvalt kogutulust
Lisaks nõudluse hinna elastsusele, kasutatakse majanduses ka muid elastsuse mõisteid. sõltuvalt kogutulust
(sissetulekust)Nendest oluliseim on nõudluse hinna elastsus sõltuvalt kogutulust, mis näitab kui palju nõudluse
Nõudluse hinna elastsuskoefitsient sõltuvalt kogutulust leitakse:
sõltuvalt kogutulust, mis näitab kui palju nõudluse maht muutub kui tarbija sissetulek muutub.
Nõudluse hinna elastsuskoefitsient sõltuvalt kogutulust leitakse:
e =nõudluse mahuline muutus % / sissetuleku(tulu) muutus %
Suurem osa kaupadest on nn. normaalsed kaubad, mille puhul sissetulekute muutumisel muutus ka
Eksisteerivad ka nn. alaväärtuslikud kaubad, mille puhul sissetulekute tõustes tarbimine vähenes (näitekssissetulekute muutumisel muutus ka
nõudlus. Juhul kui need liikumised on samas suunas, siis loetakse, et tegemist on normaalsete kaupadega millel on
tõustes tarbimine vähenes (näiteks bussisõit). Seega, kui koguste ja hindade muutused toimusid erinevates suundades on tegemiston normaalsete kaupadega, millel on
positiivne hinna elastsus.erinevates suundades on tegemist negatiivse hinna elastsusega.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž39
Nõudluse hinna elastsus sõltuvalt sisstulekutest
Reeglina normaalsete kaupade puhul nõudluse hinna elastsus sõltuvalt tulust võib olla küllaltki erinev.
1. Sellistel kaupadel, nagu toit ja riided, on väike nõudluse elastsus sõltuvalt tulust, kuna tarbijad, hoolimata nende sissetulekute suurusest on sunnitud seda ostmasissetulekute suurusest, on sunnitud seda ostma.2. Osadel kaupadel nagu raadio, televiisor, sülearvuti jne. võib olla suurem nõudluse hinna elastsus sõltuvalt tulust.3. Luksuskaupadel (kaaviar, lõhe) on aga suur tulu elastsus, kuna tarbijad leiavad, et juhul kui nende sissetulekud langevad siis saavad nad ka ilma luksuskaupadeta hakkamalangevad, siis saavad nad ka ilma luksuskaupadeta hakkama.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž40
8Hind
Elastsus on suurem kui 1 e. elastne nõudlus
8
7
6
5
4Elastsus on väiksem kui 1
e. mitteelastne nõudlus3
2
1
0 2 4 6 8 10 12 14 16 Kogus
1
0
Lineaarse nõudluskõvera elastsuspiirkonnad.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž41
Pakkumise hinna elastsus. Pakkumisseadus ütleb, et kõrgem hind suurendab pakutavaid koguseid e. pakkumist.
Pakkumise hinna elastsus näitab, kuidas pakutav kogus reageerib hinna muutustele.
Kaupade pakkumist loetakse elastseks siis kui pakutava
Kaupade pakkumist loetakse itt l t k ii k ielastseks siis, kui pakutava
koguse suurus reageerib oluliselt hinna muutustele.
mitteelastseks siis, kui pakkumine reageerib nõrgalt hinna muutustele.
Pakkumise hinna elastsus sõltub müüjate paindlikkusest muuta pakutavate kaupade koguseid.
Rannaäärne maa pakkumise hind on mitteelastne, kuna
Vastanditeks on mõningad tööstuskaubad, kuna firmad ,
ilma suurema või väiksema verevalamiseta on seda äärmiselt raske juurde
,võivad hindade kasvades suhteliselt kiiresti laiendada tootmist (lisades vahetusi).
Näide
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
hankida.
42
Enamikel turgudel oleks põhifaktoriks pakkumise hinna elastsuse juures analüüsitava perioodi pikkus. Pakkumise elastsus.
Pakkumine on rohkem elastne pikaajalises kui lühiajalises horisondis.
Lühiajaliselt pole firmad võimelised suurendama või vähendama oma toodangut suurtes kogustes.
