Ettekanne Marja ja puuviljakasvatuse taimekaitse Kahu 2010.ppt...Saagi näitajad 1. Sort ‘Polka’ andis kolmel saagiaastal kokku nii mahe kui ka tavavariandis taime kohta 1,3 kg

MARJA MARJA MARJA MARJA ––––JA PUUVILJAKASVATUSE JA PUUVILJAKASVATUSE JA PUUVILJAKASVATUSE JA PUUVILJAKASVATUSE TAIMEKAITSE TÄIUSTAMINE NING TAIMEKAITSE TÄIUSTAMINE NING TAIMEKAITSE TÄIUSTAMINE NING TAIMEKAITSE TÄIUSTAMINE NING

VÕRDLEV UURIMINE TAVAVÕRDLEV UURIMINE TAVAVÕRDLEV UURIMINE TAVAVÕRDLEV UURIMINE TAVA---- JA JA JA JA MAHEVILJELUSESMAHEVILJELUSESMAHEVILJELUSESMAHEVILJELUSES

2003200320032003----2008200820082008

Projektis osalesid:

Kersti Kahu; Heljo Jänes,

Koidu Kelt, Anne Luur

Eesmärk

1. Marja- ja puuviljakultuuride mahe- ja tavaviljeluse võrdlemine;

2. Uute looduslike ja keemiliste tõrjepreparaatide kasutamine marja- ja puuviljakultuuride taimekaitses;kasutamine marja- ja puuviljakultuuride taimekaitses;

3. Erinevate püüniskultuuride katsetamine (peletus-, ahvatlus- ja püünistaimed)

3. Erinevate probleemide väljaselgitamine ja lahenduste otsimine.

Katsed, kus projekti kaasosalus

1. Maasika, musta –ja punasesõstra ning õunapuu tava- ja maheviljeluse võrdluskatse 2002.aasta;

2. Maheviljeluse musta sõstra masinkoristuskatse 2. Maheviljeluse musta sõstra masinkoristuskatse 2006.aasta sügisel;

3. Ploomi- ja maguskirsipuu maheviljeluse sordivõrdluskatse 2007.aasta kevad;

4. Õunapuu maheviljeluse sordi- ja vegetatiivaluste võrdluskatse 2008.a. kevadel

Haigus- ja kahjuritõrje, väetamine2003-2008

Tavavariant: Tavavariant: Tavavariant: Tavavariant:

KahjuritõrjeKahjuritõrjeKahjuritõrjeKahjuritõrje: Envidor ;Envidor ;Envidor ;Envidor ; TFX+TLYFTFX+TLYFTFX+TLYFTFX+TLYF, Fastac 50Fastac 50Fastac 50Fastac 50, Mavrik,Mavrik,Mavrik,Mavrik, Actara 25 WG, Decis 2,5 Actara 25 WG, Decis 2,5 Actara 25 WG, Decis 2,5 Actara 25 WG, Decis 2,5 ECECECEC

Haigustõrje: Euparen WP50, Topas 100EC, Score 250EC, Haigustõrje: Euparen WP50, Topas 100EC, Score 250EC, Haigustõrje: Euparen WP50, Topas 100EC, Score 250EC, Haigustõrje: Euparen WP50, Topas 100EC, Score 250EC, ZatoZatoZatoZato, Teldor, Flint Multi Teldor, Flint Multi Teldor, Flint Multi Teldor, Flint Multi WG68,8WG68,8WG68,8WG68,8----

Väetamine: Väetamine: Väetamine: Väetamine: OPTICROP (21-6-12 +S+Mg+B); CROPCARE (6-14-23); maasika leheväetis 1,5 % , kaltsiumnitraati 1,0 %, CROPCARE (3-11-20), NitraBor

Umbrohutõrje: Umbrohutõrje: Umbrohutõrje: Umbrohutõrje: mehaaniline , Basta 150SLBasta 150SLBasta 150SLBasta 150SL

Mahevariant: Mahevariant: Mahevariant: Mahevariant: Mahevariant: Mahevariant:

KahjuritõrjeKahjuritõrjeKahjuritõrjeKahjuritõrje: NeemAZALNeemAZALNeemAZALNeemAZAL----T/S, Röövlestad (Thripex), Kõrvenõgese leotis, T/S, Röövlestad (Thripex), Kõrvenõgese leotis, T/S, Röövlestad (Thripex), Kõrvenõgese leotis, T/S, Röövlestad (Thripex), Kõrvenõgese leotis, peibutustaimed, peibutustaimed, peibutustaimed, peibutustaimed,

Haigustõrjeks: Allgrow 1,5 % lahus, kõrvenõgese leotisHaigustõrjeks: Allgrow 1,5 % lahus, kõrvenõgese leotisHaigustõrjeks: Allgrow 1,5 % lahus, kõrvenõgese leotisHaigustõrjeks: Allgrow 1,5 % lahus, kõrvenõgese leotis

Väetamine: Allgrow, Algomin (1Väetamine: Allgrow, Algomin (1Väetamine: Allgrow, Algomin (1Väetamine: Allgrow, Algomin (1----7777----15+33CaO), Algomin ÖKO, Biolan, 15+33CaO), Algomin ÖKO, Biolan, 15+33CaO), Algomin ÖKO, Biolan, 15+33CaO), Algomin ÖKO, Biolan, Dolomiidijahu.Dolomiidijahu.Dolomiidijahu.Dolomiidijahu.

Umbrohutõrje: mehaaniline, peenravaipUmbrohutõrje: mehaaniline, peenravaipUmbrohutõrje: mehaaniline, peenravaipUmbrohutõrje: mehaaniline, peenravaip

Katsevariantide kirjeldus

Kontroll- toimus ainult mehaaniline umbrohutõrje ning haigete ja

katkiste okste väljalõikamine. Väetisi ja tõrjevahendeid sellel variandil ei kasutatud

Mahe- (istutuseelselt 120 t/ha kõdusõnnikut + kasvu ajal Mahe- (istutuseelselt 120 t/ha kõdusõnnikut + kasvu ajal

looduslikud väetised ja looduslik taimekaitse vastavalt vajadusele)

Tava- (istutuseelselt 500 kg/ha kaaliumkloriidi ja 1200 kg/ha

superfosfaati + kasvu ajal mineraalväetised, keemiline umbrohutõrje ja taimekaitse

Maasikakatse 2002-2006

Variandid:

1. Kontroll

2. Mahe

3. Tava

Sordid:Sordid:

1. Polka

2. Bounty

3. Korona

4. Senga Sengana

Istutusskeem 1,2m x 0,35 cm

Katses uuriti ja hinnati

1. Õievarte ja õite arv;

2. Õite külmakahjustust;

3. Maasika-õielõikaja ja maasika-lesta kahjustust;

4. Peeti variantide ja sortide osas eraldi saagiarvestust (kvaliteetne ja ebakvaliteetne, eraldi hinnati hahkhallituse kahjustust);

5. Marja mass;

6. Määrati marjade keemiline koostis (C-vitamiin, mahla kuivaine, tiitritavad happed, üldsuhkur, suhkru/happe;

7. Igal aastal määrati mulla toitainete sisaldus.

8. Maapinnal elavate jooksiklaste esinemissagedust.

Maasika-õielõikaja- ja külmakahjustusVariant Sort Maasika õite kahjustuse %

Maasika-õielõikajast Külmast

2004 2005 2006 2004 2006

Kontroll Polka 10 24 20 2 5

Bounty 11 31 37 13 2

Korona 12 28 45 27 1

Senga Sengana 4 25 21 12 1

Mahe Polka 9 33 25 3 3

Bounty 13 39 34 11 1

Korona 16 32 35 32 3


Tava Polka 18 20 15 6 5

Bounty 18 22 14 8 3

Korona 19 24 16 18 3


Saagi näitajad

1. Sort ‘Polka’ andis kolmel saagiaastal kokku nii mahe kui ka

tavavariandis taime kohta 1,3 kg

402

439

353

587

484510

366527

476

400

90

126

145

165

273

136

101

210

215

318

143

170

132

180

212193

193

130

182

600

800

1000

1200

1400

Kva

litee

tne

saak

taim

elt,

g

kohta 1,3 kg kvaliteetseid marju.

450313 246 270

583417

252 252

463 383223

437320 376 377

499371

240 320

362

268337

353

312 360524 342

366 400

368

402145

0

200

400

600

Pol

ka

Bou

nty

Kor

ona

Sen

ga

Pol

ka

Bou

nty

Kor

ona

Sen

ga

Pol

ka

Bou

nty

Kor

ona

Sen

ga

Kon

trol

l

Mah

e

Tav

a

Pol

ka

Bou

nty

Kor

ona

Sen

ga

Kontroll Mahe Tava Variantidekeskmine

Sortide keskmine

Variandid ja sordid

Kva

litee

tne

saak

taim

elt,

g

2004 2005

2006

Järeldused

1. Maasikas on kultuur, mis sobib mahedalt kasvatada;

2. Sortide valik oluline. Meie katses osutusid parimateks sordid ‘Polka’ ja ‘Bounty’;

3. Mida vanemaks maheistandus saab, seda suurem on maasika-õielõikaja kahjustus. Samuti sõltub kahjustuse ulatus sordist.ulatus sordist.

4. Mahe maasikaistanduse iga peaks olema lühem kui tavaistandiku iga (maksimaalne 3 saaki)

5. Mahe variandis suurenes aasta aastalt jooksiklaste arvukus ja liigiline koosseis.

5. Haigus- ja kahjuritõrjes andsid tavaviljeluses häid tulemusi preparaadid Teldor ja EnvidorTeldor ja EnvidorTeldor ja EnvidorTeldor ja Envidor

Musta- ja punasesõstra katse 2002-2007

Variandid:

1. Kontroll

2. Mahe

3. Tava

Sordid:

1. Öjebyn

2. Pamjati Vavilova

3. Zagadka

4. Hollandi punane

5 Jonkeer van Tets

Istutusskeem: 3,5 m x 1,2 m


1. Fenoloogilised vaatlused

2. Õite arv kobaras

3. Õite ja marjaalgmete varisemise protsent

4. Põõsa saak

5. 100 marja mass

6. Sõstra pahklesta kahjustust

7. Marjade toiteväärtust

8. Lehtede toitainete sisaldust

9. Mulla toitainete sisaldust

Mulla toitainete sisaldus musta sõstra katsesVar. Aasta pH P

mg/kg

K

mg/kg

Ca

mg/kg

Mg

mg/kg

Cu

mg/kg

B

mg/kg

Kont

roll

2003 5,7 220 219 1045 64 3,8 0,4

2006 5,8 216 288 1030 93 4,8 0,5

Mahe 2003 5,7 206 221 1120 74 4,0 0,4

2005 5,5 236 219 1040 94 4,6 0,3

2006 5,7 210 174 938 88 4,7 0,4

Tava 2003 6,3 221 196 1270 71 4,3 0,4

2005 5,9 202 212 1060 102 3,9 0,4

2006 6,7 189 231 1340 99 3,7 0,5

Tulemused

Õite – ja viljaalgmete varisemine sõltus usutavalt nii sordist, aastast kui ka kasvatusviisist .

Musta sõstra õite varisemine kobaras aastatel 2004-2006

10152025303540

Kah

just

use

prot

sent

aa

ab

bb

cc

c

kasvatusviisist . Sortide keskmisena oli õite – ja marjaalgmete varisemine suurem sordil ‘Zagadka’ (30,4%)

05

10

Öje

byn

Pam

jati

Vav

ilova

Zag

adka

2004

2005

2006

Con

trol

Org

anic

Con

vent

ion

Average effect ofcultivare

Average effect of year Average effect ofvariants

Kah

just

use

prot

sent

Saak põõsalt

‘Pamjati Vavilova’, katseaastate keskmisena

kontroll-4,7 kg;

mahedas 5,9 kg,

Musta sõstra keskmine põõsa saak, kg aastatel 2004-2006.

3,3

7,2

3 4,1

7,8

3,56,3

7,5

4,45 5,8

3,14,6

7,5

1,3 1,7

4

1,43

5,2

2

4,8

6,3

2,33,2

4,4

1,6

3,1

5,2

4

68

101214

161820

Saa

k põ

õsal

t, kg

mahedas 5,9 kg,

tavas- 6,0 kg 1,5 1,5 2,8 2 1,74,6

1,6 2,24,2

1,9 2,8 2,7 1,7 1,83,8

2,7 3,3 3 4,1 3,5 4,43,1

4,6

024

Öje

byn

Zag

adka

Pam

jati

Vav

ilova

Öje

byn

Zag

adka

Pam

jati

Vav

ilova

Öje

byn

Zag

adka

Pam

jati

Vav

ilova

Kon

trol

l

Mah

e

Min

eraa

lväe

tis

Öje

byn

Zag

adka

Pam

jati

Vav

ilova

Kontroll Mahe Mineraalväetis Variantidekeskmine

Sortidekeskmine

2006

2005

2004

Järeldused

1. Sõstra-pahklesta kahjustus katses oli minimaalne.

2. Viljade keemiline koostis sõltus eelkõige ilmastikust ja sordist, vähem kasvatusviisist. Meie katses oli usutavalt rohkem C-vitamiini sordil ‘Pamjati Vavilova’

3. Katsetulemuste põhjal võib väita, et punane sõstar ei ole perspektiivne kultuur maheviljeluses. Esineb kahjureid, mida mahedas raske tõrjuda (sõstra- klaastiib, sõstra nõvakoi, karusmarja-lehevaablane, sõstra-kublatäi, jne). Eriti tuleb see ilmsiks istanduse lehevaablane, sõstra-kublatäi, jne). Eriti tuleb see ilmsiks istanduse vananedes

4. Saagikuselt jääb punane sõstar mahedas suuresti alla tavakasvatusele. Näiteks: sordi ‘Jonkeer van Tets’ keskmine põõsasaak mahedas oli 2007. aastal 0,9 kg, tavas aga 4,8 kg.

Õunapuu katse 2003-2008

Variandid:

1. Kontroll

2. Mahe

3. Tava

Sordid:

Krista

Katre

Kata3 (Madli)

Kallika

Liivika

Istutusskeem: 3,5 m x 3,0 m


1. Fenoloogilised vaatlused

2. Mõõdeti tüve ümbermõõt ja üheaastaste okste pikkus

3. Lehtede ja viljade nakatumist õunapuu-kärntõvest

4. Saagi arvestust puude lõikes

5. Õielõikaja ja õunamähkuri esinemist

Järeldused

1. Õige sortide valik (õunapuu-kärntõvele vähem vastuvõtlikud sordid)-Krista, Liivika, Katre

2. Vajalik õunapuu-õielõikaja ja õunamähkuri tõrje (feromoonpüünised, liimpüünised jne)

3. Katses olnud keemilistest preparaatidest andis häid tulemusi õunapuu-kärntõve tõrjel Zato.

Katsest saadud tulemusi on

1. tutvustatud õppepäevadel ja mahe loengutel

2. koostatud väljaanne ,,Mahepõllumajanduslik marja-ja puuviljakasvatus”

3. musta sõstra katse kohta on kirjutatud SI artikkel

4. katsetulemusi on tutvustatud rahvusvahelistel seminaridel

Soomes,Norras, Lätis

5. artikleid on avaldatud teadustööde kogumikus Agronoomia, Aiatargas, Eesti Päevalehes ja Mahepõllumajanduslehes.

Katseandmete kogumine jätkub

2. Mahe musta sõstra masinkoristuskatse, rajatud 2006.a. sügisel.

5 sorti: ‘Pamyati Vavilova’, ‘Titania’5 sorti: ‘Pamyati Vavilova’, ‘Titania’

‘Intercontinental’, ‘Ben Lomond’, ‘Ben Alden’

Istutusskeem: 3,5 m x 0,80 cm, kaks varianti (turbamultšiga ja ilma), kolm kordust, korduses 25 põõsast.

3. Ploomipuu mahekatse rajatud 2007.a kevadel

Katses kaks erinevat kasvatusviisi:

Must maa;

Peenravaip.

Kaks erinevat alust:

Vegetatiivalus:St. Julien A

Seemikalus haraline ploomipuu

Kuus sorti

Eurasia 21, Ave, Suhkruploom, Victoria,

Renklod Haritonovoi, Jubileum

Mahe magusa kirsipuu katse rajatud 2007.a kevad

Katses kaks erinevat kasvatusviisi:

Must maa;

Peenravaip.Peenravaip.

Vegetatiivalus Gisela5

Sordid: Elle, Mupi, Polli murel, Piret, Tontu, Arthur

Katse eesmärk

Ploomi- ja maguskirsipuu viljelustehnoloogia uuendamine kvaliteetsema ja keskkonnasäästlikuma toodangu

saamiseks

KatseKatseKatseKatsessss läbiviidavad määramised ja analüüsidläbiviidavad määramised ja analüüsidläbiviidavad määramised ja analüüsidläbiviidavad määramised ja analüüsid

Kasvunäitajad: tüve ristlõike pindala, ühe aastaste võrsete pikkus;

Fenoloogilised vaatlused: pungade puhkemine, õitsemise algus ja lõpp, tolmeldajate putukate lendlus, lehtede varisemine;

Haiguste ja kahjurite esinemine;

Saaginäitajad: kvaliteetne ja ebakvaliteetne saak puult, vilja mass;

Vilja biokeemilised analüüsid;

Mulla-ja leheanalüüsid.

Katse 4. Erinevatel vegetatiivalustel paljundatud õunapuusortide sobivuse uurimine maheviljeluses,

rajatud 2008.a. kevadKatse rajatud: 2008. a. kevadel (üheaastaste istikutega)

Katses kolme vegetatiivalusega: MM 106; M 26; B9

Katses 13 sorti: LIIVIKA; MAIKKI; SPUTNIK; TIINA; KATRE; AMOROSA; FORELE; KAIMO; ALESJA; KATRE; AMOROSA; FORELE; KAIMO; ALESJA; VALGE KLAAR; AUKSIS; KRISTA, TALVENAUDING

Katse eesmärk:Vegetatiivalustel paljundatud erinevate õunapuusortide mahedalt kasvatamine kvaliteetsema ja keskkonnasäästlikuma toodangu saamiseks

Katsel läbiviidavad määramised ja analüüsid

• Kasvunäitajad: tüve ristlõike pindala, ühe aastaste võrsetepikkus;

• Fenoloogilised vaatlused: pungade puhkemine, õitsemisealgus ja lõpp, tolmeldajate putukate lendlus, lehtedevarisemine;

• Haiguste ja kahjurite esinemine. (peamiselt õunapuu-• Haiguste ja kahjurite esinemine. (peamiselt õunapuu-kärntõbi, õunapuu-õielõikaja, õunamähkur ja õunakoi).

• Saaginäitajad: harvendamine, kvaliteetne jaebakvaliteetne saak puult, vilja mass;

• Vilja biokeemilised analüüsid;• Viljade säilivus.• Mulla-ja leheanalüüsid.

Veidi ka rahast

2003-2008 eraldatud summa: 550000 krooni

1. Töötasud + maksud: 330771 krooni

2. Administreerimiskulud: 102000 krooni

3. Komandeeringud: 32300 krooni

4. Katsega seotud kulutused (taimmaterjal, väetised, kemikaalid, harimine): 84929 krooni

Tänan tähelepanu eest

Ettekanne Marja ja puuviljakasvatuse taimekaitse Kahu 2010.ppt...Saagi näitajad 1. Sort ‘Polka’ andis kolmel saagiaastal kokku nii mahe kui ka tavavariandis taime kohta 1,3 kg

Documents