Anija valla arengukava muutmine Leht 1 / 37 Väljaandja: Anija Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 68, 799 Anija valla arengukava muutmine Vastu võetud 15.02.2007 nr 50 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7, haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja § 70 lg 1 alusel, arvestades, et arengukava projekt oli kolm nädalat avalikustatud parandusettepanekute tegemiseks valla koduleheküljel, vallakantseleis ja valla raamatukogudes ning teade selle kohta on ilmunud 22.11.2006 ajalehes Sõnumitooja, seoses valla arengukavasse tehtud muudatustega ja valla tegevuskava aastateks 2007-2010 välja töötamisega, olles ära kuulanud volikogu komisjonide arvamused ja arvestades arenguplaneerimise- ja eelarvekomisjoni ettepanekuid, Anija Vallavolikogu m ä ä r a b : 1. Muuta Anija Vallavolikogu 25.09.2003 määrust nr 43 «Anija valla arengukava kinnitamine» ning Anija Vallavolikogu 28.10.2004 määrust nr 80 «Anija valla arengukava korrigeerimine» ning kinnitada «Anija valla arengukava 2007-2013» uues redaktsioonis (lisatud). 2. Määruse kohta võib 30 päeva jooksul määruse teada saamisest esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 3. Määrus jõustub 19.02.2007. Volikogu esimeesJaanus KALEV Lisa Anija Vallavolikogu 15.02.2007 määrusele nr 50 ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2007 - 2013 SISSEJUHATUS Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Käesolev Anija valla arengukava aastateks 2007 - 2013 sätestab valla pikema aja arengusuunad ja prioriteedid, sisaldades endas erinevate huvigruppide koostöös sõnastatud visiooni, strateegilisi eesmärke ning strateegiat nende eesmärkide saavutamiseks kuni aastani 2013. Arengukava lahutamatu osa on «Anija vallavalitsuse tegevuskava aastani 2010», mis sätestab tegevused arengustrateegia elluviimiseks aastatel 2007-2010. Tegevuskava sisaldab tegevuste rahastamisvajaduste jagunemist aastate lõikes. Seega tuleb valla tegevuskavas esitatud tegevusi käsitleda tegevusvajadustena, mis on vajalik arengustrateegia realiseerimiseks, kuid mille konkreetne elluviimise aeg ja rahastamise katteallikad sõltuvad avanevatest võimalustest ning iga järgeva aasta konkreetsed elluviidavad tegevused täpsustatakse ja määratletakse koos iga-aastase valla eelarve koostamisega. Arengukava on aluseks Anija valla muutumisel arenenud ning vallaelanikele igakülgselt turvaliseks vallaks. I ANIJA VALLA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS 1. VÄLISKESKKONNA MÕJUTEGURID Oma arengu kavandamisel tuleb Anija vallal arvestada välikeskkonnast tulenevate mõjuteguritega, mis järgneva 6 aasta jooksul võivad kujundada siinset elu. Neist kolm põhilist on: - elanike ja ettevõtluse väljavool Tallinnast - Eesti Euroopa Liidus - struktuurfondid ja seadlusandlus - Euroopalike väärtushinnangute juurutamine ühiskonnas
37
Embed
Anija valla arengukava muutmine - riigiteataja.ee · funktsioneerinud eelstruktuurfondid – ISPA, PHARE JA SAPARD. Teatud määral vajab ühtlustamist Eesti Teatud määral vajab
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Anija valla arengukava muutmine Leht 1 / 37
Väljaandja: Anija VallavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: KO 2007, 68, 799
Anija valla arengukava muutmine
Vastu võetud 15.02.2007 nr 50
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7, haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja § 70 lg 1 alusel,arvestades, et arengukava projekt oli kolm nädalat avalikustatud parandusettepanekute tegemiseks vallakoduleheküljel, vallakantseleis ja valla raamatukogudes ning teade selle kohta on ilmunud 22.11.2006 ajalehesSõnumitooja, seoses valla arengukavasse tehtud muudatustega ja valla tegevuskava aastateks 2007-2010välja töötamisega, olles ära kuulanud volikogu komisjonide arvamused ja arvestades arenguplaneerimise- jaeelarvekomisjoni ettepanekuid, Anija Vallavolikogu
m ä ä r a b :
1. Muuta Anija Vallavolikogu 25.09.2003 määrust nr 43 «Anija valla arengukava kinnitamine» ning AnijaVallavolikogu 28.10.2004 määrust nr 80 «Anija valla arengukava korrigeerimine» ning kinnitada «Anija vallaarengukava 2007-2013» uues redaktsioonis (lisatud).
2. Määruse kohta võib 30 päeva jooksul määruse teada saamisest esitada kaebuse halduskohtulehalduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
3. Määrus jõustub 19.02.2007.
Volikogu esimeesJaanus KALEV
LisaAnija Vallavolikogu 15.02.2007 määrusele nr 50
ANIJA VALLA ARENGUKAVA2007 - 2013
SISSEJUHATUS
Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimisevõimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondadearengu integreerimisele ja koordineerimisele.
Käesolev Anija valla arengukava aastateks 2007 - 2013 sätestab valla pikema aja arengusuunad ja prioriteedid,sisaldades endas erinevate huvigruppide koostöös sõnastatud visiooni, strateegilisi eesmärke ning strateegiatnende eesmärkide saavutamiseks kuni aastani 2013.
Arengukava lahutamatu osa on «Anija vallavalitsuse tegevuskava aastani 2010», mis sätestab tegevusedarengustrateegia elluviimiseks aastatel 2007-2010. Tegevuskava sisaldab tegevuste rahastamisvajadustejagunemist aastate lõikes. Seega tuleb valla tegevuskavas esitatud tegevusi käsitleda tegevusvajadustena, mison vajalik arengustrateegia realiseerimiseks, kuid mille konkreetne elluviimise aeg ja rahastamise katteallikadsõltuvad avanevatest võimalustest ning iga järgeva aasta konkreetsed elluviidavad tegevused täpsustatakse jamääratletakse koos iga-aastase valla eelarve koostamisega.
Arengukava on aluseks Anija valla muutumisel arenenud ning vallaelanikele igakülgselt turvaliseks vallaks.
I ANIJA VALLA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS
1. VÄLISKESKKONNA MÕJUTEGURID
Oma arengu kavandamisel tuleb Anija vallal arvestada välikeskkonnast tulenevate mõjuteguritega, mis järgneva6 aasta jooksul võivad kujundada siinset elu. Neist kolm põhilist on:- elanike ja ettevõtluse väljavool Tallinnast- Eesti Euroopa Liidus - struktuurfondid ja seadlusandlus- Euroopalike väärtushinnangute juurutamine ühiskonnas
Leht 2 / 37 Anija valla arengukava muutmine
Anija valla rahvaarvu on keeruline prognoosida asjaolu tõttu, et sisseränne toimub paikadesse, kus elu- jaliikumistingimused on paremad, kus suudetakse luua uusi atraktiivseid elamualasid. Kaasajal täheldatavsisseränne on seotud eelkõige suvilapiirkondade või Kehra linna korrusmajadega, samuti uute elamupiirkondadearendamisega.
Toimumas on tootmisettevõtete ümberpaiknemine Tallinnast linna lähiümbrusesse, kui logistiliseltsobivamatesse paikadesse. Tööstuse arenguks on vallas olemas soodsad tingimused Kehras (raudtee, tööstusearenguks vaba maa, muud kommunikatsioonid). Edasist arengut ja eriti uute tööstusettevõtete Kehrasse tulekutpärsib hetkel kõige enam vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu nappus kohapeal.
Lähtuvalt Maastrichti lepingus (01.11.1992) püstitatud ülesandest, saavutada ühtlane majanduslik jasotsiaalne arengutase kogu Euroopas, on Eesti jaoks Euroopa Liidu liikmena avatud struktuurfondid: EuroopaRegionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfond(EAGGF), Ühtekuuluvusfond. Lisaks jäävad lähiaastateks avatuks veel ka liitumisläbirääkimise perioodilfunktsioneerinud eelstruktuurfondid – ISPA, PHARE JA SAPARD. Teatud määral vajab ühtlustamist EestiVabariigi ja Euroopa Liidu seadusandlus, mis võib muuta nõudeid ja norme kõikvõimalikes eluvaldkondades.
Euroopa Liidu liikme staatus loob eeldused ka inimeste väärtushinnangute muutumisel «euroopalikumaks».See tähendab elu- ja looduskeskkonna kvaliteedi ja puhtuse ning sotsiaalse tasakaalustatuse väärtustamist. Üharohkem järgitakse oma tegevustes säästliku arengu printsiipi.
KOKKUVÕTTEKS. Valla arengusihtide seadmisel tuleks arvestada globaalses mastaabis toimuvaga. Kuivõrdneid arengutrende on väiksel Eestil sisuliselt võimatu muuta, siis tuleb kasutada kohanevat strateegiat, püüdesglobaalseid arenguprotsesse võimaluse piires teadvustada ja vältida vallas arengusuundi, mis võiksid tuuatulevikus kaasa negatiivseid tagajärgi.
2. ANIJA VALLA SWOT-ANALÜÜS JA ARENGUEELDUSED
HETKEOLUKORRA TUGEVAD KÜLJEDNr Teguri nimetus Võimalik positiivne mõju1 Soodne asend ja head
4 Looduslik potentsiaal (metsad,Kõrvemaa maastik, veekogud)
Vaba aja veetmise ja puhketeenusteareng, turismi areng,teenindusettevõtluse areng
5 Piisavalt maad elamuehituseks Uute elanike sisseränne, vallatulubaasi kasv
6 Turvaline elukeskkond (kuritegevustvähe)
7 Külakeskuste arengu hoogustumine Elanike väljarände vähenemine,maksujõuliste asukate jääminevalda, valla elanikonna suurenemine
HETKEOLUKORRA NÕRGAD KÜLJEDNr Teguri nimetus Võimalik negatiivne mõju1 Vähe vaba aja veetmise võimalusi
(puudub kino, noorte vaba ajaveetmise võimalusi vähe, Tallinnavõimalused piisavalt kaugel, küladesvähe vabaõhuürituste korraldamisekohti jt)
Vald ei ole elu- ja reisi sihtkohanaatraktiivne, kaubanduse jateeninduse areng on pärsitud,mõjuriks noorte piirkonnastlahkumiseks, suurendabnoorsooprobleeme
Elukeskkonna kvaliteet langeb,perspektiivselt suur koormusvallaeelarvele, seoses sellega teisteeluvaldkondade alafinantseeritus
3 Hariduskeskkond vähe atraktiivne Noored lahkuvad teistessekoolidesse, noored pered lahkuvadpiirkonnast, uued võimalikudasukad jäävad tulemata
4 Puuduvad arvestatavadturismiatraktsioonid
Turistide hulk ei suurene,töövõimalused ei parane
Anija valla arengukava muutmine Leht 3 / 37
5 Ääremaade küladeühistranspordiprobleemid jateenuste halb kättesaadavus(liikumisvõimalused valla keskuseja külade vahel välja arendamata)
Ääremaade külade elanikkondväheneb, uued, maksujõulisedasukad jäävad saabumata, vallaelanikkond väheneb
6 Kehra tselluloosi- ja paberivabrikust lähtuvad negatiivsedkeskkonnamõjud (miljöö,spetsiifiline lõhn)
Pidurdab uuselamuehituse arengut,võimalikud maksujõuliseduusasukad valivad elukohaks teisepiirkonna, osa elanikke rändab välja,valla elanikkond väheneb
7 Vabriku kõrval asuva töölisasulamaine
Kinnisvarahinnad suhteliseltmadalad, vaesematoimetulekuraskustega elanikkonnasisseränne Tallinnast, sotsiaalseteprobleemide ja sotsiaalhooldekuludesuurenemine
VÄLISKESKKONNA VÕIMALUSEDNr Teguri nimetus Võimaldab1 Euroopa Liidu struktuuriabi Eestile Võimaldab parandada
investeeringutoetuste abil kohalikuinfrastruktuuri (teed, tänavad,kommunikatsioonid, hooned jm)kvaliteeti
2 Inimeste mobiilsuse suurenemine,väärtushinnangute muutumine(säästev areng, looduslikmitmekesisus, keskkonnapuhtus,pendelränne jms)
Võimaldab pakkuda vallaselukohta uutele linnastunud aladeltväljarändavatele elanikele, pakkudapuhke ja vaba aja veetmisteenuseidlooduses jm
VÄLISKESKKONNA OHUDNr Teguri nimetus Ohustab1 Elanikkonna vananemine Sotsiaalsfääri kulude kasv, tööjõu ja
maksumaksjate arvu vähenemine,omavalitsuse tulubaasi vähenemine,maksukoormuse kasv
2 Globaalse majanduskeskkonnahalvenemine (terrorism, sõda jms)
3 Valla territooriumi«kõrvalejäämine» nö Tallinna otsesetagamaa suurenemise «II lainest»
Eluasemeehituse madal areng,investeeringute sissevoolu vähesus,töövõimaluste vähesus, vallatulubaasi vähenemine
4 Riigi regionaalpoliitika jätkuvolukord
Valla tulubaasi nõrkus,omavahenditest madalainvesteerimisvõime jätkumine
ARENGUEELDUSTE KOKKUVÕTE
Anija valla olulisemateks tugevusteks on suhteliselt soodne asend liiklusmagistraalide ja Tallinna linnastusuhtes, mis peaks andma head eeldused nii investeeringute sissevooluks ja ettevõtluse arenguks, kui ka uue,maksujõulise elanikkonna, sisserändeks. Tugevatest külgedest soodustab seda ka hea looduslik potentsiaal(suured metsamassiivid, veekogud, Kõrvemaa maastik), mis on eelduseks turismi arengule ning ka headepõllumajandustingimuste (maa) olemasolu, mis on heaks eelduseks maamajanduse arengul.
Siiski ei ole valla nimetatud tugevad küljed seni tinginud ei ettevõtluse ega elamuehituse märgatavat arengut.Probleeme (nõrku külgi), mis seda pärsivad, on palju ja need on suhteliselt kaalukad. Peamiseks probleemikspiirkonnale on Kehra linna kui keskuse vähene areng nii piirkonna teeninduskeskusena kui elukeskkonnana.Vähe on võimlusi vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks. Puudub piisavalt toitlustus- ja majutusettevõtteidning arvestatavad turismiatraktsioonid, samuti vallasisene transport külade ning valla keskuse vahel.Uuendamist vajavad enamik kommunikatsioone ja ühiskondlikke hooneid. Vähetähtsad ei ole ka Kehratselluloositehasest lähtuvad negatiivsed mõjud (intensiivne ja ebameeldiv lõhn) ja Kehra kui tehase töölisasula
Leht 4 / 37 Anija valla arengukava muutmine
maine. Valla maapiirkondade arengut pärsivad nii nõrgalt arenenud külakeskused kui ka teede halb olukord jakommunikatsioonide halb kvaliteet või puudumine.
Eesti omavalitsustel ja sh ka Anija vallal on võimalused EL struktuuriabi toel parandada infrastruktuurikvaliteeti ja elavadada kohalikku arengut. See eeldab eelarvevahendite otstarbekat kasutamist. Oluline onsuunata kõik võimalused kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi parandamisele, et muuta valdatraktiivsemaks elu- ja ettevõtluskohana, mis omakorda tooks juurde nii uusi elanikke väljaspoolt, kui ka väldikspraeguse elanikkonna väljarännet ja tasakaalustaks rahvastiku madalast iibest tulenevaid ohte. Eesti elanikkonnaja eriti Tallinna linnastu elanikkonna elatustaseme tõus soodustab üha enam linnastunud aladelt väljarännet jaAnija vald konkureerib uute asukate osas kõigi teiste Harjumaa ja Eesti omavalitsustega. Oluline on aidata igatikaasa Kehrasse või selle lähialadele uute, olulist tööhõivet pakkuvate tootmisetevõtete loomisele, vähendamaksriske, mis seonduvad piirkonna suurima tööandja - Kehra tselluloosi- ja paberivabriku võimaliku seiskumisega.
II VALLA ARENGUMUDEL
ARENGUPÕHIMÕTTED
Anija valla arengumudel põhineb valla arengueelduste (sisemiste tugevuste ja väliste võimaluste)realiseerimisel, arvestades alljärgnevaid põhimõtteid:
Jätkusuutlikkus– valla elujõu ja elanike elukvaliteedi areng toetab piirkonna põhiliste väärtuste- looduslikukeskkonna, kultuuripärandi ja traditsioonide säilimist ja säästlikku arengut;
Koostöö– avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistööst tuleneva sünergia genereerimine valla ühtse identiteedivõimendamisel ja valla tasakaalustatud ning efektiivse arengu tagamisel;
Innovaatilisus– uute ideede ja lahenduste väljatöötamise, kasutuselevõtu ning levitamise toetamine, mis onsuunatud valla konkurentsivõime kasvule ja elanike elukvaliteedi parandamisele; infrastruktuuri arendamineasumite vahetusse lähedusse tootmise arendamiseks ja partnerluspõhimõtete alusel Euroopa struktuurifondide(PPP) abiga kasvulava loomine uute tehnoloogiliste ja kõrgekvaliteedilise tööjõu väljaarendamiseks;
Demokraatia– kõigile elanikele ja rahvusrühmadele võimaluste tagamine valla elus aktiivselt osalemiseks ningpositiivsete muutuste esilekutsumiseks.
2. VALLA ARENGU ÜLDEESMÄRK JA STRATEEGILISE ARENGU VÕTMEVALDKONNAD
Anija valla arengu üldeesmärgiks on:
VALLA ELANIKE KÕRGE ELUKVALITEET
Elanike elukvaliteet väljendub jätkusuutlikus majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises arengus, puhtaselukeskkonnas, tagatud sotsiaalses turvalisuses, heas tervises, inimeste kindlustundes homse suhtes.
Üldeesmärgi saavutamise tuvastamiseks võib rakendada mitmesuguseid elanike elukvaliteeti iseloomustavaidindikaatoreid, nagu inimeste sissetulekute muutus, töötuse tase, elanike eluiga, sündivus, rändesuunad, elanikerahulolu (küsitlus) jpt ning nende muutust võrreldes naaberomavalitsuste, maakonna ja Eesti keskmistenäitajatega.
Anija vallavalitsuse arendustegevuse peamiseks ülesandeks, mis on käsitletav ka omavalitsuse missioonina, on:
VALLA ELANIKE HEAOLU PARANDAMINE JA VALLA MAJANDUSLIKU ELUJÕU NINGKONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE
Valla majanduslik elujõud ja konkurentsivõime ning selle läbi ka valla elanike heaolu kasvu üheks olulisemakseelduseks on tööealise ja töövõimelise elanikkonna osakaalu suurenemine omavalitsuse territooriumil.
Jätkuvalt madala sündivuse taustal on maapiirkonna kohaliku omavalitsuse ees seisvaks ülesandeks tagadakohalike elanike jäämine piirkonda ning luua atraktiivsed tingimused tööealise ja töövõimelise elanikkonnasisserändeks peamiselt linnastunud aladelt (peamiselt Tallinn ja tema lähiümbrus).
Nimetatud ülesannete täitmisel on oluline edu saavutada alljärgnevates strateegilistes tegevussuundades(võtmevaldkondades), mis on:
• Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamine• Kohaliku arengupotentsiaali tugevndamine (töövõimaluste mitmekesistamine, uute töökohtade loomine, maa-ja puhkemajanduse parandamine)• Kohaliku kogukonna arendamine
3. VALLA ARENGUVISIOON AASTAKS 2013
Anija vald on kvaliteetse elukeskkonnaga, soodsa ettevõtluskliimaga ja majanduslikult mitmekesine,atraktiivsete puhke- ja turismivõimalustega, elujõulise kogukonnaga, jätkusuutlikult arenev omavalitsus,
Anija valla arengukava muutmine Leht 5 / 37
kus paikneb Ida-Harju tõmbekeskus Kehra. Vallas on välja arendatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur.Kultuuriliselt aktiivses seltsitegevusega kogukonnas on elanikele tagatud kvaliteetne haridus, mitmekülgsedrakendusvõimalused ja sotsiaalne turvatunne.
Finantseerimisvajaduste koondtabel Tabel B (lk 26)
4. ARENGUSTRATEEGIA
Käesolev peatükk sätestab konkreetsed arengusuunad (võtmevaldkonnad) ja meetmed (alaeesmärgid jaülesanded) Anija valla strateegiliste arengusuundade (võtmevaldkondade) lõikes, mis on vajalikud valla arenguüldeesmärgi (p 2) ja arenguvisiooni (p 3) realiseerimiseks (Joonis 1 lk 23).
VÕTMEVALDKOND I: Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamine
Inimeste elu- ja tööpaiga valikul on põhiliseks teguriks piirkonna majandusliku ja sotsiaalse infrastruktuuriolukord, ümbritseva keskkonna puhtus ja üldine miljöö ning kohaliku arengu jätkusuutlikkus. Antudvõtmevaldkonna sihiks on Anija valla elukeskkonna ja avalike teenuste kvaliteedi parandamine ningomavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine.
Atraktiivse elukeskkonna loomiseks Anija vallas on vajalik kvaliteetsete ja atraktiivsete haridusvõimalusteväljaarendamine, mitmekesiste kultuuri ja spordi (aktiivse vaba aja veetmise) võimaluste väljaarendamine,kvaliteetsete sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste väljaarendamine, kaasaegse tehnilise infrastruktuuri(teed-tänavad, ühisveevärk- ja kanalisatsioon, elektrivarustus, kommunikatsioonivõimalused, ühistransport)väljaarendamine. Samuti on vajalik valla üldise miljööväärtuse parandamine ja elukeskkonna turvalisusetagamine. Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamiseks ja haldamiseks on vajalik valla efektiivse ja edukajuhtimissüsteemi väljaarendamine.
EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013
E 1.1: Kvaliteetsed ja atraktiivsed haridusvõimalused
Lasteaiateenus ja alusharidus
Strateegilised arengusuunad
Koolieelsete lasteasutuste arengus on prioriteediks Anija lasteaed-algkooli rajamine Anija külla ning arendadaolemasolevaid tasemele, mis tagaks kaasaegsed tingimused laste individuaalseks arenguks ning kvaliteetsealushariduse omandamiseks. Selleks:- uuendatakse koolieelsete lasteasutuste materiaal-tehniline baas- arendatakse välja haridustöötajate motivatsioonisüsteem, mis tagab töötajate kvalifikatsiooni paranemise jaaitab kaasa kasvatuse kvaliteedi tõusule- soodustatakse lasteaiateenuse kättesaadavust omavalitsuse äärealade elanikkonnale vähemalt piirkondlikutasemega- suurendatakse lasteaedade hoolekogude rolli lasteaedade juhtimises ja arendamises
Omavalitsus toetab lasteaedade arengukavade koostamist ja elluviimist.
Ülesanded (meetmed) :
Ü 1.1.1 Haridusasutuste õppimis- ja olmetingimuste ning infotehnoloogiliste võimaluste uuendamineÜ 1.1.2 Õppetöö kvaliteedi ja pedagoogide motiveerituse parandamine
Üldharidus
Strateegilised arengusuunad
Valla prioriteediks on Anija külas Anija lasteaed-algkooli rajamine ning tagada olemasoleva haridusasutustevõrgustiku arendamine. Vajalik on tõsta koolide haridusteenuse kvaliteet ja konkurentsivõime tasemele, mistagaks valla haridusasutuste eelistamise valla laste poolt teistele haridusasutustele ning pakuks haridusteenust kavallast väljapoole. Selleks:- töötatakse välja Kehra Keskkooli õpilaskodu kontseptsioon- käivitatakse Kehra Keskkoolis kasvatusraskustega õpilaste klass- uuendatakse koolide materiaal-tehniline baas- arendatakse välja haridustöötajate motivatsioonisüsteem, mis tagab pedagoogide kvalifikatsiooni paranemise jaaitab kaasa õppetöö kvaliteedi tõusule- täiustatakse õpilastransporti- rajatakse lasteaed-algkool Anja külla koos Eesti riigiga
Leht 6 / 37 Anija valla arengukava muutmine
Omavalitsus toetab koolide arengukavade koostamist ja elluviimist.
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.1.1 Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine
Ü 1.1.2Õppetöö kvaliteedi ja pedagoogide motiveerituse parandamine
Ü 1.1.3.Kehra Keskkoolis õpilaskodu taastamise kontseptsiooni väljatöötamine
Ü 1.1.4Kehra Keskkoolis kasvatusraskustega õpilaste klassi käivitamine
Ü 1.1.5Õpilastranspordi täiustamine
Ü 1.1.6Anija lasteaed-algkooli rajamine
Huviharidus
Strateegilised arengusuunad
Valla üheks prioriteediks on huvialaharidusvõimaluste mitmekesistamine (sh muulastele). Selleks:- toetatakse Kehra Kunstidekooli arengut- toetatakse koolide, Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse ning rahvamajade juures tegutsevate huvialaringidetegevust
Kehra Kunstidekooliarengu prioriteediks on kaasaegse eelprofessionaalse muusika- ja kunstialasealghariduseteenuse väljaarendamine, pakkudes teenust ka väljapoole Anija valda. Lisaks on kooli tegevuseprioriteetideks aktiivne osalemine piirkonna kultuurielu organiseerimisel ja eri rahvusrühmade integreerimiseleesti ühiskonda. Suurendatakse teenuste mahtu täiskasvanutele.
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.1.1Haridusasutuste õppimis- ja olmetingimuste ning infotehnoloogiliste võimaluste uuendamine
Ü 1.1.2Õppetöö kvaliteedi ja pedagoogide motiveerituse tõstmine
Ü 1.1.3Kunsti- ja muusikaalase hariduse edasiarendamine.
E 1.2: Vallaelanike vajadusi rahuldavad mitmekesised ja kvaliteetsed kultuuri- ja spordi (aktiivse vabaaja veetmise) võimalused
Kultuur
Strateegilised arengusuunad
Kultuurivaldkonna arengu prioriteetideks on professionaalse ja rahvakultuuri elujõu ning vallaelanikelemitmekesiste kultuurivõimaluste kättesaadavuse tagamine. Selleks:- renoveeritakse ja laiendatakse Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskust- arendatakse külarahvamajad Alavere ja Voose külades multifunktisonaalseteks kultuuri- ja külaelukeskusteks- säilitatakse Anija külas kohaliku kultuuri- ja külaelukeskuse (sh raamatukogu) funktsioonid Anija mõisa baasil- arendatakse raamatukogud välja multifunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks- toetatakse valla rahvakultuuri valdkonnas tegutsevate kollektiivide ja MTÜ-de tegevust
Olemasolevate kultuuriasutuste areng
Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskusearenguprioriteediks on ülevallaliste ja teiste suurürituste korraldamine.Kavandatakse kultuurikeskuse hoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine.
Alavere Rahvamajaarenguprioriteediks on rahvamaja polüfunktsionaalseks külaelukeskuseks väljaarenemine.Suurendatakse noortele suunatud tegevust (kohalik noortekeskus). Arendatakse välja päevakeskusefunktsioonid. Vajalik on rahvamaja hoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine.
Voose Rahvamajaarenguprioriteediks on rahvamaja polüfunktsionaalseks külaelukeskuseks väljaarenemine.Vajalik on rahvamaja renoveerimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamine, avaliku internetipunkti jateabetoa loomine.
Alavere Külaraamatukoguarenguprioriteetideks on külaraamatukogu lülitumine ülevabariigilisse ühtsesseinterneti baasil tegutsevasse rahvaraamatukogude süsteemi, üleminek automatiseeritud laenutussüsteemile jaavaliku internetipunkti edasiarendamine.
Anija Külaraamatukoguarenguprioriteediks on jätkata külaraamatukogu tegevust ning areneda see väljapolüfunktsionaalseks info- ja teabekeskuseks. Jätkatakse väljasõite Lilli piirkonda raamatute laenutamiseks.
Anija valla arengukava muutmine Leht 7 / 37
Kehra Linnaraamatukoguarenguprioriteediks on kvaliteetse töökeskkonna väljaarendamine. Selleks onvajalik raamatukoguhoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine. Lisaks on vajalik lasteosakonna tegevuselaiendamine ja avaliku internetipunkti edasiarendamine.
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.2.1Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse tegevuse arendamine ja hoone renoveerimine
Ü 1.2.2Vabaajakeskuse hoone rajamine
Ü 1.2.3Külarahvamajade arendamine polüfunktsionaalseteks külaelukeskusteks
Ü 1.2.4Raamatukogude arendamine polüfunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks
Ü 1.2.5Kultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetamine
Ü 1.2.6Vabaõhuürituste korraldamiseks tingimuste loomine
Ü 1.2.7Vetla puhkekompleksi taotlemine munitsipaalomandisse.
Sport ja muud vaba aja aktiivse veetmise võimalused
Strateegilised arengusuunad
Spordivaldkonna arenguprioriteediks on sportimisvõimaluste ja muude vaba aja aktiivse veetmise võimalustelaiendamine vallaelanikele. Selleks:- toetatakse valla spordiorganisatsioonide ja sportlaste tegevust- korrastatakse olemasolevad spordirajatised- toetatakse spordiväljakute rajamist lasteasutuste juures, elurajoonides ja külakeskustes- arendatakse tervise- ja rahvasporti ning organiseeritakse tervise- ja rahvaspordiüritusi- arendatakse välja supluskohad- rajatakse tervise- ja matkaradu- rekonstrueeritakse staadion vallasiseses linnas Kehra- ehitatakse ujula vallasisesesse linna Kehra
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.2.8Spordiinfrastruktuuri arendamine
Ü 1.2.9Rahvaspordi arendamine
Ü 1.2.10Puhkealade ja aktiivse puhkuse võimaluste arendamine
Ü 1.2.11Kehra ujula rajamine.
E 1.3: Kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused
Strateegilised arengusuunad
Valla sotsiaalhoolekande ülesandeks on toimetulekuraskustega ja riskirühmadesse kuuluvate vallaelaniketoimetuleku tagamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning võrdsete võimaluste loomine puuetegainimestele. Selleks arendatakse välja kaasaegsed sotsiaalhoolekandeteenused ning asutustevõrgustik.Sotsiaalhoolekande sihtrühmadeks on lapsed, lastega pered, toimetulekuraskustega täiskasvanud (sh töötud) japuuetega inimesed.
Teenuste areng
Lastekaitsealases tööson prioriteediks ennetava tegevuse arendamine, mis väldiks laste toimetulekuraskustetekkimist. Rakendatakse meetmeid, mis tagavad lastele vajaliku hoolitsuse, võimetekohase hariduse javõimaluse tegeleda huvialadega. Vanemliku hoolitsuseta lastele võimaldatakse võimalikult perelähedasikasvutingimusi, kujundades välja kasuperede võrgustiku. Lastekaitsealasesse töösse kaasatakse olemasolevaidkolmanda sektori organisatsioone, soodustades samuti uute tekkimist ja arengut. Kohalikes keskustes (Kehra jaesmatasandi keskused - Anija, Alavere, Voose, Lilli) luuakse noortele alternatiivsed või täiendavad tingimusedvaba aja sisustamiseks mitmekesises vormis (noorte- ja päevakeskused, noorteühingud, -klubid, lastelaagrid).Arendatakse preventatiivset tööd riskiperedega (toimetulekuõpetus), et vältida lastega perede langemisttoimetulekuraskustesse. Toetatakse toimetulekuraskustega noorte iseseisva elu alustamist.
Leht 8 / 37 Anija valla arengukava muutmine
Eakate hoolekandealases tööson prioriteediks inimväärsete tingimuste tagamine eakatele ning eakate aktiivseeluhoiaku säilitamine. Kohalikes keskustes luuakse tingimused eakatele omavaheliseks suhtlemiseks, aktiivseksajaveetmiseks ning huvitegevuseks. Arendatakse eakatele suunatud avahooldus- ja tugiteenuseid.
Toimetulekuraskustega täiskasvanute hoolekandeson prioriteediks pikaajaliste töötute marginaliseerumisevältimine ning toimetuleku soodustamine. Selleks toetatakse toimetulekuraskustega vallaelanikele toimetulekuõpetamist, samuti kutsealast nõustamist. Koostöös tööhõiveametiga luuakse kohalik aktiviseerimiskeskus(seaduse järgi tööhõiveametite funktsioon – luua maakonnas aktiviseerimiskeskusi), kus pakutakse tööalastnõustamist (ka karjäärinõustamist noortele) ning psühholoogilist nõustamist.
Puuetega isikute hoolekandeson ülesandeks võrdsete võimaluste loomine puuetega isikutele toimetulekuks,õppimiseks, töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.
Valla sotsiaalhoolekandeteenuste toimimiseks tagatakse sotsiaaltransport.
Kaasatakse kolmanda sektori organisatsioone või ühinguid valla sotsiaalhoolekandeteenuste arendamisse jaosutamisse.
Asutuste areng
Päevakeskused
Arendatakse välja tugev ja toimiv päevakeskus vallasiseses linnas Kehra. Jätkatakse senise päevakeskuse jabeebikooli tegevust ning arendada välja noorte kutsenõustamine.
Täiendavalt arendatakse päevakeskuste funktsioonid välja Alaveres ja Voosel, kohaliku rahvamaja baasil.Perspektiivis on vajalik leida sobivad võimalused päevakeskuse väljaarendamiseks Anijal.
Noortekeskus
Perspektiivis arendatakse välja noortekeskus. Noortetegevuse mitmekesistamiseks toetatakse Kehras, endisesait-kuivati hoones, noortele suunatud teenindusettevõtluse arengut (noortele suunatud meelelahutuskeskus,toitlustus-majutus, vaba aeg, internetikohvik).
Hooldekodu
Pikemas perspektiivis (2013) rajatakse Anija valla eakate hooldekodu. Lähemas perspektiivis (kuni 2009)ostetakse hooldekodu teenust väljapoolt valda ning renoveeritakse munitsipaalmaja aadressil Kehra Kose mnt10, kus on sotsiaalkorterid.
Sotsiaaleluruumid
Arendatakse välja valla vajadustele vastavad sotsiaaleluruumid.
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.3.1Sotsiaalkeskuse ja noorsootöö väljaarendamine
Ü 1.3.2Sotsiaalseid probleeme ennetava tegevuse arendamine
Ü 1.3.3Erivajadustega elanikerühmade avahooldus ja tugiteenuste arendamine
Ü 1.3.4Sotsiaaleluruumide väljaarendamine
Ü 1.3.5Eakate hooldekodu rajamine
Ü 1.3.6Pikaajaliste töötute aktiviseerimiskeskuse väljaarendamine
Ü 1.3.7Sotsiaaltranspordi loomine
Ü 1.3.8Tavanditeenuse väljaarendamine
Ü 1.3.9Koostöö arendamine mittetulundussektoriga sotsiaalteenuste osutamisel
Ü 1.3.10Terviseedenduse arendamine ja edendusprojektide kaasfinantseerimine
Ü 1.3.11Tervisekeskuse arendamine
E 1.4: Valla kõrge miljööväärtus, heakorrastatud elukeskkond
Strateegilised arengusuunad
Anija valla arengukava muutmine Leht 9 / 37
Valla kui elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on oluline avalikus kasutuses ja miljööväärtuslikealade (haljasalad, pargid, puhkealade, väärtuslikud maastikuelemendid, looduse üksikobjektid jt) ja veekogudekui erilise tähtsuskategooria objektide kaitsmine, korrastamine ja püsiva heakorra tagamine. Samuti on olulinevalla tehiskeskkonna (hooned, ehitised jms) heakorrastatuse tagamine. Tõhustatakse valla heakorraeeskirjadetäitmist.
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.4.1Veekogude kaldaalade korrastamine ja miljööväärtuse suurendamine ning järelvalve korraldamiselekaasaaitamine
Ü 1.4.2Parkide ja haljasalade korrastamine ning rajamine
Ü 1.4.3Külade miljööväärtuse tõstmine (ajalooliste objektide korrastamine ja korrastamise soodustamine)
Ü 1.4.4Teede- ja metsaäärsete korrastamine
Ü 1.4.5Keskkonnaohtlike objektide likvideerimise nõudmine
E 1.5: Nõuetele vastava jäätmekäitluse tagamine
Strateegilised arengusuunad
Vallavalitsuse kohustuseks on oma haldusterritooriumil jäätmealase tegevuse juhtimine ning olmejäätmetening tootmisjääkide kogumise, sorteerimise, veo ja töötlemise korraldamine. Jätkatakse prügikogumisteenusetellimist erafirmadelt. Vallavalitsuse täiendav tegevus on suunatud prügikäitluse laienemiseks kõigilesaasteallikatele valla territooriumil, olemasoleva jäätmereostuse likvideerimisele ning prügisorteerimiseväljaarendamisele.
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.5.1Prügikäitluse arendamine
E 1.6: Kvaliteetne, aastaringselt läbitav ning optimaalne teede ja tänavate võrgustik
Strateegilised arengusuunad
Valla kui elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on vajalik tagada head ühendusteed ümberkaudsetesuuremate keskustega ning ühendusteed valla eri osade ja keskuse (Kehra) vahel. Selleks jätkatakse kohaliketeede regulaarset hooldust ning teede ja tänavate järkjärgulist renoveerimist ja remonti ning sildade ja truupideehitust ning renoveerimist vastavalt valla teehoiukavale. Kehra linna osas on prioriteetideks tänavakatetekvaliteedi parendamine ja kergeliiklusteede rajamist ning ohutu ühenduse väljaarendamine linnaosade vahel üleraudtee. Lisaks arendatakse välja Kehra linna ning valla esmatasandi keskuste tänavavalgustus.
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.6.1Teede ning tänavate ehitus, remont ja rekonstrueerimine
Ü 1.6.2Tänavavalgustuse väljaarendamine
Ü 1.6.3Kehra raudteeülepääsu rajamine koostöös riigiga
Ü 1.6.4Erateede kuuluvuse ja hooldamise määratlemine
E 1.7: Kvaliteetsed ja kaasaja keskkonnakaitsenõuetele vastavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenused
Strateegilised arengusuunad
Prioriteetseteks arengusuundadeks on olemasolevate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimine,et viia joogiveekvaliteet ja reoveepuhastus kehtivatele nõuetele vastavaks ning uute ühisveevärgi- jakanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine teenustega seni katmata tiheasustusaladel. Kehra linna, Ülejõeküla ja Lehtmetsa küla osas jätkatakse olemasoleva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava järgseteinvesteeringute ettevalmistamist ja rakendamist. Alavere, Anija, Voose ja Lilli külade puhul koostatakse vastavprojektlahendus.
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.7.1Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniteenuste väljaarendamine
Leht 10 / 37 Anija valla arengukava muutmine
E 1.8: Kaasaegsed ja kvaliteetsed kaugkütteteenused
Strateegilised arengusuunad
Arenguprioriteetideks on valla olemasolevate kaugküttevõrkude renoveerimine ja kütteseadmete optimeerimine(küttekulude vähendamiseks). Kehra linna ja Lehtmetsa küla osas on vajalik küttetorustike renoveerimine jaLehtmetsa katlamaja moderniseerimine. Alavere küla osas on prioriteediks kaugkütteteenuse mahu taastamine jalaiendamine.
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.8.1Kehra kaugküttevõrgu väljaarendamine
Ü 1.8.2Alavere kaugküttevõrgu laiendamine
E 1.9: Arenenud elamumajandus
Strateegilised arengusuunad
Optimeeritakse ja korrastatakse munitsipaalelamufond. Soodustatakse ja toetatakse korterelamuteskorteriühistute teket ja kortermajade haldamise väljaarenemist. Soodustatakse rida- ja ühepereelamute ehitamist
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.9.1Munitsipaalelamufondi korrastamine
Ü 1.9.2Korteriühistute tekke soodustamine
Ü 1.9.3Rida- ja ühepereelamute ehitamise soodustamine
Ü 1.9.4Kehra linna väljaarendamine detailplaneeringu alusel
E 1.10: Valla kõigis osades on tagatud elektrivarustus
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.10.1Kehra linna energeetika arengukava elluviimine
Ü 1.10.2Hajaasustusalade elektrifitseerimise probleemi lahendamisele kaasaaitamine
E 1.11: Valla kõigis osades kättesaadavad kaasaegsed kommunikatsiooniteenused
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.11.1Internetiühenduse kättesaadavuse tagamine kogu valla elanikkonnale
E 1.12: Valla kõigi piirkondade huve arvestav ühistranspordikorraldus
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.12.1Optimaalse ühistranspordikorralduse väljaarendamine
Ü 1.12.2Bussipeatuste väljaarendamine ja bussipeatuste rekonstrueerimine koostöös riigi maanteeametiga
Ü 1.12.3Vallasiseste tugiliinide väljaarendamine
E 1.13: Tagatud turvalisus valla territooriumil
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.13.1Valla tuletõrjesüsteemide ja veevõtukohtade korrastamine
Ü 1.13.2Naabrivalve ja korrakaitse arendamine
Ü 1.13.3Valla munitsipaalpolitsei kontseptsiooni väljatöötamine
E 1.14: Efektiivne ja edukas valla juhtimine
Ülesanded (meetmed):
Ü 1.14.1Valla haldushoone väljaarendamine
Anija valla arengukava muutmine Leht 11 / 37
Ü 1.14.2Valla haldussuutlikuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine
Ü 1.14.3Koostöö arendamine era- ja kolmanda sektoriga
Ü 1.14.4Munitsipaalvara haldamise arendamine
Ü 1.14.5Eestisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine
VÕTMEVALDKOND II: Kohaliku arengupotentsiaali tugevdamine
Arendustegevuse sihiks antud valdkonnas on Anija valla kohaliku ressursipotentsiaali ja arengueelduste(asend, olemasolev infrastruktuur, loodus- ja muinsusväärtused jm) kasutuselevõtmine valla konkurentsivõimetugevdamiseks, mis, lisaks kohaliku omavalitsuse avalike teenuste kvaliteedi tõstmisele, suurendaks piirkonnaatraktiivsust ja konkurentsivõimet elu- ja ettevõtluskohana. Eekõige on see seotud ettevõtluse arenguks soodsatetingimuste loomisega, mis elavdaks majandust Anija valla keskuses – Kehras, kui ka valla teistes piirkondades.Selleks:- suurendatakse Kehra atraktiivsust investeerimiskohana- arendatakse Kehra kui keskuse teenindusfunktsioone- toetatakse maamajanduse arengut ja alternatiivste ettevõtlusharude väljakujunemist valla teistes piirkondades- mitmekesistatakse ja arendatakse Anija valla turismi- ja puhkevõimalusi- soodustatakse vallas üldplaneeringuga määratud aladel elamuehitust infrastruktuuri arendamisega vallakaasabil- taotletakse valla arenguks vajaliku maa andmist munitsipaalomandisse
EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013:
E 2.1: Soodne ettevõtluskeskkond, Kehra kui Ida-Harjumaa majandus-, teenindus- ja tõmbekeskus
Kehra atraktiivsuse tõstmine investeerimiskohana ja Kehra keskus- ning teenindusfunktsioonide arendamiseks:- arendatakse välja ettevõtlusalad- parandatakse Kehra kättesaadavust/ligipääsetavust ümberkaudsetest piirkondadest- arendatakse välja Kehra linnakeskus- mitmekesistatakse Kehra teenindus- ja kaubandusvõimalusi
Ülesanded (meetmed):
Ü 2.1.1Töötatakse välja Anija valla tööstustehnopargi rajamise kontseptsioon
Ü 2.1.2Kehra ligipääsetavuse parandamine
Ü 2.1.3Linnakeskuse väljaarendamine
Ü 2.1.4Teeninduse ja kaubanduse mitmekesistamine
E 2.2: Mitmekesine ja keskkonnasäästlik maamajandus
Ülesanded (meetmed):
Ü 2.2.1Alternatiivsete tootmisharude arengu soodustamine
E 2.3: Mitmekesised ja atraktiivsed puhke- ja turismivõimalused, väärtustatud looduskeskkond ningkultuuri- ja ajaloopärand
Ülesanded (meetmed):
Ü 2.3.1Loodus- ja kultuuriväärtuste korrastamine ja tähistamine
Ü 2.3.2Puhkealade väljaarendamine
Ü 2.3.3Matkaradade rajamine
Ü 2.3.4Aktiivse puhkuse teenuste arendamine
Ü 2.3.5Looduskaitsemeetmete rakendamine, rohelise võrgustiku väljaarendamine
Ü 2.3.6Mittepõllumajandusliku väikeettevõtluse toetamine
Ü 2.3.7Puhkemajandusliku koostöö arendamine
Leht 12 / 37 Anija valla arengukava muutmine
Ü 2.3.8Anija mõisakompleksi arendamine ja pargi piirdemüüri restaureerimine
Ü 2.3.9Informatsiooni ettevalmistamine, trükised, levitamine
E 2.4: Anija valla sihipärane mainekujundus
Ülesanded (meetmed):
Ü 2.4.1Valla reklaamimine ja maine kujundamine
E 2.5: Atraktiivsed elamupiirkonnad
Ülesanded (meetmed):
Ü 2.5.1Uute elamupiirkondade väljaarendamine üldplaneeringu alusel
VÕTMEVALDKOND III: Kohaliku kogukonna arendamine
Antud valdkonna sihiks on Anija valla inimpotentsiaali tugevdamine, ühtse kogukonna ning kohaliku identiteedikujundamine ning esmatasandi keskustevõrgustiku väljakujundamine. Selleks on vajalik:- elanikkonna ühistegevuse arendamine, suurendades vallaelanike osalust ja vastutust kohalike probleemidelahendamisel ning eluolu arendamisel- külade üldkasutatavate rajatiste ja külakeskuste väljaarendamine- külakeskuste teenindusvõimaluste arendamine- elanike huvi- ja täiendharidusvõimaluste arendamine- erinevate rahvusrühmade integratsiooni soodustamine ja rahvusvähemuste ühiskondlikku ellu kaasatusesuurendamine
EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013
E 3.1: Arenenud külaliikumine
Ülesanded (meetmed):
Ü 3.1.1Külade elanike ühistegevuse ja külakeskuste arendamine
E 3.2: Mitmekesised ja kättesaadavad täiskasvanu täiend- ja huviharidusevõimalused
Ülesanded (meetmed):
Ü 3.2.1Täiskasvanute täiend - ja huvihariduse arendamine
E 3.3: Erinevate rahvusrühmade integreeritus kohalikku kogukonda
Ülesanded (meetmed):
Ü 3.3.1Erinevate rahvusrühmade integratsiooni soodustamine.
III ANIJA VALLAVALITSUSE TEGEVUSKAVA AASTANI 2010
1. Tegevuskava koostamine ja täiendamine
Käesolev peatükk käsitleb valla arengumudelis püstitatud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks vajalikkekonkreetseid tegevusprojekte, mis on vajalik teostada aastatel 2007-2010.
Tegevuskava täiendatakse ja täpsustatakse vajadusel iga-aastaselt enne 1. oktoobrit (KOKS § 37 lg 7).Tegevuskava viiakse ellu vallavalitsuse juhtimisel ning selle elluviimise rahastamiseks kasutatakse vallaeelarvet, riiklike toetusi, riiklikest abiprogrammidest (RAK 2007-2013), era- ja mittetulundussektoriinvesteeringutest, rahvusvahelistest koostöö- ja abiprogrammidest saadavaid vahendeid.
2. Anija vallavalitsuse omavahenditest finantseerimisvõime prognoos aastani 2010
Valla tegevuskava elluviimise finantseerimisels on oluliseima tähtsusega valla eelarve ja eelarvesarenguprojektide elluviimiseks võimalike vabade vahendite hulk.
Eelarve tulude maht 2007.a on eeldatavasti 65 578 500.- krooni, millest maksude osakaal on 39 505 000.-krooni, millest omakorda füüsilise isiku tulumaks 35 825 000.- krooni. Võrreldes 2006.a valla tuludega on2007.a planeeritud tulud 2006.a tuludest ca 4,3% suuremad. Samas on 2006. eelarveaasta vaba jääk eeldatavaltvähemalt 4 100 000.- krooni, olles sealjuures võrreldes 2005 a. vaba jäägiga suurem 4 000 000.- krooni. Valla2007.a tulude protsentuaalset jaotust iseloomustab (Joonis 2 lk 24).
Anija valla arengukava muutmine Leht 13 / 37
Valla 2007.a eelarve kulude maht koos inveteeringutega on eeldatavalt 65 449 000.- krooni. Võrreldes 2006.akinnitatud eelarvega on 2007.a eelavesse planeeritud kulude maht ca 16% suurem. Üldised valitsemiskuludmoodustavad koos reservfondi ja võla teenindamiseta eelarve kuludest 14,91%. Kulude jaotust protsentuaalselt2007.a eelarves iseloomustab (Joonis 3 lk 24).
Valla eelarvekuludes moodustavad tegevuskulud 86,2% (56 466 000.- krooni), millest 54,9% on personalikulud(35 924 000.- krooni) ja 31,3% on majandamiskulud (20 541 000.- krooni), eraldised moodustavad 5,1% (3 340000.- krooni), investeeringud 6,4% (4 237 000.- krooni) ning muud kulud 2,1% (1 406 000.- krooni).