Seega lühiajaliselt pakkumise Pikaajaliselt aga sõltub
Näide: Eeldame et piima kokkuostu hind Mulgi Meieris kasvas 2 5 kroonilt 3
g j pkogus ei ole sõltuvuses hinnast.
j gpakkumine oluliselt hinnast.
Näide: Eeldame, et piima kokkuostu hind Mulgi Meieris kasvas 2,5 kroonilt 3 kroonini, mille tulemusena kasvas piima pakkumine 100000 liitrilt kuus 125000 liitrini. Teada tahame, kui suur on piima pakkumise elastsus1) leiame piima hinna muutuse = (3 – 2,5) /2,5 x 100 = 20%,1) leiame piima hinna muutuse (3 2,5) /2,5 x 100 20%,2) leiame pakkumise muutuse = (125000 – 100000) / 100000 x 100 = 25%,3) sel juhul pakkumise hinna elastsus oleks = 25% / 20% = 1,25.Seega pakkumise muutused on suuremad kui hinna muutused ja tegemist on g p j gelastse pakkumisega
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž43
Hind HindPakkumine Pakkumine
Absoluutselt mitteelastne pakkumine: elastsus on 0
Mitteelastne pakkumine: elastsus on alla 1
4
5
4
5
4Hinna tõus 25% võrra…
Hinna tõus 25% võrra…
4
Kogus Kogus…ei mõjuta pakkumise suurust
100…suurendab pakkumist 10%
100 110
Hind Pakkumine
54
5
Hinna tõus 25% võrra…
Pakkumise ühikelastsus: elastsus on 1
Kogus100 125
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
Kogus100 125…suurendab pakkumist 25%
44
Elastne pakkumine: elastsus on suurem kui 1
Absoluutselt elastne pakkumine: elastsus on lõpmatu suur
Hind HindIga hinna juures, mis on kõrgem kui 4 on pakkumine
4
g plõpmatu.
45
Hinna tõus 25% võrra…
4
Hinna puhul 4 täitavad tootjad iga pakkumiskoguse
4
Kogus Kogus100 200…suurendab pakkumist 100%
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž45
Kas head uudised võivad olla vahel ka halbadeks uudisteks?
Vaatleme nüüd kuidas mõjub Sangaste nisuaretajate uudis põllumeestele.
Kas 20% võrra suuremat saaki andev nisust paneb põllumehed rõõmust rõkkama?
Mõjutab pakkumiskõverat. Kuna uus sort võimaldab saaki oluliselt suurendada, siis soovivad põllumehed endise hinna juures oma nisupakkumist suurendada jasoovivad põllumehed endise hinna juures oma nisupakkumist suurendada ja tagajärjeks See omakorda põhjustab pakkumiskõvera nihkumise paremale.
Kuna nisu puhul on tegemist mitteelastse nõudluse ja pakkumisega, siis kõverate tõus
1. Juhul kui nõudlus onS2Nisu hi d
S1D
p g j p g ,on võrdlemisi järsk. Sama veinitootjatel.
2 iib l
1. Juhul kui nõudlus on mitteelastne, siis 20% pakkumise kasv…
2hind
3
22. ... viib suurele hinna langusele …
120100 Kogus
NõudlusPakkumine
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
3. …ja suhteliselt väiksemale müüdava koguse suurenemisele. Kogutulu langeb 300 240
120100 Kogus
46
Makromajanduslike aktsioonide illustreerimine õ dl j kk i bilnõudluse ja pakkumise abil
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž47
Majandusteadlased täidavad kahesuguseid ülesandeid.
2. Poliitikuna1. Teadlasena
V tl üüd õ dl j kk i k d likk kül i ll k j
Arendavad ja katsetavad teooriaid seletamaks maailma meie ümber.
Kasutavad neid teooriaid, et muuta maailma paremaks.
