kevadine äike

Kevad on õpilastele matkade ja ekskursioonide aeg.

Selge taevas, päikesepaiste, maaliline järv.

Kaunis puhkehetk.

Kevadine ilm on muutlik. Kogunevad tumedad ähvardavad pilved.Pilvede vahel sähvivab välgunooled. Kostab kõuemürin.

Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel.Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda.Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab edast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit.

Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab kõue ehk müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s.Valguse levikuaja võib antud juhul arvestamata jätta kuna valguse kiirus on 300 000 km/s ja see jõuab vaatlejani praktiliselt silmapilkselt. Äikesenooli ja müristamist saadab sageli tugev vihmasadu.

Kevadine äike möödub kiiresti. Vahel ilmub taevasse

kaunis loodusnähtus vikerkaar.