Tegevuskava investeeringute katteallikatena saab käsitleda omavalitsuste omavahendeid (vallaeelarve vahendidvõi valla poolt võetav laen), riigieelarvest eraldatavaid investeeringutoetusi ning riiklikest ja rahvusvahelistestfondidest saadavaid finantseeringuid (eeldavad kõik enamasti kaasfinantseerimist vallaeelarvest).
Omavalitsuse investeerimisvõimalusi laenuvõtmise arvelt piirab « Valla- ja linnaeelarve seadus» eesmärgigavältida valdade maksejõuetust. Seaduse alusel võib eelarveaastal tagasimakstav laenusumma koosintressidega olla maksimaalselt 20% eelarvekuludest (ei kehti riigigarantiiga laenudele). Lisaks ei tohi kõigitagasimakstavate laenude kogusumma ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetulusid. Anijavallal on 01.01.2007 seisuga laenukohustusi 13 885 000.- krooni, mis on ca 20,8% 2007.a. eelarve kuludest.2007. aasta laenude tagasimakse summa koos intressiga on 4 650 000.- krooni, moodustades 2007 a. puhastatudeelarvest 9,8%.
Tulude prognoos
Eelarve prognoosi perioodiks 2007-2010 (vt joonis 2 lk 24) suuremaid muudatusi omatulude laekumistesvalla tulubaasis ette ei nähta. Arvestades üldist majanduskasvu, on arvestatud valla omatulude keskmisekskasvuks perioodis 5% aastas, mis peaks olema enam-vähem võrdne ka tarbijahinnaindeksi muutuse ja valdadepõhitegevusalade kulude kasvuga.
Omatulud moodustavad eelarvetuludest üle poole (72,1%). Tähtsamad omatulude katteallikad on üksikisikutulumaks ja maamaks. Sellised omatulude allikad, nagu vara müük, on erakorralise iseloomuga ja sellesuurenemist pole otstarbekas ette prognoosida. Teistest tululiikidest on olulise tähtsusega veel eraldisedriigieelarvest ja laekumised ministeeriumite eelarvetest, moodustades 27,9% tuludest. Edaspidi riigi toetusedmittesihtotstarbeliste toetuste osas eeldatavalt ei suurene, vaid jäävad samale tasemele või pigem vähenevad.Sihtotstarbeliste toetuste osas suurenevad toetused võrdeliselt kuludega ja need toetused ei ole siiski ainultjooksvate kulude katmiseks, sisaldades ka eraldisi investeeringuteks.
Kulude prognoos
Kulude prognoosil on valitsuskuludes 2009.a. ette näha kulude langust, kuna valitsus koondatakse ühtehoonesse. Teistes kululiikides on oodata kulude suurenemist. Keskmiseks inflatsioonist tingitud kulude kasvuksvõib ette näha 5% aastas, tööjõukuludes 5% aastas. Kulude osas mis olid seotud riigieelarveliste eraldistega(koolitoetused) toimub suurenemine võrdeliselt tuludega.
Investeeringud
Vajalike investeeringute maht tegevuskava järgi ületab võimalike investeeringute määra mitmekordselt. Sedaseetõttu, et Eestis kehtivate toetusprogrammide ja riiklike investeeringutoetuste väljakujunenud praktika tõttu(pidevad muutused ja lühiajalised etteteatamistähtajad) on eelarveväliste toetuste planeerimine mitme aastapeale ette väga keeruline. Seega on tegevuskava koostatud peamiselt silmas pidades vajadusi, mille konkreetneelluviimine ja tegevuste valik täpsustatakse iga-aastaselt, sõltuvalt saadaolevatest investeeringutoetustest jaomavalitsuse haldussuutlikkusest projektide ettevalmistamisel. Arvestades riigieelarvest seatud piiranguid võibsiiski prognoosida tegevuskava investeeringute elluviimise katteallikana edasise laenukoormuse kasvu perioodis2007-2010, mis sõltub siiski vallavolikogu poliitilistest otsustustest.
Valla omafinantseerimisvõime aastani 2010
Valla omafinantseerimisevõime väljaselgitamisel kasutati valla viimase kolme eelarveaasta eelarveid,võõrvahendite osakaalu seisuga 31.12.2006.a. ning olemasolevate laenude tagasimaksete osakaalu eelarvestning valla investeerimisplaane aastal 2007. Kasutades 25% omafinantseerimist (prognoositav enamikuriigieelarvest või muudest avaliku sektori fondidest (ka rahvusvahelised) finantseeringute puhul on ligikaudneinvesteerimismaht aastas umbes 4-5 miljonit krooni, arvestades 2007. aasta eelarve eeldatavale tulude laekumiseprognoosi ja vaba jäägi suurust.
Investeeringute mahu suurendamiseks 2007. aasta kehtiva tulude prognoosi ja kulude taseme juures saaks vallalaenukoormust suurendada perioodil 2007-2010 kuni 30 miljonini, jõudes aastaks 2010 ligi 30 miljoni kroonini.Laenude tagasimaksmisel arvestakse tagasimakse perioodiks kuni 10 aastat, ehk igal aastal makstakse tagasi1\10 laenudest. Laenuintressiks on keskmiselt 4-5% laenujäägilt aastas.
Leht 14 / 37 Anija valla arengukava muutmine
Valla investeerimisvõime suurendamiseks ilma uute laenudeta peaks oluliselt suurenema kas üksikisikutulumaksu laekumine või tuleks vähendada valla püsikulusid (Tabel A lk 25).
IV JOONISED JA TABELID
Joonis 1: Valla arengumudeli skeem
Joonis 2: Anja valla 2007.a eelarve tuluallikate jaotus
28,0%0,3%60,2%2,7%1,5%7,3%RiigiltMaksudTulu vee erikasutuseltVarade müükKaupade ja teenuste müükMuud tulud
Anija valla arengukava muutmine Leht 15 / 37
Joonis 3 :Anija valla 2007.a eelarve kulude jaotus
E- valla visioonist ja arengumudelist tulenev eesmärk.Ü- ülesanne, mis tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks. Tähistab enamasti kitsamat tegevusvaldkonda võitegevuste kompleksi, mis näitab arengu vajadust, kuid ei määratle konkreetselt teostatavaid tegevusi.VF- vallaeelarve välised finantseerimisallikad.
Tegevused on jaotatud eri tabelistesse omavalitsuse eluvaldkondade kaupa, vastavalt arengumudelis toodudülesannetele. Iga ülesande puhul on viidatud arengumudeli eesmärgile, mille realiseerimisele antud ülesanderaames tegevuste kavandamine ja elluviimine kaasa aitab. Tegevuste osas on tabelites määratletud tegevuseüldmaksumus (kui on vallaeelarvest eraldi rahastatav), teostamise aeg, rahastamise kava lähiaastatel, eeldatavadeelarvevälised rahastamisallikad ja tegevuse elluviimise eest vastutav üksus.
Tegevustabelites estatud prioriteetsus:
3 - kõrgema prioriteetsuse astmega;2 - keskmise prioriteetsuse astmega;1 - madalama prioriteesuse astmega.
Tegevuskava tabel: Haridus (E 1.1)EesmärkPrioriteetJrk. nr TegevusedMaksumus