Funktsionalism ja konstruktivism 1920.a. ja Lääne-Euroop_ kunst 1920-1940

Funktsionalism ja Konstruktivism 1920. aastatel

&Lääne-Euroopa kunst

1920-1940

Kadi Kivi ja Grete Madisson

Funktsionalismi ja Konstruktivismi eeldused

Pärast sõda tundus kunstnikele lubamatuna peenutsemine, ilustamine ning ornamentika

Ei tahetud luua enam peenutsevale eliidile, vaid rahvamassidele

Sooviti luua süsteemi, selleks kasutati geomeetrilisi vorme (eeskuju sõjaeelne kubism)

Keskkond oli eriti soodne Saksamaal ja Venemaal

Funktsionalism Saksamaal

Funktisonalismi sünnipaik oli 1919.a avatud uus kunstikool “Bauhaus”, (rajajaks Walter Gropius) kus õpetati visuaalseid kunste

Loobuti ornamentidest ja kaunistustest, kuna esemete vorm pidi tulenema nende funktsioonist

Tunnusjoonteks: standardsus, isikupära, põhivahendite kasutamise täpsus, vormide geomeetriline selgus ja lihtsus, erinevate materjalide omapära maksimaalne arvestamine ja tootmise majanduslik põhjendatus

Kuulsamad Bauhausi kunstnikud: Ludwig Mies von der Rohe, V.Kandinsky, P.Klee

Konstruktivism Venemaal

Kunstnikud uskusid kommunistlikku utoopiat või lootsid aidata luua paremat ühiskonda

Kunst pidi looma uusi vorme ja ehitama (konstrueerima) uut elukeskkonda

Kujund konstrueeriti geomeetrilistest elementidest Teos pidi osalema esemete tootmises või miitingute

kujundustes, trükiplakatites, konstruktivistlikes monumentides Arhitektuuris eelistati lihtsaid risttahukakujulisi mahtusid Kuulsamad kunstnikud: Vladimir Tatlin, Aleksandr Rodtšenko,

El Lissitzky, vennad Antonie Pevsner ja Naum Gabo

Funktsionalism ja Konstruktivism Euroopas

Hollandis oli ajakiri “De Stijl”(stiil), mille ümber koondus samanimeline kunstnike rühmitus

Kunstnikke ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid. Pelgasid dekoreerimist.

Tunnustati horisontaalseid ja vertikaalseid jooni ning kolme puhast põhivärvust. Hiljem ka 45 kraadiseid nurki

Kuulsamad kunstnikud: Theo van Doesburg, Gerrit Thomas Rietvald, Amedee Ozenfant, Charles Edouard Jeanneret ja teised

Bauhausi hoone Saksamaal

Bauhausis disainitud kannud

Vennad Vesininid. Ajalehe “Leningardskaja Pravda” Moskva büroo hoone projekt

Vladimir Tatlin. III Internatsionaali monumendi makett.

Aleksandr Rodtšenko. Reklaam Mosselpromi hoone välisseinal

El Lissitzky. Kõnepult.

Theo van Doesburg. Kompositsioon

Gerrit Rietveldi tool

Gerrit Thomas Rietveld ja Truus Schröder-Schröder. Schröderi maja ja interjöör Utrechtis, Holland.

Amedee Ozenfant. Kooskõlad.

Le Corbusier ja Pierre Jeanneret. Villa Savoye.

Antonie Pevsner. Dünaamiline projektsioon. Pronks.

Naum Gabo. Esimene konstrueeritud pea.

Kokkuvõte funktsionalism ja konstruktivism

Kaunistustest ja ornamentidest loobumine Kunsti esemete vorm tulenes funktsioonist Geomeetriliste elementide selgus ja lihtsus Kunst pidi looma vorme ja konstrueerima

keskkonda Kunst oli igapäeva elu tähtis osa

Lääne-Euroopa kunst 1920-1940

Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaks Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis

Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingut pakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormiline esemete tootmine (koolkond “Bauhaus”)

Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-ja raamatukujunduse ning tarbekunsti vallas)

1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismist lähtunud purism

Kunsti tunnusjooned

Jäljendati nähtavat maailma Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) Hinnati maalilist ilu Värvivalik subjektiivne ja joonistus

vabam(modernistlik realism) Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaid

kuidas seda kujutati

Saksamaa kunst

“Bauhaus”´i koolkonnas juhtis ühiskondlik optimism, utopism, mujal aga valitses ekspressionism(sõjakoleduste prohvetlik hoiatus)

Sünged karikatuursed teosed, pinge ja dramatism Maaliti elu pahupoolest(O. Dix, M. Beckmann, K.

Kollwitz) Nurgelised joonistused ja rahutu ebaloomulik

kloriit(E. Barlachi, W. Lehmbrucki) Inimfiguurid moonutatud

Suurbritannia kunst

Mõju moodsat kunsti toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel(H. Read),kes pooldasid postimpressionismi

1930. a algas suur tõus Inglise skulptuurikunstis, kus kujutati abstraktset elavat loodust(H. Moore, B. Hepworth)

Itaalia kunst

Antiigi eeskujude järgimine(uusklassitsism, eriti arhitektuuris)

Suursuguste ideaalide kehastamine Futuristid säilitasid võimaluse omapärasele

loomingule, mis kajastas Itaalia dünaamikat

Wilhelm Lehmbruck. Põlvitav naine.

Auguste Herbin. Kompositsioon.

Ernst Barlach. Kättemaksja.

Pablo Picasso

Pablo Picasso. Kolm tantsijat(vasakul) ja Igor Stravinski(paremal).

Pablo Picasso. Guernica.

Henri Matisse

Henri Matisse. Suur lamav akt(vasakul) ja muusika(paremal).

Amadeo Modigliani

Amadeo Modigliani. Istuv akt(vasakul) ja punapäine naine.

Fernand Leger. Kolm naist.

Marc Chagall

Marc Chagall. Mina ja küla(vasakul) ja sünnipäev(paremal).

Georges Rouault. Passioon.

Tamara de Lempicka. Autoportree.

Georges Grosz. Ühiskonna alustalad(vasakul)

Kokkuvõte Lääne-Euroopa kunstist aastatel 1920-1940

Lääne-Euroopa kunstipealinn oli Pariis Pariisis domineeris ilutsev kunst ning võeti

omaks modernistlikud uuendused Saksamaal juhtis ekspressionism(va

“Bauhaus”) Suurbritannias pooldati moodsat

kunsti(skulptuur) Itaalia kunsti märksõnaks oli antiigi järgimine