Konsulaarteenistus - Avaleht | Välisministeerium · Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta. Küpros on otsustanud ühineda alles 2010. aastal. Suurbritannia

Konsulaarteenistus2007

* Prantsuse vanasõna: Teod räägivad paremini kui sõnad.

Mieux vaut faire que dire *

Peadirektori pöördumine

Hea lugeja,

käesolev raamat on juba traditsiooniks saanud ülevaade välisministeeriumi konsulaarosakonna ning

Eesti Vabariigi välisesinduste konsulaartööst. Sedapuhku vaatame üheskoos tagasi aastale 2007 ning

piilume ka pisut tulevikku. On hea meel tõdeda, et seda raamatut on alati soojalt tervitatud ning paljud

eestimaalased on sellest saanud teadmisi, mis vajalikud välismaale reisimisel või võõrsil viibides.

Konsulaarosakond on välisministeeriumi üksusena andnud Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest alates

traditsioonidepõhist koolitust kõikidele konsulaarametnikele, kes meie riigi välisesindustes on töötanud

ning töötavad praegu. Osakond on alati seisnud selle eest, et eestimaalased, sattudes laia maailma,

saaksid kas oma riigi esindusest või välisministeeriumi vahendusel nõu ja abi nii hädaolukorras kui ka

rõõmude jagamise hetkil. Praegu on meil Tallinnast lähetatud diplomaatide ning teenistujatega mehitatud

konsulaarteenuseid pakkuvaid esindusi maailmas 36, lisaks veel üle saja aukonsulite juhitava esinduse.

Nõnda oleme kaetud enam kui 50 riigis. 2007. aastal alustasid tegevust meie konsulaarkutsega diplo-

maadid Tbilisis (Georgias), Tel Avivis (Iisraelis) ning Kairos (Egiptuses). Kuid maailm on kahtlemata

suurem ning, nagu näitavad viimaste aastate numbrid, meie kaasmaalased reisivad üha enam ning

satuvad elama riikidesse, millest kodumaal tihti ei räägitagi. On heameel kinnitada, et koostöös teiste

Euroopa Liidu liikmesriikidega saame osutada konsulaarabi ka neis kaugeis paigus, vajatagu seda abi

kas siis pisisulide tempude tõttu või mastaapsetes kriisiolukordades, mis on pannud meie kodanikke

muretsema – üheskoos oleme alati leidnud väljapääsu igast olukorrast.

2007. aastast on rõõmustavaks suursündmuseks kindlasti Eesti ühinemine Euroopa Liidu ühtse viisa-

ruumiga. Ettevalmistused Schengeni õigusruumiga ühinemiseks viisid Eesti ja veel kaheksa Euroopa

Liidu liikmesriiki hinnatud tulemuseni 21.12.2007, mil kadusid piiriületusformaalsused ühtsesse viisa-

ruumi kuuluvate riikide sisepiiridel. 2008. aasta kevad kaotab dokumentide kontrolli ka Schengeni

õigusruumi liikmesriikidevahelistel lendudel reisijatele. On tore märkida, et lisaks meie kaasmaalastele

saavutatud suuremale liikumisvabadusele on Eesti nüüd varasemast lähemal ka meie riiki külastada

soovijatele, sest ühe Schengeni õigusruumiga liitunud riigi välisesinduse antud viisaga saab väisata ka

Eestit. Siin on samas meil veel palju tööd, sest kui riigi külalised soovivad ennekõike Eestisse tulla või

kõige sagedamini just Eestimaal käia, peab viisat taotlema just Eesti välisesindusest või siis sellest Euroopa

Liidu liikmesriigi välisesindusest, kellega Eestil on vastavad kokkulepped sõlmitud. 2007. aastal jõudis

Eesti sellise kokkuleppe sõlmida Ungari Vabariigiga ning tänu sellele lepingule saavad Moldovas ela-

vad inimesed Eestisse sõiduks viisat taotleda Ungari suursaatkonnas. Nimetatud lepingud on Eestil

kavas sõlmida kindlasti ka oma lähinaabrite Soome (viisaesindusküsimustes Araabia Ühendemiraa-

tides, Filipiinidel, Indoneesias, Namiibias, Peruus, Serbias, Süürias, Tais, Tansaanias ning Tuneesias),

Läti (Aserbaidžaanis, Kasahstanis ja Usbekistanis) ning paljude teistega, katmaks Eesti huvisid riikides,

kus Eestil endal esindust ei ole.

Kokkuvõtvalt võime öelda, et 2007. aasta oli teguderohke ning edukas konsulaaraasta, millesse mah-

tus suur hulk tööalaseid õnnestumisi. Konsulaarteenuste osakaal meie välisesindustes kasvas ning

sedavõrd kasvas ka teenuste kvaliteet ning kättesaadavus. Konsulaarosakond ning kõik esindused on

võtnud eesmärgiks sellist joont pidada ka 2008. aastal. Konsulaarteenuste laiem, kiirem ja igati mugavam

osutamine on märksõnad ka 2008. aastal korraldatavatel konsulaarametnike seminaril aprillis ja aasta-

ringsetel koolitustel, samuti aukonsulite V konverentsil maikuus, sest, nagu öeldud, on Eesti aukonsulite

võrk kahtlemata suureks abiks paigus, kus meil karjääridiplomaatidega mehitatud esindusi ei ole.

Siinkohal lubage kõigile soovida enam rõõmsamaid ja päikeselisemaid päevi, kus iganes te ka olete –

kodumaal või võõrsil! Olgu meie esindused välismaal alati Teie abilised ning kaunis Eestimaa Teie

südames. Õpime ühiselt tundma teisi ning oleme alati avatud kõikidele sõpradele.

Lauri Bambus

Konsulaarosakonna peadirektor

Schengeni ühine viisaruum

21. detsembril 2007. a tähistati nii Eestis kui ka Euroopas pidu likult Schengeni ruumi järjekordset laienemist.

Schengeni ruumi kuulub nüüdsest 24 täisliikme staatuses riiki ja suures osas kattub see Euroopa Liidu

territooriumiga. 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidest liitusid Schengeniga üheksa riiki:

Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta. Küpros on otsustanud ühineda

alles 2010. aastal. Suurbritannia ja Iirimaa, mis on küll ELi liikmesriigid, osalevad Schengeni koostöös

tükati ega ole ühise viisaruumi osalised. 1. jaanuaril ELiga liitunud Bulgaaria ja Rumeenia rakendavad

Schengeni acquis’d kahe etapiliselt ega ole samuti Schengeni ühise viisaruumi osalised. Samas ei ole

Norra ja Island ELi liikmesriigid, kuid on osaks Schengeni ruumist.

Schengeni maa- ja merepiiridel kaotati kontroll uute liikmesriikide vahel ning uute ja vanade liikmes-

riikide vahel 21.12.07 kell 00.00 ning õhupiiridel kaotatakse kontroll 30.03.2008. Kontrolli kaotamine

õhupiiridel märtsis tähendab seda, et Schengeni-sisestel reisidel ei pea pärast nimetatud kuupäeva

enam piirikontrolli läbima.

Piirikontroll toimub edaspidi vaid välispiiridel, samas ei tähenda piirikontrollist loobumine seda, et

reisi dokumente ei tuleks kaasas kanda. Nende olemasolu võivad kontrollida Schengeni liikmesriigi

ametivõimud ning ilma isikut tõendava dokumendita ei ole võimalik pääseda näiteks ka lennuki pardale.

Schengeni laienemine on oluline sündmus nii meile kui ka kogu Euroopale, kuna tagab nii Euroopa

Liidu kui ka Schengeni riikides legaalselt elavate kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isi-

kute senisest suurema liikumisvabaduse Schengeni territooriumil. Isikud, kellel on elamisluba mõnes

Schengeni liikmesriigis, ei vaja Schengeni ruumis reisimiseks enam viisat, samas Schengeni viisaga on

võimalik pärast liitumist külastada ka Eestit.

Viisaküsimused on suhteliselt väike osa Schengeni õigustikust, kuid nende tähtsust ei saa alahinnata.

Tuleneb ju Schengeni ühise viisaruumi mõistegi just viisadega seonduvast. Schengeni koostöös ju-

hindutakse kahest omavahel tugevasti seotud põhimõttest. Esimene neist on isikute vaba liikumise

tagamine Schengeni ruumis, mis tähendab, et Schengeni riikide vahelistel piiridel ehk sisepiiridel

kaotatakse isikute süstemaatiline kontrollimine. Üksikjuhtudel võidakse siiski inimesel paluda oma

isikut tõendada ning liikmesriikidele jääb eriolukordades õigus taaskehtestada kindlaksmääratud ajaks

piirikontroll, näites olümpiamängude või muude rahvarohkete ürituste perioodil. Teine põhimõte

on, et kuna sisepiiridel kontrolli ei toimu, tuleb tugevdada kontrolli välispiiridel. Peaeesmärk on

siinjuures tõhustada võitlust rahvusvahelise kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserändega. Schengeni

viisa peab Schengeni riikidesse reisimiseks olema mitmete kolmandate riikide kodanikel. Mis tahes

Schengeni riigi väljastatud Schengeni viisa kehtib aga kõigis Schengeni riikides ning annab õiguse viibida

Schengeni viisaruumis kuni kolm kuud. Pikemaajaliseks viibimiseks ettenähtud viisad (nn D-liiki viisad)

on alati liikmesriikide rahvuslikud viisad.

• Schengeni viisaruumiga ühinemiseni väljastas Eesti vaid rahvuslikke viisasid, mis kehtivad nende

kehtimisaja lõpuni reisimiseks üksnes Eesti territooriumil. Schengeni viisad, mille on väljastanud

enne Eesti liitumist Schengeni ruumiga nn vanad Schengeni liikmesriigid, kehtivad pärast liitumist

ka Eestis. Viisataotlejad, kes andsid oma taotlused sisse alates 21. detsembrist, saavad viisa, millega

on võimalik reisida kõigisse Schengeni liikmesriikidesse.

• Schengeni viisat tuleb taotleda selle riigi välisesindusest, mis on reisi peamine sihtkoht. Kui ühe

reisi jooksul soovitakse külastada mitut Schengeni riiki ning reisi peamine sihtkoht ei ole teada,

tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mille kaudu Schengeni ruumi sisenetakse. Kui viisa-

taotleja soovib külastada vaid Eestit, tuleb viisataotlus esitada Eesti välisesindusele. Kui riigis, kus

viisat taotletakse, ei ole Eesti välisesindust, tuleb pöörduda kehtiva korra kohaselt lähimasse Eesti

välisesindusse või selle riigi esinduse poole, kellega Eestil on sõlmitud viisaesindusleping.

• Schengeni põhimõtete kohaselt on võimalik sõlmida Schengeni teiste liikmesriikidega lepinguid

viisaesinduse kohta, mis tähendab seda, et isikul on võimalik pöörduda Schengeni viisa saamiseks

asjakohase riigi esinduse poole. 21. novembril 2007. a jõustus konsulaarkoostöö kokkulepe Unga-

riga ning Moldova elanikud saavad 1. jaanuarist 2008 Eestisse reisimiseks taotleda Schengeni viisat

Ühtsest Viisakeskusest Chisinaus. Soome on andnud nõusoleku esindada Eestit Araabia Ühend-

emiraatides, Filipiinidel, Indoneesias, Namiibias, Peruus, Serbias, Süürias, Tais, Tansaanias ja Tuneesias.

Läti on lubanud, et esindab Eestit Aserbaidžaanis, Usbekistanis ja Kasahstanis. Vajalikud lepingud

jõustuvad veebruaris 2008 ning edaspidi tuleb viisataotlejatel eelpoolnimetatud riikides pöörduda

Schengeni viisa saamiseks Eestit esindava riigi poole. Esinduslepingute sõlmimine jätkub ka teiste

riikidega, millest anname konkreetsemalt teada välisministeeriumi kodulehel.

• Alates 21. detsembrist tõusid meie viisade menetlemise eest võetavad riigilõivud sarnaseks Schengeni ühtse

viisalõivuga, mis on 60 eurot. Samuti tõusis D-viisa eest võetav riigilõiv, selle eest tuleb maksta 80 eurot.

• Alates 21.12.2007 on ühtne tervisekindlustuse piirmäär 469 400 krooni ehk 30 000 eurot.

Viisalihtsustuslepingud

1. jaanuarist 2008 jõustusid lisaks 1. juunil 2007 kehtima hakanud ELi-Venemaa vahelisele viisaliht-

sustuslepinguga sarnased lepingud Moldova, Ukraina ja Lääne-Balkani riikidega (Albaania, Serbia,

Montenegro, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina). Kõigis neis lepingutes on viisatasuks mõningate eran-

ditega kehtestatud 35 eurot. Sellist viisalõivu võetakse nende riikide kodanikelt alates 21.12.2007.

EESTI TÜHISTAS 21.12.2007 RIIGILÕIVUST VABASTUSED, mis seni kehtisid ühekordsete ja

transiitviisade korral Ukraina, Moldova, Makedoonia ja Gruusia kodanikele. Alates 21.12.2007

peavad Ukraina, Moldova ja Makedoonia kodanikud tasuma viisade eest 35 eurot ja Gruusia kodanikud

60 eurot, kuna Gruusiaga ei ole EL viisalihtsustuslepingut sõlminud.

