Keda vajab Eesti riik? Millised muutused on ees tööturul? Prof Raul Eamets Tartu ülikool Seminar “Inimesed muutuvas ühiskonnas” Domus Dorpatensis
Mar 19, 2016
Keda vajab Eesti riik? Millised muutused on ees tööturul?
Prof Raul Eamets Tartu ülikool
Seminar “Inimesed muutuvas ühiskonnas” Domus Dorpatensis
Eesti tööturg siirdeperioodilÜLDISED TRENDID TÖÖTURUL: 1990-2000 HÕIVE VÄHENENUD
Töötuse kasv Mitteaktiivsuse suurenemine Rahvastiku üldine vähenemine, negatiivne migratsioonisaldo
ALATES 2000 OLUKORD STABILISEERUNUD, HÕIVE MÕÕDUKAS KASV, TÖÖTUSE TEATAV LANGUS
TÖÖTURU KIIRE (ÜLEMINEKUŠOKI JÄRGNE) ÜMBERSTRUKTUREERUMINE LÕPPENUD…
SAMAS VAJA UUT ÜMBERSTRUKTUREERUMIST, ET TÖÖJÕU MAHUKALT TOOTMISE STRUKTUURILT ÜLE MINNA TEADMISTE PÕHISELE MAJANDUSELE
TÖÖPUUDUSE MADALAIM TASE 2007, MAJANDUSE JAHENEDES HAKKAS TÖÖTUS KIIRESTI KASVAMA
Tööturg825,8806,6
761,4
698,9675,4633,4619,3 613 602,5
575,3568,3572,2579,3588,1588,6601,6640,9 650 650,9
589
5,4 12,1 29,2 49,1 55,5 68,1 68,4 65,8 66,1 80,5 89,9 83 67,2 66,1 63,5 52,2 40,4 32 38,292,2
270,4283,4304,8318,9313,9324,5324,2321,7 325 331,9327,8330,1338,1 331 333 333,7309,2305,8 294 296
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
II k
v
HõivatudTöötudMitteaktiivsed
Muudatused tööturul on olnud suured
4,2 4
6,27,6
13,5
7,58,9
14,715,8
24,5
27
11,4
69,2 69,570,1
69,1
64,9
63,5
0
5
10
15
20
25
30
I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal
Tööt
use
mää
r, %
60
62
64
66
68
70
72
Tööh
õive
mää
r, %
Töötuse määr (15-74) Noorte töötuse määr (15-24) Tööhõive määr (15-64)
Tööturg: tööpuudus
0
20000
40000
60000
80000
100000
120000
01.0
1.19
9501
.04.
1995
01.0
7.19
9501
.10.
1995
01.0
1.19
9601
.04.
1996
01.0
7.19
9601
.10.
1996
01.0
1.19
9701
.04.
1997
01.0
7.19
9701
.10.
1997
01.0
1.19
9801
.04.
1998
01.0
7.19
9801
.10.
1998
01.0
1.19
9901
.04.
1999
01.0
7.19
9901
.10.
1999
01.0
1.20
0001
.04.
2000
01.0
7.20
0001
.10.
2000
01.0
1.20
0101
.04.
2001
01.0
7.20
0101
.10.
2001
01.0
1.20
0201
.04.
2002
01.0
7.20
0201
.10.
2002
01.0
1.20
0301
.04.
2003
01.0
7.20
0301
.10.
2003
01.0
1.20
0401
.04.
2004
01.0
7.20
0401
.10.
2004
01.0
1.20
0501
.04.
2005
01.0
7.20
0501
.10.
2005
01.0
1.20
0601
.04.
2006
01.0
7.20
0601
.10.
2006
01.0
1.20
0701
.04.
2007
01.0
7.20
0701
.10.
2007
01.0
1.20
0801
.04.
2008
01.0
7.20
0801
.10.
2008
01.0
1.20
0901
.04.
2009
01.0
7.20
09
RegistreeritudILO
Töötus
0
5
10
15
20
25
30
1Q-9
7
4Q-9
7
3Q-9
8
2Q-9
9
1Q-0
0
4Q-0
0
3Q-0
1
2Q-0
2
1Q-0
3
4Q-0
3
3Q-0
4
2Q-0
5
1Q-0
6
4Q-0
6
3Q-0
7
2Q-0
8
1Q-0
9
Töötuse määr Noorte töötus Mitte-eestlaste töötus
Noorte töötus, I kv 2009
EUU
Töötuse määr =
Noortest mitteaktiivseid ca 60%Järelikult töötuse arvutamisel läheb arvesse 40%
hõivatud, tuhat 60.0..töötud, tuhat 19,5Mitteaktiivsed, tuhat 116,9
Tööjõud
Eesti tööjõud suhteliselt haritud Tööjõu lahkumine Eestist marginaalne
(vähemalt naabritega võrreldes)Samas.. Rahvastik vananeb Sinikraed domineerivad Nominaalne palga kasv ca 25% aastas (2005-2007) viinud tööjõukulude
kiire kallinemiseni
Haridus-tase
EU15 EE
I 28% 10%
II 45% 56%
III 27% 34%
Ametite jaotus
Valgekraed SinikraedEesti 44,8% Eesti 55,2%EL(15) 51,2% EL(15) 48,8%
Kõrgharitute osakaal hõives ja SKP per capita, 2007.
