-
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Tsiviilasja number 2-08-76058
Kohus Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja
Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2012, Tallinn
Tsiviilasi
N S hagi AS Eesti Ajalehed vastu ebaõigete andmete
ümberlükkamiseks, edaspidi hageja õiguste rikkumisest hoidumiseks
kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6071,61 eurot
Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.09.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N S apellatsioonkaebus, AS Eesti
Ajalehed vastuapellatsioonkaebus
Istugi toimumise aeg 30.01.2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja N S (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxx), lepingulised
esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov ja vandeadvokaat Ramon Rask
Kostja AS Eesti Ajalehed (endise ärinimega Eesti Ekspressi
Kirjastuse AS, registrikood 10004521, asukoht Narva mnt 11E, 10151
Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Villu Otsmann ja
vandeadvokaadi vanemabi Karmen Turk
Resolutsioon
Jätta Harju Maakohtu 29.09.2011 otsus muutmata ja
apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte kanda.
Jätta rahuldamata AS Eesti Ajalehed taotlus ja eelotsuse taotlus
Euroopa Liidu kohtule esitamata.
-
2
Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes
vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses
Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise
taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks
või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja
põhjendused
14.11.2008 esitas N S Harju Maakohtule hagi AS Eesti Ajalehed
vastu. N S palus: 1. Mõista Eesti Ajalehed AS-lt välja 30.10.2008
artiklis “Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks
reformierakondlased” sisalduvate alljärgnevate ebakohaste
väärtushinnangute ja mittetõeste faktiväidete avaldamisega
tekitatud mittevaralise kahju õiglane hüvitis vastavalt kohtu
äranägemisele:
1.1.väär faktiväide: hageja lükkas Riigikogus läbi kaitstavate
loodusobjektide seaduse muutmise; 1.2. ebakohane
väärtushinnang:
1.2.1. hageja kujutamine ainuisikulise seaduste muutjana; 1.2.2.
hageja kujutamine valede ja manipulatsioonide abil kaitstavate
loodusobjektide
seaduse muutjana; 1.2.3. kaitstavate loodusobjektide seaduse
(pärast muudatusettepanekute sisseviimist
2001) kujutamine oma olemuselt kuritegeliku või selle
toimepanemisele üleskutsuva seadusena;
1.2.4. hageja põhjendamatu seostamine Margus Kübara ja Avo
Ombleriga kontekstis, kus nimetatud isikutele omistatakse
kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maadevahetustehingute
sooritamist;
1.2.5. hageja ja tema tutvusringkonna asetamine ühisnimetaja “S
grupeering” alla ja seeläbi mulje loomine, justkui hageja ja tema
tutvusringkond moodustaks kuritegeliku ühenduse. 2. Mõista Eesti
Ajalehed AS-lt välja 19.02.2009 artiklis “Kaheksa ärigrupeeringut,
kes valitsevad Eestit” sisalduva alljärgneva ebakohase
väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju õiglane
hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele: 2.1. ebakohane
väärtushinnang: „Ekspress on kirjutanud Sst kui maadevahetuse
tegelikust algatajast. Aga teda pole võimud Annuse kombel rattale
tõmmanud – ju pole siis nii vanade asjade kohta kompromiteerivaid
linte, kõik paberid on korras ning tegemist on ikkagi
valitsuspartei ühe olulise tegelasega.“ 3. Kohustada Eesti Ajalehed
AS lükkama meediaväljaandes Eesti Ekspress (nii elektroonilises
keskkonnas kui paberkandjal) ümber järgmise 30.10.2008 artiklis
“Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased”
avaldatud ebaõige faktiväite:
3.1. Hageja lükkas Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide
seaduse muutmise; 4. Mõista Eesti Ekspressi Kirjastuse AS-lt välja
30.10.2008 artikli “Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks
reformierakondlased” juures alljärgnevalt avaldatud ebakohaseid
-
3
väärtushinnanguid ja mittetõeseid faktiväiteid sisaldavate
kommentaaridega tekitatud mittevaralise kahju õiglane hüvitis
vastavalt kohtu äranägemisele:
4.1. “Ken: Kuidas on võimalik pättidest lahti saada? 30.10.2008
09:12 S on lihtlabane valgekraest pätt. Kogu tema äri põhineb
poliitilistel privileegidel, mis on tüüpiline endistele
komsomolidele. Tuleb olla poliitikas aktiivne, et saaks olla pumba
juures ja mõjutada pumba tegevust omakasu eesmärkidel. Ma arvan, et
on palju neid ausaid inimesi kes südamest soovivad KAPO-lt S
tegevuse uurimist. Kuid kuidas, kui see mees pidi olema ka KAPO
komisjoni liige? Mida siis teha nende poliitiliste prostituutide,
sahkerdajate, pättide või MAFFIAGA?”
4.2. “MUSKETÄR: Pättidel kah nüüd legaalne nimetus... 30.10.2008
10:40 Tänaseks võime väita, et ka pätid on saanud endale legaalse
nimetuse, nüüd nimetatakse neid ärimeesteks. Isegi tänasel
kohtuistungil T üle, üritab kaitsja muuta kohtuistungi kinniseks ja
seda ikka selleks, et ärimeeste pätitembud välja ei tuleks. Mis aga
Ssse puutub, siis selle vennikese plekist peldik, mida ta ise
nimetab bussijaamaks on juba ära peidetud...”
4.3. “Kardinal: suli, suur ja väike 30.10.2008 10:58 Pealtnäha
paistab muidugi, et S on suur suli. Tegelikult on S nürimeelne
jõujunn, keda motiveerib esmalt ahnus. Peamine pätt ja tegelik
skeemi-mees on ikka Kranich. Näeb küll S kõrval kidur välja, aga
kurje mõtteid liigub tema peas alati. Juba Lääne Eesti Panga
pankrotisusserdusest alates.“
4.4. “nublu: 30.10.2008 11:07 Ausalt öeldes hakkas seda lugu
lugedes halb. Masendav, millised inimesed on Eesti Vabariigi
riigijuhid. Nad ei ole mitte lihtsalt sulid, vaid sulaselged vargad
ja kurjategijad. Võibolla oleks meile kõigile parem sellest üldse
mitte kuulda ja kõik need korruptsiooniprotsessid peaksidki olema
kinnised.”
4.5. “Ossa 30.10.2008 14:23 Ega sinna midagi parata ka pole, iga
varanduse taga on varjul kuritegu, ammuteada asi. kagebiitidele on
siin riigis ikka roheline tee, kes sahkerdab riigi (rahva) metsaga,
kes müüb juba riiki, tema saladusi. Kokkuvõttes kõik üks, S peaks
võrdselt Simmiga saama aga sittagi, suured sulid
tõllas.........”
4.6. “???: 30.10.2008 14:31 Kas see tuleb tõesti uudisena, et
Reformierakondlased on vargad ja jätised?”
4.7. “vahindra: 30.10.2008 18:41 Selle loo peale - aga sellest
ju üritati kirjutada varemgi, ainult et kellelgi oli vaja hoida
tuld Villu peal - tuleks S koos bandega kinni panna ja nende
hoidmiskulud jätta mainitud 61le riigikogu liikmele. Toitu toogu
pättajakirjanikud.”
4.8. “Rein: 30.10.2008 20:26 Tegelikult on ju teada, et esimene
miljon saadakse mustalt. Nii on see olnud igas riigis. Et S on
pättide pätt ja mitmed teised on pätid, on peaaegu et loomulik. Kui
ripakil rikused jagatud, siis algab normaalne majandamine.
Venelasele 09:24 - ega siis Vene riigis teisiti pole, seal veel
hullem. AGA kõige rohkem vapustas mind see Eesti metsade lagedaks
raiumine. Metsad võivad küll kellelegi kuuluda, kuid looduse
tervise mõttes on need meie kõigi omad. Ja ka see, et Eesti
-
4
riik ja Põhiseaduse preambula on sihukestele mölakatele
peldikupaberiks. Kas on ärimehi, kes kasvõi veidigi mõtleksid ka
riigi, st teiste kodanike huvidele? Masendav! Kui tuleks tänaval
vastu, sülitaksin Sle näkku ja oleksin valmis väärteo eest
karistust kandma. Valetada Riigikogus, et saada kannikas endale!
Pask!”
4.9. “jokk 31.10.2008 18:47 Kübar vahetas oma maad Valgamaal,
sel ajal oli seal prefekt Otsalt, kes on ka Kübara parim sõber ning
loomulikult ei puudu sellest seltskonnast S. Jõudu
õiguskaitseorganid, et olete selliste meeste osas saamatud. Väiksed
sulid võllas, suured tõllas ja kaitse all.”
4.10. “uskumatu 02.12.2008 07:45 Tõepoolest Tartu vargad on end
Toompeale mehkeldanud.” 5. Kohustada Eesti Ajalehed AS edaspidi
hoiduma ajalehes Eesti Ekspress jt tema poolt hallatavates
meediaväljaannetes avaldamast teoseid, milles seostatakse hagejat
negatiivses valguses ebaseaduslike maadevahetustehingutega pelgalt
asjaolude pinnalt, et hageja oli kaitstavate loodusobjektide
seaduse eelnõu menetlemise ajal 2001 Riigikogu ja
keskkonnakomisjoni liige ning osales eelnõu teisel lugemisel
15.05.2001 asendusettekandjana.
Kostja on avaldanud artiklis „Maadevahetuse pöörasid
parseldamiseks reformierakondlased“ (edaspidi artikkel) faktiväite,
nagu oleks hageja lükanud Riigikogus läbi kaitstavate
loodusobjektide seaduse muutmise. See faktiväide on väär, kuna
hagejal ei olnud kõne all oleva seaduse muutmisel määravat, veel
enam otsustavat rolli. Artiklis esitatakse lisaks eelmärgitud
valele faktiväitele veel teisi fakti- ja väärtushinnanguid, mis
kostja poolt valitud meelevaldsesse konteksti asetades loovad N Sst
kuvandi kui kuritegeliku ühenduse juhist (artikli juhtmõte: “S
grupeering. Üks muutis seadust, teine andis laenu, kolmas ja neljas
vahetasid riigiga maid“). Taoline kuvand kujutab endast
põhjendamatut väärtushinnangut, mis teotab N S au ja kahjustab tema
head nime.
Artiklis „Kaheksa ärigrupeeringut, kes valitsevad Eestit“
(edaspidi jätkuartikkel) avaldatud faktiväide selle kohta, et N S
on „maadevahetuse algataja“, on põhjendamatu nendel samadel
põhjustel, mis artiklis avaldatud faktiväide ja väärtushinnangud.
Hageja on olnud pelgalt seadusemuudatust menetlenud Riigikogu
koosseisu ja keskkonnakomisjoni liige; hageja ei ole kunagi
osalenud üheski maadevahetuse tehingus. Artiklis ja jätkuartiklis
on teadlikult esitatud faktiväiteid ja väärtushinnanguid viisil,
mis üritab hagejat siduda avalikkuse silmis negatiivse hinnangu
pälvinud n.ö „maadevahetamise“ skandaaliga. Hagejal kui avaliku elu
tegelasel, suurettevõtjal ja mitmete kolmanda sektori ühingute ja
liikumiste aktiivsel liikmel on lai tutvusringkond, kuid
meelevaldne ja põhjendamatu on „noppida“ hageja tutvusringkonnast
välja isikud, kes on tegelenud kaitstavate loodusobjektide seaduse
alusel maade vahetamisega, ning luua nende isikute ja hageja vahele
maadevahetuse kontekstis seos. Tegemist on pahatahtliku ja teadliku
katsega omistada hagejale tegevust, milles ta ei ole kunagi osaline
olnud (kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maade
vahetamine).
Artiklite kommentaarid sisaldavad otsest laimu elik on
õigusvastased – N S nimetatakse pätiks, jätiseks, suliks jne.
Kostja on kommentaaride avaldajaks, kuna ta on sisuteenuse pakkuja.
