Hind 3 krooni - Väike-Maarja Parishv-maarja.kovtp.ee/documents/19398149/19971623/VMVI_Veebruar_2008.pdfNr 2 (169) Veebruar 2008 VÄIKE-MAARJA VALLA Hind 3 krooni Täna lehes: Maakonna

InfolehtInfolehtNr 2 (169) Veebruar 2008

VÄIKE-MAARJA VALLA

Hind 3 krooni

Täna lehes:

Maakonna kõiges p o r t l i k u m a k somavalitsuseks tunnis-tati Väike-Maarja vald

2007. aasta tegemisteeest tunnistati Väike-Maarja vald Lääne-Virumaakonna kõige sport-likumaks omavalitsu-seks.

See on tunnustuskõigile, kes on andnudoma panuse spordi-objektide valmimisse,nende korrashoidmisseja agarasse kasutamisse,kõigile, kes on osalenudpaljudel spordiüritustellähedal ja kaugemal.

Maakonna kõige

Valla spordirahvas saitunnustuse osaliseks

sportlikumaks perekstunnistati perekondOjasaar

Lääne-Viru maakonna2007. aasta kõige sport-likumaks perekonnakstunnistati Ojasaarte pereMääri külast.

Tauno ja Maie ninglapsed Kert, Greete jaTanel on kõik vägaspordilembelised.

Maie ja Tauno osa-levad aktiivselt nii vallam e i s t r i v õ i s t l u s t e l ,valdade mängudel kui kaenamikel kohalikel ja üleEesti toimuvatel suusa-,jooksu- ja rattavõist-lustel. Paljudel suur-

võistlustel on lapsedkaasas ja osalevad suur-jooksude lastejooksudel.

2007. aastal võttisTauno osa Tartu, Haanja,Viru, Tallinna, Tamsalu-Neeruti suusamara-tonidest; Tartu rattarallistja -maratonist; Tartuj o o k s u m a r a t o n i s t ;Viljandi, Harku jaÜlemiste järve ningPühajärve jooksudest;S i m u n a - L a e k v e r erahvajooksust, Emumäejooksust, SL Õhtulehejooksust, ReinPaulisügisjooksust, Paide-Türi rahvajooksust, Eestivaldade mängudest ja

·Valla spordirahvas sai tunnus-

tuse osaliseks lk 1

· Vallavalitsuses arutatu lk 2, 3

· Pakendikonteineritest lk 3

· Kaevude rajamise

programm lk 4

·Vabadussamba pargi uuenda-

misest lk 4

· VMPSi veerg lk 5

· Kultuuriteated lk 6, 7

· Sporditeated lk 10, 11

· Noppeid ajaloost lk 12-15

· Kirikuteated lk 15Nii vallale kui perekond Ojasaarele anti maavanema vastuvõtul mälestuseksLurichi kujud

valla meistrivõistlustest.Maie osales Tartu

suusamaratonil, Harkujärve, Pühajärve, Simuna-Laekvere ja Emumäejooksudel, Paide-Türirahvajooksul, Tamsalukäimisretkel, valdadetalimängudel.

Kert on koos isagaenamikud jooksud kaasateinud. Lisaks on ta tublikorvpallipoiss, on osale-nud maakondlikel, vaba-riiklikel ja Simuna kihel-konna koolide võistlus-tel.

Tanel ja Greete onlisaks suurjooksudelastejooksudele võistel-

nud ka Virumaa väike-laste kergejõustiku-päeval ja Simuna kihel-konna koolide jõukatsu-mistel.

Kert ja Greete käivadErki Õuna tantsuklubisErmetants ja osalesid kavabariiklikel võistlus-tantsu võistlustel.

Maakonna kõige sport-likumat omavalitsust japerekonda austati maa-vanema spordirahvalekorraldatud vastuvõtul12. veebruaril VillaTeresas ja anti üle uhkedLurichi kujud.

Väike-Maarja valla Infoleht2

VALLAVALITSUSES29. jaanuaril 2008. a

1. MaaküsimusedKinnitati· Ebavere külas asuva 47 837

m2 suuruse HOIDLA katastri-üksuse OÜle KERRO FARMERostueesõigusega erastamiseeeltoimingud.

2. Õppetoetuse maksmiselepingu jätkamine

OTSUSTATI jätkata pooltevahel 23.01.2007. a sõlmitudlepingu p 2.1.1. täitmist alates02.01.2008. a seoses TanelKümniku kaitseväeteenistusestvabastamisega.

3. Sünni- ja matusetoetusemääramine

OTSUSTATI eraldada sünni-toetust ühele taotlejale summas3000 krooni ja matusetoetustkahele taotlejale summas 2000krooni (a` 1000 krooni).

4. Kasutusloa väljastamineOTSUSTATI1) nõustuda kasutusloa väljas-

tamisega OÜle Jaotusvõrk Määriküla TP F-1 pinge paran-damistööde käigus ehitatud 10kV jaotusvõrgu elektriõhuliini, 10kV alajaama ja jaotusseadmelõpetatud ehitustöödele aad-ressil Määri küla Väike-Maarjavald Lääne-Virumaa;

2) nõustuda kasutusloa väljas-tamisega Ats Annimäe’lekuuluva laut-kuuri osaliseltlõpetatud ehitustöödele Ärinaküla Väike-Maarja vald Lääne-Virumaa.

5. Projekteerimistingimustemääramine

OTSUSTATI määrata projek-teerimistingimused ValliLiivakule kuuluva hoone laien-damiseks aadressil Käbala taluNadalama küla Väike-Maarjavald .

6. Ehitusloa väljastamineOTSUSTATI1) väljastada ehitusluba OÜle

Jaotusvõrk Rastla küla Tagaõuemaaüksuse elektriliitumiseks (0,4kV õhuliin, liitumiskilp mastil)aadressil Rastla küla, Väike-Maarja vald.

2) väljastada OÜle Äntu Mõisehitusluba endise kanala rekons-trueerimiseks hoiukuuriks.Hoone asub Äntu Kanalakinnistul Äntu külas, Väike-Maarja vallas.

7. Simuna kooli toitlustus-teenuse hinna kehtestamine

OTSUSTATI kehtestada

Simuna Kooli söökla ruumidekasutamise ja osutatava toitlus-tusteenuse hinnaks tellijale:

· kuni 60 inimese teenindamisel3 000 krooni;

· üle 60 inimese teenindamisel4 000 krooni.

8. Küttepuude hangeOTSUSTATI kinnitada edu-

kaks pakkumiseks FIE HannesKõvask pakkumine Väike-Maarja valla asutuste kütte-puude (kokku 605 rm) tarneks2008. a hinnaga 450 krooni/rm,kogusummas 272 250 krooni.

9. FIE Valter Pugonenigasõlmitud lepingu muutmine

OTSUSTATI muuta Väike-Maarja valla ja FIE ValterPugoneni vahel sõlmitud toitlus-tuse töövõtulepingu punkti 19vastavalt korralduse lisale.

10. 14.-16. märtsini Väike-Maarjas toimuva rahvusvaheliseLurich Cup noorte korv-palliturniiri majutushinnakinnitamine

OTSUSTATI kinnitada õpilas-kodu üüriks 80 krooni üheosavõtja kohta ööpäevas 14.-16.märtsini Väike-Maarjas toimuvalrahvusvahelisel Lurich Cupnoorte korvpalliturniirilosalevate võistlejate maju-tamiseks.

11. Lääne-Viru maakonna2007. aasta sportlikumaksperekonnaks tunnistatudperekond Ojasaare tunnus-tamine

OTSUSTATI tunnustada 2007.a Lääne-Viru maakonnasportlikumaks perekonnakstunnistatud perekond OjasaartMääri külast 7 500 krooniga.

12. Vallavara müük – Pandi-vere villavabrik ja Energia 6.

OTSUSTATI:1) nõustuda Pandivere külas

asuva kinnistu (pindala 4396 m2,sihtotstarve tootmishoonetemaa) müügiga, hinnaga 350 000krooni;

2) müüa Energia tn 6 Väike-Maarja alevikus asuvad nelikorteriomandit hinnaga 70 000krooni Mario Adonovile.

Info· Alanud on annetuste

kogumine Vabadussõja võidu-samba rajamiseks.

05. veebruaril 2008. a1. Maaküsimused· Lõpetati Kiltsi alevikus Pikk

tn 4 asuva maa ostueesõigusegaerastamise menetlus.

· Nõustuti Simuna alevikus Laitn 18 asuva 1662 m2 suurusekatastriüksuse tagastamisegaJUTA VIHMale.

2. Väike-Maarja vallaharidusasutuste pedagoogidetöötasustamise alused- eelnõuvolikogule

OTSUSTATI esitada määruseeelnõu volikogu istungi päeva-korda.

3. Sünni- ja matusetoetusemääramine

OTSUSTATI1) eraldada sünnitoetust viiele

taotlejale summas 15 000 krooni(a`3 000 krooni);

2) eraldada matusetoetustühele taotlejale summas 1 000krooni.

4. Puude mahavõtmineOTSUSTATI nõustuda ühe

tamme, kahe saare ja kahe vahtramahavõtmisega Vabadussambapargi maa-alalt.

5. Ehitusloa väljastamineOTSUSTATI väljastada FIEle

Gennadi Luha (Luha Maatalu)ehitusluba teraviljaruumi ehi-tamiseks. Hoone asub Luhamaakinnistul Koonu külas, Väike-Maarja vallas.

12. veebruaril 2008. a1. MaaküsimusedKinnitati· Ebavere külas asuva 461 m2

suuruse EMEKANI katastri-üksuse ASile KAARMA KTostueesõigusega erastamiseeeltoimingud;

· Ebavere külas asuva 3814 m2

suuruse TÖÖKOJA katastri-üksuse ASile KAARMA KTostueesõigusega erastamiseeeltoimingud.

2. Sünni- ja matusetoetusemääramine

OTSUSTATI1) eraldada sünnitoetust kahele

taotlejale summas 6000 krooni (a`3000 krooni);

2) eraldada matusetoetustühele taotlejale summas 1000krooni.

3. Sotsiaalkomisjoni ette-panekute kinnitamine

OTSUSTATI1) nõustuda täiendava

sotsiaaltoetuse eraldamisegatoimetulekutoetuse vahenditest25-le taotlejale;

2) nõustuda kolme hooldajaksmääramise taotlusega;

3) nõustuda hooldajatoetusemaksmisega neljale taotlejalealates 01.02.2008. a kunihoolduse lõppemiseni;

4) lõpetada ühe taotlejahooldus hooldaja avaldusealusel alates 31. jaanuarist 2008.a;

5) lõpetada ühele taotlejalehooldajatoetuse maksmine alates31. jaanuarist 2008. a.

4. Bussiliini dotasioonimääramine

OTSUSTATI määrata ASile GoBus Rakvere bussiliini nr 39dotatsioon 2008. aastajaanuarikuu eest summas5 917.80 krooni.

5. Korteri eraldamine tööandjaeluruumiks

OTSUSTATI nõustuda AnuEenpuule eluruumi üürileandmisega tööandja eluruuminaaadressil Säde 1-54 Väike-Maarjaalevik alates 01.03.2008. a.Lõpetada temaga üürilepingkorteris aadressil Säde 1-29Väike-Maarja alevik alates01.03.2008. a.

6. Raha eraldamine reserv-fondist

OTSUSTATI eraldada reserv-fondist 123 900 krooni (082021,kulu liik 1551) Väike-Maarjarahvamaja saali, jalutussaali jafuajee sisekujundusprojektikoostamiseks.

7. Hinnapakkumiste kinni-tamine

1) Väike-Maarja rahvamajasaali, jalutussaali ja fuajee sise-kujundusprojekti koostamiseksesitati hinnapakkumised järg-miselt: ARC Projekt OÜpakkumus maksumusega on 123900 krooni ja OÜ ASE pakkumusmaksumusega on 202 960 krooni;

OTSUSTATI kinnitadaedukaks pakkumiseks ARCProjekt OÜ pakkumus maksu-musega 123 900 (koos käibe-maksuga);

2) ASile Pandivere Ehitus,ASile KEK Elekter, OÜle Hektalitehti ettepanek osaleda Väike-Maarja lasteaia B-korpuseelektrisüsteemi rekonstru-eerimise hinnapakkumisel. Esitatijärg-nevad hinnapakkumised:AS KEK Elekter 424 033 krooni,AS Pandivere Ehitus 411 901

Väike-Maarja valla Infoleht 3

krooni ja OÜ Hektali 379 889.67krooni.

OTSUSTATI kinnitada edu-kaks pakkumiseks OÜ Hektalipakkumine summas 379 889.67krooni.

3) ASile Pandivere Ehitus, ASileAntaares ja OÜle OTO Ehitustehti ettepanek osaleda Väike-Maarja lasteaia B-korpuseelektrisüsteemi rekons-trueerimise järgsete viimistlus-tööde hinnapakkumisel. Esitatijärgnevad hinnapakkumised: ASAntaares 220 000 krooni, ASPandivere Ehitus 225 000 kroonija OÜ OTO Ehitus 256 270krooni.

OTSUSTATI kinnitadaedukaks pakkumiseks ASAntaares pakkumine summas220 000 krooni.

4) Väike-Maarja ÕppekeskuseC1 kategooria õppesõiduautosoetuseks on esitatud hinna-pakkumised järgmiselt: AS InfoAuto pakkumine autole FordTransit 430L EF C/C maksumuskoos käibemaksuga on 500 000krooni, Egesten OÜ pakkumineautole Iveco Daily 50C15-3750-LST-6S-400OD maksumus kooskäibemaksuga on 584 100 kroonija Wiru Auto OÜ pakkumineautole Renault Master Maxišassii L2 6,5t C65B5 maksumus

koos käibemaksuga on 585 000krooni.

OTSUSTATI kinnitadaedukaks pakkumiseks AS InfoAuto pakkumine autole FordTransit 430L EF C/C maksu-musega 500 000 krooni (kooskäibemaksuga).

8. Ehitusloa väljastamineOTSUSTATI väljastada Väike-

Maarja Vallavalitsusele elektri-paigaldustööde ja ehitus-remonttööde osas ehituslubaVäike-Maarja lasteaia siseelektri-varustuse rekonstrueerimis- jae h i t u s v i i m i s t l u s t ö ö d e k saadressil Lõuna tn 10 Väike-Maarja alevik .

9. Riigihanke väljakuulu-tamine

OTSUSTATI kuulutada väljariigihange “Kiltsi mõisakoolirekonstrueerimine ja reno-veerimine projekteerimis-ehitustöövõtu meetodil” avatudpakkumismenetluse korras.

10. Lääne-Viru maakonnaspordi arengukava 2008-2015projekti kooskõlastamine

OTSUSTATI kooskõlastadaLääne-Viru maakonna spordiarengukava aastateks 2008-2015.

Rõõm on tõdeda, et olmejäätmete sorteerimine on meie vallasaktiivselt käima läinud. Teema on olnud aktuaalne, emotsionaalne,aga see-eest tulemuslik.

Tänaseks päevaks on kerkinud uued probleemid:1.Pakendikonteinerid täituvad väga kiiresti, kuid konteinerite

tühjendamissagedust ei ole muudetud.2.Pakendikonteinereid on liiga vähe.3.Pakendikonteinerites on VÄGA palju olmejäätmeid ehk

loputamata pakendijäätmeid.Pakendi- ja paberikonteinereid tühjendavad Väike-Maarja vallas

hetkel kolm erinevat firmat: AS Väätsa prügila, AS VSA ja ASCleaneway. Kuni 01.01.2008 tühjendati konteinereid üks kord kuus.Tänaseks jääb üks kord kuus liiga harvaks. Tühjendama peabtihemini! Oleme pakendifirmadega läbirääkimisi pidanud ja hetkeltühjendatakse vähemalt 14 päeva tagant AS Väätsa Prügila ja ASCleanaway konteinereid. Puudub kokkulepe AS VSA konteineriteosas. AS VSA teenindab valla kõiki kellukesekujulisiklaasikonteinereid. Loodame, et lähiajal nõustub AS VSAkonteinereid sagedamini tühjendama.

Uued pakendikonteinerid on Väike-Maarja valla territooriumiletellitud MTÜst Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja need on lubatudüles panna 2008. aasta mais.

Kindlasti paljud inimesed sordivad jäätmeid õigesti. Aga siiski onminuni jõudnud tühjendajafirmade kaebused, et konteinerites onväga palju olmeprügi ja muud määrdunud materjali, mis rikubülejäänud puhtad pakendijäätmed. Näiteks on meie vallapakendikonteinerites leitud vorstinahkasid, pooltäis mahlapakke,musti pamperseid, poolikuid pasteedikarpe, lõhnaõlipudeleid ja muidkosmeetikavahendeid, ajalehti, suitsupakke jne.

Palun pange pakendite hulka ainult puhast materjali ja ärgeunustage, et pakendikonteinerisse peab sattuma ainult sellinematerjal, millest saab teha midagi uut!

Leie ARULA, keskkonnanõunik

Pakendikonteineridtekitavad probleeme

Mis on “Teeme ära 2008”?

“Teeme ära 2008” on kodanikualgatus, mille eesmärgikson Eesti puhtaks koristada! Kodanikeühenduste, ettevõteteja avaliku sektori organisatsioonide ning kaasatavatevabatahtlike eraisikute abiga on plaanis ühe nädalavahetusejooksul puhastada Eestimaa avalikud kohad, metsad jarannad illegaalsetest prügihunnikutest. Kavas on kaasatakõik eestimaalased: koolilapsed ja pensionärid, noored javanad, ettevõtjad ning kunstnikud, laulukoorid jametsatöölised jne.

Koristuspäev on 3. mail.Koristuspäevale registreerimine algab 21. märtsil.

Tänukontsert toimub 10. mail. Panustada saab:

· prügi kaardistamisel

· töövahenditega

(alates kummikutest-labidatest, kuni vaba kontoripinnani)· rahaliselt

Toeta meid rahaliselt (SA Eestimaa Looduse Fond, a/a221005100292, märksõna: „Teeme ära“)

· koristuspäeval

Tule koristama üksi, perega, sõpradega või töökaaslastega!“Teeme ära 2008” kodulehelt refereeriskeskkonnanõunik Leie ARULA

NB!Väike-Maarja vald liitus “Teeme ära 2008” aktsiooniga

2007. aasta novembris.Väike-Maarja valla “Teeme ära 2008” koordinaator on

keskkonnanõunik Leie Arula, kontakt: 329 5768 või [email protected].

Väike-Maarja valla Infoleht4

Siseministeerium algataskaevude rajamise programmi

Siseministeerium on algatanud hajaasustusega aladele kaevuderajamise programmi, mille raames soovitakse parandada puhtajoogivee kättesaadavust.

Programmi abil rahastatakse kaevu rajamist järgmiselt: 1/3 riik, 1/3kohalik omavalitsus ja 1/3 toetuse saaja.

Toetust ei eraldata tiheasustusalade ja üle 50 elanikuga kompaktsehoonestusega alade majapidamistele ning samuti kohtades, kusveetrassidega liitumine tuleb odavam kui kaevu rajamine.

Et Väike-Maarja vald saaks programmis osaleda, peame esmaltkaardistama toetuste vajaduse (majapidamiste arv).

Palume võtta hiljemalt 4. märtsiks 2008. a vallavalitsusegaühendust kõigil, kelle majapidamises on alljärgnevad probleemid:

· kaev puudub,· kaevus ei jätku vett või vee kvaliteet on halb,· on kaev ja vesi, kuid pole vajalikke seadmeid ja/või survetrassi.Sooviavaldus kaevu finantseerimiseks tuleb esitada kirjalikult

või e-posti teel. Palume avalduses kindlasti ära märkida:· kaevu saamise soovi põhjus (kuiv kaev, reostunud kaev, vajadus

seadmete soetamiseks jne),· kinnistu andmed, kuhu kaev planeeritakse puurida,· elanike arv majapidamises,· taotleja kontaktandmed (kontakttelefoni number ja võimalusel

e-posti aadress),· nõusolek omaosaluse tasumise kohta (1/3 tööde maksumusest).

Täpsem info:keskkonnanõunik Leie Arula

telefon 329 5768, 5348 8787e-post:[email protected]

Pastoraadi park rekonstruee-ritakse emakeele pargiks

Kindlasti olete tähele pannud, et viimastel aastatel on Väike-Maarja kiriku vastas olevas pastoraadi pargis (ausamba pargis)toimunud muudatusi. Vanad ja haiged puud on maha võetud jatammed on juurde istutatud.

Aastaid tagasi võeti vastu otsus, et pastoraadi parki hakatakseistutama Wiedemanni keeleauhinna saajate nimipuid ja kujundataksekeeletammik, kus aktsentideks on nimelised puud ja istutatavakspuuliigiks harilik tamm.

2004. aastal valmis haljastusarhitekt Ene Ilvese projekt „Pastoraadipargi rekonstrueerimine emakeele pargiks”. Projektis on välja toodudvajalikud raietööd, et noortel tammedel oleks normaalsed valgus- jakasvutingimused ja plaan 19 uue tammepuu istutamiseks. Raietöödolid jagatud mitmesse etappi ja tänaseks on jäänud viimane etappehk pargi viie päästekoolipoolse suure puu mahavõtmine (üks tamm,kaks saart ja kaks vahtrat). Töö on plaanitud veebruari viimaselenädalale. 16. aprillil istutab Wiedemanni keeleauhinna tänavunelaureaat puude asemele oma nimipuu.

Lähitulevikus on meil emakeele park, kus kasvavad terved,elujõulised, pikaealised tammed, mis sümboliseerivad emakeeletugevust ja säilimist.

Leie ARULA,keskkonnanõunik

Seinakalender “Külad ja talud 2008

Kurtna–Nadalama küla seltsingu eestvedamisel nägi jaanuari keskeltrükivalgust Võivere, Kurtna, Nadalama ja Kärsa külade elu-olututvustav seinakalender “Külad ja talud 2008”.

Nelja küla inimestele on seinakalendri ilmumine emotsionaalseväärtusega. Trükise eesmärgiks on aga rohke fotomaterjali kaudututvustada piirkonna talusid ja külaseltsi tegemisi.

Projekti aitasid rahastada kohaliku omaalgatuse programm jaVäike–Maarja vallavalitsus. Kalendri kujundas Katrin Põdra jatrükkis Vali Press OÜ.

Kõik soovijad saavad kalendrit osta, võttes ühendust Ene Preemigatelefonidel 325 3503 või 523 9550.

Ene PREEM

Vabadussamba pargi ümberkujundamine Wiedemannikeeletammikuks on jõudmas lõppjärku

Kurtna, Nadalama, Kärsa ja Võivere külad valmistasid tänavu oma kalendri

Väike-Maarja valla Infoleht 5

VMPSi veergVastlapäeva nimetus pärineb

katolikuajast ja märgib asjaolu,et vastlate järel algas kevadinepaast, mis lõppes ülestõusmis-ehk lihavõttepühadega. Poleteada, kui palju katolikuaegneEesti talurahvas paastunõudeid täitis, sest hilisematelsajanditel paastu ei nõutud egapeetud ja lihasöömise keelustvastlate järel meil selgesõnalisiteateid pole. Küllap teda omalajal siiski peeti. Kiriku keelud-käsud võisid olla isegiteisejärgulised, sest jõuludekstapetud “vend Oskar” sai nii võiteisiti ükskord ikka otsa. Supistjärele jäänud seajalakonte eivisatud lihtsalt koertele, vaidnendega tehti igasugu“kunste”. Kõigile tuntudvastlavurri kõrval võidi kontideabil ennustada, viia neid lakka,sealauta, põllule või karjamaale.Seakontidega tehtu teenis niivõi teisiti seakasvatuse huve.

Vastlapäevasest liulaskmiseston kuuldud ja loetudtüdimuseni. Tegu onrahvusvahelise kombega, mison Eestis tõepoolesttänapäevani hästi tuntud.

Nüüdisajal on liulaskmine lihtsaltlõbustus.

Kolmas üldlevinud vastla-komme on praeguseks enam võivähem unarusse jäänud. Nimelttavatseti viia põllule mõnihangutäis sõnnikut. Talumeesuskus, et niisugune tegu panebsuvel sõnniku hästi määndumaja ka seda, et siis võivat teda igalajal vedada. Nii loodeti saadaparemat saaki.

Ja head saaki lootsid kapõllumehed, kes kogunesidteisipäeval, 5. veebruaril Ebaveremäele liugu laskma. Lumekest olijust täpselt niipalju, et künkastreega alla lasta. Muideks, kõigepikema liu ja seega linad sai MartLepik. Nii mõnelgi oleks liugpikem olnud, kui paks rahakotttaskus poleks elektriposti poolekiskunud. Igatahes lõbu oli laialtja mis kõige tähtsam – inimesedsaid taas omavahel juttu puhuda.

Traditsiooniliselt auraskaussides hernesupp ja seajalad,termoses vaarikatee ja kuklidkarbis. Juttu jätkunukskauemaks, kui poleks vihmasadama hakanud. Kummardusedhernekasvatajale, supikeetjale,

NB!29. veebruar – liigaasta kingib

lisapäeva, tee midagi erilist!

Ruth RAIDLO

Oh sina, väikene kelm,nii petlik ja särav su silm.Sa ise nii ilus kui õisja üleni vallatust täis.

ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!

09. märts Maie Lepik

15. märts Jüri Elmend

23. märts Priit Sõnum

24. märts Aare Jaanson

kukliküpsetajale, teekeetjale jakohalolijaile.

Näpunäiteid

Põldoasalat(kuuele)200 g põldube200 g keedetud kartulit100 g keedetud porgandit1 keskmine sibul4 keedetud minaKaste:200 g hapukoorthakitud tilli,soola,suhkrut

Leota ja keeda oad. Kartulid japorgandid tükelda suurematekskuubikuteks. Haki sibul ja lõikamuna sektoriteks, segasalatikomponendid maitsestatudkastmega. Serveeri salatmunasektorite ja tillioksakestegakaunistatult.

* Vaata üle kevadiste külvideseemnevarud. Tee nimekiri, midaon tarvis juurde osta.

* Külva kiiresti kasvavaidvitamiinipomme: kress-salatit,tilli.

* On aeg valmistada ränd-lindude pesakaste.

* Kata kevadpäikese põletuseeest okaspuid ja kiviktaimla taimi.

Põllumeeste seltsi vastlapäev oli lustakas …ja sinna kogunes päris palju osalejaid

Väike-Maarja valla Infoleht6

Väike-Maarja parnassi meenu-tades

Kunagine kuulus Väike-Maarja kirjanduslik parnass on mõjutanudmitmeid kirjanduse- ja kunstihuvilisi võimeid proovima ja loomingugategelema. Jälg sellest on tänapäevani aimatav.

Kuulsamaid parnassi kasvandikke on kindlasti Anton HansenTammsaare, kes õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis aastatel 1892-1894 ja 1896-1897. Tammsaare on ise tunnistanud: “Väike-Maarjaspuutusin esmakordselt kokku kirjandusega. Mind juhatas sinnaJakob Tamm.”

Nüüd, kui kogu Eestimaa tähistas A. H. Tammsaare 130. juubelit,oli ka Väike-Maarjas põhjust meenutada, kuidas õpilane Hansenistsai Eesti rahva suurmees, rahvakirjanik Anton Hansen Tammsaare.

Väike-Maarja raamatukogu, muuseumi ja gümnaasiumi koostöössündis kirjandusõhtu, kus meenutati Väike-Maarja kunagist parnassi(Ene-Riina Ruubeli ettekanne) ja neid, kes siit on jõulise loomingulisetuule tiibadesse saanud. Raamatukogu juhataja Irma Raatma kõnelesAnton Hanseni õpinguaastatest Väike-Maarja kihelkonnakoolis.Väike-Maarja muuseumil on oma kuulus lause, et Väike-Maarjamuuseumis on klassituba, kus Jakob Tamm luges Anton Hansenileette Jakob Liivi luulet.

Muuseumis on talletatud mitmeid kaasõpilaste mälestusi vaiksest,tagasihoidlikust ja abivalmis õpilasest Anton Hansenist. Neidesitasid Helen Nurmsoo, Tarmo Tähiste ja Elo Võhandu. Kirjanikukooliaegseid luuletusi lugesid Maarika Sesmin ja Katren Robam.

Veelkord oli võimalik tutvuda omaaegse parnassiga, seekordvideolindi vahendusel. Vaatasime 2002. aastal valminud näitemängu“Pildikesi parnassiaegsest Väike-Maarjast”, mille stsenaariumikirjutasid Ene-Riina Ruubel ja Ellu Moisa, lavastas Heli-Liivia Komp

ja tegelasi kehastasid kohaliku näiteringi liikmed.Väike-Maarja muuseumis oli väljas näitus “Väike-Maarja parnassi

vaimsuse kandjaid”.

Irma RAATMA,valla raamatukogu juhataja

Härmalõnga klubi on üks tegusamaidorganisatsioone Väike-Maarja rahvamajajuures. Imetlusväärne on suhteliselt mitte-liiga-noorte inimeste elujõud, nendesüdamesoojus ja mis peaasi, tegutsemis-soov.

Eestvedajaid on kaks: Ester Mäe ja IlmeSein. Hea Ester ja hea Ilme, imetlen ja austanTeid!

Viimane Härmalõnga pidu toimus 3.veebruaril. Võib-olla on sobimatu, etkoosviibimisest kirjutab selline poisike nagumina. Aga siiski ...

Peokülalised ja -juhid olid Helle Pajula jaHeino Preinvalz.

Helle ja Heino on toredad inimesed, keslaulavad ja mängivad, juhivad pidu ja onväga positiivse hoiakuga iga elunähtusepuhul. Nad on naabrid – üks neist Näpilt,teine Rakverest. Seekord oli kaasas ka prouaEster Ravalepik, kes on spetsialiseerunudvanemate inimeste meelelahutusele.

On südantsoojendav, et leidub inimesi,kes ei alusta juttu lausega: „Aga mis sa mullemaksad?”. On tore, et isegi igisügisesesEestis teeb keegi midagi lihtsalt rõõmust,armastusest kunsti vastu. On tore, et ka

nukravõitu talves leidub positiivsetmõtlemist ja head algatust. Ja kindlasti ontore, et tegutseb elujõuline klubi Härmalõng.

Väike-Maarja rahvamaja oli ja on alatiavatud igasugusele klubilisele tegevusele.

Härmalõng tegutsebKindlasti omab Härmalõng nende seasjuhtpositsiooni.

Ville-Markus KELL,Väike-Maarja rahvamaja direktor

Elo Võhandu ja Tarmo Tähisteesitamas kaasõpilaste mälestusi Anton Hansenist

Väike-Maarja valla Infoleht 7

KULTUURIKALENDER

VEEBRUAR

24. veebruaril*kell 11.00 Voldemar Kuslapi kontsert Avispea kirikus.Iseseisvuspäeva tähistamine Väike-Maarjas.*Kell 11.45 mälestushetked, kõned ja lillede asetamine

vabadussamba juures.*Kell 12.00 iseseisvuspäeva jumalateenistus kirikus (ilma

armulauata). Pärast seda naisseltsi kohvilaud ja pidulik kontsertrahvamajas.

29. veebruarilKell 21.00 disko Väike-Maarja rahvamajas. DJ Zwilling.

MÄRTS 01. märtsilKell 21.00 KARAOKE Väike-Maarja rahvamajas. Õhtujuhid Ivar

ja Lembit ARKA AGENTUURIST. Töötab baar.

06. märtsilKell 16.00 Avanduse mõisas Simuna kihelkonna rahvamajade

“LASTE LAULUKARUSSELL 2008”.Osalevad Simuna, Laekvere ja Rakke solistid.

08. märtsil· Kell 19.00 KANTRITANTSU 5. AASTAPÄEVA PIDU Simuna

rahvamajas. Tantsuks ansambel DETAIL Toilast.Pääse 50 krooni. NB! Kui soovid peole tulla, osta, palun, pääse kindlasti eelmüügist

hiljemalt 05. märtsiks!· Kell 20.00 peoõhtu “Kuldsed kuuekümnendad” Väike-Maarja

rahvamajas. Tantsuks ansambel TAAS. Töötab baar.

13. märtsilKell 18.00 laste lauluvõistlus “Maarjaviis” Väike-Maarja

gümnaasiumi algklasside majas.

14. märtsil· Kell 14.00 EMAKEELEPÄEVA TÄHISTAMINE Simuna

rahvamajas. Luule- ja laulukavaga esinevad rahvamaja laululapsed.· Kell 18.00 EMAKEELEPÄEV Väike-Maarja rahvamajas. Salongi-,

luule- ja muusikaõhtu. Külalised Kuusalust ja Rakverest.

20. märtsilKell 14.00 üritus “Eduard Viiralt 110” Väike-Maarja raamatukogus.Väike-Maarja muuseumis avatakse Viiralti-teemaline näitus.

28. märtsilKell 20.00 peoõhtu “Kutse tantsule!” Väike-Maarja rahvamajas.

Tantsuks ansambel Bond Bänd. Töötab baar.

30.märtsil· Kell 13.00 Härmalõnga pidu Väike-Maarja rahvamajas.· Kell 13.00 Simuna kihelkonna EAKATE NALJAPIDU Muuga

mõisas.

APRILL

16. ja 17. aprillilWiedemanni keeleauhinna rahvusvaheline konverents “Emakeel

Eestis, emakeel Euroopas” Väike-Maarja rahvamajas.F. J. Wiedemanni keeleauhinna väljaandmise 20. aastapäevaks

korraldataval keelealasel konverentsil esinevad 2008. a keeleauhinnalaureaadi ja Eesti juhtivate keeleteadlaste kõrval ettekandjad Lätist,Ungarist, Saksamaalt, Soomest ja Venemaalt. Laureaat istutabkeeletammikusse oma nimipuu.

JUUNI

07. juunilXXI Pandivere päev ja Eesti XI esivõistlused naisekandmises

JUULI

18. ja 19. juulilVäike-Maarja valla lõõtsa-, tantsu- ja laulupäevad18. juulil kogunevad asjaarmastajad lõõtsamängijad üle Eesti Väike-

Maarjasse. Pakutakse mängulusti endile ja publikule nii Väike-Maarjas kui ümbruskonna külades. Lusti pakuvad puhkpilli- jakapellimängijad ning Saaremaa tantsubänd.

19. juulil on tantsu- ja laulupäev. Esinevad rahvatantsijad,rahvatantsurühmade juhid üle Eesti ja laulukoorid. Mõlemal päevaltöötoad: regilaulutuba, muusika- ja pillituba, tantsutuba,vööpunumise tuba, kangakudumise tuba, kunstituba. Käsitöönäitus.

*Ürituste kuupäevades ja kellaaegades võivad toimudamuudatused. Jälgige reklaami!

* Info kultuuriürituste kohta telefonidel 326 1837 (Väike-Maarjarahvamaja), 325 5035(Väike-Maarja raamatukogu), 3261 625(Väike-Maarja muuseum), 324 5100 (gümnaasium), 326 1892 (õppekeskus),323 7217 (Simuna rahvamaja), 325 3050 (Kiltsi rahvamaja).

Väike-Maarja valla Infoleht8

Alates 1984. aastast, mil valmisVäike-Maarja kolhoosi ehitatudlasteaed, oli väikelastel võimaluskuni 1993. aastani saada ujumisealgõpet. Kahjuks tekkis uuteaegade saabumisega paljusegaseid olukordi. Lasteaiaujulat ei olnud enam võimalikkasutada ning see jäi paremaidaegu ootama. Need saabusidki.2006. aasta riigi eelarvelisaeelarvesse suunati täiendavraha Eestimaa Rahvaliidu jaKeskerakonna mõjutuselharidus-teadusministeeriumikaudu suuruses 900 000 krooni.Loomulikult lisandus vallaomaosalus.

Lähtuvalt HTMi 06.12.1999.aasta määrusest nr 58“Koolieelse lasteasutuse perso-nali miinimumkoosseis” luuakselasteasutuses iga kaheaastasteja vanemate laste rühma kohta0,25 ujumisõpetaja ametikohta(ujumisbasseini olemasolukorral). Nii toimiti ka Väike-Maarja lasteaias. Meieujumisõpetaja on Aet Aksel.

Tema üldtöötundide arv võib ollavastavalt normile 35 tundi jalasteaialastega töötamiseseaduslik aeg on 30 tundi. Antudtunniplaani alusel tuleb ilmaühegi vaheajata päevade lõikes31 töötundi. Lisatööna tuleb tehaka basseini puhastust.

Väike-Maarja lasteaias on 8rühma koos Kiltsi liitrühmaga.Tunniplaani alusel on igalerühmale antud aega 1,5 tundi.Kui tunni esimesel poolel onujumas tüdrukud, siis on poisidõpetajaga rühmaruumis javastupidi. Abiõpetaja toetablapsi nii ujuma minnes kui katunni jooksul. Tavaliselttoimuvad tunnid kell 8.30-13.00ja 9.00-13.30, kolmapäeviti 12.30-18.00. Siis on ka beebide tunnidja individuaalõpe lasteaialastele,kes seda vajavad. Kiltsi liitrühmalastele on ujumise ajaks reede kell9.00-11.00.

Tunniplaanist nähtub, et ujulaei ole hõivatud õhtupoolsetelaegadel, v.a kolmapäev.Pakkumine on tehtud Simuna

Väike-Maarja lasteaia bassein sai taas töökordalasteaiale. Ujulat on võimalikkasutada Väike-Maarja vallakodustel lastel. Et seda teha, onvaja välja selgitada, kui paljudvanemad soovivad oma eel-kooliealisi lapsi ujuma suunata.Kui otsus tehtud, tuleb tehakokkulepped. Enne esmakordsetujula kasutamist tuleb käia kaspere- või kooliarstil veendu-

maks, et pole terviseprobleeme,mis ujumist segaksid.

On heameel, et astusimesammukese edasi, loomaks meienoorimatele paremaid tervis-tavaid võimalusi.

Olga METS,haridus- ja kultuuriosakonna

juhataja

Väike-Maarja vallas onkaks Vabadussõja võidu-samba rajamiseks mõeldudkorjanduskasti, millest üksasub valla kantseleis ja teineSimuna osavallavalitsuses.

Annetusi saab teha alates

1. veebruarist tööpäeviti

kell 08.00-13.00 ja 13.30-

16.30.

Iga korjanduskarpi anne-tanud inimene registreeri-takse ja ta saab tänutäheksspetsiaalse märgi.

Info telefonil 329 5750.

Väike-Maarja muuseumis

on kuni 12. märtsini avatud

näitus

“Vabadussõjaga seotud sündmusi ja

tegelasi Väike-Maarja vallast”

Olete oodatud külastama!

Et hõlbustada annetustekogumist, on korjanduskarbidväljas ka suurematel üritustel.

Võidusamba annetusi saabteha ka elektroonselt, kandesraha Vabaduse MonumendiSihtasutuse arveldusarvele221037774285 Hansapangasja 10220074488017 SEBÜhispangas. Annetuse saa-jaks tuleb märkida SAVabaduse Monument jaselgituseks: annetus Vabadus-sõja võidusamba püsti-tamiseks.

Vabadussõja võidusambarajamiseks kogutakse annetusi

Eesti lipp lehvima!

Digitex Meedia OÜ Liputehas võimaldab Eesti Vabariigi 90.juubeliaasta puhul soetada soodsalt Eesti lippe.

Eesti Vabariigi trükitud majalipp on kanaliga,normaalmõõtmetes (165x105), polüestermaterjalist (nn ingliselipukangas), värvid on ilmastiku ja pleekimiskindlad.

Hind 105 krooni (sisaldab käibemaksu).

Lippude tellimine käib kohaliku omavalitsuse kaudu.Lipu tellimissoovist andke teada 3. märtsiks Mart Pruulile

telefonil 323 7219.

Lipu eest on võimalik tasuda nii lipu kättesaamisel kui kaeelnevalt Väike-Maarja valla arveldusarvele 10502009482007SEB Eesti Ühispangas või 221025205355 Hansapangas.Kindlasti märkige ülekandele oma nimi ja märgusõna LIPP.

Väike-Maarja valla Infoleht 9

Väike-Maarjas elav Milli Rump on üks vähestest

Eesti elanikest, kes on Eesti Vabariigiga

ühevanune.

Oled ilmas palju näinud,

rõõmu, muret tundnud Sa.

Käed on palju tööd Sul teinud,

oled jäänud reipaks Sa.

24. veebruaril tähistab oma 90. sünnipäeva

MILLI RUMP

Palju jõudu ja tervist

ning jätkuvat elurõõmu!

Väike-Maarja Vallavalitsus ja hooldekodu pere

On kahekesi mure kergem,rõõm on sügavam ja helgem.Kahe samm on olnud kindlam, julgem…

GEORGI JA ELISAVETA LAAR!

Õnnitleme teid kooselu 60. aastapäeva puhul!

Sugulased

Lääne-Virumaa turismiboksis oli päris palju sagimist

Turismikorraldaja Ellu Moisatänavusel TOUREST messil

15. kuni 17. veebruarini kestisTallinnas Eesti Näituste messi-keskuses 17. rahvusvaheliseturismimess TOUREST. Messiloli osalejaid 38 riigist jaeksponente ligi 400.

TOUREST 2008 toimusseekord kolmes hallis. Lisakssenistele B- ja C-hallile oli

tänavu koostöös EttevõtluseArendamise Sihtasutuse Turis-miarenduskeskusega kasutuses“Puhka Eestis”hall (D-hall), kusoli oma väljapanekutega esin-datud ligi 180 Eesti asutust jaorganisatsiooni. Külastaja saiseal tutvuda turismiuudistegakõigist 15 Eesti maakonnast ning

valida enda jaoks välja kõigesobivamad pakkumised puhku-seks ja vaba aja veetmiseksEestis.

Kogu Lääne-Virumaa olimessikeskuses koondunud ühemütsi alla. Tore suur kaabukutsus kõiki selle piirkonnagatutvuma.

Messist võttis osa ka Väike-Maarja valla turismitalitus, kesesines koos Porkuni Pae-muuseumiga üldnimetusePandivere Paeriik AllikateAllikal all.

Paeriiki tutvustavast materja-list oli messil kaasas 2006. atrükitud A6 formaadis raamatu-ke PANDIVERE PAERIIKallikate allikal (sisu, kujundus,E.Moisa), 2007. a voldik Pandi-vere paemurrud, lubjaahjud,ehitised (sisu, kujundus E. ja I.Tomberg), 2008. a A5 brožüürPANDIVERE PAERIIK ALLI-KATE ALLIKAL (sisu Pandi-vere koostööpiirkonna valdadepoolt ühiselt koostatud, kujun-dus E. Allik ja A. Niinemägi).Esimest brožüüri rahastati neljavalla poolt ühiselt, kaks viimaston ilmunud Pandivere Arendus-ja Inkubatsioonikeskuse ningEuroopa Liidu toel.

Pandivere Paeriik sisaldab niiloodus- kui kultuuriväärsusi.Väike-Maarja laual olid saadavalnelja matkarada tutvustavadvoldikud: Ebavere, Äntu-

Turismimess TOUREST 2008

Nõmme, Simuna ja Äntu Härmatalu koprarada. Viimane olisuureks uudiseks ja tähelepanukeskpunktis, sest Härma taluperemees Heiti Erala ontutvustanud oma terviseradatabelina, kus on välja toodud iga26 vaatluspunkti reaalne, vaimneja tervistav tasand, lisaksigaühele mõtteluuletus - haiku.(Vt www.v-maarja.ee/turismmatkarajad). Suuremat huvi tuntika kümne mõisa ringi vastuPandiveremaal (eesti, inglise,saksa, soome k).

Porkuni Paemuuseum tutvus-tas muuseumi ja paekivi eri liikening nende kasutamist. Kaasasoli huvitav voldik Paekivikoolikotis - kriidiläikpaberist, misteeb koolikoti raskeks.

Ellu MOISA,Väike-Maarja valla

turismikorraldaja

Väike-Maarja valla Infoleht10

RAHVASPORDIKLUBI TEATAB

VALLA MEISTRIVÕIST-LUSED

KOROONAKokku võttis koroona-

võistlustest osa 36 huvilist. Osapiirdus ainult ühe vooruga.Võistlus koosnes kolmestvoorust, millest arvesse läkskaks.

2008. aasta parimad olidNaised1.Maili Tannbaum2.Reet Eesmäe3.Maie Ojasaar

Mehed1.Ain Pentjärv2.Margo Märtsin3.Gennadi Kink

Tüdrukud1.Karet Eesmäe2.Laura Komp3.Greete Ojasaar

Poisid1.Kert Ojasaar2.Martin Vildersen3.Raido Heinsalu

VÕISTKONDLIK MÄLU-MÄNG

Mälumäng oli samuti kolme-vooruline millest arvesse läkskaks paremat vooru. Mälu-mängust võttis osa 8võistkonda, mis on ka vallameistrivõistluste rekord.

Parimad olid1.Väike-Maarja (Olev

Liblikmann, Roomet Sepping,Jüri Vilimaa)

2.LJK (Aivo Suder, KallePohlak, Rein Jakobson)

3.Simuna (Hillar Kasu, AllerVeskilt, Tauno Ojasaar)

LASKMINE II ETAPPTeisest etapist võttis osa 32

asjaarmastajat-laskurit. Algulplaneerisime selle etapi läbi viiaTamsalus, aga kuna seal onremont, siis pidime leppimatagasihoidlikumate tingimustegaVäike-Maarjas. Selle etapitublimad:

Naised1.Heete Ausmeel 81 punkti2.Alis Langemets 79 punkti3.Maie Ojasaar 70 punkti

Mehed1.Alen Leemets 89 punkti2.Olaf Rebane 83 punkti3.Jaanus Raidlo 80 punkti

Tüdrukud1.Greete Ojasaar 19 punkti2.Gerda Nirgi 9 punkti

Poisid1.Rauno Rand 71 punkti2.Garri Meriloo 71 punkti3.Rain Kuldkepp 54 punkti

VALLA PAREMATE SPORT-LASTE VALIMINE

Naiste hulgas olid nomi-nentideks Marili Köster, EloVõhandu ja Maili Tannbaum,

meeste hulgas aga MargoNõukas, Ivar Vaab, HendrikÕunapuu ja Aigar Kriel. Parimavõistkonna nimele kandideerisidReinPauli korvpallimeeskond jaVäike-Maarja RSK maastiku-rattavõistkond.

Väike-Maarja valla 2007.aasta parim naissportlane onMarili Köster, parim mees-sportlane Margo Nõukas japarim võistkond ReinPaulikorvpallivõistkond.

HARJUTA TERVISEKS!KOKKUVÕTETE TEGEMINE

Traditsiooniliselt oleme aastaalguses teinud kokkuvõtteid katervisespordisarjast HarjutaTerviseks! Möödunud aastalvõttis sellest üritusest osa 603inimest 4281 korraga. Enamikloosiauhindu jagati välja vallakorvpallimeistrivõistluste ajal.

Teine osa auhindadest ootabaga omanikke Väike-Maarjaspordihoone administraatorijuures. Sinna oodatakse omaauhinnale järele Erki Tomsonit,Lili Heinlat, Henry Kaevut, IvarVaabi, Inge Siirakut, ÕieAltermanni, Elar Tomsonit, SigneLiblikmanni.

VALDA ESINDAVATE SPORT-LASTE FOND

Nagu lubatud, tegime kokku-võte ka eelpool nimetatud fondiosas ja loosisime välja kaks2000kroonilist, kaks 500kroonilist ja kümme 100kroonilistkinkekaarti. Fondi tegevustjätkame kindlasti ka sellel aastal.

Ants RIKBERG

Valla meistrivõistluste koondtabel pärast laskmist

VÄIKE-MAARJA VAO TRIIGI SIMUNAKOROONA 3 8 7 8KABE 7 7 2 6MALE 5,5 3,5 3 10LAUATENNIS 5 4 10 2MÄLUMÄNG 10 5 2 7RALLISPRINT - - 3 5VŅRKPALL 3 2 5 5LASKMINE 10 2 3 6KORVPALL 5 2 1 3KOKKU 48,5 33,5 36 52

Väike-Maarja valla Infoleht 11

Maadlusuudiseid 26.jaanuaril toimusid Väike - Maarja spordihoones Lääne – Virumaa

MV õpilasteleVäike – Maarja valla noormaadlejad saavutasid järgmised kohad

: 1.Remo Murumaa 1.koht2.Holger Toots 1. koht3.Aigar Kriel 1. koht4.Jevgeni Hamidšanov 1.koht5.Kristjan Baiduža 3. koht6.Kert Puusta 2. koht7.Jörgen Kivila 3. koht8.Aldur Langemets 3.koht9.Gert Averson 5. koht10.Mark Liivalaid 6. koht11.Mairo Mälgand 7. koht12.Anatoli Larionov 4. koht13.Rauno Kuusemets 6.koht14.Alar Riisalu 7.koht Väike – Maarja gümnaasiumi noored sumomaadlejad osalesid 2.

veebruaril Vinnis toimunud Lääne – Virumaa MVB;C- vanuse klassis ja saavutati järgmised kohad 1.Jevgeni Hamidšanov 2. koht2.Gert Averson 3. koht3.Volli Komarov 3. koht4.Alar Riisalu 2. koht5.Rauno Kuusemets 3. kohtJevgeni Hamidšanov ja Rauno Kuusemets osalesid veel absoluut

kaalu kategoorias ja saavutati järgmised kohad Rauno Kuusemets 3. kohtJevgeni Hamidšanov 3. koht

Väike – Maarja valla noormaadlejad osalesid 9.veebruaril Rakverestoimunud Nublust Nabini noorte 2 seeriavõistlusel vabamaadlusesja saavutati

Järgmised kohad : Holger Toots 11. kohtAigar Kriel 3. kohtRichi Pamberg 10. kohtGert Averson 5. kohtVolli Komarov 9. kohtMark Liivalaid 3. kohtKert Puusta 5. kohtRauno Kuusemets 5. kohtJarko Visnapuu 7. kohtAlex Pamberg 9 koht

Lembit Kalter maadlustreener

Väike-Maarja vallaSPORDIKALENDER

Veebruar24.02 kell 12.00-16.00 Ebaveres Eesti tervisespordiradade üritus

„Kõik koos ümber maakera”

MärtsJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”29.02-02.03 Eesti valdade talimängud Põlvas03.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: male III etapp08.03 Simunas valla MV: sõiduautode jäärajasõit (soodsa

ilmastiku korral)10.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: lauatennise III

etapp24.03 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: individuaalse

mälumängu I etapp31.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: lauamängude

mitmevõistlusNB!Valla suusatamise meistrivõistluste aeg on lahtine, jälgige

reklaami!

AprillJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”07.04 kell 18.30 valla MV: laskmise III etapp14.04 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: individuaalse

mälumängu II etapp19.04 rammuvõistlus21.04 kell 19.00 Lurichi kevadjooks, algus Väike-Maarja rahvamaja

ees

MaiJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”05.05 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: individuaalse

mälumängu III etapp18.05 kell 12.00 Väike-Maarja keskplatsil Pandivere rattaralli

Juuni07.06 Pandivere päev08.06 Simuna-Laekvere jooksMaakonna valdade suvemängud

JuuliJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”5.-6.07 Eesti valdade suvemängud Kosel26.07 Väike-Maarja triatlon Ebavere Kange (Äntu paisjärv –

Ebavere)

AugustJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”Maakonna suvemängud09.-10.08 Väike-Maarjas valla MV: rannavõrkpall

SeptemberJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”01.09. rulluisuvõistlus “Suveots 3”

Väike-Maarja noormaadlejad saadud auhindadega

Väike-Maarja valla Infoleht12

Seoses Väike-Maarja vallaajaloo uurimisega on ElluMoisal valminud järgminekirjutis. Ta palub saataparandusi ja täiendusi. Kirja onpanemata peatükid nõukogudeaja miilitsast ja tänapäevapolitseist, seda eelkõige Väike-Maarja elust lähtudes. Ta palubnii suulisi (lindile võetuna, kamuuseumis kohapeal) kuikirjalikke mälestusi.

I Kohus ja politsei Eestis jaVäike-Maarjas kuni 1917 .aastani

Aegade vältel on Eestis olnuderisuguseid kohtusüsteeme.Vastavalt seisustele olid kohtudaadlikele, linlastele ja talu-poegadele. Talupoegade krimi-naalasju, alates 16. sajandist katsiviilasju, lahendasid mõisa-kohtud. Selle aja mõisakohtudolid üksteisest sõltumatud janende otsuste üle ei tohtinudtalupoeg kaevata.

19. sajandi alguses moodustatitalurahvakohtud. Need olidseisuslikud erikohtud, mislahendasid talupoegade kohtu-asju. Nende alamaks astmeks olivallakohus.

Vallakohus oli valla maa-alaltoimiv talurahvaasutus, millekoosseisu valisid talupojad endihulgast. Vallakohtusse koon-dusid kõik valla talupoegadessepuutuvad õiguslikud, politsei-lised ja halduslikud funk-tsioonid, nagu järelvalve selleüle, et vallas ei oleks ilma passitavõõraid, teede ja piirikupitsatekorrashoid, tulekahjude jataudide vastaste abinõude tarvi-tusele võtmine, küüdi- ja sõjaväemajutamise kohustuse regu-leerimine, riigimaksude kogumisekorraldamine jne. Kohtumeestekui kohaliku politsei ülesandeksjäi ka järelvalve üldise korra ülekogukonnas. Talupoegade esi-mese omavalitsusliku organinapüsis vallakohus ca 200 aastat,vaatamata aja jooksul toimunudmuudatustele.

Talurahvakohtu eri astmeks olikihelkonnakohus, kuhu saikaevata vallakohtu otsuse peale.Seal lahendati ka mõisnike vastu

sihitud kaebusi.Tsaariaegse politseivõimu

esindajateks külades urjadnikudolid. Viimased allusid kreisiülemanooremale abile, kes asus maal.Kreisis oli mitu abilist. Nadallusid omakorda kreisilinnasasuvale kreisiülemale, ülemadomakorda kubernerile, kelleasukoht oli kubermangulinnas.

Märt Meos meenutab omakokkupuuteid politseivõimu-dega (Minu kokkupuutedtsaariaegsete politseivõi-mudega, Märt Meose mälestusi.1963 Viljandis, toponüümilinekaust nr 2 Väike-MaarjaMuuseumis).

M. Meose tulekul Väike-Maarjasse 1907. a oli kreisiülemanooremabilise asukoht Müüri-kul. Ülemaks oli Robert Jakobi pBrandt. Ta oli võrsunud kadakateperest, oskas vene keele kõrvalka hästi saksa keelt. Eesti keeltkõneles kadakasaksa stiilis. Taotsis poolehoidu nii mõisnikekui talupoegade hulgast,sügavaid kummardusi tegimuidugi ülemuse ees. Ta tundisoma võimu ja olevat endnimetanud Maarja jumalaks.1905. a revolutsiooni ajal olnudta talupoegade kaitseks väljaastunud. Meose kokkupuutedBrandtiga algasid kohe pärasttema Maarjasse asumist. Jubaenne Meost oli Maarjas asutudharidusseltsi asutama. Luba-saamine oli ikka veninud. Meosjätkas seltsi asutamisasjaajamist. Tagasisaadetud põhi-kirja projektis tehti tarvilikudparandused ja esitati see uuestikinnitamiseks, aga luba jäi ikkasaamata. Viimaks ütles Brandt:„Ärge nähke asjata vaevaprojekti uuesti esitamisega, lubateie ei saa.” Nii jäigi Maarjasharidusselts asutamata, kuigineed kõigis naaberkihel-kondades töötasid.

Ka seltsimaja hoone asjas asusBrandt koos endise põllumeesteseltsi esimehe Triigi mõisniku A.von Gruenevaldtiga täiestieitavale seisukohale. Ettevõttenurjamiseks tulid nad mõlemadootamatult ühele seltsipeakoosolekule ja võtsid

tarvitusele oma kõneosavuse,pidid aga löödult lahkuma.Ähvardati kõik teha, et ehitus eiteostuks. Küll nad oleksidähvardused ka täide viinud,saatus aga astus vahele. Kuiesitatud seltsimaja projekt tuli1912. a algul kuberneri juuresarutusele, siis Brandt ei olnudenam Väike-Maarjas politsei-võimu esindajaks. Oli keegi poolarahvusest Veljansky. See kutsusMeose oma juurde, küsis, kustmõeldakse ehit-amiseks materjalija krediiti saada. Meose vastusedrahuldasid teda ja ta ütles: „Maei näe ürituses midagi halba,pooldan seda. Minu eelkäija aga(Brandt) asjaajamist mulle üleandes, kinnitas mulle, et maseltsimaja ehitamise asja mitteläbi ei laseks!” Niisiis, kui Brandtoleks Maarjas edasi olnud, oleksseltsimaja ehitamine tookordnurjunud.

Esimese maailmasõja ajalmäärati Maarjasse politseivõimuesindajaiks noormehi, eestlasi.Neil ei olnud aga töökogemusi,püüdsid teenida kannuseid omaliigagarusega, tegid aga selts-konnas pahandusi ja tekitasid kaülemustele ebameeldivusi. Üksseesugustest noormeestest oliSaar.

Märt Meos kirjutab vahe-juhtumisest Saarega. Oli järje-kordne suvine rahvapiduseltsimaja aias seltsimajavõlgade katteks. Kui Meos saikõne lõpetada, kutsus urjadnikta kõrvale ja ütles, et kohalikpolitseiülem Saar olevat käskinudkõne kohta protokoll koostada,sest see olevat oma ulatuseltavakõne raamest välja läinud.Meos kuulati üle ja koostatigiprotokoll. Viimane põhjendasoma kõne pikkust sellega, et olitarvis luua alus, et hümnile üleminna. Politseiülem saatisprotokolli kubernerile ja tegiettepaneku teda adminis-tratiivselt karistada. Oli juEsimese maailmasõja aeg ja maalkehtis sõjaseadus. Kuberner olisiiski teistsugusele seisukohaleasunud ja otsustanud ette-paneku tühistada. Selle kuber-neri otsuse teatas Meosele

kohalik politseiülem alles mõnekuu pärast. Tal oli nähtavastipiinlik seda teha.

Väike-Maarja põllumeeste seltspidas ka sõja ajal põllumajandus-näitusi. Ühe näituse läbiviimistpüüdis Saar takistada, keelatespiletite müügi, kuna neid müüdiilma markideta. Marke nõuti küllpidude piletitele, see oli n-ölõbustusmaks. Arusaamatusnäituse piletite margistamiseasjus oli aga juba ammu Tartunäituste korraldajate algatuselriigivalitsusel selgitatud.Politseinik Saar aga seda eiteadnud. Võhik oli ka Rakverekreisiülem Matiassevits, kelleleSaar oli ettekande teinud. Meossaatis kiirtelegrammi kubernerileja sai temalt õiguse. Veel olijuhtum, kui M. Meos sattuskohtu alla, sest oli ilma loatakihelkonnakooli õpilastellasknud seltsimajas pidu pidada.Kohtus suutis ta põhjendada loapuudumist ning ta mõistetiõigeks. Teadagi, et see vihastasnii Saart kui kreisiülemat.

Et Saare märatsemised ikkakestsid, käisid Märt Meos,põllumeeste seltsi esimees VillemEichorn ja panga kassapidajaHans Kaber (teda oli Saarähvardanud vitsadega) kreisi-ülema jutul. Lubati siis lähemalvõimalusel asja parandada. Niisaadigi üliagarast Saarest lahti.

Ka Eestimaa kubermangukuberner Korostovetsiga oliMeosel mitu kohtumist. Kakskorda külastas viimane Väike-Maarjat, kui M. Meos viis läbikooriga lauluharjutusi: ühelkorral Vao vallmajas (seltsimajaveel polnud) ja teisel seltsimajas.Esimene kord tahtis kubernerteada, millest laul räägib, teinekord, miks seltsimaja nii suur on.Kui kuberner kuulis, et lauldaksevabadusest, läks asi vägaärevaks. Meos aga rahustasteda, öeldes, et lauldaksevabadusest, mille tsaarAleksander I 1819. aastalEestimaale tõi. Rahvamajasuurust aga põhjendas sellega,et põllumeeste selts on nii suur,300-liikmeline. Veel käisid MärtMeos ja Jakob Liiv Tallinnas

NOPPEID AJALOOST

Korrakaitsest Väike-Maarjas läbi aegade

Väike-Maarja valla Infoleht 13

kuberneri jutul, et saada lubapõllumeeste seltsimajas pidudepidamiseks. Kohtumine möödusõnnelikult, kuigi enne neid olikabinetis hirmsaid “kõue-kärgatusi”. Kuigi Maarja mehivõeti viisakalt vastu, jäi soovitudluba siiski saamata.

II Virumaa ja Väike-Maarjapolitsei 1918 - 1940

*Veebruaris 1917 toimunudrevolutsioon tõi kaasa suurimuudatusi. Lammutati tsaristlikvõimuaparaat. Võeti vastu“Ajutine miilitsaseadus”, tänumillele jäi miilitsa organiseerimineja ülalpidamine kohalikeleomavalitsustele. Pärast punasteja ka sakslaste võimu jätkatiümberkorraldusi. Virumaapolitseivalitsus teenindas tervetVirumaad, kus moodustati viispolitseijaoskonda. PraeguseLääne-Virumaa piires tegutsesneist kolm: Rakvere linna,Rakvere ja Väike-Maarjajaoskonnad. Viimase moodus-tasid kuus valda: Vao, Avanduse,Paasvere, Porkuni, Salla jaVenevere. 1919. aasta märtsiskinnitati mehed paika: KarlAbner ja August Karu Vao,Eduard Linkholm Avanduse,Daniel Lutterus ja JohannesVäljaots Paasvere ning HansJaanimägi Porkuni valda. 1920.aasta politseireformiga kaotatimiilitsa nimetus. Politsei viidi üleriiklikule ülalpidamisele. Alates1921. aastast korraldas sise-ministeerium politseikursusi.Õppekavas olid riigi-, kriminaal-,administratiiv- ja finantsõigus,politseiteenistus, sealhulgaskutse-eetika, taktika, distsipliin jariviõppused.

1926. aastal moodustatipolitseiprefektuurid. IdapoolsetVirumaad hakkas teenindama

Narva, läänepoolset osa, milleleliideti Järvamaa, Viru-JärvaPolitseiprefektuur. Uuedametinimetused olid järgmised:prefektuuri juhtis prefekt,senised abid nimetati abi-prefektideks, jaoskonna-ülematest said komissarid,rajooniülematest konstaablid.Politseiametite madalama astmemoodustasid vanemkordnikud jakordnikud. 1939. aastal oli Vaovallas kolm rajooni, kons-taabliteks August Ustav, AntsRästas ja Alfred Tiivel,Avandusel E. Raid.

Väike-Maarja jaoskonna ülemkomissar Ferdinand Kalmkinnitati tööle juba 1918. aastadetsembris. Ta oli elukutselinesõjaväelane, autasustatud tsaarNikolai II nelja medaliga,politseis teeninud 1907. aastast.Vabadussõjast võttis osalõunarindel. Pensionile läksVäike-Maarjast 1934. aastal. F.Kalm ei olnud eriti nõudlikülemus, rohkem tundis ta kaasasuure töökoormuse all ägavatelealluvatele. Seda tõendab kajuulis 1934 tema esitatud vägadramaatiline ettekanne prefekt L.Kanele. See väljaastumine tõitalle kaasa suuri pahandusi.

Politseijaoskond asus umbes1926. aastani Ärina mõisavalitsejamajas, hiljem Väike-Maarjas.

1934-1936 oli Väike-Maarjajaoskonna komissariks PeeterKutsar, edasi kuni politseilaialisaatmiseni 1940 AugustPriks. P. Kutsar oli Eestipolitseikaadri uue põlvkonnaesindaja, kes oli lõpetanudPolitseikooli kõrgema klassi1929. aastal, oli töötanud varemkonstaablina, ka jaoskonnaabikomissarina. A. Priks võttisVabadussõjast osa ohvitserina

alamkapteni aukraadis. Politseisteenis 1921. aastast alates.

Ühe esimese politseinikuna(siis veel miilitsana) alustasVäike-Maarjas tööd 1918. aastanovembrist Karl Abner, kes onsündinud Vao vallas, lõpetanudVäike-Maarja Kihelkonnakooli,töötanud sõjaväe kirjutajanaPetrogradis, kohusetundliku tööeest autasustatud kahe medaliga.Väike-Maarjas võitles agaraltsalaviinaga, sai suure rahaliseautasu suurkaliibrilise murd-varga tabamise eest. Kahjukspidi ta 1926. aastal pahandustetõttu töölt lahkuma, kuna oliomastanud võõrast raha.

Pärast teda oli Vao valla 1.rajoonis konstaabliks AugustUstav, kes oli sündinudTartumaal, sõdinud maailmasõjasRiia rindel, 1918. aastastVabadussõjas, kus oli saanud kahaavata. Pärast sõda töötaspolitseinikuna Narvas. Väike-Maarjasse sai ta tööle tänu omaVabadussõja-aegse ülemusekindralmajor A. Tõnissonieestkostele. Ta töötas Väike-Maarjas politsei laialisaatmiseni.1941. aastal perekond küüditati,samal ajal arreteeriti A. Ustav jamõisteti 1942. aastal surma.

Pikemat aega kuni politseilaialisaatmiseni 1940 töötasKiltsi piirkonnas konstaablinaAnts Rästas. Ta sündisPeteogradis, hariduse saiRakvere Kõrgemas Algkoolis.Pärast Vabadussõda töötasvangivahina Rakveres ja Jõhvis,1924. aastast politseis. 1932.aastal lõpetas politseikoolikõrgema klassi ja saikonstaabliks Vao jaoskonna 2.rajooni. A. Rästas oli üksparemaid konstaableid Viru-Järva Politseiprefektuuris. Sedatõendab ka 1935. aastal läbi

AastaJohannes Ehastu

Aastal lapsi peres neli,kõik nad ühteviisi armsad, head.Kes neist õde, kes on veli –seda aasta ise teab.

viidud A. Rästase tegevuserevideerimise akt: rahalisedpaberid olid korras, postiraamatpeetud puhtalt ja korralikult,välismaalased registrisse sissekantud, korralikult täidetudlaskeriistade registreerimiseraamat, seaduseraamatudolemas. Konstaabli vintpüss japüstolid olid korras, ei olnudetteheiteid vormirõivastuseleega üldisele väljanägemisele jms.A. Rästas oli ainuke 1941. aastalküüditatud-arreteeritud meesteseast, kes pääses vangilaagriteõudusest eluga. Koos temagamõisteti surmanuhtluse asemelkümme aastat vangistust ka JaanKurisele, kuid tema suri laagris.

Väike-Maarja meestest tuleksmainida ka prefekti sekretäri KarlKihlefeldti. Karl-JohannesKihlefeldt sündis Vao vallas,lõpetas Väike-Maarja Kihel-konnakooli, 14-aastasena hakkasleiba teenima Vao vallakirjutajaabina. 1902-1915 oli ta Rakverekreisipolitsei II jaoskonnakirjatoimetaja, peale selle aastani1917 registraator ja lauaülem,maakonna politsei-ülemasekretäriks sai juba 1917. aastamärtsis. 1927 õiendas K.Kihlefeldt eksamid politseikoolikõrgema klassi programmi aluselja tegi seda heade tulemustega.1934. aastal läks ta tervislikelpõhjustel pensionile.* Pealeeelpoolöeldut oli K. Kihlefeldtuntud Väike-Maarja seltsieluedendaja, aga ka kohalikuraamatukaupluse omanik.Tänulik Väike-Maarja rahvas onpüstitanud tema haualemälestuskivi.

*Virumaa politsei 1918-1940.Koostanud Harri Pilt. Lääne-ViruPolitseiprefektuur, 1999

Ühel lastest nimeks Kevad.Temal õitepärg on peas.Seepärast ta lastest kõige kenamnagu neid, kes pruudieas.

Teine laps on aastal Suvi.See on looduse küpsemise aeg.Eriti puhkaja tunneb temast huvi,see tema palja keha pruuniks praeb.

Sügisel, sel kolmandal,pole aega ringi kolada.Temal tuleb palju saaki anda,et saaks talve üle elada.

Neljas laps on aastal Tali,ka temal oma mure, hool.Oma loomult on ta karm ja vali,tema ajal käib õppimine - kool.

Väike-Maarja valla Infoleht14

Ostame kasvavat

metsa, metsamaad ja

raieõigust.

Hind kuni 120 000 kr/ha(läbiraiutud ja hüpoteegiga).

Ettemaksu võimalus. Maamõõtmine. Nõustamine.

Ostame tehtud lageraiet,vanu taluhooneid.

Tel 56 150 680, 511 0415, 5179866, 489 4055

Faks 633 5576, Rapla,Tallinna mnt 14, kab 332

Enamlaste valitsemisaega Eestis oktoobrist1917 kuni veebruarini 1918 võib nimetadaesimeseks võimuperioodiks. Seda ise-loomustab enamlike võimuorganite loomineja veretu võitlus vastastega. Püütakse mittekaotada rahva toetust. Mõisate allutamiseksantakse 28. jaanuaril 1918. aastal väljalindpriiuse deklaratsioon. Sellega teatatakse,et endised parunid spioneerivad ja ootavadSaksa vägesid siia revolutsiooni verreuputama. Seetõttu kuulutatakse kõik üle17aastased mõisnikesoost meesisikud ja üle20aastased naisisikud lindpriiks. Seetähendab, et neid võib igal pool kinni võttaja vangistada. 27. /28. jaanuari ööst kehtiblinnades piiramisseisukord. Kutsutaksevalvsusele, sest revolutsioon on hädaohus!

Rakveres töötab juba rahvakohus kohtunikA. Anderkopiga eesotsas. Samuti tegutsebsõja revolutsiooniline tribunal, esimeheksRootsi, liikmeteks Mätakas ja Kanderpas.Rida asju on ka arutusel. Tribunal töötabsiiski inimlikult. Kellegi mahalaskmiseni eiminda.

4. Eesti polku Rakveres tahetakse muutaenamliseks. Vangistatakse mitu ohvitseri,keda kahtlustatakse võimudele vastu-töötamises. Eesti rahvusväeosadel on veelrelvad käes. Sõdurite otsesel vahele-segamisel ohvitserid vabastatakse. Samalajal tegutseb ka revolutsiooni kaitseksloodud punakaart.

Oktoobrirevolutsiooni järel oli selge, etVenemaal puudub kindlus demokraatlikukorra sisseseadmiseks. Saksamaaambitsioonide vastu Baltimail polnud enam

90 aastat tagasi (VI)

Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastalVenemaa kaitset. Lühikese ajaga levisid eestirahva hulgas iseseisvuse meeleolud.Punavõimud olid iseseisvuse kuikontrrevolutsiooni ühe ilmingu vastu. Rahvahulgas ei olnud enamlastel suurt poolehoidu.

Sakslased sepitsesid pikemat aega plaaneEesti täielikuks vallutamiseks. Saksa-Venerahuläbirääkimised ei viinud ametlikelepinguteni. Trotski poolt rahuläbirääkimistelõpetamine 29. jaanuaril 1918. aastal soovigalõpetada sõda ilma rahulepingule allakirjutamata andis sakslasteleedasitungimiseks parema võimaluse.

18. veebruaril hakkasid Saksa väed liikuma.Enamlased varjasid seda rahva eest. Väideti,et jutud Saksa vägede liikumisest Tallinnapeale on provokatsioon. Haapsallu vastusaadetud organiseerimata punakaartlasedlöödi lühikese tulevahetuse järel Tallinnapoole põgenema. Samal ajal lahkus paanikasTallinnast kogu nende riigiaparaat.

Eesti iseseisvuslased ei jäänud sellelõpumängu juures pealtvaatajateks. Kähkukorraldati Eesti väeosasid ja omakaitset ninglöödi enamlased linnast välja laevadele.Tekkis vaheperiood, mil punaseid ei olnudenam võimul, kuid ka Saksa väeosad ei olnudveel linna jõudnud.

Juba varem, kui tekkis Saksa vägedeedasitungi oht, hakkas Maanõukogu Eestiiseseisvuse manifesti ette valmistama. 19.veebruaril 1918. aastal võttis Maanõukogujuhatus koos vanematekoguga manifestiteksti vastu. Selle juhtmõtteks oli teadekõigile Eestimaa rahvastele, et tänasest pealeon Eestimaa iseseisev demokraatlik vabariik.

Kutsuti kõiki ühinema kodumaaülesehitamise pühas töös. Täidesaatvaksorganiks valiti Eestimaa Päästmise Komitee(Päästekomitee), kuhu kuulusid KonstantinPäts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Nüüdjäi üle sobival ajal iseseisvus välja kuulutada.

Esimeseks Eesti iseseisvuse deklareerijaksosutus 1. Eesti polgu ülem polkovnik ErnstPõdder, kes 21. veebruaril 1918. aastal teatassellest saartelt mandrile tunginud Saksasõjaväe juhatusele. Eesti iseseisvusemanifest kuulutati ametlikult välja Pärnus 23.veebruaril 1918. aastal.

Tallinnas olid juba 24. veebruari lõunakskodanike kaitsesalgad kesklinna enamlastestpuhastatud. 3. polgu osad ja omakaitse-salgad takistasid nende tungimist laevadeltlinna. 24. veebruaril kella 5 paiku pärastlõunat hakati manifesti linnas trükitud kujullevitama. Ööl vastu 25. veebruari moodustatiAjutine Valitsus koosseisus: ministritenõukogu esimees ja siseminister KonstantinPäts, abiesimees ja kohtuminister Jüri Vilms,välisminister Jaan Poska ning teisedministrid: Juhan Kukk, Andres Larka,Ferdinand Peterson, Jaan Raamot, PeeterPõld ja Villem Maasik. Kella 11 ajal algas 3.Eesti polgu osade paraad. Pärastlõunalilmusid linna Saksa eelväed. Võim Eestis läksSaksa okupatsioonivõimude kätte.

Asael TRUUPÕLD,kodu-uurija

NOPPEID AJALOOST

Väike-Maarja valla Infoleht 15

Kapten Aleksander EINPAULSündinud 3. I 1896 Vao vallas. Eesti rahvuslikes väeosades teenis

Tartu tagavarapataljonis ja 4. jalaväerügemendis. Vabadussõjas 4.jalaväerügemendi koosseisus rühma- ja kompaniiülemana võttis osaesimesest lahingust Keldrimäel 28. XI 1918 ja hilisematest lahingutestkuni sõja lõpuni. Šrapnelli lõhkemisel sai põrutada. II liigi 3. järguVabadusrist.

Kapral Paul HERMANNSündinud 26. I 1898 Kaarma mõisas. Revolutsiooni ja saksa

okupatsiooni ajal oli tegev omakaitse ja Kaitseliiduorganisatsioonides. Vabadussõjast võttis osa vabatahtlikunasoomusrongil „Kapten Irv“ sõja algusest lõpuni. II liigi 3. järguVabadusrist.

Ohvitser-asetäitja Herman JÜRGENSSündinud 26. IV 1889. Pärit Vao vallast. 1918-1919 oli Inglise

jõelaevastikus leitnandina. Võttis osa sõjategevusest enamlastevastu Põhja-Venemaal. 21. VII 1919 jõudis kodumaale, kus astusvabatahtlikult mereväkke; teenis Merejõudude staabis käsutäitjaohvitserina ja m.-r. „Vambola“ vahiülemana ning kompaniiülemana.1 liigi 3. järgu Vabadusrist.

Kolonelleitnant Voldemar KOCHSündinud 21. II 1893. Pärit Vao vallast. Vabadussõjas teenis 4.

jalaväerügemendi pataljoniülemana ja rügemendiülema abina. Võttisosa lahingutest taandumise ajajärgul 1918 Pada mõisast kuniValklani, Valkla, Kriuši ja Narva all, Luuga jõe ümbruskonnas, samutiKrasnaja-Gorka ja Narva kaitselahingutest 1919. a lõpul. II 1iigi 3.järgu Vabadusrist.

Vanem-allohvitser Aleksander KOLTSSündinud 2. IV 1894. Pärit Vao vallast. Vabadussõja ajal teenis 1.

jalaväerügemendi rühmavanemana. II 1iigi 3. järgu Vabadusrist.Kapten Villiam LIIVSündinud 23. VI 1894 Vao vallas. Võttis osa Maailmasõjast 55.

Siberi kütirügemendis 1915-1918, tehes kaasa palju lahinguid.Vabadussõjast võttis osa 5. jalaväerügemendi adjutandina. I 1iigi 3.järgu Vabadusrist.

Noorem-allohvitser August MARTINSONSündinud 31. I 1897 Vao vallas. Vabadussõjas võttis osa lahingutest

algusest lõpuni 4. jalaväerügemendi 7. kompanii veltveeblina. II 1iigi3. järgu Vabadusrist.

Johannes NASKASündinud 22. VIII 1896 Porkuni vallas. Võttis osa I maailmasõjast

ja sai Riia all peast põrutada. Vabadussõja ajal teenis 5.jalaväerügemendis 27. I 1919 kuni 23. V 1920, võttis osa paljudestlahingutest Viru- ja Lõunarindel. Sai kaks korda haavata. II 1iigi 3.järgu Vabadusrist.

Kolonelleitnant Johannes NORMANNSündinud 11. IX 1897 Vao vallas. I maailmasõjast võttis osa Riia

rindel. Rahvusväes teenis 27. XI 1917 kuni 23. II 1918 Eestitagavarapataljonis. Vabadussõjas oli algul Tallinna komandantuurisplatsadjutandiks, kust viidi üle 3. jalaväerügementi. Sai haavata ningpõrutada. II 1iigi 3. järgu Vabadusrist.

August NUKKSündinud 12. III 1900 Porkuni vallas. Vabadussõja ajal teenis

vabatahtlikuna 5. jalaväerügemendi kuulipildurite komandos 10. XII1918 kuni 28. IV 1919, võttes osa lahingutest Viru- ja Lõunarindel.Sai haavata lahingus Lesgi-Sorokino küla all. II 1iigi 3. järguVabadusrist.

Johannes RUSISündinud 4. II 1895 Porkuni vallas. Vabadussõjast võttis osa 2.

ratsarügemendi koosseisus rühmavanemana. Tegi kaasa lahingudRjaptsova ja Satserinna juures, Võru alt Jakobstadtini jaLandeswehri vastu. II 1iigi 3. järgu Vabadusrist.

Hugo SIIPANSündinud 14. II 1894 Porkuni vallas. Vabadussõjast võttis osa

vabatahtlikuna novembrikuust 1918. a alates 5. jalaväerügemendi 7.kompaniis, tegi kaasa palju lahinguid Viru- ja Lõunarindel. II 1iigi 3.järgu Vabadusrist.

Hugo UUSENBERGSündinud 19. XII 1893. Pärit Porkuni vallast. Vabadussõjast võttis

osa 22. I 1919 alates kuni sõja lõpuni. Teenis 4. jalaväerügemendi 2.kuulipildurite kompaniis, võttis osa paljudest lahingutest. II 1iigi 3.järgu Vabadusrist.

Leitnant Rudolf VIENBERGSündinud 20. VIII 1895. Pärit Porkuni vallast. Teenis nii Läti kui

Eesti tagavararügemendis ning 4. Eesti rügemendis. Vabadussõjaajal ilmus teenistusse 2. XII 1918. Alates 18. V 1919 kuni sõja lõpunivõttis osa 5. jalaväerügemendi sõjategevusest Lõunarindel. I 1iigi3. järgu Vabadusrist.

Väike-Maarja kihelkonnast pärit Vabadusristi kavalerid

Jumalateenistused

Simuna koguduses

Avispea kirikusigal pühapäeval kell 10.30.

Avispea koguduse vaimulikon Eerek Preisfreund,

telefon 323 5450.

NOPPEID AJALOOST

Armulauaga jumalateenistused ehk missad toimuvadVäike-Maarja kirikus igal pühapäeval algusega kell 12.00.P 24. veebruaril kell 12.00 Vabariigi aastapäeva jumalateenistus (ilma armulauata)P 2. märtsil kell 12.00 4. paastuaja pühapäeva jumalateenistusP 9. märtsil kell 12.00 5. paastuaja pühapäeva jumalateenistusP 16. märtsil kell 12.00 PalmipuudepühaN 20. märtsil kell 18.00 Suure Neljapäeva jumalateenistusR 21. märtsil kell 12.00 Suure Reede jumalateenistusP 23. märtsil kell 12.00 Kristuse ülestõusmispühaP 30. märtsil kell 12.00 2. ülestõusmisaja pühapäeva jumalateenistus EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tamme 3, 46202 Väike-Maarja.

Koguduse vaimulik on Ahto Mäe. Tel 511 7552, e-post: [email protected]

Simuna koguduse teenistuste ajad saab teada Interneti-ajakirjastSt.Simonis aadressil: http://simuna.wordpress.com

EELK Simuna Siimona ja Juuda koguduse aadress: Allika 3, 46401 Simuna, Väike-Maarja vald,Lääne-Virumaa. Telefon 323 7296, e-mail: [email protected]. Koguduse vaimulik on Tauno Toompuu.Telefon 529 0651, e-post: [email protected]

Väike-Maarja kirikus

Väike-Maarja valla Infoleht16

Soovime õnne ja tugevat tervist!

Väike-Maarja Vallavalitsus

Väljaandja: Toimetaja: Trükitud trükikojas AGUR,Väike-Maarja Vallavalitsus Ilve Tobreluts Pikk 16, RakverePikk 7, 46202 Väike-Maarja tel 329 5759 tel 322 3999http://www.v-maarja.ee [email protected] Tiraazh 1200 eks.

Õnnitlemeeakamaid sünnipäevalapsi!eakamaid sünnipäevalapsi!eakamaid sünnipäevalapsi!eakamaid sünnipäevalapsi!eakamaid sünnipäevalapsi!

Astu reipana edasi eluteel,olgu tervist ja õnne Sul veel ja veel . . .

TRANSPORDITEENUSED50- ja 16-kohalised bussid.

Info ja tellimused telefonidel 323 5392 ja 5349 3104.

Mälestus vaid hõõgub vaikse valuna…

ANITA SCHENK 28.10.1930 - 28.12.2007VASSILI SAVIMÄGI 18.11.1928 - 27.01.2008JÜRI REIS 15.05.1944 - 29.01.2008REIN VAIK 16.04.1951 - 23.01.2008ANTS VELS 14.01.1945 - 03.02.2008

Kaks pisikest kättpea püüdmas on päikest,pea algamas teedkaks jalakest väikest…

BIRGIT BACHAUS 15.01.2008MIRELLE-MARII PÄRNSALU 22.01.2008STELLA SEVE PÕLDMAA 23.01.2008KRISTOFER PILLAK 29.01.2008KERT KRISTJAN KASK 30.01.2008KAAREL MOORITS 07.02.2008SIRET KAASIK 07.02.2008VIRGO RAJA 15.02.2008

Kasvage, olge rõõmsad, terved ja tublid!

SALME PÄRNASSALU 01.03 - 81VAMBOLA KRUVE 02.03 - 85ALEKSANDRA MOTUNOVA 03.03 - 85ELFRIEDE PALMISTO 04.03 - 87EILI KIISK 05.03 - 70LEONHARD KÄGO 05.03 - 87LEILI KOKKA 07.03 - 80ELMAR MÄE 07.03 - 85MARIANNE-ANETTE MATTISEN 07.03 - 87VAIKE VALK 08.03 - 84LEHTE KASK 09.03 - 75ARTUR KARMING 10.03 - 84LINDA GRAUBERG 11.03 - 81ROBERT EERIKSON 13.03 - 81RESELLA SAAL 13.03 - 82LEIDA DOMAREVA 14.03 - 82ANIITA TAMM 14.03 - 85ALMA TAMMUS 14.03 - 86ALMA ORG 16.03 - 86HELMI TÕNISSOO 19.03 - 83HARRI ROSENSTRAUCH 21.03 - 75LEHTE SIRELPUU 26.03 - 75ALEKSANDRA MILKOVA 27.03 - 82HELJO KUKKUR 29.03 - 80ELMAR-FERDINAND VÕÕRAS 29.03 - 89

TEADEVäike-Maarja lähedal vajatakse hooldajat vanemalenaishaigele. Info telefonil 5373 5059.

Lurich Cup jõuab tagasiVäike-Maarjasse!

19 aastat tagasi alguse saanud, vahepeal Vinnis ning

Rakveres toimunud traditsiooniline noorte korvpalliturniir

Lurich Cup on tagasi jõudmas Väike-Maarjasse.

15. ja 16. märtsil toimub Väike-Maarja spordihoones Eesti

ühe pikema ajalooga rahvusvaheline noorte korvpalliturniir

Lurich Cup. Turniiril osalevad 1998. aastal ja hiljem

sündinud poiste võistkonnad Lätist, Leedust ja Eestist.

Lurich Cup on aastaid olnud noortekorvpalli järjepidevuse

kandjaks nii Lääne-Virumaal kui ka Eestis. Aastate jooksul on

turniirist võtnud osa Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Soome ja

Valgevene parimad klubimeeskonnad, eksootikat on

korvpallihuvilistele pakkunud itaallased. Samuti on turniiril

osalenud erinevate riikide, sh Eesti, noortekoondised. Alati

on olnud esindatud läänevirulaste võistkond. Teadaolevalt

on Lurich Cup 2008 üks väheseid korvpalliturniire Eestis, mis

nii noortele poistele korraldatakse.

Aivo ERKMAA,turniiri peakorraldaja