*Taani 2004. aasta, Kreeka 2005. aasta andmed
Austria
Belgia
Bulgaaria
šveits
Tšehhi Vabariik
Küpros
Saksamaa
Taani
Eesti
Hispaania
Soome
Prantsusmaa
Kreeka
Ungari
Iirimaa
Island
Itaalia
Leedu
Luksemburg
Läti
Malta
Holland
Norra
Poola
PortugalRumeenia
Rootsi
Sloveenia
Slovakkia
UK
.15
.2.2
5.3
.35
.4K
õrgh
aritu
te o
saka
al h
õive
s
0 20000 40000 60000 80000SKP per capita
Töötleva tööstuse töötaja tootlikkus lisandväärtuse alusel, 2003, Eesti =1
0
2
4
6
8
10
12
14
16
IE FI NL
NO LU BE
AT
DK
UK DE SE FR ES IT
MT
CY SI PT HU PL CZ
SK EE
LV
LT
RO
BU
L
Tootlikkus näitab kõige üldisemalt, kui palju luuakse ühiskonnas lisandväärtust töötaja kohta
Üldine tootlikkuse tase on tõusnud, samas…… tänane tootlikkus jääb kordades maha EL riikide tasemest Põhjused:
• Madal lisandväärtus, majanduse struktuur• Tehnoloogia• Tootmise korralduslik pool
Säilitamaks hõivet ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv
Palgad ja tootlikkus
LPQ
Reaalpalga kasv ja tootlikkus
http://www.arengufond.ee
Allikas: Äripäev, 15.10.2004
Probleemsed tegevusalad
Tegevusalad kus palgakasv oli kiirem kui tootlikkuse kasv kasmulikkus vähenes ja hõive langes (2000-2006)
Tekstiilitööstus Riietusesemete tootmine Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine Paberi- ja pabertoodete tootmine Transpordivahendite tootmine Veondus, laondus ja side Kummi- ja plasttoodete tootmine Ehitus Ehitusmaterjalide tootmine
Tööhõive probleemsetes valdkondades , kokku
Lääne Viru 35,7Hiiumaa 35Pärnu 34,8Rapla 34,2Valga 34,2
Järva 33,1Põlva 33Saaremaa 32,8Võru 30,8
Ida Viru 28,5Viljandi 26,9Tartu 26,4Läänemaa 25,8Jõgeva 19,9
Märkus: % kõigist hõivatutest
Võimalikud lahendused
Vertikaalne integratsioon, terve väärtusahela enda kontrolli alla võtmine, alates toorainest kuni toote turustamiseni (Baltika näide). Tootmine Eestist välja, Eestisse jääb arendus ja juhtimine
Erilise nišši leidmine, näiteks jalatsitootja hakkab valmistama erijalatseid sõjaväele, eeldab tehnoloogilisi uuendusi, võib liiga kallis olla.
Lüüa mastaabiga, kasvada regiooni kõige suuremaks ja tugevamaks (Balti Laevaremonditehas), neelata konkurendid alla.
Panustada uutesse tehnoloogiatesse, mis vajab vähem tööjõudu (automatiseerimine), samuti küsimus maksumuses.
Valdkonna muutmine, hakata tegema midagi muud.
Haridus ja inimkapital Eesti majanduse võtmetegur
Probleemid• Haridussüsteemi ja tööturu vastavus• Hariduse kvaliteet• Struktuurne töötus eeldab suuremat rõhuasetust täiendkoolitusele
OLEMSOLEVA (AMETIALASE) HARIDUSÜSTEEMIGA ME KINNISTAME TÄNAST MAJANDUSSTRUKTUURI
Haridus ja tööturg
Jaapani duaalne majandus - erinevate majandussektorite suhteline tootlikkuse tase USA-ga võrreldes ning nendes sektorites hõivatute osakaal koguhõivest (Lewis, 2004)
Combining high technologies with traditional industries and services Traditional industries Services
ICT
Biotehnologies
It requires motivation from both side, adequate knowledge base neededInstruments of innovation policy also play a role
Soome kui teadmistepõhise majandusega riigi kujunemine World Bank Review Seminar, 16 May 2005, P.Ylä-Anttila and ETLA team
Kokkuvõte
Üldiselt tööjõu haridustase OK Kutseharidus täna veel murelaps Peamine probleem on tööstuse struktuur
Kas me teeme haridusinvesteeringuid
lähtudes tuleviku strateegilistest plaanidest või olemasoleva olukorra fikseerimisest ?
Hariduspoliitika valikud
Kõrgharidus Kontsentreerumine, rahvusvahelistumineKutseharidus Kutsekõrgharidus Lühiajaline koolitus lihtsate ametite tarbeks
Kas meil on vaja põhikooli järgset kutseharidust?
Lõpetuseks
Märksõnadeks on Koostöö ühiskonna erinevate huvigruppide vahel Pikaajaline tulevikuvisioon - et tuleviku-
strateegiad kestaks üle valimisperioodi Mitmekesine majanduspoliitika, paradigma
muutmine