Kommentaarid on osa artiklist, oma olemuselt on need klassikalises
mõttes „arvamusavaldused“, mida ka trükiväljaannetes kastutatakse
(artikkel ja selle juures on toodud seotud isikute, huvigruppide
arvamused sel teemal). Kostja on loonud ja teinud avalikkusele
kättesaadavaks tehnilise lahenduse, mille kaudu saab avaldada
kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul kommentaare. Kostja
jaoks kujutab kommenteerimise võimaluse
-
5
loomine ärilise tulu teenimise vahendit, kuna veebikeskkonna
külastajate arvu suurusest sõltub sellele lehele reklaami müümise
kergus ja kasumlikkus. Kostja kui Eesti Ekspressi veebikeskkonna
haldaja on kohustatud tagama, et tema poolt kontrollitavas
veebikeskkonnas ei avaldataks isikute head nime ja au teotavaid
kommentaare. Kostja on kohustatud rakendama eelkontrolli vahendeid,
et vältida isikute isiklike õiguste riivet ning tegema kõik endast
oleneva, et kõrvaldada viivitamatult kommentaarid, mis evivad
isiklike õiguste riive potentsiaali. Hoolsusmeetmete
mitterakendamisel lasub kostjal vastutus VÕS § 1046 lg 1 ja § 134
lg 1 alusel.
Artiklis, jätkuartiklis ja kommentaarides avaldatud valed
faktiväited ja põhjendamatud väärtushinnangud on tekitanud hagejale
kahju, mis seisneb hingelises valus ja vaevas, mida hageja on
pidanud artiklis, jätkuartiklis ja kommentaarides loodud
väärkujutelma ja laimu tõttu taluma. Kostja on avaldanud artiklis,
jätkuartiklis ja kommentaarides hageja aadressil valesid
faktiväiteid ja põhjendamatuid väärtushinnanguid, teotades sellega
hageja au ja head nime ning põhjustades hagejale mittevaralist
kahju. Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maade
vahetamisega hageja nime meelevaldne sidumine on põhjustanud
hagejale olulist mittevaralist kahju, kuna „maadevahetuse“ mõiste
seondub tänasel päeval Eesti avalikkusele „korruptsiooni“,
„illegaalse tulu“, „kuriteokahtlustuse“ jms märksõnadega, mis
massimeedia AS Merko Ehitus jt suhtes käimas oleva
kriminaalmenetlusega seonduvalt esile on toonud. Seega hageja
sidumine maadevahetusega võrdub nende märksõnade omistamisega
temale. See toob paratamatult kaasa kahju tekkimise. Mittevaralise
kahjuna on käsitletav hingeline valu ja vaev, mida hageja on
pidanud artiklis toodud väärkujutelma tõttu taluma. Hagejal on
temale põhjendamatult ebameeldivas kontekstis tulnud selgitada
artiklis esitatud väiteid ja oletusi tuttavatele, äripartneritele
jt. Hageja on avaliku elu tegelane, suurettevõtja ja kuulub mitmete
mittetulundusorganisatsioonide juhtkonda (nt Eesti Kaubandus
Tööstuskoja juhatuse liige, Tartu Linnavolikogu liige, Eesti
Jahimeeste Seltsi juhatuse liige, Eesti Reservohvitseride Kogu
vanematekogu liige, EROK Tartu piirkonna esimees, Eesti
Olümpiakomitee president, Eesti Olümpiakomitee asepresident, SA
Eesti Rahvuskulutuuri Fond, SA TÜ Kliinikumi nõukogu liige jpm),
siis kahjustab taoline väärinformatsioon ka isiku positsiooni
nimetatud organisatsioonide silmis ning omakorda organisatsioonide
mainet avalikkuse silmis. Hageja leiab, et artikliga ja
jätkuartikliga on talle põhjustatud olulist mittevaralist kahju,
mille täpset summat ei ole võimalik hagiavalduse esitamise hetkel
määrata, artiklist tulenev kahju alles koguneb (hageja
märgistamine). Samuti palus hageja kohustada kostjat edaspidi
hoiduma ajalehes Eesti Ekspress jt tema poolt hallatavates
meediaväljaannetes avaldamast teoseid, milles seostatakse hagejat
negatiivses valguses ebaseaduslike maadevahetustehingutega pelgalt
asjaolu pinnalt, et hageja oli kaitstavate loodusobjektide seaduse
eelnõu menetlemise ajal 2001 Riigikogu ja keskkonnakomisjoni liige
ning osales eelnõu teisel lugemisel 15.05.2001 asendusettekandjana.
Hoidumisnõuet tuleb vaadelda tervikus teiste nõuetega – vaid läbi
hoidumisnõude on võimalik tagada hageja õiguste efektiivne kaitse,
kuna vastasel juhul ei piira miski kostjat avaldamast hagiavalduse
rahuldamisele järgneval päeval uus samasisuline artikkel. Kostja
vastuväited
Kostja vaidles hagile vastu. Artiklites „Maadevahetuse
pöörasid…“ ja „Kaheksa ärigrupeeringut…“ ei ole tegemist
valefaktiga ega selliste ebakohaste hinnangutega, mille talumist
hagejalt kui Riigikogu liikmelt ei saa nõuda. Igasuguse arvamuse
esitamine mis tahes PS §-s 45 nimetatud viisil ja vormis on selle
teabe avaldanud isiku põhivabaduse – väljendusvabaduse teostus.
Hageja taotleb hagis tuvastada isiklike õiguste rikkumise ehk
hageja leiab, et esinevad õigustatud põhjused kostja
väljendusvabaduse riivamiseks ja selle teo tunnistamiseks
õigusvastaseks. Tuleb tuvastada, kas hagi rahuldamine ehk
-
6
väljendusvabaduse riive on lubatud PS § 45 lg 2 ja § 11 alusel.
Ajaleheartiklitega seoses taandub küsimus sellele, kas riive on
materiaalõiguslikult õigustatud ehk kas sellise väljendusvabaduse
keelamine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja põhjendatud ning
piisavalt kaalukas kitsamas tähenduses, s.o ei välju kaalutlusruumi
piiridest. Tuginedes EIÕK kohtupraktikale, on artiklites
õigustatult ning lubatud piirides antud hinnang hageja tegevusele
ning selle seostele maadevahetuse seaduse muutmise kontekstis ning
sisaldab arvamusi hageja ja temaga seotud isikute tegevuse osas
maadevahetuse seaduse muutmise järgselt. Artiklites esitatud
väärtushinnangutel on üldine objektiivne faktiline baas, mistõttu
on need põhjendatud.
Hageja puhul on tegemist poliitikuga, Riigikogu liikmega, kes
oli asjakohase maadevahetuse aluseks oleva seaduseelnõu eest
vastutav isik ning kes tegi ettekande seaduseelnõu teisel
lugemisel, pärast mida seadus vastu võeti. On üldteada, et
maadevahetuse teema on Eesti ühiskonnas saanud pigem negatiivse kui
positiivse kuvandi, hageja ei saa välistada ja nõuda
ajakirjanduselt, et tema sellest kuvandist täiesti puutumata jääb.
Seega pidi ja peab hageja taluma enda mis tahes seostamist
maadevahetuse temaatikaga, sealjuures karmi ja otsekohest kriitikat
ning liialdusi ja provokatsiooni, mis ei ületa sündsuse piire.
Artikkel on uuriv ja analüüsiv ning püstitab küsimusi ja kahtlusi
neid põhistades. Ebasündsust artiklist ei leia ja seda ei heida
hageja tegelikult ka ette. Seega artikkel ei ületa taluvuspiire.
EIÕK 11.02.2010 lahendis Fedchenko v Venemaa sedastab, et riikidel
on avalikku huvi omavate arutelude piirangute õigustatuse osas
kitsas kaalutlusruum, mis tingib selle, et väljendusvabaduse
piiramiseks tuleb veenvalt tuvastada, et eksisteerib tungiv
ühiskondlik vajadus asetamaks poliitiku isikuõigused ettepoole
väljendusvabadusest ja üldisest huvist edendada
ajakirjandusvabadust avaliku huvi omavate teemade kajastamist.
Kommentaaridega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude
eeldused ei ole täidetud. Samuti on alusetu hageja poolt VÕS § 1055
lg 1 alusel esitatud rikkumise lõpetamise nõue. Kommentaarides
esitatud väärtushinnangud ei ole hageja au teotavad, lisaks kostja
ei vastuta au teotavate kommentaaride avaldamise tagajärgede eest
samaväärselt kommentaaride autoritega. Puudub seadus, mis kohustab
portaalipidajat teostama eelkontrolli artiklist eraldiseisvas
kommentaariumis kolmandate isikute avaldatavate kommentaaride üle.
Sellise kohustuse eeldamise alusel vastutuse panemine kostjale ei
ole kooskõlas PS §-ga 45. Infoühiskonna teenuse seadus ja selle
aluseks olev direktiiv keelavad sellise kohustuse panemise
portaalipidajale. Vaba ühiskonna põhimõttest tuleneb, et isikul on
valikuvõimalus käituda õigesti või valesti ja selle eest vastutada.
Selline valikuvabadus on kommentaaride kirjutajatel ning
demokraatlikus ühiskonnas ei ole põhjendatud kohustuslik
järelevalve nende tegevuse üle teiste eraisikute poolt. Ainult
kommentaaride koostajaid õigete kostjatena käsitledes on võimalik
tegelda tegeliku ebakohase kriitika põhjustega ühiskonnas.
Euroopa Kohus 26.03.2010 otsuses Google AdWords kohtuasjas on
pärast Riigikohtu Delfi lahendi jõustumist tõlgendanud direktiivi
artiklit 14, s.o IÜTS § 10 vastupidiselt Riigikohtule. Seetõttu ei
ole Riigikohtu Delfi lahendi praktika portaalipidaja vastutusest
seoses kommentaaride avaldamisega kohaldatav käesolevas kohtuasjas.
IÜTS § 10 lg 1 kohaselt teabe talletaja ei vastuta kasutaja
taotluse põhjal talletatava teabe sisu eest juhul, kui: 1) teenuse
osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahjutasu nõude puhul teadlik
faktidest või asjaoludest, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või
teave ning 2) sellistest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab
teabe talletaja kohe vastava teabe või tõkestab sellele
juurdepääsu. Kostja näol on tegemist internetiportaaliga, mis
avaldab oma töötajate ning kaastöö loojate artikleid Interneti
leheküljel. Internetileheküljest, millel on avaldatud kostja loodud
materjal, on eraldi kommentaarium, mis sisaldab internetiportaali
kasutajate, s.o kolmandate isikute loodut – arvamusi ja
kommentaare.
Samuti on alusetu hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks,
kuivõrd kommentaarides esitatud väärtushinnangud ei ole oma sisult
hageja au teotavad. VÕS § 1046
-
7
lg 1 kohaselt on isiku au teotamine võimalik muuhulgas ebakohase
väärtushinnangu andmisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma
13.06.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02 punktis 7 leidnud,
et „Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu
või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega.
/.../ Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au
teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus)
selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au
teotamise.” Kostja vastuväited kommentaaride kaupa: Kommentaar 1 -
Ken: Kuidas on võimalik pättidest lahti saada? (30.10.2008
09:12)
Kommentaaris nr 1 nimetab kommenteerija hagejat „pätiks”.
Arvestades artiklis käsitletut (hageja poolt algatatud seaduse
muudatus võimaldas nn maadevahetuse tehingute tegemist, sellise
süsteemi loomine on pälvinud avalikkuse põhjendatud kriitika ja
halvakspanu, nn maadevahetuse tehingutega seotud seitsme avaliku
elu tegelase suhtes on algatatud kriminaalasja menetlemine, seaduse
muutmise tulemusena tegid mitmeid Reformierakonnaga seotud isikud
maavahetustehinguid), on artikli pinnalt tekkinud kommentaatorite
pahameel ja kriitika mõistetav.
Mõistet „pätt” kasutatakse tavakeeles üldiselt kergelt taunitava
sisuga teo (ehk n.ö „pättuse”, „pätitembu”) toime pannud isiku
suhtes. Ka õigekeelsussõnaraamat defineerib pätti kui paadialust,
hulgust, suli ja isikut, kes teeb pätti ja pätitegusid. Nii nimetab
näiteks endine Rahandusminister Ivari Padar ennast populaarse
ajakirja Kroonika veebiväljaandes 04.03.2009 ilmunud artiklis
„pätiks” (öeldes, et „pätt on pätt”), kui kommenteerib endapoolset
maksukohustuse rikkumist.