1. Analüüsida monetaar- ja/või fiskaalpoliitika osatähtsust majanduses.
Vaatleme nüüd nõudluse ja pakkumise rakenduslikku külge ning selleks on vaja:
2 A lüü id lit t j d liitik id k t d ll k õ dl j2. Analüüsida valitsuste majanduspoliitikaid, kasutades selleks nõudluse ja pakkumise teoorias pakutud vahendeid. Peab märkima, et sageli jõutakse küllaltki üllatavate tulemusteni, kuna majanduspoliitika annab tihtipeale tulemusi, kuhu selle teostajad mitte kuidagi jõuda ei soovinudteostajad mitte kuidagi jõuda ei soovinud.3. Jälgides mistahes riigi poliitikute majanduspoliitilisi soove, võib sageli märgata püüdu kehtestada kontrolli mingite hindade üle (üürihindade piirmäärad, miinimumpalkade nõue jne ) Hinnakontroll kehtestatakse tavaliselt siis kuimiinimumpalkade nõue jne.). Hinnakontroll kehtestatakse tavaliselt siis kui poliitikud on veendunud, et kaupade või teenuste hinnad on ebaõiglased kas müüjate või ostjate suhtes. Paraku genereerivad poliitikud sellega probleeme enda jaoks.4 V tl k d õj k liitik d k t d k ii t älj i k t4. Vaatleme maksude mõju, kuna poliitikud kasutavad makse nii turu väljaminekute mõjutamiseks kui ka avaliku sektori sissetulekute tõstmiseks.5. Tollide ja kvootide mõju majandusele.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
6. Maailmakaubandus ja maailmaturu hindade mõju tasakaalu hindadele.
48
2. Ülemine piirhind, millest
Jäätise hind Jäätise hind
1 Tasakaaluhindalla ei saa minna, siis on …
6
S S1. Tasakaaluhind ilma piirhinnata
3. …tulemuseks ülepakkumine
2. Kui on alumine piirhind, millest üle ei saa minna, siis …
5 5p
a b4
,
D
1. Tasakaaluhind ilma piirhinnata
D3. … on tulemuseks puudujääk
100 Kogus 75 125 Kogus100
p j
Piirhinna mõju.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž49
Bensiini hind
1 EsialguS
aBensiini hind
2 …kuid kui pakkumine langes
P2 S1
b
1. Esialgu ülemine piirhind ei ole seotud …
3
PiirhindP2 S1
P1
3 …osutus piirhind seotuks …4… ja tule-
museks on
P1
museks on puudujääk S2
Bensiini kogus
D
Bensiini kogusQs Qd Q1
D
Q2
Bensiini turg koos piirhinnaga. Slaidil a on toodud olukord, kus ülemine piirhind ei ole seotud ning bensiini tasakaaluhind kujune välja allpool piirhinda. Joonisel b on toodud l k d k b ii i hi d t õli hi tõ i tõtt k ki d i kk i kõolukord, kus bensiini hind toorõli hinna tõusmise tõttu on kerkinud ning pakkumiskõver
nihkub asendist S1 asendisse S2. Reguleerimata turul tõuseks bensiini hind P1 kuni P2. Paraku välistab ülemine piirhind selle võimaluse. Seotud piirhinna juures sooviksid tarbijad osta bensiini koguses Qd samal ajal soovivad tootjad sellelt hinnanivoolt müüa
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
tarbijad osta bensiini koguses Qd, samal ajal soovivad tootjad sellelt hinnanivoolt müüa ainult Qs. Vahet nõutava ja pakutava koguse vahel ongi bensiini puudujääk.
50
Sa
Üüb
ÜürS Üür
SS
Üüri piirhind Üüri piirhind
D
puudujääkD
puudujääk
Üü ihi d d k lli lühi j li õj ill j k l i l õi lik k id
D
Korterite arv Korterite arv
Üürihindade kontrolli lühiajaline mõju, mille jooksul ei ole võimalik kortereid juurde ehitada, mistõttu pakkumine on täielikult mitteelastne ning nõudlus on mitteelastsed (a) ja pikaajaline mõju mille puhul võib nii nõudlus kui pakkumist
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
vaadelda elastsetena (b).
51
Tööjõu pakkumine
Palkpakkumine
Tööpuudus
Miinimumpalk
Tasakaalu Tööturu tasakaalTasakaalu palk
Tööjõu nõudlus
Miinimumpalga mõju tööturule. Tasakaal tööturul eksisteerib siis, kui puudub
Tööjõu nõudlus
Nõudlus Pakkumine Tööjõu hulk
Miinimumpalga mõju tööturule. Tasakaal tööturul eksisteerib siis, kui puudub palga alammäär , mis oleks kõrgem kui on tööturu tasakaalu puhul palk. Juhul, kui eksisteerib selline miinimumpalk, siis tekib tööjõu ülejääk, millega kaasneb ka tööpuudus
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
tööpuudus.
