Koolikaja nr 1 (2009)

Dokumentide

vastuvõtt

Paide

ja

Särevere

õppekohas

02. juunist

kuni

19. augustini

Kõik Eesti kutse- õppe-asutused teevad kevadeti reklaami-kampaaniat, mille käigus enamik an-nab välja ka oma ajale-he. Esilehel võtavad tavaliselt sõna koolidi-rektorid, kes kirjelda-vad oma kooli ja selles olevaid õppimisvõima-lusi ning selgitavad lugejatele, miks nad peaks just selles koolis õppima.

Järvamaa Kutse-hariduskeskuse õppimis-võimalusi mina kirjelda-ma ei hakka - seda teeb kogu meie ülejää-nud leht ja interneti ko-dulehekülg niigi.

Pole midagi halba selles, et meie lapsed tahavad ilusat maja, autot, raha ja prestiiži. Minu arust on need vägagi soliidsed motivaatorid. Kuidas seda saavutada?

Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu prognoosid näita-vad, et kõige rohkem on

vaja inimesi, kelle hari-dus koosneb oskusest teha midagi oma kätega ja oskusest mõtelda oma

peaga. Selliste oskuste kombinatsiooni kujune-mine algab juba väga varajases eas ning selles osalevad vanemad, õpe-tajad, aga ka sõbrad ning eelkõige iga noor ise. Le-vinud on arvamus, et pärast kutsekooli ei saa minna ülikooli. See on täiesti vale, pigem on vastupidi. Kutseõppe-asutuse lõpetanul on sea-duse järgi võimalus veel terve aasta valmistuda riigieksamiteks.

Hea nõukaaegne

„hariduse andmine“ on asendunud õpilase aren-gut soodustavate tingi-muste loomisega. Järva-

maal on tingimu-sed olemas: meie õpetajad teavad, mida ja kuidas õpetada, et aidata noorel saada tule-vikus austatud inimeseks, kes elab ilusas majas, ja ei tunne millest-ki puudust.

Tulge meile!

Rein Oselin

Direktor

Tule õppima 2

Täiskasvanute kooli-tusvõimalused

2

JKHK uuenduste teel 3

Õpilaselt õpilasele 3

Kool on varsti läbi, mida teha edasi?

4

Tulge meiega, siis on meid rohkem

5

Kolm aastat kutse-koolis, kuidas ja milleks?

5

Majandus– ja teenin-dusõppest

6

Ristsõna 7

Tehnikaring 8

Meie lood:

Koolikaja

Mai 2009

“hariduse andmine“ on asendunud õpilase

arengut soodustavate tingimuste loomisega

www.jkhk.ee

Kooli 971 (356 tüdrukut ja 615 poissi) õppurit enamik on pärit Eesti erinevatest paikadest. Igaüks leiab siit kedagi, kellega tal on ühi-seid tuttavaid ning igaühel on või-malus saada uusi sõpru Eesti eri-nevatest kohtadest.

Millised on siis boonused ja

võimalused kutsehariduse

omandamisel?

Kutseharidust omandavale õppu- rile makstakse kinni kaks kojusõi-tu ühes kalendrikuus (neli piletit). Meie koolil on soodne asukoht Ees-ti südames ja seega head transpor-divõimalused kooli ning koju sõi-dul.

Hästi õppijad saavad õppetoetust 600 krooni kuus. Võib saada ka majanduslikku toetust. Põllu- ma-janduse õppurid saavad Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt toe-tust kuni 1000 krooni kuus.

Lisaks pakub meie koolisöökla laia valikuga soodsalt sooja toitu. Kooli

poolt saad igal koolipäeval 15-kroonise toidutalongi.

Kutsekoolis käivad tegijad! Meie koolis peab õppima. Kui sa oma kahtesid ära ei paranda, siis aru-tatakse õppenõukogus teemat „sinu väljaviskamine“. Pakume õppimisvõimalust kõigile, aga sina vastutad õppimise ja meie ridades püsimise eest!

Ametit on võimalik õppida koos keskharidusega, aga võid õppida ka ainult ametit. Võimalik on õppida ka õpipoisi vormis, mis võimaldab sul 70 % õpingute ajast töötada. Kutsekeskhariduse lõpetanu saab soodsamatel tingimustel ülikooli astuda. Põllumajanduse eriala lõ-petanu keskmise hindega vähe-malt 4,5 saab astuda Maaülikooli ilma sisseastu- miskatseteta.