Kommentaaris esitatud lausest „Mida siis teha nende poliitiliste
prostituutide, sahkerdajate, pättide või MAFFIAGA?” ei nähtu selle
suunatus hageja isikule, hageja järeldus, et nimetatud lause on
suunatud just tema isiku suhtes hinnangu andmisele, on meelevaldne.
Artiklis käsitletakse ka mitmete teiste isikute tegevust
maadevahetusega seotult. Lause sisuks on retoorilise küsimuse
esitamine (millele ei eeldata vastuse andmist) ja riigi
korruptiivsete suhete paratamatuse tunnistamine, milline on kantud
pahameelest artiklis kajastatud asjaolude suhtes. Kommentaar nr 2 -
Musketär: Pättidel kah nüüd legaalne nimetus... (30.10.2008 10:40)
Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist „pätiks”, vaid on esitatud
üldistav hinnang Eesti ärimeeste pättideks nimetamisel, millise
hinnangu esitamine on tingitud eelduslikult artiklis kajastatud
ärimeeste oskusest kasutada seaduse lünki endale soodsal viisil.
Kommentaaris mainitakse hagejat üksnes „vennikesena, kelle plekist
peldikut peetakse bussijaamaks,” millise väite esitamist ei ole
hageja tema au teotavaks pidanud. Kommentaar nr 3 – Kardinal: suli,
suur ja väike (30.10.2008 10:58)
Väär on hageja väide, et nimetatud kommentaaris peetakse teda
„suureks suliks“. Kommentaaris on kirjas, et pealtnäha paistab see
nii, kuid tegelikult see nii ei ole. Selle asemel peab kommentaator
hagejat „nürimeelseks jõujunniks,“ millise hinnangu
tõsiseltvõetavus ja halvustav sisu ei ole suur, et lugeda seda au
teotavaks. Kommentaar 4 – nublu (30.10.2008 11:07)
Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist „sulaselgeks vargaks ja
kurjategijaks.” Pigem on ka käesoleva kommentaari puhul tegemist
artiklist tingitud pahameelest tulenevalt Eesti riigijuhtide suhtes
väljendatud üldise kriitikaga ning sellise, avalikkuse poolt
nimetatud JOKK lahendusel põhineva, tegevuse hindamisel
„varastamise ja kuritegevusena.” Kommentaar 5 – Ossa (30.10.2008
14:23)
Kommentaari sõnakasutust ja konteksti arvestades on hageja
kõrvutamine riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmiga
iroonilise ja artiklist tingitult pahameelt väljendava sisuga ega
ole suunatud hageja käsitlemisele kurjategijana või tegelikult
hageja kriminaalkorras karistamise soovile ja vangistuse
määramisele. Kommentaar 6 - ??? (30.10.2008 14:31)
-
8
Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist vargaks ja jätiseks,
vaid see on suunatud reformierakondlaste kui erakonda kuuluvate
isikutele. Kommentaari sõnastustest „kas tuleb tõesti uudisena, et
/.../.” nähtub, et seisukoht reformierakonna liikmete suhtes on
kujunenud varem ning mitte artikli pinnalt ning et kommentaar on
esitatud oma varasema seisukoha väljendamiseks. Seega ei ole
kommentaari sisuks oleva hinnangu aluseks artikkel ega ole suunatud
hageja suhtes hinnangu andmisele. Kommentaar 7 – vahindra
(30.10.2008 18:41) Kommentaaris esitatud lause, et „Sellise loo
peale … tuleks hageja koos bandega kinni panna…“, on kommentaari
sõnakasutust ja konteksti arvestades iroonilise ja pahameelt
väljendava sisuga ega ole suunatud hageja käsitlemisele
kurjategijana või tegelikult hageja kriminaalkorras karistamise
soovile ja vangistuse määramisele. Kommentaar 8 - Rein (30.10.2008
20:26)
Hageja nimetamisel „pätiks” on kostja seisukoht sama nagu
kommentaar 1 osas. Kommentaaris esitatud lause kommenteerija
oletusliku teo (N Sle näkku sülitamine) kohta ei ole käsitletav
hageja suhtes antud väärtushinnanguna. Kommentaar 9 – jokk
(31.10.2008 18:47)
Kommentaaris ei viidata hagejale kui kurjategijale, vaid kui
„sulile”, millise sõna tähendus on sarnane mõiste „pätt”
tähendusega ning millise sõna kasutamise tingis sarnaselt „päti”
kasutamisega eelmistes kommentaarides hagejale kui ühele artikli
kesksele isikule artiklis kajastatust tuleneva põhjendatud kriitika
ja pahameele suunamine. Kommentaar 10 – uskumatu (02.12.2008
7:45)
Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist „vargaks.” Pigem on ka
käesoleva kommentaari puhul tegemist artiklist tingitud kriitikal
põhineva põhjendatud pahameele väljendamisega. Kokkuvõtvalt,
arvestades artiklis kajastatud negatiivse sisuga asjaolusid, hageja
rolli nn maadevahetuse tehingute aluseks oleva seadusemuudatuse
algatamisel ning hageja kui avaliku elu tegelase kõrgendatud
talumiskohustust, ei ole kommentaarides esitatud hinnangute näol
tegemist hageja au teotavate väärtusotsustustega.
Samuti ei ole hageja tõendanud talle kommentaaride avaldamisega
mittevaralise kahju tekkimist. Hagi nõude aluseks olevad
kommentaarid avaldati veebilehel 30.10.2008 – 02.12.2008. Kuivõrd
hageja väidab, et kommentaarid põhjustasid temale hingelisi
kannatusi ning et tal on tulnud taluda pilkeid oma äripartneritelt
ja isikutelt, kellega ta lävib, pidid kommentaarid olema hagejale
avaldamisest alates teada. Samas hageja ei ole kordagi varasemalt
taotlenud kostjalt kommentaarid veebilehelt kõrvaldada või
osundanud, et kommentaarid rikuvad tema isiklikke õigusi. Iga
kommentaari juures on link „teata sobimatust kommentaarist“.
Sellega on kostja loonud igaühele (sealhulgas hagejale ja tema
lähedastele) lihtsa võimaluse häiriva kommentaari kustutamise
soovist teavitamiseks. Hageja seda võimalust ei kasutanud, selle
asemel otsustas hageja esitada kostja vastu hagi ning teavitada
kostjat hagiavalduse vahendusel kommentaaride häirivast iseloomust
alles 8 kuud peale kommentaaride avaldamist. Hageja poolt kostjale
kommentaaride häirivusest mitteteatamine ning hagiavalduse
esitamine alles 8 kuu möödumisel kommentaaride ilmumisest näitab
üheselt, et kommentaarid ei põhjustanud hagejale selliseid
kannatusi ja hingelist valu, mis oleks käsitletav mittevaralise
kahjuna VÕS § 128 lg 5 tähenduses ning mis õigustaks kahju
hüvitamise kohustuse panemist kostjale. VÕS § 128 lg 5 käsitleb
mittevaralise kahjuna mitte kõiki ebameeldivaid ja häirivaid
hingelisi tundmusi, vaid eelkõige selliseid, mis on käsitletavad
hingelise valu ja kannatusena. Samuti sätestab VÕS § 134 lg 2, et
isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral
tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes
juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu,
seda õigustab. Kommentaarides esitatud hinnangud ei ole sedavõrd
häiriva või
-
9
solvava sisuga, et võiksid põhjustada isikule hingelist valu ja
kannatusi. Kostja nõustub, et kommentaarides esitatud hinnangud ei
ole positiivse tähendusega ning et selliste hinnangute avaldamine
võis olla hageja jaoks ebameeldiv, kuid iga ebameeldiva tundmuse
läbielamine ei ole käsitletav automaatselt mittevaralise kahju
tekkimisena. Hagejal kui avaliku elu tegelasel lasub suurem
talumiskohustus kui tavalisel isikul. Avaliku elu ja riigivõimu
esindaja suuremat talumiskohustust on kinnitanud ka Riigikohus ja
Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites.
Kostja tegu ei ole õigusvastane. Kuigi Riigikohus käsitleb Delfi
kaasuses nii kommentaari autorit kui ka portaalipidajat (kostjat)
mõlemaid kommentaaride avaldajatena, seab Riigikohus portaalipidaja
tegevuse õigusvastasuse hindamisele eraldi kriteeriumid. Riigikohus
leidis, et internetiportaali pidaja teo õigusvastasus ei seisne
mitte au teotava sisuga kommentaari automaatse avaldamise faktis
kui sellises, vaid portaalipidaja tegevusetuses sellise kommentaari
mõistliku aja jooksul kõrvaldamata jätmisel. Riigikohus leiab Delfi
kaasuse punktis 16, et õigusvastane on kostja (portaalipidaja)
tegevusetus olukorras, kus kostja jättis kommentaarid, milliste
sisu õigusvastasusest ta pidi olema teadlik, pärast avaldamist omal
initsiatiivil portaalist kõrvaldamata.
Eeltoodust tulenevalt tuleb portaalipidaja teo (ebakohase
väärtushinnangu avaldamise) õigusvastasuse tuvastamiseks (i) esmalt
tuvastada kommentaaride sisu õigusvastasus (ehk selles antud
halvustava väärtushinnangu ebakohasus) ning (ii) teiseks hinnata,
kas kommentaarides sisalduv ebakohane väärtushinnang on sedavõrd
ilmne, et mõistlikult ja hoolsalt käituvale internetiportaali
pidajale saaks ette heita tegevusetust selliste kommentaaride
kõrvaldamata jätmisel – s.t kostja poolt PS §-st 17 ja VÕS §-st
1046 tuleneva kolmandate isikute au ja hea nime austamise ja neile
kahju tekitamisest hoidumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4) kohustuse
rikkumist (vt Delfi kaasuse punkt 15 viimane lõik). Seega kui
kommentaari autori teo õigusvastasuse tuvastamiseks piisab VÕS §
1046 lg-st 1 tulenevalt kommentaaris antud väärtushinnangu
ebakohaseks lugemisest, tuleb kostja (portaalipidaja) teo
õigusvastaseks lugemiseks tuvastada lisaks ka kostjapoolne n.ö
käibekohustuse rikkumine. Tulenevalt reaalajas toimiva veebipõhise
kommenteerimiskeskkonna tehnilisest omapärast, milles kommentaaride
avaldamine toimub automaatselt ilma eelneva kontrollita, ja
tänasele infoühiskonnale iseloomulikust meedia kommenteerimise
ülisuurele mahust ja kiirusest, ei saa kostjalt kui
portaalipidajalt mõistlikult eeldada, et ta teostaks veebilehele
postitatud kommentaaride sisulist analüüsi ja kontrolli sellises
ulatuses, nagu enda poolt koostatud artiklitele. Seega saab
portaalipidajat pidada käibekohustust rikkunuks üksnes juhul, kui
kommentaarides esitatud ebakohane väärtushinnang on oma sisult
sedavõrd vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav, et
sellise kommentaari õigusvastasus on igale lugejale (ja kostjale)
ilmne. Kostja on eelnevalt põhjendanud, et kommentaarides esitatud
väärtushinnangud ei ole ebakohased ning ei ole seetõttu oma sisult
õigusvastased. Isegi, kui kommentaarides toodud väärtushinnanguid
võiks lugeda VÕS § 1046 lg 1 alusel ebakohasteks, siis ei ole nende
ebakohasus sedavõrd ulatuslik, et kommentaaride õigusvastasus oleks
pidanud olema kostjale ilmne ning kommentaaride eemaldamata jätmist
saaks kostjale tulenevalt käibekohustusest ette heita.
Kui käsitledagi kommentaare hageja au teotavatena ning kostja
poolt nende mitte-eemaldamist õigusvastasena, ei vastuta kostja
kommentaaride avaldamisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju
eest, sest kostja ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1050 lg 1
välistab kahju tekitaja vastutuse, kui too tõendab, et ei ole kahju
tekitamises süüdi. Kostja on kommentaaride avaldamisel järginud
käibes vajalikku hoolt. Samuti ei ole kostja soovinud mis tahes
õigusvastase tagajärje saabumist. Kostja hinnangul on tema
veebilehel avaldatud kommentaarid ühiskonna vaba mõtteavalduse
tribüün, millesse kostja sekkub üksnes mõistlikus ulatuses – ehk
ulatuses, mis on tehniliselt võimalik ning vajalik isiku õiguste
tugeva rikkumise ärahoidmiseks. Kostja kasutab isiklike õiguste
rikkumise vältimiseks mitmeid meetodeid – veebilehel on
automaatselt blokeeritud roppusi sisaldavate
-
10
kommentaaride sisestamine, samuti blokeeritakse kasutajad, kes
on eksinud kostja poolt kehtestatud kommenteerimise reeglite vastu.