52
Jäätise hind
S
6.50
Hind, mille maksab ostja
1. Tasakaal ilma maksuta
2. Maks nihutab
5.004.50
Maks 2 krooniHind ilma maksuta
2. Maks nihutab nõudluskõverat tinglikult täpselt maksu suurenemise ehk kahe krooni võrra
Hinna osa, mis jõuab müüjani
D1
D2
3. Tasakaal maksude lisandumisel
Maks ostjatele. Kui maks suuruses 2 krooni nõutakse sisse ostjatelt, siisKogus10090
Maks ostjatele. Kui maks suuruses 2 krooni nõutakse sisse ostjatelt, siis nõudluskõver nihkub allapoole 2 krooni ulatuses Tasakaalu kogus kukub 100 90 – ni. Hinna osa, mille müüjad saavad langeb 5 - lt kroonilt 4.50 –ni ja hind mida ostja maksab kerkib 6 50 ni Kuigi sageli arvatakse et maksud maksatakse kinni
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
ostja maksab kerkib 6.50 – ni. Kuigi sageli arvatakse, et maksud maksatakse kinni ostjate poolt, siis tegelikult toimub maksude jagunemine ostjate ja müüjate vahel.53
Jäätise hind S2
T k l k d
6.50
Hind, mille maksab ostja
S1
Maks nihutab ti lik lt
Tasakaal maksude lisandumisel
5.004.50
Maks 2 krooniHind ilma maksuta
tinglikult pakkumiskõverat
täpselt maksu suurenemise ehk
Hinna osa, mis jõuab müüjani Tasakaal ilma maksuta
kahe krooni võrra
D1
Maks müüjatele Kui maks suuruses 2 krooni nõutakse sisse müüjatelt siis
100 Kogus90
Maks müüjatele. Kui maks suuruses 2 krooni nõutakse sisse müüjatelt, siis pakkumiskõver nihkub vasakule 2 krooni ulatuses Tasakaalu kogus kukub 100 90 – ni. Hind, mille müüjad saavad tagasi langeb 5 - lt kroonilt 4.50 –ni ja hind
id tj k b k kib 6 50 i K i i li t k t k d k t k
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
mida ostja maksab kerkib 6.50 – ni. Kuigi sageli arvatakse, et maksud maksatakse kinni ostjate poolt, siis tegelikult toimub maksude jagunemine. 54
Hind
S1
1. Kui pakkumine on elastsem kui nõudlus…
S1Hind, mille
maksab ostja
M k2. …siis mõjutab maksu
Hind ilma maksuta
Maks kehtestamine sagedamini tarbijaid …
Hinna osa, mis jõuab müüjani
3. …kui müüjaid
D1
jõuab müüjani
M k k j i Tüü ili häd j lik k b k l
100
1
90 Kogus
Maksukoormuse jagunemine. Tüüpiline hädavajaliku kauba korral.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž55
Hind1. Kui nõudlus on elastsem
kui pakkumine…
Hind, mille maksab ostja
3. …kui tarbijaidMaksHind ilma
maksuta
j
D1
Hinna osa, mis jõuab müüjani
2. …siis mõjutab maksu k ht t i
S1
jõuab müüjani kehtestamine sagedamini müüjaid …
90
S1
Kogus
Luksusmaksu toime turule. Juhul, kui pakkumiskõver on mitteelastne ja nõudluskõver on elastne, siis müüjani jõudev hinnaosa langeb oluliselt, kuid ostjate poolt juurdemakstav hinnaosa suureneb ainult natuke. Seega enamus
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
j p j gmaksukoormusest langeb müüjate õlgadele.
56
Tarbijate ja tootjate j j jtuluefektid
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž57
Seni vaatlesime, kuidas turumajandusespakkumise ning nõudluse survel kujunevadk d j hi d j k d
Turud ja heaolukaupade ja teenuste hinnad ja kogused.
