Doc.2229_ET Juhend riiklikele tööinspektoritele kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise määruse (REACH) (määrus (EÜ) nr 1907/2006), keemiliste mõjurite direktiivi (CAD) ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivi (CMD) suhete kohta Vanemtööinspektorite komitee (SLIC) Vastu võetud 65. SLICi täiskogu istungil Vilniuses (LT) 15.11.13
51
Embed
Juhend riiklikele tööinspektoritele kemikaalide ... · Vastu võetud 65. SLICi täiskogu istungil Vilniuses (LT) 15.11.13. 2 ... CSR) ega kemikaaliohutuse hindamise (Chemical Safety
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
1
Doc.2229_ET
Juhend riiklikele tööinspektoritele kemikaalide
registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise
määruse (REACH) (määrus (EÜ) nr 1907/2006),
keemiliste mõjurite direktiivi (CAD) ning kantserogeenide
ja mutageenide direktiivi (CMD) suhete kohta
Vanemtööinspektorite komitee
(SLIC)
Vastu võetud 65. SLICi täiskogu istungil Vilniuses (LT) 15.11.13
2
Sisukord
Lk
1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 1.1 Käesoleva dokumendi taust ..................................................................................... 3 1.2 Kuidas käesolevat juhendit kasutada ....................................................................... 3 1.3 REACH-määruse ülevaade ...................................................................................... 4 1.4 REACH-määrus ja keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide
direktiivid ................................................................................................................ 6 2. REACH-määruse kohased riskihindamised ja kokkupuutestsenaariumid ............................ 7 3. REACH-määruse kohaldamisalasse kuuluvad ained ja segud ............................................. 8
3.1. Autoriseerimine ........................................................................................................ 9 3.2. Piirang ...................................................................................................................... 9 3.3. Kuidas ainet või segu kasutatakse ......................................................................... 10
4. Ohutuskaardid ..................................................................................................................... 10 4.1. Ohutuskaardid tuleb esitada: ................................................................................. 10 4.2. Millist ohutuskaardi teavet tuleb arvesse võtta? .................................................... 11 4.3. Mida inspektor peaks ohutuskaarti läbi vaadates kontrollima? .............................. 12 4.4. Mida tähendavad erinevad tähised? ...................................................................... 13
5. Kokkupuutestsenaarium ...................................................................................................... 14 5.1. Mida hõlmab ohutuskaart ....................................................................................... 14 5.2. Riskijuhtimismeetmed ............................................................................................ 16 5.3. Nõuete täitmine, kui kasutusala ei ole hõlmatud .................................................... 16 5.4. Inspektorite tegevus, kui allkasutaja on kasutuse hõlmamata jätnud .................... 17
6. Riskihindamine .................................................................................................................... 17 7. Ohjemeetmed (REACH-määrus võrreldes keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiividega ...................................................................................................... 18
7.1. Asendamine ........................................................................................................... 18 7.2. Erinevad ohjemeetmed .......................................................................................... 19 7.3. Tehniline ohjamine ................................................................................................. 19 7.4. Isikukaitsevahendite kasutamine asjakohasel juhul ............................................... 19
8. Töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid võrreldes tuletatud mittetoimiva tasemega .......... 20 9. REACH-määruse nõuete täitmine ....................................................................................... 20
9.1. Registreerimisega seotud tüüpiliste nõuetelevastavusega seotud probleemide näited: .................................................................................................................. 20
9.2. Teave tarneahelaga seotud kohustuste kohta ....................................................... 21 9.3. Kasutusalaga seotud kohustused .......................................................................... 21 9.4. Hindamisega seotud kohustused ........................................................................... 22 9.5. Autoriseerimisega seotud kohustused ................................................................... 22 9.6. Piirang .................................................................................................................... 22 9.7. Muud REACH-määrusest tulenevad kohustused .................................................. 23
10. REACH-määruse nõuete täitmise kontrollküsimused ....................................................... 23 10.1. REACH-määruse nõuete täitmisega seotud probleemide tuvastamine ja
lahendamine ........................................................................................................ 23 10.2. Millisel juhul valida REACH-määruse jõustamine keemiliste mõjurite ning
kantserogeenide ja mutageenide direktiivide ees ............................................... 25 10.3. REACH-määruse kohaste jõustamismeetmete võtmist toetavad asitõendid......... 25 10.4. Dokumendid, mida kohustuse kandja võib kasutada nõuetelevastavuse
Selleks et viia turule või kasutada REACH-määruse XIV lisas esitatud aineid, mis on oma
omaduste tõttu klassifitseeritud „väga ohtlikeks aineteks” (VOAd), peavad kohustuste kandjad
taotlema autoriseerimist. Siiski ei järeldu sellest automaatselt, et kõik selliste omadustega
ained lisatakse lõpptulemusena XIV lisasse ja nende suhtes hakkab kehtima autoriseerimise
nõue. Kõigepealt avaldab ECHA esialgse loetelu – nn kandidaatainete loetelu. Sellesse
kantakse ained, mis vajavad autoriseerimist teatava(te)ks kasutusala(de)ks ning ettepanekud
nende ainete kohta esitavad ECHA, komisjon või liikmesriigi pädevad asutused. Need ained
seatakse seejärel tähtsuse järjekorda ning mõned neist kantakse REACH-määruse
XIV lisasse. Protsessi korratakse, mistõttu aja jooksul suureneb nii kandidaatainete loetelus
kui ka XIV lisas esitatud ainete arv.
Nende ainete või segude puhul on ette nähtud autoriseerimine, sest need on:
esile tõstetud autoriseerimise kandidaatainete nimekirjast;
kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised (carcinogenic, mutagenic or toxic to reproduction, CMR) (1A ja 1B kategooria);
teaduslike tõendite alusel juhtumipõhiselt määratletud kui eespool esitatud ainetega samaväärselt ohtlikud inimestele või keskkonnale, näiteks sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad kemikaalid; või
püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised (persistent, bioaccumulative and toxic, PBT) või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad (very persistent and very bioaccumulative, vPvB), REACH-määruse XIII lisa kriteeriumide alusel.
REACH-määruse artiklis 56 on sätestatud, et tootja, importija või allkasutaja ei või viia XIV
lisa nimekirjas osutatud ainet kasutamiseks turule ega kasuta seda ise, välja arvatud juhul,
kui aine on kasutamiseks autoriseeritud. Erandite üksikasjad on sätestatud REACH-määruse
(EÜ) nr 1907/2006 artiklis 56.
Kui allkasutaja kavatseb kasutada ainet, mille puhul on autoriseerimine kohustuslik, ja
tarneahelas ülevalpool oleval tegutsejal on olemas autoriseering kavatsetud kasutamiseks, ei
pea allkasutaja eraldi autoriseeringut taotlema. Sellistes tingimustes peab tarneahelas allpool
olev allkasutaja teatama ECHA-le oma kasutusviisist (artikli 66 lõige 1), ja tagama aine
kasutamise kooskõlas kõigi autoriseeringu tingimustega (artikli 56 lõige 2).