Kostja töötajad loevad pidevalt kommentaare ning kustutavad
kommentaarid, mis esmasel vaatlusel on isiku õigusi ilmselgelt ja
tugevalt riivavad. Lisaks on kommentaari lisamisel tehtud link
kommenteerimisreeglitele, mis keelavad solvavate ja vaenu õhutavate
kommentaaride lisamist veebilehele. Seega on kostja teinud endast
mõistlikult oleneva, et vältida kolmandatele isikutele (sealhulgas
hagejale) kahju tekkimist.
Kui kohus asub seisukohale, et kommentaarid on hageja au
teotavad VÕS § 1046 lg 1 tähenduses ning kostjal lasub
mittevaralise kahju hüvitamise kohustus, esineb kostja arvates
ülaltoodud asjaolude pinnalt alus kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS
§ 139 lg 1 võimaldab vähendada kahjuhüvitist, kui kahju tekkis
osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Samuti
võimaldab sama sätte lõige 2 kohaldada kahjuhüvitise vähendamist
juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu
juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis
kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis
oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda
mõistlikult oodata. Hageja ükskõikne ja passiivne suhtumine ning 8
kuud peale kommentaaride ilmumist hagiavalduse esitamine
(pöördumata eelnevalt kordagi kostja poole palvega kommentaarid
kustutada) annab aluse kahjuhüvitise vähendamiseks olulises
ulatuses.
Kommentaaridega seoses hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud
nõue kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks on alusetu, kuivõrd
kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Teiseks on
kostja tänaseks kommentaarid oma veebileheküljelt eemaldanud,
mistõttu puudub alus vastava nõude rahuldamiseks.
VÕS § 1055 lg 1 kohaselt on võimalik nõuda vaid konkreetse
kestva õigusi kahjustava tegevuse lõpetamist, mitte aga abstraktse
nõude esitamist võimaliku õiguste rikkuja vastu kõigi tulevikus
võimalike asetleidvate sündmuste suhtes, mistõttu tuleb jätta
rahuldamata ka hageja nõue kohustada kostjat hoiduma edaspidi
hageja kohta ebaõigete andmete levitamisest.
Esimese astme kohtu otsus
Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud
menetlusosaliste enda kanda. Võlaõigusseaduse järgi on süül
põhineva vastutuse aluseks kolmeastmelise delikti
üldkoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu
juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju,
mille hüvitamist hageja nõuab.
Hageja on kinnitanud, et talle on tekkinud mittevaraline kahju
kostja avaldatud artiklite ja kommentaaride põhjustatud hingeliste
üleelamiste tõttu. Kostja on artiklites teadlikult esitanud
faktiväiteid ja väärtushinnanguid viisil, mis üritab siduda hagejat
avalikkuse silmis negatiivse hinnangu pälvinud n.ö
„maadevahetamise“ skandaaliga, kuigi hageja ei ole kaitstavate
loodusobjektide seaduse alusel maade vahetamises kunagi osaline
olnud. Mittevaralise kahjuna käsitleb hageja hingelist valu ja
vaeva, mida on hageja pidanud artiklis loodud väärkujutelma tõttu
taluma. Kohtul ei ole alust kahelda hageja väidetes tema hingeliste
üleelamiste kohta, seega tuleb hagejal mittevaralise kahju
tekkimist eeldada.
Artiklis „Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks
reformierakondlased“ esitatud väide „2001 lükkas Riigikogu liige N
S … Toompeal läbi maadevahetuse reeglite muudatuse“ on kohtu
hinnangul väärtushinnang. Üldiselt on teada, et seaduseid võtab
vastu Riigikogu hääletamise teel. Vaatlusalusel juhul ei saa
mõistlik inimene - lugeja lugeda väljendit „läbi lükkama“ faktilise
tegevuse sõna-sõnaliseks kirjelduseks ehk faktiks. Väljend „lükkas
läbi“ on ilukirjanduslik ning viitab üksnes sellele, et kostja
arvates N S tegevus eelnõu menetlemisel mõjutas seaduse
vastuvõtmist Riigikogu poolt. Mis põhjusel iga Riigikogu liige
seadusemuudatuse poolt või vastu hääletas, ei ole tõsikindlalt
kontrollitav. Seega ei ole kohtumenetluses kontrollitav, kas
seadusemuudatuse vastuvõtmise poolt hääletati hageja tegevuse
tõttu, s.t kas on tõene, et hageja „lükkas läbi“ seadusmuudatuse.
Kostja on hinnanud
-
11
hageja rolli ja tegevust eelnõu menetlemisel dokumentide alusel
ning leidnud, et just hageja antud selgitused eelnõu teisel
lugemisel mõjutasid Riigikogu liikmeid seadusemuudatust vastu
võtma. Kohtu hinnangul on kostja teatud asjaolude pinnalt teinud
väärtusotsustuse hageja tegevuse kohta. Kohus saab hinnata, kas
kostja selline hinnang hageja tegevusele oli põhjendatud või
mitte.
Kuna seadusemuudatuse „läbi lükkamise“ väite näol ei ole
tegemist faktiväitega, tuleb jätta rahuldamata hageja esitatud nõue
kohustada Eesti Ajalehed AS lükkama meediaväljaandes Eesti Ekspress
(nii elektroonilises keskkonnas kui paberkandjal) ümber järgmise
30.10.2008 artiklis „Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks
reformierakondlased“ avaldatud ebaõige faktiväide: Hageja lükkas
Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise.
Pooled ei vaielnud selle üle, et artiklis hageja kohta esitatud
muude seisukohtade (hageja kujutamine ainuisikulise seaduste
muutjana, hageja kujutamine valede ja manipulatsioonide abil
kaitstavate loodusobjektide seaduse muutjana, kaitstavate
loodusobjektide seaduse (pärast muudatusettepanekute sisseviimist
2001) kujutamine oma olemuselt kuritegeliku või selle
toimepanemisele üleskutsuva seadusena, hageja seostamine Margus
Kübara ja Avo Ombleriga kontekstis, kus nimetatud isikutele
omistatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel
maadevahetustehingute sooritamist; hageja ja tema tutvusringkonna
asetamine ühisnimetaja „S grupeering“ alla ja seeläbi mulje
loomine, justkui hageja ja tema tutvusringkond moodustaks
kuritegeliku ühenduse) puhul on tegemist väärtushinnangutega.
Pooled vaidlesid selle üle, kas avaldatud väärtushinnangud on
kohased, s.t kas nende hinnangute avaldamine on kostjale
etteheidetav.
Artklis ei looda hagejast muljet kui ainuisikulisest
seadusemuutjast. Üldteadaolevalt on seaduste ja seadusemuudatuste
vastuvõtmine kollegiaalse otsustusorgani – Riigikogu – pädevuses
ning Riigikogus on 101 liiget. Keskmisele mõistlikule lugejale ei
saanud artiklist tekkida muljet, et N S sõna otseses mõttes
reaalselt ainuisikuliselt seadust muutis. Lisaks nimetatakse
artiklis otsesõnu, et Riigikogu arhiivist ei selgu, kes ja mis
põhjendusega sokutas seaduseelnõusse revolutsioonilise muudatuse,
mille kohaselt hakkab maade vahetuse üle otsustama
keskkonnaminister üksi. N S oli 2001 Riigikogu liige, samuti kuulus
ta Riigikogu keskkonnakomisjoni, mis vaidlusaluse seaduseelnõu
algatas ja oli ühtlasi eelnõu juhtivkomisjon, ning hageja oli
kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise eelnõu osas vastutav
Riigikogu liige ning 15.05.2001 eelnõu teisel lugemisel
ettekandjaks. Nendel faktidel põhinev ajakirjaniku järeldus N S
olulisest rollist kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise
seaduse eelnõu menetlemisel on põhjendatud.
Artikliga luuakse aga üheseltmõistetav mulje, et N Sl oli
kaitstavate loodusobjektide seaduse (nn maadevahetuse seaduse)
muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmisel määrava tähtsusega
roll. Artiklist nähtuvalt saavutas N S eelnõu seadusena
vastuvõtmise Riigikogule valetades. Kostja selline hinnang hageja
tegevusele on objektiivselt põhjendamata ja ei ole kooskõlas
tegeliku faktilise olustikuga. Kuvand hagejast kui valetajast on
negatiivne. Kostja on teinud sellise järelduse ebaõigete ja
puudulike andmete alusel. Kostja kasutas artiklis andmeid
valikuliselt. Kostja jättis arvestamata dokumendid, mis kuvandit
hagejast kui valetajast ei kinnitanud. Oma järelduse põhjendatuse
tõendamiseks on kostja esitanud kohtule kaitstavate loodusobjektide
seaduse muutmise seaduse eelnõu algteksti koos seletuskirjaga ning
teksti, mis väidetavalt esitati teisele lugemisele täiskogu
istungile 10.05.2001 (s.o enne keskkonnaministeeriumilt
kompromissvariandi küsimist ja saamist). Kaitstavate
loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele
esitatud ja Riigikogus tegelikult vastu võetud lõpptekst erines
kostja esitatud tekstidest oluliselt. Seega ei saanuks kostja kõiki
eelnõu menetlemist kajastavaid olemasolevaid dokumente arvesse
võttes teha järeldust, et kostja Riigikogus ettekannet tehes
valetas. Kuna kostja eelnõu lõppteksti ilmselgelt arvesse ei
võtnud, ei ole ka õige kostja väide, et kostja on artikli
avaldamisel
-
12
lähtunud temale kättesaadavast avalikust materjalist, mistõttu
saab kostjale ette heita käibekohustuse rikkumist. Eeltoodust
tulenevalt on ebakohane ka kostja hinnang, et hageja Riigikogule
valetas.
Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kaitstavate
loodusobjektide seadust (pärast muudatusettepanekute sisseviimist
2001) kujutatakse artiklis oma olemuselt kuritegeliku või selle
toimepanemisele üleskutsuva seadusena. See, et üldsuse jaoks
seostuvad maadevahetuse seadusega mõisted „korruptsioon“,
„illegaalne tulu“, „kuriteokahtlustus“ jms märksõnad, ei ole
kuidagi põhjustatud kostja avaldatud artiklist. Enne artikli
avaldamist mitu aastat varem oli rea isikute suhtes algatatud
kriminaalmenetlus seoses maadevahetusega ning sündmus leidis ja
leiab jätkuvalt meedias laialdast kajastamist.
Iseenesest on õige kostja seisukoht, et hageja ja artiklis
nimetatud, riigiga maid vahetanud hageja tuttavate/äripartnerite
vaheliste seoste äranäitamine ei ole alusetu. Demokraatilikule
liberaalsele ühiskonnale omaselt ei ole Eestis tsensuuri.
Seadusemuudatuse ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel osalenud
Riigikogu liikmena ei saa hageja eeldada, et teda maadevahetuse
seadusemuudatusega ei seostataks. See ei välista aga, et kogu
artikli kontekstis võib hageja seostamine maadevahetusega ja maid
vahetanud isikutega olla ebakohane ja hageja au ning väärikust
riivav.
Hageja on põhjendatult seisukohal, et artiklis hageja ja tema
tutvusringkonna asetamine ühisnimetaja „S grupeering“ alla jätab
mulje, justkui hageja ja tema tutvusringkond moodustaksid
kuritegeliku ühenduse. Artiklis nimetatakse seadusemuudatust
revolutsiooniliseks, mille tagajärjel läheb maade vahetamise üle
otsustamine käputäie ametnike kätte, sellise seadusemuudatuse surus
väidevalt vale abil läbi hageja. Artikli lõpus kirjeldatakse S
grupeeringut järgmiselt: üks muutis seadust, teine andis laenu,
kolmas ja neljas vahetasid riigiga maid. Samas nimetatakse
maadevahetuse reeglite muutjana hagejat.