Teiste sõnadega oli meie analüüs positiivne (mis
1 V tl t t i l t l
on), mitte normatiivne (mis peaks olema).
Vaatleme neid eeliseid mida turu1. Vaatleme potentsiaalse tulu temaatikat majanduses, e. uurime kuidas ressursside paigutamine mõjutab majanduslikku võitu
Vaatleme neid eeliseid, mida turu osapooled saavad tänu turul osalemisele. Leiame, et pakkumise ja nõudluse tasakaal turul maksimeerib koguefekti,mõjutab majanduslikku võitu. tasakaal turul maksimeerib koguefekti, mida saaksid nii müüjad kui ostjad.
Üheks majanduse põhiprintsiibiks on see, et turg on hea võimalus majandusliku aktiivsuse loomiseks.
Mis on “õige” turuhind?
Hind, mis tasakaalustab pakkumise ja nõudluse ongi parim, kuna ta maksimeerib nii tarbijate kui ka tootjate kasulikkuse!!!
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž58
Tarbijate tuluefekt e. hinnavaru
1. Oletame, et keegi tahab mobiiltelefone müüa ja selleks, et kõrgemat hinda saada korraldab oksjoni.
2. Registreerubki neli ostjat, kõigil on oma nägemus ülemisest hinnast ning nende hinnapakkumised on järgmised:
Ostjad Mobiili hindOstjad Mobiili hind
1. ostja 2000 krooni
2. ostja 1800 krooni
3 ostja 1700 krooni3. ostja 1700 krooni
4. ostja 1500 krooni
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž59
Mobiiltelefonide pakkumine tabeli kujulp j
Hind Ostjad Nõutav kogusüle 2000 krooni Puuduvad 0
1800 kuni 2000 üks 1
1700 kuni 1800 kaks 2
1500 kuni 1700 kolm 3
1500 või vähem neli 4
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž60
Nõudluskõver mobiiltelefonide oksjonil.
Mobiiltelefoni hind
2000Erinevate ostjate parimad pakkumised
1800
1700
1500
Nõudlus
10 2 3 4 Mobiiltelefonide
Nõudlus
arv
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž61
Mobiiltelefoni hind
2000Ostja majanduslik võit ühe
müüja korral (200 EEK)
18001700
1500
Nõudlus
10 2 3 4 Mobiiltelefonide arv
Kui on üks pakkuja turul, siis on ostja majanduslik võit oksjonil 200 krooni
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
krooni.
62
Mobiiltelefoni hindEsimese ostja majanduslik
võit (200 EEK)Esimese ostja majanduslik
võit (300 EEK)Esimese ostja majanduslik
võit (500 EEK)2000
Kolmanda ostja
Teise ostja majanduslik võit (100 EEK)
1800
1700Teise ostja majanduslik
võit (300 EEK)
Kolmanda ostja majanduslik võit
(200 EEK)Tarbijate summaarne
1500
Tarbijate summaarne majanduslik võit (400 EEK)
Nõudlus
majanduslik võit (1000 EEK)
10 2 3 4 Mobiiltelefonide
Nõudlus
Tarbijate majanduslik võit juhul kui on kaks või enam ii f i j
arv
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
mobiiltelefoni müüjat.
63
Hind1. Tarbija majanduslik tulu hinnanivool P1
PP1 2. Järgmise tarbija majanduslik
tulu hinnanivool P2
P2
3. Esimese tarbija
majanduslik
P2
Nõudlusmajanduslik
lisatulu
KogusQ1
Tarbijate majanduslik tulu hinnanivoodel P1 ja P2.
Q20
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž64
Tootja tuluefekt
Pakkuja Hind
Maalrite hinnapakkumised majavärvimiseks
1. maaler 2000 krooni2. maaler 1800 krooni
3. maaler 1700 krooni4. maaler 1500 krooni
Maalrite pakkumistabel majavärvimiseks
Hind MüüjaidHind Müüjaid2000 ja rohkem neli1800 kuni 2000 kolm1800 kuni 2000 kolm1700 kuni 1800 kaks1500 kuni 1700 üks
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž65
Pakkumise hindPakkumine
2000
18001700
1500Erinevate maalrite
parimad pakkumisedparimad pakkumised
10 2 3 4 Maalrite arv
Erinevate maalrite pakkumiskõver majavärvimisel.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
Erinevate maalrite pakkumiskõver majavärvimisel.