Viisastatistika

Kokku väljastatakse viisasid 33 Eesti välisesinduses. 10. augustil 2005 kirjutasid Eesti ja Soome

välisminister alla koostöömemorandumile, mille kohaselt alustas 2005. aasta septembrist Eesti koda-

nike teenindamist ja Eesti viisade väljastamist ka New Delhis Soome suursaatkonna juures asuv Eesti

konsulaardiplomaat.

2007. aasta teisel poolel avas Eesti Vabariik saatkonna Bulgaarias ja Gruusias.

2006. aastal oli vastuvõetud viisataotluste arv 129 255 ning 2007. aastal oli see arv 113 153. Neist

ligi 90 000 viisataotlust esitati Venemaal. Jätkuvalt väljastavad enim viisasid Venemaal asuvad Eesti

Peterburi peakonsulaat (46 448 taotlust 2007. aastal) ja Moskva suursaatkond (34 288). Järgnevad

esindused Kiievis (8 725), Pihkvas (7 283) ja Minskis (4 846). Kasvava töömahuga toimetulemiseks

on välisministeerium alates 2004. aastast saatnud turismi tipp-hooaegadel suurema töökoormusega

välisesindustesse lisaametnikke ning tänu sellele on lühenenud viisataotlejate järjekorrad ja kasvanud

väljastatavate viisade arv.

Kuigi viisataotlejate enamiku moodustavad endiselt Venemaalt, Ukrainast ning Valgevenest tulijad,

on aasta-aastalt suurenenud viisataotluste menetlemise arv ka mujal esindustes, selline trend jätkus

ka 2007. aastal.

ELi ühisest viisapoliitikast juhindudes kohaldab Eesti ELi määrust nr (EÜ)539/2001, milles loetletak-

se kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid,

kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. Seega ei nõuta lisaks ELi, Euroopa Majanduspiirkonna

(EEA) liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele Eestisse sisenemisel viisat ka nimetatud

määruse II lisas loetletud riikide kodanikelt, kui nad viibivad Eestis lühiajaliselt ehk poolaasta jook-

sul kuni kolm kuud. Vt info välisministeeriumi kodulehel http://www.vm.ee/est/kat_432/3788.html.

Määruse I lisa nimekirjas loetletud riikide kodanikel peab Eestisse sisenemiseks olema viisa.

Eksootilisematest riikidest külastasid 2007. aastal Eestit viisaga näiteks Dominica, Burundi, Burkina

Faso, Kambodža, Malawi, Suriname, Vanuatu ja Saalomoni saarte kodanikud. Eespool nimetatud

määruse kohaldamisel on oluline järgida vastastikkuse põhimõtet, mille kohaselt peaks ka kõigil ELi

kodanikel olema õigus siseneda viisavabade riikide nimekirjas loetletud riikidesse lühiajaliseks viibimi-

seks viisata. Kahjuks ei toimi vastastikkuse põhimõte veel kõigi riikide suhtes. Seetõttu on hea meel

tõdeda, et 2006. aasta lõpul loobus viisanõudest Eesti kodanike suhtes Kanada. USAga peeta-

vateks viisanõude tühistamise läbirääkimisteks on välisministeeriumi ja USA Eesti saatkonna vahel

loodud eraldi konsulaartöörühm. Samuti käivad Komisjoni-poolsed läbirääkimised Brasiiliaga kõigi

ELi liikmesriikide kodanike viisavabaks reisimiseks.

Riigid, kuhu Eesti kodanikel on õigus siseneda viisata

Eesti ELiga ühinemislepingu ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt võivad Eesti kodanikud

alates 1. maist 2004 siseneda teiste ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikide – Austria,

Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kreeka, Küprose, Liechtensteini,

Luksemburgi, Läti, Leedu, Malta, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Sak-

samaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Taani,

Tšehhi, Ungari – ning Šveitsi Konföderatsiooni territooriumile nii kehtiva passi kui ka isikutunnis-

tuse (ID-kaardi) alusel. Nimetatud riikides on Eesti kodanikel võimalik viibida kuni kolm kuud.

NB! Juhul kui Eesti kodanik soovib teise liikmesriiki elama, tööle või õppima asuda või teises liik-

mesriigis tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda kohaliku

pädeva ametiasutuse poole hiljemalt kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates. Samas

juhib välisministeerium tähelepanu asjaolule, et kui Eesti kodanik viibib teises liikmesriigis kauem kui

kolm kuud ja ta peab oma viibimise selle riigi pädevas ametiasutuses registreerima, võib ta selleks

vajada passi. Täpsemat infot ELi liikmesriikides töötamise kohta leiab EURESi kodulehelt aadressil

http://ec.europa.eu/eures/.

Viisavaba reisimine väljaspool ELi ja EEA liikmesriike

Erinevalt ELi ja EEA liikmesriikidest ning Šveitsi Konföderatsioonist ei saa teiste viisavaba sissesõitu

võimaldavate riikide (vt allpool) territooriumile siseneda ID-kaardi alusel, vaid kaasas peab olema

Eesti kodaniku pass.

Tähelepanu! Reisimiseks allpool nimetatud riikidesse võidakse Teilt piiril küsida lisadokumente.

Enne reisile minekut palub välisministeerium kontrollida asjakohase riigi välisministee-

riumist või lähimast esindusest riiki sisenemise nõudeid.

RIIK TINGIMUSED

Albaania tavapassiga reisijale kuni 90 päeva korraga

Andorra kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Anguilla kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Antigua ja Barbuda kuni 30 päeva korraga

Argentina kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Aruba kuni 90 päeva korraga

Barbados kuni 28 päeva

Belize kuni 30 päeva korraga (edasi-tagasi pilet, hotelli broneering)

Bermuda kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Boliivia kuni 30 päeva korraga

Bosnia ja Hertsegoviina kuni 90 päeva korraga

Briti Neitsisaared kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Brunei kuni 30 päeva (vajalik kehtiv Eesti Vabariigi pass, kehtiv pilet tagasi Eestisse või kolmandasse riiki,

piisavalt raha)

Costa Rica kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Dominica Ühendus kuni 21 päeva

Dominikaani Vabariik kuni 30 päeva (turistikaardiga)

Ecuador kuni 90 päeva korraga

El Salvador kuni 90 päeva korraga

Fidži kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Grenada kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Gruusia kuni 90 päeva

Guatemala turismi eesmärgil kuni 90 päeva korraga

Haiti kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Hollandi Antillid kuni 30 päeva poole aasta jooksul

Honduras kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Hongkong, Macau –

Hiina RV erihalduspiirkonnad

kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Horvaatia kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Iisrael kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Jaapan kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Kanada kuni 180 päeva (täpse aja määrab vajadusel piirivalve)

Lõuna-Korea kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Makedoonia kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Malaisia kuni 30 päeva korraga

Maroko kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Mauritius kuni 6 kuud aasta jooksul. Kaasas peab olema pass, mis kehtib vähemalt kuus kuud pärast reisi

lõppemist, tagasisõidupilet ja hotellibroneering. Võidakse kontrollida piisava raha olemasolu

Mehhiko kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Moldova kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Monaco kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Montenegro kuni 90 päeva korraga

Montserrat kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Nicaragua kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Panama kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Paraguay kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Peruu turismi eesmärgil kuni 90 päeva poole aasta jooksul

San Marino kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Serbia kuni 90 päeva korraga

Singapur kuni 30 päeva korraga

St Lucia kuni 30 päeva korraga

Svaasimaa kuni 60 päeva korraga

Trinidad ja Tobago turismi eesmärgil kuni 30 päeva

Tšiili kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Tuneesia Eesti turistid, kes sõidavad Tuneesiasse organiseeritud turismigrupi reisiga, on vabastatud

viisanõudest. Piisab väljaostetud Tuneesia hotellikohtade ettenäitamisest

Ukraina kuni 90 päeva korraga

Uruguay kuni 90 päeva korraga

Uus-Meremaa kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Venezuela Turistidele kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Riiki sisenemisel tuleb täita DEX-2 Turisti

Sisenemise kaart (DEX-2 Tourist Entry Card), mida väljastavad volitatud lennufi rmad enne

saabumist sihtkohta või saabumisel riiki immigratsiooniametnikud

Vatikan kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Viisa olemasolu või viisavaba liikumine ei anna välisriigis töötamise õigust. Pikemaajaliseks reisiks, õp-

pimiseks või töötamiseks tuleb taotleda asjakohase riigi elamis- või tööluba. Täpsema informatsiooni

saamiseks palume võtta ühendust huvi pakkuva riigi saatkonnaga. Välisriikide esinduste kontaktid

Internetis aadressil http://www.vm.ee/est/kat_126/

Välisministeeriumi kodulehel olev riikide nimekiri, kuhu sõites võib Eesti kodanik viisat taotleda riigi piirilt,

ei ole lõplik ja seda täiendatakse lisainformatsiooni saamisel. Vt http://www.vm.ee/est/kat_445/3786.html

Töö- ja puhkuseprogramm Austraalia ja Uus-Meremaaga

20. MAIST 2005 JÕUSTUS EESTI JA AUSTRAALIA VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUM,

mille alusel väljastatakse töötamisõigust garanteerivaid viisasid 18–30aastastele Eesti kodanikele, kes

võivad Austraalias viibida kuni aasta. Selle perioodi jooksul tehtav töö peab aitama kaasa riigis viibimise

peaeesmärgile, milleks on Austraalias puhkamine, ning selle võimaluse kasutajad ei tohi töötada sama

tööandja juures kauem kui kolm kuud.

Vt viisainfo – http://www.germany.embassy.gov.au/beln/home.

Samasisuline, kuni 30aastaste Eesti kodanike reisimist ja töötamist hõlmav leping Uus-Meremaaga

jõustus 2. aprillil 2007. aastal. Sellekohane viisainfo – www.immigration.govt.nz.

Reisiinfo Välisministeeriumi kodulehel

Reisiinfo riigiti – http://www.vm.ee/est/kat_443/

Viisainfo – http://www.vm.ee/est/kat_445/

Konsulaarteenused

Eesti konsulaarteenistus osutab väga erinevaid konsulaarteenuseid nii Eesti kui ka välisriigi kodanikele.

Täita tuleb sealhulgas nii notari kui ka migratsiooni- ja sotsiaaltöötaja ülesandeid. Konsul on oma tege-

vuses ühest küljest seotud Eesti õigusaktides ettenähtud reeglitega ja teisest küljest asukohariigi õiguse,

kultuuri ja tavadega. Sestap võib konsuli tegevus paista kodanikule vahel liigselt reglementeeritud ja

arusaamatuna. Et kodanik saaks sellist teenust nii siseriiklikult kui ka välismaal Eesti välisesinduses ning

tagatud oleks isikute võrdne kohtlemine, on konsulile ette nähtud kindlad toimingud ja sooritused,

mida ta ühe või teise konsulaartoimingu puhul peab tegema. Nt tuleb esmakordselt isikut tõendavat

dokumenti taotledes tuvastada isik või alaealise lapse puhul tema vanem, taotlejal tuleb esitada taot-

lemise õigust tõendavad dokumendid ning täita ankeet. Keerulised ning aeganõudvad võivad olla ka

küsimused, mis tulenevad Eesti notariaal- või perekonnatoiminguid reguleerivatest õigus aktidest. Ka

esmapilgul kõige lihtsamana näiva tõestamistoimingu tegemine on Eesti õigusaktidega rangelt regulee-

ritud, mistõttu konsul vajab selleks ettevalmistusaega ja eri dokumente tõestamis toimingu taotlejalt.

Konsulaarteenistuse üks oluline ülesanne on jälgida, kuidas rahvusvaheliste lepingutega garanteeritud

õigused ja kohustused tegelikult realiseeruvad. Selle raames tehakse tihedat koostööd teiste minis-

teeriumidega, et kujundada Eesti õigussüsteemi nii, et see arvestaks üha enam teiste riikide õiguse

ja õiguskultuuriga. Paindlik õigussüsteem võimaldab nii konsulaarteenuste osutamisel kui ka teistes

valdkondades enam vastata oma kodanike ootustele nii välisriigis kui ka Eestis.

Kuna välisministeeriumi üheks eesmärgiks on kodanikusõbralik ning efektiivne konsulaarteenistus,

oli ka 2007. aastal sarnaselt varasemate aastatega üheks märksõnaks konsulaarteenuste kvaliteedi ja

kodaniku teenindamise taseme tõstmine. Igal aastal läbib üha uusi välisministeeriumi diplomaate

konsulaarkursused, mille lõpus toimub atesteerimine ja konsulaarametnikukutse omistamine.

2007. a lõpuks oli konsulaarametniku kutse 101 diplomaadil ning konsulaarametniku erikutse (st õigust

teha ka notariaaltoiminguid) oli neist 31 diplomaadil.

Ikka ja jälle tuleb tunnistada, et sageli sõltub konsulaarteenuse osutamine ka teenuse taotleja korrekt-

susest ja koostöövalmidusest. Alljärgnevalt tutvustame enim osutatavaid konsulaarteenuseid ning

anname soovitusi konsuli ja kodaniku vahelise asjaajamise heaks sujumiseks.

Tõendid konsulile teadaolevatest asjaoludest

Kui Teil on vaja tõestada välisriigi või Eesti ametiasutuses ühe või teise juriidilise fakti õigsust, konsul-

teerige selles küsimuses konsuliga.

Konsul võib välja anda tõendi näiteks juhul, kui Teil on Eesti dokument, mis on dokumendi tunnis-

tusega (apostille’ga) kinnitamata ning Teil on vaja tõendada oma perekonnaseisu, haridust vms. Vaja

võib minna ka tõendit selle kohta, et Eesti riik ei keela oma kodanikul välisriigis ettevõtlusega tegeleda

või et Tallinn ja „Tallin” on üks ja sama linn. Lahendused sõltuvad aga alati konkreetse asutuse nõud-

mistest või asukohariigi eripärast.