Keelelise ekspertiisi arvamuse kohaselt mõjutab artikli
kontekst, kindlasti ka artikli pealkiri sõna „grupeering“
tähendust. Esitatud kontekstis pole sõna „grupeering“ neutraalne.
Nimelt on kaasaegses keeleteaduses domineeriv seisukoht, et sõna
tähendus kujuneb selle kontekstis. Sõna „grupeering“ viitab artikli
kontekstis kuritegelikule rühmitusele. „S“ kuulub täiendina põhiosa
juurde. Seega on väljendi „S grupeering“ tähendus mõistetav
järgmiselt: S on grupeeringu juht, kes on ühtlasi ka grupeeringu
liige.
Artiklist tuleneb, et sarnaselt kriminaaluurimise alla sattunud
rahvaliitlasest keskkonnaministri poolt alates 2004 tehtud
maadevahetustega on reformierakondlased maid juba mitu aastat
vahetanud. Hageja ja artiklis nimetatud hageja äripartnerid on
reformierakondlased. Artiklis kirjeldatakse, kuidas hageja valede
abil muutis Riigikogus maadevahetuse regulatsiooni. Seejärel
kirjeldatakse erinevaid maadevahetustehinguid ning seejärel tuuakse
esile hageja, tema poja Kristo, venna Anti S (artiklis nimetatakse
neid S dünastiaks) ärilised ja isiklikud seosed väidetavalt
maadevahetuse eesmärgil osaliselt ka toetusfondidest saadud rahade
abil looduskaitsealuseid maid kokku ostnud ja hiljem riigiga maid
vahetanud ärimeeste Margus Kübaraga ja Avo Ombleriga. Samuti
nimetatakse Avo Ombleri sugulust nn maadevahetuse kriminaalasjaga
tegeleva riigiprokuröri Inna Ombleriga ja riigiprokuratuuri uurija
Mati Ombleriga. Nendel asjaoludel oli ajakirjanik õigustatud
kirjeldama hageja ja tema lähikondsete tegevust „S grupeeringuna“.
Seega ei saa hageja kohta artiklist nähtuvaid hinnanguid pidada
ebakohaseks, kuigi need väited hageja au ja head nime riivavad.
Isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka
sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje,
et faktid on olemas (avaldajale teada). Ekspress.ee veebilehel
19.02.2009 avaldatud jätkuartiklis (I kd, lk 196 - 199) on hageja
kohta avaldatud järgmine lõik (lk 198): „Ekspress on kirjutanud Sst
kui maadevahetuse tegelikust algatajast. Aga teda pole võimud
Annuse kombel rattale tõmmanud – ju pole siis nii vanade asjade
kohta kompromiteerivaid linte, kõik paberid on korras ning tegemist
on ikkagi valitsuspartei ühe
-
13
olulise tegelasega“. Samas artiklis on Toomas Annuse tegevus
seostatud maadevahetuse afääriga ja korruptsiooniga. Sellest
lõigust jääb mulje, et artikli autorile on teada mingid asjaolud,
mis annaksid alust hageja, sarnaselt Annusega, vastutusele võtta. N
St käsitleva lõigu viimase lausena tsiteeritakse keskerakondlast
Aivar Riisalu: „Miskipärast ei kuule me ajakirjandusest väga palju
sellest, kui palju on N S endale maid vahetada saanud“. Tegemist on
ebaõigete andmetega VÕS § 1047 tähenduses: kostja on avaldanud
väidete ja väärtushinnangute kogumi, millest tuleneb teatav
faktiväide. Lugejale jäetakse ühene mulje, et autorile on teada
konkreetsed N S maavahetustehingud, mille eest teda võiks
vastutusele võtta, kuid N S suhtes mingit menetlust ei ole
algatatud seetõttu, et tehingutest on möödunud liiga pikk aeg,
tõendeid ei ole või on paberid juriidiliselt korrektselt
vormistatud ning N S on valitsuspartei liige. Selliste väidete
põhjendatust ei ole kostja tõendanud. Spekulatiivsed
väärtushinnangud, mis ei ole õigustatavad konkreetsete faktiliste
asjaoludega, tuleb lugeda ebakohasteks.
On selge, et isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine ning
temast negatiivse kuvandi loomine rikuvad subjektiivseid
isikuõigusi. Üldised isikuõigused ehk põhiõigused tulenevad PS §-s
10 sätestatud lahtisest kataloogist ja PS § 19 lg-s 1 sätestatust.
PS § -dest 17 ja 18 nähtuvalt on isiklikeks õigusteks eelkõige au
ja hea nimi ning väärikus, mis kuuluvad igale inimesele, sõltumata
tema eluviisist ja isikuomadustest. Nimetatud põhiseaduse normid
hõlmavad endas õiguse inimväärikusele.
PS § 45 sätestab igaühe õiguse vabale eneseväljendusele. PS § 45
teine lause näeb ette võimaluse piirata väljendusvabaduse õigust
teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Väljendusvabadus on
kõige avaram avaliku (poliitilise) elu küsimustes ning kõige
piiratum eraelu sfääris. Sellega kehtestatakse väljendusvabaduse
riive põhiseaduslikud alused. Ükski põhiõigus ei oma teiste ees
eelist.
Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on
õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja
kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel
tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide
võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Isikuõiguste rikkumise
õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb kaaluda ühelt poolt hageja
üldiste isikuõiguste (PS § 10 õigus inimväärikusele, PS 17 õigus
hea nime ja au kaitsele ja PS § 18 õigus kaitsele väärikust
alandava kohtlemise vastu) ja teiselt poolt kostja kui
meediaväljaande väljendusvabadust (PS § 45).
Ajakirjanduse ülesanne ei ole kitsalt neutraalse teabe andmine
selliselt, et selle teabe tõlgendamine jääks ainult lugeja hooleks.
Kostja on reastanud artiklis mitmed hinnangulised ja faktilised
asjaolud ning loonud sellega paratamatult ka nendest hinnangutest
johtuva meelsuse. Samas käesolevas asjas artikliga ja
jätkuartikliga loodava negatiivse kuvandiga kaasnev hageja au ja
hea nime riive ei ületa taluvuspiiri, mida hageja avaliku elu
tegelasena ja poliitikuna on kohustatud taluma, so tegemist ei ole
hageja au teotamisega.
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) Lingens vs Austria kohtuasjas
(otsus 08.07.1986) leidis, et poliitik vältimatult ja teadlikult on
andnud nii ajakirjandusele kui laiemale avalikkusele loa jälgida
tähelepanelikult iga oma sõna ja tegu ning sellest tulenevalt peab
poliitik üles näitama ka suuremat sallivust. Õigus suhtuda
kriitiliselt seadusandja tegevusse (sh seadusandliku kogu iga
liikme tegevusse eraldi) on demokraatlikus riigis sõna-, mõtte- ja
ajakirjandusvabaduse üheks põhiliseks garantiiks. Artiklis on
hageja tegevust ja suhted leidnud käsitlemist just tulenevalt tema
Riigikogu liikme staatusest ja tegevusest maadevahetuse
seaduseelnõu menetlemise ajal. Seetõttu peab hageja taluma ka tema
suhtes tehtavat karmi ja ulatuslikku kriitikat.
Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-123-97
märkinud, et mõiste "au ja hea nimi" väljendab ühiskonna
positiivset hinnangut inimesele kui isiksusele ning inimese enda
suhtumist iseendasse (enesehinnang). Üldjuhul hindab ühiskond
isiksust tema tegude alusel. Inimese enesehinnang põhineb tema
kujutlusel iseenda väärtusest ja väärikusest. Hageja ei ole
-
14
esile toonud, et tema enesehinnang oleks langenud, samuti ei ole
põhjust eeldada artiklist johtuvat avaliku suhtumise olulist
halvenemist hagejasse. Hageja on endiselt Eesti Olümpiakomitee
asepresident, muudes organisatsioonides artikli ilmumise tõttu
hageja mainega probleemide tekkimist ei ole hageja väitnud. Hageja
on jätkuvalt edukas suurärimees, kelle tegemisi ajakirjandus
jätkuvalt laialdaselt kajastab. Eelnev näitab, et artikli ja
jätkuartikli põhjustatud hageja au ja hea maine riive ei saanud
olla märkimisväärne.
Vaidlust ei olnud asjas selle üle, et kostja on artikli ja
jätkuartikli osas hageja kohta esitatud väärtushinnangute
avaldajaks ning kannab hageja ees deliktiõiguslikku vastutust.
Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on käsitatav andmete
avaldajana ka kostja poolt hallatavas veebikeskkonnas
kommentaariumisse postitatud kolmandate isikute kommentaaride
puhul.
Kostja hinnangul kooskõlas 08.06.200 Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate
õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta
siseturul (edaspidi direktiiv) artikliga 14 ja 15 ja selle alusel
vastu võetud IÜTS § 10 lg-s 1 sätestatud vastutuse piiranguga ning
§ 11 lg-s 1 sätestatud jälgimiskohustuse puudumise põhimõttega ei
saa vaid see, et kostja võimaldab internetikeskkonna kasutamist,
olla aluseks tema vastutusele avaldajana. Kostja on seisukohal, et
käesolevas tsiviilasjas ei saa kohaldada Riigikohtu
tsiviilkolleegiumi 10.06.2009 otsuses nr 3-2-1-43-09 (edaspidi
Delfi otsus) väljendatud seisukohti, sest pärast Riigikohtu
nimetatud lahendi jõustumist tõlgendas Euroopa Kohus Google AdWord
kohtuasjas (23.10.2010 EK suurkoja otsus liidetud kohtuasjades
C-236/08-C-238/08, (Google France SARL, Google Inc versus Louis
Vuitton Malletier SA ja Google France SARL versus Viaticum SA,
Luteciel SARL ja Google France SARL versus Centre National de
recherche en relations humaines (CNRRH) SARL, Pierre Alexis Tohent,
Bruno Raboin, Tiger SARL) 26.03.2010 tehtud otsuses Direktiivi
artiklit 14 (IÜTS § 10) vastupidiselt Eesti Riigikohtule.
Maakohus ei nõustunud, et eelnimetatud kohtuotsused tõlgendavad
Direktiivi artikleid 14 ja 15 ja Direktiivi alusel vastu võetud
IÜTS § 10 lg 1 vastupidiselt. Riigikohus Delfi lahendis järeldas,
et majandusliku huvi tõttu kommentaaride avaldamise vastu on
portaalipidaja ettevõtjana avaldaja sarnaselt trükiajakirjanduse
väljaandjaga. Euroopa Liidu Kohus Google AdWords’ lahendis märkis,
et üksnes Google’i poolt osutatava viitamisteenuse tasulisus ning
see, et Google määrab tasu tingimused või see, et Google annab oma
klientidele üldisi juhiseid, ei saa tingida seda, et Google’i
suhtes ei saa kohaldada Direktiiviga 200/31 ette näthud, vastutust
piiravaid erandeid (vt viidatud otsuse punkt 116). Samas Euroopa
Liidu Kohus märkis, et siseriiklik kohus, kes tunneb kõige paremini
põhikohtuasjas käsitletava teenuse osutamise konkreetseid
üksikasju, peab andma hinnangu sellele, kas Google’i kui
viitamisteenuse osutaja vastutus võib olla direktiivi 2000/31
artikli 14 alusel piiratud. Selleks tuleb siseriiklikul kohtul
uurida, kas selle teenuse osutaja täidab neutraalset rolli, nii et
tema tegevus on üksnes tehnilist, automaatset ja passiivset laadi,
viidates teadmiste puudumisele talletatava teabe kohta ja selle üle
kontrolli puudumisele. EK Google AdWords lahend ei välista, et
teenuse tasulisus (portaalipidaja majanduslik huvi) võib olla üks
kriteerium teiste hulgas, mis võib konkreetse teenuseosutaja puhul
anda aluse hinnanguks, et teenuseosutaja tegevus ei ole üksnes
tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga. Nii on Delfi
kaasuses Riigikohus kostja tegevust analüüsides leidnud, et
kommentaaride avaldamine on kostja kontrolli all ning IÜTS §-s 10
sätestatud vastutust välistavad asjaolud Delfi suhtes ei kohaldu
seetõttu, et Delfi osutab sisuteenust, mitte passiivset
vahendusteenust. Direktiivis ette nähtud piirangute kohaldumise
kohta märgib EK Google AdWords’i lahendi punktis 113 täpselt sama.
