Poola ja Leedu - Web viewKuid 1922. aastal vastu võetud Leedu põhiseadus sätestas, et Leedu pealinn on Vilniuses. Leedu ei tunnistanud Poola võimu Vilniuse üle isegi de....

KÄTLIN TALUR

Tallinna Ülikool

Kasvatusteaduste Instituut

Kätlin Talur

POOLA JA LEEDU

Referaat

KÄTLIN TALUR

2014

KÄTLIN TALUR

Sisukord

Sissejuhatus 1

1.1 Loodus 2

1.1.1. Pinnamood 2

1.1.2. Jõed 2

1.1.3. Järved 3

1.2 Rahvastik 4

1.1.4. Asulad 4

1.1.5. Religioon 4

1.3 Ajalugu 5

1.1.6. Poola 16.-17. sajandil 5

1.1.7. Poola parlamentaarsed traditsioonid 6

1.1.8. 3. mai konstitutsioon, 6

1.4 Kultuur 7

1.5 Haridus 7

1.6 Riik 8

1.1.9. Riigikord 8

1.1.10. Haldusjaotus 8

1.7 Valimised 8

1.1.11. Parlamendivalimised 8

1.1.12. Presidendivalimised 8

1.1.13. Valitsused 9

1.8 LEEDU 11

1.9 Riik 11

1.1.14. Riigivalitsemine 11

KÄTLIN TALUR

1.1.15. Valitsused 11

1.1.16. Valimised 12

1.10 Haldusjaotus 12

1.1.17. Leedu maakonnad (1995–2010) 13

1.1.18. Rahvastik 13

1.1.19. Rahvuslik koosseis 13

1.1.20. Iive 13

1.11 Majandus 14

1.12 Religioon 15

1.1.21. Loodus 15

1.13 Ajalugu 15

1.1.22. Leedu Suurvürstiriik 16

1.1.23. Venemaa keisririik 17

1.1.24. Leedu-Valgevene NSV 17

1.1.25. Leedu Vabariik 18

1.1.26. Teine maailmasõda 18

1.1.27. Leedu NSV 19

Kokkuvõte 21

1.14 Kasutatud kirjandus 22

Sissejuhatus

Minu referaadi eesmärk on infot saada Poola ja Leedu kohta.

KÄTLIN TALUR

POOLA

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Poola piirneb

läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning

põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri.

Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km.

Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga

suures ulatuses nihkunud.

1.1 Loodus

1.1.1. Pinnamood

Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad, Karkonosze,

Bieszczady, Pieniny mäestik jt).

Kõrgeim mägi on Rysy (2499 m) (vt Joonis 1).

Joonis 1. Poola kõrgeim mägi Rysy 1

1.1.2. Jõed

Suuremad jõed on Wisła (Visla), Odra (saksa keeles Oder).

1 http://et.wikipedia.org/wiki/Rysy#mediaviewer/File:Rysy-2004-06-11.jpg

2

KÄTLIN TALUR

1.1.3. Järved

Suurim järv on Śniardwy järv (110 km²).

3

KÄTLIN TALUR

1.2 Rahvastik

Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud. 98,7%

elanikkonnast on poolakad[viide?]. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased,

kašuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt.

1.1.4. Asulad

Poola suurimad linnad on Varssavi, Kraków, Łódź, Wrocław, Poznań, Gdańsk,

Szczecin, Bydgoszcz, Lublin ja Katowice.

1.1.5. Religioon

Valdav usk on katoliiklus. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises

ning rahvuslike traditsioonide säilimisel väga suur. Roomakatoliiklaste hulka kuulub

umbes 87% elanikkonnast (neist 75% on aktiivsed kirikuskäijad). Poolast pärines ka

hiljutine paavst Johannes Paulus II, kodanikunimega Karol Wojtyła.

Suurimad katoliiklike palverännakute keskused on Częstochowa (tähtsuselt teine

palverännupaik Euroopas) ja Kalwaria Zebrzydowska. Częstochowa kloostris asub

ajalooline imettegev ikoon Częstochowa Must Madonna. Kloostrit külastab aastas

umbes 4 miljonit inimest.

Roomakatoliiklus jõudis Poolasse juba 10. sajandil, kui Poola riigi rajaja, Piastide

dünastia vürst Mieszko I end 966. aastal ristida lasi. Toonases Poola keskuses Gnieznos

on maetud ka Poola kaitsepühak Püha Adalbert, kes sai surma ristiretkel Preisimaale.

Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Nii jõudis islam Poola keskaja ning

uusaja vahetusel tatarlastega, samuti on tugevad traditsioonid Poola juudi kogukonnal.

Ida-Poolas on palju õigeusklikke.

4

KÄTLIN TALUR

1.3 Ajalugu

1.1.6. Poola 16.-17. sajandil

Polaanide hõim, vürst Mieszko I juhtimisel ühendas 10. sajandil lääneslaavi (lehhiitid,

kujaavlased, Sileesia, vislaanid jt.) hõimud oma võimu alla, Mieszko I liidendas

esmakordselt enamiku nüüdse Poola alast, rajades Poola kuningriigi, mida juhtis

Piastide dünastia. 1138. aastal Bolesław III surma järel jagas ta testamendiga, riigi oma

5 poja vahel. Järgneval ajaperioodil süvenes killustatus veelgi ja 13. sajandi keskel oli

Poolas juba ligi 20 vürstiriiki.

Rooma paavsti üleskutsel alustasid Euroopa kristlikud valitsejad ja Saksa ordu Põhjala

ristisõdu, mille käigus vallutati Poola ja Läänemere vahel asunud lääne-slaavlastest

vendid ja balti hõimud preislased, Preisimaal. Vallutatud territooriumil moodustas

Saksa ordu saksa orduriigi, kuid jätkas laienemispüüdlusi Poola ning paganliku Leedu,

Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suunal, mis viisid korduvate sõdadeni Poola ja

Leeduga. Saksa ordu laienemispüüded peatas alles suur kaotus Grünwaldi lahingus

1410. aastal.

Tegevus ühiste vaenlaste, Saksa ordu ja Moskva suurvürstiriigi vastu, lähendasid Poolat

ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ning 1386. aastal abiellus Poola kuninga

Lajos I üks naispärijatest Jadwiga Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti

Jogailaga, kelle kroonimine ka Poola kuningaks Wladyslaw II-na ja loodud Krevo

unioon muutis Poola ja Leedu valitseja personaaluniooni alusel ühise valitsejaga, kuid

iseseisvate riikide liiduks. 1569. aastal Lublini uniooniga tekkis aga aastatel 1569–1795

eksisteerinud föderatiivne riik – Rzeczpospolita, mis koosnes Poola Kuningriigist ning

Leedu suurvürstiriigist.

18. sajandil Euroopa suurriikideks arenenud Venemaa keisririik ja Preisi kuningriik

mõjutasid järgnevalt Poola riigi saatust. Preisimaa algatusel toimus 1772 esimene Poola

jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Habsburgide juhitud Saksa-Rooma

riigi vahel.

5

KÄTLIN TALUR

Kuninga Stanisław August Poniatowski katse vähendada sõltuvust Venemaa

keisririigist, tugevdada keskvõimu ja piirata šlahta privileege lõppes Venemaa

keisririigi interventsiooniga 1792 ning Poola teise jagamisega 1793 Venemaa keisririigi

ja Preisi kuningriigi vahel. Tadeusz Kościuszko juhitud ülestõusu mahasurumisele

järgnes 1795 kolmas Poola jagamine Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi

juhitud Saksa-Rooma riigi ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poola sõltumatusele lõpu

12 aastaks, kuni Varssavi hertsogiriigi moodustamiseni Napoleon I poolt.

Napoleoni sõdade järel 1815. aastal toimunud Viini kongressi tulemusel sai Venemaa

keisririik enamuse Varssavi hertsogiriigist (Kongressi-Poola) ja Preisi kuningriik sai osa

Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond) ja Danzigi vabalinna.