Enim soovitakse tõendit isiku perekonnaseisu ja abieluvõime kohta.

Tõendite väljastamisel tugineb konsul Eesti rahvastikuregistri andmetele. Tõendi väljastamine võib

takerduda põhjusel, et isikuandmed rahvastikuregistris on puudulikud või ebakorrektsed. Siinkohal ei

saa konsul aidata enne, kui isiku andmed on rahvastikuregistris täpsustatud.

Andmete muutmine võtab aga aega, mis võib tähendada isegi seda, et kavandatud pulmapidu tuleb

edasi lükata.

2007. AASTAL VÄLJASTATI 552 TÕENDIT.

Soovituseks: Hoolitsege õigeaegselt selle eest, et Teie andmed rahvastiku-

registris oleks õiged. Juhiseid, kuidas seda teha välisriigis olles, saate

nii Eesti konsulilt asukohariigis kui ka välisministeeriumi konsulaar-

osakonnast.

Rahvastikuregistri andmeid saab kodanik kontrollida ise aadressil

www.riik.ee/kodanikuportaal või tellida kord aastas kirja teel andmete

väljavõtte.

Tõestamistoimingud

Konsulaarametnikud on üldjuhul volitatud tegema lihtsamaid notariaaltoiminguid, nagu näiteks no-

tariaalset kinnitamist (allkirja ja ärakirja ning dokumendi tõlke või tõlkija allkirja õigsuse kinnitamist).

31 konsulaarametnikule on omistatud erikutse, mis tähendab, et neil on õigus lisaks notariaalsele kin-

nitamisele tõestada tehinguid (volitused, notariaalset tõestamist vajavad avaldused). Viimane eristab

Eesti konsulaarteenistust selgelt teiste riikide vastavatest teenistustest, kuna eraõiguse keerukuse tõttu

notariaalseid toiminguid välisesindustes üldjuhul ei tehta.

2007. AASTAL TEHTI 813 TÕESTAMISTOIMINGUT.

Allkirja või dokumendi ärakirja ametlik kinnitamine

Kui Teil on vaja esitada või edastada Eesti ametiasutusele Eestis välja antud dokumendi ärakiri, võib konsulaar-

ametnik kinnitada ametlikult Eesti dokumendi ärakirja, väljatrüki või väljavõtte õigsust. Näitena võib tuua:

• kui seoses Eesti passi taotlemisega on taotlusele vaja lisada Eestis välja antud abielu- või sünnitunnistus;

• kui seoses pensioni taotlemisega on Pensioniametile vaja esitada dokumendi kinnitatud ärakiri.

Allkirja võib ametlikus korras kinnitada näiteks järgmisel juhul:

• kui tellite Eesti perekonnaseisuasutusest abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi, tuleb

tõendi taotlusankeedil Teie allkirja õigsust kinnitada.

Dokumendi ärakirja või allkirja ametlik kinnitamine asendab eespool nimetatud juhtumitel notariaalset

kinnitamist ja on tasuta.

2007. AASTAL KINNITATI ALLKIRJA VÕI DOKUMENDI ÄRAKIRJA 306 KORRAL.

Soovituseks: Kui Teil on kavas taotleda välisesinduses notariaalse tõestamise

teenust, soovitame eelnevalt uurida informatsiooni välisministee-

riumi kodulehel (http://www.vm.ee) konsulaarteenuste rubriigis,

konsulaarosakonnast või Eesti välisesindusest, kas seal töötab eri-

kutsega konsulaarametnik.

Kui Te soovite taotleda välisesinduses notariaalse tõestamise

teenust, soovitame selles konsuliga eelnevalt nõu pidada ja ajas

kokku leppida. Nii väldite asjatute arusaamatuste tekkimist ja väär-

tusliku aja kadu.

Avaliku dokumendi legaliseerimine

Lihtsustamaks välisriigis välja antud dokumendi tunnustamise protseduuri Eestis ja Eestis välja antud

dokumendi tunnustamist välisriigis, ühines Eesti Haagi 1961. aasta välisriigi avaliku dokumendi le-

galiseerimise nõude tühistamise konventsiooniga. See tähendab, et kui dokument kinnitatakse do-

kumendi tunnistusega (apostille’ga), tunnustatakse seda dokumenti ilma täiendavate formaalsusteta

kõigi konventsiooniga ühinenud riikide territooriumitel. Tänaseks kehtib konventsioon 92 riigi terri-

tooriumil. Täpse riikide loetelu ja andmed pädevate asutuste kohta leiate aadressil

http://hcch.e-vision.nl/index_en.php?act=conventions.authorities&cid=41

Kuid selleks, et kasutada eespool nimetatud konventsiooniga mitte ühinenud riikide (näiteks Kana-

da) dokumente Eestis ja vastupidi, tuleb dokument legaliseerida.

Legaliseerimine on formaalsus, millega konsulaarametnik kinnitab avalikul dokumendil allkirja ning

vajaduse korral pitseri või templi ehtsust. Selle protseduuri eesmärk on tõendada dokumendi ehtsust

teise riigi territooriumil.

Nimetatud formaalsuse täitmist nõutakse nii Eestis kui ka välisriikides, välja arvatud riikides, kellega

Eesti on sõlminud õigusabilepingu. Need riigid on Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Ukraina. Vastavate

lepingute kohaselt tunnustatakse Eestis lepingus nimetatud avalikke dokumente, mis on koostatud

või tõestatud ühes eespool loetletud riikidest. Eestis välja antud lepingus nimetatud avalikke doku-

mente tunnustatakse nimetatud riikides täiendavate formaalsusteta, st neis riikides kasutatavat doku-

menti ei ole vaja täiendavalt legaliseerida või tunnistusega (apostille’ga) kinnitada.

Näiteks pidi kümme aastat tagasi välisriigis abiellunud paar pärast lapse sündi tõendama Eesti pe-

rekonnaseisuasutuses oma abielulisust, et kanda ema ja isa andmed lapse sünnitunnistusele. Seda

rõõmsat sündmust aga varjutas välisriigi dokumentidele esitatav legaliseerimise ja dokumendi tun-

nistusega (apostille’ga) kinnitamise nõue. Välisriigiga, kus paar oli abiellunud, ei sidunud neid enam

miski. Samuti ei olnud nad arvestanud sellise ettearvamatu aja- ja rahakuluga. Ka ei ole alati sellise

asjaajamise positiivne tulemus garanteeritud.

Soovituseks: Kui Te olete välisriigis ja Teile väljastatakse välisriigi asutuse doku-

ment (haridust tõendav dokument, sünni-, abielu- või surma-

tunnistus, kohtuotsus, volitus jne) soovitame selle aegsasti kas

legaliseerida või kinnitada dokumendi tunnistusega (apostille’ga).

Soovitame seda teha isegi siis, kui Teil esialgu polegi plaanis doku-

menti teises riigis kasutada. Aastate pärast võib see üsna kulukaks

ja aeganõudvaks ettevõtmiseks osutuda.

Tähelepanu!Kui Te soovite Eesti notari koostatud volikirja välisriigis kasutada, küsige notari käest

notariaalakti originaali ehk volikirja, millel on nii Teie kui ka volitaja allkiri. Tavapäraselt

väljastatava volikirja ärakirjaga, kus Teie kui volitaja allkiri puudub, võib Teil välisriigis

ette tulla asjatuid arusaamatusi.

Kui Te soovite kasutada Eesti haldusdokumenti välisriigis, teavitage oma soovist ka dokumendi väljas-

tajat. Selle teabe andmine võimaldab ametnikul vormistada paber nii, et see vastaks ka rahvusvahelise

dokumendisuhtluse nõuetele. See tähendab, et dokumendil peab olema selle välja andnud ametniku

nimi, allkiri ja asutuse tempel.

2007. AASTAL LEGALISEERITI EESTI VÄLISESINDUSTES JA VÄLISMINISTEERIUMIS 1347

DOKUMENTI JA APOSTILLE’GA KINNITATI VÄLISMINISTEERIUMIS 235 DOKUMENTI.

Vaatamata eespool kirjeldatud dokumenditunnustamise süsteemile esineb seoses dokumendi tun-

nustamisega ka erandeid. Näiteks kui olete välisriigis abielu lahutanud, siis enne 01.05.2004 välisriigis

toimunud lahutuse tõendamiseks Eestis ei piisa dokumendi legaliseerimisest või apostille’ga kinnita-

misest. Siinkohal tuleb nõuetekohaselt kinnitatud välisriigi lahutuseotsusega täiendavalt pöörduda

välisriigis toimunud abielulahutuse tunnustamiseks Tallinna Linnakohtusse. Pärast kohtuotsusega

abielulahutuse tunnustamist saab seda fakti tõendada Eesti riigiasutustes, sealhulgas Eesti rahvastiku-

registris.

Paraku pole harv juhus, kui isik, kes on elanud pikemat aega välisriigis, on Eestis sõlmitud abielu välis-

riigis lahutanud, kuid Eestis loetakse teda jätkuvalt abielus olevaks.

Teatud lihtsustuse neisse suhetesse on toonud Euroopa Liidu liikmesus. See tähendab, et pärast

01.05.2004 Euroopa Liidu liikmesriigis lahutatud abielu tõendamiseks piisab nõuetekohaselt kinni-

tatud dokumendist ning täiendavalt pole Tallinna Linnakohtusse vaja pöörduda.

Tähelepanu!Eesti kodanikul lasub kohustus teavitada Eesti rahvastikuregistrit nii välisriigis sõl-

mitud abielust kui ka abielu lahutusest. Seda võib teha nii Eesti saatkonna kaudu

(vt dokumendi edastamine) või postitades nõuetekohaselt kinnitatud otsuse aadressil:

Siseministeerium, rahvastiku toimingute osakond, Pikk tn 61, Tallinn.

Eesti pass ja isikutunnistus

Seoses eelmise põlvkonna Eesti kodaniku passi vahetamisega moodustasid sarnaselt varasemate

aasta tega ka 2007. aastal suure osa konsulaarteenustest toimingud Eesti passiga. Passi taotlemine on

mugav neile, kellele on pass kord juba väljastatud. Sellistel puhkudel ei pea ette võtma tülikat reisi Eesti

välisesindusse, vaid Teil on võimalik passi taotleda otse Kodakondsus- ja Migratsiooniametist posti

teel. Ülevaatliku ja täpse informatsiooni passi taotlemise kohta leiate aadressil http://www.pass.ee.

Paraku komplitseerivad välisriigis passi taotlemist posti teel riigilõivu tasumisega seonduvad probleemid.

Kui Te taotlete passi posti teel, ei ole Teil võimalik riigilõivu passi taotlemise eest tasuda välisesindusele,

vaid see tuleb kanda otse Eestisse Rahandusministeeriumi kontole. Juhul kui Teie eest tasuvad riigilõivu

Eestis elavad sugulased või head tuttavad, tuleb taotlusele lisada täiendav selgitus, et riigilõiv tasuti

Eestis ning märkida riigilõivu tasunud isiku nimi.

Tähelepanu!Juhul kui Te taotlete passi välisriigist posti teel ning soovite seda kätte saada välisriigis,

palume taotlusele kirjutada oma tegelik aadress või kontaktandmed välisriigis, mitte

Eesti aadress. See võimaldab esindusel Teiega kohe ühendust võtta ja informeerida

passi esindusse saabumisest.

Juhul kui selles riigis, kus Te soovite passi kätte saada, on lisaks Eesti välisesindusele ka Eesti aukonsul,

on Teil võimalik pass kätte saada aukonsuli käest.

Kui Te olete oma alaealisele lapsele juba kord taotlenud isikut tõendavat dokumenti, võib seda edaspidi

teha posti teel. Te ei pea Eesti välisesindusele isiklikult taotlust esitama.

Kui Teie lapsele on väljastatud isikut tõendav dokument, siis on tal 15aastaseks saamisel võimalus

passi taotleda KMAst posti teel. Selleks ei pea tulema isiklikult Eesti välisesindusse.

Kui Te lisate passitaotlusele välisriigis välja antud dokumendi, peab see olema legaliseeritud või kinnitatud

dokumendi tunnistusega (apostille’ga), kui välisleping ei näe ette teisiti. Kui passi taotlusele lisatav

dokument ei ole eesti, vene või inglise keeles, peab dokument olema tõlgitud.

Esmase passi taotlejad peavad taotluse edastamiseks pöörduma isiklikult Eesti välisesindusse.

Alates 01.09.2006 on välisesinduse vahendusel võimalik taotleda lisaks passile ka Eesti isikutunnistust.

2007. AASTAL EDASTATI EESTI VÄLISESINDUSTE KAUDU 4662 EESTI KODANIKU PASSI

TAOTLUST NING 1250 ISIKUTUNNISTUSE TAOTLUST, VÄLJASTATI 5699 PASSI JA 1817

ISIKUTUNNISTUST.

Dokumentide tellimine

Isikul on võimalus Eesti välisesinduste kaudu tellida Eesti ametiasutuste väljastatavaid dokumente

(abielu-, sünni-, surma-, abielulahutuse- ja nimemuutmise tunnistusi, tõendeid, Politseiameti karistus-

registri teatisi, arhiividokumente: teatisi töötamise, õppimise, koonduslaagris viibimise, omandi olemas-

olu jms kohta, ning teisi dokumente).