Eeltoodust Riigikohtu Delfi lahendi seisukohad kohaldatavad ka
käesolevas tsiviilasjas.
Lähtudes IÜTS §-dest 8-10 ja Direktiivi artiklitest 12-15 ei
vasta kostja tegevus kommentaaride avaldamisel tingimustele, st
kostja tegevus ei ole üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse
iseloomuga. Kostja eesmärgiks ei ole üksnes vahendusteenuse
osutamine. Kostja
-
15
on loonud oma veebilehele www.ekspress.ee artiklite juurde
kommenteerimiskeskkonna, milles on kutse „Lisa oma kommentaar“.
Kommentaaride arvust sõltub kostja veebilehe külastuste arv,
viimasest aga oleneb omakorda portaalis avaldatud reklaamist
teenitav tulu. Eeltoodust järelduvalt on kostja kommentaaride
lisamisest majanduslikult huvitatud ning vastutab ettevõtjana nende
avaldamise eest.
Kohtule esitatud Ekspressi kommenteerimise reeglitest järeldub,
et kostja osutab tegelikult sisuteenust. Kostjal on täielik
kontroll kommenteerimiskeskkonna üle. Kostja teab talletatava teabe
sisu ning kostja võimuses on määrata, millised sisestatud
kommentaarid avaldatakse ja millised mitte. Sellest, et kostja seda
võimalust ei kasuta, ei saa järeldada, et kommentaaride avaldamine
ei ole kostja kontrolli all. Sisuteenuse osutajale IÜTS § 10 lg-s 1
ja § 11 lg-s 1 sätestatud vastutust välistavad asjaolud ei
kohaldu.
Kuivõrd kostja võimaldab avaldada kolmandatele isikutele
kättesaadaval kujul kommentaare, on ta kommentaaride avaldajaks VÕS
§ 1047 lg 1 mõttes ning vastutab kommentaaride avaldamise
tagajärgede eest.
Artikli juures on avaldatud 113 kommentaari. Hageja on nendest
välja valinud 10, mis hageja arvates tema au ja inimväärikust kõige
enam alandavad. Vaidlust ei ole, et tänaseks on kostja need
kommentaarid eemaldanud. Seetõttu hageja loobus rikkumise
lõpetamise nõudest seoses kommentaaride avaldamisega ning taotleb
üksnes mittevaralise kahju hüvitamist. Kommentaarides hageja
nimetamine näiteks pätiks, poliitiliseks prostituudiks ja
sahkerdajaks ja (kommentaar nr 1), suureks suliks (kommentaarid nr
3 ja 9) ja nürimeelseks jõujunniks (kommentaar nr 3), S
võrdsustamine riigireetmises süüdi tunnistatud Herman Simmiga
(kommentaar nr 5), N S nimetamine kurjategijaks, kes „tuleks koos
bandega kinni panna“ (kommentaar nr 7), pättide pätiks (kommentaar
nr 8), vargaks (kommentaar nr 10), kommenteerija valmisolek tänaval
vastutulevale Sle näkku sülitada ning hageja nimetamine pasaks
(kommentaar nr 8) on vulgaarses ja labases vormis väljendatud
põhjendamatud väärtushinnangud, mille ainus eesmärk on alandada
hageja inimväärikust. Ajalise ja sisulise tiheda seose tõttu võib
kõiki kommentaare pidada hageja isiklike õiguste rikkumise
terviklikuks juhtumiks, ei ole õige iga kommentaari eraldiseisvana
vaadelda.
Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on
õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
Õigusvastsuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust
ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja
rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). VÕS § 1046 lg 2 kohaselt
ebakohaste väärtushinnangutega isiku au teotamine ei ole
õigusvastane, kui rikkumist õigustavad muud seadusega kaitstud
hüved ja kolmandate isikute või avalikkuse huvi. PS § 45 sätestab,
et igaühe õigust väljendusvabadusele (sõnavabadusele) võib piirata
muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning
hea nime kaitseks. PS § 17 kohaselt kellegi au ega head nime ei
tohi teotada. Kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda (PS §
18). Nii PS §-s 45 kui Euroopa Inimõiguste Konventsiooni atiklis
8.2 tunnustatakse inimväärikust sõnavabadust tasakaalustava
tegurina. Riigikohtu seisukoha järgi saab kõige vähem piirata
inimväärikust kui kompleksset põhiõigust.
Hagis esiletoodud kommentaarides põhjendamatult ja tahtlikult
hagejat solvavaid ning tema inimväärikust alandavaid
arvamusavaldusi ei saa pidada põhiseadusega kaitstud
väljendusvabaduse avalduseks. Kostja, riivates kommentaaride
avaldamisega hageja inimväärikust, ei ole tõendanud, et tal oli
selliseks riiveks õiguslik alus ning et riive oli
proportsionaalne.
Seadusandja on rikkumise liigi juures pidanud silmas
isikuõiguste kaitsesfääri, seda, kas tegemist on jätkuva või
korduva isikuõigusi rikkuva teoga, samuti tuleb meediaväljaande
puhul arvestada selle leviku ulatusega. Kommentaaride ainsaks
eesmärgiks on hageja au ja väärikustunde riivamine, tema alandamine
ja teotamine. Kommentaarid olid meediakanali kaudu üldsusele laialt
kättesaadavad, mistõttu on hageja au ja väärikuse riive
ulatuslik.
-
16
Kommentaaride avaldamise osas tuleb hagejale ette heita
tegevusetust, mille eest vastutusele võtmise eelduseks on seadusest
või üldisest käibekohustusest tulenev kostja vastutus. Üldiseks
käibekohustuseks on tegutsemine oma õiguste teostamisel heas usus.
Hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud oma tegevusega
kahjustada teisi isikuid. Kostja on loonud ja teinud avalikkusele
kättesaadavaks võimaluse avaldada oma veebilehel kommentaare.
Kostja võimaldas avaldada hageja au teotavaid ja inimväärikust
alandavaid kommentaare ning jättis need ilmumise järel koheselt
eemaldamata, kuigi kostja väidetel tema töötajad pidevalt
kontrollivad kommentaaride sisu. Eeltoodust järeldub, et kostja
poolt tarvitusele võetud meetmed ja loodud tehniline lahendus ei
kaitse piisavalt üldisi isikuõigusi ning ei võimalda järeldada, et
kostja tegutses oma tsiviilõiguste teostamisel kooskõlas hea usu
põhimõttega.
Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ja tõendanud, et ta ei ole
süüdi (VÕS § 1050 lg 1) kahju tekitamises.
Kohus tuvastas, et õigusvastane on üksnes hageja isiklike
õiguste rikkumine kommentaaride avaldamisega. Samas aga ei ole
hagejale kommentaaride avaldamisega tekkinud mittevaralist kahju
(hingelist valu ja kannatusi) sellises ulatuses, mis õigustaks
kostjalt rahalise hüvitise väljamõistmist. Edukast suurärimehest
hagejal, kes pikemat aega on poliitikuna ja avaliku elu tegelasena
pidevalt avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olnud, ei ole
närvikava nii nõrk, et vulgaarselt sõnastatud ebakohaseid
hinnanguid sisaldavad anonüümsed kommentaarid põhjustaksid hagejale
pikemaajalist meeleolulangust või solvumistunnet. Tugevamate
psüühiliste häirete tekkimist (vaimse tervise riket) ei ole hageja
väitnud.
Kuigi kommentaari kahjulik mõju avaldub koheselt selle lugemisel
ning kommentaari kustutamisega ei ole võimalik seda mõju olematuks
muuta, siis kommentaaridega hagejale põhjustatud mittevaralise
kahju ebaolulisust hageja jaoks näitab asjaolu, et hageja ei
pöördunud kommentaaride kustutamiseks kostja poole, samuti ei
kasutanud kostja võimalust teatada sobimatust kommentaarist iga
kommentaari juures oleva vastava on-line nupu abil. Hageja esitas
väite, et kommentaarid rikuvad tema õigusi, esmakordselt 09.04.2009
(6 kuud pärast kommentaaride avaldamis) hagi aluse laiendamise
avalduses, milles taotles kommentaaridega põhjustatud mittevaralise
kahju hüvitamist, kuid ei nõudnud kommentaaride avaldamise
lõpetamist. Alles 19.06.2009 eraldi hagis esitas hageja koos
kommentaaride kahju hüvitamise nõudega ka nõude rikkumise
lõpetamiseks.
Kõike eeltoodut arvesse võttes, hageja isikuõiguste rikkumisega
kaasnenud mittevaralise kahju heastamiseks on kommentaaride
kustutamine piisav ning kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise
määramine ei ole põhjendatud ning hageja mittevaralise kahju
hüvitamise nõude tuleb jätta rahuldamata.
Kohus jättis TsMS § 164 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi
kanda, kuna kohus tuvastas küll hageja õiguste rikkumise, kuid
osaliselt õigustab rikkumist avalik huvi ning kommentaaride
kustutamisega on kostja hageja nõude osaliselt rahuldanud.
N S apellatsioonkaebus
N S palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis
rahuldamata hageja nõude ebaõige faktiväite ümberlükkamise ning
kahjuhüvitamise osas. Kõik menetlusulud jätta AS Eesti Ajalehed
kanda.
Maakohus on hinnanud valesti asjas kogutud tõendeid – kohus on
jätnud üksikute väidete ja hinnangute analüüsimisel arvesse võtmata
artikli konteksti. Otsuses on ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse
norme ning asjassepuutuvad õigusnormid on jäetud osaliselt või
täielikult kohaldamata. Otsus on tervikuna vastuoluline, selles
käsitletud seisukohad on üksteisele vastukäivad, ei ole kooskõlas
kohtuasja faktiliste asjaoludega või seadusele
-
17
antavate tõlgenduste ja kohtupraktikaga ning tekitavad
hulgaliselt küsimusi au kaitse võimalikkusest üldse olukorras, kus
oluliselt on riivatud avaliku elu tegelase au.
Maakohus on jätnud hagis toodud ümberlükkamisnõude rahuldamata,
leides, et tegemist ei ole faktiväite, vaid väärtushinnanguga.
Maakohus on takerdunud faktiväite ja väärtushinnangu eristamisel
hageja kasutatud kujundlikku verbi „läbi lükkama“ ning lugedes
selle ekslikult hinnanguks, asunud valele seisukohale kogu väite
osas. Väide – hageja lükkas Riigikogus läbi kaitstavate
loodusobjektide seaduse muutmise – on artikli, jätkuartikli ja
kommentaaride seisukohal keskne faktiline baas, millele rajanevad
nii artiklis kui jätkuartiklis avaldatud kostja väärtushinnangud
(hageja kujutamine maadevahetuse tegeliku algatajana, ainuisikulise
seadusemuutjana, valede abil seaduse muutjana, kuritegeliku
ühenduse juhina) kui ka kommentaarides hageja aadressil avaldatud
laim. Kui kõne all olev faktiväide oleks väärtushinnang, ei saaks
sellele rajaneda järgnevad väärtushinnangud. Asjaolu, et sellele
rajanevad järgnevad hinnangud, kinnitab, et tegemist on faktiväite
ja mitte väärtushinnanguga.
Kohus ei ole pööranud faktiväite ja väärtushinnangu eristamisel
tähelepanu ka faktiväite sisule, s.o hageja väidetavale tegevusele
ja sellega avaldaja poolt seotud tagajärjele. Seadusemuudatuse
„läbilükkamine“ seisnes ju mingisuguses konkreetses faktilises
tegevuses, mida avaldaja hagejale omistas ja mis tõi kaasa
konkreetse tagajärje ehk seaduseelnõu vastuvõtmise. Selleks on
„läbilükkamine“, mis kontekstipõhiselt tähendab millegi
korraldamist vaatamata vastuseisule. Seega on faktiväide, mille
ümberlükkamist hageja taotles teiste sõnadega järgmine: hageja
korraldas vaatamata vastuseisule Riigikogus kaitstavate
loodusobjektide seaduse muutmise. Tegemist on kõige tavapärasema
faktiväitega, kus omistatakse hagejale konkreetne tegevus ja
sellega kaasnenud tagajärg – see ei sisalda hinnangut, vaid
kirjeldab sündmusi.