3.2. Piirang
10
REACH-määruse artikli 67 lõike 1 kohaselt keelatakse aine kasutamine (ainena, segu või
toote koostises), kui aine ei vasta XVII lisas sätestatud piirangu tingimustele. Piirangu
rakendusala võib varieeruda otsesest (või peaaegu otsesest) keelust kuni tingimuste
kehtestamiseni teatud tegevuse suhtes, mis nõuab spetsiaalsete töötervishoiu ja tööohutuse
või riskijuhtimise meetmete rakendamist, näiteks suletud süsteemid, protsessid või
rakendused. Piiranguid võib kohaldada ka toodetesse kuuluvate ainete suhtes. Vt ka jagu 9.6
3.3. Kuidas ainet või segu kasutatakse
Kasutamine erinevalt kokkupuutestsenaariumi tingimustest
Aine kavatsetud kasutamine võib erineda kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud tingimustest
või muul viisil minna vastuollu tarnija soovitusega (märgitud ära ohutuskaardil või muul
viisil). Niisuguse olukorra tekkimine on tõenäoline ainete uudse või ebatavalise kasutamise
korral, sest sellised juhtumid võivad väljuda tavapärase kasutamise puhuks välja töötatud
kokkupuutestsenaariumi raamidest. Vt jagu 5.3, mis käsitleb allkasutaja valikuid sellises
olukorras.
Kokkupuutestsenaariumide koostamist ei nõuta kõikide ainete puhul, täpsemalt ainete jaoks,
mille registreerimine ei ole kohustuslik, või registreeritud ainete puhul, mida on toodetud või
imporditud kogustes alla kümne tonni aastas või mida ei klassifitseerita ohtlikuks.
4. Ohutuskaardid
Ohutuskaardid esitavad kasulikku teavet ainete ja segude kohta, kirjeldades ainest või segust
tulenevaid ohtusid ja andes teavet riski vähendamise meetmete kohta, eriti soovitusi
käitlemiseks, ladustamiseks ja erakorraliste meetmete kohta õnnetuse korral. REACH-
määruse kohaselt tuleb ohutuskaart esitada koos iga ohtliku aine või seguga. Järgmiste
aastate jooksul lisatakse ohutuskaartidele kokkupuutestsenaariumide vormis täiendav teave
ohutu käitlemise kohta. REACH-määrus nõuab ohtlike ainete või segude kasutajatelt
kokkupuutestsenaariumis esitatud riskijuhtimismeetmete järgimist või soovitab valida üks jaos
5.3 kirjeldatud muudest võimalustest.
4.1. Ohutuskaardid tuleb esitada:
ainete või segude puhul, mis on klassifitseeritud kui ohtlikud;
ainete puhul, mis on püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised (PBT) või keskkonnas väga
püsivad ja väga bioakumuleeruvad (vPvB);
ainete puhul, mis on kantud ECHA kandidaatainete loetelusse kui väga ohtlikud ained
(substance of very high concern, SVHC) muudel põhjustel kui eespool punktis 2 esitatud
tingimused;
segude puhul (allkasutaja/levitaja taotluse korral), mis ei ole klassifitseeritud kui ohtlikud,
kuid sisaldavad vähemalt ühte ainet, mis on ohtlik:
11
klassifitseeritud kui ohtlik tervisele või keskkonnale kontsentratsioonides ≥ 1 massiprotsent (mittegaasilised segud) ja ≥ 0,2 mahuprotsenti (gaasilised segud)
PBT- või vPvB-aine kontsentratsioonis ≥ 0,1 massiprotsenti
väga ohtlike ainete kandidaatainete loetelus kontsentratsiooniga
≥ 0,1 massiprotsenti muudel põhjustel kui eespool punktis 2 esitatud tingimused
mille kohta on määratletud ohtlike ainete ELi piirnormid töökeskkonnas.
Ohutuskaart:
esitatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus aine või segu turule
viiakse;
esitatakse paberkandjal või elektrooniliselt tasuta;
esitatakse samaaegselt esimese tarnega;
ajakohastatakse, kui uus teave aine või segu ohtlikkuse või riskijuhtimismeetmete kohta
muutub kättesaadavaks või kui autoriseerimise taotlus rahuldatakse või lükatakse tagasi
või kui REACH-määruse kohaselt kehtestatakse piirang;
esitatakse ajakohastamise või läbivaatamise korral igaühele, kes on aine või segu kätte
saanud eelmise 12 kuu jooksul;
on koostatud pädeva isiku poolt;
esitatakse nõuetekohasel 16 lahtriga vormil ja kõik alljaotised peavad olema täidetud;
esitatakse konkreetse aine või segu kohta;
on selge ja arusaadav;
varustatakse kuupäevaga ja leheküljed nummerdatakse.
4.2. Millist ohutuskaardi teavet tuleb arvesse võtta?
REACH-määruse kohaselt on aine või segu kasutajatel kohustus võtta meetmeid nii inimeste
kui ka keskkonna kaitsmiseks kõikide ainest või segust tulenevate ohtude eest. Seetõttu on
tähtis, et ohutuskaardil esitatud teavet võetakse arvesse ja kasutatakse kemikaalide
riskihindamise läbiviimiseks töökohal. Keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja
mutageenide direktiivid sätestavad kohustuse kaitsta inimesi, seetõttu tuleb teavet ainete ja
segude kohta töökohas anda kõikidele töötajatele ning ohutuskaart on kasulik töövahend
kõnealuste ainete ja segudega seotud ohtude ja nende kasutamise korral võetavate
kaitsemeetmete teatavaks tegemiseks.
Iga ohutuskaardi jagu sisaldab konkreetset teavet aine või segu kohta, mille jaoks ohutuskaart on koostatud. (Töötervishoiu ja tööohutuse reguleerimisel on kõige olulisemad 1., 2., 4., 7., 8., 13. jagu ja ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumid).
1. jagu sisaldab aine tunnusandmeid ja registreerimisnumbrit, kindlaksmääratud
kasutusalasid ja mittesoovitatavaid kasutusalasid, kemikaalide tarnimise eest
vastutava isiku/ettevõtte kontaktandmeid, samuti kontakttelefoni hädaolukorra puhul.
12
2. jaos esitatakse üksikasjad aine või segu klassifikatsiooni ja märgistamise ning
potentsiaalsete toimete ja kasutamisega kaasnevate sümptomite kohta. Need
andmed aitavad hinnata tervise- ja ohutusriski, ohtu töötajate tervisele ja
keskkonnale. Selles jaos antud teave peab olema kooskõlas märgisel esitatud
teabega.
3. jaos esitatakse teave iga segu koostisse kuuluva aine ohtlikkuse kohta eraldi.
4. jaos kirjeldatakse vajalikke esmaabivõtteid õnnetuse korral.
5. jaos esitatakse eriteave aine või segu põhjustatud tulekahju kustutamise kohta,
kaasa arvatud kõige asjakohasemad kustutusvahendid ja kaitsevarustus.
6. jaos kirjeldatakse, kuidas toimida aine või segu juhusliku keskkonda sattumise
korral.
7. jagu sisaldab üksikasju aine või segu ohutu käitlemise ja ladustamise kohta.
Protsessi parameetrid ja riskijuhtimismeetmed, mis moodustavad
kokkupuutestsenaariumi, võetakse kokku 7. ja 8. jaos.
8. jaos esitatakse üksikasjad kokkupuute vähendamiseks vajalike sammude kohta,
nagu ventilatsioon ja isikukaitsevahendid (personal protective equipment, PPE), mis
on nõutavad tervise kaitsmiseks.
