Eesti konkurentsivõime ülevaate tutvustus. Avalik loeng.

EESTI KONKURENTSIVÕIME RAPORT

2014

Eesti konkurentsivõime käsitlus

• Konkurentsivõime pikaajalised indikaatorid• Eesti ekspordi konkurentsivõime

Eesti ekspordi turuosa maailmas Globaalsed väärtusahelad

• Sisemaiste hindade ja kulude suhteline kasv ja peamised riskid • Eesti ettevõtete konkurentsivõime näitajad

2

3

Eesti konkurentsivõime on pikaajaliselt tugevnenud

• Eesti SKP ühe elaniku kohta on perioodil 1995-2012 tõusnud 6,5 korda- Rootsis, Soomes, EL27 ja USAs 1,7-1,9 korda (jooksevhindades, eurodes)

• Võrdse hinnataseme korral oleks Eesti SKP ühe elaniku kohta 70% EL27 keskmisest

Riikide SKP elaniku kohta jooksevhindades (eurodes) ja ostujõu pariteedi põhjal (EL27 =100)Allikas: Eurostat

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

19

95

19

96

19

97

19

98

19

99

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

EL27 EE LV LT

FI SW USA

20

40

60

80

100

120

140

160

180

19

95

19

96

19

97

19

98

19

99

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

EL27 EE LV LTFI SW USA

EESTI EKSPORDI KONKURENTSIVÕIME

Eesti kaupade ja teenuste eksport on jätkanud kasvu

• 2013 (I-III) eksportis Eesti keskmiselt 3 korda enam kui 2000.a.• Aastaga suurenes Eesti eksport 3,6%, sh kaubaeksport 4,5% ja teenuste eksport 1,3%

5

Eesti kaupade ja teenuste ekspordi maksumus (mln eurot), SKP arvestus jooksevhindadesAllikas: Eesti Statistikaamet

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kaupade eksport Teenuste eksport Eksport kokku

Eesti ekspordi turuosa sihtturgudel suurenes 2013.a. 5,5%

6

Eesti ekspordi, nõudluse ning turuosa kasv sihtturgudel (jooksevhindades, 2004 = 100)Allikad: Eesti Statistikaamet, Euroopa Keskpank, Eesti Pank

• Viimase üheksa aastaga kasvas Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa sihtturgudel keskmiselt 3,4% aastas

• 2013 (I-III kv) vähenes Eesti välispartnerite impordinõudlus 1,7% aasta arvestuses Eesti turuosa sihtturgudel suurenes varasemast veidi kiiremini

100

120

140

160

180

200

220

240

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013(I-III)

Eesti ekspordi turuosa võit sihtturgudel Välisnõudlus jooksevhindades Eesti eksport kokku

Eesti ekspordi turuosa maailmaturul on 13 aasta jooksul (1999-2012) kahekordistunud

7

Eesti kaubaekspordi turuosa maailmasAllikad: Euroopa Keskpank, Eurostat

• Eesti suutis turuosa kasvatada keskmiselt 5,4% aastas

100

120

140

160

180

200

220

0,04

0,05

0,06

0,07

0,08

0,09

0,10

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Eesti ekspordi turuosa maailmas (%), vasak sk

Eesti ekspordi turuosa kasv (1999=100), parem sk

Konkurentsivõime panus Eesti ekspordi turuosa kasvu maailmaturul on olnud oluline ja positiivne• Eesti ekspordi turuosa kavas aastatel 1999 – 2011 keskmiselt üle 5% aastas • Ekspordi sihtturgude ning ka toodete koosseis panustab turuosa kasvu positiivselt• Uute turgudele laienemisel või uute toodete eksportimisel oli Eesti aeglasem

8Ekspordi turuosa kasvu dekomponeerimine EL riikides, 1999-2011 keskmisedAllikad: CompNet, Dyadkova ja Momchilov (2013)

-8

-4

0

4

8

12

Lee

du

Po

ola

Läti

Tše

hh

i

Eesti

Un

gari

Kre

eka

Au

stri

a

Saks

amaa

His

paa

nia

Po

rtu

gal

Ro

ots

i

Itaa

lia

Pra

nts

usm

aa

Soo

me

konkurentsivõime toodete koosseis sihtturud

struktuurne segaefekt uued turud ja tooted kasutamata võimalused

erinevus maailma ekspordist

Ekspordi maksumuse mitmekordistumine ei tähenda samaulatuslikku muutust lisandväärtuses

• Kasutades 2009. aasta sisend-väljund tabelite andmeid, sisaldab Eesti kaupade ja teenuste eksport keskmiselt 67% ulatuses Eestis lisandunud väärtust ning ligi 1/3 ulatuses imporditud sisendit

9

Kodumaise lisandväärtuse sisaldus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis tegevusalade lõikes 2009. aastal, %Allikad: OECD TiVA andmebaas

66,8

53,856,5

62,0 62,2 62,365,2 66,2 66,6 66,8

68,7 69,172,0

73,6

83,1 83,7 85,0 85,5

40

45

50

55

60

65

70

75

80

85

90

Eesti ekspordi lisandväärtuse kasvutempo oli kogu ekspordi maksumusega võrreldes sarnane, dünaamika stabiilsem• 2013. aasta kolme kvartali andmetel kasvas Eesti ekspordi lisandväärtus aastaga 4,0%, ületades

ekspordi (ilma naftata) maksumuse kasvu 0,5 protsendipunkti

10

Eesti kaupade ja teenuste ekspordi lisandväärtus, mln eurotAllikad: OECD, Eesti Statistikaamet, Eesti Pank

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2012(I-III) 2013(I-III)

Kaupade (ilma naftata) ekspordi lisandväärtus Teenuste ekspordi lisandväärtus

Kaubaeksport (ilma naftata) ja teenuste eksport Kaupade ja teenuste ekspordi lisandväärtus

HINDADE JA KULUDE KONKURENTS

2013.a. kallines euro Eesti välispartnerite (EA+40) vääringute suhtes 1,4%

12

• Nominaalkursi kallinemine pidurdas Eesti hindade kasvu, piirates samal ajal mõnevõrra ka Eesti ekspordi kasvu võimalusi

Eesti vääringu nominaalkursi koondnäitajad (aastased muutused)Allikas: Euroopa Keskpank

-5%-4%-3%-2%-1%0%1%2%3%4%5%

2008 2009 2010 2011 2012 2013

NHKI vs EA (a/a) NHKI vs EA+20 (a/a) NHKI vs EA+40 (a/a)

NEER = NHKI – nominaalne harmoneeritud konkurentsivõime indikaator

Koos reaalkursi tugevnemisega vähenesid ka pärast kriisi tekkinud hinnaeelised eksporditurgudel

13

• SKP deflaatori ja THI põhine reaalkurss on Eestis viimase kuue aasta jooksul kasvanud ligikaudu sama palju kui meie kaubanduspartneritel

• Tööjõu ühikukulu baasil koostatud Eesti indeksi kõikumised olid kõige ulatuslikumad

Eesti vääringu reaalkursi dünaamika THI, SKP deflaatori ja TÜK baasil, alusindeks Allikas: Euroopa Keskpank

100

105

110

115

120

125

130

135

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

1 kv 2006 = 100

HKI (vs EA+20) THI baasil HKI (vs EA+20) SKP deflaatori baasil HKI (vs EA+20) TÜK baasil

REER = HKI - harmoneeritud konkurentsivõime indikaatorTÜK – tööjõu ühikukulu (= ULC)

Tööjõukulude osakaal lisandväärtuses on kasvanud, kasumi oma vähenenud

• Tooraine, energia ja muud kulude kasv oli 2013.a. keskmisest aeglasem• Tööjõukulude kiirem kasv üldist majanduse tasakaalu ohustamata on võimalik vaid lühiajaliselt

14

Eesti ettevõtete tööjõukulude ja kogukasumi alusindeks (2004 = 100), ettevõtete statistika, jooksevhindadesAllikas: ESA

60

80

100

120

140

160

180

200

220

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 (I-III)

2004 = 100Puhas lisandväärtus Tööjõukulud Kogukasum

Vaatamata aeglustumisele, oli Eesti kasumite kasv lähikonkurentsidest siiski kiirem• 2013 (I-III) kasvas tegevuse ülejääk ja segatulu Eestis 3,9%, EL28 keskmiselt

1,0%, Soomes ja Rootsis aga vähenes vastavalt 5,1 ja 3,3% a/a.

15Tegevuse ülejääk ja segatulu, alusindeks (2005 = 100), SKP statistika jooksevhindadesAllikas: Eurostat

80

90

100

110

120

130

140

150

160

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013(I-III)

EL28 Eesti Soome Rootsi

Reaalkursi muutuste ja ekspordi dünaamika seos

16

• Reaalkursside näitajatest mõjutavad Eesti kaubaekspordi kasvu tööjõu ühikukulu baasil koostatud REERid peaaegu ühikelastselt, st et Eesti tööjõukulu kiirem suhteline kasv piirab ligikaudu samaulatuslikult meie kaubaekspordi kasvu võimalusi

Euroala riikide kaubaekspordi kasvu elastsus erinevate REERi näitajate suhtes Allikas: CompNet, Christodoulopoulou,S. ja Tkacevs,O. (2013)

Ekspordi turuosa muutuses kasvab hinnaväliste tegurite roll

17

• Hinnaväline faktor on mistahes kauba omadus (nt kvaliteet, maitse, hea reklaam või kasvanud tuntus), mis mõjutab tarbija eelistust hindadest sõltumata

• Benkovskis ja Wörz (2012): hinnavälise faktoriga korrigeeritud ekspordihinna indeks

Ekspordi turuosa muutus ja suhtelised hinnamuutused EL riikides, 2001-2011Allikad: CompNet, Benkovskis ja Wörz (2012)

AT

BG

HR

CZ

EE

DE

GR

HU

LVLT

NLPL

PTRO

SK

SL

ES

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

-2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9%

Suh

telis

te h

ind

ade

kas

v (k

esk

min

e,

20

01

-20

11

)

Ekspordi turuosa kasv (keskmine, 2001-2011)

REER THI baasil Suhteline ekspordihind, korrigeeritud hinnavälise faktoriga

EESTI ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME NÄITAJAD

CompNet võrgustikust ja selle esimesest „mikrotasandi“ raportistEuroopa Keskpanga konkurentsivõime uurimisvõrgustik:• Esindatud EL keskpangad + rahvusvahelised organisatsioonid + ülikoolid• Kestus 2012-2015

Mikrotasandi analüüs• Ettevõtte tasandil konkurentsivõime indikaatorite analüüs üks võrgustiku

põhifookusi• Esimene mikroandmetel põhinev raport keskendub:

– Andmete valideerimisele– Tööjõu tootlikkuse jaotusele ja võrdlevanalüüsile– Tööjõu tootlikkusel põhinevatele ressursside jaotuse efektiivsuse näitajatele

Algallikas: „Micro-based evidence of EU competitiveness: The CompNet database”, ECB WP, 2014. https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/scpwps/ecbwp1634.pdf 19

Eesti ettevõtete keskmikud on hea tootlikkusega, rahvusvahelisel tasemel tippe on vähe

• Ettevõtete keskmine tööjõu tootlikkus üks kõrgemaid KIE riikides

• Eesti ettevõtete tootlikkuse ebavõrdsus on madal – ettevõtetest põhiosa

moodustavad madalama tootlikkusega ettevõtted on suhteliselt konkurentsivõimelised

– kõrgema tootlikkusega nn tippettevõtete rühm on riigi keskmisele suhteliselt lähemal

20Tööjõu tootlikkus valitud Euroopa riikides, 2003-2007 keskmine (üle 20 töötajaga ettevõtted)Allikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014), lk 26

Ressursside jaotusel tootlikematesse ettevõtetesse on rohkelt potentsiaali tõsta kogutootlikkust

Staatilist ressursside jaotuse efektiivsust näitab ettevõtte suuruse ja tootlikkuse kovariatsioon:

• Efektiivse jaotuse korral peaks tegevusala suhteliselt tootlikumad ettevõtted olema suhteliselt suuremad ehk kovariatsiooni efekti panus suurem

• Eestis on selle teguri panus tootlikkusse tagasihoidlik, seda eelkõige tööstuses

• Sellel lähenemisel on puudusi (väiksus -> paindlikkus -> kõrgem tootlikkus; eksportijad vs koduturule tootjad)

21Ressursside jaotuse efektiivsus, tööjõu tootlikkus, 2003-2007 keskmine (üle 20 töötajaga ettevõtted)Allikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014), lk 37

Kriisi järgselt on tootlikumad ettevõtted suurendanud turuosa

Dünaamilist efektiivsust näitab ettevõtte suuruse kasvu ja tootlikkuse kasvu kovariatsioon: • Efektiivse turu korral peaks tegevusala

keskmisest kiirema tootlikkuse kasvuga ettevõtted kasvama kiiremini

• Tootlikumad ettevõtted on pärast majanduskriisi kasvanud vähemtootlikumatest kiiremini ning selle komponendi panus Eesti kogutootlikkuse kasvu on suurenenud

• Seega ressursside jaotuse efektiivsus on kriisi järgselt paranenud

22Ressursside jaotuse efektiivsus, tööjõu tootlikkus, 2003-2007 vs 2008-2010 keskmine (kõik valimi ettevõtted)Allikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014), lk 43

KIE riikides on tööjõu tootlikkus kasvanud madalama tootlikkusega ettevõtete grupis

23

-.2

0

.2

.4

.6

Tö

öjõ

u to

otli

kkus

2002 2004 2006 2008 2010aasta

BE ja DE

ES ja IT

EE,HU,PL,SI,SK

p10

-.2

0

.2

.4

.6

Tö

öjõ

u to

otli

kkus

2002 2004 2006 2008 2010aasta

BE ja DE

ES ja IT

EE,HU,PL,SI,SK

p90

-.2

0

.2

.4

.6

Tö

öjõ

u to

otli

kkus

2002 2004 2006 2008 2010aasta

BE ja DE

ES ja IT

EE,HU,PL,SI,SK

Makro-tasandi tunnused

KIE riikide tööjõu ühikukulu kasv on mikroandmete põhjal tagasihoidlikum

24

-.1

0

.1

.2

.3

.4

Tö

öjõ

u ü

hik

uku

lu

2002 2004 2006 2008 2010aasta

BE ja DE

ES ja IT

EE,HU,PL,SI,SK

p10

-.1

0

.1

.2

.3

.4

Tö

öjõ

u ü

hik

uku

lu

2002 2004 2006 2008 2010aasta

BE ja DE

ES ja IT

EE,HU,PL,SI,SK

p90

-.1

0

.1

.2

.3

.4

Tö

öjõ

u ü

hik

uku

lu

2002 2004 2006 2008 2010aasta

BE ja DE

ES ja IT

EE,HU,PL,SI,SK

Makro-tasandi tunnused

Aitäh tähelepanu eest!