“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel” Kaisa Rahuoja
“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”
Kaisa Rahuoja
Sissejuhatus
• Oma töös uurisin ühe inimese näitel, kuidas ajutiselt Eestisse saabuja omandab eesti keelt, mis valmistab talle raskusi ja milline on tema sõnavara. Lisaks grammatilistele küsimustele pöörasin tähelepanu ka sellele, kuidas võõramaalane kohaneb eesti kultuuriga, mis talle meeldib ja mida ta võõrastab.
Kaisa Rahuoja 2
Miks valisin selle teema?
• Uuritav on 17-aastane Slovakkiast pärit tütarlaps, kelle nimi on Daniela Botikova.
• Daniela oli 2008/09 õppeaastal Kuusalu Keskkooli 11. b õpilane.
• Daniela emakeel on slovaki keel.• Slovaki keel kuulub Indo-Euroopa keelkonda,
lääne-slaavi keelte hulka.
Kaisa Rahuoja 3
Miks valisin sellise teema?
4Kaisa Rahuoja
Miks valisin sellise teema? (järg)
• Huvitav, uudne lähenemine• Isiklik teemakäsitlus• Uued rahvusvahelised tutvused,kokkupuude
võõra kultuuriga• Huvi selle vastu, kuidas välismaalased eesti
keelde ja kultuuri suhtuvad
Kaisa Rahuoja 5
Uurimustöö etapid
• Intervjuud Danielaga – lindistamine ( 3x)• Intervjuu Daniela eesti keele õpetajaga• Lindistusandmete analüüs ja järelduste
tegemine – must töö.• Tekstilise osa kirjutamine• Töö tehniline viimistlemine ja korrektsuse
tagamine
Kaisa Rahuoja 6
Töö struktuur
1. Vahetusõpilase eesti keel1.1. Keeleoskuse hindamisest1.2. Foneetika ja grammatika1.3. Sõnavara
2. Vahetusõpilase eesti meel2.1. Kohanemine võõra kultuuriga2.2. Eesti ja eestlus välismaalase pilgu läbi
3. Tuleviku tuuled4. Kokkuvõte
Kaisa Rahuoja 7
Vahetusõpilase eesti keel
• Uurimustöös pole põhjalikult kajastatud uuritava kirjutamis- või lugemisoskust, vaid on keskendutud just suulisele väljendusele. Eksamikeskuse enesehindamise skaala põhjal hindab Daniela ise oma võimeid järgmiselt, mõistmine: kuulamine B2, lugemine B1, rääkimine: suhtlus B2, suuline esitlus B1, kirjutamine A2.
Kaisa Rahuoja 8
Kõige raskem
• Käänded – eriti mitmuses “Mul ei ole loomad.”
• nud/tud tegevusnimed jm tegusõnalõpud “ Ma ei teadsin”
• Väike sõnavara – eestlaste suuline kõne on sünonüümivaene ja üheülbaline
Kaisa Rahuoja 9
Tüüpilised vead
• Jagasin vead järgmistesse kategooriatesse:1. Foneetika - täishäälikute ja sulghäälikute hääldus erineb
eestlaslikust.2. Käänamine – Nimisõna jääb käänamata.
3. Tegusõna – sarnase tähendusega sõnadega eksimine.4. Eitus – moodustab lisades jaatavale vormile vaid ´ei´ või
´mitte´.5. Ajad – eri lausepooltes erinev aeg.6. Sõnastus - vale sõnade järjekord lauses. 7. Ühildumine – lauseliikmete arv ei ühildu.
Kaisa Rahuoja 10
Tüüpilised vead
1. Jooksen – juuksen; aga- g-häälik heliline.2. Kohtusin seal oma sõbrad; Mul ei ole loomad. 3. Ma ei teadsin; peadsin4. Ma ei olen õppinud; ma ei teadsin5. Ma arvasin,et rohkem inimesi tuli6. vaheaeg sügis – omadussõna nimisõna ees.7. Kool, kus mu sõbrad õpib.
Kaisa Rahuoja 11
Suuline kõne
• Vestlused toimusid:1) 19.10.20082) 09.11.20083) 29.11.2008.
Kaisa Rahuoja 12
Sõnavara I vestluses • Nimisõnad: nimi, aasta, kodu, Slovakkia, siin, Kuusalu, viiul, Eesti,
keel, vend, õde, nüüd, ülikool, Brno, vanemad, õpetaja, loom, kass, kool, matemaatika, tund, inglise, saksa, vene, , Kolgaküla, bänd, isa, sõber, muusika, Tallinn, päev, kord, nädal, alguses, paar, direktor, õpilane, raamat.