Veokorralduse eriala lõpetanu saab astuda Mainori Kõrgkooli õp-pima. Võimalusi on palju — kutse-haridus ei ole haridustee tupik,

vaid algus!

Õpingute ajal on võimalik käia õppepraktikal välismaal - Euroopa Liidu maades. Lisaks raha- teeni-misele laiendad silmaringi, saad uusi tuttavaid ning omandad võõr-keeli.

Vaba aeg – mida huvitavat saab peale õppimise meil veel teha? On erinevaid huviringe, mida veavad õpetajad ja treenerid. Popu- laarsemad on spordiringid ja tant-suring. Uuest õppeaastast kavatse-me rohkem tähelepanu pöörata erialaringidele. Näiteks autohuvili-sed saaksid teha oma motoringi, kus autosid putitada. Hobusehuvi-lised aga hoburingis käia. Võima-lusi on palju, sinul peab vaid huvi ja tahtmine olema!

Tiina Kroll

Arenguosakonna juhataja

JKHK eelkäijate vilistlane

Kiire majanduse struktuuri muu-tumine on pidanud paljuski muut-ma meie arusaamu hariduse oman-damisest. Kui veel mõni-kümmend aastat tagasi pidasime tavaliseks, et õpitud eriala toob meie lauale leiva terveks eluks, siis nüüd tea-me, et ümberõpe on täiesti tavali-ne. Ka meie kool on teinud jõupin-gutusi, et aidata inimestel leida endale uus amet ja töö.

37 kutseõppeasutust ja raken- duskõrgkooli üle Eesti pakuvad tasuta ümber- ja täiendusõpet tööl-käijatele ning neilegi, kes olude sunnil on mõnda aega kodus olnud. Tegemist on europrojektiga, milles osaleb ka Järvamaa Kutse- hari-duskeskus.

Kõige populaarsemad on raamatu-pidamise, arvuti-, keevituse ja pottse-pakursused, vana mööbli restau-reerimise, oskuskäsitöökursused,

Tule õppima

Täiskasvanute koolitusvõimalused

2 Koolikaja

“Võimalusi on palju - kutseharidus ei ole

haridustee tupik, vaid algus.!”

Tagasisides mainitakse muuhulgas kursusele tulemise põhjendusena ene-sehinnangu tõstmist, silmaringi laien-damist, võimalust areneda, teha mida-gi uut ja eluga edasi minna.

Lisaks tasuta kursustele täiendavad inimesed end tööalaselt esmaabi, töö-ohutuse ja toiduhügieeni, ekskavaato-ri- ning kopplaadurijuhi ja teehöövli-juhtide koolitustel. Paraku on praegu-se majandusliku olukorra tõttu tasulis-te kursuste täituvus visa.

Koostöös Tööturuameti Tartumaa osa-konnaga koolitab Järvamaa Kutsehari-duskeskus kevad-suvel 2009 töötutele keevituse algõpet.

Järvamaa Kutsehariduskeskus on loo-nud suurepärase võimaluse elu- kest-vaks õppeks.

Gärt Filippov

Koolitusjuht

puhastustööde ja toiduvalmistamise koolitused, veoautojuhi ja tõstukijuhi täiendkoolitus, loomakasvatus-, teh-nika-, põllumajandus- ja hobuse- kas-vatuskursused. Õpetajateks on nii meie kooli kui ka näiteks Eesti Maa-ülikooli õppejõud. Paljudel kursustel on koolitajateks tegev- spetsialistid.

Tahtjaid on sageli rohkem kui kohti. Peamiselt korraldame õpet täiskasva-nutele just nädala- vahetustel ja ka tööpäevadel õhtusel ajal.

Koolitustele tullakse eelkõige täien-dama oma erialaseid teadmisi, mis aitab parandada oma toimetulekut tööelus. Kuid ka üha enam lisandub soovijaid just ümberõppekursustele õppimaks uusi teadmisi ja oskusi seoses kiiresti muutuvate töötingi-muste ja tehnoloogiaga.

Koolitusel osalenud inimeste

Hoia sinagi koolitustel silma peal !

www.jkhk.ee

www.hm.ee/tasutakursused.ee

JKHK uuenduste teel

3

Järgneva kolme aasta jooksul muutub oluliselt

Järvamaa Kutsehariduskeskuse välimus ja para-

nevad õppimistingimused.

Uus õpilaskodu Paidesse

Paide õpilaskodu ja söökla-õppeköögi ehitamise ning õpilaskodu sisustamise peale on planeeritud 69,5 miljo-nit krooni. Hoone on planeeritud nelja- korruselisena. Esimesele korrusele ehitatakse sajakohaline söökla– õppeköök ja õpikeskus, teisel, kolmandal ja neljandal korrusel hakkab asuma õpilaskodu. Tööd algavad sellel aastal ning õpilaskodu valmib 2011. aastaks.

Paide õppehoone kaasajastatakse

JKHK Paide õppehoone renoveerimise ning õppevahen-dite ja seadmetega sisustamise peale on plaanis kuluta-da 39,8 miljonit krooni. Ka see projekt käivitub juba sellel aastal ning tööde lõpp on planeeritud järgmisesse aastasse. Renoveerimistööde tulemusena paranevad nii õpilaste õppetingimused kui töötajate töötingimused.

Söökla-õppeköögi õppevahendite ja -seadmetega

sisustamine

Ca 15 miljonit maksva ettevõtmise käigus ehitatakse uue õpilaskodu esimesel korrusel välja ja sisustatakse söökla koos õppeköögiga. Õppeköök valmib 2011. aas-taks.

Ehituse õppebaas Säreverre

Projekti kogumaksumuseks on üle 40 miljoni krooni. Selle eest ehitatakse 2010. aastaks uus hoone, mis si-sustakse nüüdisaegsete õppevahendite ja —seadmetega, hoonesse paigutatakse garaaž–töökojad teedeehitusmasinatele ja ruumid ehituseriala õpetami-seks. Hoonesse on kavandatud ka riietusruumid ja sanitaarsõlmed. Kavas on sisustada puidutöökoda, sa-nitaartehniliste tööde labor, restaureerimislabor ja me-tallitööklass.

13 miljoni krooni eest uusi seadmeid

2009. a soetatakse erinevaid põllutöömasinaid, nt tera-viljakombain, teraviljakülvik, ratastraktor, kogur-käru. Autoremondi ja –diagnostika vallas nt diiselmootori pumba stend, rehvimontaažipingid.

Tehnika ja põllumajanduse väljaõppebaas Säre-

verre

46,6 miljonit krooni maksvad tööd on planeeritud 2011.—2012. aastasse. Praktikabaasi hoone ehitatakse osa- liselt ümber, vahetatakse katus, uksed ja aknad.

Projekt hõlmab veel elektritöid, tuleohutus- ning valve-signalisatsiooni paigaldust. Ka renoveeritakse vee- ja ka-nalisatsioonitorustik, ehitatakse välja ventilatsioon ja küttesüsteem ning tehakse siseviimistlus. Metalli- ja puu-tööde tegemise ruumide ehitus ning autode ja põlluma-jandusseadmete pesuruum. Juurde ehitatakse viilhall. Hoone sisustamine.

Paide õppekoha aula asemele tuleb laomajanduse

ja veokorralduse eriala praktilise väljaõppe baas.

Selle ümberehitus õpperuumideks ning õppevahendite ja seadmetega sisustamine on planeeritud aastaks 2011. Tööde maksumus on 19,2 miljonit krooni.

Biogaasi tootmise kompleks Säreveresse (2010-

2011)

See kompleksjaam hakkab tootma soojust, elektrit ja sõi-dukikütust. 28,3 miljonit maksva projekti “Loomakasvatuse praktilise väljaõppebaasi rekonstrueeri-mine ja arendamine” teise etapi raames rekonstrueeri-takse õppelauda koresöödahoidla - vana küüni osa ja üks laudaplokk. Osaliselt lammutatakse vana kompleks. Üht-lasi asendadatakse vanad silotranšeed uutega.

Renoveeritakse ja sisustatakse Särevere õpilas- ko-

du nr 1.

Projekti raames vahetatakse hoone katus, aknad, uksed, elektrisüsteem, korrastatakse ja soojustatakse hoone vä-lisfassaad. Renoveeritakse kütte-, vee- ja kanalisatsiooni-süsteem. Ehitatakse ventilatsioonisüsteem ning sisusta-takse hoone mööbliga. Kokku on selleks ette nähtud ca 38 miljonit krooni ning tööde teostamise aeg on 2010 - 2011.

Asta Reinla, projektijuht

JKHK Paide peamaja uus välimus

Tulin siia kooli sellepärast, et siit saab keskerihariduse ja kuskil mujal ei saa hobusekasvatust õppida. Üldi-selt olen kooliga rahul. See on hea, et koolis jäetakse palju vähem õppida kui põhikoolis. Kursusega olen ra-hul, kuigi vahepeal võiks kursus na-tuke rohkem kokku hoida. Õpilased on siin sõbralikud ja tülinorijaid ei ole. Koolist koju transport on hea ja sobiv. Rongidega saab liigelda. Ühi-kas on hea ja mugav, hea on elada, sest midagi pole räämas.

Mirjam Reinike, hobumajanduse eriala

Õpetajad on väga normaalsed, seda näitab juba see, et hinded on palju paremad kui põhikoolis. On vähe-malt mille nimel pingutada – stipen-diumit võib saada ju :)

Kursus on täis väga erinevaid inime-si. Kui aus olla, ei sobi me just kõige paremini kokku, kuid meid ühendab üks huvi – hobused. Ühikaelu on superluks, ei kurda üldse. Kõik on

olemas ja rohkemgi veel :)

Eleri Välli, hobumajanduse eriala

Tulin siia, sest kodus on talu, mis vajab ülevõtmist kunagi. Õppelaudas käime tihti, see on väga moodne laut, inimtööjõudu vajab vähe. Ühi-kas pidi varsti remonti minema, aga praegu on ka täiesti elatav.

Villem Õun, põllumajanduse eriala

Tulin siia õppima, sest see kool on kodule lähedal ja siin on head õpeta-jad. Natuke raske on õppida, sest olen venelanna ja käisin vene koolis. Kuid ma elan Eestis ja pean õppima eesti keeles. Olen kooliga rahul – kodu on lähedal, head õpetajad, suu-repärane direktor ja hea suhtumine inimestesse. Ei vaadata viltu sellele, et olen venelane. Tänu siin õppimise-le suudan eesti keeles soravalt suhel-da.

Olga Riško, kodumajanduse eriala

Tulin siia, sest mind huvitab kokan-

dus. Olen pärit Tallinnast, siia tulin, sest see on ilusas kohas.

Sille Laak, kodumajanduse eriala

Tahtsin oma elu peale tasapisi saa-da. Klass on tore ja abivalmis.

Grete Alton, kodumajanduse eriala

Eriala oli valitud ammu, sest on huvi selle vastu. Kooli valisin tuttavate ja sõprade soovituste põhjal. Meeldib kooli välimus ja tehnikaring.

Rando Soonsein, autotehnika eriala

Kooli valikul lähtusin sellest, et see pidi auto erialal üks parimaid koole olema. Ja ka asukoht on päris hea. Eriala meeldib, sest mulle meeldivad autod ja tehnika.

Mihkel Majori, autotehnika eriala

Õpilaselt õpilasele

4 Koolikaja

Kool on varsti läbi, mida teha edasi? Kool on koht, kust saab teadmisi, oskusi ning võimalusi, et end karjääriredelil üleval hoida. Mina valisin kutsekooli, kuna teadsin, et keskkool on raske ja liialt palju aastaid õppimisele kulutada ei tahaks.

Olen juba kolmandat aastat Paides. Esimesest kursusest ei mäleta eriti midagi. Kõik oli uus ja võõras, häid sõpru oli vähe, aga omavaheline läbisaamine oli hea. Teine kursus oli oluliselt lihtsam, sest üldainetunde oli vähem kui eri-alatunde. Teine kursus lõppes praktikaga.

Praktikakohaks valisin osaühingu Rapla Teed. Mind suunati asfaldibrigaadi.

Paari nädala möödudes hakkas teooria praktikaga kokku sulama. Hakkasin aru saama vanemate meeste omavahe-lisest kõnepruugist, mis erines koolis õpitust, näiteks laotaja konveieri kohta öeldi kolu. Ega töö kerge ei olnud, sest asfaltbetooni saab paigaldada ainult soojade ilmadega, ja nii tuli ära kasutada pikad suvepäevad ja vahel ka valged ööd. Tööpäeva pikkuseks tuli ikka 12 tundi, aga mind see ei häirinud, sest palka maksti mõistlikult. Meeles on tihe-da liiklusega Sausti risttee asfalteerimine Tallinn-Viljandi maanteel, kui alustasime õhtupoolikul kell neli ja lõpeta-sime järgmisel hommikul kell kümme, siis magasime natuke ja järgmiseks hommikuks oli ristmik valmis.

Kolmandal kursusel muutus kooliskäimine kuidagi veelgi lihtsamaks, aga ühiselamus oleku aega oli rohkem. Tuba-del eriti midagi viga pole, aga piiranguid võiks vähem olla. Me oleme ju täisealised, ei peaks õhtul enam nii täpsel kellaajal kohal olema.

Kõigele vaatamata olen oma kooliga rahul, eriti nüüd, kus suuremad raskused on ületatud. Tean, et esialgu ma eri-ala vahetamise peale ei mõtle, mul on kindel töökoht olemas ning püüan seal võimalikult hästi edasi pürgida.

Teet Härm

Teedeehitus, III kursus

Tulge meiega, siis on meid rohkem

erinevatesse firmadesse. Mina olen olnud Taanis. Sain sealt erinevaid kogemusi oma eriala kohta ja õppi-sin suhtlema võõraste inimestega inglise keeles.

Kolme aasta jooksul olen omanda-nud palju muud peale ameti ja kesk-kooli üldainete. Kuna elan ühisela-mus, siis olen õppinud iseseisvust ja rahaga ümberkäimist ning kaaslas-tega arvestamist. Ühiselamus ei ole väga vigagi, aga vahel häirivad lärm ja kasvatajate ette teatamata kont-rollkäigud tubadesse.

Söögi tegemise võimalused võiksid paremad olla, sest valmistoit on ju tunduvalt kallim kui ise tehtud.

Peale kooli tahaksin tööle minna välismaale, näiteks Soome. Seal ta-haksin töötada sellepärast, et pal-gad on kõrgemad. Välismaal tahak-sin olla kolm kuni neli aastat, siis saaks endale rahaliselt jalad alla. Edasise elu- ja töökoha valiksin ikka Eestisse, kas Tallinnasse või Tartus-se.

Arvan, et just kutsekooli haridus on investeering tulevikku.

Romet Mandri

Üldehitus, III kursus

Peale põhikooli lõpetamist oli mul kohe selge, et edasi lähen ma kutse-kooli.

Paide valisin ma sellepärast, et olin kuulnud sõpradelt, et on hea kool ja ühiselamud on üpriski normaalsed.

Minu erialaks on üldehitus. Tahtsin juba väiksena ehitajaks saada nagu mu isa — ja mu vendki on ehitusfir-mas töödejuhataja. Ma arvan, et pea-le kutsekooli saan ma paremini tööd kui keskkoolilõpetaja, sest ehitamine ei lõpe maailmas kunagi.

Kutsekooli üks väga hea omadus on see, et siin on tunnid, kus ei pea ainult klassis õppima. Peale koolis teooria omandamist saab praktikale

Kolm aastat kutsekoolis - kuidas ja milleks?

5

Õppeaasta on peagi möödas ja käes on kokkuvõtete tegemise aeg. Olen tänulik paljudele õpilastele, kelle abiga on korraldatud üritusi.

Poks, korvpall, jalgpall, saalihoki, karaoke, peotant-suring, näitering, autondushuviliste ring, aeroobika– need olid meie ringid, mis ootasid meie õpilasi ja oota-vad sügisel uusi osavõtjaid.

Kõige rohkem korda läinuks pean järgmisi ettevõt-misi: 1. septembri aktus, direktori jõuluvastuvõtt Paide Kultuurikeskuses, aasta töötaja ja õpilase valimine, JKHK esimese lennu lõpuaktus, sõbrapäev, missivalimine Säreveres. Üritusi oli loomulikult veel, aga eredamalt paistsid silma just need.

Aprillikuus käis meie kooli õpilasesindus Järvamaa, Raplamaa, Jõgevamaa ja Pärnumaa koolides kutseha-riduse omandamise võimalusi tutvustamas.

Loodame, et sügisel on meie kooliperes uusi õpilasi igast koolist, mida külastasime.

Meie kooli on teretulnud kõik, kes soovivad koolielus aktiiv-selt osaleda. Teeme koos uue õppeaasta tööplaani, kus ar-vestame õpilaste soove ja ettepanekud.

Järvamaa Kutsehariduskeskus on mainekas kool, kuhu soo-vivad õppima tulla noored üle Eesti, sest siin on nii huvitav.

Tule sinagi ja osale meie kooli mainekujunduses!

Ülle Koks

Õppevälise tegevuse koordinaator

Jürijooks 2009 Teeme hoolega trenni !

Majandus– ja teenindusõppest

Aasta jooksul on kõikide erialade õpilased saanud käia mitmeid kordi ettevõtetes praktikal.

Tööjõuturul oodatakse inimest, kellel on väärtus-hinnangud paigas, arenenud kohuse- ja vastutustunne, enesemotivatsioon ja kes oskab kriitiliselt mõelda, iseseis-valt ja koos teistega töötada, probleeme loovalt lahendada, uut informatsiooni analüüsida ja tõlgendada, veenvaid argumente esitada ja omandatud teadmisi uutes olukor-dades rakendada.

Seetõttu saavad õpilased kõikidel praktikate kaitsmistel kursusele ja komisjonile esineda ning oma tehtud töid analüüsida ja nende üle argumenteerida.

Kõik osakonna õpetajad on kaasatud meie osakonna uute õppekavade koostamisele. Sügisel rakenduvad kõikidel erialadel uued õppekavad, mis on kooskõlas riiklike õppe-kavadega. Tegutseme ühiselt ka kogu kooli arengukava ettevalmistamisega.

Õppijale, kes soovib leida head töökohta, töötada vastu-tustundlikult või luua ise ettevõtjana uusi töökohti, on vaja süsteemset ja hästi korraldatud õpet, mille käigus saab arendada loovat mõtlemisviisi. Seda õpet meie osa-kond püüabki õpilastele pakkuda.

Laida Reitmann

Majandus– ja teenindusõppe osakonna juhataja

Käesoleval 2008/2009. õppeaastal õpib majandus- ja teenindusõppe osakonna erialadel kokku 326 õpilast: põhikooli baasil laomajandust 113, arvutiteenindust 57, puhastusteenindust 32, kodumajandust 95 õpi-last; keskkooli baasil veokorraldust 5, müügikorral-dust 9, ärikorraldust 8 ja puhastustööde juhtimist 5 õpilast.

Eelolevaks 2009/2010. õppeaastaks planeeritakse uusi õppureid järgmiselt: laomajanduse erialale 30, arvutiteeninduse erialale 30, kodumajanduse erialale 30, veokorralduse erialale 15, puhastusteeninduse erialale 15, ärikorralduse erialale 15, müügikorraldu-se erialale 15. Seega osakonda kokku 150 uut õpilast.

Suure osakonna üheks oluliseks oskuseks on koostöö-oskus. Tänapäeval on raske üksinda midagi saavuta-da. Koostöö on paljude ettevõtmiste õnnestumise alus.

Koostöö kuulub paljude organisatsioonide põhiväär-tuste ja tegutsemispõhimõtete hulka. Meie koostöö tulemusena on toimunud õpilastele rida üritusi, mida sügisel planeerisime:

• maakonna ettevõtlusnädala üritustel osalemi-ne (äriloengud ja Järvamaa Messike);

• Tallinna toidumessil FoodFest 2008 eksponen-dina esinemine;

• Tallinna messil TEEVIIT eksponendina esine-mine;

• kodumajanduse eriala õpilastega peolaudade ettevalmistamine ja teenindamine koolis ning erinevatel maakondlikel üritustel;

• arvutiteeninduse eriala õpilaste vabariiklikul kutsealavõistlusel osalemine;

• piparkookide küpsetamise nädal (kursustevaheline konkurss);

• puhastusteeninduse õpilaste koolisisese eriala-võistluse läbiviimine;

• ülekoolilise Moeshow korraldamine;

• õppekäigud logistika ja laomajanduse ettevõte-tesse;

• ladustamise näitus — konverentsi LAOSEIS 2008 külastamine;

• arvutiteeninduse eriala õpilaste koolisisese erialavõistluse läbiviimine.

Plaanis on õpilastega osaleda veel Türi Lillelaadal, Säreveres maaelumessil AGRI ja Türi Grillfestil.

Talvisel eksamiperioodil sooritasid 24 laomajanduse õpilast edukalt kutseeksami ja ees ootavad juba ke-vadised lõpueksamid.

6 Koolikaja

Ristsõna

7

1

2

3 4

5

6

7 9

8

1. Järvamaa Kutsehariduskeskus asub .... (maakonnas).

2. Kui sa armastad puhtust ja korda sa, siis õpid ................ erialal .

3. Õppides.... eriala saab sinust tubli põllumees.

