LFA EBASOODSAMAD PIIRKONNAD JA KESKKONNAALASTE KITSENDUSTEGA PIIRKONNAD

LFA

EBASOODSAMAD PIIRKONNAD JA

KESKKONNAALASTE KITSENDUSTEGA PIIRKONNAD

PõllumajandusministeeriumVeebruar 2003

LFA roll põllumajanduspoliitikas

• Toetada ekstensiivloomakasvatust

• Tasakaalustada tuluerisusi riigi eri piirkondade vahel (regionaalpoliitika)

• Säilitada maapiirkondade asustus ja traditsioonilised maastikud

Regulatsioon (1257/99)Art 19Ebasoodsamad piirkonnad, mida ähvardab maa kasutamata jätmine või kus

paikkonna säilitamine on vajalik, on looduslike tootmistingimuste seisukohalt homogeensed põllumajanduspiirkonnad, millel on järgmised tunnused:

• – madala tootlikkusega ja raskesti haritav maa, mille piiratud tootmispotentsiaali on võimalik suurendada ainult ülemääraste kulutustega ning mis sobib peamiselt ekstensiivseks loomakasvatuseks,

• – looduskeskkonna madala tootlikkuse tulemusena on tootmine põllumajanduse majandusliku suutlikkuse põhinäitajate poolest keskmisest märgatavalt madalam,

• – peamiselt põllumajandusest sõltuv väikesearvuline või kahanev elanikkond, mille kiirenev vähenemine ohustaks kõnealuse piirkonna elujõulisust ning edasist asustatust.

Art 20Ebasoodsamate piirkondade hulka võivad kuuluda ka teised piirkonnad, mida

mõjutavad erilised ebasoodsad looduslikud tingimused ja kus põllumajandus peab vastavalt vajadusele ning teatavatel tingimustel jätkuma, et kaitsta ja parandada keskkonda, säilitada paikkonda ja nimetatud piirkonna turismipotentsiaali või kaitsta rannikut.

Tsoneerimine

• Ebasoodsamad piirkonnad valitakse 1257 art 19 alusel, läbirääkimiste käigus fikseeritakse valim koos art 20 täiendavate võimalustega, tagades valimi sujuvad piirid

• Piirkondade valik käesolevas kavas järgib vallapiire• Keskkonnaalaste piirangutega alad – käesoleva kava

raames ei kaasata– NATURA-alad – valik ei ole veel fikseeritud, eeldada võib

järgmisel perioodil (2007…) spetsiaalset NATURA kompensatsiooni skeemi

– Pandivere-Adavere veekaitseala – nitraadipiirangu kehtestamisest tingitud kahju on keelatud hüvitada LFA meetmest

– Piirangute alad ei järgi vallapiire– Kompensatsiooni arvutuse aluseks peavad olema reaalsed

majandusarvutused

Ebasoodsamad piirkonnad, valikukriteeriumid

Vähemsoodsate alade valikukriteeriumid:• mulla viljakus oluliselt alla riigi keskmise• vallas riigi keskmisest oluliselt madalamad

põllumajandustootmise majandusnäitajad (80%)– Maakasutuse kahanemine 1993-2001– Otsetoetuste maht põllumajandusmaa hektari kohta

• rahvastiku asustustihedus madal ja/või kahanev.– Asustustihedus oluliselt alla maapiirkonna keskmise– Asustuse kahanemine üle 0,5% aastas

Muld ja haritav maa (boniteet)

Arable land fertility

44,9 to 50,4 (26)43,7 to 44,9 (17)41 to 43,7 (21)39,8 to 41 (14)38,6 to 39,8 (21)36,6 to 38,6 (21)35,5 to 36,6 (18)33,9 to 35,5 (21)31,5 to 33,9 (18)22,5 to 31,5 (21)

Kriteeriumi määratlus

• Haritavate maade hindamine– Perspektiivboniteet (digitaalne mullakaart)– tegelik boniteet (arvestab maaparandust – olemas

1996 seisuga haritavate maade kohta)• Eesti haritavate maade keskmiseks on 40

hindepunkti (tegelik), – Arvestades lihtsalt 80% 40-st saame 32 punkti.– Kui juhinduda minimaalsest vallakeskmisest (Ruhnu

22,5 punkti) sest tsoneerimisel arvestatakse just valla keskmise tasemega, saame (40-22,5)*,8+22,5=36,5 punkti

– Sama reegli alusel 95% tase 39 hindepunkti

Madala viljakusega aladMaafondi kvaliteet

3 - <32 hp (25)2 - 32-36,5 hp (53)1 - 36,5-39 hp (29)0 ->39 hp (90)

MajandusUuritud:• FADN andmed ei võimalda valla tasandil järeldusi teha – on

valdu, kus puuduvad testtalud• Riiklik statistika võimaldab maakonnataset, kuid täpsuselt

on ka see küsitav• Üksikisiku tulumaks (valla maksubaas) sõltub liiga palju

muudest faktoritest, eristada põllumajandust ei ole võimalik, pilt Põhja-Eesti keskne (Tallinn, Ida-Viru piirkond, ka Hiiumaa - maaelanike sissetulekud suhteliselt kõrgemad kui Kesk- ja Lõuna-Eestis ning saartel)

Valitud näitajad:• Haritava maa pindala muutus 1993 – 2001 (Maakatastri

Aastaraamat vs põllumajandusloendus)• Põllumajanduslike otsetoetuste tase (2002 teravilja ja

piimalehma toetuse alusel (kasutatava põllumajandusmaa kohta loenduse andmetest)

Maakasutus – majanduse tagajärg

Maakasutuse muutus2001 vs 1993

üle 0,9 (12)0,8 kuni 0,9 (20)0,7 kuni 0,8 (29)0,5 kuni 0,7 (85)alla 0,5 (51)

Otsetoetused - tootlikkus

Otsetoetuste tase(teravili, piimalehm - kr/ha)

315 to 700 (39)237 to 315 (38)186 to 237 (40)117 to 186 (40)

0 to 117 (40)

MajandusMajanduslik tulemus

2 näitajat (42)1 näitaja (62)0 (93)

Asustus

• tuleks kasutada EL väljakujunenud linna ja maa eristamise taset milleks on 10,000 elanikuga linnaline administratiivüksus. Selle kriteeriumi alusel on Eestis 15 linna elanike arvuga kokku 861,562 inimest pindalaga 488 km².

• Linnalistes asundustes alla 10,000 elaniku elab 120405 inimest 192 km² ja maavaldades 453139 inimest pindalal 42705 km². See teeb maaelanikkonna arvuks 570544 inimest 42897 km² ehk asustustiheduseks 13,3 in/km², millest 80% tase moodustab 10,64 in/km².

• Vallarahvastiku keskmiseks on 10,2• 80% keskmisest 8,2 in/km².

AsustustihedusAsustustihedus

3 - <8,2 (77)2 - 8,2-10,2 (27)1 - 10,2-13,3 (29)0 >13,3 (64)

Asustuse muutused

1995-1999asustustihedus

kahanev (86)stabiilne (75)kasvav (42)

Maarahvastiku muutused

Rahvastikufaktor

maapiirkonna asustus

kahanev ja madal (149)elujõuline (55)

Maarahvastiku elujõulisus

Ebasoodsad alad – tööversioon

#

#

#

#

##

#

##

##

#

#

##

#

#

###

##

##

#

#

#

#

#

##

##

##

#

##

#

#

##

#

##

#

#

#

###

#

#

Lambakasvatusesoodusalad

#

Kriteeriumid (1257)

Hüvitist makstakse põllumajandusmaa hektari kohta talupidajatele, kes:

• – kasutavad minimaalse pindalaga maad, mis tuleb kindlaks määrata,

• – kohustuvad tegelema põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas vähemalt viis aastat alates esimese hüvitise maksmisest, ja

• – kasutavad tavapäraseid häid põllumajanduslikke tavasid, eelkõige säästvat põllumajanduslikku tootmist, mis on kooskõlas keskkonna kaitsmise ja paikkonna säilitamise vajadusega.

Vähemsoodsad alad (LFA)• Toetatav tegevus – põllumajanduslik maakasutus

kas künnimaana või loomakasvatuseks (karjatamine, niitmine)– Vajadusel loomkoormus normeeritud et tagada maahooldus ja

vältida ülekoormust– Minimaalne – ettepanek 0,4 LÜ (0,2-0,6) hektarile

• Söödamaa (looduslik + kultuurrohumaa + söödakultuurid)?• Rohumaa (looduslik + kultuurrohumaa)?• Karjamaa (vaid karjatatav ala)?

– Maksimaalne – piiratud veeseadusega - 1,5 LÜ põllumajandusmaa hektarile

• Miinimumpindala ettepanek 3 ha (2 kuni 5)

• Tariif – Reaalne toetusmäär sõltub läbirääkimiste tulemusest (LFA pindalast)

Toetuse diferentseerimine

Regulatsioon lubab 25-200 €/ha, kuid toetuse määramisel arvestatakse muude toetuste taset. Ülekompenseerimine on keelatud: tagatakse, et sissetulekutase ei ületa riigi keskmist.

Toetust on võimalik diferentseerida arvestades: - piirkonna olukorda ja arengueesmärke;- põllumajandust mõjutavate püsivate ebasoodsate loodustingimuste raskust;- keskkonnaprobleeme.

Valik – kõik kriteeriumid täidetud

• 44 valda (kaardil toodud) – kasutus 127,000 ha (15%), bilansis 272,000 ha

(20%), üldpind 1,13 mil ha (26%)– Oletus 200,000 ha taotlus – min 80 MEEK

• Täiendav ala (saared, kaardi ühtlustamine artikkel 20 alusel)

• Diferentseerimine juhul kui raha jagub – mitmesse tsooni

Administreerimine

• Avaldused koos teraviljatoetustega• Deklareeritakse kogu põllumajanduslik

maakasutus (maakasutus õiguslikul alusel - omand, rendileping)

• Põllumajandusloomad – PRIA loomade registri andmed

• Söödamaa arvestus (lü/ha)• Maa rendileping (loomade karjatamisel võõral maal)

LFA seosed teiste meetmetega

• Võimalik loomatoetuste (sh lambad) suurendamine LFA aladel

• Võimalik investeeringutoetuste toetusmäär kuni 10% suurem