Eesti konkurentsivõime raport 2014

EESTI KONKURENTSIVÕIME RAPORT

2014

Eesti konkurentsivõime käsitlus

• Konkurentsivõime pikaajalised indikaatorid• Eesti ekspordi konkurentsivõime

Eesti ekspordi turuosa maailmas Globaalsed väärtusahelad

• Sisemaiste hindade ja kulude suhteline kasv ja peamised riskid • Eesti ettevõtete konkurentsivõime näitajad

2

Konkurentsivõime pikaajalised indikaatorid

• Eesti SKP ühe elaniku kohta on perioodil 1995-2012 tõusnud 6,5 korda- Rootsis, Soomes, EL27 ja USAs 1,7-1,9 korda (jooksevhindades, eurodes)

• Võrdse hinnataseme korral oleks Eesti SKP ühe elaniku kohta 70% EL27 keskmisest

3Riikide SKP elaniku kohta jooksevhindades (eurodes) ja ostujõu pariteedi põhjal (EL27 =100)Allikas: Eurostat

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

19

95

19

96

19

97

19

98

19

99

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

EL27 EE LV LT

FI SW USA

20

40

60

80

100

120

140

160

180

19

95

19

96

19

97

19

98

19

99

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

EL27 EE LV LTFI SW USA

EESTI EKSPORDI KONKURENTSIVÕIME

Eesti kaubaeksport on jätkanud kasvu

• 2013 (I-III) eksportis Eesti keskmiselt 3,14 korda enam kui 2000.a.• Aastaga suurenes Eesti eksport 3,6%, sh kaubaeksport 4,5% ja teenuste eksport 1,3%

5

Eesti kaupade ja teenuste ekspordi maksumus (mln eurot), SKP arvestus jooksevhindadesAllikas: Eesti Statistikaamet

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kaupade eksport Teenuste eksport Eksport kokku

Eesti ekspordi turuosa sihtturgudel jätkas kasvu

6

Eesti ekspordi, nõudluse ning turuosa kasv sihtturgudel (jooksevhindades, 2004 = 100)Allikad: Eesti Statistikaamet, Euroopa Keskpank, Eesti Pank

• Viimase üheksa aastaga kasvas Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa sihtturgudel keskmiselt 3,4% aastas

• 2013 (I-III kv) vähenes Eesti välispartnerite impordinõudlus 1,7% aasta arvestuses Eesti turuosa sihtturgudel suurenes varasemast veidi kiiremini (5,5% a/a)

100

120

140

160

180

200

220

240

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013(I-III)

Eesti ekspordi turuosa võit sihtturgudel Välisnõudlus jooksevhindades Eesti eksport kokku

Eesti ekspordi turuosa on suurenenud ka ülemaailmsel turul

7

Eesti kaubaekspordi turuosa maailmasAllikad: Euroopa Keskpank, Eurostat

• Eesti ekspordi turuosa maailmaturul on 13 aasta jooksul (1999-2012) kahekordistunud• Eesti suutis seega turuosa kasvatada keskmiselt 5,4% aastas

100

120

140

160

180

200

220

0,04

0,05

0,06

0,07

0,08

0,09

0,10

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Eesti ekspordi turuosa maailmas (%), vasak sk

Eesti ekspordi turuosa kasv (1999=100), parem sk

Konkurentsivõime panus Eesti ekspordi turuosa kasvu maailmaturul• Eesti ekspordi turuosa kavas aastatel 1999 – 2011 keskmiselt üle 5% aastas • Ekspordi sihtturgude ning ka toodete koosseis panustab turuosa kasvu positiivselt• Uutele turgudele laienemisel või uute toodete eksportimisel oli Eesti aeglasem• Konkurentsivõime efekt on olnud oluline ja positiivne

8Ekspordi turuosa kasvu dekomponeerimine EL riikides, 1999-2011 keskmisedAllikad: CompNet, Dyadkova ja Momchilov (2013)

-8

-4

0

4

8

12

Le

ed

u

Po

ola

Lä

ti

Tše

hh

i

Ee

sti

Un

ga

ri

Kre

ek

a

Au

stri

a

Sa

ksa

ma

a

His

pa

an

ia

Po

rtu

ga

l

Ro

ots

i

Ita

ali

a

Pra

nts

usm

aa

So

om

e

konkurentsivõime toodete koosseis sihtturud

struktuurne segaefekt uued turud ja tooted kasutamata võimalused

erinevus maailma ekspordist

Ekspordi maksumuse mitmekordistumine ei tähenda samaulatuslikku muutust lisandväärtuses

• Kasutades 2009. aasta sisend-väljund tabelite andmeid, sisaldab Eesti kaupade ja teenuste eksport keskmiselt 67% ulatuses Eestis lisandunud väärtust ning ligi 1/3 ulatuses imporditud sisendit

9

Kodumaise lisandväärtuse sisaldus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis tegevusalade lõikes 2009. aastal, %Allikad: OECD TiVA andmebaas

66,8

53,856,5

62,0 62,2 62,365,2 66,2 66,6 66,8

68,7 69,172,0

73,6

83,1 83,7 85,0 85,5

40

45

50

55

60

65

70

75

80

85

90

Eesti ekspordi lisandväärtuse kasvutempo oli kogu ekspordi maksumusega võrreldes sarnane, dünaamika stabiilsem• 2013. aasta kolme kvartali andmetel kasvas Eesti ekspordi lisandväärtus aastaga 4,0%, ületades

ekspordi (ilma naftata) maksumuse kasvu 0,5 protsendipunkti

10

Eesti kaupade ja teenuste ekspordi lisandväärtus, mln eurotAllikad: OECD, Eesti Statistikaamet, Eesti Pank

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2012(I-III) 2013(I-III)

Kaupade (ilma naftata) ekspordi lisandväärtus Teenuste ekspordi lisandväärtus

Kaubaeksport (ilma naftata) ja teenuste eksport Kaupade ja teenuste ekspordi lisandväärtus

HINDADE JA KULUDE KONKURENTS

2013.a. kallines euro Eesti välispartnerite (EA+40) vääringute suhtes 1,4%

12

• Nominaalkursi kallinemine pidurdas Eesti hindade kasvu, piirates samal ajal mõnevõrra ka Eesti ekspordi kasvu võimalusi

Eesti vääringu nominaalkursi koondnäitajad (aastased muutused)Allikas: Euroopa Keskpank

-5%-4%-3%-2%-1%0%1%2%3%4%5%

2008 2009 2010 2011 2012 2013

NHKI vs EA (a/a) NHKI vs EA+20 (a/a) NHKI vs EA+40 (a/a)

NEER = NHKI – nominaalne harmoneeritud konkurentsivõime indikaator

Koos reaalkursi tugevnemisega vähenesid ka pärast kriisi tekkinud hinnaeelised eksporditurgudel

13

• SKP deflaatori ja THI põhine reaalkurss on Eestis viimase kuue aasta jooksul kasvanud ligikaudu sama palju kui meie kaubanduspartneritel

• Tööjõu ühikukulu baasil koostatud Eesti indeksi kõikumised olid kõige ulatuslikumad

Eesti vääringu reaalkursi dünaamika THI, SKP deflaatori ja TÜK baasil, alusindeks Allikas: Euroopa Keskpank

100

105

110

115

120

125

130

135

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

1 kv 2006 = 100

HKI (vs EA+20) THI baasil HKI (vs EA+20) SKP deflaatori baasil HKI (vs EA+20) TÜK baasil

REER = HKI - harmoneeritud konkurentsivõime indikaatorTÜK – tööjõu ühikukulu (= ULC)

Tööjõukulude osakaal lisandväärtuses on kasvanud

• Tööjõukulude kiirem kasv üldist majanduse tasakaalu ohustamata on võimalik vaid lühiajaliselt

14

Eesti ettevõtete tööjõukulude ja kogukasumi alusindeks (2004 = 100), ettevõtete statistika, jooksevhindadesAllikas: ESA

60

80

100

120

140

160

180

200

220

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 (I-III)

2004 = 100Puhas lisandväärtus Tööjõukulud Kogukasum

Reaalkursi muutuste ja ekspordi dünaamika seos

15

• Reaalkursside näitajatest mõjutavad Eesti kaubaekspordi kasvu tööjõu ühikukulu baasil koostatud REERid peaaegu ühikelastselt, st et Eesti tööjõukulu kiirem suhteline kasv piirab ligikaudu samaulatuslikult meie kaubaekspordi kasvu võimalusi

Euroala riikide kaubaekspordi kasvu elastsus erinevate REERi näitajate suhtes Allikas: CompNet, Christodoulopoulou,S. ja Tkacevs,O. (2013)

Suhteliste hindade näitajad ei suuda selgitada EL riikide ekspordi turuosa muutust

16

• Hinnaväline faktor on mistahes kauba omadus (nt kvaliteet, maitse, hea reklaam või kasvanud tuntus), mis mõjutab tarbija eelistust hindadest sõltumata

• Benkovskis ja Wörz (2012): hinnavälise faktoriga korrigeeritud ekspordihinna indeks

Ekspordi turuosa muutus ja suhtelised hinnamuutused EL riikides, 2001-2011Allikad: CompNet, Benkovskis ja Wörz (2012)

AT

BG

HR

CZ

EE

DE

GR

HU

LVLT

NLPL

PTRO

SK

SL

ES

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

-2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9%

Suh

telis

te h

ind

ade

kas

v (k

esk

min

e,

20

01

-20

11

)

Ekspordi turuosa kasv (keskmine, 2001-2011)

REER THI baasil Suhteline ekspordihind, korrigeeritud hinnavälise faktoriga

EESTI ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME NÄITAJAD

CompNet võrgustikust ja selle esimesest „mikrotasandi“ raportist

Euroopa Keskpanga konkurentsivõime uurimisvõrgustik:• Esindatud EL keskpangad + rahvusvahelised organisatsioonid + ülikoolid• Kestus 2012-2015

Mikrotasandi analüüs• Ettevõtte tasandil konkurentsivõime indikaatorite analüüs üks võrgustiku

põhifookusi• Esimene mikroandmetel põhinev raport keskendub:

– Tootlikkuse jaotusele ja võrdlevanalüüsile– Tootlikkusel põhinevatele ressursside jaotuse efektiivsuse näitajatele

18

Eesti ettevõtete tööjõu tootlikkus on KIE riikide üks kõrgemaid

• Eesti ettevõtete tootlikkuse väiksem ebavõrdsus on ühelt poolt hea, sest ettevõtetest moodustavad põhiosa madalama tootlikkusega ettevõtted, kes on Eestis suhteliselt konkurentsivõimelised

• Teiselt poolt on Eestis kõrgema tootlikkusega nn tippettevõtete rühm riigi keskmisele suhteliselt lähemal

19Tööjõu tootlikkus valitud Euroopa riikides, 2003-2007 keskmineAllikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014)

Ressursside jaotuse efektiivsus, dünaamiline pilt

• Tootlikumad ettevõtted on pärast majanduskriisi kasvanud vähemtootlikumatest kiiremini ning selle komponendi panus Eesti kogutootlikkuse kasvu on suurenenud (nn ettevõtetevaheline efekt)

• See areng näitab, et ressursside jaotuse efektiivsus ettevõtete vahel on aja jooksul paranenud.

20Tööjõu tootlikkus valitud Euroopa riikides, 2003-2007 keskmineAllikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014)

Aitäh tähelepanu eest!