66
Pakkumise hind
Pakkumine
2000
1800
1700
1500Esimese tootja majanduslik
tulu (200 EEK)tulu (200 EEK)
10 2 3 4 Maalrite arv
Tootja majanduslik tulu.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž67
Pakkumise hind
Pakkumine
2000Tootjate summaarne
majanduslik tulu (400 EEK)
1800
1700 Teise tootja majanduslik tulu (100 EEK)
1500Esimese tootja majanduslik
tulu (300 EEK)
( )
tulu (300 EEK)
10 2 3 4 Maalrite arv
Tootjate majanduslik tulu.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž68
Pakkumine
Hind
Esimese tootja majanduslik
P1
lisatulu
KogusQ1
Tootja majanduslik tulu hinnanivool P1
0
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
Tootja majanduslik tulu hinnanivool P1.
69
Pakkumine
Hind
Tootjate majanduslik tuluj j
P2
P1
Järgmise tootja majanduslik tulu
P2
Esialgse tootja majanduslik
li t llisatulu
KogusQ1
Kõrgem hind tagab suurema majandusliku tulu Tootjate majanduslik tulu hinnanivool P2
Q20
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
Kõrgem hind tagab suurema majandusliku tulu. Tootjate majanduslik tulu hinnanivool P2.
70
Hind A
PakkumineTarbija tulu
Tasakaaluhind E
Tootja tulu
NõudlusC
Tootja tulu
Tasakaalu kogus Kogus
C
Tarbijate ja tootjate majandusliku tulu suurus turu tasakaalu korral. Kogutulu oleks mõlema tulu summa.
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž71
Hind
Maksu suurus, T
Sissetulek
Hind, mille maksab ostja
Pakkumine
Hind ilma maksuta
Sissetulekmaksust
(TxQ)
maksuta
Hind mille üüj bmüüja saab
Müüdud kogus
Nõudluskogus
Müüdud kogus maksustamise korral Kogus
0 Müüdud kogus ilma maksuta
Valitsuse tulud maksustamisest. Valitsuse tulud kujunevad maksusuuruse T ja müüdud koguse Q korrutisena Graafiliselt
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
maksusuuruse T ja müüdud koguse Q korrutisena. Graafiliselt võrduks see rohelise ristküliku pindala suurusega.72
Maksude mõju hüvedele.
Hind 1. Maks kaupadele vähendab ostja
Hind, mille k b tj
Pakkumine
Hind
A
p jpoolt saadavat majanduslikku tulu pindalade B+C võrra ja …
Hind ilma
maksab ostja
BCHind ilma
maksutaD
Hi d ill
E
Hind mille müüja saab
Nõ dl
F
2 tootja oma
Q1 -müüdud kogus
Nõudlus
0 Q2 müüdud kogus
2. … tootja oma D+E võrra.
Q1 müüdud kogus maksustamise korral Kogus
Q2 müüdud kogus ilma maksuta
3. Kuna maksust saadav tulu on pindala B+D, siis öeldakse et maksu poolt põhjustatakse nn “ränkraske
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
öeldakse, et maksu poolt põhjustatakse nn. “ränkraske kahjum” e. ühiskonna puhaskahju (C + E).
73
Rahvusvahelise kaubanduse toime avatud majandusega riigismajandusega riigis
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž74
Rahvusvahelise kaubavahetusele toime.Hind
Sisepakkumine
Maailmaturuhind
Siseturu hind Tasakaal ilma väliskaubanduseta
Eksport Sisenõudlus
sisenõudlus sisepakkumine Kogus
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž75
Rahvusvahelise kaubavahetusele toime. Kes võidab ekspordist ja kes kaotab.