9, 11. ja 12. jaos esitatakse üksikasjalik teave kemikaalide füüsikaliste/keemiliste,
toksikoloogiliste ja ökoloogiliste omaduste kohta.
10. jagu sisaldab üksikasju ohtlike reaktsioonide kohta, mis võivad tekkida kemikaali
kasutamise korral teatud tingimustes.
13. jaos selgitatakse, kuidas kemikaali nõuetekohaselt kõrvaldada.
14. jagu sisaldab kemikaali transportimisega seotud teavet.
15. jagu sisaldab ELi/riikliku asjaomase õigustiku üksikasju.
16. jaos esitatakse muu kemikaaliga seotud asjaomane teave, nagu koolitussoovitus,
ohulausete täistekst jms.
Lisaks tuleb ainete ohutuskaartidele või REACH-määruse kohaselt registreeritud aineid
sisaldavate segude puhul vabatahtlikult esitatavatele ohutuskaartidele lisada
kokkupuutestsenaariumid, mis sisaldaksid kõiki ettenähtud riskijuhtimismeetmeid. Sellised
stsenaariumid tuleb lisada juhul, kui ohtlikku ainet registreeritakse koguses üle 10 tonni
aastas.
4.3. Mida inspektor peaks ohutuskaarti läbi vaadates kontrollima?
Inspektorid peaksid kontrollima, kas ohutuskaardi teavet on jälgitud töökohal
riskihindamise läbiviimise eesmärgil.
Inspektorid peaksid veenduma, et töötajaid on teavitatud kõikidest nende kasutatava aine
või segu puhul asjaomastest riskijuhtimismeetmetest.
13
Inspektorid peaksid kontrollima, et ohutuskaart oleks kättesaadav kõikidele, kes kemikaali
kasutavad või sellega kokku puutuvad.
Inspektorid peaksid veenduma, et ohutuskaart on vastavuses REACH-määruse II lisaga
(ajakohastatud määrusega (EL) nr 453/2010) ja tegema kindlaks, et aine või segu
märgistuse üksikasjad on kooskõlas ohutuskaardi 2. jaos esitatud andmetega.
Inspektorid peaksid veenduma, et ohutuskaart kirjeldab konkreetset tarnitavat ainet või
segu ja ei ole üldise iseloomuga – ehkki samade ohuteguritega kemikaalide rühma
(näiteks erinevat tooni värvid) puhul on võimalik kasutada ühist ohutuskarti.
Inspektorid peaksid kontrollima, et ohutuskaardile on märgitud kuupäev ja kõikide
läbivaatamiste kuupäevad ning et läbivaatamise üksikasjad on esitatud 16. jaos või mujal.
Segude ohutuskaarte kontrollivad inspektorid peaksid ka kontrollima, kas koostisosade
ohutuskaarte on jälgitud ja arvesse võetud segu ohutuskaardi koostamisel.
Ohutuskaarte tuleks kontrollida ka CLP-määruse IV lisa nõuete suhtes.
4.4. Mida tähendavad erinevad tähised?
Ainete või segude klassifikatsiooni ja märgistamise üksikasjad on esitatud ohutuskaartide 2.
jaos. Alates 1. detsembrist 2012 peavad kõik ained olema klassifitseeritud ja märgistatud ELi
CLP-määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt, ja seetõttu tuleb 2. jaos kajastada uusi
piktogramme, tunnussõnu, ohulauseid ja hoiatuslauseid. Kuni 1. juunini 2015 tuleb 2. jaos
esitada ka direktiivi 67/548/EMÜ kohane klassifikatsioon.
Segusid klassifitseeritakse ja märgistatakse kuni 1. juunini 2015 endiselt ELi ohtlike
valmististe (segude) direktiivi (1999/45/EÜ) kohaselt (juhul kui CLP-määrust ei kohaldata
vabatahtlikult varem) ja pärast seda kooskõlas CLP-määrusega.
Alates 1. detsembrist 2012 peavad kõik ohutuskaardid olema kooskõlas määruse (EL)
nr 453/2010 I lisa nõuetega. Alates 1. juunist 2015 tuleb kõik ohutuskaardid koostada
määruse nr 453/2010 II lisa nõuete kohaselt, erandina kasutatakse 1. juunini 2017 I lisas
esitatud vormi segude puhul, mis olid 1. juuni 2015. aasta seisuga juba turule viidud.
Olemasolev Ohutunnused ja sümbolid (direktiiv 67/548/EMÜ)
Uus Tunnussõnad ja vastavad piktogrammid (CLP) määruse EÜ 1272/2008 alusel
Plahvatusohtlik E
Oht või Hoiatus
14
Eriti tuleohtlik või Väga tuleohtlik
Oht või Hoiatus
Oksüdeeriv
Oht või Hoiatus
Sööbiv
Oht või Hoiatus
Väga mürgine või Mürgine
Oht
Kahjulik või Ärritav
Hoiatus
Kahjulik või Mürgine
Oht
Keskkonnaohtlik
Hoiatus
5. Kokkupuutestsenaarium
5.1. Mida hõlmab ohutuskaart
15
Kokkupuutestsenaarium on tingimuste kogum (nii käitlemistingimused kui ka
riskijuhtimismeetmed), mis kirjeldab, kuidas ainet tema olelusringi jooksul toodetakse või
kasutatakse ning kuidas tootja või importija ohjab kokkupuudet inimeste ja keskkonnaga või
annab allkasutajatele soovitusi ohjamiseks.
Kokkupuutestsenaarium sisaldab lisaks nii inimeste (töötajad ja asjaomasel juhul tarbijad) kui
ka keskkonna kokkupuute tasemete hinnangut ning kasutajad võivad selle kohta saada
juhiseid allkasutajatele mõeldud suunistest http://echa.europa.eu/.
Segude puhul ei ole kokkupuutestsenaariumi koostamine kohustuslik.
Ohutuskaart ja kokkupuutestsenaarium koos annavad teavet, mis on kasulik riskihindamise
läbiviimiseks töökohal, konkreetsemalt:
riskide tuvastamiseks;
riskijuhtimismeetmete määratlemiseks;
riskijuhtimismeetmete toime kontrollimiseks.
8. jagu ja kokkupuutestsenaarium, mis esitatakse ohutuskaardi lisana, annavad rohkem
teavet, näiteks kaitsemeetmete eeldatud mõju kohta. Seda teavet tuleb arvesse võtta
riskijuhtimismeetmete, kaasa arvatud tegevuskava kavandamisel või läbivaatamisel
riskihindamise käigus (RA).
Ohutuskaardi 7. jaos „Kasutamine ja ladustamine” ja 8. jaos „Kokkupuute ohjamine/
isikukaitse” kirjeldatakse riskijuhtimismeetmeid. Künnisväärtused ja DNELid (tuletatud
mittetoimiv tase või tootja tuletatud annus, mille puhul ei ilmne kahju tervisele) esitatakse
8.1 jaos. Kasutajad peaksid kohaldama neid oma käitlemistingimustele ja läbi vaatama oma
kehtivad riskijuhtimismeetmed, lähtudes ohutuskaardil määratletud kasutusest. Teavet võib
leida praktilistest juhendist nr 13 „Juhised allkasutajatele kokkupuutestsenaariumide
Taotletud kasutus ei ole lubatud. Kasutaja peab jätkamiseks
kasutust muutma.
Kasutaja peab: 1) taotlema autoriseerimist või 2) kui tarneahelas ülevalpool on autoriseering olemas, teavitama ECHAt oma kasutusalast.
Autoriseeringu mis tahes tingimusi tuleb
täita.
1. Kohaldatakse
REACHi artikleid 2 ja 3
Kas REACH kohaldub?
2.
Piirangud REACHi artikli 67 lõige 1,
art 9
Kas taotletud kasutusala on piiratud või keelatud?
3. Autoriseerimine
REACHi artikli 56 lõige 1
Kas taotletud kasutuse jaoks on vaja autoriseerimist?
5.
Läbi viia / läbi vaadata olemasolev kemikaalide
hinnang, artikkel 4
Võtta arvesse REACHi ja direktiivi 98/24/EÜ järgmisi nõudeid
VALIKUD: 1) kasutaja peab koostama CSRi
asjakohaste riskijuhtimismeetmete määratlemiseks ja kohaldamiseks. Kui CSRi ei nõuta, peab kasutaja
kasutamise läbi mõtlema, et määratleda ja kohaldada
asjakohased meetmed; 2) kasutaja peab teavitama ECHAt, kui seda nõutakse. VÕI: 3) kasutaja võib
teatada oma kasutusala tarnijale, et muuta see kindlaksmääratud
kasutusalaks
Kui REACHi riskijuhtimismeetmed osutuvad mitteasjakohasteks, dokumenteeritakse põhjused
hinnangus ning kasutaja peaks teavitama sellest oma tarnijat
Järgida loa tingimusi ja vähendada kokkupuude sellise tasemeni, mis
on tehniliselt ja praktiliselt võimalik; artikli 60 lõige 10
4. Kasutamine
kokkupuutestsenaariumi raames, REACHi artikli 37 lõige 4,
artikli 38 lõige 1
Kas kasutamine on määratletud teatud kokkupuutestsenaariumi
raames või kooskõlas tarnija soovitusega?
Kas kokkupuudet saab vältida (nt asendamisega)?
Määratleda kõik kohased riskijuhtimismeetmed SDSi või kasutaja enda
CSRi põhjal
Määratleda muud vajalikud ohjemeetmed, mida nõuab CAD/CMD või riiklik suunis
7. Ohje hierarhia, artiklid 5 ja 6
Kohaldada 5. etapis määratletud ohjemeetmed artiklites 5 ja 6 sätestatud
prioriteetide järjestuse alusel
Eriti
Kas on olemas asjakohased ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas (OELVd)?
Kas selle kasutusala puhul on nõutav autoriseerimine?
Kas kasutamine hõlmab kokkupuudet kartsinogeeni/mutageeniga?
Asendada ohutuma alternatiiviga. Tagasi 1. etapi juurde, kui ka alternatiiv on ohtlik
Kas kasutamine hõlmab kokkupuudet astmasümptomeid tekitavate ainetega?
13. Vt REACHi artikkel 35, CADi
art 11
Teavitada töötajaid ja nende esindajaid
8. Hea tava põhimõtted,
artikkel 5
Kas kohaldatud ohjemeetmed kajastavad hea tava põhimõtteid?
Läbi vaadata riskihinnang ja
naasta 6. etapi juurde
9. Muud riiklike suuniste ja CAD/CMD
nõuded
Täita riiklike eeskirjade ja artiklite 7–11 (nt säilitamine) muid nõudeid. Võib olla juba
lahendatud etappides 5 ja 6
6.
Kohaldada/rakendada ohjemeetmeid; REACHi artikli 37
lõige 5, artikli 38 lõige 1, artikkel 6
Kohaldada/rakendada kõiki kemikaalide riskihindamisel määratletud meetmeid ja
tagada nende tõhus toimimine
10. Dokumenteerimine, artikkel 8,
REACHi artikli 37 lõige 7
Dokumenteerida hinnang
(ja vajaduse korral CSR)
11. Teabe säilitamine, REACHi
artikkel 36, CAD/CMD
Säilitada teave kooskõlas REACHi ja
riiklike tähtaegadega
12. Läbivaatamine, CAD art 4,
REACHi art 37 lõige 7
Riskihinnang (ja CSR, kui koostatud)
regulaarselt läbi vaadata
Täita täiendavad CMD nõuded
Tagada vastavus OELVle
Täita täiendavad CMD nõuded
EI
EI
EI
JAH
EI
NING
JAH
JAH
JAH
JAH
EI
JAH
JAH
JAH JAH
JAH
EI
45
2. lisa. Mõisted
Käesolevas juhendis kasutatakse arvukalt akronüüme, termineid ja lauseid, millel on REACH-
määruse kontekstis konkreetne tähendus. Teatud terminite määratlused tulenevad seadusest
ja on esitatud REACH-määruse artiklis 3.
„II lisa” – REACH-määruse II lisa, milles sätestatakse nõuded ohutuskaartide vormi ja sisu kohta;
„XIV lisa” – REACH-määruse XIV lisas loetletakse kõik autoriseerimisele kuuluavad ained. XIV lisasse
kantud ainete kasutamine ja kasutamiseks turule viimine on keelatud alates sulgemiskuupäevast, välja arvatud juhul, kui selleks kasutamiseks on antud autoriseering või kui kohaldatakse erandit; „XVII lisa” – REACH-määruse XVII lisas loetletakse kõik ained, mille suhtes on kehtestatud piirangud,
ja nende piirangute tingimused REACH-määruse kohaldamisalas; „aine” – looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid koos püsivuse
säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist; „ainuesindaja” – väljaspool ELi asutatud äriühingud, kes toodavad aineid, valmistavad segusid või
valmistavad tooteid, ei saa ise kemikaale registreerida. Kuid nad saavad (vastastikuse kokkuleppe alusel) määrata ELis asuva esindaja, kes täidab nende ainuesindajana ELis asuvate importijate kohustused seoses ainete registreerimisega. Nimetamise järel muutuvad kõik väljaspool ELi asuvalt tootjalt importivad ELis asuvad ainuesindaja lepinguga hõlmatud importijad allkasutajateks. Ainuesindaja peab täitma ka importijate muid REACH-määrusest tulenevaid kohustusi; „allkasutaja” – ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tootja või importija, kuid kes
kasutab ainet (kas ainena või segu koostisosana) oma tööstusliku või kutsealase tegevuse käigus, st oma töises tegevuses. Ehkki õigusaktid seda ei määratle, on olemas kolm peamist allkasutaja tüüpi:
- allkasutajad, kes jätkavad tarneahelat, nagu segu tootjad või korduvtäitjad (ja tegutsevad sel viisil tarnijatena REACH-määruse mõistes). Reimportijaid, kes saavad kasutada reimporditud ainete (vt eespool) registreerimisest vabastust, on samuti võimalik pidada allkasutajateks REACH-määruse mõistes;
- allkasutajad, kes kasutavad ja/või tarbivad ainet oma tegevuse käigus, näiteks toote valmistajad (lõppkasutajad);
- importijad, keda esindab ainuesindaja. REACH-määrus välistab levitajad ja tarbijad põhimõtteliselt allkasutajate seast; „alltöövõtjast tootja” – seda tüüpi tootja valmistab ainet tavapäraselt teise ettevõtja tellimusel. Aine
registreerimisega seotud vastutus jääb tõenäoliselt ELis asuva alltöövõtjast tootja kanda, sest selline tootja vastutab aine füüsilise kasutuselevõtmise eest ELis, vaatamata sellele, et ta ei ole litsentsi valdaja / aine omanik. Vt tootja; „amet” – Euroopa Kemikaaliamet (vt ECHA);
„artikkel” – REACH-määruse õiguslik nõue, näiteks artikkel 31, mille kohaselt nõutakse ohtlikuks
klassifitseeritud ainete või segude tarnijatelt toote saajate ohutuskaardiga varustamist;
„autoriseerimine” – REACH-määrusega seatakse sisse süsteem, mille kohaselt võib väga ohtlike omadustega ainete kasutamine ja turuleviimine nõuda autoriseeringut. Sellised ained on kantud