4. Meie koolis on õnnelike..... ..laut.

5. Õppimine on .....asi.

6. Eriala, mida saab õppida ainult Järvamaa Kutsehariduskeskuses. 7. Õppides arvuteid ja arvutivõrke, saab sinust ..... – mees.

8. Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppekoht (ühe asukoha nimi)

9. Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppekoht (teise asukoha nimi)

Moodusta ringis olevatest tähtedest lause!

____ ____ ____ ____ ____ ____ ____ ____ ____ ____ !

Moeshow võitja meeskond Kooli tutvustamas 2009 aprillikuus

JKHK Mister ja Miss 2009

Järvamaa

Kutsehariduskeskus

Tallinna 46

72720 Paide

Tel/faks: 385 0738

E-post: [email protected]

Järvamaa Kutsehariduskeskuse vastuvõtt 2009/10.

õppeaastaks

Põhihariduse baasil

Ehituspuusepp (3 a)

Elektrik (3 a)

Puit- ja kiviehitiste restauraator (3 a)

Teedeehitus (3 a)

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehi-tus (3 a)

Puhastusteenindus (3 a)

Arvutid – ja arvutivõrgud (3,5 a)

Laohoidja (3 a)

Logistika klienditeenindaja (3 a)

Veokorraldus (3 a)

Autotehnik (3,5 a)

Põllumajandus (3,5 a)

Kodumajandus (3 a)

Keskhariduse baasil

Puhastusteeninduse juhtimine (1 a)

Ehituspuusepp (3 a)

Ärikorraldus (2 a)

Puit- ja kiviehitiste restauraator (2 a)

Veokorraldus (1 a)

Teedeehitus (2 a)

Müügikorraldus (2 a)

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (2 a)

Väikeettevõtlus (1 a)

Elektrik (2 a)

Hobumajandus (2 a)

Autodiagnostika (1,5 a)

Autotehnik (2,5 a)

Tehnikaring

Toimetasid: Tiina Kroll, Silvi Lukjanov, Meelika Mihkelsaar

Trükk: Järvamaa Kutsehariduskeskus

Miks tehnikaring loodi? Ringi eesmärk on anda õpilastele teadmisi ja oskusi sõiduautode remondi ja renoveerimi-se alal. Õpilastel on võimalik rakendada koolipingis saadud teooria praktikasse ning vastupidi.

Milliseid masinaid on noored tehnikahuvilised ehitanud, uuendanud? Renoveerimiseks on soetatud kolm autot– kaks Pobedat ja üks Moskvitš 401. Neid masinad ei ole veel sõidukorda tehtud, sest projektid on mahukad ning nõuavad rahalisi vahendeid, mida kõigil napib.

Kui palju noori osaleb tehnikaringis ning kes seda eest veavad? Juhendab kooli vilistlane Meeme Juhkam ning abistab Mehis Juhkam. Poisse osaleb aktiivselt 25 ning teised õpilased käivad paar korda nädalas nõu küsimas.

Osalesite 18.aprillil Türi Rahvarallil, kas antud üritus jääb viimaseks või on rallisõiduga pikaajalise-

mad plaanid? Rahvasprindi jaoks on soetatud kaks autot– BMW 316 (sõidab Meeme Juhkam) ja Moskvitš 412 IE (sõidab Mehis Juhkam). Antud autodega osalesime sprindil. BMW 316 saavutasime 20. koha ja Moskvitš 412 IE saa-vutasime 15. koha. Autod vajavad veel tehniliselt nokitsemist ning järgmisel korral loodame sõita paremate tulemus-tega. Sprindil käis kaasaelamas paarkümmend poissi, kes aitasid kohapeal ralliautosid parandada. Tekkis olukord, kus 90 minuti jooksul tuli autod vastavusse viia tehniliste nõuetega. Tegime ära!

Ootame kõiki kaasa elama 3. mail Raplasse ja 9. mail Haapsallu ning järgnevatele sprintidele! Täpsem info

www.rally.ee, kus on üleval ka pildid toimunud ürituste kohta. Tule ja saa positiivne rallielamus!

Intervjueeris: Tiina Kroll

Küsimustele vastas: Meeme Juhkam, tehnikaringi juhendaja

Fotod: Meeme Juhkam

BMW 316

Moskvitš 412 IE