Hind 1 T bij õid k 1 T tj õid k jääb
Sisepakkumine
Hind 1. Tarbija võiduks jääb pindala A
1. Tootja võiduks jääb pindala B+C+D+E+F
AMaailmaturu
hind
Eksport
Tasakaal ilma äli k b d t
Siseturu tasakaaluhind
BD
E
F väliskaubandusetatasakaaluhind
C
F
Sisenõudlus
K
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
Kogus
76
Rahvusvahelise kaubavahetusele toime.Hind
Sisepakkumine
Tasakaal ilma äli k b d t
Maailmaturu
väliskaubandusetaTasakaaluhind
Maailmaturu hind
SisenõudlusImport
Kogussisepakkumine sisenõudlus
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž77
Rahvusvahelise kaubavahetusele toime.Hind
Sisepakkumine1. Tarbija võit on pindala A+B+D
Tasakaal ilma äli k b d t
A
väliskaubandusetaHind enne kauplemist
BMaailmaturuHind pärast
DMaailmaturu
hindHind pärast kauplemist
CImport
Sisenõudlus
p
2. Tootja võiduks jääb pindala C
Kogus
j p
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž78
Tariifsete ja mahuliste piirangute mõju tasakaaluhindadele
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž79
Tollide toime kaubavahetusele.Hind
Sisepakkumine
Tasakaal ilma
Aväliskaubanduseta
TollimaksB
MaailmaturuC
TollimaksHind
tollimaksuga
FD E
B
Hind ilma tollimaksuta
Maailmaturu hind
G
FD
Import tariifidega Sisenõudlus
Qs1 Qd2Qs2 Qd1 Kogus
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
Import ilma tollitariifideta
80
Sisset lek te ümberjag nemineSissetulekute ümberjagunemine
Enne tollimaksu Pärast tollimaksu Muutus
Tarbija tulu A+B+C+D+E+F A+B -(C+D+E+F)
Tootja tulu G C+G +CTootja tulu G C G C
Valituse kasum null E +E
Kogu tulu A+B+C+D+E+F+G A+B+C+E+G -(D+F)
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž81
Importkvootide toime kaubavahetuseleHind
Sisepakkumine
Tasakaal ilma väliskaubanduseta
A kvoot
BSisepakkumine + importpakkumine
Maailmaturu
Hind pärast kvoodi kehtestamist
FD
B
C E’E’’
importpakkumine
Tasakaal koos kvoodiga
Maailmaturu hind
Hind ilma kvoodita
SisenõudlusG
Import kvoodiga
FD E
Qs1 Qd2 KogusQs2 Qd1
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
Import ilma kvoodita
82
Sisset lek te ümberjag nemineSissetulekute ümberjagunemine
Enne kvoodi kehtestamist Pärast kvooti Muutus
Tarbija tulu A+B+C+D+E’+E’’+F A+B -(C+D+E’+E’’+F)
Tootja tulu G C+G +CTootja tulu G C G C
Litsentsisaaja tulu null E’+E’’ E’+E’’
Kogu tulu A+B+C+D+E’+E’’+F+G A+B+C+E’+E’’+G -(D+F)
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž83
Eksportkvootide toime kaubavahetusele.
Si kk iHind
Tasakaal Sisepakkumine
Hind ilma kvooditaMaailmaturu
hindA
Tasakaal koos
kvoodiga
Tasakaal ilmaHind pärast kvoodi
k ht t i t
BC
E
F H’H’’
I
J Tasakaal ilma väliskaubanduseta
kehtestamist
D
E J
K
Sisepakkumine +L
kvoot
Sisepakkumine + eksport
M
SisenõudlusEksport k di
M
Sisenõudlus
KogusQs1 Qd2Qs2 Qd1
kvoodiga
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž
Eksport ilma kvoodita
84
Sisset lek te ümberjag nemineSissetulekute ümberjagunemine
Enne kvoodi kehtestamist Pärast kvooti Muutus
Tarbija tulu A A+B+C B+C
Tootja tulu B+C+D+E+F+H’+H’’+I+J+K+L+M D+E -(B+C+F+H’+H’’+I+J+K+L+M)Tootja tulu B+C+D+E+F+H +H +I+J+K+L+M D+E (B+C+F+H +H +I+J+K+L+M)
Litsentsisaaja tulu null H’+H’’ H’+H’’
Kogu tulu A+…. + M A+B+C+D+E+H’+H’’ -(I+F)
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž85
Tänan tähelepanu eest!p
Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž86