ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias … · 2018. 12. 19. · ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias Nr. 2388 14. detsember 2018 asutatud 1947 Järgmine Eesti

ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias www.eestihaal.co.uk

Nr. 2388 14. detsember 2018 asutatud 1947

Järgmine EestiHääl ilmub

16. jaanuarilKaastööd ja kuulutused

palume hiljemalt7. jaanuariks

JõulupiduLeicesterisFestival ‘EstoniaNow’ Glasgows

1

ÜmarlaudLondonisSaatkonnasEesti uudised

JõulutervitusedAdvent 2018

3

JõuluturgTallinnasLaste jõulu-joonistused

J Õ U L U P I D U L E I C E S T E R I E E S T I M A J A S 1. detsembril

Eesti Hääle toimetus onavatud esmaspäevast

reedenikell 11.00 kuni 16.00.

Tel: 0115 8776877Teistel aegadel palumevõtta ühendust e-posti

teel.

Ma olen Eesti Häälele mitmeid artikleid kirjutanud, sealhulgas kajõulupidudest. Olin aga seekord kimpus, et millest kirjutada.Jõulupeod käivad meil Eesti Majas igal aastal sama plaani järgi.Külalised leiavad pikkade kaetud laudade taga oma nimekaardigakohad, vestlevad tuttavate ja lauakaaslastega. Õhtu avataksepiduliku kõnega, mille järel serveeritakse traditsioonilistjõulurooga. Laualt ei puudu sealiha, praekapsas, verivorstid,pohlamoosid, kõrvitsasalat ja veinipudelid. Paljud toiduained jabaaris pakutavad eesti joogid on just selleks puhuks Eestisttellitud.Kui kõhud head-paremat täis, teab ka jõuluvana uksele koputada.Lastel on siis võimalus esineda luuletuste ja lauludega ning kõikesinejad saavad tänutäheks kingikotid. Peale jõuluvana lahkumiston sobilik loosida loterii auhinnad ning nii on ka täiskasvanuilvõimalik endale kingitused saada.Baar on alati avatud nii kaua kui pidulisi jagub ja kui toidunõudkoristatud, siis vabastatakse tantsupõrand laudadest, ettantsukeerutajatele ruumi teha.

Ja nii ma siis mõtisklesingi selle üle, et kui kõik jõulupeod toimuvadsama plaani järgi, siis mis on see, mis selle aasta peo omanäolisekstegi. Ja eriline ta ju siiski oli.On tõsi, et keeletoa lapsed olid selleks aastaks veelgi rohkem lauleõppinud. Esinemise kogemust neil väikestel tublidel eestlastel natukenapib, nii et väike esinemise närv oli sees. Loodan, et see jäisuuremas jaos pealtkuulajatel märkamata. Igal aastal on ka peostosavõtjad veidi erinevad. See teeb peo mõnusaks ja tore on alati uusitutvusi sobitada.Kas sellest siiski piisabki omanäolisuseks?Peale väikest kaalumist jõudsin aga arusaamisele,et ma vaatasinkogu üritusele täiesti vale nurga alt. Tegu on ju traditsioonilisejõulupeoga! Traditsioon ise tingib, et kogemus oleks eelnevateaastatega sarnane. Kas te kujutate ette, kui jõululaualt puuduksverivorst või praekapsas? Eriline ja omanäoline võibolla tõesti agamitte see “õige” jõulupidu. Nii jäigi mu süda rahule, et järjekordseltsaime Leicesteris hakkama ühe tõsiselt traditsioonilise jõulupeoga.Head jõuluootusaega!Eva Piirimägi, Leicesterist

EnglishsectionKokakunst

5

ÜritusedTeatedUudised

6

Šotimaal Glasgow’s toimus 12.–18. novembrini Eestit ja Eestikultuuri tutvustav mahukas festivalEstonia Now, millega tähistati EestiVabariigi 100. sünnipäeva. Nädalajooksul sai külastada üritusi linnaseitsmes eri kohas ning festivalisuursündmuseks olid EestiRahvusballeti etendusedTramways, mis läksid täissaalile.Eesti saatkonnakultuurinõuniku Kersti Kirsi sõnulon Glasgow elav, arenev ja noorlinn, kus huvi teiste maade jakultuuride vastu on suurem kuipealinnas Edinburghis.„Kõnekas on ka fakt, et Eesti jaŠoti kultuurisidemed on tugevadjust Glasgow’s. Siin on varasemalttöötanud dirigent Neeme Järvi,hetkel elab Glasgow’s tantsija EveMutso ning ülikoolis õpetavad eestiõppejõud ja õpitakse eesti keelt.Siinses mainekas kunstikoolis jakonservatooriumis on õppinudpaljud meie kaasmaalased ja siinasub ka arvukalt Eesti autoreidavaldanud kirjastus VagabondVoices,“ loetles Kirs.

Eesti Rahvusballeti kunstilisel juhil Toomas Eduril onhea meel, et trupp sai osaleda festivalil Estonia Now jatutvustada nüüdisaegseid Eesti koreograafe. „Eriline onmeie esinemine ka selle poolest, et ühes Eestigatähistab oma 100. sünnipäeva ka Eesti ballett,“ viitasEdur.Šoti publikule tutvustati kolme erineva koreograafilise käekirjaga lühiballetti:

· San Francisco Balleti esisolist Tiit Helimetsa loodud „Aeg“,· Toomas Eduri 2009. aastal Londoni Püha Pauli katedraalis

esietendunud balletti „Vaikivad monoloogid“ ja· Šoti Balleti kauaaegse esisolisti ja vabakutselise koreograafi Eve

Mutso  värsket  teost  „Kaja“,  mille  esiettekanne  oli  8.  novembrilTallinnas

Kaunite kunstide keskuses Tramways linastus Kulla Laasi ja KaisaMaasiku kureeritud Eesti kunstnikefilmide programm „Katse ja eksitus“, millevõtmesõnadeks on igapäevasus ja sellega toimetulek. Väljas olid Flo Kasearu,Mari-Leen Kiipli, Paul Kuimeti, Laura Kuuse ja Camille Laurelli, Mark Raidpere,Liina Siibi, Ingel Vaikla ja Marge Monko tööd. Näitust täiendas 12. novembriltoimunud  Marge  Monko  vestlusõhtu  teemal  „Contemporary  Love“  GlasgowKaasaegse Kunsti Keskuses, mille korraldas TalkSeePhotography.Koostöös Kanuti Gildi Saali ja Sõltumatu Tantsu Lavaga toodi 13.–14. novembrilGlasgow’s lavale mitu erinevat tantsuetendust: Mart Kangro „Start”, KarlSaksa „Seisund ja Disain” ning Sigrid Savi „Imagine There was a Fish”. Samutiosalesid meie koreograafid koos kohalike tantsijatega erinevates töötubades.Nädala pikkusesse festivali mahtusid nelja Eesti filmi linastused Glasgow FilmTheatre’is. Külakostiks viidi Rainer Sarneti „November“, Anna Hintsi „Jää“ ningKatrin ja Andres Maimiku „Minu näoga onu“. järgneb lk. 2

2

F E S T I V A L ‘ E S T O N I A N O W ’ G L A S G O W S

Foto: Toomas Ojasoo

Foto: Marju Põld

Foto: Natalia Poniatowska

4

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 14. detsember 2018

EESTI L IPP21. novembril sai Eesti riigilipp 100-aastaseksEesti kuulub maailma riikidest selle10% hulka, kelle lipp on üle 100 aastavana. 21. novembril 1918 võetisinimustvalge esmakordselt kasutuseleriigilipuna.Eesti lipu algeks oli 1860. aastalKarlsruhes asutatud liivimaalasteüliõpilaskorporatsiooni Baltica-BorussiaDanzig (algse nimega Livonia) lipp,mille värvid olid helesinine, must javalge. 1881. aastal määrati see kaüliõpilaskorporatsiooni Vironia lipuksning hiljem sai sellest Eesti ÜliõpilasteSeltsi lipp.

24. veebruaril 1918 kuulutati sinimust-valgete lippude lehvides välja EestiVabariik.12. novembril või 12. detsembril 1918heisati sinimustvalge lipp esimest kordaToompeale Pika Hermanni torni tippu.Lipu heiskajad olid Kaarel Uusma,Oskar Siiak ja Karl Kriisk.21. novembril 1918 määras AjutineValitsus sinimustvalge lipu Eestiriigilipuks, mis ajast peale võeti lippametlikult riigilipuna kasutusele.Maailma riikidest vähem kui kümnen-dikul on lipp üle 100 aasta vana. Veelharuldasem on, et esimene lipp onalles.

algus lk. 1 ‘ E S T O N I A N O W ’

Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas28. novembril toimunud kodanikupäevatseremoonial aasta kodanikuks TeemeÄra Maailmakoristuspäeva üheinitsiaatori ja eestvedaja Eva Truuverki.Tänavuse aasta kodaniku konkursimoto on „Ühine riik liidab“, mis lähtubEesti Vabariigi saja aasta juubelist jaEuroopa kultuuripärandiaastast.Eva Truuverk on Maailmakoristuspäevaüks initsiaatoreid ja eestvedajaid ningTeeme Ära sihtasutuse juhataja.Kultuuriminister Indrek Saare sõnul onEesti juubeliaastal eriline heameel tõstaesile inimesi, kelle ideede, hoole jategude toel elame avatud, sõbralikus jatulevikku vaatavas riigis, kus igalinimesel on võimalus vabaks enese-teostuseks. „Tunnustan vastset aastakodanikku Eva Truuverki, kellejuhtimisel kinkisid tugeva visiooniga,

teotahtelised, endasse ja kaaskodanik-esse uskuvad Eesti kodanikud kogumaailmale puhtama keskkonna ja uuevõimsa tava: ülemaailmsed koristus-talgud. Nad andsid ühtlasi ka meileusku ja kinnitust juurde, et väikesuudab korda saata suuri asju: liitaühise eesmärgi ja väärtuste nimeltegutsema terve maailma,“ ütlesminister Saar.Eva Truuverk sõnas „Usun, et Eesti100. sünnipäeva puhul tegime tõestisuure kingituse Eestile ja kogumaailmale, tuues ühiselt koristamakokku 17 miljonit kodanikku 158 riigis.See on suurim aktsioon, midaeestimaalased kunagi on meieplaneedil korraldanud. Suur tänukõikidele mõttekaaslastele, osalistele japartneritele, kelle abiga seevõimalikuks sai“.

AASTA KODANIK 2018

Glasgow Ülikool tutvustas Eesti ajalugu ja tänapäeva poliitikat. Kelvin Hall’slinastus Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna film „Rodeo“ ning loenguga esines Eestisuursaadik Londonis Tiina Intelmann.Strathclyde’i Ülikooli tehnoloogia-ja innovatsioonikeskuses tutvustasid LinnarViik ja Adam Rang Eesti e-riigi toimimist. Üritus toimus koostöös FutureScot’ga.Eesti elektroonilise muusika suurnimed Hypnosaurus, DJ Ilmajaam, Hape jaCubus Larvik koos Glasgow muusik Ajay C-ga astusid üles tuntud klubis Stereo.Festivalil sai šoti publik maitsta ka Eesti toitu, mida pakuti ajaloolises restoranisGandolfi Fish.

Festival toimus koostöös paljude Šoti kultuuriasutuste ja Eesti organisatsioonidega.Festivali korraldajad tänavad toetuse eest: Riigikantselei EV100 korraldustoim-konda, Kultuuriministeeriumi, Välisministeeriumi, Kanuti Gildi Saali, SõltumatuTantsu Lava, Rahvusooper Estoniat, Fotokunstnike ühendust Foku, Powerplanti,Eesti Autorite Ühingut, EASi ja Kultuurkapitali.

ÜMARLAUD SAATKONNASKindral Riho Terras andis teisipäeva 4.detsembri pärastlõunal kaitseväepeastaabi ees korraldatud pidulikulrivistusel kaitseväe juhtimise kooskaitseväe lipuga üle kindralmajor MartinHeremile.Tseremoonial tänas peaminister JüriRatas kaitseväe senist juhatajat kindralTerrast panuse eest kaitseväe ja koguEesti julgeoleku tugevdamisel. "Meie jakogu maailma julgeolekut vaadates olidneed murrangulised seitse aastat.Samas on Eesti julgeolek muutunudkindlamaks ja selles on kindral Terraselolnud üks kandvamaid rolle," ütlesRatas rivistusel peetud kõnes.

Ratase sõnul töötas Terras sihikindlaltja sirgeselgselt selle nimel, et kaitseväeja Kaitseliidu tegelik võitlusvõimekasvaks. Uuele kaitseväe juhatajaleMartin Heremile soovis peaministerjõudu, sihikindlust ja koostöömeelt.Pidulikul tseremoonial olid kohalekspresident Arnold Rüütel, riigikoguesimees Eiki Nestor, kaitseminister JüriLuik, endised kaitseministrid Mart Laarja Jaak Aaviksoo, välisriikidediplomaadid ja kaitseatašeed, väeliikideülemad ning kõrgemad ohvitserid.Kindralmajor Heremi teenistuskaitseväes algas 1992. aastal.err

UUS KAITSEVÄE ÜLEM MARTIN HEREM

Foto: Triinu Rajusa-

Foto: Natalia Poniatows-

KAITSELI IDU JA KAITSEVÄE ESINDAJADMÄLESTASID VABADUSSÕJAS HUKKUNUID

3. novembril toimusEesti saatkonnasLondonis kaheksas‚Ümarlaud’. Kohaletulid delegaadidpõhja-, kesk- ja lõunaInglismaalt arutamategevusplaanejärgmiseks aastaksning andmatagasivaadet selleleaastale.Loomulikult tähistatiEesti Vabariigi 100.aastapäeva paljudeskohtades. Aastajooksul oli ka teisitraditsioonilisi üritusi (emadepäev, jaanipäev ja tulemas on jõulupeod) mis tõidkokku eestlasi ja eestlaste sõpru. Eriti silmapaistev oli Euroopa eestlaste viieslaulu- ja tantsupidu septembrikuus Leicesteris. Osa võttis rohkem kui 230 lauljatja tantsijat. Esines ka tuntud Curly Strings bänd.Aasta ülevaates mainiti ka Eesti koole Londonis ja põhja Inglismaal ningLeicesteris alustanud väikeste laste mänguringi. Suureks kahjuks EestiAbistamise Komitee pühapäevased lõunad Londoni Eesti Majas enam ei toimukuna Ida Lemsalu on peale mitut aastat pidanud lõpetama selle töömahuka,aga väga tänuväärse ürituse korraldamise.Ümarlaua diskussiooni ajal pandi kirja ka järgmise aasta ürituste kuupäevad, etsaaks varakult teatada publikule ja poleks tähtsamaid üritusi samal päeval. „IESTulevik” tähistab 45. aastapäeva 11. mail Catthorpe Manoris. Tulevik asutati1974. aastal „Eesti noorte Grupi” nimega. Augustikuus on veel üks tähtis juubel- Eestlaste laste ja noorte suvelaager saab 70 aastaseks. Laager toimubCatthorpe’s. Lõpupidu on 17. augustil.Ümarlaud lõppes Triinu Rajasalu ettekandega Brexitist, mis on Suurbritanniaselavatele eestlastele väga tähtis. Brexit mõjutab nii noori kui ka vanu, eriti neidkes põgenesid ja jõudsid Inglismaale, ja ei ole võtnud Briti kodakondsusttänapäevani.Tiina Intelmann - Suursaadik Triinu Rajasalu - Meedia ja avalikud suhtedPriit Masing - MajandusdiplomaatReet Järvik – Inglismaa Eestlaste Ühing, Eesti Hääl, Klubi Eesti Kodu BradfordToomas Ojasoo - Inglismaa Eestlaste Ühing, Eesti HäälAstrid Edwards – Inglismaa Eestlaste Ühing, Klubi Eesti Kodu BradfordKadri Saat – Nottinghami EestlasedLagle Heinla – EELK Londonis / Inglismaal Adelies Beermann - EELK LondonisPiret Randam - Eesti Abistamise KomiteeKatrin Legrain, Aili Nurk, Merike Taal - Eesti Maja LondonisJane Bakhoff - Londoni Eesti Selts, KeelekindlusKarin Blakeley – Põhja-Inglismaa Eesti koolKerli Liksor - Eesti Kool LondonisReet Kromel – Londoni Naiskammerkoor ja REE koorEva-Maria Tõnson - Cambridge’i Ülikooli Eesti Selts

28.novembri hommikul varavalges asetasid Maarjamäel kommunismiohvritemälestusmemoriaalile Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili ja kaitseväejuhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel Vabadussõjas langenudkaadriohvitseride auks mälestuspärja. Lisaks asetasid kindralid küünladmemoriaalile oma lähedaste auks, kes surid vangistuses või asumisel.Kaitseliidu ülem tõdes, et sada aastat tagasi alanud Vabadussõda oli noore Eestisuur proovikivi. “Täna oleme taas valmis kaitsma oma inimesi ja oma riikiükskõik mil viisil ning kõikide vahenditega kui selleks peaks vajadus olema,”kinnitas kindralmajor Meelis Kiili.Kaitseliitlased asetavad täna üle Eesti mälestusküünlad Vabadussõjamälestusmärkidele.Eestis algas Vabadussõda 28. novembril 1918. aastal kui kahe diviisiga tungisidNõukogude Venemaa väed üle Eesti piiri Narva. Vabadussõja alguses võitlesidEesti eest Tallinnast kohale viidud gümnasistid ja Narva koolipoisid. Eestirahvaväe organiseerimine oli alles alanud ja rindele suudeti saata umbes 2200meest, lisaks 14 000 kaitseliitlast, kellest vähemusel olid relvad ja varustus.Vabadussõda lõppes 2. veebruaril 1920. aastal kui Eesti ja NõukogudeVenemaa sõlmisid Tartu rahulepingu. Vabadussõjas langes üle 3000 eestlase ja14 000 sai haavata. Kokku on Eesti kaadriohvitseride mälestusmärgil 801ohvitseri ja sõjaväeametniku nime. Ligi kaks kolmandikku neist oli osa võtnudVabadussõjast. Nende hulgas oli 198 Vabadusristi kavaleri. Kaitseliit