REACH-määruse XIV lisasse ja nende turuleviimine ilma autoriseerimiseta on keelatud. Kõnealuse autoriseerimisnõudega tagatakse, et selliste ainete kasutamisest tulenevat riski ohjatakse piisavalt või et ainete kasutamisest saadav sotsiaal-majanduslik kasu kaalub selle riski üles. Alternatiivsete ainete või tehnoloogiate analüüs on oluline osa autoriseerimismenetlusest; „CAS” – Chemical Abstracts Service, Ameerika Keemiaühingu allüksus. CAS peab keemiliste ainete
täielikku loetelu. Igale CAS registris registreeritud ainele antakse CAS registrinumber (vt CAS number); „CAS number” – Chemical Abstracts Service’i registrinumber. See on kemikaali kordumatu numbriline
tähis. Tegemist on 9kohalise numbriga, mis on sidekriipsude abil eraldatud 3 rühmaks. Numbri esimene osa alates vasakult on 6kohaline, teine osa 2kohaline ja lõpposa moodustab ühekohaline kontrollnumber;
46
„CLP-määrus” – määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,
märgistamist ja pakendamist; „CMR” – kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivtoksiline aine;
„CSA” – kemikaaliohutuse hindamine. Hindamine viiakse läbi kõikide registreeritud ainete puhul, mida
toodetakse või imporditakse kümme tonni aastas või rohkem. Hindamine peaks käsitlema aine kõiki kindlaksmääratud kasutusalasid eraldi (kaasa arvatud peamised lisandid ja lisaained), nii segudes kui ka tootes. Hinnangus võetakse arvesse kõiki aine tootmisest ja kindlaksmääratud kasutamisest tulenevaid olelusringi etappe. Kemikaaliohutuse hindamine põhineb aine potentsiaalsete kahjulike toimete võrdlusel inimese ja/või keskkonna teadaoleva või põhjendatult eeldatava kokkupuutega selle ainega, võttes arvesse rakendatud ja soovitatud riskijuhtimismeetmeid ja käitlemistingimusi; „CSR” – kemikaaliohutuse aruanne. CSR tuleb koostada kõikide ainete kohta, mille registreerimine on
kohustuslik koguste korral kümme tonni või rohkem aastas registreerija kohta ja see kujutab endast dokumenteeritud kemikaaliohutuse hinnangut (vt CSA); „DMEL” – tuletatud vähim toimet avaldav sisaldus. See on kokkupuute tüübi piirnorm ja kehtestatakse
kemikaaliohutuse hindamise käigus. Normi kasutatakse juhul, kui DNELi väärtust ei ole võimalik tuletada (näiteks ei ole võimalik määratleda kokkupuute „ohutut” taset), et kajastada kokkupuute taset, mis vastab madalale (teoreetiliselt võimalikule) ohule inimese tervisele, mida võib pidada aktsepteeritavaks riskitasemeks; „DNEL” – tuletatud mittetoimiv tase. See on kokkupuute tüübi piirnorm ja kehtestatakse
kemikaaliohutuse hindamise käigus. DNEL on ainega kokkupuute tase, millest madalamal ei eeldata kahjulike mõjude avaldumist inimese tervisele. Järelikult on see tase, millest suurema koguse ainega inimesed kokku puutuda ei tohiks; „ECHA” – Euroopa Kemikaaliamet. ECHA on ELi uus asutus, mis paikneb Helsingis, Soomes. See
loodi REACH-määruse alusel eesmärgiga korraldada ja rakendada määruse tehnilisi, teaduslikke ja halduslikke aspekte. Sellega saavutati märkimisväärne muutus võrreldes varasema kemikaaliõigustikuga (näiteks biotsiide, pestitsiide käsitlev õigustik ja õigusaktid uutest keemilistest ainetest teatamise kohta enne REACH-määruse jõustumist), mille kohaselt aine registreerimistaotlused saadetakse nüüd riikliku asutuse asemel eelistatult ELi asutusele. Täiendava teabe saamiseks ECHA kohta palume külastada kodulehte; „eelregistreerimine” – teatud teabe esitamine ECHAle aine potentsiaalsete registreerijate poolt.
Eelregistreerimine ei ole REACH-määruse kohaselt kohustuslik, aga kui kehtiv eelregistreerimistaotlus on esitatud, võivad registreerijad oma täieliku registreerimisteabe esitada üheks kolmest järkjärgulisest tähtajast (2010, 2013 või 2018, olenevalt vaadeldava aine toodetud / imporditud kogustest ja ohtlikest omadustest). Eelregistreerimisperiood kestis 1. juunist 2008 kuni 1. detsembrini 2008 ja on nüüdseks suletud, välja arvatud isikutele, kes toodavad või impordivad ainet koguses üks tonn aastas või rohkem esimest korda pärast 1. detsembrit 2008 ja võivad ka praegu eelregistreerida, eeldusel, et asjaomane registreerimistähtaeg ei ole veel lõppenud. Eelregistreerida saab ainult faasiaineid; „EIES” – elektrooniline teabevahetussüsteem. Üldise iseloomuga termin, mis tähistab süsteemi, mille
kaudu ametiasutused saavad elektrooniliselt vahetada teavet REACH-määruse ja REACH-määruse täitmise kohta. Praegu töötavad näiteks RAPEX ja ICSMS süsteemid; „endised polümeerid” – ainete rühm, mida varem loeti polümeerideks (ja seetõttu ei kantud neid
EINECSi loetellu) ja millest ei teavitatud esialgsete uutest ainetest teatamist (NONS) käsitlevate õigusaktide kohaselt. Polümeeride uue määratluse kasutuselevõtmise tagajärjel 1993. aastal uues NONS õigustikus kaotasid need ained oma polümeeri staatuse, siiski jäi kehtima nende NONSi kohane teavitamisest vabastamine. Endise polümeeri (NLP) määratlusele vastamiseks peab aine olema turustatud ajavahemikus 18. septembrist 1981 kuni 31. oktoobrini 1993 (kaasa arvatud) ja täitma tingimuse, et seda peeti polümeeriks EINECSi aruandluseeskirjade kohaselt, kuid ei peeta enam polümeeriks 7. muutmisdirektiivi kohaselt (92/32/EMÜ); „ESIS” – Euroopa keemiliste ainete infosüsteem. ESIS on kemikaalide kohta ulatuslikku teavet pakkuv
IT-süsteem, mille töötas välja Euroopa Kemikaalide Büroo ja mis on seotud järgmiste organisatsioonidega:
- EINECS (Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu)
- ELINCS (Euroopa uute keemiliste ainete loetelu)
- NLP (endised polümeerid)
- HPVCd (suurtes kogustes toodetavad kemikaalid) ja LPVCd (väikestes kogustes toodetavad kemikaalid), kaasa arvatud ELi tootjate / importijate loetelud
- C&L (klassifitseerimine ja märgistamine), ohu- ja hoiatuslaused, oht jms...; „EÜ number” – kemikaali numbriline tähis. ELi varasema kemikaalide reguleeriva raamistiku alusel
peetud kolme Euroopa ainete loetelu (EINECS, ELINCS ja polümeeride hulka enam mitte kuuluvate ainete loetelu) koos võetult nimetatakse EÜ loeteluks. EÜ loetelu alusel antakse ainele EÜ number, mis
on aine tunnusnumber. EÜ numbrite leidmiseks saab kasutada Euroopa keemiliste ainete infosüsteemi (ESIS) kodulehte; „faasiained ja mittefaasiained” – faasiaine (sageli viidatud kui „olemasolev” aine) on aine, mis vastab
vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
- on kantud Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetellu (EINECS); või
- toodeti ELis (sealhulgas uutes liikmesriikides) vähemalt ühel korral 15 aasta jooksul enne REACH-määruse jõustumist, kuid tootja ei viinud seda turule (eeldades, et tootjal on selle kohta dokumentaalsed tõendid). Näiteks toodeti seda ainult ekspordiks või tootja oma tarbeks; või
- on niinimetatud „endine polümeer” (samuti eeldades, et tootjal on selle kohta dokumentaalsed tõendid).
Mittefaasiained (sageli viidatud kui „uued ained”) on muud ained, mis ei vasta eespool esitatud kriteeriumidele ja mis ei ole muul viisil vabastatud registreerimisest REACH-määruse mõistes. Mittefaasiained ei ole eelregistreerimiskõlblikud ning seetõttu peavad nad olema täielikult registreeritud, enne kui neid võib toota või importida koguses üks tonn aastas või rohkem; „foorum” – jõustamisalase teabe vahetamise foorum (The Forum for Exchange of Information on Enforcement) on Euroopa Liidu koostöö ja teabevahetuse oluline mehhanism. Foorum loodi REACH-
määruse alusel ning artikli 76 lõige 1 sätestab, et foorum koordineerib REACH-määruse „jõustamise eest vastutavate liikmesriikide ametiasutuste võrgustiku tegevust”. Artikli 77 lõikega 4 pannakse foorumile järgmised põhiülesanded:
- propageerib head tava ja juhib tähelepanu probleemidele ühenduse tasandil;
- esitab, koordineerib ja hindab ühtlustatud jõustamisprojekte ja ühiskontrolle;
- koordineerib inspektorite vahetamist;
- määratleb jõustamisstrateegiad ja jõustamise head tavad;
- töötab kohalike inspektorite jaoks välja töömeetodid ja vahendid;
- töötab välja elektroonilise teabevahetuse korra;
- teeb koostööd tööstusharuga ja muude sidusrühmadega, sealhulgas asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega;
- vaatab läbi piirangute kehtestamise ettepanekuid, eesmärgiga anda täidetavusalaseid nõuandeid.
Foorum koosneb kõikide ELi liikmesriikide ja EMP EFTA riikide (Island, Liechtenstein ja Norra) esindajatest. Üksikasjalikum teave on kättesaadav ECHA veebisaidil, kaasa arvatud foorumi liikmete nimekiri ja foorumil vastu võetud ja avaldatud dokumendid. Nende hulka kuuluvad riiklike jõustamisstrateegiate suunised ja REACH-määruse kohaste kontrollide miinimumkriteeriumid; „füüsiline või juriidiline isik” – füüsiline isik on üksikisik ja võib tegutseda füüsilisest isikust
ettevõtjana, eraettevõtjana või astuda partnerlussuhetesse. Juriidiline isik ei ole konkreetne isik, vaid iseseisva õigusvõimega ühendus, nagu näiteks piiratud vastutusega äriühing, usaldusfond, heategevusühing jms; „hindamine” – hindamise all mõistetakse mitmesuguseid erinevaid protsesse, mille kaudu ECHA või
pädevad asutused saavad kontrollida registreerimisteabe täpsust ja kvaliteeti. REACH-määrus näeb ette eri tüüpi hindamisi:
- kõikide registreerimistoimikute suhtes viiakse läbi automatiseeritud terviklikkuse kontrollimine,
et tagada kõikide ettenähtud teabeühikute olemasolu. Terviklikkuse kontroll ei anna hinnangut teabe kvaliteedi või asjakohasuse kohta;
- vastavuse kontrollimine – selle all mõistetakse tööstusharu esitatud teabe kvaliteedi
kontrollimist. Kontrollimise viib läbi ECHA esitatud toimikute (iga kogusevahemiku) valimi
(vähemalt 5 %) alusel;
- katsete läbiviimiseks tehtud ettepanekute hindamine (toimiku hindamine) – registreerija teeb
ainete puhul, mida registreeritakse kõrgemates kogusevahemikes (≥100 tonni aastas), ettepaneku, milles täpsustatakse standardnõuetes sätestatud loomkatsete vajaduse üksikasjad. ECHA hindab selliseid katsete läbiviimiseks tehtud ettepanekuid, et ära hoida mittevajalike loomkatsete läbiviimine;
- aine hindamine – riikide pädevad asutused viivad läbi hindamise seoses ainetega, mis on kuulutatud prioriteetseteks võtmaks võimalikke regulatiivseid meetmeid tulenevalt nende ohtlikest omadustest. Hindamise peamine regulatiivne tulemus võib olla piirangute kehtestamine aine tootmisele, tarnimisele või kasutamisele. Aine hindamise tagajärjeks võib olla ka aine lisamine autoriseerimisele kuuluvate ainete prioriteetsesse loetelusse või ettepanek muuta klassifikatsiooni ja märgistamist;
„ICSMS” – elektrooniline teabevahetussüsteem, mille kaudu kogu ELi ametiasutused vahetavad teavet
mitmesuguste tooteohutusega seotud küsimuste kohta. ICSMS koosneb kinnisest ja avalikust osast. Kinnist osa kasutavad turujärelevalveasutused, tolliasutused ja ELi komisjon ning see sisaldab teavet toodete, katsetulemuste, jõustamismeetmete võtmise jms kohta. Avaliku osa teave on suunatud tarbijatele ja tootjatele ning sisaldab näiteks ametlikke andmeid ohtlike toodete, samuti tööstusharu toodete vabatahtlike tagasikutsumiste kohta; „import” – füüsiline sissevedu ühenduse tolliterritooriumile;
„importija” – importija on ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab impordi eest.
See tähendab, et REACH-määruse mõistes on importija isik, kes impordib väljastpoolt ELi. Teisest ELi liikmesriigist või EMP EFTA riigist (Island, Liechtenstein ja Norra) hangitud kaupu ei loeta REACH-määruse kohaselt imporditud kaupadeks. Importija määratlemine konkreetses tarneahelas võib osutuda raskeks, eriti kui kaasatud on erinevad kaubavedajad või tolliagendid. Keeruliste olukordade puhul vastutab importija määratlemise eest tarneahelas tööstusharu. Määratlus võib oleneda reast teguritest, näiteks sellest, kes vastutab tollivormistuse eest või kas tegelik importija on lihtsalt palganud ettevõtja kaupu vedama; „juhtiv registreerija” – äriühing, kes esitab ECHAle registreerimisteabe teiste registreerimisrühma
liikmete nimel;
„kandidaatainete loetelu” – kandidaatainete loetelu osutab väga ohtlike ainete (SVHC) loetelule, millest valitakse välja XIV lisasse kantavad ained. Kandidaatainete loetelu koostatakse artikli 59 kohaselt ja avaldatakse ECHA kodulehel; „kasutusala” – aine mis tahes töötlemine, valmistamine, tarbimine, ladustamine, säilitamine,
töötlemine, mahutitesse paigutamine, ühest mahutist teise üleviimine, segamine, toote valmistamine või mis tahes muu kasutamine; „kasutustingimused” – kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud käitlemistingimused ja
riskijuhtimismeetmed; „klassifitseerimine” – klassifitseerimine on protsess, mille kaudu konkreetne aine või segu määratakse
ühte või enamasse ohukategooriasse olenevalt selle ohtlikest omadustest, kooskõlas CLP-määrusega kehtestatud klassifitseerimiskriteeriumidega. Kui leitakse, et aine ei ole nende kriteeriumide kohaselt ohtlik, seda ei klassifitseerita; „kohustuse kandja” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kellele on tema rolli tõttu pandud
kohustused, mis tulenevad REACH-määruse, keemiliste mõjurite direktiivi või kantserogeenide ja mutageenide direktiivi või muude kehtivate Euroopa või riiklike õigusaktide sätetest; „kokkupuutestsenaarium” – kokkupuutestsenaarium kirjeldab aine (ainena või segu koostises) ohutu
kasutamise tingimusi. Stsenaariumi töötavad tavapäraselt välja tootjad ja importijad oma registreerimistoimiku osana ainete puhul, mis on ohtlikud ja mida toodetakse/imporditakse kümme tonni aastas või rohkem. Kokkupuutestsenaarium hõlmab kõik aine olelusringi etapid tootmisest kuni kõrvaldamiseni. Kokkupuutestsenaariumid edastatakse tarneahela järgmistele astmetele ohutuskaartide lisana. Segude ohutuskaartidele on võimalik lisada kokkupuutestsenaariumid, mis viitavad segule või konkreetsetele ohtlikele ainetele, mida segu sisaldab, või mõlemale; „kolmandast isikust esindaja” – ehkki nimetus sarnaneb ainuesindajale, täidab kolmandast isikust
esindaja täiesti erinevat ülesannet. Sellise esindaja võib määrata enda nimel tegutsema registreeriv ettevõte, et ettevõtte identiteet jääks läbirääkimistel teiste ettevõtetega varjatuks kas ärilistel põhjustel või põhjusel, et registreerijal ei ole registreerimistaotluse esitamiseks kasutamisega seotud erialateadmisi. Siiski ei võta kolmas isik üle vastutust REACH-määrusega kehtestatud kohustuste eest; „künniskogus” – erinevate nõuete kogusepõhine kriteerium REACH-määruse mõistes, väljendatud kui
“X tonni aastas tootja/importija kohta”. Lisaks sellele mõjutab künniskogus faasiainete registreerimistähtaegu; „levitaja” – ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes üksnes ladustab ainet ja viib aine turule
(ainena või segu koostises) kolmandate isikute jaoks. Mõiste hõlmab näiteks jaemüüjad;
„monomeer” – aine, mis on konkreetses protsessis kasutatava polümerisatsiooni reaktsiooni
tingimustes võimeline moodustama kovalentseid sidemeid terve rea sarnaste või erinevate molekulidega. Vt ka „polümeer”; „olemasolevate ainete määrus” – nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse
hindamise ja kontrolli kohta, mis oli üks REACH-määrusega asendatud ELi õigusaktidest; „PBT” – püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised ained. REACH-määruse XIII lisa sätestab PBT ja
seega keskkonnale väga ohtlike ainete tuvastamise kriteeriumid. PBTd vastavad väga ohtlike ainete kriteeriumidele ja seetõttu võib neid kanda kandidaatainete loetelusse ja REACH-määruse XIV lisasse; „piirang” – aine (ainena, segus või tootes) tootmisele, kasutamisele või turuleviimisele kehtestatud mis
tahes tingimus või keeld; „polümeer” – aine, mille molekulides paiknevad järjestikku ühesugused või erinevad monomeerühikud.
Sellised molekulid peavad olema erinevate molekulmassidega, kusjuures erinevused molekulmassis peavad eelkõige tulenema monomeerühikute arvust. Polümeer vastab järgmistele tingimustele:
- molekulid, mis koosnevad vähemalt kolmest monomeerühikust, mis on kovalentselt seotud vähemalt ühe monomeerühiku või muu reagendiga, on aines massilt ülekaalus;
- ühesuguse molekulmassiga molekulid on aines massilt vähemuses. Käesolevas määratluses tähendab mõiste „monomeerühik" monomeeri reaktsioonijärgset kuju polümeeris. Vt ka „monomeer”; „PPORD” – toote- ja tehnoloogiaalane uurimis- ja arendustegevus. Selle all mõistetakse
tootearendusega seotud teaduslikku arendustegevust või aine täiendavat arendamist puhasainena, segudes või toodetes, mille käigus arendatakse tootmisprotsessi ja/või katsetatakse aine kasutusvõimalusi katsetootmisel või tooteproovide abil; „puuduvad andmed, puudub turg” – tegemist on REACH-määruse peamise põhimõttega (artikkel 5),
mille kohaselt aineid (ainena, segudes või toodetest tahtlikult vabastatud kujul) on keelatud toota, importida või tarnida, kui need ei ole registreeritud või eelregistreeritud, kui see on nõutav; „pädev asutus” – liikmesriikide asutatud ametiasutus või ametiasutused või organid, mille ülesanne on
tagada REACH-määrusest tulenevate kohustuste täitmine; „RAPEX” – ohtlike tarbekaupade ELi kiirhoiatussüsteem, välja arvatud toiduained, farmaatsia- ja
meditsiiniseadmed. Süsteem võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil kesksete kontaktpunktide kaudu kiirelt teavet vahetada meetmete võtmise kohta tarbijate tervisele ja ohutusele tõsist ohtu kujutavate toodete turustamise või kasutamise tõkestamiseks või piiramiseks; „REACH-IT” – ECHA hallatav keskne IT süsteem, mida kasutavad ECHA, liikmesriikide pädevad
asutused ja tööstusettevõtted, et hallata REACH-määruse kohaseid protsesse; on tööstusettevõtetele peamiseks ECHA-le teabe (nagu näiteks registreerimistoimikud, autoriseerimistaotlused jms) esitamise portaaliks; „REACH-määrus” – määrus (EC) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist,