Faktiväite ja väärtushinnangu vahel on teatud juhtudel vaid
esmapilgul ebaselgem piir, mis tuleneb just n.ö „kujundlike“
väljendite kasutamisest isiku tegevuse kirjeldamisel. Lisaks
tuleneb kostja esitatust üheselt, et hageja tegevusest tulenevalt
võttis Riigikogu nn maadevahetuse seaduse vastu. Seega on kostja
avalikkusele esitanud enda arusaama tegelikkusest, s.o hageja
seaduseelnõu suhtes varasemalt tekkinud vastuseisu kõrvaldamine,
mille tulemusena loobusid rahvasaadikud oma kahtlustest kavandatava
seaduseelnõu osas ning hääletasid kõhklematult uue seaduse poolt.
On selge, et saladusena, ehk faktilise asjaoluna käsitleb kostja
just konkreetset hageja tegevust ehk, kasutades kirjanduslikku
väljendit, seaduse läbilükkamist.
Asjakohatu on kohtu argumentatsioon, et kuna on üldteada, et
Riigikogus võetakse seadusi vastu kollektiivselt ja mitte
ainuisikuliselt, siis on kostja poolt avaldatud väide automaatselt
väärtushinnang. Samuti ei ole kohus analüüsinud väite (hageja
lükkas Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse
muutmise) sisu ning ajas omavahel sassi hageja argumentatsiooni
faktiväite ja sellele järgneva väärtushinnangu (hageja kujutamine
ainuisikulise seadusemuutjana) osas. Faktiväite sisuks ei ole see,
et N S muutis üksi Riigikogus seadust, vaid see, et N S korraldas
vastuseisule vaatamata seaduseelnõu vastuvõtmise.
Kuna kohus ei ole faktiväite tõesuse või vääruse osas seisukohta
avaldanud, jääb hageja maakohtus esitatud põhjenduste juurde, et
tegemist on vale faktiväitega, mis riivas hageja head nime ja au.
Kahjuhüvitamise nõude rahuldamiseks on hageja tõendanud kostja
tegevuse, mis täidab au teotamise objektiivse kosseisu. Tuvastada
tuleb ka kostja teo õigusvastasus ja kostja süü.
Nii artiklis kui jätkuartiklis on avaldaja taotluseks olnud
kujutada hagejat maadevahetuse regulatsiooni muutjana ja seeläbi
kuritegelike maadevahetustehingute osalisena, luues artiklis
põhjendamatu kuvandi hagejast kui maadevahetuse regulatsiooni, mida
seejuures kujutatakse artiklis kui ebaseaduslike tehingute
sooritamisele üleskutsuvat, muutjast. Mis puutub kohtu
-
18
väidetesse, et hageja on avaliku elu tegelasena kohustatud
taluma taolisi kuvandeid ja provokatiivseid üldistusi, siis ei saa
taolise väitega nõustuda. Kohus eirab käesoleval juhul asjaolude
tervikliku hindamise nõuet ja jätab tähelepanuta, et hagejale
„seadusemuutja“ tiitli omistamine ei teeni artikli kontekstis muud
eesmärki, kui vaid seda, et omistada hagejale ebaseaduslikes
maadevahetustehingutes osalemine. Nii artikliga loodav
tervikkuvand, kui ka selle osaks olevad vahe-kuvandid (sh kuvand
hagejast kui maadevahetuse regulatsiooni muutjast), on ebakohased
ja hageja au ja head nime oluliselt riivavad.
Olukorras, kus „revolutsioonilised muudatused“ muudavad kostja
hinnangul ebaseaduslike maadevahetuse tehingute teostamise
hõlpsamaks (kontrolli vähenemine) ja maadevahetuse tehingud ise
seonduvad avalikkusele tänasel päeval kuritegelike tehingutega,
ütleb lihtne süllogism, et artikliga loodava kuvandi kohaselt
muudab eelnõu kuritegelike tehingute teostamise hõlpsamaks. Lisades
siia avaldaja loodud ebakohase kuvandi hagejast kui selle
regulatsiooni ainuisikulisest kehtestajast ongi avaldaja taotletud
väärastunud tervikkuvand hagejast loodud – hageja kui
„maadevahetuse tegelik algataja; maadevahetuse tehinguid sooritava
kuritegeliku ühenduse juht („S grupeering“). Kuna maadevahetuse
tehingutele on nii üldsus kui ka kostja oma artiklis omistanud
kuritegeliku varjundi, siis nimetatud tehingute läbiviimiseks
vajalik regulatsioon omandab samuti negatiivse – kuritegeliku –
alatooni. Seega, rajaneb hageja väide, et kostja on kujutanud
kaitstavate loodusobjektide seadust (pärast muudatusettepanekute
sisseviimist 2001) oma olemuselt kuritegeliku või selle
toimepanemisele üleskutsuva seadusena artiklis esitatud
faktiväidetele, väärtushinnangutele ja tervikkontekstile. Maakohus
on jätnud hageja sellekohased väited sisuliselt analüüsimata ning
hinnanud tõendeid valesti.
Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et on põhjendatud hageja
seostamine Margus Kübara ja Avo Ombleriga. Kostja soovib artikliga
sisuliselt omistada N Sle maadevahetustehingute kaastäideviija
rolli (S grupeering – üks muutis seadust, teine andis laenu, kolmas
ja neljas vahetasid riigiga maid). Taoline seos on aga täiesti
põhjendamatu. Küsimus ei ole mitte selles, et N S ei peaks taluma
enda seostamist maadevahetuse regulatsiooniga, vaid küsimus on
selles, mis viisil ja kontekstis see toimub. Kui see toimub
taotlusega omistada seeläbi hagejale ebaseaduslikke
maadevahetustehinguid, millega tal puudub igasugune seos, siis on
see põhjendamatu. Kuna maadevahetustehingud omavad negatiivset
kuvandit avalikkuse silmis, siis on vaieldamatult hageja
meelevaldne seostamine taoliste tehingutega hageja head nime ja au
riivav. Tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, mida hageja ei ole
kohustatud taluma. Maakohtu vastupidine järeldus on põhistamata ja
eirab artikli konteksti.
Arusaamatuks jääb, kuidas saab kohus asuda seisukohale N S ja
tema perekonnaliikmete (poja Kristo ja venna Anti) kujutamist
kuritegeliku ühendusena ning hagejat selle ühenduse juhina. See
tähendaks ju, et kohtu loetletud asjaolud annavad aluse lugeda
põhjendatuks väidet, et N S, tema vend ja poeg on kurjategijad, kes
täidavad karistusseadustiku § 255 koosseisulised tunnused
(kuritegelik ühendus). Tegemist on tõsise ja samaaegselt täiesti
alusetu süüdistusega, mis olulisel määral kahjustab hageja au ja
head nime. „Ekspress on kirjutanud Sst kui maadevahetuse tegelikust
algatajast. Aga teda pole võimud Annuse kombel rattale tõmmanud –
ju pole siis nii vanade asjade kohta kompromiteerivaid linte, kõik
paberid on korras ning tegemist on ikkagi valitsuspartei ühe
olulise tegelasega.“ (19.02.2009 artikkel “Kaheksa ärirupeeringut,
kes valitsevad Eestit”). Nimetatud avaldatud väärtushinnangu on
kohus lugenud ebakohaseks, kuid väär on maakohtu seisukoht, et
hagejal lasus avaliku elu tegelaseks olekust tulenevalt kohustus
taolist negatiivset ebakohast väärtushinnangut taluda.
VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et teise isiku au teotamine, muu
hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega
ei ole sätestatud teisiti. See, et au teotamisele on lisatud sõna
ebakohane, annab kohtule võimaluse kontrollida, kas antud asjas
ning ajahetkel on tegemist õigustatud ja põhjendatud
väärtushinnanguga või mitte. Vale
-
19
faktiväite või ebakohase väärtushinnangu avaldamisel eeldatakse
tegevuse õigusvastasust ning kostjal lasub kohustus tõendada
vastupidist.
Ebakohasus võib tuleneda sellest, et au teotav hinnang on
kujundatud ebaõigete faktide pinnalt. Seetõttu on oluline, et
väärtusotsustuste aluseks oleks tavaliselt ka faktiline baas,
millega oma hinnangut toetada. Kuna kostja ei ole suutnud tõendada,
et hageja lükkas Toompeal läbi maadevahetuse reeglite muutmise,
puudub ka tema edasistel ning valest faktiväitest tulenevatel
hageja kohta käivatel väärtushinnangutel igasugune faktiline baas,
millele oma väärtushinnangu põhjendatus rajada, mistõttu tuleb need
väärutshinnangud lugeda õigusvastaseks, kuna omavad vaid
spekulatiivset iseloomu.
Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maade vahetamisega
hageja nime meelevaldne sidumine on põhjustanud hagejale olulist
mittevaralist kahju, kuna „maadevahetuse” mõiste seondub tänasel
päeval Eesti avalikkusele „korruptsiooni”, „illegaalse tulu”,
„kuriteokahtlustuste” jms märksõnadega, mis massimeedia AS Merko
Ehitus jt suhtes käimas oleva kriminaalmenetlusega seonduvalt on
esile toonud. Seega võrdub hageja sidumine „maadevahetusega” nende
märksõnade omistamisega temale. See toob aga enesega paratamatult
kahju tekkimise.
Siinkohal on kohus kohaldanud avaliku elu tegelase kõrgendatud
taluvuskohustuse kriteeriumit ebaõigesti ning sisuliselt välistanud
avaliku elu tegelase põhiseadusliku õiguse nõuda au ja hea nime
kaitset. Kuigi õigusvastasuse tuvastamise juhtmõttena on kohus
otsuses toonud esile just selle, et oluliseks teguriks on kontekst
ning väitluse aines, ulatus ja ühiskondlik tähendus, milles au ja
head nime kahjustavad teod või hinnangud aset leidsid, ei ole kohus
neid põhimõtteid kohtuasja faktilistele asjaoludele rakendanud.
Ühiskondlik tähendus maadevahetuse negatiivse alatooni näol on
asjaolu, mida pooled ei ole menetluse kestel vaidlustanud. Samuti
võib üldtuntud asjaoluks lugeda asjaolu, et mõiste maadevahetus
seondub avalikkuse jaoks korruptsiooni ja kuritegelike tehingutega.
Lisaks on kohus ise viidanud asjaolule, et isiklikeks õigusteks on
PS §-dest 17 ja 18 tulenevalt eelkõige au ja hea nimi ja väärikus,
mis kuuluvad igale inimesele, sõltumata tema eluviisist ja
isikuomadustest. Seega on au teotamise tuvastamise ja
õigusvastasuse hindamise alguspunkt kõikidel isikutel üks ja
sama.
Kohus on ette heitnud, et hageja ei ole esile toonud
enesehinnangu langust, samuti ei ole kohtu hinnangul põhjust
eeldada artiklist johtuvat avaliku suhtumise olulist halvenemist
hagejasse. Tegelikult on hageja piisavalt põhjendanud juba
hagiavalduses endale tekkinud hingelist valu ja vaeva. Kuigi ta ei
ole mittevaralise kahju sisustamisel kasutanud otseselt väljendit
„enesehinnang“, ei saa ühe sõna kasutamise tõttu jätta
mittevaralise kahju nõuet seetõttu rahuldamata. Sisuliselt on
kahjustada saanud ka hageja enesehinnang. Lisaks on hageja maakohtu
menetluses selgitanud, et mittevaralise kahju tekkimise hindamise
aluseks on raskete isikuõiguste rikkumise korral rikkumise enda
asjaolud. Seadusel ei põhine ka kohtu väide, et kohtul ei ole alust
eeldada artiklist johtuvalt avaliku suhtumise olulist halvenemist
hagejasse. Asjaolu, et hagejat on tänini võimalik tituleerida
edukaks ärimeheks, on vaid tema enda teene ja võime majandusasju
edukalt ajada.