14. detsember 2018 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

E e s t i H ä ä l e t o i m e t u s s o o v i b k õ i k i d e l e s õ p r a d e l ej a t u t t a v a t e l e n i i k o d u m a a l k u i v õ õ r s i l

r õ õ m s a i d j õ u l u p ü h i j a õ n n e r i k a s t u u t a a s t a t !

W i t h b e s t w i s h e s f o r C h r i s t m a s a n d t h e N e wY e a r t o a l l o u r r e a d e r s , w h o h a v e s t e a d f a s t l y

s u p p o r t e d u s .

Ants ja Tiina Aug PärnusSilvi ja John BillingtonAdrian ja Karin BlakeleyAstrid, Alexander ja Kristian EdwardsKalev EproBob ja Lynn HaidakHelga HeinastuSirje IlmariVirge ja Nigel JamesLydia JärvikElfriede KaselaLaura, Chris ja EmiliaTiina Kõiv, Krõõt Kidson- Petlem peregaEne-Karmen, Iain, Kirstinja Alasdair Kuusik-ForsythHedda-Ingrid KuusikRein LaasnaIgor LinbergMaimu, Tiiu, Bernie ja EimiIda Lemsalu

Lya LeppikKarin MasonReet ja ToomasHelgi ÖpikLiivi, Urve ja Lembit ÖpikLia OttanIngrid PajoMaiu ja Enn PartPerekond Rajamets - Tiina, Tiiu ja TomInger RebasGunnar ja Maarja ReimanVello ja Helena RiikTiina SanfourcheMartin, Leena ja Tobias SchröderLembit Selgis, EllenTammeorg-Selgis ja HijaSelgis kodumaal.Linda ja HillarMalle Toom peregaHerbert ja Helle VareEvald Veersalu

Head kaasmaalased Suurbritannias!2018. aasta on olnud meie kõigi jaoks väga eriline. Eesti Vabariiksai sajandivanuseks. Üle kogu Ühendkuningriigi toimus kümneidEesti juubelile pühendatud üritusi. Ma soovin südamest tänada eestikogukondi, kelle panus juubeliaasta tähistamisse on olnudhindamatu. Tänu teile said väga paljud siinsed inimesedSuurbritannias osa killukesest Eestist, meie keelest, kultuurist jatraditsioonidest.Ka teie olete osa tänasest globaalsest Eestist, te kujundate Eestimainet ning aitate teha Eestit suuremaks.Hoidkem Eestimaad ikka oma südametes!Soovin kõigile Eesti Hääle lugejatele rahulikku advendiaega,kauneid jõule ning edukat uut aastat!Tiina Intelmann, Suursaadik

I N G L I S M A A E E S T L A S T E Ü H I N GA B I S T A M I S E K O M I T E E L O N D O N I S

I E S „ T U L E V I K “E E L K L O N D O N I K O G U D U S

E E S T I K O D U K L U B I B R A D F O R D I SL E I C E S T E R I E E S T I M A J A

L O N D O N I E E S T I S E L T SN O T T I N G H A M I E E S T L A S E D

Jõulud 2018Advendi algus – Kas oled see Sina?

Kui siis Johannes vangihoones kuulisKristuse tegudest, saatis ta omajüngreid temalt küsima: „Kas oled sina see,kes pidi tulema, või peame teistootama?” (Mt 11)Tundub, et Johannese usk pole enam kindel.Vangis olles kuuleb ta Jeesuse ytegudest,kuid kõhkleb. Võib olla ta eeldas rohkemat,ootas midagi suuremat ...sest maailm eimuutud.Sama küsimust esitatakse tänase päevani,miks ei lõppe kannatus ja kurjus kohe?On loomulik, et me aeg ajalt tahamemuutusi kohe, armastuse töö on aeganõudev ja vaevaline. Täis riske ja kannatusi.Isegi kristlastene me kaotame mõnikord sihija kõhkleme. Me armastame rääkida omanõrkusest ja suutmatusest midagi kordasaata ning väidame, et kõik on Kristusekontrolli all, justkui vabastades endidvastutusest. Me unustame, et Jumala vägisündis sõimes, kannatas ja suri selleks, etTema tõeline vägi saaks ilmsiksülestõusmises. See ülestõusmise vägi teebmeid vabaks hirmust ja vajadusest ollakontrolli all, see kinnitab meie usku jainnustab meid maailma muutma, üksheategu korraga.Meie kannatamatus maailma asjades onsarnane sellele, mis sundis Johannestküsima “kas sina oled see, kes tulemapidi?”Mida vastas Jeesus?Ta ütles: “minge ja teatage Johannesele midate olete kuulnud ja näinud!” Vastus onkogemuses, vastus on usus.Olgu meie südame palve nende Jõulude ajal,et me kogeksime kannatlikust, leiaksimeJõuluime väge igas meie päevas ja et Jumalaarmastus oleks valguseks meie elus.Aamen.

Õp. Lagle Heinla

Üle laia lageda,lumivalge, uinund maasõidab linna jõulumeeskristalses täheöös.

Kaugelt , kaugelt Põhjamaalttäna ruttab siia ta,põhjapõdrad, kaelas kuljused,on iidse saani ees.

Aisakell , aisakell ,kingul, orus, mäel.Aisakella helinal meilon jõulud jälle käes.

Täna jõulukuuse alllaste pilgud säravad,õhtutund on ukse ees, -kuhu jääb küll jõulumees?

Igas väikses käharpeasjuba salmid ammu reas,küllap tarvis läheb kohe neid,kui kuulda kuljuseid.

Aisakell , aisakell ,kingul, orus, mäel.Aisakella helinal meilon jõulud jälle käes.Allikas:https:// luuletused.score.ee

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 14. detsember 2018

Traditsiooniliselt avas Tallinna Jõuluturg ka tänavu omalava ja müügikioskid novembris, et jõuluhõngulistmuinasmaad saaks nautida võimalikult kaua. Tallinna Jõuluturg vaimustab kõiki oma hubasuse,ajaloolise asukoha, pooletuhande aastaste majade ningpikkade traditsioonidega. Viimastel aastatel on TallinnaJõuluturg leidnud aina rohkem kajastust välismeedias, seeon mitmel korral valitud kümnete tuhandete jõuluturgudeseast üheks maailma parimaks. Juba kõrgub Raekoja platsil kahar kuusepuu, jõuludesümbol, mis esimest korda maailmas püstitati justsiinsamas aastal 1441.Tänavuste jõulude ajal ehib Raekoja platsi esmakordseltkuusk, mis on toodud Tallinna piiridest. Jõulupuu kasvasKristiine linnaosas Kibuvitsa tänaval ühe elamu hoovis.Puu oli viltu vajunud ning varjas ka valgust, jättes osaeluruumidest pimedasse.„1994. aastal oli see kuusk pisike ja kidur ning kasvaskuskil aianurgas. Istutasime ta ümber, mõtlesime et kasvabjõulupuuks. Kasvaski, aga liiga suureks ning hakkasvaikselt majale peale vajuma. Varem või hiljem olekstulnud ta nagunii maha võtta. Aga et Raekoja platsilejõulupuuks… ega ühel kuusel ei saa uhkemat lõppu olla,”ütles üks kuuse kaasomanikest.Tänavu püüavad pilke südamekujulised kaunistusedRaekoja platsi keskel kõrguval kuusepuul ja laval.

Südamekujulised ehted valiti Jõuluturgu kaunistamamitmel põhjusel – süda on armastuse sümbol ning eks oleka jõulud üks südamlikumaid pühi üleüldse. Aga kaTallinna vanalinn, Tallinna Jõuluturu toimumispaik, onõhust vaadatuna südamekujuline ning Kesklinngireklaamib end südamega linnaosana!Igal aastal külastab Tallinna Jõuluturgu üle poole miljoniinimese, külalisi ja uudistajaid on nii lähedalt kuikaugemalt. Lastele pakuvad meelelahutust karussellid jaJõuluvana, kes jagab oma majakeses parematelesalmiütlejatele maiustusi. Kohapeal saab soetadakvaliteetset käsitööd nipsasjakestest praktilistetalveaksessuaarideni, kõhtu saab täita nii piparkookide kuitoekate jõulupraadidega. Suupistete seas on tuntudjõuluroogi, aga ka täiesti uudseid, mis sobivad hästi justjõuluajal. Üle Raekoja platsi hõljub vürtsikas glögilõhn –seda kuuma jõulujooki pakutakse väga laias sortimendis,erinevate maitsenüanssidega, nii lastele kuitäiskasvanutele.Jõulumeeleolu hoiab ülal, nagu ikka, spetsiaalnekultuuriprogramm. Nädalavahetustel esinevad Jõuluturulaval erinevad kollektiivid nii Eestist kui välismaalt, kokkukäib lavalt läbi ligi 3000 esinejat. Advendiajal süüdatakseigal pühapäeval advendiküünal, rahvast tervitavad kiriku-ja linnajuhid. Aastavahetusel on kavas meeleolukaseriprogramm!Allikad: Eesti Elu/Estonian Life, www.christmasmarket.ee

Traditsiooniline LondoniEestlaste Jõulupidu toimus sellelaastal juba kõigile tuttavakssaanud Wandsworth CivicHallis.Pidulikku peolauada katsidmaitsvad eestimaised jõuluroad.Põnevat tegevust jätkus kogupeo vältel nii suurtele kuiväikestele külalistele.Lapsi ootas jõuluvanakingikotiga, üheskoos loetijõulusalme ning tantsiti vahvatjõulutantsu.Suuremaid külalisi kutsushoogsale tantsule Juri Homenja.Londoni Eesti Selts soovib kõigile ilusat jõuluaega, imelisi hetki pere, sõprade jakolleegide seltsis ning head uut aastat!LES esinaine, Tiia Avastu

T A L L I N N A J Õ U L U T U R G 2 0 1 8

Foto: Peeter

†Lahkus igaviku teedelekauaegne hea sõber

VIRVE TOOTSImälestavad leinas

Lydia, Reet ja Toomas, LauraSirje Ilmari

Helle ja Herbert VareMaimu ja TiiuAstrid ja Karin

Perekond Ratnik

L O N D O N I E E S T I K O O L IL A S T E J O O N I T U S E D

Lennart 7. a

Elina III rühmast

Eduard III rühmast

Fotod: Ly Tu-

Foto: Tiia Avas-

14. detsember 2018 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5

K O K A K U N S T Piparkoogikeeks

This is a précis of an article in ERR.The case of the Rutto family fromAbkhazia (Eesti Hääl, November, page3), who lost their claim to Estoniancitizenship following a recent SupremeCourt ruling, has brought the issue ofEstonian citizenship back into themedia. Though the Rutto case concernsthe matter of citizenship by birth,reactions have included other aspectsas well, demonstrating once again howconfusing the provisions of Estonia'sCitizenship Act can be. The Ruttosituation was somewhat morecomplicated than others.Anyone able to trace back their lineageto someone who had the right toEstonian citizenship by birth before thebeginning of the Soviet occupation on16 June 1940 is still considered anEstonian citizen.The current situation is still complicated.There seems to be a persistent myththat the children of an Estonian and aforeign parent will have to "choose" atsome point in their lives, as Estoniadoes not allow dual citizenship, while infact it does.Estonia applies the jus sanguinis in itsdefinition of citizenship by basic right.This means that to hold Estoniancitizenship and for this to be a basicright, you have to be Estonian by blood,i.e. at least one of your parents needsto be Estonian.Citizenship can also be acquired bynaturalisation, but can lead to someconfusion. As a naturalised Estonian,established legal practice regards onescitizenship as a privilege and not as abasic right. A naturalised Estonian canlose this privilege under certaincircumstances.One principle in the Citizenship Act isthat while first-generation immigrantswill always be limited, second-generation immigrants are regarded asEstonians by blood.Estonians by blood cannot lose theircitizenship. One is an Estonian forgood, unless one chooses otherwise.This means that any Estonian by birthwho either acquires the citizenship ofanother state later in life, or who holds itby blood because their parents aren'tonly Estonian, is de facto a dual citizen.Typical examples are EstonianAmericans, Estonian Canadians,Estonian Brits and others. They numbertens of thousands.It also means that a person about toturn 18 years old, who has an Estonianas well as a foreign parent, will not haveto choose a country. They are and willremain dual citizens by virtue of the factthat they cannot lose and cannot bedeprived of their Estonian citizenship towhich they are entitled by birth.The only option for an Estonian byblood to quit the country for good is bysubmitting an application for release.

For instance, this applies to Americandual nationals who want to join the USArmy, which takes American citizensonly.Naturalised Estonians can lose theircitizenship as it is granted as aprivilege. To be granted this privilege,the Estonian state requires one to giveup all other citizenships they may hold.Should they wish to restore theiroriginal or another citizenship they canlose their Estonian citizenship. TheEstonian Citizenship Act is unlikely tobe challenged by an international court.For ‘Estonians’ around the worldCitizenship it is easy to get confused bythe question ‘who exactly is an Estonianby blood?’For example after WW2 Uno Rang wasgranted travel papers by the UnitedKingdom but never held Britishcitizenship. After independence in 1991Uno’s son applied for Estoniancitizenship and was informed that hewas a citizen by birth and could applyfor an Estonian passport. Uno’sgrandson Adam now lives in Estoniaworking for the e-ResidencyProgramme and has qualified inaccordance with the statement in thesecond paragraph.The idea that children of a mixed couplewill have to choose between theirparents' countries come their 18thbirthday is a myth. Though theCitizenship Act states that an Estoniancannot hold the citizenship of anotherstate, this is contradicted and inpractice overruled by the statement thatno Estonian by blood can be deprivedof citizenship.The debate surrounding citizenship andits different variants has cropped upfrom time to time since Estoniaregained its independence in 1991.Major change to the policy so far hasbeen prevented by conservative forcesin the Riigikogu. Though the nationalparliament has discussed bills to amendthe Citizenship Act on severaloccasions, the policy has never beenmade more liberal.One argument against change hasbeen that the limitations themselves arelimited. Once a naturalised couple havechildren of their own, that secondgeneration is considered Estonian bybirth, which means that unlike theirforeign parent, they cannot lose andcannot be deprived of Estoniancitizenship anymore unless they shouldwant to and they apply for releasethemselves.Another prevailing argument is that thecurrent law acts as a defence againstpotential passport-distributing on thepart of Russia, of the kind that wasseen in Crimea and Eastern Ukraine inthe years leading up to Russianannexation and occupation.ERR

Jõuluvürtsidega maitsetatud pehmeja mahlane keeks.

· 200 g võid· 2,5 dl suhkrut· 2 tl vanillisuhkrut· 0,5 tl soola· 4 muna· 4 dl nisujahu· 1 tl küpsetuspulbit· 1 tl soodat· 250 g hapukoort· 2 sl kakaopulbrit· 1 sl jahvatatud kaneeli· 1 tl jahvatatud nelki· 1 tl jahvatatud kardemoni

Vahusta toasoe või ja suhkur kohevaksvahuks. Lisa vanillisuhkur, sool ningükshaaval ja pidevalt kloppides munad. Sega omavahel jahu, kakaopulber,maitseained, küpsetuspulber ja sooda ning sõelu võivahu hulka. Viimasena lisahapukoor ning sega ühtlaseks tainaks, aga väldi ülesegamist.Tõsta tainas võitatud ja riivsaiaga ülepuistatud keeksivormi ning küpseta 175-kraadises ahjus 50-60 minutit (kontrolli küpsust puutikuga).Retsept: Väike piparkoogiraamat, foto: Marit Soobik (Perenaine.ee)

E S T O N I A N C I T I Z E N S H I P E X P L A I N E DLembit Öpik considers running for Estonian presidentFormer MP, Lembit Öpik, has told theBBC that he has considered contestingthe post of president of Estonia postwhen it next comes up for election in2021.Öpik had been asked to consider beingeither a member of the Estonianparliament, or to consider running aspresident. “One position is just to be amember of parliament, which I wouldnot mind doing. The other position ispresident of Estonia. It is more than justa non-executive role – I could makequite a big splash,” Öpik said to theBritish public service broadcaster.According to the former MP, he has notgot a campaign plan but if he hadsupport in Estonia, he would considerstanding. “I am seriously interested indoing it, if it looks like Estonia feels likeI have got something to contribute,”Öpik said.Öpik’s parents fled Estonia in 1944.They settled in Northern Ireland, whereLembit was born in 1965. He graduatedfrom the University of Bristol with adegree in philosophy. Before enteringpolitics, Öpik worked for Procter &Gamble. Starting his political career inNewcastle, he was elected citycouncillor there in 1992. At the 1997general election, the previous LiberalDemocrat MP for Montgomery-shireretired and Öpik successfully stood asthe Lib Dem candidate. He retained theseat in the elections in 2001 and 2005,but lost his seat to theConservative candidate at the 2010general election.After this defeat his political careerstalled, failing badly to become the

Liberal Democrat nominee for mayor ofLondon in 2012.In the British public life, however, Öpikis still very much a visible and well-known figure. He has appeared inseveral popular TV programmes –including the BBC’s “Have I Got Newsfor You” and “Question Time”,participated in comedy shows andwritten columns. He also presentsregular programmes on BBC RadioKent.In the UK, Öpik is considered a fairlycontroversial persona. As an MP, Öpikdrew attention by warning that anasteroid may wipe out life on Earth (hisgrandfather, Ernst Öpik, was anastronomer and astrophysicist whospent the second half of his career atthe Armagh Observatory in NorthernIreland). He even called on thegovernment to invest ₤1 million a yearin tracking asteroids to avertcatastrophe.The British public opinion turnedsomewhat negative about Öpik in 2006,when he dumped his fiancée,the Welsh television presenter, SiânLloyd, in favour of the then-24-year-old Romanian singer Gabriela Irimia –known in the UK as one half of the popduo, The Cheeky Girls. His subsequentactive participation in TV programmesand comedy shows, however – coupledwith a self-deprecating humour – hasmade him more likable figure amongthe public again.In order to enter into the presidentialelection race, Öpik would have to be anEstonian citizen – and according to theEstonian laws, renounce his Britishcitizenship. Estonian World

FILM "SELTSIMEES LAPS" (THE LITTLE COMRADE)Moonika Siimetsa "Seltsimees laps" kuulutati Londoni filmifestivalil UK Film Festival aasta parimaksmängufilmiks. Sellel festivalil võistlesid igal aasta noored lootustandvad filmitegijad üle maailma, kelle – nagumärgivad festivali korraldajad - rahvusvaheline karjäär on veel ees. Ühtlasi oli tegu "Seltsimees lapse" esimeselinastusega Inglismaal. Tänavu toimus UK Film Festival Londonis viiendat korda. Err/ Meie Kodu“The Little Comrade” film was highly commended at the London film festival. The film is set in Estonia in 1950, inthe midst of Stalinist tyranny. 6-year-old Leelo sees her mother, a school’s principal, taken away at gunpoint to aprison camp. Her mother’s last words are “If you’re a good child, I’ll be back soon”. Leelo vows to be on her bestbehaviour in the hope that it will bring her mother back.But her mother does not return. Confusion only grows as “good” and “bad” no longer seem to hold any meaning inthese troubled times - Why is the Estonian flag forbidden? Who is the people’s enemy and why is the scary NKVDlurking around their home? Is it an honour or a shame to be a pioneer??? Foto: Kaader film-

6 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 14. detsember 2018

EEL SEI S VA D ÜRI T USED JA T EAT ED

Leinateated teistest eesti ajalehtedest

EESTI HÄÄL - ESTONIAN NEWSPublished by the Association of Estonians in GB

Toimetus - Reet Järvik ja Toomas OjasooKorrektuur - Tiina Kõiv

Aastaks tellimus (UKs) - £16; Leinakuulutused -miinimum £12. Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5

pereTšeki saajaks märkige “Estonian News”,

4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL.Tel: 0115 877 6877 e-mail: [email protected]

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis eitarvitse alati ühtuda toimetuse seisukohtadega.Iga artikli eest vastutab allakirjutanu. Toimetaja

võib teha muudatusi ilma autori loata.Printed by Diamond Print, Long Eaton, NG10 4HN

Eesti Elu (Kanada)Ingvar Kattemaa *04.07.1929 Tallinnas; †13.11.2018 Cambridge,OntariosAsta Toop (Johannes) *28.04.1926 Tallinnas; †31.10.2018TorontosRaffi Koks *27.01.1925 Nõmmes; †14.10.2018 TorontosHelene Viidik *20.05.1913 Eestis; †06.11.2018 TorontosHelgi Seim *14.06.1930 Tallinnas; †12.11.2018 Markhamis (T)Vaba Eesti Sõna (USA)Eevi Inge Hotyckey (Anson) *02.02.1934 Pärnus; †14.10.2018ConnecticutisLilian Grauberg Bein *10.01.1930 Valgamaal; †15.11.2018.PennsylvaniasNiina Kants *18.04.1921 Pärnus; †13.11.2018 PortlandisIvo Henry Heitur *28.12.1931 Paides; †17.11.2018 AtlantasIri Karist Luts *07.11.1934 Viljandis; †26.11.2018 ConnecticutisMeie Kodu (Austraalia)Tiiu Kroll-Simmul *21.10.1940 Tartus; †15.08.2018 Sydney’sHillar Suviste *15.03.1927 Vahastus; †10.09.2018 Sydney’sArne Grünberg *18.05.1933 Tallinnas; †03.10.2018 Melbourne’isGlory Toom *11.08.1927 Tartus; †17.10.2018 Melbourne’isLeonhard Praks *10.09.1911 Arula vallas; †19.10.2018CanberrasEvi “Kiki” Mätas *09.07.1927 Tartus; †21.10.2018 Sydney’sEesti Rada (Saksamaa)Robert Kivi *26.05.1923 Valgas; †23.09.18 Bocholtis

I.E.S. TULEVIKCatthorpe Manoris, Catthorpe, LE17 6DF

2019 aastakava1-3. märts - Seltskondlik nädalavahetus10-12. mai - Seltskondlik nädalavahetus ja 45. aastapäeva tähistamine (11 mai)11-17. august - Eesti Noorte ja Laste Suvelaager

70.a juubel17. august - Suvelaagri lõpupidu8-10. november - Seltskondlik nädalavahetus

9. november - Aasta peakoosolekInfo: [email protected]://tulevik.co.uk/Facebook-Tulevik@tulevik1

BRADFORDI EESTI KODUTraditsiooniline jõulupidu lastele

16. detsembril kell 16.00

Kohvilaud, jõululaulud ja jõuluvana. Klubi liikmed,palun võtke ühendust Pauliga (07789 767017) võikirjutage meile facebooki enne 9. detsembrit ja

andke teada mitmele lapsele (kuni 11-aastased) tejõuluvanalt kommipakki soovite. Traditsiooniks on,et vanemad / vanavanemad võtavad lapsele kaasa

ka lisapaki jõuluvana koti jaoks.8 Clifton Villas, BD8 7BY

Eesti Hääl soovibsünnipäeva lastele õnne

17. dets. Ida Lemsalu19. dets Helgi Alam24. dets Robert Haidak29. dets Linda Lembra30. dets Lynn Haidak1. jaan Helgi Öpik3. jaan Evi Vink6. jaan Ingrid Williams11. jaan Ants Aug14. jaan Meeri Jeckalejs

Sündinud22. dets 1868 Jaan Tõnisson24. dets 1843 Lydia Koidula26. dets 1803 F R Kreutzwald

26. dets 1953 Toomas-Hendrik Ilves30. dets 1962 Paavo Järvi1. jaan 1799 F R Faehlmann2. jaan 1890 Henrik Visnapuu7. Jaan 1916 Paul Keres7. jaan 1887 Oskar Luts9. jaan 1891 August Gailit13. jaan 1890 Jüri Uluots19. jaan 1942 Paul-Erik Rummo

Surnud21. dets 1982 Ants Oras26. dets 1933 Eduard Vilde31. dets 1949 Raimond Valgre5. jaan 1977 Artur Adson8. jaan 1954 Eduard Wiiralt9. jaan 1945 Jüri Uluots

11. jaan 1909 K.A.Hermann13. jaan 1907 Jakob Hurt15. jaan 1977 Riho Päts16. jaan 1942 V.Grünthal-Ridala17. jaan 1938 Jakob Liiv18. jaan 1956 Konstantin Päts

Mälestame Inglismaal elanudlahkunuid

19. dets 1998 Salme Aareandi21. dets 1990 Are Helbemäe25. dets 2009 Kalju Toom, IEÜ juhatuse liige1. jaan 1985 Liki Toona, lavastaja ja näitleja1. jaan 2012 Tamara Maripuu, LESi esinaine4. jaan 1970 Kapt. Ilmar Kaasik, sõjaväelane8. jaan 1999 Adolf Hanssoo, E.E.L.K esimees Londonis13. jaan 1997 Rene Beermann

J Õ U L U - J A N Ä Ä R I K U U

E E L K L O N D O N I K O G U D U S EJ Õ U L U T E E N I S T U S

Pühapäeval, 16. detsembril - kell 14:00Teenib - pastor Lagle Heinla

Teenistus toimub Saksa Luterlikus kirikusSt. Mary with St. George, 10 Sandwich Street,

Kings Cross, London WC1H9PLTeenistusele järgneb jõulumeeleoluline

koosviibimineSaksa luterlik kirik asub Luterliku Nõukogugasamas majas, sissepääs Sandwich Street poolt.

Kiriku sissepääs on mööda treppe keldrikorrusele,kellel on liikumisraskused saab sisse InternationalLutheran Student Centre poolt, mis asub teaselpool - Thanet Street ja seal on lift ning vähem

treppe.Lähimad metroojaamad:

Russell Square ja Kings Cross.http://german-church.org/london-ost/index.php/en/st-marien-mit-st-georg

BRADFORDI EESTI KODU8 Clifton Villas, BD8 7BY

Tel: 01274 544221 www.Facebook.com/[email protected]@eestikodu.co.uk

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine -laupäeval 23. veebruaril 2019Jaanipidu - laupäeval 15. juunil

†Lahkus armas ema, vanaema ja vanavanaema

VIRVE TOOTSI(nee KALJUSTE)

sünd: 25.12.1930 Narvassurn: 06.12.2018 Tallinnas

mälestavad leinas

Tiiu,Peeter , Lucie, Tristan ja Iris.

EvaPuhka rahus

Suur ja südamlik tänusugulastele, sõpradele jakaasmaalastele, kes mind minu95 a. sünnipäeva puhulõnnitlesid ja mind lillede ningkinkidega ülekülvasid! Paljutänu Jacquile, Sharonile jaPaulile peolaua korraldamiseeest ja Klubi Eesti Kodu kõige abieest.Lydia Järvik

ESTO 2019ESTO 2019 passes can now be purchased at reduced pricesuntil February 28th from the ESTO website estofestival.com.The XII Global Estonian Cultural Festival takes place fromJune 27th in Helsinki, then to Tartu, before finishing in Tallinnon July 3rd prior to the National Song and Dance Festival.The opening ceremony will take place at The HelsinkiCathedral followed by the Opening Concert “Bridge of Times”at the Senate Square. The ESTO Youth Programme will begina day earlier at the Helsinki Estonian House, withpresentations and lectures on the topics of Estonian-FinnishRelations and other common matters.On the evening of the Opening Day, ESTOnians will sail toTallinn on board the Tallink Europa, and while at sea willenjoy dinner, dancing and performances at the ESTO OpeningGala Party. On the following day ESTOnians will be welcomedin Tartu, the location for an International Estonian YouthCongress, social gatherings with University students andfraternities and choir singing on Tartu Town Square.Tallinn welcomes ESTO from July 1- 3, including a NationalCongress, programmes at the Museum of History andMuseum of Film at Maarjamae before concluding with a grandESTO Gala Ball at Lennusadam on the eve of the Song andDance Festival.In order to participate in opening and ending festivity events,the Gold Pass is required. Entrance to other events isguaranteed only with a Pass. Family and Youth passes will beon sale also and reduced pricing is only available until the endof February 2019. Single tickets will be sold only if spots areavailable. The sale of ESTO Passes is organised by ESTOpartner Estravel: https://secure.estravel.ee/esto2019/