autoriseerimist ja piiramist; „registreerija” – aine tootja või importija või toote valmistaja või importija, kes esitab aine
registreerimiseks; „registreerimine” – ECHA-le tehnilise teabetoimiku esitamine ning kui see nõutav, kemikaaliohutuse
aruande esitamine aine kohta, mida Euroopa Liidus toodetakse või liitu imporditakse koguses üks tonn aastas või rohkem; „RIPE” – REACH-määruse jõustamise teabeportaal. ECHA on loonud sekundaarse süsteemi, mida
tuntakse nimetuse all RIPE, et vältida vajadust pöörduda riigi pädevate asutuste poole iga kord, kui amet vajab REACH-ITist teavet. See võimaldab jõustavatele asutustele otsese juurdepääsu enamikule
REACH-ITis säilitatavatele andmetele – hinnanguliselt 80 % teabest on kättesaadav nende
liikmesriigile. RIPE on veebipõhine, loa alusel juurdepääsetav süsteem; „riskijuhtimismeetmed” – aine ohjamisstrateegia meetmed, millega vähendatakse heidet ja ainega
kokkupuudet, vähendades seeläbi riski inimeste tervisele või keskkonnale;
50
„SDS” – ohutuskaart (mõnikord viidatud kui MSDS, tootja ohutuskaart). SDS on dokument, mida
kasutatakse aine või seguga seotud ohutuse, tervise ja keskkonna alase teabe edastamiseks tarneahela järgmistele astmetele. REACH-määruse kohaselt peavad CLP-määruse alusel ohtlikuks klassifitseeritud aine või segu tarnijad esitama toote saajatele ohutuskaardi. Ohutuskaart peab sisaldama teavet aine või segu ohtlike omaduste (ohtude) kohta, samuti ohutu käitlemise ja kasutamise kohta ning hädaolukordades toimimise kohta. Ohutuskaart peab olema koostatud REACH-määruse II lisa kohaselt, mis sätestab ettekirjutavad nõuded ohutuskaartide vormi ja sisu kohta; „segu” – kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus;
„tarneahelas tegutseja” – kõik tarneahelasse kuuluvad tootjad, importijad, tarnijad või allkasutajad;
„tarnija” – toote valmistaja, importija, levitaja või allkasutaja, kes aine, segu või toote turule viib;
„teavitamine” – teatud teabe esitamine ECHA-le kooskõlas REACH-määruse nõudega. REACH-
määruse kohaselt peavad tarneahelas tegutsejad esitama teatud tingimustel järgmist tüüpi teavet:
- teavitamine toote koostisse kuuluvast ainest;
- teavitamine klassifikatsioonist ja märgistusest;
- teavitamine toote- ja tehnoloogiaalase uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil kasutatavatest ainetest;
- allkasutaja poolne teavitamine kasutamise kooskõlast tarneahelas ülevalpool oleva tegutseja
saadud autoriseeringu tingimustega;
- allkasutaja poolne kasutamise taasalustamisest teavitamine.
Teavitamine võib viidata ka NONS määruse kohaselt teavitatud ainetele; „toode” – ese, millele antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab
tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis. Toodete näited ulatuvad lihtsatest tarbeesemetest, nagu näiteks tassid, rõivad või mööbel, keerulisemate toodeteni, nagu arvutid või autod. Teatud tooteid on raske määratleda, nagu näiteks küünalt – argumente on võimalik esitada eri aspektide toetuseks. Toodet on võimalik kasutada ka ainete või segude kandjate või mahutitena, näiteks värvipurk. Ka siin leidub piiripealseid tooteid, heaks näiteks on niisutatud pühkepaberi tüüpi tooted; „tootja” – tootja on ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes toodab ainet ühenduse piires.
Inspektorid peaksid arvestama asjaoluga, et see määratlus kehtib ainult aine tootmise kohta, mitte aga segu või toote tootmise kohta. Järelikult ei loeta segude tootjaid või toodete valmistajaid tootjateks REACH-määruse mõistes. Vt ka alltöövõtjast tootja; „tootmine” – ainete tootmine või ekstraheerimine nendele iseloomulikus olekus;
„turuleviimine” – kolmandatele isikutele tasu eest või tasuta tarnimine või kättesaadavaks tegemine.
Import on spetsiaalselt määratlusega hõlmatud ja seetõttu loetakse seda turuleviimiseks. Inspektorid peaksid arvestama asjaoluga, et turuleviimise määratlus REACH-määruse mõistes erineb paljudes muudes Euroopa direktiivides ja määrustes toodud määratlusest. Põhjuseks on asjaolu, et turuleviimine ei ole piiratud toote esimese tarne või kättesaadavaks tegemise ajaga. REACH-määruse mõistes võib turuleviimine toimuda tarneahela kõikidel astmetel; „vaheaine” – REACH-määrus määratleb vaheaine kui aine, mida toodetakse ja kasutatakse või
tarbitakse keemilistes protsessides eesmärgiga muuta see aine mõneks teiseks aineks. REACH-määruse kohaselt eristatakse kolme vaheainete tüüpi:
- „isoleerimata vaheaine” – vaheaine, mida ei eemaldata sünteesi jooksul tahtlikult (välja arvatud proovivõtuks) seadmetest, milles süntees toimub;
- „kohapeal kasutatav isoleeritud vaheaine” – vaheaine, mis ei vasta isoleerimata vaheaine kriteeriumidele ja mille puhul vaheaine tootmine ja teise (teiste) aine (ainete) sünteesimine sellest vaheainest toimub ühes ja samas tegevuskohas, mida käitab üks või mitu juriidilist isikut;
- „transporditav isoleeritud vaheaine” – vaheaine, mis ei vasta isoleerimata vaheaine kriteeriumidele ja mida transporditakse tegevuskohtade vahel või tarnitakse teistesse tegevuskohtadesse;
„valmistus” – varasem termin segu kohta (vt segu);
„VOA” – väga ohtlik aine. Üldiselt mõistetakse VOAde all aineid, mille ohtlikud omadused võivad esile
kutsuda tõsiseid tagajärgi, nagu näiteks püsimine keskkonnas, või on ainetel kantserogeensed, mutageensed või reprotoksilised omadused või põhjustavad ained CMRide ja PBT/vPvBdega
51
samaväärset ohtu. Kui aine vastab teatud kriteeriumidele ja selle on määranud prioriteetseks REACHi täitmise eest vastutavad riiklikud pädevad asutused, võib selle lisada kandidaatainete loetelusse autoriseerimiseks (ja loetelust on võimalik aine kanda REACH-määruse XIV lisasse); „vPvB” – väga püsiv ja väga bioakumuleeruv. REACH-määruse XIII lisas on sätestatud kriteeriumid
ainete tuvastamiseks, mis on väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ning seetõttu väga ohtlikud keskkonnale. vPvBd vastavad väga ohtlike ainete (SVHC) kriteeriumidele ja seetõttu on neid võimalik kanda kandidaatainete loetelusse ja REACH-määruse XIV lisasse. „väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE)” – väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
vastavalt mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust käsitlevas komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses sisalduvale määratlusele; „ühine registreerimine” – aineteabe vahetuse foorumi (SIEF) vahendusel moodustatud äriühingute
rühm, mille eesmärk on ühiselt esitada oma registreerimistaotlused.