Esimese maailmasõja tulemusel Poola taastas oma iseseisvuse, Teises maailmasõjas

Poola okupeeriti ning Teise maailmasõja lõpul okupeeriti Nõukogude vägede poolt ning

Poolas kehtestati pro-kommunistlik võim ja moodustati Poola Rahvavabariik.

1.1.7. Poola parlamentaarsed traditsioonid

Poola parlamentaarne süsteem arenes lineaarselt teiste Euroopa riikidega. Linnahärrad,

suurmaaomanikud ja aadelkond püüdis väga suurendada oma võimupositsiooni läbi

oma õiguste ja privileegide suurendamise, samal ajal aga nõrgestati kuninga positsiooni.

15. sajandil said omavalitsused üha rohkem jõudu ja võimu, tähtsaid otsuseid võtsid

vastu kohalikud aadlikud.

1.1.8. 3. mai konstitutsioon,

Sajandi lõpupoole asutati Poola kahekojaline parlament – alamkoja moodustasid

kohaliku aadelkonna kogu ja kuninglik kogu, kirikutegelased moodustasid senati. Iga

kahe aasta järel kogunes seim Varssavis.

Pärast seda, kui Jagelloonide dünastia välja suri, valiti pea kaks sajandit kuningat

aadlike hulgast. Sel ajal oli üldiselt domineeriv riigivalitsemisviis absoluutne monarhia.

Selle taustal oli Poola tegelikult üsnagi demokraatlik ning see mõjutas positiivselt

poliitilist ja sotsiaalset olukorda riigis. See oli vaba ja tolerantne aeg, mis kestis kuni

suurte sõdadeni 17. ja 18. sajandil.

6

KÄTLIN TALUR

Mis puutub parlamentaarsesse süsteemi, siis oli Poola viimase kuninga, Stanisław

August Poniatowski aeg õnnelik – ta oli kõrgelt haritud valitseja ja valgustatuse suur

imetleja. Kui riik viis läbi poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi reforme, tegi ta kõik, et

säästa rahvast. Seim tegi Poniatowskiga meelsasti koostööd ja 1791. aasta mais võeti

vastu Poola põhiseadus. See oli maailmas teine – USA järel. See toonitas kodanike

kohustusi ja õigusi ning valitsuse vastutust.

Esimese maailmasõja lõpp oli ühtlasi Poola Teise Vabariigi algus – Poola sai oma

iseseisvuse tagasi 1918. aasta novembris. Peamised riigiorganid taastati kiirelt ja loodi

uus sektsioon põhiseaduse osana – Väike Konstitutsioon – juriidilised sätted.

Viimase paarikümne aastaga on Poola naasnud Euroopa parlamentaarse demokraatia

traditsioonide juurde: proportsionaalne esindatus Seimis, vabad valimised ning uus,

parandustega põhiseadus.

1.4 Kultuur

18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses emigreerus palju andekaid inimesi Poolast

Lääne-Euroopasse. Nende seas olid helilooja Frédéric Chopin ning luuletajad Adam

Mickiewicz ja Juliusz Słowacki.

Poola teadlased Mikołaj Kopernik ja Maria Salomea Skłodowska-Curie on andnud

suure panuse maailma teadusse.

Poola filmikunstist on Eestis tuntud Andrzej Wajda filmid, eeskätt "Tuhk ja teemant"

(1958, peaosas Zbigniew Cybulski) ja "Katõn" (2007). Aastal 1999 pälvis Andrzej

Wajda 50-aastase filmitöö eest elutöö-Oscari (Academy Honorary Award).

1.5 Haridus

Aastal 1364 asutas kuningas Kazimierz III Krakówi ülikooli, mis on Kesk-Euroopa

ülikoolide seas vanuselt teine. Mikołaj Kopernik oli Krakówi ülikooli esimesi kuulsaid

lõpetajaid.

7

KÄTLIN TALUR

1.6 Riik

1.1.9. Riigikord

Poola on parlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu (Zgromadzenie

Narodowe), mis koosneb 460-kohalisest Seimist (Sejm) ja 100-kohalisest Senatist.

1.1.10. Haldusjaotus

Poola jaguneb 16 vojevoodkonnaks.

1.7 Valimised

1.1.11. Parlamendivalimised

1989. aasta Poola parlamendivalimised







1.1.12. Presidendivalimised

1990. aasta Poola presidendivalimised




8

KÄTLIN TALUR

1.1.13. Valitsused

Tadeusz Mazowiecki valitsus

Jan Krzysztof Bielecki valitsus

Jan Olszewski valitsus

Hanna Suchocka valitsus

Waldemar Pawlaki valitsus

Józef Oleksy valitsus

Włodzimierz Cimoszewiczi valitsus

Jerzy Buzeki valitsus

Leszek Milleri valitsus

Marek Belka valitsus

Kazimierz Marcinkiewiczi valitsus

Jarosław Kaczyński valitsus

Donald Tuski valitsus

Majandus

Nowy Sączis toodetud rong Newag 19 WE Varssavi liinidel

1990. aastatel oli Poola majanduskasv väga kiire. Pärast sotsialismi lagunemist toimusid

suured reformid.

Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse

elektroonikat, riideid, autosid (luksusauto "Leopard"), busse (Jelcz, Autosan, Solaris,

Solbus), koptereid (PZL Świdnik), lennukeid, laevu, militaartehnikat (tanke

(Wikipedia, Poola, 2014)

9

KÄTLIN TALUR

10

KÄTLIN TALUR

1.8 LEEDU

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest, kuid asub samuti Põhja-Euroopas Ta piirneb

Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga.

1.9 Riik

1.1.14. Riigivalitsemine

Leedu Vabariigi riigipeaks on Leedu president. Täidesaatvat võimu teostab Leedu

valitsus. Valitsuse juht on Leedu peaminister.

Leedu ainus riigikeel on leedu keel. See kuulub balti keelte hulka ja tema üks lähimaid

sugulasi on läti keel.

1.1.15. Valitsused

Enne põhiseadusliku korra taastamist:

Kazimira Prunskienė valitsus

Albertas Šimėnase valitsus

Gediminas Vagnoriuse esimene valitsus

Aleksandras Abišala valitsus

Põhiseaduslikud:

Bronislovas Lubyse valitsus

Adolfas Šleževičiuse valitsus

Laurynas Mindaugas Stankevičiuse valitsus

Gediminas Vagnoriuse teine valitsus

11

KÄTLIN TALUR

Gediminas Vagnoriuse kolmas valitsus

Rolandas Paksase esimene valitsus

Andrius Kubiliuse esimene valitsus

Rolandas Paksase teine valitsus

Algirdas Brazauskase esimene valitsus

Algirdas Brazauskase teine valitsus

Gediminas Kirkilase valitsus

Andrius Kubiliuse teine valitsus

1.1.16. Valimised

Leedu parlament on 141-kohaline Seim. Seimi valimised toimuvad iga 4 aasta tagant.

12. ja 26. oktoobril 2008 toimunud parlamendivalimistel kogus kõige rohkem kohti (44)

erakond Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid. Järgnesid Leedu

Sotsiaaldemokraatlik Partei (26 kohta), Rahva Ärkamise Partei (16 kohta), Kord ja

Õiglus (15 kohta), Leedu Vabariigi Liberaalne Liikumine (11 kohta), Tööpartei (10

kohta) ja ülejäänud erakonnad. Seimi pääses 10 erakonda.

14. ja 28. oktoobril 2012 toimunud parlamendivalimised võitis opositsiooniline Leedu

Sotsiaaldemokraatlik Partei, kasvatades oma esindajate arvu parlamendis 38 inimeseni.

Seni võimul olnud Isamaaliit kaotas 11 kohta ja pidi piirduma 33 esindajaga,

kolmandaks tõusis aga Tööpartei, mis sai parlamenti 29 esindajat. Kokku pääses

parlamenti 8 erakonda ja 3 sõltumatut kandidaati.

1.10Haldusjaotus

Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. Esimese järgu haldusüksused on 60 linna- ja

rajoonivalitsust, mis omakorda jagunevad teise järgu haldusüksusteks (seniūnija).

12

KÄTLIN TALUR

1.1.17. Leedu maakonnad (1995–2010)

1995–2010 oli riik jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunesid 2.

järgu haldusüksusteks, milleks võisid olla omavalitsused (savivaldybė), rajoonid

(rajonas) ja linnad (miestas). Leedu maakonnad (1995–2010) olid Alytuse, Kaunase,

Klaipeda, Marijampole, Panevežyse, Šiauliai, Taurage, Telšiai, Utena ja Vilniuse

maakond.

1.1.18. Rahvastik

Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629

148 ja naisi 1 854 824. 1. detsembril 2011 oli rahvaarv statistikaameti teatel 3 201 344.

[2]

2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas Leedus 1. märtsi seisuga 3 053 800

inimest (1 407 000 meest ja 1 645 000 naist).[3]

1.1.19. Rahvuslik koosseis

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234

989 (6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22

488 (0,65%).

2009. aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 2 815 700 (84,0%), poolakaid 205 500

(6,1%), venelasi 165 100 (4,9%), valgevenelasi 36 100 (1,1%) ja ukrainlasi 20 000

(0,6%). Inimesi, kelle rahvust ei olnud kirjas, oli 86 800 (2,6%).

1.1.20. Iive

Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja

väljarände tõttu. 2009. aastal emigreerus 21 970 ja 2010. aastal 83 157 inimest.[4]

Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius



13

KÄTLIN TALUR

Aasta Elussünnid Surmad Loomulik iive

1994 42 376 46 486 –4110

1995 41 195 45 306 –4111

1996 39 066 42 896 –3830

1997 37 812 41 143 –3331

1998 37 019 40 757 –3738

1999 36 415 40 003 –3588

2000 34 149 38 919 –4770

2001 31 546 40 399 –8853

2002 30 014 41 072 –11 058

2003 30 598 40 990 –10 392

2004 30 419 41 340 –10 921

2005 30 541 43 799 –13 258

2006 31 265 44 813 –13 548

2007 32 346 45 624 –13 278

2008 35 065 43 832 –8767

2009 36 651 42 034 –5383

2010 35 626 42 120 –6494

1.11Majandus

Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused (23%), kerge- (16%),

masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning

14

KÄTLIN TALUR

toiduained (5%; 2001. aasta seis). Lisaks veeti välja elektroonikat ning autosid

Venemaale ja Valgevenesse.

Leedu keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 529,06 Eurot kuus (kasv 2006.

aasta teise kvartaliga võrreldes 20,2%).

Leedus on heal tasemel maanteede võrgustik. Ainukesena Balti riikidest on Leedus ka

kiirteed: Vilniuse–Klaipėda maantee ja Panevėžysi–Vilniuse maantee.

1.12Religioon

Leedu on katoliiklik maa: katoliku kirikusse kuulub 80% elanikkonnast.

1.1.21. Loodus

Leedul on 99 km rannikut. Rannik on liivane.

Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Liustikud katsid Leedut viimasel jääajal,

mis Leedu maa-alal lõppes 22–20 tuhat aastat tagasi[5]. Kõige künklikumad alad on

Lääne-, Ida- ja Edela-Leedus, vastavalt Žemaitija, Aukštaitija ja Dzūkija kõrgustik.

Leedu kõrgeim punkt on Aukštojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised

tipud on Juozapinė mägi (293,6 m) ja Kruopinė mägi (293,4 m).

Leedu pikim jõgi on Nemunas.

Leedu sügavaim järv on Tauragnas (60,5 m).

1.13Ajalugu

Leedu ja Poola 1387. aastal

Esimest korda mainiti Leedut 1009 Quedlinburgi kroonikas, mille järgi püha Brunoni ja

18 munga elu sai õnnetu lõpu 19. märtsil 1009, kui nad Venemaa ja Leedu piiril

paganate poolt taevariiki saadeti.[6]

15

KÄTLIN TALUR

1.1.22. Leedu Suurvürstiriik

Lublini uniooni järgne Leedu ja Poola ühisriik

Leedu hõimud ühendas riigiks Mindaugas 1230. aastatel. 6. juulil 1253 krooniti ta

Leedu kuningaks. Leedu oli viimane paganlik riik Euroopas ning seetõttu oli ta

sagedane Saksa ja Liivi ordu korraldatud ristisõdade sihtmärk. Sellest hoolimata laienes

Leedu kiiresti, hõivates ida ja lõuna pool asunud, kuid poliitiliselt nõrgenenud slaavlaste

maid.

Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik

Liit Poolaga

1385 võttis Leedu suurvürst Jogaila vastu Poola palve hakata Poola kuningaks. Sellega

algas järkjärguline Leedu ristiusustamine.

1410 purustas Leedu, Poola ja Venemaa ühendatud sõjavägi Grünwaldi lahingus Saksa

ordu peaväed ja sellega lõppes sajanditeks sakslaste oht Leedule. Saksakeelne sõna

grünwald tähendab tõlkes 'roheline mets', leedu keeles žalgiris ja selle lahingu

mälestuseks kannab tänapäeval Vilniuse tähtsaim spordiklubi Žalgirise nime.

1447–1492 ja 1501–1569 olid Leedu ja Poola personaalunioonis. Lublini uniooniga

liitusid Leedu ja Poola 1569 üheks riigiks Rzeczpospolitaks. Leedu säilitas oma haldus-

ja kohtuorganid, sõjaväe ja riigikassa. Võim kuulus Poola-Leedu ühisele seimile. III

Leedu statuut 1588 vormistas šlahta seisusena. Pärast Bresti uniooni (1596) edenes

katoliiklus.

Vene-Poola sõja ajal 1654–1667 hõivasid Venemaa väed suure osa Valgevenest, kuid

Andrussovo vaherahuga 1667 jäi maa Rzeczpospolitale. 1705–1709 toimus Leedus mitu

Põhjasõja lahingut. Sõjad Venemaa ja Rootsiga 16. sajandi keskpaigast 18. sajandi

alguseni kurnasid Leedut. Teravnesid rahvuslikud ja klassivastuolud. Leedu šlahta

poolastus 17. ja 18. sajandil tunduvalt. Sõdades kannatanud majandus elavnes 18.

sajandi II poolel, hakkasid tekkima varakapitalistlikud suhted. Leedut haaras ka Poolas

Tadeusz Kościuszko juhtimisel 24. märtsil 1794 puhkenud ülestõus.

16

KÄTLIN TALUR

1.1.23. Venemaa keisririik

Poola jagamised

Rzeczpospolita jagamisega 1772–1795 läksid endise Leedu suurvürstiriigi alad

Venemaa keisririigile, välja arvatud Sūduva ja osa Podlaasiast (need liideti Venemaaga

vastavalt 1815 ja 1807). 1796. aastal moodustati Leedu kubermang, mis 1802 jaotati

Vilniuse (Vilno) ja Kaunase kubermanguks.

Leedumaa kubermangud Venemaa keisririigis 1867–1914

1820. aastail, eriti pärast 1830.–1831. aasta Poola Novembriülestõusu lämmatamist

tugevnes tsarismi surve: likvideeriti üliõpilaste salaseltsid "Filomaadid" ja "Filaretid",

1832 suleti Vilniuse Ülikool. 1863 Poolas puhkenud tsarismivastane Jaanuariülestõus

(seda juhtisid Zygmunt Sierakowski, Antanas Mackevičius ja Kastuś Kalinoŭski) haaras

ka Leedu alasid. Pärast ülestõusnute lüüasaamist Biržai juures 7.–9. mail 1864

lämmatati ülestõus Vilniuse kindralkuberneri Mihhail Muravjovi juhtimisel. 1864–1904

oli keelatud leedukeelsete raamatute trükkimine ladina tähestikus, leedu keel oli

koolides ja ametiasutustes keelatud. Preisi valitsus saksastas Klaipėda ala, kus 1872

keelati koolides leedu keele kasutamine.

1860. aastail algas streigiliikumine. 1900 tekkis uus partei Poola Kuningriigi ja

Leedumaa Sotsiaaldemokraatia. 1905–1906 toimus Leedus palju streike, relvastatud

kokkupõrkeid politseiga ja talupoegade väljaastumisi. I maailmasõja ajal hoogustus

Saksa vägede poolt 1915 okupeeritud Leedus revolutsiooniliikumine.

1.1.24. Leedu-Valgevene NSV

Leedu parempoolsed poliitikud moodustasid 1917. aasta septembris Saksa

okupatsioonivõimude toetusel oma võimuorgani, Leedu Nõukogu, mis võttis 16.

veebruaril 1918 vastu Leedu riigi moodustamist käsitleva deklaratsiooni. Leedu

Rahvusnõukogu kuulutas Mindaugas II 9. juulil kuningaks. Ta sai Saksa Keisririigi

toetusel juriidiliselt võimul olla kuni 2. novembrini 1918.

8. detsembril 1918 moodustati Vilniuses Ajutine Revolutsiooniline Tööliste ja

Talupoegade Valitsus, mida juhtis Vincas Kapsukas. 22. detsembril tunnustas Vene

17

KÄTLIN TALUR

SFNV Leedu NSV iseseisvust. 1918. aasta novembrist 1919. aasta jaanuarini hõivas

Punaarmee koos kohalike partisanidega suurema osa maast. 1. jaanuaril 1919 kuulutati

Smolenskis välja Valgevene NSV. 5. jaanuaril 1919 viidi valitsus Minski, mis jäigi

Valgevene pealinnaks. Veebruariks oli Kesk- ja Ida-Leedu revolutsioonilise valitsuse

kontrolli all. 18.–20. veebruaril toimus Vilniuses Leedu nõukogude I kongress, mis

kinnitas Leedu ja Valgevene ühinemise Leedu-Valgevene NSV-ks. 27. veebruaril 1919

valiti Leedu ja Valgevene NSV ühine valitsus, mille esimees oli Vincas Kapsukas.

1919. aasta veebruaris-augustis hõivasid Poola väed osa Leedu ja Valgevene NSV-st,

sealhulgas 21. aprillil Vilniuse. 1920. aasta aprillis algas Poola-Nõukogude sõda. Juulis

hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12. juulil 1920

sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutas Vilniuse ala Leedule,

kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 1,6% (poolakaid 54%, juute 41%).

1.1.25. Leedu Vabariik

Leedu Vabariik kuulutati välja 16. veebruaril 1918.

9. oktoobril 1920 hõivasid Poola väed Vilniuse uuesti ja Leedu Vabariigi ajutiseks

pealinnaks sai Kaunas. Kuid 1922. aastal vastu võetud Leedu põhiseadus sätestas, et

Leedu pealinn on Vilniuses. Leedu ei tunnistanud Poola võimu Vilniuse üle isegi de

facto. Poola ja Leedu vahel ei olnud kuni 1938. aastani diplomaatilisi suhteid. Üle

Leedu-Poola piiri ei liikunud rongid, telegraafiliinid ega isegi post. Leedu deklareeris

Vilniust oma pealinnaks kõigis ametlikes dokumentides, kaasa arvatud 1922 vastu

võetud põhiseaduses. Leedu võimuorganid viidi üle Kaunasesse, mida ametlikult

nimetati "ajutiseks pealinnaks". Leedu hinnangul pidi Kaunas olema ajutine pealinn

seni, kuni Vilnius on "vabastatud Poola okupatsioonist".

1.1.26. Teine maailmasõda

23. augustil 1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti, millega

jagasid Ida-Euroopa oma mõjusfäärideks. 1. septembril alustas Saksamaa Teist

maailmasõda, rünnates Poolat. 17. septembril viis oma väed Poolasse ka NSV Liit. 19.

septembril hõivas Punaarmee Vilniuse. 10. oktoobril sõlmiti Leedu Vabariigi ja NSV

Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mille alusel Leetu paigutati Punaarmee

18

KÄTLIN TALUR

sõjaväebaasid. Vastutasuks lubas NSV Liit Leedule Vilniuse. Punaarmee tõmmati

linnast välja ja 27.–28. oktoobril 1939 anti Vilnius ja Vilniuse piirkond Leedule üle.

15. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit kogu Leedu. Taasloodi Leedu NSV. 6.

augustil 1940 inkorporeeriti Leedu Nõukogude Liitu.

1941. aasta juuni lõpus hõivasid Leedu Saksa väed, kes 22. juunil olid tunginud kallale

Nõukogude Liidule. Leedus elas sõja hakul arvukalt juute, kellest rõhuv enamus langes

holokausti ohvriks. Vilniuses asutati kaks getot: väiksem likvideeriti juba oktoobriks,

suurem tegutses 1943. aastani. 1. septembril 1943 puhkes Vilniuse getos ülestõus, mis

aga maha suruti. Holokaust Leedus hävitas 91% sealsest juudi kogukonnast. Paljud

nendest tapeti Vilniuse keskusest kõigest 10 km lääne pool asuvas Paneriai

koonduslaagris. Seal hukati umbes 70 tuhat juuti, 20 tuhat poolakat ja 8 tuhat vene

sõjavangi, kokku umbes 100 tuhat inimest.

13. juulil 1944 vallutas Punaarmee taas Vilniuse ja 31. juulil Kaunase.

1.1.27. Leedu NSV

Leedu Vabariik

1990. aasta 11. märtsil kuulutas Ülemnõukogu Leedu iseseisvaks. Nõukogude Liit

püüdis Leedu lahkulöömist takistada esmalt majandusblokaadi abil. 1991. aasta

jaanuaris esitati Leedule ultimaatum ja püüti Nõukogude võimu maksma panna

armeeüksuste abiga. 13. jaanuaril hukkus armee käe läbi Vilniuses 13 iseseisvuse

toetajat.

4. veebruaril 1991 sai Island esimeseks riigiks, kes tunnustas Leedu iseseisvust. Pärast

Nõukogude Liidu lagunemist võeti Leedu 17. septembril 1991 koos Eesti ja Lätiga

vastu ÜRO-sse. Viimased Venemaa väeüksused lahkusid Leedust 31. augustil 1993.

Leedu esitas taotluse astuda NATO-sse 1994. 2004 sai ta NATO ja Euroopa Liidu

täisliikmeks ja ühines 21. detsembril 2007 Schengeni leppega.

Viimane Leedu osa, mida Venemaa okupeerib, on Roomas asuv Leedu saatkonnahoone

Villa Lituania.

19

KÄTLIN TALUR

2009. aastal tähistas Leedu 1000 aasta möödumist esmamainimisest.

2013. aasta teisel poolaastal on Leedu Euroopa Liidu eesistujariik.

(Wikipedia, Leedu, 2014)

20

KÄTLIN TALUR

Kokkuvõte

Referaadi koostamisega õppisin, kuidas kasutada lehekülje numbrite paigaldamist alles

sissejuhatusest. Samuti, sain targemaks ristviidete koostamise teema ja pildile pealdiste

lisamise.

21

KÄTLIN TALUR

1.14Kasutatud kirjandus

Wikipedia. (24. oktoober 2014. a.). Leedu. Allikas: Wikipedia:

http://et.wikipedia.org/wiki/Leedu

Wikipedia. (26. oktoober 2014. a.). Poola. Allikas: Wikipedia:

http://et.wikipedia.org/wiki/Poola

22

Poola ja Leedu - Web viewKuid 1922. aastal vastu võetud Leedu põhiseadus sätestas, et Leedu pealinn on Vilniuses. Leedu ei tunnistanud Poola võimu Vilniuse üle isegi de....

Documents