• Tegusõnad: olema, pärit olema, meeldima, mängima, teadma, oskama, lugema, õppima, hüppama, hammustama, käima, kohtuma, tegema, jooksma, pidama, arvama.
• Omadussõnad: hästi, raske, halb, tore, sarnane, parem, väike, vana, suur.
• Asesõnad: mina, palju, see, kas, mis, eile, nad. • Arvsõnad: seitseteist, üheksateist kolm, teine.• Muud sõnad: ja, ka, nii, peale, sest, kõik, ainult, aga, natukene,
pärast, iga, väga, tagasi.
Kaisa Rahuoja 13
2. Kohanemine võõra kultuuriga
• Eestlased hoiavad omaette…
• …söövad väga palju liha.• Kohanemist
raskendasid ka keelebarjäär ja koduigatsus
Kaisa Rahuoja 14
Koolielu
Daniela lõi kaasa mitmetel kooliüritustel:
• Kooliballi korraldamine• Spordivõistlused• Esinemised koolikooriga• Muusikalised etteasted
erinevatel üritustel• Lisaks käis
muusikakoolis ja pilliorkestris.
Kaisa Rahuoja 15
Eestist ja eestlusest
• „Kõik eestlased on patrioodid! Väga uhked selle üle, kus nad sündinud on . Minu maal küll keegi ei kuuluta seda. Võib-olla ainult vanad inimesed.“
• „Ma ei osanud siis ju peaaegu üldse eesti keelt, aga ma ümisesin lauludele kaasa.” - osalemisest öölaulupeol.
• Tüüpiline eestlane on neiu arvates sihikindel, töökas ja väljakujunenud isikliku arvamusega.
Kaisa Rahuoja 16
3. Tuleviku tuuled
• Daniela tahab: 1. Rakendada eesti keele
oskust YFU vabatahtlikuna,
2. Õppida arstiks3. Eesti sõpradega
ühendust pidada
Kaisa Rahuoja 17
Järeldused
• Vahetusõpilase keeles edasijõudmine sõltub suurel määral tema õpihimust ja huvist külastatava maa vastu. Loomulikult lisanduvad sellele ka iga inimese vaimse võimekuse potentsiaal ja muud eritingimused, mistõttu pole uurimusest kasumlik teha väga üldistavaid järeldusi.
Kaisa Rahuoja 18
• Vahetusõpilase programmi raames, mis keskendub eelkõige võõra kultuuri tundmaõppimisele ja elementaarse keeleoskuse saavutamisele, ei tasu loota suuri edusamme külastatava maa keele grammatika ja kirjutamisoskuse arenemisele, kui sellele väljaspool programmi lisatähelepanu ei pöörata, sest keele areng toimub peamiselt kuulamisel ja meelde jätmisel. Lugemisoskus kujuneb rahuldav.
Kaisa Rahuoja 19
• Sõnade hääldus ei saavuta emakeelekõnelejale omast puhtust, kõlama jääb aktsent, mis küll aja jooksul leevendub.
• Kõige raskem on vahetusõpilasel omandada eesti keele käänetesüsteemi, tegusõnade erinevaid funktsioone ja nüansirohket omadussõnavara. Probleeme võib tekkida ka sarnase tähenduse või sarnase kõlaga sõnade eristamisel.
Kaisa Rahuoja 20
• Võõra kultuuriga kohanemine on keeruline ja väga individuaalne protsess, milles vahetusõpilane toetub valdavalt korraldavalt organisatsioonilt saadud toetusele ja infole. Kohalikelt oodatakse avameelsust ja lahkust, aga midagi spetsiifilisemat nad kultuurišoki leevendamiseks tavaliselt teha ei saa.
• Kool ja perekond mängivad vahetusõpilase elus kõige suuremat rolli, seetõttu tuleb ka neid enne külalise saabumist põhjalikult ette valmistada. Seegi on korraldava organisatsiooni ülesanne.
Kaisa Rahuoja 21
• Vahetusõpilane tahab edaspidises elus kasutada oma eesti keele oskust vabatahtlikuna. Seetõttu võib teda pidada eesti kultuuri edendajaks välismaal ja inimeseks, kes suunab edaspidigi inimesi Eestiga tutvust tegema. Seetõttu peaks eestlased südameasjaks võtma välismaalase õiglase ja sõbraliku kohtlemise, sest tekkinud kontaktid on kasulikud nii Eesti riigile kui üksikisikutele.
Kaisa Rahuoja 22
Tänan kuulamast!
Kaisa Rahuoja 23