Kohus ei põhjenda, kust tuleneb põhimõte, et käibekohustuse
täitmata jätmine väidete avaldamisel võimaldab välistada kostja
tegevuse õigusvastasuse tulenevalt hageja seisundist avaliku elu
tegelasena. Faktiväidete õigusvastasusele kohaldatakse
esmajärjekorras VÕS § 1047, mitte VÕS § 1046, mis kohaldub au
teotavate väärtushinnangute puhul. Seega tuleb vaadata kostja
õigustatud huvi andmete avaldamise vastu ning tema hoolsust andmete
kontrollimisel. Seega eeldanuks kohtu tuginemine õigusvastasuse
välistamisel mitte ainult viitamist apellandi talumiskohustusele,
vaid ka teatud hoolsusnõuete (käibekohustuse) järgimist kostja
poolt. Hoolsusnõuete rikkumise on kohus tuvastanud, kuid jätnud
selle siis õigusvastasuse hindamisel tähelepanuta. Seega on kohus
ebaõigesti sisustanud VÕS §-e 1046 ja 1047, mis on viinud
materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele.
-
20
Kostja poolt valele faktiväitele rajanedes põhjendamatute
väärtushinnangute avaldamine, eesmärgiga luua tervikkuvand hagejast
kui kurjategijast (kuritegeliku ühenduse juhist) ning andmata
seejuures hagejale võimalust end rünnakute eest kaitsta (vastulause
õigust) kujutab endast tegevust, mis ületab ka avaliku elu tegelase
taluvuskohustuse piirid. Kostja tegevus on õigusvastane.
Süü olemasolu eeldatakse. Kostja ei ole esitanud tõendeid süüd
välistavate või piiravate asjaolude kohta. Vastupidi, maakohtu
poolt tuvastatud fakt on see, et kostja eiras artiklis faktide
esitamisel käibekohustust, esitades fakte vaid tendentslikult
eesmärgiga kujutada hagejat valetajana. Samuti on fakt, et kostja
ei võimaldanud hagejale vastulause õigust – hageja luges enda kohta
avaldatud artiklit esmakordselt 30.10.2008 Eesti Ekspressist. Seega
ei olnud kostja huvitatudki hageja seisukoha ärakuulamisest ja
faktide väljaselgitamisest. Seega avaldas kostja teadlikult
kontrollimata väiteid ning tekitas tahtlikult hagejale kahju.
Kuigi kohus on jõudnud otsuses seisukohale, et kuigi
kommentaarides sisalduvate väidete ja hinnangute osas on
deliktistruktuur täidetud, ei ole kahju hüvitamiseks rahalise
hüvitise määramine põhjendatud. Samas ei ole kohus täpsemalt
selgitanud mis põhjusel jääb hageja nõue rahuldamata, samuti ei
viita kohus ühelegi õigusnormile.
Nõustuda ei saa kohtu argumentatsiooniga hüvitise väljamõistmata
jätmise osas. Väär on eitada hagejale tekkinud mittevaralist kahju
põhjusel, et edukast suurärimehest hagejal, kes on pikemat aega
elanud avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, ei ole närvikava nii
nõrk, et vulgaarselt sõnastatud ebakohaseid hinnangud sisaldavad
väljaütlemised põhjustaksid talle pikemajalist meeleolulangust või
solvumistunnet. Asjakohatud on ka kohtu viited hageja puuduvale
pikemaajalisele meeleolulangusele ja solvumistundele. Pikemaajaline
on praeguses olukorras igatahes hageja mainele tekitatud kahju ehk
mittevaraline kahju (avalikkuse ees on kehtiv siiani fakt, et
hageja on lükanud läbi maadevahetuse seaduse muudatuse Riigikogus,
hagejat nähakse kui maadevahetuse reeglite muutjat, mis lõi
võimaluse maadevahetuse tehingute läbiviimiseks tema nn
„grupeeringu“ liikmetel). Pikemaajaline on seetõttu kindlasti ka
eeltoodud asjaolust tulenev hageja meeleolulangus ja solvumistunne
kui hagejale tekitatud mittevaralise kahju üks komponent.
Kostja vastus apellatsioonkaebusele
Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
AS Eesti Ajalehed vastuapellatsioonkaebus AS Eesti Ajalehed
palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega menetluskulud
jäeti
menetlusosaliste endi kanda. Piisav ei ole maakohtu põhjendus
menetluskulude jätmisel poolete enda kanda, et kohus
tuvastas osaliselt rikkumise, kuid osaliselt õigustab rikkumist
avalik huvi ning kommentaaride kustutamisega on kostja hageja nõude
osaliselt rahuldanud. Maakohus ei rahuldanud ühtegi hagiavalduses
esitatud nõuet. Nõudest teadasaamisel eelmaldas kostja hageja
viidatud kommentaarid ning oleks seda teinud ka varem, kui hageja
oleks pöördunud kostja poole. Seega ei oleks ebaõiglane ega
ebamõistlik jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Vastupidi, on
ebaõiglane ning ebamõistlik, et kostja, kes on käitunud igati
hoolikalt, olnud sunnitud osalema menetluses, mille nõuded on olnud
põhjendamatud.
Hageja vastus vastuapellatsioonkaebusele
Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja
menetluskulud kostja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
-
21
Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 29.09.2011 otsus on
seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium
nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks
neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1
kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja
lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised
asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste
asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või
ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud
asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus
ei ole asja menetlemisel menetlusõiguse norme rikkunud ning
vastavalt tuvastatud asjaoludele kohaldas õigesti materiaalõigust.
Apellatsioonkaebuses toodud sellekohased väited ei ole põhjendatud.
Apellatsioonkaebuses kordab hageja hagiavalduses toodud seisukohti,
leides, et kohtu poolt nimetatud asjaolude tuvastamisel tulnuks
hagi rahuldada. Kolleegium leiab, et maakohus on andnud hinnangu
kõigile hageja poolt esiletoodud asjaoludele ja tõenditele, samuti
kostja vastuväidetele ja esitatud tõenditele ning põhjendanud, miks
hagi rahuldamisele ei kuulu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et
artiklis käsitletud ning hageja nõude aluseks olevad väited,
kuvandid ja hinnangud on kokkuvõtvalt väärtushinnangud ning on seda
ka otsuses piisavalt põhjendanud. Maakohus leidis õigesti, et
põhjendatud ei ole hageja seisukoht, mille kohaselt kaitstavate
loodusobjektide seadust (pärast muudatusettepanekute sisseviimist
2001) kujutatakse artiklis oma olemuselt kuritegeliku või selle
toimepanemisele üleskutsuva seadusena. See, et üldsuse jaoks
seostuvad maadevahetuse seadusega mõisted „korruptsioon“,
„illegaalne tulu“, „kuriteo kahtlustus“ jms märksõnad, ei ole
kuidagi põhjustatud kostja avaldatud artiklist. Enne artikli
avaldamist mitu aastat varem oli rea isikute suhtes algatatud
kriminaalmenetlus seoses maadevahetusega ning sündmus leidis ja
leiab jätkuvalt meedias laialdast kajastamist. Iseenesest on õige
kostja seisukoht, et hageja ja artiklis nimetatud, riigiga maid
vahetanud hageja tuttavate/äripartnerite vaheliste seoste
äranäitamine ei ole alusetu. Demokraatilikule liberaalsele
ühiskonnale omaselt ei ole Eestis tsensuuri. Seadusmuudatuse
ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel osalenud Riigikogu liikmena ei
saa hageja eeldada, et teda maadevahetuse seadusmuudatusega ei
seostataks.
Otsus ei ole ka vastuoluline, nagu märgitakse
apellatsioonkaebuses. Maakohus on põhjendanud, miks hagi nii
artiklis kui ka jätkuartiklis avaldatu osas rahuldamata jääb.
Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt
ajakirjanduse ülesanne ei ole kitsalt neutraalse teabe andmine
selliselt, et selle teabe tõlgendamine jääks ainult lugeja hooleks.
Kostja on reastanud artiklis mitmed hinnangulised ja faktilised
asjaolud ning loonud sellega paratamatult ka nendest hinnangutest
johtuva meelsuse. Samas kohtu hinnangul käesolevas asjas artikliga
ja jätkuartikliga loodava negatiivse kuvandiga kaasnev hageja au ja
hea nime riive ei ületa taluvuspiiri, mida hageja avaliku elu
tegelasena ja poliitikuna on kohustatud taluma, s.o tegemist ei ole
hageja au teotamisega. Artiklis on hageja tegevus ja suhted leidnud
käsitlemist just tulenevalt tema Riigikogu liikme staatusest ja
tegevusest kaitstavate loodusobjektide seaduse eelnõu menetlemise
ajal. Seetõttu peab hageja taluma ka tema suhtes tehtavat karmi ja
ulatuslikku kriitikat. Selline talumiskohustus on vältimatu ning
ajakirjandusvabadusse sekkumine lubamatu.
Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt EIÕK
praktika kinnitab, et lubatava kriitika ja provokatsiooni piirid on
poliitiku puhul laiemad kui eraisiku puhul ning et poliitiku suhtes
on lubatud sündsusepiire mitteületav karm ja otsekohene kriitika.
Artikli autor on lähtunud ajakirjanduslikust eesmärgist – teavitada
üldsust avalikku huvi pakkuvast teemast. Maakohus on tõendeid
analüüsides jõudnud järeldusele, et kostja ei ole artiklis ega ka
jätkuartiklis ülalnimetatud piire ületanud.
Kaebuses leiab hageja, et kuigi kohus on jõudnud otsuses
seisukohale, et kommentaarides sisalduvate väidete ja hinnangute
osas on deliktistruktuur täidetud, siis ei ole
-
22
kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise määramine ikkagi
põhjendatud. Samas ei ole kohus täpsemalt selgitanud, mis põhjusel
jääb hageja nõue rahuldamata, samuti ei viita kohus ühelegi
õigusnormile. Kolleegium ei nõustu nimetatud kostja väidetega.
Maakohus on põhjendanud otsuses, miks ta kahju hüvitamiseks
rahalise hüvitamise nõude rahuldamata jättis. Maakohus leidis, et
kõike otsuses toodut arvesse võttes, hageja isikuõiguste
rikkumisega kaasnenud mittevaralise kahju heastamiseks on
kommentaaride kustutamine piisav ning kahju hüvitamiseks rahalise
hüvitise määramine ei ole põhjendatud ning hageja mittevaralise
kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
Vastuapellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus on
menetluskulud jaganud ebaõiglaselt. Kolleegium sellega ei nõustu.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel. Maakohus võttis arvesse käesoleva
tsiviilasja asjaolusid, eelkõige seda, et kohus tuvastas hageja
õiguste rikkumise. Kuna aga osaliselt õigustab rikkumist avalik
huvi ning kommentaaride kustutamisega on kostja hageja nõude
osaliselt rahuldanud, siis jättis maakohus õigesti menetluskulud
TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda, sest
menetluskulude väljamõistmine hagejalt olenuks kohtu hinnangul
ebaõiglane. Vastuapellatsioonkaebuses kordab kostja eelotsustuse
taotlust Euroopa Liidu kohtule. Kolleegium leiab, et nimetatud
taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kolleegium nõustub täielikult
maakohtu 20.04.2011 määruse põhjendustega (lk 678, III kd). Kostja
ei vasta Euroopa Kohtu ja Riigikohtu poolt väljendatud passiivse
vahendusteenuse osutajate kriteeriumitele. Vaidlus puudub selles,
et kostja omab kontrolli tema loodud tehnilisse keskkonda
talletatavate või edastatavate andmete üle ning ta saab olla teabe
muutjaks. Kostja otsustab ainuisikuliselt kommenteerimiskeskkonna
sisu muutmise, kustutamise vms. Kommenteerimiskeskkonna kasutajal
selline võimalus puudub. Maakohus leidis põhjendatult eelnimetatud
määruses, et on üksnes siseriikliku kohtu hinnata, kas kostja
tegevus kommentaariumi käivitamisel kvalifitseerub passiivseks või
aktiivseks teenuse osutamiseks. Asjassepuutuvad normid on piisavalt
selged ning täiendavaid juhiseid Euroopa Liidu kohtult
tõlgendamiseks ei vaja. Ülaltoodu alusel ei anna kaebustes toodud
väited alust kaevatava ostuse tühistamiseks ega muutmiseks.
Kaebused tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Kuna nii
apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus jäävad
rahuldamata, siis tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta
poolte endi kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline
nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva
jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumisest.
Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivinurm