-
V Ä I K E - M A A R J A V A L L A
INFOLEHTNr 1 (213) JAANUAR 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos
meiega:
Väike-MaarjaValla Infoleht
internetiswww.v-maarja.ee
Väike-Maarjauudisedka http://
eestielu.delfi .ee
Olulisemat aastast 2011Jaanuar• Üldharidusasutuste
tunnustus-
süsteemi “Eestimaa õpib ja tänab” ko-misjon tunnustas
Väike-Maarja Güm-naasiumi ja Õppekeskuse tugiteenuste osakonda hea
töö eest Õppija arengu toetaja auhinnaga 2010 Lääne-Viru-maal.
• Gordoni perekooli suhtekoolitusel õpetati lapsevanematele,
kuidas aren-dada lastes enesedistsipliini, teistega arvestamise
oskusi, koostöövõimet ja enesehinnangu tõstmist.
PERP-paari-suhtekoolituse sihiks oli aidata edukalt ühildada pere-
ja tööelu.
• Väike-Maarja korvpalliklubi poisid võitsid Virumaa
Pallimängude Kooli võistkonnaga Moskva rahvusvaheliselt noorte
korvpalliturniirilt hõbemedalid ja tõid Rootsist rahvusvaheliselt
noor-teturniirilt Täby Basket Cup turniirivõi-du.
Veebruar• Endisele Kiltsi kooli direktorile ja
A. J. von Krusensterni nimelise MTÜ ju-hile Lembit Keerusele
omistati Väike-Maarja valla aukodaniku nimetus.
• Valla Aasta Tegija 2010 auhind anti maadlustreener Lembit
Kalterile.
• Väike-Maarja valla 2010. a pari-maks meessportlaseks
tunnistati Kris-to Saage, naissportlaseks Ellen Anett Põldmaa,
spordiaktivistiks Hillar Kasu ja sportlikumaks perekonnaks
pere-kond Nõmmiste.
• Valla loomeinimesed käisid maa-vanema vastuvõtul Palmse
mõisas.
• Väike-Maarja raamatukogus koh-tusid lugejad tundeküllase ja
mõtteer-gu Virumaa ajakirjaniku-poetessi Urve Tinnuriga.
• Väike-Maarja jäähallis toimus nel-ja võistkonna osavõtul
esimene hoki-turniir.
Märts• Simuna vabatahtlikus tuletõrje-
seltsis tähistati esimest tegevusaastat.• Väike-Maarja valla
koolide õpila-
sed esinesid südikalt erinevatel olüm-piaadidel, kus saavutati
mitmeid au-hinnalisi kohti.
• Rahvapilliansambel Sirili tähistas kontserdiga Väike-Maarja
rahvamajas oma 15. aastapäeva.
• Tehti algust Väike-Maarja kogudu-se pastoraadihoone
renoveerimistöö-dega.
• Korvpallipoisid jätsid Virumaa Pal-limängude Kooli võistkonnas
rahvusva-helise turniiri Lurich Cup esikoha koju.
• Väike-Maarja noored jalgratturid olid edukad Eesti talikrossi
meistri-võistlustel.
Aprill• Peeti F. J. Wiedemanni keelepäe-
va konverents. Keeleauhinna laureaat, Tartu Ülikooli
emeriitprofessor ja lää-nemeresoome keelte uurija Tiit-Rein Viitso
istutas keeletammikusse oma nimipuu.
• Väike-Maarja jäätmejaamas alus-tati ehitusjäätmete, eterniidi,
vanade riiete ja jalanõude vastuvõttu.
• Kiltsi mõis sai Peterburi turismi-messilt hulgaliselt
kontakte.
• TV Pervõi Baltiiski Kanal tegi Kilt-si mõisas võtteid Eestist
pärit kuulsate meresõitjate ja teadlaste Bellinghause-
ni, Kotzebu, Wrangelli ja Krusensterni fi lmi jaoks.
• Rahvusvaheliste maadlusvõist-lustega Väike-Maarja spordihoones
ja Georgi Kange rammuvõistlusega tähis-tati Georg Lurichi 135.
sünniaastapäe-va.
• Lääne-Virumaa koolide mälumän-gus saavutas Väike-Maarja
gümnaasiu-mi võistkond põhikoolide arvestuses kokkuvõttes
esikoha.
Mai• 8 Kiltsi ja Simuna kooli õpilast
käisid koos õpetajatega Vene Rahvuse Kuulsuste Keskuse kutsel
kolmepäeva-sel preemiareisil Peterburis.
• Muuseumiöö „Öös on aardeid“ tõi ligi 70 kultuurihuvilist
tutvuma meie valla aaretega – Pudivere, Avanduse, Varangu, Kiltsi
ja Vao mõisatega. Mõi-said ja nendega seonduvat tutvustas
bussireisil ajaloolane Jüri Kuuskemaa.
• Simunas peeti mitmete pidustus-tega VII kihelkonnapäevi.
• Kiltsi mõisas toimus kontsert „Lin-nulauldes“, kus esinesid
Diana Liiv kla-veril ja Oksana Sinkova fl öödil.
• PAIK korraldas turismihuvilistele ringsõidu mööda Pandivere
piirkonna turismiobjekte.
• „Teeme ära“ talgutöid tehti kogu vallas: Vaos, Simunas,
Väi-ke-Maarja ki-rikaias, Äntu loodusradadel, Väike-Maarja
bussijaamas, Kärus, Kiltsis, P a n d i v e r e s , A v a n d u s e
l , Võiveres, Kurt-nal, Nadala-mas ja Kärsal.
• Eesti Post jäädvustas St-ruve geodeeti-lise kaare
post-margiplokile.
• Struve geodeet i l i se m e r i d i a a n i -kaare Simuna
otsapunkt sai muinsuskaitseameti toel infotahvli.
• Väike-Maarja kiirabi sai uue kiir-abiauto.
• Linetantsu klubi eestvõttel peeti Triigi spordihoones
Lääne-Viru line-tantsumaraton.
• Kiltsi kooli Comeniuse-projekti „Once upon a time“
10-liik-meline töö-grupp viibis v i i e p ä e v a s e l k ü l a s k
ä i g u l Rootsi Kuning-riigis Hööris.
• Väike-Maarja Rein-Pauli võistkond tuli Lääne-Vi-rumaa
korvpal-limeistriks.
• Maad-lusklubi tegi hooajast kok-kuvõtteid: kok-ku osaleti 43
võistlusel ja toodi koju 193 medalit.
Juuni• 24. korda peeti Pandivere päevi ja
14. korda Eesti esivõistlusi naisekand-mises, Pandivere päeva
külakonverent-
sid toimusid seekord Raeküla ja Eba-vere külades. Pandivere päev
lõppes Ebaveres laulu- ja tantsupeoga „Vaimu ja väega“. Pandivere
päevade küladeva-helise võistluse võitjaks tuli kõigi alade
kokkuvõttes Triigi.
• AS Vireen kinkis oma sünnipäeval Väike-Maarja rahvale
kirikukontserdi.
• Lääne-Virumaa parimad grilli-meistrid olid Väike-Maarja
Õppekesku-se võistkonnas Maarja Grill.
• Eesti Rukki Selts pidas Väike-Maarja rahvamajas Eesti rukki
päeva.
• Raadio 4 tegi saate Adam Johan von Krusensternist ja Kiltsi
mõisast
• Simuna-Laekvere rahvajooksul osales üle saja jooksusõbra.
Juuli• Väike-Maarja Põllumeeste Selts
sai 115-aastaseks.• Euroopa kultuuripealinna aasta
südasuve suursündmuse – Tallinna Merepäevade – väärikaim
külaline, nel-jamastiline parklaev „Krusenstern“ oli pärast 20
aastast eemalolekut taas oma kunagises kodusadamas Tallinnas.
Lae-va külastas ka meie valla esindus.
• Üle-eestiline Eesti Spordiseltsi Kalev liikumissari “Käime
koos!” tõi
käimishuvilised Äntu järvede retkele.• Väike-Maarja kirikus
toimus Tarmo
Pihlapi mälestuseks korraldatud kont-
serdisarja “Ei tea, miks aeg kaob käest” kontsert.
• Eesti rahvatantsujuhtide suvekur-sustel Väike-Maarjas osales
sadakond kursuslast
• Simuna pritsimehed käsid külas Soome sõpradel Pertelis ja
tutvusid sealse vabatahtliku päästekomando tööga.
August• Vägilased Baruto, Kanter ja Padar
toetasid mitmete ettevõtmistega Luric-hi monumendi rajamist.
• Alustati Väike-Maarja kiriku torni-kiivri taastamistöid.
• Raekülas tähistati küla kokkutule-kuga Raekooli 225.
aastapäeva.
• Olga Petrakova Venemaa Riikliku-le Televisioonile kuuluvast
telekanalist Kultuur kogus materjali Adam Johann von Krusensternist
valmiva neljaosali-se fi lmi jaoks.
• Maarjakellukese ja Tarapita Tant-suseltsi tantsijad osalesid
üle-eestili-sel TeateTantsul.
• Külastusmäng “Unustatud mõi-sad” tõi suve jooksul Kiltsi mõisa
uu-distama 600 huvilist.
• Simunas matkati Struve geodeeti-
lise meridiaanikaare Simuna otspunkti tähistava Katkutulba
juurest Võivere otspunkti juurde.
Meenutus beebide peolt Väike-Maarja rahvamajas maikuus (Foto:
Tiia Kaselo)
Eesti praegused kanged mehed Martin Padar, Kaido Höövelson
(Baruto) ja Gerd Kanter panid suvel ühiselt õla alla Georg Lurichi
mälestuse jäädvustamisele (Foto: Ilmar Saabas)
Lapsed võistlusmängude tuhinas Simuna jaaniõhtul (Foto: Mart
Pruul)
-
2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2012.a.
Olulisemat aastast 2011September• Soome poplaulja Kirsi Ranto
ja
Jalasjärvi noored toetasid Kiltsi laste-aeda.
• Motosportlane Indrek Mägi võitis hooaja etappide kokkuvõttes
MX1 klas-sis Eesti meistrikulla.
• Metsnik Kaarel Kasesalu mäles-tuskivi juures tähistati 70
aasta möö-
dumist Lebavere lahingust.• Möödus 70 aastat Määri-Sagadiku
lahingust.• Väike-Maarja rahvamajas peeti
Pandivere paekonverentsi.• USA rahukorpuslane Anne Turner
külastas taas Väike-Maarjat.
• Simuna rahvamajas lõppesid re-noveerimise I etapi ehitustööd:
maja sai uue katuse, valmisid ruumid raama-tukogule ja
muusikakoolile.
Oktoober• Väike-Maarja rahvamajas peeti II
Pandivere ettevõtlusmess.• Väike-Maarja Muusikakool tähis-
tas kontserdiga kooli 15. aastapäeva.• Lurichi kuju – Amandus
Adamsoni
„Championi“ koopia – toodi üheks aas-taks eksponeerimiseks
Väike-Maarja muuseumi.
• Roela rahvamajas toimunud maa-kondlikul tänupeol tunnustati
Ester
Mäed tubli töö eest pensionäride klubi Härmalõng
presidendina.
• Väike-Maarja krossisõitjad Lauri Leiten, Margo Püks ja Viljar
Kask tõid koju kolm Eesti meistrivõistluste me-dalit.
• Väike-Maarja korvpallipoisid tõid Riia turniirilt
võidukarika.
November• Väike-Maarja gümnaasiumi ja õp-
pekeskuse õppehoonete rekonstrueeri-mise I etapi tööd jõudsid
lõpule.
• Lõpetati I etapi remonditööd Väi-ke-Maarja kiriku tornikiivri
taastamisel-renoveerimisel.
• MTÜ-l Simuna Spordiklubi jõudis lõpule Simuna spordihoone
saali ja pe-suruumide renoveerimise projekt.
• Lõppesid ehitustööd UNESCO kultuuripärandisse kuuluva Struve
geo-deetilise meridiaanikaare Simuna-Või-vere baasjoone Võivere
otspunkti tähi-se eksponeerimiseks.
• Äripäeva Lääne-Virumaa TOP-i edukaimaks ettevõtteks tunnistati
ReinPaul OÜ.
• Korrastati ja uuendati põhjalikult Äntu-Nõmme looduse
õpperada.
• Simunas tähistati Simuna rahva-maja 50. juubelit.
• Riina Tülli valiti Eesti aasta maa-raamatukoguhoidja tiitli
Lääne-Viru-maa nominendiks.
• Väike-Maarja rahvamajas toimus seeniortantsupidu
„Sulle-mulle“.
• Kiltsi kooli õpilased käisid preemi-areisil Baikonuri
kosmodroomil.
• Vao mõisa endiste omanike von Rennenkampffi de järeltulija
Peter Hen-ning Taanist külastas Vaod koos laste ja
lastelastega.
• Spordiajakirjanik Paavo Kivisel nägi trükivalgust esinduslik
ja suure-jooneline raamat „Lurich”.
• Väike-Maarja raamatukogus koh-tuti koduuurija Heino
Rossiga.
• Renoveeritud Kiltsi mõisa köögis alustas tegevust
kokaklubi.
• Väike-Maarja muuseumis alustas tegevust muuseumisõprade selts,
toi-musid mõttetalgud ja vana pildi päev.
• Kodanikupäeva vastuvõtul sai maavanem Einar Vallbaumilt
tunnus-kirja abipolitseinik Lembit Ristla, kes on abipolitsei
institutsiooni loomisest peale piirkonna turvalisuse tagamisel
kaasa löönud.
• “Tubli töötaja” aumärgiga tunnus-tati maavanema kodanikupäeva
vastu-võtul OÜ Joosand Georgi söögitoa ju-hatajat Aivar Liivalaidi,
kes oma tege-vusega on aidanud kujundada Georgi söögitoale head
mainet.
Detsember• Väike-Maarjas peeti kolmandat
korda muusikafestivali.
• Muusikafestivali raames tähistati valla 20. aastapäeva.
• Valda külastas endine sõprusvalla Sirdali vallavanem,
Väike-Maarja valla aukodanik Håkon Rissmann-Bredesen.
• Väike-Maarja raamatukogus esitle-ti kodu-uurija Asael
Truupõllu Avispea kandi metsavenna-elust kõnelevat raa-matut „Sind
surmani“.
• Väike-Maarja muuseumis tutvus-tas Olavi Lossi vana pildi päeva
raames elu jooksul tehtud huvitavaid fotosid.
• Väike-Maarja Noortekeskusel täi-
tus kümnes tegutsemisaasta.• Ilmus Väike-Maarja seltsimaja
2012. aasta juubelikalender.• Eesti Sumo 2011 parimaks nais-
kadetiks tunnistati Kiltsi kooli õpilane Anni Pent.
• Korvpallipoisid tulid rahvusvahe-liselt uusaastaturniirilt
“Vilnius 2012” hõbemedalitega.
Vallavanema kuu
Mõtteid jaanuarisUue aasta ilutulestiku kaskaad hakkab mälus oma
eredust kaotama ning ole-me alustanud 2012. aasta argitoimetu-si.
Vallavalitsuse aasta alguse olulise-maks tegevuseks on 2012. aasta
eelarve lõplik viimistlemine ja vallavolikogule otsustamisele
saatmine.
Loomulikult on eelarves kajastuvad tulud ja kulud kõik tähtsad.
Kogu eelar-ve põhitegevuskuludest moodustavad haridusvaldkonna
kulud koos investee-ringutega ligikaudu 54% ehk ligikaudu 3
miljonit eurot. Seega mängib just see valdkond eelarve tasakaalus
olulist osa. Siin tahan lahendada ühe küsimuse, et kas
keskvalitsuse poolt meie omavalit-susele arvutatavad palgarahad on
ikka jõudnud õpetajateni. Võin vastata, et jah ning enamgi veel,
sest Väike-Maar-ja vald on panustanud vallakodanike maksudest
laekunud raha isegi lisaks (umbes 500 000 krooni 2010. aastal).
Oleme väärtustanud õpetaja ametit ning meie vallas oli keskmine
õpetaja palk Eestis olevatest koolidest esimese 15% sees, olles
2010. aastal täistööko-ha puhul keskmisena 12 700 krooni ehk 811
eurot.
Vallas on lisaks gümnaasiumile, õp-pekeskusele, muusikakoolile,
riiklikule päästekoolile, olulised ka kaks põhi-kooli. Simuna
koolis käib üheksas klas-sis kokku 62 õpilast ja nendele lisan-dub
veel lasteaia osas 34 õpilast, Kiltsi põhikoolis õpib üheksas
klassis kokku 55 õpilast. Vallavolikogus on vastval-minud valla
arengukavas kokku lepitud, et nii Simunas kui ka Kiltsis säilivad
põhikoolid vähemalt 2019. aastani. Seega tänasel päeval peame
mõtlema, et nendes põhikoolides oleks selline keskkond, mis tagaks
hariduse kvali-teedi. Hariduse kvaliteedi defi nitsiooni
sõnastamine iseenesest on eraldi tee-ma, kuid vähetähtsal kohal
ei ole sel-les kontekstis hariduse kättesaadavus. Olen seisukohal,
et saavutamaks tule-musi põhikoolides on eelkõige vaja aru saada,
kes on kooli huvigrupid ehk kel-lele on või-malik toetu-da
kvalitee-di tagami-sel. Selles loetelus on k i n d l a s t i
lapsevane-mad, õpeta-jad, omava-litsus, aga ka piirkon-na teised
elanikud ja vilistlased, aga miks mitte ka õ p i l a s e d ise.
Oleme vallavalitsu-ses alusta-nud kohtu-misi ja dis-kussioone
põhikoolide õpetajate-ga. Minu arvates on kasu mõlemapoolne:
õpetajad saavad otsestele küsimustele vastuseid ja sa-mas saavad
haridusega seotud ametni-kud põhjalikuma nägemuse õpetajate
mõtetest ja koolide tegevustest. Nagu ei ole olemas kahte ühesugust
õpilast, ei ole ka meie vallas ühesuguseid koole. Igal koolil on
oma eripärad, väärtushin-nangud ja traditsioonid, kuid võib leida
ka sarnasusi. Nii Simunas kui ka Kilt-sis on kasutusel liitklasse,
mis on tin-
gitud õpilaste väikesest arvust mõnes vanuserühmas. Paljud
meist, tänastest lastevanematest, ei kujuta ette, mida tähendab
liitklass. Kuna ise õppisime klassides, kus oli 30-35 õpilast, ja
on tavapärane, et tundmatusse suhtutakse ettevaatlikult. Leian, et
kui paljud meist oleksid ise õppinud liitklassides, oleks hirmud
hajutatud ja pooldavat suhtu-mist rohkem. Liitklasside õpetajad on
toonud välja, et liitklassis on õpilasel võimalik näha, mida
suuremad õpivad
ja osalt mõeldakse nendega kaasa. Liitklass õpetab oma tööle
keskendu-ma, sest õpilasel tuleb teha iseseisvat tööd kui
tegeletakse teistega. Tegeli-kult kasutab ka hea üksikklassi
õpeta-ja liitklassi meetodeid: arvestab laste tasemega,
diferentseerides vastavalt õpiülesandeid, kasutab nii paaris- kui
rühmatööd, pakub lastele iseseisva töö ja enesekontrolli võimalusi.
Simuna ja Kiltsi koolide õpetajatega kohtumistel
on saanud selgeks, et liitklassiõpetaja peab kasutama
mitmekesiseid töövõt-teid ja õppetöö organiseerimise viise ning
tundide ettevalmistamisele kulub rohkem aega. Aga nad on optimistid
ja loodavad nende väljakutsetega sama hästi hakkama saada, kui
seni. Käes-oleval õppeaastal vähenes nii Kiltsis kui ka Simunas
õpilaste arv ja see lisas probleeme koolide eelarvete tasakaa-lule
ning pingeid koolijuhtidele. Lihtne on juhtida, kui raha tuleb
juurde ning
raske, kui toimub vas-tupidi. Seni on Eestis k a s u t u s e l
haridusra-hade jao-tamise mu-del, mis on liialt pea-rahapõhine ja
arvestab vähem klas-sikomplek-tide arvuga. Ehk näiteks kui vähe-neb
koolis 5 õpilast, siis ei pruugi klassikomp-lektide arv üldse
muu-tuda ja vaja läheb sama õ p e t a j a t e arvu ja pal-ka. Raha
aga
eraldatakse selleks vähem. Seega on vaja küllalt raskeid
otsuseid ja põhjani analüüsitud olukorda, et igast nüan-sist aru
saada. Loodan, et kohtumised õpetajatega ja hoolekogude liikmete-ga
teevad otsused läbipaistvamaks ja usaldus suureneb. Järgmisel
õppeaas-tal on oodata õpilaste arvu kasvu mõle-mas koolis ning see
peaks suurendama ka riiklikku rahastust. Seega on tähtis kasutada
ära koolide tugevused ja oma
eripärad. Mõlemal koolil on head õpe-tajad, toetav kogukond ja
nad asuvad heas seisukorras hoonetes. Investee-ringutest saab
Simuna veel sellel aastal selga soojema „kasuka“ hinnaga 43 000
eurot ning Kiltsis on kavas investeeri-da KIK-i toel
pargiarendamise I etappi ligikaudu 65 000 eurot. Eripäradest ja
tugevustest võiks lisada Simuna kooli puhul korralike
sportimistingimuste ja kaasaegse arvutiklassi olemasolu ning Kiltsi
koolile mõisast tulenevad lisa-väärtused ja erinevate
toetusprojekti-dega seotud tegevuse rohkuse. Kokku-võttes on
mõlemad koolil potentsiaali kasvatada oma õpilaste arvu.
2012. aasta on EL-is aktiivse ja vää-rika vananemise aasta,
põhinedes kõiki põlvkondi kaasaval ühiskonnal. Kas see aktiivne ja
väärikas vananemine saadab ka EL-i organisatsiooni ennast või saab
EL „südameataki“ tänu majandusprob-leemidele Lõuna-Euroopas, eks
seda näitab lähitulevik. Kas me saame seda muuta? Ainult väga
vähesel määral. Kuid ei ole mõtet liialt ette ka muretse-da, sest
on tegevusi, mille abil saame enda elu paremini korraldada.
Kindlasti andsid paljud meist iseendale eelmise aasta lõpus
väikeseid või suuri positiiv-seid lubadusi. Näiteks treeningutega
alustamine, suitsetamisest loobumine, rohkem aega lähedaste jaoks
või soov leida igas päevas midagi positiivset. Kui me vaatame meie
valla inimesi, siis me näeme, et väga paljud meist panus-tavad
kodukoha paremasse homsesse. Kui me saame aru, et kodukoha tule-vik
ei sõltu ainult ametnikest, vaid igal ühel on selles just oma osa,
siis ainult sellisel juhul võime me märgata, kui-das meie ja meie
lähedased on terve-mad, rõõmsamad ja õnnelikumad.
Indrek Kesküla
Vao mõisa endiste omanike von Rennenkampffi de järeltulija,
paljudele siinse-tele inimeste väga hea tuttav Peter Henning
Taanist oktoobrikuu alguses koos
laste ja lastelastega Vao tornis (Foto: Ilve Tobreluts)
Wiedemanni keelepäev tõi Väike-Maarjasse Eesti keeleeliidi(Foto:
Hilje Pakkanen)
Kodutütarde esindajad Ellen Sepp ja Silvi Aasumets
kohtumasvallavanem Indrek Keskülaga Kodutütarde 80. aastapäeval
(Foto: Ilve Tobreluts)
-
3Jaanuar 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT
Vallavalitsuse materjalidMaaküsimused- Nõustuti Pikevere külas
asuvast
vabast põllumajandusmaast 18,52 ha suuruse katastriüksuse
moodustami-sega kasutusvaldusesse andmiseks, määrati moodustatava
katastriüksuse koha-aadress ja sihtotstarve.
- Nõustuti Varangu külas asuvast vabast põllumajandusmaast 20,80
ha suuruse katastriüksuse moodustami-sega kasutusvaldusesse
andmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja
sihtotstarve.
- Nõustuti Pikevere külas asuvast vabast põllumajandusmaast
40,41 ha suuruse katastriüksuse moodustami-sega kasutusvaldusesse
andmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja
sihtotstarve.
- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 2,28 ha suuruse
katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks,
määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja
sihtots-tarve.
- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 2,63 ha suuruse
katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks,
määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja
sihtots-tarve.
- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 7,23 ha suuruse
katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks,
määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja
sihtots-tarve.
- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 4,52 ha suuruse
katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks,
määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja
sihtots-tarve.
- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 6,09 ha suuruse
katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks,
määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja
sihtots-tarve.
- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 10,40 ha suuruse
katastriük-suse moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks,
määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja
sihtots-tarve.
- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 8,35 ha suuruse
katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks,
määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja
sihtots-tarve.
- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 9,97 ha suuruse
katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks,
määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja
sihtots-tarve.
- Nõustuti vaba maa taotluse alusel
ligikaudu 1,98 ha suuruse katastriüksu-se moodustamisega maa
riigi oman-disse jätmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse
koha-aadress ja sihtots-tarve.
- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 19,12 ha suuruse
katastriük-suse moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks,
määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja
sihtots-tarve.
- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 8,35 ha suuruse
katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks,
määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja
sihtots-tarve.
- Taotleti munitsipaalomandisse Väike-Maarja alevikus Kuuse
haljasala pindalaga 8209m2, Välja haljasala pind-alaga 10535m2 ja
Müüriku külas Renne katastriüksus pindalaga 14335m2.
- Määrati Simuna alevikus Allee tn 1a, Allee tn 1 asuvate
katastriüksustega ning Rukki katastriüksusega piirneval alal
asuvate ehitiste (elamu, kuur-saun, laut, kelder) koha-aadress ja
otsustati kanda ehitiste omanikud ehitisregist-risse.
Ehitus- ja planeeringuküsimusedVäljastati ehitusluba- ASile
Vireen veetorustiku rajami-
seks.
Määrati projekteerimistingimused- Hans Kruusamägile üksikelamu
ja
abihoonete projekteerimiseks aadressil Äntu küla, Vesiveski:
- Raul Kütile ehitusprojekti koosta-miseks sidejaoskonna
laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks üksikelamuks.
Kirjaliku nõusoleku andmine- Rauno Mändmetsale väikeehitise
(reoveekanalisatsioonisüsteem) püsti-tamiseks Koonu külas:
- OÜle Simuna Ivax väikeehitise (puurkaev) püstitamiseks Äntu
külas.
Keskkonnaküsimused- Toetati jäätmeloa andmist MTÜ-le
Lääne-Viru Jäätmekeskus.
Sotsiaalküsimused- Anti kirjalik nõusolek Gold Optika
OÜle rändkaupluse „Tervisebuss“ pea-tumiseks Väike-Maarja,
Simuna ja Kilt-si alevikes.
- Tunnistati sotsiaalkorterteks 32 eluruumi.
- Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu-se eraldamisega eelarve
vahenditest kümnele taotlejale kokku summas 1069.20 eurot.
- Nõustuti kooli toiduraha kom-penseerimisega 2011/2012.
õppeaastal kümnele Väike-Maarja valla laspele aja-
vahemikus 01.01.2012 kuni 31.05.2012.- Nõustuti Väike-Maarja
lasteaia
toiduraha ja kohamaksu kompensee-rimisega ühele Väike-Maarja
valla lapsele ajavahemikus 01.01.2012 kuni 30.06.2012:
Kommunaalküsimused- Nõustuti ühe kase mahavõtmisega
Väike-Maarja alevikus, Metsa tn 5.- Nõustuti Väike-Maarja
alevikus
Lõuna 11-3 eluruumi üürile andmisega tööandja eluruumina.
- Otsustati tasuda valla omandis oleva korteri, asukohaga Lõuna
tn 11 korter nr 3, 2011. aasta detsembrikuu halduskulude eest 8,80
eurot ja sooju-se eest 72,98 eurot.
- Nõustuti eluruumi üürile andmi-sega aadressil Aasa 4-6,
Väike-Maarja alevik.
Toetuse eraldamine- Eraldati MTÜ Nelikand projektile
„Kurtna kauplusehoone rekonstrueeri-mine külamajaks IV
ehitusetapp ja si-sustuse ostmine külamaja ruumidesse“ toetust
summas 1385 eurot.
- Eraldati MTÜ Nelikand projektile „Uusi teadmisi ja nippe
perenaisele“ toetust summas 270 eurot.
Hanked- Kuulutati välja lihtmenetlusega
hange „Väike-Maarja valla küttepuude hange 2012“, kinnitati
hankedokument ja moodustati hankekomisjon.
Bussiliini dotatsiooni määramine- Määrati ASle Go Bus Rakvere
bus-
siliinide nr 39 ja 45 dotatsioon 2011. aasta detsembrikuu eest
summas 184,35 eurot.
Spordiküsimused- Kinnitati Triigi spordihoone tee-
nuste hinnakiri. Kultuuriküsimused- Kinnitati Väike-Maarja
rahvamaja
töötajate koosseis.
Nõuete mahakandmine- Kinnitati lootusetute nõuete bilan-
sist mahakandmine summas 22 221,64 eurot.
Valla II lisaeelarve- Kinnitati Väike-Maarja valla II lisa-
eelarvest tulenevad tulud ja kulud tege-vusaladele ja
hallatavatele asutustele.
Vallavara mahakandmisaktide kinnitamine
- Kinnitati Väike-Maarja rahvamaja ja hooldekodu bilansivälise
ja põhivara mahakandmisaktid.
Volikogu materjalid29. detsembri vallavolikogus aruta-tust
Osales 17 volikogu liiget.
1. Väike-Maarja valla 2011. aasta II lisaeelarve
vastuvõtmine
Ette kandis vanemökonomist Piret Nurmetalu.
Otsustati võtta vastu Väike-Maarja valla 2011. aasta II
lisaeelarve tulude kava summas 71.636,00 eurot ja kulude kava
summas 71.636,00 eurot.
2. Simuna Kooli arengukava kinni-tamine
Ette kandis Simuna Kooli direktor Ain Lembavere.
Otsustati kinnitada Simuna Kooli arengukava aastateks
2012-2016.
3. Küsimuste lahendamise dele-geerimine
Ette kandis maanõunik Diana Seep-ter.
Otsustati delegeerida ruumiand-mete seaduse § 54 lõikes 1
kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimuste otsustamine
ja lahendami-ne vallavalitsusele.
4. Aleviku- ja külavanema statuudi kehtestamine
Ette kandis arendus-ettevõtlusnõu-nik Ene Preem.
Seoses vajadusega täpsustada val-lavolikogu poolt 29.08.2007
vastu võe-tud määruses nr 13 „Aleviku- ja külava-nema statuut“
aleviku- või külavanema valimise korda, külavanema õigusi ja
kohustusi ning teha statuudis tekst ilist korrektuuri, tehti
määrusesse mitmed parandused ja täiendused.
Otsustati kehtestada aleviku- ja kü-lavanema statuudi uus
redaktsioon.
5. Hankekorra kehtestamine
Ette kandis jurist-nõunik Peeter Rahnik.
Otsustati kehtestada hankekorra uus redaktsioon.
6. Väike-Maarja Vallavolikogu 25. novembri 2010.a määruse nr 27
“Eluruumi alaliste kulude piirmäära-de kehtestamine
toimetulekutoetuse määramiseks” muutmine
Ette kandis sotsiaalosakonna juha-taja Ene Kinks.
Otsustati seoses kommunaalkulude (küte, elekter, vesi, gaas)
hindade mär-kimisväärse tõusuga kehtestada alates 1. jaanuarist
2012. uued piirmäärad:
1) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus:
tsentraalse soojus-varustusega eluruumides tõuseb 35%, s.o 1,92
eurolt 2.59 eurole ja kütuse (puit, brikett, kivisüsi,
elektrienergia, jne) maksumus individuaalmajades 1,72 eurolt 2,07
eurole;
2) tarbitud vee ja kanalisatsiooni-teenuse maksumus tõuseb 19%,
s.o 4,10 eurolt 4,90 eurole;
3) tarbitud elektrienergia maksumus tõuseb 10%, s.o 16 eurolt
17,60 eurole;
4) tarbitud majapidamisgaasi mak-sumus tõuseb 5%, s.o 6,40
eurolt 6,72 eurole.
Info
Vallavanem Indrek Kesküla jagas infot järgmistel teemadel:
1) Ussimäele valminud jäätmekes-kuse baasil sihtasutuse
asutamisega seonduvast;
2) AS Rakvere Haigla investeerin-gust;
3) Väike-Maarja Gümnaasiumi tule-vikust ja Lääne-Viru maakonna
kooli-võrgust;
4) OÜ Pandivere Vesi ja AS-i Vireen vaidlusest.
Rahva ja eluruumide loendus 201131. detsembril algas Eesti
üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus, mis lubab selgust luua
paljudes tähtsates küsimustes Eesti elanike kohta. Selleks, et
tulemused täpsed oleksid, on loenduse küsimustele vastamine igale
Eesti elanikule kohustuslik.
Rahvaloendus algas 31. detsembril e-loendusega, kus terve kuu
jooksul on võimalik kõigile küsimustele vastata internetis.
Interneti teel loendu-sel osalemiseks peab olema võimalus kasutada
arvutit ja internetti ning veebilehel asuvasse ankeeti
sisselogimine toimub ID-kaardi või interneti-panga kaudu.
E-loenduse keskkonnas on olemas kõik vajalikud juhendid ja abi saab
küsida ka Statistikaameti infotelefonil 625 9100 või e-posti teel
aadressil [email protected].
E-loenduse ajal vastab infotelefon kõigil nädalapäevadel kell
8–22, kü-sitlusloenduse ajal veebruaris ja märtsis esmaspäevast
reedeni kell 8–18.
Kes e-loendusel osaleda ei soovi või jõua, võib oodata
ajavahemikul 16. veebruarist kuni märtsi lõpuni rahvaloendaja
külastust. Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg,
jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega, siis tuleks
loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg.
Kokkuvõtvalt:
• 31. detsember 2011: kõik rahvaloenduse andmed kogutakse 31.
detsembri seisuga
• E-loendus: 31. detsember 2011 – 31. jaanuar 2012
• Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31. märts 2012
• Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist
kohv-rit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 16. veebruari Teid
loendama ei tule.
• Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.
• Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.
Kogu info rahva ja eluruumide loenduse kohta on leitav aadressil
www.REL2011.ee
Baltic Agro ASvõtab Lääne-Virumaal, Väike-Maarjas, Ebaveres
asuva lao meeskonda tööle
MÜÜGIS EKRETÄR-LABORANDITööülesanded• Koormate kaalumine ja
registreerimine• Teravilja ja rapsi koormatest proovide võtmine•
Teravilja ja rapsi proovide analüüsimine ja proovide
markeerimine
• Andmete sisestamine ettevõtte infosüsteemi• Arvete ja
saatelehtede koostamine ja väljastamine• Inventuurides
osalemine
Nõudmised kandidaadile• Eesti ja vene keele oskus• arvuti
kasutamise oskus
• täpsus, kiirus, ausus, otsustus- ja vastutusvõime
Kasuks tuleb• töökogemus viljaladudes • hea suhtlemisoskus
Omalt poolt pakume• stabiilset töökohta toredas meeskonnas•
ametialast täiendõpet
• häid töötingimusi ning kaasaegseid töövahendeid
Tööaeg: täistööaegTööle asumise aeg: koheKandideerimise tähtaeg
13. veebruar 2012Kandideerimiseks palume saata oma CV koos
palgasooviga aadressile [email protected] või kirja
teel.NB! Lisainfo e-posti aadressil: [email protected]
-
4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2012.a.
Joogivee kvaliteedist Väike-Maarja vallasVäike-Maarja valla
elanikest 2/3 saavad joogivee ühisveevärgist ja 1/3 joogi-veest
võetakse individuaalsetest salv-kaevudest või madalatest
pinnaveetoi-telistest puurkaevudest. Viimastel aas-tatel on
investeeringud nii joogivee- kui ka kanalisatsioonisüsteemide
parenda-misse olnud väga suured ja kavandatud on ka mitmed uued
veeprojektid.
Ühisveevärgi joogiveest
Väike-Maarja valla ühisveevärgi joo-givesi tuleb enamasti
60-100m sügavu-sel asuvast Silur-Ordoviitsiumi veeko-gumist.
Selliseid puurkaevusid kaitseb pinnavee reostuse eest ~20m sügavune
manteltoru.
Väike-Maarja valla ainsaks ametli-kuks vee-ettevõtjaks on OÜ
Pandivere Vesi, kes peab tagama selle, et tema veevarustuse
piirkondades müüakse elanikkonnale puhast, nõuetele vas-tavat
joogivett. Joogiveele on riiklikult kehtestatud keemiliste,
mikrobioloogi-liste ja erinevate teiste indikaatornäita-jate
lubatud piirmäärad, mille osas toi-mub vee regulaarne
kvaliteedikontroll Terviseameti, vallavalitsuse ja vee-ette-võtja
poolt. Mikrobioloogiliste ja kee-miliste näitajate põhjal
hinnatakse, kas vesi põhjustab otsest ohtu inimese ter-visele.
Näiteks võib halvenenud mikro-bioloogiliste näitajatega vee
tarbimine tekitada soolenakkushaigusi. Keemilis-test näitajatest on
meie piirkonnas kõr-gendatud tähelepanu all nitraatioonide sisaldus
joogivees.
Heameel on tõdeda, et valla ühis-veevärgi vesi on viimasel
kümnel aastal olnud nii keemiliste kui mikrobioloo-giliste
näitajate osas korras ja vastab tervisekaitsenõuetele.
Nitraatioonide sisaldus on olnud stabiilselt 20-30 mg/l (lubatud
kuni 50mg/l) ja bakterioloogi-list reostust joogivees ei ole
esinenud.
Viimaseks suureks probleemiks ühisveevärgis oli Simuna piirkonna
joogivee kõrge raua ja mangaani sisal-dus. Keskkonnainvesteeringute
Kes-kuse poolt rahastatud projekti raames paigaldati 2006. aastal
Simunas Kesku-se puurkaevule veepuhastusseadmed ning sellest alates
saavad Simuna piir-konna elanikud tarbida igati kvaliteet-set
joogivett.
Ühisveevärgist tuleva joogivee puh-tuse huvides peab jälgima,
et:
• vee puhastamiseks mõeldud fi ltrid oleks hooldatud ja
õige-aegselt välja vahetatud, sest ummistunud fi ltrid põhjusta-vad
joogivee mikrobioloogilist reostumist (väljendub limakihi-na
torudes);
• viidaks aeg-ajalt läbi majasise-ne torustiku läbipesu, et
iga-sugused setted saaks torudest eemaldatud.
Individuaalkaevude joogiveest
Väike-Maarja valla joogiveest 1/3 võetakse individuaalsetest
salvkaevu-dest või madalatest pinnaveetoitelis-test puurkaevudest.
Selliste kaevude veekvaliteet on otseselt ohustatud inimtegevusest.
Viimasel kümnel aas-tal on vallas läbi viidud nitraatioonide
sisalduse uuringuid individuaalsete madalate puur- ja salvkaevude
vees, detailsemad joogiveeuuringud teostati Vao-Kiltsi ning
Avanduse-Määri piir-konnas. Uuringute tulemustest selgus, et:
• maapinnalähedases põhjavee-kihis (kuni 20m) on nitraatide
keskmine sisaldus kõikjal vallas ühtlaselt kõrge, jäädes siiski
lu-batud piirmäärast madalamale;
• kõrgema nitraatioonide sisal-dusega kaevuvesi esineb
loo-mafarmide, sõnniku välihoid-late ja intensiivselt haritava
põllumaa läheduses;
• kvaliteetsema kaevuvee saami-seks peab Väike-Maarja vallas
puurima vähemalt 40-45m sü-gavuse kaevu, mille manteltoru on 25
meetrit.
Selleks, et inimene ise ei rikuks oma madala kaevu joogivett,
jälgige, et:
• vähemalt 10 m raadiuses joo-givee kaevust ei oleks reovee
kogumiskaevu, käimlat, sõn-nikuhoidlat või muud kaevu ohustavat
objekti;
• sademevesi ehk pinnavesi ei pääseks kaevu;
• joogiveetorustikud ei oleks amortiseerunud ning torustik-
ku ega hüdrofoori ei jääks pike-maks ajaks seisev vesi.
Kui 1980. aastate keskel tuli isegi Väike-Maarja aleviku
veevärgivees ajuti ette nitraatioonide sisaldust koguni üle 80mg/l
ja aega-ajalt oli vees Coli-laad-seid baktereid, siis selliseid
näitajaid meie joogivees enam ei esine. Nitraa-tioonide kõrget
sisaldust vees mõju-tab otseselt põldude üleväetamine
mineraalväetistega, reoveetorustike ja -kogumiskaevude ning
sõnnikuhoidla-te kehv veepidavus. Tänapäeval on mi-neraalväetiste
hinnad kõrged ja liigne väetamine mineraalväetistega mõjub
põllumehe rahakotile, mistõttu on ha-katud senisest enam panustama
orgaa-nilistele väetistele. Paraku on siingi oht põhjaveele, kui
näiteks lägalaotamisel unustatakse täita vajalikke
veekaitse-nõudeid.
Kas meie piirkonna joogivees on ülemääraseid radioaktiivseid
aineid? Radioaktiivsete ainete sisaldus põhja-vees sõltub otseselt
vettandvate kivi-mite radioaktiivsusest. Riiklike uurin-gute
läbiviimisel ei ole meie piirkonna ühisveevärki toitvas
Silur-Ordoviitsiu-mi veekogumis leitud radioaktiivsete ainete
(radionukliidid, sh raadium) kõrgenenud sisaldust. Seetõttu ei ole
Väike-Maarja valla veevärgi vett radio-nukliidide sisalduse osas
uuritud. Kõr-gemate radioloogiliste näitajatega on Eesti
põhjarannikul kasutatav Kambri-um-Vendi veekogumi põhjavesi.
Pandivere piirkonna põhjavett on suhteliselt kerge reostada,
sest siin-sed paekihid on kohati pragunenud ja reostus jõuab otse
veesoonteni. Pan-divere kõrgustikku on nimetatud Eesti looduslikuks
veetorniks ja ka Eesti vete puhtuse võtmeks. Kui inimene peaks siin
mingil moel pinnast nii tõsiselt rik-kuma, et põhjavesi reostuks,
leviks see pöördumatult laiali suuremale osale Eestist.
Hoidkem, oma kallist looduslikku vara!
Leie Nõmmistekeskkonnanõunik
Koerte ja kasside pidamisestViimasel kuul on tiheasustusaladel
suurt tähelepanu pälvinud lahtiste koerte teema ning üksikute
koeraoma-nike vastutustundetu käitumine. Selle-ga seoses tahan
meelde tuletada kõi-gile kassi ja koerte omanikele, et Teie õlul
lasub suur vastutus: ühelt poolt, et loom oleks hooldatud ja
toidetud ning teiselt poolt, et looma pidamine ei häiriks avalikku
korda ja teiste isikute rahu.
Siinkohal toon meeldetuletuseks välja olulised punktid
Väike-Maarja Vallavolikogu 29.03.2006. a määrusest nr 11 „Koerte ja
kasside pidamise eeskiri“:
* Koeri või kasse on lubatud pidada nii, et oleks tagatud nende
normaal-seks eluks vajalikud tingimused ja loo-makaitse põhimõtete
täitmine.
* Koeri ja kasse on lubatud pidada ehitises või territooriumil
selle omani-ku nõusolekul. Territoorium peab ole-
ma piiratud selliselt, et oleks välistatud koera väljapääsemine.
Kui koera pee-takse ketis, ei ole territooriumi piira-mine
kohustuslik, kuid tuleb välistada koera ärajooksmine.
* Avalikus kohas (tänavad, pargid jms) tuleb koera pidada rihma
otsas ja vajadusel suukorvistatult.
* Koera või kassi omanik peab taga-ma, et:
- loom ei pääseks inimesi hammus-tama, ehmatama või muud kahju
teki-tama;
- loom ei reostaks üldkasutatavaid kohti (trepikojad,
välistrepid, kõnni-teed, mänguväljakud jne), reostatud koht tuleb
omanikul kohe puhastada;
- loom ei häiriks naaberkorterites elavate inimeste rahu.
Leie Nõmmistekeskkonnanõunik
Taotlege uut isikut tõendavat dokumenti aegsasti!Aastail
2012-2014 lõpevad korraga kehtivusajad Eesti kodaniku isikut
tõenda-vatel dokumentidel, mis on väljastatud alates 2002. aastast
kümneaastase ja alates 2007. aastast viieaastase kehtivusega.
Sel perioodil mitmekordistub kodakondsus- ja migratsioonibüroode
tee-nindustes klientide arv, pikenevad ootejärjekorrad ning
võrreldes praegusega ka dokumendi kättesaamise ooteaeg.
Politsei- ja Piirivalveamet palub kontrollida oma dokumentide
keh-tivusaega ja esitada taotlus uue dokumendi saamiseks aegsasti,
soovi-tavalt umbes 6 kuud enne selle kehtivusaja lõppemist, ning
arvestada dokumendi kättesaamisel 30 päevase tähtajaga.
Täpsemat infot dokumentide taotlemise (sh taotlemise võimaluste
ja taot-luse esitamise) kohta on võimalik saada Politsei- ja
Piirivalveameti kodule-helt www.politsei.ee rubriigist teenused,
e-posti aadressil [email protected] või infotelefonil 612
3000.
Väike-Maarja valla veterinaararstid
I Väike-Maarja valla volitatud veterinaararstid1. Kaie Jõesaar,
kättesaadav telefonil 518 9017 tööpäevadel 9.00-11.00 ja
14.00-16.00, tööpiirkond: Väike-Maarja valla Kiltsi poolne
osa.2. Andres Morozov, kättesaadav telefonil 505 3372, tööpiirkond:
ülejäänud
osa Väike-Maarja vallast.3. Hannes Vainult, kättesaadav
telefonil 514 6773, tööpiirkond: OÜ Pandi-
vere L.T.
Volitatud veterinaararst väljastab vet.tõendeid, kontrollib
farme ja tapa-maja, teeb ettekirjutusi ja teostab riikliku
loomatauditõrje plaanis ettenähtud töid temale kinnitatud
tööpiirkonnas.
II Tegevusluba omavad veterinaararstid1. Jaan Vainult,
kättesaadav telefonil 505 59702. Maia Vainult, kättesaadav
telefonil 5017079, vastuvõtt E-R - 9.00-15.00 ja
L - 10.00-13.00 aadressil Pikk 14 a, Väike-Maarja3. Aare Kalson,
kättesaadav telefonil 505 04254. Ljubov Motunova, kättesaadav
telefonil 5649 4048
Tegevusluba omav veterinaararst teeb loomade ravitöid.
Erametsanduse tugiisik alustas vastuvõttu Väike-Maarja
vallamajas19. jaanuarist alustas erametsanduse tugiisik Aadu Raudla
vastuvõttu Väike-
Maarja Vallavalitsuse ruumis nr 109 (Pikk tn 7).
Vastuvõtt hakkab toimuma üle nädala neljapäeviti kell
9.00-14.00.
Veebruaris toimub vastuvõtt 2. ja 16. kuupäeval,
märtsikuus 1., 15. ja 29. kuupäeval.
Info telefonil 524 8963
e-posti aadress: [email protected]
VARANGU LOODUSKAITSEALAKAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKKUSE
KAASAMISE
KOOSOLEK
Keskkonnaamet teatab, et on algatanud Varangu looduskaitseala
kaitsekorralduskava koostami-se. Kaitsekorralduskavaga
kirjeldatakse ala eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, neid
mõjutavaid tegureid ja kaitsemeetmed ning koostatakse
kaitsekorralduslike tegevuste läbiviimise ajakava koos tegevuste
tõenäolise maksumusega. Kaitsekorralduskava koostaja on Ester
Valdvee.
Kaitsekorralduskava koostamisprotsessi raames toimub avalikkuse
kaasamise koosolek:
06. veebruaril 2012 kell 16.00 Väike-Maarjas, Pikk tn 7,
vallavalitsuse hoones.
Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja
teised asjast huvitatud.
Kaitsekorralduskava eelnõuga on võimalik tutvuda Väike-Maarja
valla kodulehel uudiste osas: www.v-maarja.ee
Info:KeskkonnaametAnts AnimägiTel 733 4163
-
5Jaanuar 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT
Teata abivajavast lapsest!Seadusest tulenevalt on igaühel
kohus-tus viivitamatult teatada abivajavast lapsest valla- või
linnavalitsuse laste-kaitsetöötajale või politseile. Andme-kaitse
ei ole abivajavast lapsest teata-misel takistuseks.
Lasteombudsman* Indrek Teder koostas juhendi „Abivajavast
lapsest teatamine ja andmekaitse“. Juhendiga soovib lasteombudsman
ärgitada seni-sest enam märkama lapse muret ja jul-gustada teada
andma igast lapse väär-kohtlemise juhtumist, aga ka näiteks
sellest, kui lapse esmased vajadused on rahuldamata. Juhend on
suunatud eelkõige lastega iga päev töötavatele spetsialistidele
hariduses, meditsiinis, sotsiaaltöös ja politseis. Juhend valmis
koostöös Andmekaitse Inspektsiooni ning erialaasjatundjatega.
„Loodan, et juhend on abiks igaühe-le, kes märkab abivajavat
last ja peab sellest teada andma“, rõhutab laste-
ombudsman Indrek Teder juhendi olu-lisust ka iga inimese
jaoks.
Juhend annab ülevaate, millistel juhtudel, kellele, millist
teavet ning milliseid kanaleid kasutades abivajava lapse kohta ilma
lapse ja/või tema sea-dusliku esindaja nõusolekuta edastada võib
ning millistele seadusesätetele toetudes. Laste väärkohtlemist ja
eriva-jadusi puudutav teave tuleb edastada valla- või
linnavalitsuse lastekaitsetöö-tajale ja vajadusel politseile,
kellel on seaduslik alus sekkuda ja võimalused abi osutada.
Laps vajab abi, kui ohus on tema elu, tervis, turvatunne, areng
või heaolu.
Abivajav laps on üldmõiste, mida kõne all olevas juhendis
läbivalt kasu-tatakse. Abivajavate laste hulka kuulu-vad ka
hädaohus olevad lapsed. Kuna neid mõisteid seaduses eristatakse,
on
need eraldi välja toodud. Oluline on aga rõhutada, et märkamist
ja abi ei vaja mitte üksnes hädaohus olev laps, vaid ka muu
abivajadusega laps.
Abivajav lapsAbivajava lapse puhul ei ole taga-
tud tema turvatunne, areng ja heaolu. Lapse
abivajadus võib tuleneda tema või-malikust väärkohtlemisest (sh
vägi-vallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või
hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskus-test jne. Lapse
abistamiseks ja kaitseks suunatud tegevused hõlmavad laste-kaitse-
ja võrgustikutööd kõige laie-mas tähenduses, sh sotsiaalteenuseid
ja -toetusi ning koostööd lapse, tema pere ja lapsega
kokkupuutuvate võr-gustikuliikmete vahel. Lapse abistami-sel tuleb
lähtuda tema individuaalse-test vajadustest ja huvidest.
Hädaohus olev lapsHädaohus oleva lapse puhul vajab
kaitset tema elu ja tervis. Hädaoht lap-
se elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast,
teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Häda-ohu korral on
lapse abivajadus niivõrd akuutne, et nõuab viivitamatut sekku-mist,
et ohtu ära hoida või lõpetada. Ohu tõrjumiseks võib olla vajalik
lapse kiire toimetamine turvalistesse tingi-mustesse. Kui lapse on
hädaohtu sead-nud tema pere ja ühelgi muul moel ei ole võimalik
ohtu tõrjuda, võib olla põhjendatud lapse eraldamine pere-konnast.
Lapse vastu suunatud süüteo toimepanemise kahtlus (sh füüsiline või
seksuaalne vägivald; elu ja tervist ohustav hooletusse jätmine;
jne) on kriminaal- või väärteomenetluse alga-tamise aluseks.
Lastekaitse seadusest tulenevalt on igaühel kohustus teatada
abivajavast lapsest!
Teatada tuleb valla- või linnavalitsu-sele (võimalusel otse
lastekaitsetööta-jale) või politseile.
NB! Väike-Maarja vallas tuleb pöör-
duda lastekaitsespetsialist Tiia Kaselo poole, tel 329 5762.
Valla- või linnavalitsus ja politsei on haldusorganid, kellel on
seadusest tulenevalt avalik ülesanne abistada ja kaitsta last.
Selle ülesande täitmise eesmärgil võivad valla- või linnavalit-sus
ja politsei töödelda isikuandmeid, mis puudutavad lapse
abivajadust.
Kuna valla- või linnavalitsusel ja po-litseil on õigus
isikuandmeid töödelda, võib neile ka edastada andmeid lapse
abivajaduse kohta ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja
nõusolekuta. Andmekaitse ei ole takistuseks!
Õiguskantsleri kantselei
Pikemalt saab abivajavast lapsest teatamise juhendiga tutvuda
Õigus-kantsleri kantselei kodulehel: www.oi-guskantsler.ee
*ombudsman – õigusvahemees (ÕS)
Väike-Maarja hooldekodu sai Norrast vajalikku
varustustOkoobrikuu lõpupoole oli Väike-Maar-ja hooldekodul põhjust
rõõmustada Norrast saabunud abivahendite üle. Norrast on vajalikku
varustust hoolde-kodusse tulnud mitmel korral varemgi. Seekord oli
abisaadetises mitmesugust varustust: kaks spetsiaalvoodit, diivan,
kõndimise lihtsustamiseks mõeldud eeslükatavad rulaatorid,
voodipesu, rõivad, jalgrattad, mis leidsid tee Väi-ke-Maarja
lasteaeda, jm.
Rõivaid oli abisaadetises päris palju, nii lastele kui
täiskasvanutele. Kogus ületab tunduvalt hooldekodu vajaduse.
Seetõttu pöördub hoolde-kodu pere vallarahva poole - kellel
riideabi hädasti tarvis, võtke hoolde-koduga julgesti ühendust!
(Infot saab Tiia Uutsalult, tel 326 1345).
Abisaadetiste korraldamise pea-mine eestvedaja on Norra
vanahärra, 75-aastane Oddbjørn Lonskøg, kes on toonud Eestisse
humnaitaarabi juba
1992. aastast alates. Hoolekandeasu-tusi, kuhu tema korraldatud
abi jõuab, on Väike-Maarja kõrval Eestis veel oma kümmekond ja mitu
kohta Lätiski.
Pikemalt kirjutati Oddbjørn Lons-køgi heategevuslikest
ettevõtmistest eelmise aasta 19. oktoobri Virumaa Teataja artiklis
„Norralane, kes ei väsi abi korraldamast”. Sealt saab lugeda, et
tema paari aastakümne pikkused si-demed Eestiga said alguse
Tarvanpää rahvatantsurühma kaudu ning et kõik need aastad on tema
kontaktisikuks Eesti hooldekodudega suhlemisel ol-nud Villu
Karus.
Väike-Maarja hooldekodu on tänulik Oddbjørn Lonskøgile, Villu
Karusele ja teistelegi abilisele ning loodab jätku-valt headele
suhetele.
Asta Perihooldekodu juhataja
Hooldekodu tänabHeino Raidlat!
Väike-Maarja hooldekodu on väga tänulik igati abivalmis Heino
Raidlale, kes pakkus detsembritormist põhjusta-tud voolukatkestuse
ajal hooldekodule mitmekülgset abi.
Ta varustas hooldekodu veega ja keetis oma kodus hoolealuste
tarvis supi valmis.
Südamlik tänu!
Asta Perihooldekodu juhataja
TeadeSeoses kommunaalmakse-te (küte, elekter, vesi, gaas)
hindade märkimisväärse tõu-suga kehtestas Väike-Maarja
Vallavalitsus uued eluruumi alaliste kulude piirmäärad
toimetulekutoetuse määra-miseks järgmiselt:
- kütteks tarbitud soojus-energia või kütuse maksumus tõuseb
tsentraalse soojusva-rustusega eluruumides 35%, s.o 1,92 eurolt
2,59 eurole ja kütuse (puit, brikett, kivisüsi, elektrienergia jne)
maksumus individuaalmajades 20%, s.o 1,72 eurolt 2,07 eurole;
- tarbitud vee ja kanalisat-siooniteenuse maksumus tõu-seb 19%,
s.o 4,10 eurolt 4,9 eurole;
- tarbitud elektrienergia maksumus tõuseb 10%, s.o 16 eurolt
17,6 eurole;
- tarbitud majapidamisgaasi maksumus tõuseb 5%, s.o 6,4 eurolt
6,72 eurole.
Uued eluruumi alaliste ku-lude piirmäärad hakkasid keh-tima
selle aasta jaanuarikuust ning on aluseks toimetuleku-toetuse
määramisel.
Ene Kinkssotsiaalosakonna juhataja
20. veebruaril saab Väike-Maarjas verd loovutadaEsmaspäeval, 20.
veebruaril kell 11.00-15.30oodatakse nii uusi kui ka püsidoonoreid
verd loovutamaVäike-Maarja Rahvamajas (Pikk 2, Väike-Maarja).
„Väike-Maarja on juba aastaid üks neist suurepärastest
kohtadest, kus doonoreid jagub rohkesti igasse doonoripäeva. 2011.
aastal korralda-sime seal kolm doonoripäeva, mida külastas kokku
301 inimest ning kellest 266 abiga kogusime 118 elupäästvat liitrit
verevarudesse.
Aasta jooksul liitus Väike-Maarja doonoripäevadel doonorite
ko-
gukonnaga 31 abivalmis inimest, keda julgustame ka edaspidi oma
heategusid jätkama. Täname südamest kõiki sealseid doonoreid ning
ootame järgmisi kohtumisi praeguste ja uute heategijatega!,“ kiitis
Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
Tule doonoriks, kui oled:* terve, ei põe hetkel mõnda
viirushaigust ega tarvita ravimeid* puhanud ja söönud
* kehakaaluga üle 50 kg* 18-60 aastane
Viimasest vereandmisest peab olema möödunud meestel 60 päeva ja
naistel 90 päeva. Kui Sul on olnud nõelravi, tätoveerimisi või naha
augustamisi, saad verd loovutada 6 kuu möödudes.
Vereloovutusele tul les võta palun kaasa pildi ja is ikukoodiga
isikut tõendav dokument.
Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja
sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia,
leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste
haiguste puhul.
Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised
operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks
sooritada.Lisainfo www.verekeskus.ee ja Facebookis fännilehel
„Doonorid ja Sõbrad“ www.facebook.com/DoonoridjaSobrad
Eva MaimrekommunikatsioonispetsialistSA Põhja-Eesti
Regionaalhaiglawww.regionaalhaigla.ee617 3022,
[email protected]
-
6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2012.a.
Väike-Maarja rahvamajal on uus juhatajaAlates 2. jaanuarist
töötab Väike-Maar-ja rahvamaja juhatajana Kalev Pärtel-poeg.
Kalev Pärtelpoeg on seni töötanud kultuuri-, huvitegevus- ja
noorsootöö-juhina Jõgeva- ja Järvamaal ning viinud läbi
meelelahutusüritusi laiemalt üle Eesti.
Eelmise aasta augustikuus korralda-ti ümber seni ühise juhtimise
all tegut-senud Väike-Maarja Valla Rahvamaja struktuur. Valla
rahvamaja senine direk-tor Ville-Markus Kell lahkus ametist 1.
augustist. Väike-Maarja ja Simuna rah-vamaja jätkasid kumbki
omaette valla hallatava asutusena ja oma põhimää-rusega. Simuna
rahvamaja tööd asus juhtima seni kunstilise juhina töötanud Auli
Kadastik. Väike-Maarja rahvama-jas jätkas kunstilise juhina
Heli-Liivia Komp ning vallavalitsus kuulutas sügi-sel välja
konkursi juhataja leidmiseks.
Väike-Maarja rahvamaja juhataja konkursile laekus 15 avaldust.
Konkur-sikomisjon valis kandideerinute seast välja Kalev
Pärtelpoja.
Detsembrikuu lõpus otsustas valla-valitsus koondada rahvamaja
kunstilise juhi ametikoha ning jaanuarikuu lõpu-päevadest alates
jääb kogu rahvamaja tegevust koordineerima Kalev Pärtel-poeg.
Uuelt rahvamaja juhatajalt ooda-takse rahvamaja tegevuse
juhtimise, kultuuriürituste, isetegevus- ja huvi-alaringide töö
ning elanikkonna vaba aja veetmise korraldamise kõrval ka
kaasaaitamist kohaliku seltsielu ede-nemisele.
Kalev Pärtelpoeg on kooliajast saati kultuurihuvidega ning tal
on juba vara-kult olnud õnne olla osaline mitmete ka Eesti
mastaabis oluliste kultuuri-sündmuste korraldamises.
Kalev Pärtelpoeg kirjeldab oma jõudmist kultuuritegijate hulka
järg-miselt:
“Olen õppinud Jõgeva gümnaasiu-mis, kus õppetöö kõrval võtsin
agaralt osa huvitegevusest: olin noorkotkas Jõ-geva Kaitseliidu
Malevas, Eesti lasteor-ganisatsiooni ELO liige ning kuulusin
kooliteater “Liblikapüüdja” truppi.
Osalesime üle Eesti erinevatel sündmustel ja laagrites. Koos
klassi-
kaaslastega korraldasime sündmusi teistele Jõgeva gümnaasiumi
õpilas-tele. Esimese klassiõhtu korraldasime pinginaabriga juba 5.
klassis. Selle jaoks ostsime omale ühesugused val-ged
kikilipsud.
Aitasime kirjanduseõpetajal korral-dada suuremaid vabariiklikke
sündmu-si nagu Betti Alverile pühendatud luu-lepäevad ja
vabariiklik kooliteatrite su-
vekool Rannal. Muusikaõpetajal aitasin korraldada Alo
Mattiisenile pühenda-tud muusikapäevi. Selle sündmusega seob mind
eriliselt ka see, et joonista-sin kunstiõpetuse tunnis logo, mis
va-liti muusikapäevade logoks. Segakooris laulsin ka, aga seal olin
küll enamjaolt
segaja rollis.
Edasi asusin õppima Viljandi Kul-tuurikolledžisse, mille kõrvalt
osalesin
Palamuse rahvamaja näiteringi tege-vuses. Samal ajal hakkasin
tegutsema õhtujuhi ja konferansjeena. See andis mulle hea võimaluse
tutvuda paljude kultuuri- ja rahvamajadega üle Eesti.
Seejärel vahetasin kooli ja asusin
õppima Tallinna Pedagoogilisse semi-nari sotsiaaltööd ning
töötasin Väätsa vallas noorsoo- ja kultuuritöötajana, hiljem
Mustvee kultuurikeskuses hu-vijuhina. Siis aga asusin taas õppima
kultuurierialal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Kolm
hooaega olin lisaks muule tegevusele Kuma raadio noortesaate juht
ja toimetaja. Täiendkoolitusi olen läbinud turismi-, müügi- ja
reklaamialal. Olen korralda-nud sündmusi ja reklaamikampaaniaid
ettevõtetele ning riigi- ja omavalitsus-asutustele.
Olen osalenud ja osalen siiani mit-mete sündmuste korraldustöös:
Küüs-laugufestival, kelguvõistlus Talverõõm, Pedja jõe seiklus,
Jõgeva Treff, Paunve-re suur väljanäitus jne. Viimane meel-div ja
pikem koostöö oli Rakvere linnu-sega.
Nüüd aga soovin oma aja pühen-dada Väike-Maarja rahvamajale -
selle sees ja ümber toimuvale. Kõige tähtsa-mad on aga inimesed
ise! Ma loodan, et kõik lugejad leiavad rahvamaja ukse üles ja
astuvad sellest sisse. Loomu-likult tuleb ka sõbrad kaasa kutsuda!
Rahvamajas tegutseb mitmeid ringe: segakoor Helin, Härmalõnga
tantsu-rühm ja naisansambel, näitering, kõ-hutants, kehakool,
peotants suurtele ja väikestele. Majast väljaspool tegut-sevad
kunstiring ning Kiltsi memmede lauluansambel ja
seeniortantsurühm.
On heameel näha, et Väike-Maar-jas on seltsitegevus väga tugeval
järjel ja tegutseb mitmeid MTÜ-sid. Mitmel seltsil ja sündmusel on
sellel aastal tu-lemas ümmargune tähtpäev, kuid selle aasta kõige
auväärsem juubilar on saja-aastaseks saav Väike-Maarja seltsimaja
ise. Seoses sellega ja muude sündmus-tega on minul tulemas töörohke
aasta ning meeleolukas aasta rahvamaja ja sündmuste külastajatele.
Tööd jagub!
Soovin teha koostööd kõigi siinsete asutuste, ettevõtete ja otse
loomulikult siinsete inimestega. Kõik mõtted on te-retulnud ja
oodatud!”
Georgi söögituba endiselt Teid teenindamasTänavused soliidsed
juubelid – Väike-Maarja Seltsimaja 100, Pandivere Päev 25 ja
Naisekandmine 15 – kannustavad uuendustele-muutustele.
„Georgi Söögituba“ oma 8. hooaja resideerumisega 100-aastases
Kotli-majas! vajas mõningast kosmeetilist
ravi. Allpool meie tegemistest aukar-tustäratava vanusega majas
lähemalt.
• II korruse uus vorm annab ruumi-le ka uue sisu – salong. Teise
mõõtme ruumile annavad sügavsinise tooniga pehmed toolid koos uute
laudadega.
Piljardilaua „väljaviskamine“ pakub is-tekohti nn pikas lauas
50-60-le inime-sele. Uue mööbliga on meie sooviks muuta Teie tähtis
sündmus meeldivaks ja mugavaks.
Eraldi sissepääs (terrassi poolt) ja II korruse tualettruum loob
ideaalse
v õ i m a l u s e pr ivaatse l t p e i e l a u a , p e o l a u a
, ümarlaua või k o o s o l e k u pidamiseks.
• Klassi-kaline pil-j a r d i l a u d „ A m e e r i k a pool`i“
8-pal-li reeglitega pakub alates j a a n u a r i s t mängumõnu uue
võimla avaras fua-jees. Palli-k o m p l e k t i saate tellida
administraa-torilt, mäng on tasuline. Huvilised – h a r j u t a g e
,
lähiajal saate osaleda valla piljarditur-niiril.
• Veinikoolitusena alustanud Vei-niklubi vaatab märtsis tagasi
viiele maitserikkale aastale. Veinikultuuri juurdumist kinnitab
„Georgi Kaupluse“ kvaliteetveiniriiuli kiire käive. Endiselt on
klubi avatud uutele veinihuvilistele-liikmetele.
• Avatud Veiniklubi idee – restorani-õhtu novembris ei hiilanud
külastaja-te rohkusega. Mõte on stiiliõhtu sarja siiski
jätkata.
• Veebruaris alustab „Georgi män-gutuba“. Pühapäeva
pärastlõunale ootame emasid-isasid/vanavanemaid eelkooliealiste
lastega – II korrusel las-tega trallitakse: mängitakse,
tantsitak-se, lauldakse, tehakse näo-maalinguid, maiustatakse;
vanematele võimalda-takse samal ajal nautida lõunasööki teineteise
seltsis I korrusel. Mängutuba avab uksed pühapäeval, 12. veebruaril
kell 14 „Väikeste Sõbrapäeva diskoga“. Jälgige reklaami!
• Teemaarendusena pakume uut paketti „Lapse sünnipäev“. Mõeldud
eelkooliealise- või algklassilapse sün-nipäeva korraldust „Georgi“
II korrusel: sünnipäeval on mängujuht, kes aitab
tähtpäeva sisustada ja sobilik sünni-päevamenüü.
• “Georgi Söögitoa“ teenuseid saa-te kasutada ka väljaspool
Kotli-maja. Catering-teenuseid Teie soovil pakume koostööpartnerite
pinnal: Ebavere ter-visespordikeskuses ja rahvamaja baa-ris.
Vastavalt Teie soovile korraldame nendes (vajadusel mujal)
ruumides: peielaua, peolaua, nõupidamise või konverentsi
toitlustamise, suupiste-laua, fourchette-laua, lapse sünnipäeva,
veinikoolituse. Tamsalus pakume oma teenuseid spordikompleksi
„Krista Kohvikus“. Kontaktid allpool.
• Tähtpäeva või sündmuse plaani-misel on abiks pildid ja
menüükokku-võte Georgi Söögitoa kodulehel. Oma silm on kuningas –
tulge vaatama, koostame menüü ning lepime kokku kellaaegades.
KontaktidSöögituba, tel 325 5608kontor, tel 325 5609e-post:
[email protected]; joosand@
hot.ee;koduleht: http://www.hot.ee/joosa-
nd/
Aivar LiivalaidGeorgi söögitoa II korrusel on uus sisustus
-
7Jaanuar 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT
Tagasipilk Väike-Maarja rahvamaja sündmusteleSelleks, et olla
õnnelik, on tarvis täita kolm tingimust: on vaja midagi, mida teha,
kedagi, keda armastada ja kedagi, kellele panna oma lootus. See on
just see, mida olete, armsad klubiliikmed, ringide liikmed,
rahvamaja sündmus-tel osalejad, andnud mulle kogu selle 5 kuu
vältel, mil korraldasin üksinda rah-vamaja tegevust.
20. augustil tähistasime Eesti taasiseseisvumispäe-va
rahvamajas. Väike-Maarja gümnaasiumi tütarlastekoori lauluga saali
sisenemine oli väga lummav hetk. Koori kont-sert oli igati tasemel.
Tänud sulle, Ly, et Sul jätkuks tervist, kannatust ja tahtmist
jätkata koori juhendamisega. Mulle on ikka ja alati öeldud, et kui
keegi saab koori loomise ja toi-mimisega hakkama, siis see on Ly
Ipsberg ja toeks talle ikka ja alati abikaasa Raivo Narits. Sü-gav
kummarus teile!
Traditsiooniliselt oli päe-vakohane ettekanne seekord
Väike-Maarja gümnaasiumi käes. Ettekande valmistas ette
ajalooõpetaja Kristi Põdra, sel-le kandis ette kooli vilistlane
Raivo Tammus. Südamlikud tä-nud teile, Kristi ja Raivo. Küla-lisena
oli kohal politoloog Rein Toomla.
15. septembril Uus liiklus-seadus on muudatustest tulvil, toimus
koolilastele rahvama-ja poolt korraldatud sündmus „Laps Liikluses“.
Seekord taas Väike-Maarjas, koostööpartne-rid: Väike-Maarja
konstaabli-jaoskond, Rakvere politseijaos-kond. Väike-Maarja
Noortekes-kus, tänu sulle Airika-Helle ja teile Meeli ja Virge!
25. september neljandat korda Mihklilaat rahvamaja taga
plat-sil, tänu ilusale ilmale laabus kõik häs-ti. Päeva muusikat
tegi „Must Maantee“ Minu abiline mitmendat aastat, laada-korraldaja
Heli Lõuna-Eestist jäi väga rahule, kuna eelmisel päeval Palamuse
laada päeval sadas, seal ei läinud müü-jatel nii ladusalt kui
Väike-Maarjas. Tal-le meeldib Väike-Maarjas laata korral-dada kuna
ka küladest on rahvas välja tulnud uudistama ja ostma. Kohal on
kohalikud müüjad ja õnneloos.
Ei saanud veel õieti laat omi otsi kokku tõmmata, kui sõitsid
suured rek-kad haagistega platsile ja ca 15 min jooksul oli
moodustunud autotest, haagistest suur ring. Ühest haagisest
päästeti välja ponid, kiiresti, korrektselt
paigutati kõik haagised oma kohtadele. Meeskond rääkis omavahel
saksa keelt.
26. september – Suur Sündmus Väi-ke-Maarjas: mõnigi ütles, et
sajandi sündmus. Tsirkus, kus osales üle 500 inimese. Korraldajad
pidid interneti kaudu tellima pileteid juurde, nad ei ol-nud
arvestanud nii suure rahvaarvuga. Küsisid üllatunult, et kas
Tamsalu on
alevik ja Väike-Maarja on linn. Vastus minult oli muidugi
vastupidine - Tam-salus oli vaatajaid ainult 250.
Oli väga põnev, huvitav, hariv päev. Kohtusin siira,
rõõmsameelse perega, kes koos tegutsevad mitmendat põlve tsirkusega
ja rändavad mööda Euroo-pat ringi.
*Oktoober23. oktoober: Käsil uued põnevad
ajad Seeniortantsuga. Toimus Väike-Maarja I seeniortantsu pidu.
Päevajuht Ene Saaber, Pajustist.
Pean enda jaoks seda väga oluliseks sündmuseks, kuna see oli
ühisprojekt - tantsurühm ja rahvamaja. Läbiviimise kohaks sai
Härmalõnga klubi. Püüdsi-
me koos leida klubis erinevaid tegevu-si, kui tavalist
kooskäimist. Härmalõn-ga klubis on toimunud teatri etendu-sed,
mitte ainult klubiliikmetele vaid kõigile, kel soovi etendusi
vaadata.
Ilme Sein , Ester Mäe, Leili Olvi, Ilse Püss ja paljud teised
teie seast, olete olnud mulle tõeliselt head õpetajad, abistajad ja
sõbrad. Olge hoitud ja ter-
ved!
*November11. november (11.11.11). Väike-
Maarja rahvamajas fi lmi „Täitsa Lõpp „ linastus. Peale fi lmi
vaatamist näida-ti jalgpallimängu , millele elati erksalt hüüete,
trampimiste, vilega kaasa, lõ-pus kurvastati, kuna võitu ei
tulnud.
Kogu tehnika ülespanekul oli abiks Kairo Pohlak. Suur tänu,
jõudu ja teo-tahet sulle, Kairo!
Lapsed, vanuses 10-18.eluaastat, küsitlus ankeetide põhjal
soovisid dis-kot ja valisid ise, keda DJ kuulata soo-vivad. Nad
teavad , mida soovivad, DJ olgu tasemel nii muusika kui tehnika
poolest. Nad oskavad põhjendada oma soove ja neil on omad
arvamused kõi-gist ja kõigest, nad on üdini ausad ja ei salli
ülekohut. Ei saa öelda, et noorus on hukas, siin Väike-Maarjas küll
mitte. Olge tublid!
25.november. All, keldrikohvikus, Kadripäeva pärastlõuna. Oli
uhke kä-
sitöönäitus Härmalõnga käsitöölistelt. Ilme Sein, kel ideid
varukast võtta, ole mees ja tee aga ära– tegimegi!
Esinesid minu näiteringist Inge ja Lili – suur, suur tänu teile,
kullakesed!
Kohal oli pilte tegemas Virumaa Teataja fotograaf. Rahvast oli
palju, keldrikohvik jäi kohati kitsaks.
Advendiaeg kutsub meid aususele. Mida me ootame? Ootame, et
asjad saaksid korda, et tervis oleks korras, et õiglus võidaks. Et
oleks tööd ja leiba.
*Detsember17.detsembril toimus sündmus Tal-
ve alguspidu „Õhtul pimedal ja nõnda valgel.“ Tantsu vaheaegadel
esinesid
isetegevuslased. See ei olnud isete-gevuslaste pidu, vaid pidu
sõpradele, sugulastele, külalistele kaugelt ja lähe-dalt.
Väike-Maarja isetegevuslasi, kes olid nõus esinema sai kolme tantsu
vaheajatäis, esimesed kaks 40 min, kol-mas 20 min.
Esimeses plokis esinesid kõige väik-semad , Anneli Kalamäe
juhendamisel.
Anneli on nõudlik, täpne samas leebe ja naeratav. Kogu tema olek
väljendub lastes. Lapsed tantsisid väga, väga hästi, aitäh Anneli,
jõudu sulle!
Kuna 8. klassi tüdrukute tantsurühmal „Kalita“ täitus esimene
tegutsemisaasta, siis rühmale oli võimalus esinemi-seks rohkem aega
antud. Alles peoõhul said teda, et miks nei-le eelis tehti, lapsed
olid meel-divalt üllatunud ja tänulikud. Et alles aasta ja et meid
mär-gati, tänati !
Kõikidele juhendajatele: Vallo Taar, Jaak Kirsipuu, Anne-li
Kalamäe, Valve Libene, Aino Lukman, Kerli Võrno, Epp Kal-jos, Ivi
Lõomets ja Marju Mets-man – äitah teile!
Pidu oli rahvarohke, palju oli võõraid, peeti seltskonnapi-du
täie rinnaga kuni kella poole kaheni.
Tantsuks mängis ansam-bel MPS, Haljalast, neli noort meest,
naturaal pillidega, viiul tantsuansamblis, see kõik köi-tis
rahvast. Ei mingit arvutit ega CD plaate, uhke tunne oli olla
sellisel peol.
Pidu vedasin koos Sven Tammojaga. Sven edu sulle!
*2011.a. lõpp ja 2012.a. al-gus.
Pidu, mille sarnast pole vii-mase kümne aasta jooksul
ol-nud.
Tantsumaraton, KalevBänd’i ja DJ Cozzo saatel.
Tänan kõiki väikemaarjalasi ja üle kogu eestimaa inimesi, kes
viibisid uue aasta esimesel peol ja olid seda kella 8-ni
hommikul!
Ma lahkun oma kultuuritöölt, süda-mes rahu, sest rahvas on
tagasi tule-mas rahvamajja.
Tänan kõiki häid inimesi koostöö eest – see oli
vastastikune!
Lugupidamisega Teie kõigi vastu,
Heli-Liivia Komp
Mõtteid jõulupidude teemalSeekordsed valla koduste laste ja
ea-kate jõulupeod toimusid tavapärasest veidi erinevalt. Triigis ja
Kiltsis eraldi pidusid ei olnud, Väike-Maarja rah-vamajas toimus
Triigi, Kiltsi ja Väike-Maarja piirkondade ühine jõulupidu eraldi
nii kodustele lastele kui eaka-tele. Simuna piirkonna peod toimusid
Simuna rahvamajas. Kogu valla suurte perede ühine jõulupidu oli
Väike-Maar-jas.
Ühistele jõulupidudele korraldati kõigist piirkondadest
transport Väike-Maarjasse ja tagasi. Transpordisoovid kogus valla
lastekaitsespetsialist Tiia Kaselo.
Lapsevanem Piia Belova Kiltsist meenutas seekordset valla suurte
pe-rede jõulupidu väga soojade ja südam-like sõnadega. Nende pere
valmistus
jõuluvanaga kohtumiseks päris tõsiselt ja esines toreda
etteastega, mis kõigile väga hea mulje jättis. Tal oli rõõm
tõ-deda, et teisedki pered olid jõuluvana jaoks lugulaule tõsiselt
ette valmista-nud. “Seekordse peo transport oli väga hästi
korraldatud ja kõigile kaugemalt tulijaile mugav. Küllap seetõttu
oli peol ka tavapärasest rohkem osalejaid. Jõu-luvana oli tänavu
väga vahva, esinejad head ja peost jäi üldse väga hea mulje,”
kiitis Piia Belova peokorraldust. Tema arvates võiks edaspidi
pärast pidu olla ka kerge ühine kohvilaud, kus saaks teiste
osalejatega lähemalt suhelda ja mõtteid vahetada.
Sotsiaalosakonna juhataja Ene Kinksile jättis suurte perede pidu
sa-muti väga hea mulje. Edaspidi võiks lastele kas enne või pärast
jõuluvana
küllatulekut korraldada ringmängude mängimist. “Tundub, et
ringmängude komme kipub unarusse vajuma ja seda peaks
taaselustama,” arvas Ene Kinks. Temagi kiitis jõuluvana ja
rahvamaja peokorraldust ning pooldas ühise koh-vilaua mõtet, sest
see oleks hea koht peredega vahetuks suhtlemiseks ja saaks kohe ka
peo kohta tagasisidet.
Lastekaitse spetsialisti Tiia Kaselo arvates läksid ühised
jõulupeod Väike-Maarjas väga hästi korda. “Suurte pere-de peol
avaldasid muljet perede endi väga huvitavad etteasted – jõuluvana
jaoks oldi terve perega õpitud laule ja luuletusi. Koduste laste
peol oli eeska-va väga ilus, esinemas olid ka lasteaia-lapsed.
Jõuluvanast jäi hea mulje ning ta sai lastega väga hea kontakti.
Roh-kem aga oleksid peolised võinud ka-
sutada ühist transporti, mis soovijaid Kiltsi ja Triigi poolt
Väike-Maarjasse tõi,” arutles Tiia Kaselo.
Arvamusi eakate jõulupeol osale-nutelt:
Õie Ehastu Uuemõisa külast: „Piir-kondade ühine jõulupidu oli
väga tere-tulnud ettevõtmine. Pidu oli hea ja ilus, sai kaugemat
rahvast kohata ja teiste etteasteid nautida. Kõik Kiltsi kandist
osalenud jäid peoga igati rahule. Ka transport oli hästi
korraldatud, tänu sellele said kaugemalt inimesed peole
kohale.”
Eevi Rebane Triigist: ”Ühine jõulupi-du oli tore ja ilus ning
sisendas osaleja-tesse rohkesti jõulutunnet. Sai varase-mate
pidudega võrreldes rohkem näha-kuulda. Triigi poolt osalejaid sel
korral
küll väga palju ei olnud, aga kes käisid, jäid peoga igati
rahule. Sellise peokor-ralduse juurde võib edaspidi jäädagi. Ka
transpordikorraldus oli hea.”
Asta Kuristik Triigist: „Selline pidu oli väga hea variant, ei
saa varasema-tega võrreldagi. Ühine pidu võimal-dab kaugemalt
tuttavatega kohtuda ja rohkem suhelda. Ka peo ülesehitus oli väga
hea. Järgmisel korral võib ikka jälle eakamale rahvale ühise
jõulupeo korraldada.”
Tagasiside pidudel osalenutelt on igati positiivne olnud,
järelikult oli ot-sus Kiltsi ja Triigi piirkondadest peolis-te
Väike-Maarjasse toomise kohta õige.
Ilve Tobreluts
“Laps liikluses” - Airika-Helle Kriisa tutvustab gümnaasiumi
õpilastele vigursõidurada (Foto: Ilve Tobreluts)
-
8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2012.a.
Raamatu teekondalgklassi lugejaniJuba mitu aastat pole
kooliraamatuko-gul uute raamatute soetamiseks raha jagunud.
Gümnaasiumi peahoones hakati koguma taarat ilukirjanduse
ost-miseks. Algkoolimajas puhvetit pole ja
taarat ei teki. Tuli pea tööle panna ja midagi muud välja
nuputada. Hurraa! Välja mõtlesin.
Jõululaadal vaja raamatukogus kor-raldada heategevuslik loterii,
kus 50 eurosendi eest on võimalik osta loos, millega võid võita kas
raamatu, män-guasja või bussiootajate õpilaste poolt
meisterdatu.
Asi läks käima. Sai hangitud palju odavmüügist ja hulk tasuta
raamatuid. Paar „rosinat”, raamatut ikka, olid ka krõbedama
hinnaga. Pikapäevalised olid hakkamist täis meisterdama,
joo-nistama, kleepima. Et kulud kaetud saaks, olid kaks sponsorit:
härra Endel Mäesepp ja Rotaks-R OÜ, lahkelt nõus meid rahaliselt
toetama.
Lotopileteid müüsid 3. klassi õpila-sed Kaisa Kangur, Marleen
Marjapuu,
Rayan Veia ja Karli Joosep Matrov. Tõelised müügimehed ja
–naised! 50 minutiga olid kõik piletid ostja leid-nud. Raha sai
kokku 61 eurot ja 50 senti. Suured, suured tänud kõikidele
kaasalööjatele, ka ostjatele! Tänu teile täienes meie
raamatukogu 12 raamatu võrra. Enne jõule saime 100 eurot kooli
poolt, mille eest ostsime 11 raamatut.
On tore, et loterii õnnestus! On tore, et üle pika aja leidis
kool tsipakese raha ilukirjanduse soetamiseks!
Aitäh!
Liidia Arumägialgklasside raamatukoguhoidja
NB!Äkki kellelgi tekkis soov toetada
meie lapsi, või on häid ettepanekuid. Olete alati teretulnud!
Kui lapsele ei muutu algklassides raamat sõbraks, siis hiljem on
juba raske teda raama-tuid lugema ja raamatuid armastama saada.
Vana tõde!
Palju tänu!Tänan Rotaks-R OÜ ja hr Endel Mäeseppa raamatuloterii
rahalise toetuse eest algkooli jõululaadal.
Liidia ArumägiAlgklasside raamatukoguhoidja
Kiltsis koolis esietendus „Lumekuninganna“ uusversioonAasta lõpu
suursündmuseks on igas koolis jõulupidu. Meie koolis tähistasime
vee-randi- ja aastalõppu muinas-jutumeistri A. C. Anderseni tuntud
muinasloo „Lume-kuninganna“ lavastamisega väga tänapäevases
võtmes.
Näitemängus osales kogu koolipere – kaasa lõid nii õpilased kui
õpetajad. Eten-dusse oli haaratud huvirin-gides ja tantsutunnis
õpitu ning võimlemispeoks ette-valmistatu. Kogu etenduses oli palju
muusikat. Noorte armastusloos leidusid nii ärinaisest kiirustav
ema, ko-halikud jutumoorid kui nohi-kust teadur-prints.
Usun, et etendus pakkus osalejatele tegemislusti ja vaatajatele
rõõmu.
Merje Leemetsdirektor
Kiltsi kooli õpilane Richard Lätt oli edukas
füüsikaviktoriinilToonitamaks füüsikalise mõtlemisviisi olulisust
korraldas Tartu Ülikooli Teaduskool Teadusaasta raames 2.
detsembril esimese füüsikavõistluse “Kajakas”. Küsimusi oli nii
koolifüüsikaga seo-tud teemadel kui ka igapäevaelulistest
valdkondadest.
Võistlusele registreerus 28 kooli, teiste seas ka Kiltsi
Põhikool.
Kiltsi kooli õpilane Richard Lätt esines edukalt ja saavutas
üle-riigilisel füüsikaviktoriinil 8. klasside arvestuses 69 osalenu
seas tubli 5. koha.
Kiltsi kooli füüsikaõpetaja on Tanel Kümnik.
Merje Leemets
Põhja-Saksa Ringhääling jäädvustas Krusensterni tegevust
12. jaanuaril olid Kiltsi mõi-sas fi lmimas Põhja-Saksa
Ringhäälingu (NDR) esin-dajad. Võtte-grupp tundis p õ h j a l i k k
u huvi admiral Adam Johann von Krusens-terniga seon-duva vastu.
Saksa võt-tegruppi saa-tis Eesti Maa-ülikooli Tea-dusloo
Uuri-mise Keskuse direktor Erki Tammiksaar. Ta m m i k s a a r on
Krusens-ternide teema-ga väga hästi kursis ning ta on varem
et-tekandega esi-nenud mitmel Kiltsi mõisas toimunud rah-
vusvahelisel Krusensterni-teemalisel konverentsil. Seekord andis
Erki Tam-miksaar saate jaoks põhjaliku ülevaate Krusensterni
teadustööst.
“NDR-i toimetaja sõnul teatakse Saksamaal küll väga hästi
purjekat ni-mega Krusenstern, aga teadusmehest, kelle järgi laev on
nime saanud, tea-takse märksa vähem. Seetõttu tuldigi Eestisse seda
lünka täitma ning Kru-sensterni tegevust laiemalt uurima ja
jäädvustama,” rääkis Erki Tammiksaar.
Lisaks Kiltsile fi lmiti veel Tallinna Toomkirikus, kuhu admiral
on maetud, ja Eesti Ajalooarhiivis.
Põhja-Saksa Ringhäälingu esinda-jad olid Väike-Maarja vallas fi
lmimas juba teist korda. 2004. aastal tehti siin fi lmivõtteid
Eestit kui uut Euroopa Liidu liikmesriiki tutvustava ülevaa-te
jaoks. Tookord jäädvustati maaelu ja põllumajanduslikku tegevust
Lõo-metsade Äntu farmis ning kohtuti tol-leaegse vallavolikogu
esimehe Indrek Keskülaga, kes tutvustas paikkonna elukorraldust
laiemalt. Samuti tundis võttegrupp elavat huvi naisekandmise kui
uudse ja huvitava võistlusala vastu.
Ilve Tobreluts
Raamatuloterii pakkus osalejatele suurt huvi (Foto: Ly
Ipsberg)
-
9Jaanuar 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT
Sepad, sepikojad ja sepisedVäike-Maarja muuseum kogub andmeid
sepatöö-teemalise uurimuse koostami-seks. Temaatiline uurimus ja
näitus valmivad Pandivere päevaks (fotod, esemed). Vastuseid
küsimustele ootame 2012. aasta märtsi lõpuni.
KÜSIMUSED:
Vastaja nimi, vanus ja kontakt
SEPAD: Kas mäletate mõnda seppa? Kuidas oli sepa nimi? Kus ta
elas (küla ja talu)?
Kas sepp tegi tööd oma kodus või kellegi teise (näiteks
sepaühistu) sepikojas? Milliseid töid Teile teadaolev sepp tegi?
Kui suur oli sepa töötasu?
SEPIKOJAD: Kas Teie külas oli sepikoda? Millal Teie küla
sepikoda tegevuse lõpetas? Kus asusid ümbruskonna teised
sepikojad?
SEPISED: Kas Teil või teie vanematel/vanavanematel on/oli kodus
mõni sepis-tatud ese? Kas on teada ka eseme vanus ja valmistaja(d)?
Kas olete näinud mõnda eset sepistatavat? Kas on keegi teie
perekonnast rääkinud sepatööteemalisi mä-lestusi?
Küsimuste vastused tuua kirjalikult Väike-Maarja muuseumisse
(avatud E-R 10-17), saata postiga aadressil Pikk 3, Väike-Maarja,
46202 või elektronpos-tiaadressil [email protected]
Marju Metsmanmuuseumi juhataja
Väike-Maarja muuseum kogub aastaraamatu materjaliVäike-Maarja
muuseum on otsus-tanud 2012. aasta märtsis välja anda muuseumi
e-aastaraamatu, mis kajastaks paikkonna 2011. aas-ta lugu ja
vaataks ette 2012. aasta paikkonnas toimuvatele sündmus-tele.
E-aastaraamat, nagu sõnagi ütleb, saab olema elektrooniline –
loetav Internetis. Pabereksemp-larid on plaanitud trükkida valla
kõikidele koolidele ja raamatuko-gudele.
E-aastaraamat annab võima-luse kursis olla paikkonna looga.
Raamatus leiavad koha isikulood, külauurimused, tagasivaated
möö-dunud aastal toimunud näitustele ja paikkonna kohta avaldatud
trü-kistele. Muuseumisõprade kaas-abil saavad raamatus avaldatud ka
2011. aastal laiemat kõlapinda ja aktuaalsust saavutanud
teemad.
E-aastaraamatusse on võima-lik materjali saata 29. veebruarini
aadressil [email protected] või käsikirjaliselt Väike-Maarja
muuseumi aadressil Pikk 3, Väike-Maarja.
Marju Metsmanmuuseumi juhataja
Temaatilised õppepäevad
„Viru pael ja pastel“Eesmärk: tutvustada kohalikku toorainet ja
elavdada traditsiooni-
lisi käsitööoskusi
28.1.2012 kell 10.00-16.00 Väike-Maarja seltsimajas
(rahvamajas)
Teema: Maalamba vill
* Väike ülevaade paeladest* Maalamba vill käsitöömaterjalina,
erinevad villakiud. Annika Mic-
helson* Oma kõlavöö punumine. Juhendaja Kairi Orav
Kõlad teeme papist. Selleks on osalejal vaja kaasa võtta kaks
lah-tilõigatud mahla- või piimapaki õmblusteta külge või sama paksu
kartongi, auguraud, pliiats ja paberikäärid, ruudulist paberit,
värvilisi pliiatseid. Maalamba villast lõngad saab oma vöö jaoks
valida koha-peal.
Osavõtust teatada 27. jaanuarikstel 526 3831 või
[email protected]
Kursus on tasuta.
18. veebruaril kell 10.00-16.00 Väike-Maarja muuseumis
Teema: Kasukanahk
* Vanad kasukad* Erinevad nahad ja parkimised (näidised)*
Kasukanaha lõikamine ja õmblemine
03. märtsil kell 10.00-16.00 Väike-Maarja muuseumis
Teema: Lina
* Lina kasvatamine* Linased riided (näidised)* Oma linase ese
õmblemine
31. märtsil kell 10.00-16.00 Väike-Maarja muuseumis
Teema: Pastlanahk
* Pastlad* Nahkade lõikamine ja õmblemine (näidised)* Oma pastla
õmblemine
Lisaks õppepäevadele on programmis ka õppekäigud Eesti Rahva
Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumi koos temaatilise
eriprogram-miga
Programmi Interneti-näitus valmib juulis 2012.
Programmi läbiviimist toetab Kultuuriministeerium. Õppepäevi
korraldavad Väike-Maarja Põllumeeste Selts ja Väike-Maarja
muu-seum.
Värske õppepäevade info www.v-maarja.ee/vmpsvõi
www.v-maarja.ee/muuseum
Mälestushetked Vabadussõjas langenute mälestuseks3. jaanuaril
kell 10.30 koguneti mäles-tushetkedele Väike-Maarja Vabadus-samba
juurde. Kõlasid kirikukellad ning ausamba jalamile asetati lilled
ja süü-dati küünlad.
3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad.
Meeleheit-lik sõda oli meilt lahinguväljal nõud-nud 2121 inimelu,
haavadesse-haigus-tesse suri teist sama palju. Peale selle
mõrvatud, teadmata kadunud – ühte-kokku kuus tuhat ohvrit. Ent
edukas võitlus oli loonud võimaluse oma riigi tegelikuks
ehitamiseks.
Muuseumi juhataja Marju Metsman tuletas seda Eesti ajaloos väga
olulist hetke meelde ning kutsus kohaletul-nuid sügavuti mõtlema
n-ö sisemisele sunnile, mille ajel mälestushetki pee-takse ja
mõtlema kõigele sellele, mille nimel mindi Vabadussõtta. Neid
põhi-mõtteid tuleb tähtsaks pidada ka täna.
Ilve Tobreluts
Jõuluootus Triigi raamatukogusJõulukuu on ikka olnud aeg, kus
aasta-le tagasi vaadatakse ja kaalutakse, mis läks hästi ja mis
oleks võinud paremini minna. Jõuluaeg koosneb paljudest ilu-satest
hetkedest, mida on tore meenu-tada ja teistegagi jagada.
22. detsembril toimus Triigi raama-tukogus „Jõuluootus” –
üritus, kus mee-nutati lapsepõlvejõule nostalgiaga. On ju eestlaste
jõulutraditsioonide pärand rikkalik, aga nüüd on jõulud muutunud
kommertslikeks, valitseb lausa ostu-hullus.
Aastaid tagasi tehti palju ise ja jõu-lurõõm oli ehedam.
Peamiseks oli ikka kuusk, mis nooruses oli kõrgem, küün-lasära
pimestavam ja jõulutaadi kingi-kott suurem; oli lumekoorma all ägav
mets, saanisõit külateel, aisakellade helin, jõulutaadile salmi
lugev pesa-muna; see igale kodule eriliselt oma-ne piparkookide
lõhn, memme poolt hoole ja armastusega küpsetatud jõu-luorikas,
millest pool söödi jõuluõhtul ja osa jäi vana aasta õhtuks.
Tõdeti,
et jõuluajal igatseti kallite inimeste lähedust, lihtsat
inimlikku soojust ja südamlikkust. Peakülaliseks oli nendel õhtutel
jõulutaat.
Meid rõõmustas särasilmne jõulu-memm ja muidugi koos
kingikotiga. Taat oli jäänud koju oma reumavalusid arstima. Igaüks
meist sai salmi lugeda või soovis hoopis lauluga paki lunasta-da.
Memmel endal oli suur tantsulust jalgades. Nii organiseeris ta mitu
ühis-tantsu. Õhtu jätkus kohvilauas memme lustakate pajatuste
saatel, krõbistati piparkooke ja maiustati kringliga. Akna taga
tihenev hämarus tuletas meelde, et koduakendest kumav jõuluvalgus
ju-hatab kõik teelised õhtuks koju.
Seekord jäid raamatud ja ajakirjad laenutamata. Aga Uuel Aastal
ju kohtu-me taas raamatukogus!
Tiiu GrünthalTriigi raamatukoguhoidja
Nukitsa konkurssEesti Lastekirjanduse Keskus korraldab juba XI
korda lastekirjanduse konkurssi NUKITS, et välja selgitada laste
arvates parim Eesti lastekirjanik ja parim Eesti
lasteraamatuillustraator.
Hindama on palutud kõik kuni 16-aastased lapsed, kes täidavad
20. veebruariks hääletussedeli. Hinnatak-se 2010. ja 2011. a.
ilmunud algupärase lastekirjanduse esmatrükke.
Vahekokkuvõtte teeb Lääne-Vi-ru Keskraamatukogu lasteosakond 1.
märtsiks.
XI Nukitsa konkursi pidulik lõpe-tamine toimub 14. aprillil
Tallinnas
Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kuhu pääsevad 70 hääletuses
osalenud last, kes valitakse loosi teel.
Väike-Maarja raamatukogus on välja pandud kõik meil leiduvad
selle perioo-di lasteraamatud. Palume tulla ja öelda oma arvamused
paari viimase aasta lastekirjanduse kohta, hääletades kõi-ge enam
meeldinud raamatu ja illust-ratsioonide poolt.
Irma Raatmaraamatukogu direktor
Kunstiringi töödest seati üles näitusVäike-Maarja rahvamaja
jalutussaa-lis avati detsembrikuu lõpus kunsti-õpetaja Maie Lepiku
kunstiringides osalejate tööde näitus.
Maie Lepiku juhendamisel alustasid Väike-Maarjas oktoobrikuus
tööd kaks kunstiringi: üks täiskasvanutele, teine õpilastele. Koos
käiakse kord nädalas gümnaasiumi keemiaklassis, kus on sobivad
tingimused maalimisega tege-lemiseks.
Kummaski rühmas kokku käib usi-nasti paarkümmend osalejat. Enam
kui kahekuuse tegevusega oli juba päris palju jõutud ja ringitöös
osalejatel oli,
mida näitusele välja panna.Maie Lepik on kunstiga tegelenud
suurema osa oma elust. Viimati juhen-das ta kunstiringe Saku
huvikeskuses. Seal valminud fantastilistest töödest andsid tema
õpilased tänutäheks õpe-taja pühendumise eest välja lummava
kunstiraamatu, milles kajastuv loob il-meka pildi kunstiringi
tegevuse mitme-kesisusest, põnevusest ja võimalustest.
Näitus jääb rahvamajas avatuks veebruarikuu lõpuni.
Külastage!
Ilve Tobreluts
Osake näitusest. Autorid: Vella Lilleberg, Inge Lehtlaan,Urve
Salumäe ja Kaie Kivistu (Foto: Aare Treial)
-
10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2012.a.
Georg Lurichi nimelised Väike-Maarja valla meistrivõistlused
jõutõstmisesHead jõutõstmise sõbrad, 29. märtsil 2012 kell 14.00
toimuvad Triigi spor-dihoones neljandad valla meistrivõist-lused
jõutõstmises. Kuna suurem huvi ala vastu paistab olevat noorematel
mehepoegadel, siis sai sisse toodud uus kaalukategooria – mehed
kuni 80 kg. Kõik, kes soovivad näpunäiteid või mõnda asjalikku
treeningkava, et end veelgi paremasse vormi viia, võite jul-gelt
minuga ühendust võtta. Allpool on olemas minu e-mail, telefoni
number ning olen kättesaadav Facebookis.
Väike-Maarjas on viimasel ajal ol-nud suur jalgpallibuum ning
raskejõus-tikku harrastatakse vähem kui eelneva-tel aastatel,
rääkimata eelmise sajandi algusest, kui Lurich veel tegutses. Kuid
eks peavad pallivõluridki teadma, et jõusaalita tugevaks ei saa
ning isegi Eesti tippu ei jõua. Seepärast kutsun kõiki võistlema,
kel vähegi kokkupuu-teid jõusaaliga ning kes soovivad end proovile
panna.
Alade järjestus on selline: kangiga kükk, lamades
rinnaltsurumine ja jõutõmme.
Kaalukategooriad on järgmised:I - mehed kuni 80 kgII - mehed
80-90 kgIII - mehed üle 90 kg
Eelnevalt palun osalejatel registree-ruda e-mailile:
[email protected] või tel 5358 6394 (Raivo Tammus).
NB!Iga ala jaoks on võistlejal kolm kat-
set ning lisaks üks varukatse kõikide alade peale kokku. Seega
peab täpselt läbi mõtlema, mis raskustega katseid sooritada ning
millisel alal varukatse käiku võtta. Surumissärki ja tõstetri-kood
pole lubatud kasutada. Jõutõst-mise rihmad, tõstevöö,
põlve-randme-sidemed ja talk on lubatud.
Raivo Tammus
Sündmuste kalender27. jaanuaril kell 18.30 koh-
tuvad Väike-Maarja spordihoones Lääne-Virumaa
korvpallimeist-rivõistluste sarjas Väike-Maarja Gümnaasium ja BC
Tarvas/Rakvere Spordikool. Info Ants Rikberg, tel 529 0745
29. jaanuaril kell 14.00 kohtu-vad Simuna spordihoones
Lääne-Virumaa korvpallimeistrivõistluste sarjas Simuna Ivax ja
Kirde Kaitse-ringkond. Info Hillar Kasu, tel 524 8658
30. jaanuaril kell 18.00 toimu-vad Triigi spordihoones valla
meist-rivõistlused koroonas, III etapp. Info Ants Rikberg, rel 529
0745
31. jaanuaril kell 19.30 koh-tuvad Väike-Maarja spordihoones
Lääne-Virumaa korvpallimeist-rivõistluste sarjas Väike-Maarja
ReinPaul ja Simuna Ivax. Info Ants Rikberg, tel 529 0745
2. veebruaril kell 13.00 Tartu rahu aastapäeva tähistamine
Väi-ke-Maarja Vabadussõja mälestus-samba juures. Info Aare Treial,
tel 506 5421
2. veebruaril kell 19.15 koh-tuvad Väike-Maarja spordihoones
Lääne-Virumaa korvpallimeistri-võistluste esiliigas Väike-Maarja
Päästekool ja Rakke SK. Info Ants Rikberg, tel 529 0745
3. veebruaril kell 19.30 koh-tuvad Väike-Maarja spordihoones
Lääne-Virumaa korvpallimeistri-võistluste sarjas Balti Betoon ja
Rakvere ViKe. Info Ants Rikberg, tel 529 0745
6. veebruaril kell 18.00 toimu-vad Tamsalu lasketiirus valla
meist-rivõistlused laskmises, II etapp. Info Ants Rikberg, tel 529
0745
10. veebruaril kell 19.30 koh-tuvad Väike-Maarja spordihoones
Lääne-Virumaa korvpallimeistri-
võistluste sarjas Balti Betoon ja RLV Massive. Info Ants
Rikberg, tel 529 0745
11. veebruaril kell 11.00 Triigi spordihoones valla
meistrivõist-lused kabes. Info Ants Rikberg, tel 529 0745
11. veebruaril kell 17.00 kohtu-vad Simuna spordihoones
Lääne-Virumaa korvpallimeistrivõistluste sarjas Simuna Ivax ja
Vinni Tam-med. Info Hillar Kasu, tel 524 8658
11. veebruaril kell 19.00 kohtu-vad Simuna spordihoones
Lääne-Virumaa korvpallimeistrivõistluste esiliigas Määri küla ja
Väike-Maarja Päästekool. Info Hillar Kasu, tel 524 8658
12. veebruaril kell 13.00 kutsub klubi Härmalõng kõiki
Väike-Maarja rahvamajja. Laulavad Maret Kiissa ja Maie Peier,
klaveril Therese Raid. Lauldakse soovilaule ja tutvusta-takse
nukuteatri nukke. Pääse 1,60 eurot. Info Väike-Maarja rahvama-ja,
telefonid 326 1837, 5302 4437, e-mail [email protected]
14. veebruaril kell 19.00 kohtu-vad Simuna spordihoones
Lääne-Virumaa korvpallimeistrivõistluste esiliigas Simuna Artiston
ja Ferrel. Info Hillar Kasu, tel 524 8658
17. veebruaril kell 18.00 koh-tuvad Väike-Maarja spordihoones
Lääne-Virumaa korvpallimeist-rivõistluste sarjas Väike-Maarja
Gümnaasium ja RLV Massive. Info Ants Rikberg, tel 529 0745
17. veebruaril kell 19.30 koh-tuvad Väike-Maarja spordihoones
Lääne-Virumaa korvpallimeistri-võistluste sarjas Balti Betoon ja
Vinni Tammed. Info Ants Rikberg, tel 529 0745
18. veebruaril kell 18.00 Väike-Maarja rahvamaja isetegevuslaste
stiilipidu „ENSV“. Tantsuks ansam-
bel Vana Kallim. Oodatud on kõik isetegevuslased, seltsid ja
seltsin-gud. Info Kalev Pärtelpoeg, tel 326 1837
18. veebruaril kell 19.00 Simu-na rahvamajas SÕBRAPIDU. Kok-ku
saavad “Sõbrad Idast”. Õhtut veab ja vägesid juhatab ansambel
“Törts”. Osalustasu 5 eurot. Pääs-med eelmüügis Simuna rahvama-jas.
Osalemissoovist teada anda 15. veebruariks. Info Auli Kadastik, tel
323 7217
20. veebruaril kell 11.00-15.30 Väike-Maarja rahvamajas
doonori-päev.
23. veebruaril kell 12.00 Vaba-riigi aastapäeva tähistamine
Simu-na Vabadussõja mälestussamba juures, kell 12.30 Vabariigi
aasta-päevale pühendatud pidulik kont-sert-aktus Simuna rahvamajas.
Info Auli Kadastik, tel 323 7217
23. veebruaril kell 12.00 Vaba-riigi aastapäeva tähistamine
Väike-Maarja Vabadussõja mälestussam-ba juures. Info Väike-Maarja
rahva-maja, telefonid 326 1837, 5302 4437, e-mail
rahvamaja@v-maarj