Konsulid aitavad meie kodanikke ka vastupidistel juhtumitel, mil vajatakse dokumente välisriigist. Sel

juhul tuleb pöörduda välisministeeriumi konsulaarosakonna dokumendibüroosse, kes aitab inimesel

dokumendi tellimusküsimustikku täita või vajadusel välja selgitada, millist tõendit täpselt vajatakse.

Siitsamast saab tellitud dokumendi hiljem ka kätte. Paraku ei saa alati garanteerida tellimuse täitmist.

Mõnedest, eelkõige sõdadest laastatud või tagasihoidlikult arenenud arhiiviasutuste süsteemiga riikidest

võib dokumendi saamine võtta aega kuni aasta või soovitud dokument võib koguni saamata jääda.

Euroopa riikidest jõuab dokument isikuni üldjuhul kuu aja jooksul.

Samas võib teenuse osutamine takerduda ka välisriigi asjaajamisse. Nimelt tuleb välisriigis paljudel

juhtudel dokumendi eest tasuda sularahas, teistel juhtudel rahvusvahelise ülekande või krediitkaardiga.

Siin saab välisesindus vahendada üksnes asjakohast teavet, kuna dokumendi tellimise teenuse osutamine

pole alati võimalik.

Tähelepanu!Palume arvestada asjaoluga, et perekonnaseisutunnistus (sünni-, abielu- ja abielulahu-

tuse tunnistus) antakse isikule, kelle kohta perekonnaseisuakt on koostatud, samuti

tema esindajale.

Surmatunnistus antakse surnu abikaasale, sugulasele või hõimlasele.

Dokumendi maksumuse kohta, sõltuvalt tellitavast dokumendist, saab täpsemat informatsiooni Eesti

välisesindustest.

Dokumendi tellimisel kirjutage taotlusele korrektselt oma kontaktandmed. Tellitud dokumentide

saabumisel Eesti välisesindusse võetakse tellijaga ühendust dokumendi tellimistaotlusel näidatud

aadressil või telefonil.

2007. AASTAL TELLITI 1140 DOKUMENTI.

Dokumendi edastamine

Isikul on võimalus Eesti välisesinduse kaudu taotleda dokumendi edastamist Eesti või välisriigi ameti-

asutusele, kui välislepinguga pole ette nähtud teistsugust korda.

See tähendab, et dokumendi edastamine on avalik teenus, mille käigus on isikul võimalik taotleda

dokumendi edastamist ametiasutusele ning ametiasutusel isikule.

Juhised, kuidas taotleda dokumendi edastamist välisministeeriumi või välisesinduse kaudu, leiate

välisministeeriumi kodulehelt (http://www.vm.ee).

Tähelepanu!Kui Te soovite edastada välisriigis välja antud dokumenti Eesti asutusele, et tõendada

ühte või teist juriidilist fakti, peab see dokument olema legaliseeritud või kinnitatud

dokumendi tunnistuse (apostille’ga), kui välisleping ei näe ette teistsugust korda, ning

tõlgitud.

Kui Te soovite dokumenti edastada välisriigi asutusele, kehtivad Eestis välja antud dokumendile ees-

pool nimetatud nõuded.

2007. AASTAL EDASTATI 2409 DOKUMENTI.

Tõlketeenuse osutamine

Riigis, kus puudub võimalus teha välisriigis antud dokumendist eestikeelset tõlget ja Eestis antud

dokumendist asukohariigikeelset tõlget, osutavad konsulaarametnikud tõlketeenust juhul, kui nad

valdavad piisavalt mõlemat keelt. Sageli on konsulaarametniku tõlkeabi ainus lahendus näiteks doku-

mentide taotlemiseks Eestist.

2007. AASTAL OSUTATI TÕLKETEENUST 314 KORRAL.

Perekonnaseisutoiming välisesinduses

Konsulaarametnik võib põhjendatud vajaduse korral koostada Eesti kodaniku taotlusel sünni- ja surma-

akti perekonnaseaduse kohaselt eeldusel, et sünd ja surm ei ole registreeritud asukohariigis.

Tänasel päeval vajadus nimetatud teenuse järele peaaegu puudub, sest sünni või surma fakt fi kseeri-

takse asukohariigis üldjuhul alati.

Abieluakt koostatakse välisministeeriumi igakordsel nõusolekul ja eeldusel, et see tegevus on asukoha-

riigis lubatud.

Konsulaarametnik on eespool nimetatud aktide koostamisel võrdsustatud perekonnaseisuametnikuga.

Samas peab arvestama asjaoluga, et diplomaatilise esinduse dokumentide kasutamine on üldjuhul

piiratud vaid kahe riigi territooriumiga. See tähendab seda, et kui dokument antakse välja näiteks

Oslos Eesti Suursaatkonnas, siis on dokumenti võimalik kasutada Norras pärast selle legaliseerimist

Norra Välisministeeriumis ja Eestis (siin kehtib see formaalsusteta). Samas ei pruugi teised riigid seda

dokumenti tunnustada.

Lisaks eespool nimetatule on mõningatel juhtudel tekkinud takistusi välisesinduses sõlmitud abielu

tunnustamisega.

Kehtiva rahvusvahelise tava- ja eraõiguse kohaselt loetakse välisesinduses sõlmitud abielu kehtivaks

ainult juhul, kui see on lubatud asjassepuutuva välisriigi õiguses või välislepingu või vastastikuse kokku-

leppe alusel. Eri riikides on konsulaarametniku pädevus perekonnaseisuametnikuna erinev. Näiteks

Soome, Suurbritannia ja veel mõned riigid ei aktsepteeri Eesti konsulaarametniku tegevust abielu

registreerijana.

2007. AASTAL TEOSTATI 12 PEREKONNASEISUTOIMINGUT.

Kodakondsusest vabastamine

Eesti kodakondsusest loobutakse mitmel põhjusel. Kõige levinuma põhjusena võib siinkohal välja

tuua teise riigi kodakondsuse omandamise.

Eesti kodakondsusest loobumine on kohustuslik isikutele, kes on saanud Eesti kodakondsuse natura-

lisatsiooni korras ning soovivad omandada teise riigi kodakondsust.

Kodakondsusest loobumiseks välisesinduse kaudu tuleb esitada:

• vormikohane avaldus. Avalduse võite küsida nii esindusest kui ka leida KMA koduleheküljel

http://www.mig.ee;

• isikut- ja kodakondsust tõendavad dokumendid;

• tõend (originaal) selle kohta, et taotluse esitaja on saanud mõne muu riigi kodakondsuse või saab

selle seoses Eesti kodakondsusest vabastamisega. Selleks võib olla ka välisriigi kodaniku pass.

• Tasuda riigilõiv.

Kodakondsusest ei vabastata juhul, kui:

• tagajärjeks on kodakondsusetus (näiteks kui isikul pole uue kodakondsuse saamise kohta garantiikirja);

• isikul on täitmata kohustus Eesti riigi ees (näiteks on tegemist maksuvõlglasega);

• isik on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses.

2007. AASTAL EDASTATI 42 KODAKONDSUSEST VABASTAMISE TAOTLUST.

Muud konsulaarteenused

Konsulaarametnik teeb konsulaarteenuste raames toiminguid, mis on seotud Eesti laevaga (registreerib

konsulaarpiirkonna sadamasse saabunud Eesti riigilipu all sõitva laeva kapteni teated laeva ja laevapere

kohta, väljastab Eesti laevale ajutise liputunnistuse ning pikendab laevadokumente, teostab riiklikku

järelevalvet välismaal Eesti riigilipu all sõitvate laevade üle, vahendab Eesti ja välisriigi lennu ja laevaloa

taotlusi), annab kätte välismaalase passe, vahendab välisriigi kodanike elamisloataotlusi, edastab Eesti

rahvastikuregistrile Eesti kodanike sünni-, surma-, abielu- ja nimevahetuse fakte kajastavaid dokumente.

2007. AASTAL:

• VÄLJASTATI 3 LIPUTUNNISTUST,

• VAHENDATI 94 LENNULOA JA 33 LAEVALOA TAOTLUST,

• VÄLJASTATI 55 VÄLISMAALASE PASSI,

• EDASTATI AMETIABI KORRAS 29 DOKUMENTI,

• EDASTATI 1325 ELAMISLOA TAOTLUST NING VÄLJASTATI 1084 ELAMISLUBA.

Konsulaarabi

Reisidokumendi kaotus

Välismaal viibides saab reisidokumendi (passi või ID-kaardi ehk isikutunnistuse) varguse, kaotamise

või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral taotleda Eesti välisesindusest tagasipöördumisdoku-

menti. Eesti kodanikele antakse tagasipöördumistunnistus ning Eestis elamisloa alusel elavale isikule,

kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument, antakse

tagasipöördumise luba.

Tagasipöördumisdokument väljastatakse üldjuhul kuni kolme tööpäeva jooksul, võimaluse korral

taotluse esitamise päeval. Tagasipöördumisdokumendi puhul on vajalik silmas pidada, et see võimaldab

vaid Eestisse naasta, poolelijäänud reisi sellega jätkata ei saa.

Eesti kodaniku välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele saab taotleda tagasipöördumistunnistust

sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel.

Alates 1. maist 2004 on võimalik riikides, kus puudub Eesti välisesindus, pöörduda reisidokumendi kao-

tuse või varguse korral Euroopa Liidu ükskõik millise liikmesriigi esindusse, kus väljastatakse ajutine

reisidokument (Emergency Travel Document), millega saab koju tagasi pöörduda. Teiste liikmesriikide

esindusest saavad Eesti kodanikud abi samal alusel vastava riigi kodanikega, muu hulgas tuleb ka

teenustasu maksta samas ulatuses.

2007. AASTAL VÄLJASTASID EUROOPA LIIDU TEISED LIIKMESRIIGID EESTI KODANIKELE

AJUTISE REISIDOKUMENDI 17 KORRAL.

Tähelepanu! Tagasipöördumistunnistust saab taotleda üksnes juhul, kui pass või ID-kaart on kadunud,

varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud. Tagasipöördumistunnistuse väljastamisel

edastatakse asjakohane informatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ning kadunud,

varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud pass või ID-kaart tunnistatakse kehtetuks.

2007. AASTAL VÄLJASTATI 647 TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUST JA 60 TAGASIPÖÖRDUMISE

LUBA.

Saatkonda helistas Eesti kodanik, kellelt oli varastatud nii rahakott kui ka dokumendid. Tal paluti tulla

järgmisel päeval saatkonda. Samal päeval helistas saatkonda aga keegi „hea inimene”, kes pakkus

sama Eesti kodaniku dokumente ja rahakotti – vaevatasu eest! Järgmise päeva hommikul, enne veel

kui Eesti kodanik saatkonda oli jõudnud tulla, helistas too kärsitu „hea inimene” uuesti ning teatas

juba tõredalt, et kas saatkonnal ega inimesel endal ei ole tõesti dokumentide vastu huvi?! Eesti kodanik

keeldus „pakkujaga” ühendust võtmast ning sai saatkonnast tagasipöördumistunnistuse.

Rahaline abi

Rahalise abi andmisel kehtib hädasolija suhtes eelkõige põhimõte “oska ennast ise aidata”. Abi osuta-

misel on oluline, et abivajaja ise oleks koostööaldis ja huvitatud oma probleemidele lahenduse leid-

misest. Konsul saab hädasolijat abistada eelkõige ühenduse võtmisel pereliikmete ja/või tuttavatega.

Üldjuhul korraldatakse rahalise abi andmine selliselt, et lähedased kannavad välisministeeriumi

arveldusarvele (Hansapank a/a 221006104336, viitenumber 700025262) vajaliku summa, mis pärast

arvele laekumist makstakse asukohariigi valuutas hädasolijale saatkonnas välja.

Samuti on võimalik kasutada rahalise abi saamiseks rahvusvahelisi rahasaatmisteenuseid – American

Express, Western Union või MoneyGram jt.

2007. AASTAL AIDATI HÄDASOLIJAID RAHALISE ABI SAAMISEL 114 KORRAL.

Soovituseks: • Välismaal olles hoidke pass kindlas kohas. Passi ja ID-kaarti hoidke

eraldi.

• Tehke passi- ja viisalehekülgedest koopiad, see kiirendab asja-

ajamist olukordades, kus on vaja tõendada asukohariiki sisse-

sõiduloa omamist juhul, kui pass on kadunud või varastatud.

• Reisile minnes võtke lisaks passile kaasa ka ID-kaart, millega on

võimalik Euroopa Liidu liikmesriigist koju tagasi pöörduda juhul,

kui pass on kadunud, varastatud või muutunud kasutuskõlb-

matuks.

• Registreerige passi vargus politseis, et vältida hilisemaid võima-

likke sekeldusi.

Õnnetusjuhtumid

Paljud konsulaarabi vajanud isikud on tunnistanud, et nad ei osanud enne kartagi, et nendega võib

reisil olles midagi juhtuda. Ent nii nagu Eestiski juhtub inimestega õnnetusi, juhtub neid ka võõrsil

viibides. Kui kodus on üldjuhul teada, kust kiiresti abi saab, siis välisriigis hoiavad rahulik tegutsemine

ja kõne konsulile võimalikud läbielamised enam kontrolli all. Õnnetusjuhtumi või ootamatu haiges-

tumise korral võtab konsul ühendust lähedastega, aitab korraldada infovahetust haigla ja lähedaste

vahel ning haige Eestisse toimetamist.

Tähelepanu!Haigekassas kindlustatutel on Euroopa Liidus (samuti Islandil, Liechtensteinis ja Norras)

liikudes abiks ELi ravikindlustuskaart, mis annab õiguse saada nendes riikides vältimatut

arstiabi. Kindlustuskaitse tõendamiseks välisriigis tuleb enne reisile minemist võtta

Eesti Haigekassast ELi ravikindlustuskaart.

Vältimatut arstiabi osutatakse viibimisriigi seaduste kohaselt. See tähendab, et Eestis kindlustatud

inimene peab teises riigis osutatud raviteenuse eest tasuma samas ulatuses, nagu asukohariigi kindlus-

tatu. Tihti ollakse ebameeldivalt üllatunud, kui mõnes riigis tuleb abivajajal kõigepealt ise arved tasuda

ja alles seejärel saab esitada ravikulude osalise hüvitamise taotluse.

Oluline on teada, et haigekassa haige transpordikulusid ei kata.

2007. AASTAL OSUTATI ABI 64 KORRAL ÕNNETUSJUHTUMITES KANNATADA SAANUD

VÕI OOTAMATULT HAIGESTUNUD EESTI KODANIKELE.

Iirimaal aitas konsul liiklusavariisse sattunud noort neiut. Õnnetuspaigast teadvusetult minema viidud

neiule heitis kindlustusfi rma ette „vale” kiirabiga haiglasse sõitmist ning „vales” haiglas ravi saamist ja

nõustus hüvitama vaid osa 13 000 euro suurusest arvest. Konsulil õnnetus kindlustusfi rmaga kokku-

leppele jõuda, misjärel kodaniku kanda jäi vaid omavastutus pluss mõnisada eurot.

Soovituseks: Ärge unustage vormistada reisikindlustust. Juhul, kui pole sõlmitud

reisikindlustuslepingut, mis hõlmaks haige Eestisse transportimise

kulud, tuleb need kulud katta abivajajal ja tema perekonnal. Haige-

kassa ega välisesindused transpordikulusid ei hüvita.

Hilisel õhtutunnil teavitas välisministeeriumi valvesekretär konsulit Itaalias terviseprobleemidega auto-

juhist. Autojuhi seisundi pärast oli mures tema tööandja. Konsul helistas autojuhile. Telefonile vastas

väga vaevatud hääl: mehel olid tugevad valud, kõrge palavik ning ta ei teadnud, kas peab hommikuni

vastu. Ütles, et tal on varem olnud infarkt. Konsul andis haigestunule Itaalia hädaabinumbrid. Selgus,

et need olid mehel olemas, aga ta ei kavatsegi sinna helistada, sest kardab Itaalias haiglasse sattuda.

Samal ajal võttis valvesekretär ühendust Tallinna valvearstidega ning kirjeldas põikpäise juhi haiguse

sümptomeid. Arstide hinnangul viitasid need ägedale põletikule. Konsul vestles taas autojuhiga, ent

viimane ei olnud ikka veel nõus Itaalia meedikutele helistama. Kuna olukord tundus kriitiliseks muu-

tuvat, otsustas konsul ise arstid kohale kutsuda. Kohalik kiirabibrigaad oli valmis kohe välja sõitma –

aga kuhu? Autojuhi asukoht oli määratletud järgmiselt: lõuna poolt tulles A21 kiirteel viimane Shelli

tankla enne Milanot. Auto kohta oli teada, et see on Eesti numbrimärgiga musta värvi Volvo. Kuna

esitatud koordinaadid ei olnud meedikutele piisavad, palus konsul autojuhil oma asukohta täpsemalt

määratleda. Mees ei pidanud vajalikuks rohkem täpsustada ja lõpetas telefonikõne. Konsul palus

meedikutel olemasolevate koordinaatide järgi siiski üritada parklat leida. Vahepeal sai valvesekretär

haige autojuhi tööandjalt teada, kus mees täpselt asub. Info edastati Itaalia meedikutele. Veidi aja

pärast selgus, et kiirabi jõudis õigesse kohta, aga eestlase autot ei suutnud nad leida. Taas nõutati

tööandjalt täiendavaid „vihjeid”. Selgus, et auto on küll must, aga selle külge haagitud furgoon valge,

peal suur kiri CSM. Konsul edastas ka selle info meedikutebrigaadile, kes palusid konsulil omakorda

haigele teatada, et tulgu too autost välja. Kangekaelne patsient oli aga mobiili välja lülitanud! Konsul

saatis talle sms-i, aga kindlust, et ta kuuletub, polnud. Pisukese ootamise järel üritas konsul uuesti

meest kätte saada. Siis oli tegemist justkui teise inimesega: mehe hääl oli rõõmus ja täis optimismi, kui

ta teatas, et meedikud on kohale jõudnud. Kell oli selleks ajaks saanud 3 öösel. Järgmisel hommikul

autojuhile helistades selgus, et enesetunne oli tal normaalne ja ta vuras juba Prantsusmaa poole.

Juhtub ka nii...

Väikebussiga Eestist Prantsusmaale pidutsema sõitma asunud reisiseltskond tegi Saksamaal juhusli-

kus tanklas peatuse. Üks noorhärra „unustati” õnnetuseks tanklasse. Kus see täpselt juhtus, ei teadnud

ka seltskonna kõige klaarimad inimesed. Kuna pidu oli alanud juba teel Prantsusmaale, jäi ühe mehe

„mitte bussi tulemine” tähelepanuta. Kahjuks olid aga selle isiku riided, pass ja raha antud sõbra hoole

alla, kes avastas isiku kadumise 2–3 tundi hiljem, kui oldi juba Saksamaa teises servas. Koos konsuliga

püüti noormehe kadumise võimalikku asukohta välja selgitada (kõige täpsem määratlus oli „üks ben-

siinijaam sööklaga”). Konsul soovitas inimestel vaadata oma rahakotti, järsku on alles mõni ostutšekk.

Tegevus tekitas palju elevust, aga tulemust ei andnud. Arvestades, et kadunud isik oli soojade riiete,

telefoni ja dokumentideta ja et ilm oli külm, oli asi tõsine. Reisiseltskond aga arvas, et kadunud sõbral

on ilmselt veidi raha ja sõitsid muudkui edasi sihtpunkti poole.

Pärast reisiseltskonna esmast telefonikõnet saadi konsulaarabi büroo kaudu ühendus kaduma läinud

isiku vennaga, kes oli nõus kohe rahaliselt aitama. Vend tegi ülekande välisministeeriumi hädaabi

arvele, juhuks kui isik iseseisvalt saatkonda kohale peaks jõudma. Samal ajal sai saatkond kõne piiri-

valvepunktist. Selgus, et otsitav isik kõndis niikaua, kuni jõudis piirile. Konsulil õnnestus piirivalvuriga

kokku leppida, et isiku tuvastamiseni hoitakse teda soojas. Kuna ilma reisidokumendita ta reisida ei

saanud, palus konsul noormehe sõpra, kes jätkas bussireisi, hättasattunule soojade riiete ja dokumentidega

siiski järele tulla. Konsulil tuli bussiga sõpra kaua veenda, et too pöörduks piirile tagasi. Ülejäänud

seltskond jätkas reisi. Appitulejale koostati täpne marsruut. Kulus ligi 24 tundi, enne kui toimus sõprade

taaskohtumine. Kuid piirivalvurid olid sõna pidanud, kadunud noormehele oli süüa antud ja teda

hoiti soojas.

Alaealised ja teovõimetud isikud välismaal

Aeg-ajalt juhtub, et seiklushimulised alaealised lähevad laia ilma omapead uitama. Varem või hiljem

satuvad täiskasvanud saatjata rändavad alaealised kohaliku politsei huviorbiiti ning neist teavitatakse

saatkonda. Konsul võtab viivitamata ühendust alaealise vanematega ning korraldab koostöös lapse-

vanemate ja vajadusel ka elukohajärgse omavalitsusega lapse Eestisse toimetamise.

Konsulaarametnikel tuleb välisriigis abi osutada ka psüühiliselt häiritud isikutele ning isikutele, kes

põevad vaimuhaigusi. Ka nende Eestisse toimetamise operatiivsus sõltub suures osas lähedaste ja

omavalitsuste koostöövõimest.

2007. AASTAL AITASID KONSULAARAMETNIKUD 20 KORRAL KAASA ALAEALISTE JA

TEOVÕIMETUTE ISIKUTE EESTISSE NAASMISEL.

Oslos peeti kinni neli isikut, keda kahtlustati ebaseaduslikus äris. Sama päeva hommikul helistas saat-

konda kohalik sotsiaaltöötaja, teatades, et nende hoole all on 4aastane Eesti tüdruk, kelle ema on

kinni peetud. Sotsiaaltöötaja andis ka Eestis elava vanaema telefoninumbri ja soovis, et laps võimalikult

kiiresti Eestisse toimetataks – keelebarjääri tõttu oli neil lapsega suhtlemine väga keeruline. Välisminis-

teerium võttis ühendust vanavanematega, kes olid kohe valmis lapsele järele sõitma. Samaks päevaks

neil lennukipiletit saada ei õnnestunud. Kaalumisel oli ka Norra sotsiaaltöötajate pakutud variant

– saata laps koju mõne saatkonna töötaja kaasabil. Et last kiiremini Eestisse saata, otsustati lõpuks

tüdruk Norra sotsiaaltöötaja saatel samal õhtul lennukile panna. Konsul informeeris kõigest ka lennu-

jaama piiripunkti ning väike tüdruk jõudis sama päeva hilisõhtul vanavanemate hoole alla.

Hispaanias sattus psühhiaatriahaiglasse dokumentideta Eesti kodanik. Enda kohta teatas ta valed

isikuandmed, ent väitis, et on Eesti kodanik. Konsulile saadeti lisaks patsiendi foto. Esmasel andmete

kontrollimisel selgus, et sellenimelist isikut Eesti rahvastikuregistris ei ole. Kohalikud arstid küsitlesid

noormeest ning ta andis ka oma isa andmed. Need osutusid tõesteks ning nende kaudu õnnestus

noormehe isik tuvastada. Selgus, et ta on Eestis varasemalt korduvalt ja pikaajaliselt raviasutustes

viibinud kodanik. Õnneks oli noormees Haigekassas kindlustatud ja ravikulude hüvitamisega Hispaanias

probleeme ei tekkinud. Küll aga oli vaja välja selgitada, kes tasub noormehe Eestisse tagasitoimetamise

kulud. Vajas ta ju lisaks lennupiletile ka saatjat, kelle sõidukulud tuleks korvata lähedastel. Noormehe

vanemad väitsid, et nende sissetulek on väga väike ning sellist kulutust teha pole kuidagi võimalik.

Konsulaarabi büroo pöördus seejärel noormehe elukohajärgsesse omavalitsusse ning viimane nõustus

kulud korvama.

Kuriteo ohvrid

Välismaal kuriteo ohvriks langenud Eesti kodanikku abistab konsul meditsiinilise ja õigusabi leidmisel, vaja-

duse korral nõustab kannatanut politseile avalduse esitamisel ning viibib protokolli koostamise juures.

2007. AASTAL OSUTASID KONSULID 35 KORRAL ABI KURITEO OHVRITELE.

Eesti kodanikul rööviti Leedus talvisel ajal äsja Saksamaalt ostetud sõiduauto Mercedes ja sellega koos

ka kõik isiklikud asjad. Isikul oli seljas vaid sviiter ja taskus mobiiltelefon. Varguseskeem oli selline, et

sõidukile lavastati kerge otsasõit. Niipea kui juht jättis auto seisma ning läks välja kahjustusi vaata-

ma, tuli eelpool seisma jäänud autost isik, hüppas rooli ning kihutas minema. Meie kodanik jäi lisaks

autole ja rahale ilma ka passist ning ID-kaardist. Asjaga tegeles Leedu politsei. Kuna tagasipöördumise-

tunnistus tuli väljastada väljaspool tööaega, toodi isik konsuli palvel politsei transpordiga saatkonda ja

pärast vajalike dokumentide väljastamist sõidutati edasi kohtumispaika Leetu järele tulevate sõpradega.

Surmajuhtumid

Konsuli jaoks üks emotsionaalselt raskemaid ülesandeid on välismaal surnud Eesti kodaniku pereliik-

mete teavitamine lähedase inimese surmast. Surmajuhtumite korral aitab konsul lähedastel korraldada

formaalsusi, mis on vajalikud põrmu Eestisse toimetamiseks. Nii saab konsul varustada kohalikku

ametkonda surmatunnistuse välja andmiseks vajalike andmetega, vahendada suhtlemist matuse-

bürooga ning vajadusel väljastada kirstu või urni pitseerimise tõendi. Kehtiva reisikindlustuse korral

organiseerib põrmu Eestisse saatmist kindlustusfi rma. Sellistel puhkudel on konsulil vaid konsulteeriv

roll. Juhul kui reisikindlustuslepingut sõlmitud ei olnud, saab konsul küll abistada pereliikmeid põrmu

Eestisse toomise korraldamisel, kuid kõik sellega seotud kulud tuleb katta omastel.

2007. AASTAL TEAVITATI KONSULAARAMETNIKKE 56 VÄLISRIIGIS SURNUD EESTI KODA

NIKUST.

Turismireisil viibiv tütarlaps suri Indias. Kahjuks ei olnud kadunukesel sõlmitud reisikindlustust. Kokku-

leppel omastega korraldas konsul põrmu kremeerimise ning Eestisse saatmise ja India võimude väljas-

tatud surmatunnistuse apostille’iga kinnitamise. Kõik kremeerimise ja transportimise kulud tuli katta

tütarlapse omastel.

Soovituseks: Kuna autoõnnetusi ja muid sekeldusi juhtub autoturistidega liigagi

tihti, on vastavate soovitustega artikkel lisatud ka välisministeeriumi

kodulehele http://www.vm.ee/est/kat_429/5825.html

Kinnipeetud Eesti kodanikud

Konsuli ülesannete hulka kuulub ka välisriigis seadusega pahuksisse läinud Eesti kodanike abistamine.

Sagedasim kinnipidamise põhjus on illegaalselt riigis viibimine, kuid on ka raskemaid kuritegusid, nagu

röövimised, narkootikumide vedu jms. Kinnipidamise korral tuleb meeles pidada, et kinnipeetul on

kindlad protsessuaalsed õigused − talle peab olema tagatud võimalus võtta ühendust Eesti välisesin-

dusega, samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaadi teenus ning vajadusel tõlge kinnipeetu

jaoks arusaadavasse keelde. Konsul saab jälgida, et Eesti kodanike kohtlemine kinnipidamisel ning

vanglas vastaks rahvusvahelisele tavale. Juhul, kui ilmnevad tõsised kõrvalekaldumised, saab konsul

juhtida sellele vastavate ametkondade tähelepanu. Kinnipeetu palvel külastab konsul teda vanglas.

Samas on mõned müüdid visad kaduma. Väär on arusaam, et Eesti riik peab tasuma kinnipeetu õigus-

abi, tõlgi või teiste teenuste eest. Asukohamaa määrab riikliku kaitsja ja kui see kinnipeetut ei rahulda,

saab ta palgata endale oma kulul sobivama kaitsja. Samuti on väär arusaam, et konsul ise võiks olla

kinnipidamisel või kohtus isiku kaitsjaks või et konsul tuleb ja vabastab kinnipeetu kohe vanglast. Ka

ei saa konsul nõuda kinnipeetule vanglas paremaid tingimusi, kui on ülejäänutel.

Tähelepanu!Olge hoolikas ja tasuge välisriigis määratud trahvid, sest enamasti need ei aegu, ning

maksmata trahv võib saada takistuseks järgmisel korral riiki sisenemisel. Trahvi tasumata

jätmise eest võib teid ähvardada vanglakaristus.

Riiki sisenemise keeld on seotud isikuga, mitte dokumendiga. Teadmiseks − uue passiga piiriületuse

katsetamine juhul, kui teie suhtes on kehtestatud riiki sisenemise keeld, võib lõppeda karmi rahatrahvi

või isegi vanglakaristusega.

Soovituseks: • Nõudke, et Teie kinnipidamisest teavitataks kohe Eesti konsulit.

• Ärge kirjutage alla dokumentidele, kui Te nende sisust aru ei saa.

Asukohariik peab tagama tõlke Teile arusaadavasse keelde.

• Asukohariigis tohib Teie kaitsjaks olla vaid selle riigi tegutsemis-

litsentsiga advokaat.

• Oluline on teada, et teise riigi seaduste mittetundmine ei vabasta

vastutusest ning konsul ei saa kedagi vabastada talle määratud

karistusest.

Välisministeeriumisse helistas naisterahvas, kes kurtis, et tema mees läks Soome tööle, kuid temast

pole enam midagi kuulda. Mehe sõpradelt oli naine siiski teada saanud, et sadamas oli toimunud

mingi „intsident”. Konsul pöördus politseisse ning selgus, et kõnesolev meesterahvas on kinni peetud,

kuna tal tuvastati auto juhtimisel joove. Peatselt helistas saatkonda ka meeskodanik ise ja rääkis oma

täbarast seisust. Oli plaaninud hommikul tööle minna, aga laeval sai alkoholi tarvitatud. Ise arvas,

et on hommikul kaine, aga Soome politsei mõõteriistad näitasid midagi muud. Karistuseks määrati 1 kuu

vanglat. Mehel oli mure sadamasse jäänud auto pärast, mille pakiruumis oli lisaks ka uus mootor-

saag. Meesterahvas muretses auto ja sae turvalisuse pärast ning palus konsulil auto kuidagi „ära

päästa”. Konsul külastas kinnipeetavat eeluurimisvanglas ning sai temalt auto võtmed.

Õnneks oli auto sadamas alles. Konsul parkis selle kindlamasse kohta, tõstis sae autost välja ja informeeris

ka abikaasat asjade käigust. Meesterahvas on praeguseks vabanenud ning Eestisse tagasi jõudnud.

Ungari väikelinna parkimisplatsil sõitis Eesti kodanik sisse teisele autole, põhjustades tollele suuri kah-

justusi. Kuna isik oli alkoholijoobes (ligi 3 promilli), paigutati ta kainenema. Saatkond palus politseilt

kiirmenetlust.

Kohe andis endast saatkonnale märku ka fi rma, kellele auto ja koorem kuulus ning kes ei suutnud

kohaliku politseiga kuidagi ühist keelt leida. Saatkonna vahendusel sai lõpuks fi rma kõik vajaliku kätte

ja maksis juhi eest ka kautsjoni.

Nii 2006. kui ka 2007. aastal sagenesid märkimisväärselt juhtumid, mil Eesti kodanikud peeti

välisriigis piirikontrolli käigus kinni seoses narkootikumide veoga. Avastati nii allaneelatud kui

ka pagasis veetavaid narkootilisi aineid. Enamasti oli tegu noorte inimestega vähemkindlustatud pere-

dest, kellele oli tehtud ahvatlev ettepanek kas kergesti teenida või minna tasuta eksootilisele reisile.

20aastasele noormehele pakkus sõber tulusat töövõimalust ehitajana Prantsusmaal. Prantsusmaal

tehti ahvatlev ettepanek sõita kümneks päevaks Ecuadori puhkama. Kõik reisiga seotud kulud tasus

„kohalik tööandja”. Ecuadorist lahkudes palus „tööandja” kaasa võtta Euroopasse toimetamiseks väike

pakike väidetavalt kuldehetega. Pagasikontroll Ecuadori piiril leidis noormehe pagasist suure koguse

narkootilist ainet ning noormees vahistati.

Eesti kodanikud peeti narkootikumide veos kahtlustatavatena kinni nii Lõuna-Ameerikas, Euroopas

kui ka Aasias.

Välisministeeriumile teadaolevalt võib karistusmäär narkootikumide veo eest ulatuda viieteistkümne

aastani ning karistust tuleb kanda vanglates (eeskätt Lõuna-Ameerikas, aga ka Aasias), kus nii kliima

kui ka olmetingimused erinevad euroopalikest olulisel määral.

Ühegi juhtumi puhul pole „tööandja” ja reisi fi nantseerija tasunud õigusabi eest ega katnud olmekulusid

vanglas. Kõik kulud tuleb kanda kinnipeetul ja tema perekonnal.

2007. AASTAL OSUTATI EESTLASTEST KINNIPEETUTELE ABI 195 KORRAL.

Abi välismaal hättasattunud Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele

Alates 1. maist 2004 osaleb Eesti Euroopa Liidu ühises konsulaarkoostöös, mis tähendab muu hulgas

seda, et riikides, kus Eestil esindust pole, võivad Eesti kodanikud konsulaarabi saamiseks pöörduda

Euroopa Liidu liikmesriikide esinduste poole. Samuti on meie esindused valmis abistama Euroopa

Liidu teiste liikmesriikide kodanikke.

Konsulaarabi osutatakse õnnetuse, surmajuhtumi või haiguse korral, arreteerimise, kinnipidamise või

vangistamise korral, kuriteo ohvriks langemise ning dokumentide kaotamise/varastamise korral. Abi

osutanud riigi esindusele tuleb maksta teenustasu selle riigi määratud ulatuses.

Euroopa Liiduga liitumisest kuni käesoleva ajani pöörduvad Eesti kodanikud Euroopa Liidu liikmesriikide

esinduste poole üldjuhul ajutise reisidokumendi saamiseks, ent 2007. aastal sagenesid juhtumid, kui

abi anti Eesti kodanikest kinnipeetutele.

Endiselt on jõus ka Eesti, Läti ja Leedu vahel 1999. aastal sõlmitud konsulaarkoostöö leping, mis näeb

ette vastastikku konsulaarabi osutamist riikides, kus ühel riigil esindust ei ole, teisel aga on.

2007. AASTAL AIDATI EUROOPA LIIDU TEISTE LIIKMESRIIKIDE KODANIKKE 9 KORRAL.

TEISTE EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE ESINDUSTE POOLT OSUTATI EESTI KODANIKELE

2007. AASTAL ABI KOKKU 24 KORRAL.

Soome kolleeg Bratislavas andis konsulaarabi büroole teada, et Soome fi rmas autojuhina töötav Eesti

kodanik, kes vedas külmutatud marju, on jäljetult kadunud. Mees leiti lõpuks haiglast. Soome tööandja

saatis kohale teise autojuhi, kes juhtimisvõimetu mehe ja sulanud marjad ära tooks. Marjad leiti üles,

aga meie mees kadus taas. Pärast teistkordset leidmist pöördusid soomlased uuesti nõu saamiseks

välisministeeriumisse. Soome konsuli kinnitusel oli mees rahata. Välisministeeriumi konsulaarabi büroo

palus kiiresti abikaasal raha saata. Pärast rahaülekannet välisministeeriumi arvele maksis Soome

konsul summa abivajavale kodanikule välja.

Soovituseks: • Enne reisile asumist tehke kindlaks, kas antud riigis on Eestil välis-

esindus. Varustage ennast vajalike kontaktandmetega.

• Eesti esinduse puudumisel selgitage välja Euroopa Liidu muu

liikmesriigi esinduse asukoht, selle lahtiolekuajad ja telefoninumbrid.

Tööle välisriiki

Järjest enam pöördutakse välisministeeriumi konsulaarosakonna ja meie konsulite poole välisesin-

dustes probleemidega, mis on seotud välismaal töötamisega. Sageli on siirdutud välismaale ametisse

töö ja tööandja kohta eelnevalt informatsiooni kogumata. Esimese ajalehekuulutuse peale kohvreid

pakkides ja välismaale ametisse kiirustades võite end leida üksi võõra riigi lennujaamast ilma töö ja

rahata või, halvemal juhul, langeda inimkaubanduse ohvriks.

Paljud on usaldanud pimesi tuttavate ja sõprade soovitusi ning kirjutanud töölepingule alla selle sisuga

lähemalt tutvumata. Selline kergeusklikkus maksab aga valusasti kätte juhul, kui töötaja välisriigis hai-

gestub või temaga muu õnnetus juhtub. Seetõttu tuleks töölepingu sõlmimisel pöörata erilist tähele-

panu punktidele, mis on seotud sotsiaalsete tagatistega.

Samuti jäetakse eelnevalt välja selgitamata, kas ja mis tingimustel nõutakse sihtriigis töötamiseks töö-

luba. Illegaalselt välisriigis töötamisele aga järgneb üldjuhul riigist väljasaatmine ning üsna tihti riiki

sisenemise keelu kohaldamine mitmeks aastaks.

Paraku ei saa välisministeerium ega ka meie välisesindused petukauba osalisteks langenuil aidata lahen-

dada vaidlusi tööd vahendanud fi rmaga, näiteks nõutada maksmata jäänud palka või lepingus ette-

nähtud töö tagamist. Meie esindused saavad aidata petetuid Eestisse tagasipöördumisel, väljastades

tagasipöördumise dokumendi, või lähedastega ühenduse võtmisel rahalise abi korraldamiseks.

Kui plaanite minna tööle Euroopa Liidu liikmesriiki, võtke peale passi kaasa ka ID-kaart. Tööloa vormis-

tamisega võib minna mitu kuud ja selle aja jooksul saate reisidokumendina kasutada ID-kaarti. Juhime

tähelepanu asjaolule, et tagasipöördumistunnistust saab taotleda üksnes juhul, kui pass on kadunud,

varastatud või muutunud kasutamiskõlbmatuks. Tagasipöördumistunnistuse väljastamisel edastatakse

asjakohane informatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ning pass tunnistatakse kehtetuks.

Soovituseks: • Kontrollige, kas välismaal töötamise võimalust pakkuv ettevõte

on seaduslik.

• Töövahenduse eest tasu küsimine on ebaseaduslik.

• Ametliku töövahendusteenuse litsentsiga fi rmad on fi kseeritud

sotsiaalministeeriumi koduleheküljel.

• Sõlmige võimalikult üksikasjalik tööleping. Kontrollige kõiki detaile,

eriti neid punkte, mis käsitlevad töövõtja sotsiaalseid tagatisi.

• Uurige, millise kindlustuse on tööandja Teile teinud ja kas selle kind-

lustusega on kaetud kõik Teie tööga kaasnevad võimalikud riskid.

• Selgitage välja, kas sihtriigis töötamiseks on nõutav tööluba.

Täpsema ülevaate saamiseks, millele välisriiki tööle minnes tuleks eelnevalt tähelepanu pöörata, soovitame

tutvuda sotsiaalministeeriumi koduleheküljega alalõigus Tööturg http://www.sm.ee/est/pages/index.html.

Tähelepanu!• Konsulaarametnik ei saa tegeleda töö vahendamisega ega taotleda kellelegi asukoha-

riigis tööluba.

• Konsulaarametnik ei saa lahendada vaidlusi tööandjaga ega nõuda välja Teie saamata

jäänud töötasu.

Konsulaati pöördusid kaks Eesti noormeest, kes palusid abi peavarju leidmisel New Yorgis. Konsul selgitas

noormeestele, et peavarju leidmisega konsulaat abistada ei saa, soovitades neil võtta ühendust lähe-

dastega Eestist, et need rahaga toetaksid. Eestist abi saamisega ei olnud probleeme, kuna noormehi oli

kohe nõus aitama üks nende sõpradest ning samuti ühe noormehe isa.

Pikemalt noormeestega vesteldes selgus, et noored olid tulnud USAsse tööle raamatuid müüma. Tuli

välja, et nendega sarnaselt oli sel suvel USAs raamatuid müümas ligi 400 Eesti tudengit. Poiste sõnul

värbasid neid tööle eelnevatel aastatel New Yorgis tööl olnud noored, kes iga värvatu pealt endale

kasumit teenisid. Poisid olid läbinud Eestis koolituse, kus neile õpetati, kuidas oma võimeid arendada

ja elus eesmärke saavutada ning kuidas kiiresti rikkaks saada.

Raamatute müümise eesmärgil USAsse saabuvatele noortele ei ole elamispinda tagatud. Igaüks pidi

selle endale ise leidma. Sellest, et neil USAsse saabudes ei ole öömaja, informeeritakse noori juba Eestis.

Tööd tehakse neli kuud, kuus päeva nädalas, 14 tundi päevas, (moto on, et tööpäev peab algama

koputusega esimesele koduuksele kell 7.58 hommikul). Poisid leidsid, et just selletaoline seiklevalt raha

teenimine ongi põnev ja paneb neid igatepidi proovile. Noortele tehakse selgeks, et niimoodi õpivad

nad taluma pingelisi situatsioone, võtma vastu strateegilisi otsuseid jne.

Samal päeval olevat Eesti Majja pöördunud kaks neiut, kes olid samuti raamatuid müünud ning tahtsid

enne Eestisse sõitu New Yorki külastada. Paar päeva hiljem aga tuli konsulaati raamatumüüjast noormees,

kes Floridas tööl olles oma passi kaotas.

Ükski neist noortest mingit raha endale ei teeninud, rahast jätkus vaid neljaks kuuks kohapealseks

elamiseks.

Registreerimine

Eesti kodanikel on nii Eesti välisesindustes kui ka välisministeeriumis võimalik registreerida enda lühiajaline

viibimine välisriigis või enda sealne uus elukoht.

Ajutiselt välisriigis viibimise registreerimine on mõeldud eelkõige turistidele, kes lähevad kõrgendatud

ohuga piirkonda (kus on sõjaseisukord, terrorismioht vms). Välisriigis püsivalt elava Eesti kodaniku

registreerimine on mõeldud neile, kes elavad välisriigis (ei viibi seal turistina). Taotlusankeedil olevad

püsiva elukoha andmed edastatakse Eesti rahvastikuregistri volitatud töötlejale, kes kannab need

registrisse. Korrektsete elukohaandmete olemasolu rahvastikuregistris võimaldab tagada kodanikule

õigused, mida riik korraldab rahvastikuregistri andmetele tuginedes.

Nii püsivalt kui lühiajaliselt registreerunute antud informatsiooni alusel saame vajadusel olukorras,

kus piirkonnas viibivate Eesti kodanike elule või tervisele on karta tõsist ohtu, korraldada operatiivset

konsulaarkaitset kas Eesti esinduse või Euroopa Liidu muu liikmesriigi saatkonna kaasabil.

Registreerimisankeedid on saadaval välisministeeriumi kodulehel aadressil http://www.vm.ee/

Täidetud ankeedi võib saata välisministeeriumile (kas faksiga +372 6377 454 või posti teel aadressile

Islandi väljak 1, Tallinn 15049) või asukohariigis asuvale Eesti välisesindusele või aukonsulile. Samuti on

võimalik Interneti-põhine registreerimine aadressil http://www.vm.ee/registreerumine/.

2007. AASTAL REGISTREERITI KOKKU 5609 VÄLISRIIGIS VIIBIVA EESTI KODANIKU ANDMED.

Soovituseks: Vahel on ka kodustel vaja reisil olijale midagi teatada. Juba enne reisile

minekut tasub kokku leppida koduga sidepidamise võimaluses.

Reisimine kriisipiirkonda

Plaanides sõitu riikidesse, kus võivad toimuda rahvarahutused või relvastatud konfl iktid või puhkeda

epideemiad või kus on ebastabiilsed ilmastikutingimused, tuleb arvestada võimalike riskidega ning

sellega, et reisitakse omal riisikol. Enne reisile asumist tuleks hoolega läbi mõelda, kas võetav risk on

õigustatud ning millised võivad olla sellise seikluse tagajärjed. Sihtriigi kohta tuleks hankida võimali-

kult palju teavet, et saada adekvaatne pilt võimalikest ohtudest. Kindlasti tuleb sõlmida reisikindlus-

tusleping.

Tähelepanelik tuleks olla liikumisel rahvarikastes kohtades, turistide hulgas populaarsetes ostu- ja meele-

lahutuskeskustes, samuti religioossetes kogunemispaikades. Eriti ettevaatlik tuleb olla välismaalaste

seas tuntud ööklubides, baarides ja restoranides, mis on sageli olnud terrorirünnakute sihtmärgiks.

Samuti on soovitav mitte külastada kohti, mida ei hõlma politsei-, sõjaväe- ega muude julgeoleku-

üksuste valve.

Soovituseks: • Enne reisile asumist sõlmige kindlasti reisikindlustusleping. Välis-

ministeerium ega välisesindused ei tasu haigla- ega transpordi-

arveid.

• Täitke registreerimisankeet ja edastage see välisministeeriumi

konsulaarosakonda, et konsulaarteenistusel oleksid olemas nii

Teie kui Teie lähedaste kontaktandmed.

• Reisimisel nakkushaiguste riskipiirkonda viige ennast kurssi, millis-

tesse haigustesse on sihtriigis oht nakatuda ning tehke ära vajali-

kud kaitsesüstid.

• Sihtriigis järgige kohalike pädevate ametiasutuste soovitusi ja

teateid nii turvalisuse kui epidemioloogilise olukorra kohta riigis.

Konsulaarmissioonid

Vastavalt konsulaarseadusele võib konsulaarametnik asukohariigi välisministeeriumi nõusolekul

osutada konsulaarteenust ja konsulaarabi välisriigis, kus Eestil välisesindus puudub. Lühiajaline konsu-

laarmissioon tugineb rahvusvahelises praktikas konsulaarsuhete Viini konventsioonile. Konsulaarmis-

sioone lähetatakse riikidesse, kus Eesti Vabariigil välisesindusi ei ole, kuid esineb põhjendatud vajadus

konsulaartoimingute, peamiselt Eesti kodaniku passi taotluste edastamise järele, arvestades asjaoluga,

et aukonsulite pädevus ei võimalda mitmeid konsulaartoiminguid sooritada. Nimetatud asjaolust

tingituna korraldatakse missioone eeskätt riikidesse, kus on suur Eesti kodanike kogukond. Konsu-

laarmissioonidega alustati 2005. aastal: toimusid lühiajalised lähetused Brasiiliasse, Austraaliasse ning

Venezuelasse, 2006. aastal toimusid konsulaarmissioonid Argentinasse, Austraaliasse ning Uus-Mere-

maale ja Brasiiliasse, 2007. aastal Austraaliasse.

11.07 – 13.08.2007 Austraalias

Info konsulaarmissiooni aja ning kutsekonsuli osutatavate teenuste kohta oli eelnevalt üleval nii Austraalia

eestlaste kodulehel kui ka välisministeeriumi kodulehel, asjaomane teade ilmus ka Austraalia eestlaste

nädalalehes Meie Kodu. Aukonsulite kogutud informatsiooni põhjal sai kindlaks määratud ka need lin-

nad, kus oli kõige rohkem taotlejaid ning mida seekordne missioon hõlmas: Sydney, Melbourne, Hobart

ja Brisbane. Kutsekonsul võttis missiooni käigus vastu 119 passitaotlust (Sydneys 63, Melbourne’is 27,

Hobartis 8, Brisbane’is 21), väljastas 4 passi, teostas 24 ametlikku kinnitust ning 3 tõestamistoimingut,

edastas 3 dokumendi tellimise taotlust ning võttis vastu 1 elamisloa taotluse.

Aukonsulid

Konsulaarteenistuses on kutsekonsulite kõrval märkimisväärne osa ka Eesti Vabariigi aukonsulite tegevusel.

Aukonsulid on asukohariigis ühiskondlikult kõrgel positsioonil olevad lugupeetud inimesed, kes soo-

vivad oma teadmiste ja oskustega edendada Eesti ja asukohariigi vahelisi suhteid nii äri, kultuuri kui ka

muudes elutähtsates valdkondades. Eesti aukonsulite taust on kirev, paljud neist on tegevad äris – ette-

võtjate ja nõustajatena, lisaks haridussfääris, õigusalal või kultuuri valdkonnas. Aukonsulid ei saa oma töö

eest Eesti riigilt tasu.

Arvestades eestlaste reisi- ja seiklushimuga, on äärmiselt oluline, et Eesti kodanikud saaksid abi ja nõu ka

nendes maailma riikides, kus Eestil diplomaatilisi esindusi pole, ning et abivajaja ei peaks abi saamiseks

läbima pikki vahemaid. Selleks toimubki järjepidev aukonsulite võrgustiku väljaarendamine.

Tänu Eesti aukonsulite ülemaailmsele võrgustikule oleme esindatud sellistes kaugemates regioonides

nagu Kagu-Aasia, Austraalia, Aafrika, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika – kokku on ametis 103 aukonsulit

50 riigis (seisuga 1. jaanuar 2008).

2007. aastal avati neli aukonsuli juhitavat konsulaarasutust: Prantsusmaal (Lille), Ameerika Ühendriikides

(Seattle), Soome Vabariigis (Tampere) ja Itaalia Vabariigis (Cagliari).

Tegevuse lõpetasid aukonsul Jordaania Hašimiidi Kuningriigis ja aukonsul Argentiinas.

2008. aastal ootavad avamist aukonsuli juhitavad konsulaarasutused Tuneesia Vabariigis (Tunis), Aust-

raalia Ühenduses (Perth), Uus-Meremaal (Wellington), Brasiilias (Rio de Janeiro) ja Taani Kuningriigis

(Klaksvik). Lisaks on 2007. aastal menetlusse võetud aukonsuli kandidaadid Itaalias, Soomes, Kasahstanis,

Singapuris, Tais, Prantsusmaal, Keenias, USAs, Leedus, Jordaanias, Namiibias, Hollandis, Hispaanias,

Aserbaidžaanis.

Enamalt jaolt on aukonsuliteks välisriigi kodanikud, kes on väga hästi kursis Eesti eluoluga − regulaarselt

toimub aukonsulite ja välisministeeriumi vahel infovahetus ning lisaks korraldab välisministeerium paari-

aastase intervalliga aukonsulite konverentse, mille eesmärgis on Eesti olulisemate ühiskonna ja majan-

duspoliitiliste arengute tutvustamine. Järgmine aukonsulite konverents on kavas korraldada 2008. aasta

kevadel.

Valimised

2007. aastal viisid välisesindused läbi Riigikogu valimisi. Välisriigis on õigus hääletada alaliselt välisriigis

elavatel ja seal ajutistelt viibivatel Eesti kodanikel. Hääletada sai kirja teel või vahetult välisesinduses

kokku 38 punktis üle maailma. Elektroonilise hääletamise võimalust pakkus 33 välisesindust.

Riigikogu saadikuid valis esindustes kokku 3349 kodanikku, nendest 719 kirja teel ja 2568 esindustes.

E-hääletamas käis esindustes 62 kodanikku. Enim oli valijaid Torontos (727), Helsingis (453), Stockholmis

(297), Brüsselis (285), Sydneys (219) ja Washingtonis (133).

Konsulaarseadusest tulenevalt on aukonsuli

peamised ülesanded: • osutada konsulaarabi ja teatud konsulaarteenuseid ning kaitsta

Eesti kodanike ja juriidiliste isikute õigusi ja seaduslikke huve;

• jälgida konsulaarpiirkonna poliitilist, majandus-, ühiskonna- ja

kultuurielu;

• Eesti tutvustamine ja suhete loomine ja arendamine konsulaar-

piirkonna ametiasutuste ja -isikutega.

• Levinumad aukonsulite teostatavad konsulaartoimingud on passide

ja tagasipöördumisdokumentide väljastamine, dokumentide edas-

tamine ja tellimine ning konsulaarabi osutamine hädasolijaile.

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

Suursaatkond Washingtonis

Tel (1 202) 588 01 01

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.org

Peakonsulaat New Yorgis

Tel (1 212) 883 06 36

e-mail: [email protected]

http://www.nyc.estemb.org

Aukonsul Los Angelesis

Tel (1 818) 340 5766

e-mail: [email protected]

Aukonsul Chicagos

Tel (1 312) 595 25 26

e-mail: [email protected]

Aukonsul Portsmouthis

Tel (1 603) 433 0929

e-mail: irjacilluff [email protected]

Aukonsul Seattles

Tel (206) 310 2153

e-mail: [email protected]

ARMEENIA

Aukonsul Jerevanis

Tel (374 10) 263973, (374 10) 220138

e-mail: [email protected],

[email protected]

AUSTRAALIA

Aupeakonsul Sydneys

Tel (61 2) 98 10 74 68

e-mail: [email protected]

Aukonsul Tasmaanias

Tel (61 3) 6229 17 05

e-mail: [email protected]

AUSTRIA

Suursaatkond Viinis

Tel (43 1) 50 377 61 11

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.at

Aupeakonsul Salzburgis

Tel (43 662) 84 84 96

e-mail: [email protected]

Aukonsul Viinis

Tel (43 1) 503 08 08

e-mail: [email protected]

BELGIA

Suursaatkond Brüsselis

Tel (32 2) 779 07 55

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.be

Aukonsul Antwerpenis

Tel (32) 322 24 002, Mob. (32) 473 92 73 51

e-mail: [email protected]

Aukonsul La Louvière’is

Tel (32) 64 541 247, Mob. (32) 476 492 315

e-mail: [email protected]

BRASIILIA

Aupeakonsul São Paulos

Tel (55 11) 3759 3800/ 3759 3899

e-mail: [email protected]

Aukonsul Santoses

Tel (55 13) 32 31 48 86

e-mail: [email protected]

BULGAARIA

Suursaatkond Sofi as

Tel (359) 2 937 9900

e-mail: Embassy.Sofi [email protected]

Aukonsul Sofi as

Tel (359) 2 986 16 61, 981 3711

e-mail: [email protected]

COSTA RICA

Aukonsul San Josés

Tel/faks (506) 259 30 94

e-mail: [email protected]

DOMINIKAANI VABARIIK

Aukonsul Santo Domingos

Tel (1 809) 385 2839

e-mail: [email protected]

ECUADOR

Aukonsul Quitos

Tel (593 2) 29 86 666

e-mail: [email protected]

EGIPTUS

Erimissioon Kairos

Tel (20) 2 /2728 9216

e-mail: [email protected]

FILIPIINID

Aupeakonsul Manilas

Tel (632) 832 32 83, 832 32 95

e-mail: [email protected]

Aukonsul Olongapos

Tel (632) 832 32 83, 832 32 95

e-mail: [email protected]

GRUUSIA

Suursaatkond Tbilisis

Tel (995) 32 365 122

e-mail: [email protected]

HIINA

Suursaatkond Pekingis

Tel (86 10) 64 63 79 13

e-mail: [email protected]

Aukonsul Macaus

Tel (853) 33 22 66

e-mail: [email protected]

HISPAANIA

Suursaatkond Madridis

Tel (34 91) 426 16 71

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.es

Aukonsul Barcelonas

Tel (34 93) 416 00 11, 237 15 95

e-mail: [email protected]

Aukonsul Sevillas

Tel (34 95) 408 10 60

e-mail: ff [email protected]

HOLLAND

Suursaatkond Haagis

Tel (31 70) 302 90 50

e-mail: [email protected]

Aupeakonsul Amsterdamis

Tel (31 20) 316 54 40

e-mail: [email protected]

Aukonsul Rotterdamis

Tel (31 10) 231 06 39, Mob (31) 622 20 96 93

e-mail: [email protected]

IIRIMAA

Suursaatkond Dublinis

Tel (353 1) 219 67 30

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.ie

Eesti diplomaatilised ja konsulaaresindused (seisuga jaanuar 2008)

IISRAEL

Erimissioon Tel Avivis

Tel (972) 3 754 0735

e-mail: [email protected]

INDIA

Eesti konsul New Delhis

Tel (91 11) 414 97 500

e-mail: [email protected]

http://www.delhi.vm.ee

Aukonsul New Delhis

Tel (91 11) 295 523 70/71

e-mail: [email protected]

Aukonsul Mumbais

Tel (91 22) 65768803 / 65768806 / 65768809

e-mail: [email protected];

[email protected]

ISLAND

Aupeakonsul Reykjavíkis

Tel (354) 511 11 11

e-mail: [email protected]

ITAALIA

Suursaatkond Roomas

Tel (39 06) 844 07 510

e-mail [email protected]

http://www.estemb.it

Aukonsul Torinos

Tel (39 011) 81 71 307

e-mail: [email protected]

Aukonsul Firenzes

Tel (39 055) 588 313, 580 955

e-mail: [email protected]

http://www.consolatoestonia.it

Aukonsul Genovas

Tel (39 010) 24 64 317

e-mail: [email protected]

Aukonsul Napolis

Tel (39 081) 55 14 510

e-mail: [email protected]

Aukonsul Milanos

Tel (39 02) 5832 5411

e-mail: [email protected]

JAAPAN

Suursaatkond Tokios

Tel (813) 54 12 72 81

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.or.jp

KANADA

Suursaatkond Ottawas

Tel (1 613) 789 42 22

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.ca

Aukonsul Torontos

Tel (1 416) 461 07 64

e-mail: [email protected]

Aukonsul Vancouveris

Tel (1 604) 408 26 73

e-mail: [email protected]

Aukonsul Montrealis

Tel (1 514) 397 7441

e-post: [email protected]

KREEKA

Suursaatkond Ateenas

Tel (30 210) 74 75 660

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.gr

Aukonsul Pireuses

Tel (302310) 26 07 07

e-mail: [email protected]

Aukonsul Th essalonikis

Tel (30 2310) 260707, 260709

e-mail: fl [email protected]

Aukonsul Patrases

Tel (30 210) 891 9514

e-mail: [email protected]

KÜPROS

Aukonsul Nikosias

Tel (357 22) 55 50 00

e-mail: [email protected]

e-mail: [email protected]

LEEDU

Suursaatkond Vilniuses

Tel (370 5) 278 02 00

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.lt

LIIBANON

Aukonsul Beirutis

Tel (961 4) 41 54 18, 91 68 68

e-mail: [email protected]

LUKSEMBURG

Aukonsul Luxembourgis

Tel (352) 26 26 02 02

e-mail: [email protected]

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK

Aukonsul Kaplinnas

Tel (27 21) 913 38 50

e-mail: [email protected]

Aukonsul Johannesburgis

Tel (27) 82 550 63 63

e-mail: [email protected]

LÄTI

Suursaatkond Riias

Tel (371) 678 12 020, 678 12 026

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.lv

MALTA

Aukonsul Sliemas

Tel (356) 21 378 888, 21 343 790

e-mail: [email protected],

[email protected],

[email protected]

MAROKO

Aukonsul Casablancas

Tel (212 22) 26 96 05

e-mail: [email protected]

MEHHIKO

Aukonsul Bosques de las Lomas

Tel (52 55) 52 80 80 80, 91 38 80 73, 52 82 02 46

e-mail: [email protected]

MOLDOVA

Aukonsul Chişinăus

Tel (373) 22 75 84 73

e-mail: [email protected]

MONACO

Aukonsul Monte Carlos

Tel (377) 93 50 08 58

e-mail: [email protected]

http://www.exel-monaco.com/

NORRA

Suursaatkond Oslos

Tel (47) 22 54 00 70

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.no

Aukonsul Trondheimis

Tel (47) 73 80 21 50

e-mail: [email protected]

Aukonsul Bergenis

Tel (47) 55 21 54 00

e-mail: [email protected]

Aukonsul Tromsøs

Tel (47) 77 60 35 00, 68 31 37

e-mail: [email protected]

Aukonsul Stavangeris

Tel (47) 51 63 50 00

e-mail: [email protected]

PAKISTAN

Aukonsul Islamabadis

Tel (92 51) 287 66 03

e-mail: [email protected]

POOLA

Suursaatkond Varssavis

Tel (48 22) 88 11 810

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.pl

Aukonsul Szczecinis

Tel (48 91) 812 3820

e-mail: [email protected]

Aukonsul Poznańis

Tel (48 604) 558 899, (48 61) 886 28 40

e-mail:[email protected]

Aukonsul Krakowis

Tel (48 12) 4291210

e-mail: [email protected]

PORTUGAL

Suursaatkond Lissabonis

Tel (351) 21 319 41 50

e-mai: [email protected]

http://www.embest.pt

Aukonsul Portos

Tel (351) 22 340 25 00

e-mail: [email protected]

Aukonsul Taviras

Tel (351) 281 321 779

e-mail: [email protected]

PRANTSUSMAA

Suursaatkond Pariisis

Tel (33 1) 56 62 22 00

e-mail: [email protected]

http://www.est-emb.fr

Aukonsul Toulouse’is

Tel (33 5) 61 70 08 45

e-mail: [email protected]

Aukonsul Lyonis

Tel (33 4) 78 57 42 20

e-mail: [email protected]

Aukonsul Nancys

Tel (33 3) 83 40 24 00

e-mail:[email protected]

Aukonsul Lille’is

Tel ((33 3) 20 52 02 36

e-mail: [email protected]

ROOTSI

Suursaatkond Stockholmis

Tel (46 8) 54 51 22 82

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.se

Aukonsul Visbys

Tel (46 498) 21 88 93

e-mail: [email protected]

Aukonsul Malmös

Tel (46 40) 23 60 10, 24 37 80

e-mail: [email protected],

[email protected]

Aukonsul Karlskronas

Tel (46 455) 824 90

e-mail: info@advokatfi rmanwerner.se,

lars.werner@advokatfi rmanwerner.se

Aukonsul Eskilstunas

Tel (46 16) 132092

e-mail: [email protected]

Aukonsul Göteborgis

Tel (46 31) 604 960

e-mail: [email protected]

SAKSAMAA

Suursaatkond Berliinis

Tel (49 30) 254 606 00, 254 606 11

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.de

Aukonsul Hamburgis

Tel (49 40) 450 40 26

e-mail: [email protected]

Aukonsul Düsseldorfi s

Tel (49 211) 432 237

e-mail: [email protected]

Aukonsul Kielis

Tel (49 43) 151 323

e-mail: [email protected]

Aukonsul Stuttgartis

Tel (49 71) 4130 82 02

e-mail: [email protected]

Aukonsul Münchenis

Tel (49 89) 46 23 14 30

e-mail: [email protected]

SOOME

Suursaatkond Helsingis

Tel (358 9) 622 02 60

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.fi

Aukonsul Oulus

Tel (358 10) 588 66 00, 55 86 639

e-mail: [email protected]

Aukonsul Turus

Tel (358 2) 251 6140

e-mail: [email protected] , [email protected]

Aukonsul Nylandis

Tel (358 40) 51 65 459

e-mail: [email protected]

SUURBRITANNIA

Suursaatkond Londonis

Tel (44 20) 7589 34 28

e-mail: [email protected]

http://www.estonia.gov.uk

Aukonsul Cheltenhamis

Tel (44 1242) 22 44 33

e-mail: [email protected], [email protected]

Aukonsul Šotimaal, Paisleys

Tel (44 141) 889 5113

e-mail: [email protected]

Aukonsul Walesis

Tel (44 18) 74 611 777

e-mail: [email protected]

ŠVEITS

Aukonsul Zürichis

Tel (41 1) 926 88 37

e-mail: [email protected]

TAANI

Suursaatkond Kopenhaagenis

Tel (45) 39 46 30 70

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.dk

Aukonsul Århusis

Tel (45) 70 10 05 55

e-mail: [email protected]

Aukonsul Holsteinborgis

Tel (45) 55 459 005

e-mail: [email protected]

Aukonsul Rønnes

Tel (45) 56 93 15 00

e-mail: [email protected]

Aukonsul Odenses

Tel (45) 66 14 47 14

e-mail: [email protected]

TAI

Aukonsul Bangkokis

Tel (662) 690 3779

e-mail: [email protected]

www.estonia.or.th

TŠEHHI

Suursaatkond Prahas

Tel (420) 257 011 180

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.cz/

TŠIILI

Aukonsul Santiagos

Tel (56 2) 235 44 40

e-mail: [email protected]

TÜRGI

Suursaatkond Ankaras

Tel (90 312) 40 56 970

e-mail: [email protected]

http://www.estemb.org.tr

Aukonsul Istanbulis

Tel (90 212) 232 44 00

e-mail: [email protected]

Aukonsul Antalyas

Tel (90 242) 312 00 01

e-mail: [email protected],

[email protected]

Aukonsul Izmiris

Tel (90 232) 478 42 41

e-mail: [email protected]

UKRAINA

Suursaatkond Kiievis

Tel (380 44) 590 07 80, 590 24 40

e-mail: [email protected],

[email protected]

http://www.estemb.kiev.ua

UNGARI

Suursaatkond Budapestis

Tel (361) 354 25 70

e-mail: [email protected]

Aupeakonsul Budapestis

Tel (361) 485 52 00, 485 5409

e-mail: [email protected]

URUGUAY

Aukonsul Montevideos

Tel/ faks (598 2) 710 9589

e-mail: [email protected]

VALGEVENE

Peakonsulaat Minskis

Tel (375 17) 219 8830

e-mail: [email protected]

VENEMAA

Suursaatkond Moskvas

Tel (7 495) 737 36 40, 737 36 48

e-mail: [email protected], Consulate.

[email protected]

http://www.estemb.ru/

Peakonsulaat Peterburis

Tel (7 812) 702 09 20, 702 09 24

e-mail: [email protected]

http://www.peterburg.estemb.ru

Peterburi Peakonsulaadi Pihkva Kantselei

Tel (7 811 2) 725 380

e-mail: [email protected]

VENETSUEELA

Aukonsul Valencias

Tel./ faks (58 241) 826 1580

e-mail: [email protected]

Välisministeerium

Konsulaarosakond

6377 440

[email protected]

Koostajad: Lauri Bambus, Gaida Rattus, Gerli Roos,

Kerli Veski, Monika Tabor, Triin Hiiesalu

Keeletoimetaja: Epp Väli

Kujundus: Ilmsilm

Konsulaarteenistus2007