EELK Mustamäe Maarja MagdaLEEna...hinge.“ (Js 58, 6-7, 9-10) Olgem siis tänulikud selle aja eest, mil saame teha teadlikult suurpuhastust enda ümber ja enda sees – puhtaks pesta

EELK Mustamäe

Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht

märts 2019

Märts on paastukuu. Pärast vastlapäevatralli algabki paastuaeg. Jälle on käes aeg, kui kristlastena peaksime endasse vaatama ja mõtlema, mida tähendab paast minu jaoks just täna. Kas ja millest mina peaksin seekord loobuma? Minu jaoks isiklikult on paastu tähendus aastate jooksul kindlasti muutunud, aga alati on see olnud väga oluline ja eriline aeg – sisaldanud millestki loobumist ning kindlasti ka millegagi täidetud saamist. Traditsiooniliselt on peetud paastuks sageli hoidumist teatud toiduainetest, mis kindlasti aitab puhastada nii keha kui distsiplineerida vaimu, kuid tänapäeval võib igaüks mõelda, mis on lisaks see ebaoluline, mis täidab minu päevi ning segab teenimast Jumalat ja kaasinimesi. Kas on need mõned harjumused või harrastused, näiteks liigne televiisori vaatamine, interneti kasutamine või hoopis tagarääkimine, lobisemine, kõrkus, keskendumine vaid iseendale ja hoolimatus teiste suhtes või mingi iseloomuviga, mida korrigeerida? Võib-olla ma ärritun kergesti, mõistan teiste üle kohut või ei märka tänada?Selles selgusele saamiseks võiks tulla alanduses Jumala ette, et Tema näitaks, mis on minu jaoks just see õige paastuviis sel korral. Loobumise mõte on ju selles, et inimene hakkab vahet tegema olulisel ja ebaolulisel – mis viib teda Jumalale lähemale ja mis mitte. Õige paastumine tähendab alati millestki loobumist millegi või kellegi teise heaks ja kasuks. Televiisorist vaatamise või sotsiaalmeedias surfamise asemel saaksime keskenduda oma sõpradele või perekonnale. Poodides osturetkede tegemise asemel võime lugeda Piiblit või palvetada. Toidust säästetud raha võiks annetada või viia isiklikult abivajajatele toitu või riideid. Just sellisena mõistab paastumist ka pühakiri: „Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked? Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest? Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega

näitamise ja nurjatu kõne, kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge.“ (Js 58, 6-7, 9-10)

Olgem siis tänulikud selle aja eest, mil saame teha teadlikult suurpuhastust enda ümber ja enda sees – puhtaks pesta nii elutoad kui ka hingekambrid. Ja võime jõuda mõistmiseni, et loobumine ning katsumused ja kannatused, mida kogeme, vaid kasvatavad ning teevad meid usus tugevamaks.

Oo kirgastav Kannatusvärskendav väravmu kalliks Kasvatajaksjäänud oled sa

Ja Loobumise Tarkussind vaikselt tänanma kahanedes kasvaniga hetkega

Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. 1Kr 13:13

aeg suurpuhastuseksKätlin Korjas

1

nr 5

Foto: Kätlin Korjas

Image by Freepik

Veebruarikuus tähistavad paljud inimesed sõbrapäeva. Kingitakse väikeseid meeneid, maiustusi või heade soovidega postkaarte oma lähedastele. Facebooki lehele postitati hulgaliselt punaste südamete ja roosidega kaunistatud salme, aforisme ja mõtteteri sõprusest.Ma ise pole kuigi aktiivne postitaja, kuid sel korral tekkis mõte, et võiks oma sõpradele ja tuttavatele midagi soovida. Haarasin Piibli, et leida sobivat salmi, ja mulle avanes Jeesus Siiraki raamat just selle koha pealt, kus kirjatark räägib sõprusest.“Ustav sõber on võimas kaitse, kes leiab selle, leiab varanduse. Ustav sõber on asendamatu ja miski ei kaalu üles tema väärtust. Ustav sõber on võlurohi, ja kes Issandat kardavad, leiavad niisuguse. Kes Issandat kardab, peab õiget sõprust, ja missugune ta ise on, niisugune on ka tema ligimene.” Srk 6:15-17.See kirjakoht puudutas mind väga, kuna meenutas mulle, mis on elus tõeliselt oluline. Neid salme lugedes tulid silme ette kõik need inimesed ja kogudused tervikuna, kes on toetanud ja toetavad jätkuvalt Mustamäe koguduse rajamist. Ilma nende palveteta, rahalise panuse ja toetavate sõnadeta poleks meie kogudust olemas. Jumala perekond on üks eriline sõpruskond, kus keegi ei otsi omakasu, vaid kus koos ehitatakse Issanda Kuningriiki – vähemasti nii see peaks olema.Mustamäe kogudus on üks pisike rakuke Kristuse ülemaailmses Kirikus, peaaegu nähtamatu, kuid ometi oleme saanud tunda imelist hoolt Jumala perekonna teistelt liikmetelt. Nii nagu vanemad kannavad kätel oma vastsündinud last, nii on meie kogudust kätel kandnud meie suuremad õed ja vennad kõik need kümme ja pool aastat. Meid on toetatud rahaliselt, meie eest on pidevalt palvetatud ja meid on palju külastatud ning julgustatud heade sõnadega. Selles lehes ma tahangi lühidalt tutvustada meie toetajaskonda, kellest enamus asub Norramaal, kuid üks sõpruskogudus ka Soomes.Väga suure panuse Mustmäe koguduse rajamisele on andnud Norra Misjoniselts (Det Norske Miskonsselskap ehk NMS), kes üksteist aastat tagasi otsustas annetada raha selleks, et üks väike koguduse rakuke Eestis saaks loodud. Selleks et NMS saaks meid toetada, on vaja kogudusi, kes teeksid aastas mõned pühapäevased korjandused misjonitöö heaks ning saadaksid need NMS-ile märksõnaga: Eesti misjon või koguduse rajamine Mustamäele. Algul otsis NMS toetajakogudusi ja ärgitas neid Mustamäe tööks annetama. Hiljem hakkasin ise paar korda aastas Norras kogudusi külastama ja meie koguduse rajamist tutvustama ning väga paljud norralased on osalenud meie jumalateenistustel. Kümne aasta jooksul oleme

leidnud hulgaliselt kogudusi, kes meid rahaliselt toetavad, meie eest palvetavad ja kellest on saanud meie ustavad sõbrad.NMS on üks Norra esimene ja vanim misjoni-organisatsioon, mille asutas luterlik kirik 1842. aastal Stavangeris. Misjoniseltsi eesmärk on kuulutada evangeeliumi Jeesusest Kristusest, töötada vaesuse ärakaotamise nimel ja võidelda ebaõigluse vastu. NMS-i misjonärid tegutsevad kuueteistkümnes riigis üle terve maailma, rajades kogudusi, piiblikoole, tavalisi koole, lasteaedu ja raviasutusi – tõstes seeläbi elatustaset ja inimväärtust eelkõige vaesemates ja kõige enam mahajäänud piirkondades.Eestisse saatis NMS esimesed misjonärid (Bård ja Kjersti Norheim) 2003. aastal. Nende põhiülesanne oli noortetöö edendamine ja noortejuhtide koolitamine EELK-s. Pärast mitut aastat Eestis töötamist tegi Bård NMS-ile ettepaneku toetada koguduse rajamist Mustamäele, millele vastati jaatavalt. Bård ja Kjersti elavad ja töötavad praegu Bergenis, Birkelandi koguduses – see on üks nendest kogudustest, kes toetab NMS-i kaudu meie tööd. Birkelandi kogudus on paaril korral ka meid külastanud ning sel suvel plaanivad nad taas Eestisse tulla Osi ja Sædaleni koguduste noortega ning meie koguduse noori endaga koos laagrisse kutsuda.NMS-i kaudu on meile tulnud ka kõik need toredad noored vabatahtlikud (Lisa, Lars, Miriam, Elna, Sondre, Brit Helen, Marcus, Thor, Ingvild ja Aleksandra), kes kõik on meid tõeliselt palju abistanud koguduse laste- ja noortetöö ülesehitamisel, diakooniatöös ning Magda Misjonipoes. Ingvild ja Aleksandra tegutsevad praegu Eestis, viivad läbi beebilaulutunde, juhendavad ühte meie lastekiriku rühma, aitavad teisipäeviti valmistada toitu piiblitundi tulijaile ning osalevad ja aitavad üldse kaasa seal, kus saavad. Nende kõigi noorte vabatahtlike panus on hindamatu väärtusega ja loodame, et NMS ka järgnevatel aastatel leiab noori, kes tahavad aasta või paar Eesti veeta.NMS-i praegune juht, peasekretär Jeffry Huseby, ütleb, et Mustamäe koguduse toetamine on teinud neile suurt rõõmu ja neid inspireerinud: „Me toetame teid rahaga, kuid teie toetate meid oma julge ja kindla usuga.” Ta annab mõista, et kuigi nemad on majanduslikult heal järjel ja on seega rahalises mõttes andja pool, siis seisavad ka nende ees väljakutsed, kus meie saame toeks olla nii kogudusena kui ka üksikisikutena ja selleks on meie palved. Hea koguduse liige, palveta sinagi püsivalt meie annetajate eest, eriti Norra Misjoniseltsi ja tema juhi eest! Lisaks nendele kogudustele, kes meid NMS-i kaudu toetavad, on meie selja taga veel teisigi toetajakogudusi, kes saadavad oma annetused meile otse. Kuigi rahaline toetus on ülimalt oluline, sest ilma

Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame,aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik. 1Kr 13:9-10

Sõprusest ja sõpruskogudustestTiina Klement

2

Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame! Hb 4:14

selleta poleks me kogudust olemas, on sama olulised sõprussidemed koguduse liikmete vahel. Kõik need korrad, kus norralased on osalenud meie jumalateenistusel, on mulle andnud palju jõudu ja indu kogudusetöö juhtimiseks. Tavaliselt külastavad toetajakoguduste delegatsioonid meid, osalevad jumalateenistustel ja muudel koguduse üritustel, kuid mõnel korral on õnnestunud ka meie koguduse rahval külastada paari sõpruskogudust. Väike grupp koguduse liikmeid on külastanud Egersundi kogudust, mis asub Lõuna-Norras ja mõned koguduse noored Vedavågeni kogudust Karmøy saarel.Ühe meeldejäävama külaskäigu Norrasse tegime aga 2010. aasta novembrikuus Askimi. Sõitsime sinna vahetult enne oma koguduse ametlikku rajamist ja see oli meie esimene ühine välisreis. Pakatasime energiast ja lootusest ning rääkisime õhinal oma visioonidest tuleviku osas. Askimi kogudus asub Kagu-Norras Rootsi piirile üsna lähedal. Nad on hästi aktiivsed: seal on hea laste- ja noortetöö, tugev diakooniatöö, palju üritusi eri vanuses inimestele. Sõprus Askimi kogudusega sai alguse ühest initsiatiiv-

grupist, kes tihti Eestit külastas ning kellega me juhuslikult Tallinna Jaani kirikus kohtusime 2009. aastal. Bjørn Hasselgård, keda mitmed meie koguduse liikmed hästi tunnevad, on kindlasti meie püsima jäänud sõpruse võtmeisik. Ta on mitmeid kordi osalenud meie jumalateenistustel ja tema initsiatiivil sai võimalikuks ka reis Askimi.Mõnedele meist avanes võimalus külastada sama reisi jooksul Lunneri kogudust, mis asub Askimist kahe tunni pikkuse tee kaugusel põhja pool. Saime tutvuda muu hulgas Norra kauni loodusega. Ühel õhtul õnnestus Lillehammeris näha isegi suusahüppajaid, mis tavalisele eestlasele jätab päris enneolematu elamuse. Lunneri koguduses on meie sõprussuhteid arendanud ja toetusi kogunud Reindunn Fløtre Trbojevik. Tema algatusel korraldatakse igal sügisel laat, mille tulu saadetakse juba aastaid meie koguduse toetuseks.Nende ja paljude teiste norralaste abil, kes jumala-teenistustel või muudel üritustel koguvad raha ning saadavad meie kogudusele, oleme meie saanud siin Mustmäel hästi elada. See on suur õnnistus!Lisaks kogudustele, mis kaardi peal märgitud, oleme veel väga tänulikud Agderi, Biskopshavni, Bærumi, Fredrikstadi, Førde, Gjesdali, Heddali, Heggdali, Holmeni, Holemi, Hvaleri, Jari, Kleppi, Lundei, Marnardali, Nittedali, Nome, Osi, Randesundi, Rælingeni, Røa, Skieni, Songdaleni, Stavangeri, Stokka, Strandi, Sula, Sædaleni, Sauheradi ja Nesi, Sømi, Torridali ja Torvastadi kogudustele Norras, kes erineval moel meid toetanud on.Sõprussuhted Helsingi Miikaeli kogudusega said alguse umbes seitse aastat tagasi. Nad otsisid endale sõpruskogudust Eestis ning Pia Ruotsala (Eestis tegutsev Soome misjonär) juhatas nad meie juurde. Miikaeli kogudus on Helsingi üks kõige arvukam kogudus, neil on suur moodsa arhitektuuriga kirik, palju töötajaid ja nad asuvad sarnases elamurajoonis nagu Mustamäe. Esimest korda meid külastades olid nad saanud päris eksootilise elamuse. Ma ise mõtlesin: huvitav, kas nad pärast esimest külaskäiku ikka otsustavad meiega sõprussidemeid arendada või otsivad koguduse, kus tundub rohkem väljavaateid olevat. Mõne kuu pärast aga sain kutse Helsingisse, kus sõlmisime ametliku sõprus-koguduselepingu ja pärast seda on nad iga aastal meid korra või kaks väikese delegatsiooniga külastanud. Meie juhatuse liikmed on samuti korra osalenud Miikaeli koguduse jumalateenistusel. Viimane kord, kui kokku saime ja kui ma tänasin neid toetuse ning palvete eest, siis kinnitas üks sealse koguduse töötajatest sama, mis Norra Misjoniseltsi peasekretär, et nemad küll annavad raha, aga meie oleme andnud neile usku.Tegelikult on hästi liigutav, et oma koguduse ülesehitamiseks toetust otsides oleme leidnud nii palju armsaid inimesi. See on tugevdanud ka meie usku, andnud jõudu vastu pidada ja liikuda edasi teel, mille Jumal on meile ette pannud. Ustav sõber on tõesti võimas kaitse – kes leiab tema, leiab Varanduse.

3

Birkelandi kogudus

Egesundi kogudus

Vedavågeni kogudus

Askimi kogudus

Lunneri kogudus

Miikaeli kogudus

Kaar

t: w

ww

.scan

dina

vian

trav

el.co

m

Mu Jumal, sinu peale ma loodan, ärgu ma jäägu häbisse; (...) Ps 25:2a4

Paljude rahvaste uskumustes leidub tegelane, keda usundiloolased nimetavad ladinakeelse nimega deus otiosus (“jõudeolev jumal”). See on jumalus, kes loob maailma ja pärast seda maailma sündmuste käiku enam ei sekku. 18. sajandil oli Euroopaski neid, kes Jumalast nii mõtlesid. Sellise jumalakäsitluse pooldajaid nimetatakse deistideks. Selline deist oli näiteks Prantsuse filosoof Voltaire. Kristliku arusaama järgi ei ole aga Jumal passiivne “maailma masinavärgi käivitaja”, vaid aktiivne ehk toimiv Jumal. Seetõttu nimetatakse Piiblis Jumalat ka Elusaks või Elavaks Jumalaks.

KUIDAS ME SAAME TEADMISI JUMALAST?Kristliku arusaama järgi on Jumal transtsendentne ehk sealpoolne. Ta on väljaspool aega, ruumi, põhjuslikkust, mateeriat ja ka väljaspool inimtunnetuse piire. Piibel väljendab seda Jumala täielikku sealpoolsust piltide ja sümbolite kaudu: Jumal on taevas (Mt 6:9); Ta troonib teisel pool taevalaotust (Ilm 4:6); Ta elab ligipääsmatus valguses (1Tm 6:16); Teda pole näinud ükski inimene ega suudagi näha (samas). Kui see olekski vaid nii, ei oleks meil võimalik Jumalast midagi teada – isegi mitte seda, et Ta on meie maailma suhtes sealpoolne. Ja ometi eeldab ristiusk, et me teame midagi Jumalast, sest kui me Temast midagi ei teaks, ei saaks me Temasse ka uskuda. Kuidas me saame teadmisi Jumalast?Osa usuteadlasi on arvanud, et inimene saab teadmise Jumalast kaasa juba sündides ja kannab seda oma hinge sügavamas põhjas. “Hing” ei tähenda siin psüühikat, vaid inimese sügavaimat olemustuuma, tänu millele on inimesel üldse võimalik olla ühenduses kõige oleva aluse ehk Jumalaga. Teised usuteadlased on seevastu seisukohal, et inimesel puudub igasugune arusaam Jumalast – tal on võimalik seda üksnes omandada. Üks-meelsed ollakse selles, et igasugune kindlam ja sügavam teadmine Jumala kohta ei pärine inimesest endast, vaid Jumalalt, kes annab endast inimesele teada. Jumala toimimist, mille kaudu Jumal annab endast inimestele informatsiooni, nimetatakse usuteaduses ilmutuseks.

KUIDAS JUMAL END ILMUTAB?Piibel kõneleb Jumala toimimisest mitmel viisil. On juttu üksikutest inimestest, kellele Ta on ilmunud vahetult. Nii kirjeldatakse Vanas Testamendis näiteks prohvetite Jesaja ja Hesekieli nägemusi, milles neile ilmus Jumal. Uues Testamendis kõneleb sarnastest nägemustest Johannese Ilmutusraamatu autor. Kuid sellised vahetud Jumala ilmumised on haruldased. Tavaliselt ilmutab Jumal ennast kaudselt. Esmalt toimib Ta maailma ja inimese Loojana. Vanas Testamendis kohtab korduvalt mõtet, et Jumala looming (ehk tänapäevase nimetusega “loodus”) annab tunnistust Looja tarkusest ja vägevusest. Sel kombel osutub ka loodus Jumala ilmutuseks. Vanas Testamendis räägitakse teatud

ajaloosündmustest, milles Jumal näitab end mitte ainult Iisraeli rahva, vaid kõigi rahvaste, maailma ja kõige selles toimuva valitsejana. Ka prohvetid, üksikud inimesed, kelle kaudu Jumal annab edasi oma sõnumeid inimestele, vahendavad Jumala ilmutust ning viimaks näeb juudi traditsioon Jumala ilmutusena ka pühi raamatuid (mida kristlased nimetavad Vanaks Testamendiks), sest usutakse, et ka nende kaudu teeb Jumal inimestele teatavaks oma tahte.Uues Testamendis tunnistatakse kõiki eelpool nimetatud ilmutuse vorme, ent neid ei peeta piisavaks. Jumala sõnumi kõige olulisem ilmutaja on Jeesus Kristus. Võrreldes tema vahendatud ilmutusega on kogu varasem ilmutus otsekui ettevalmistus tema toodud sõnumile. Jeesusest Kristusest ja tema vahendatud sõnumist tuleb meil põhjalikult juttu hiljem. Siinkohal olgu öeldud vaid nii palju, et kristliku arusaama järgi leiab kogu ilmutus aset ajas ja ruumis. See annab viimastele erilise tähenduse – aeg ja ruum on küll Jumala looming ja nad kuuluvad maise maailma juurde, kuid viimane on koht, kus kohtuvad igavene ja ajalik, lõpmatu ja lõplik. See annab ka loodud ehk materiaalsele maailmale erilise väärtuse.

PIIBEL KUI JUMALA ILMUTUSNii nagu judaismis peetakse ilmutuseks meile Vana Testamendi nime all tuntud pühi raamatuid, vahendab kristliku arusaama kohaselt Jumala ilmutust kogu Piibel. Ent tänapäevase luterliku arusaama järgi ei ole ilmutus kõik, mis leidub Piiblis. Juba sajandeid on Piiblit uurinud usuteadlased mõistnud, et Piiblis on lugusid ja arusaamu, mis on kergesti tuletatavad Muinas-Iisraeli kultuurist ja tollasest ühiskonnast. Seetõttu ei käsitleta neid enam Jumala ilmutusena. Nii ei eeldata tänastelt piiblilugejatelt, et nad peaksid omaks võtma Piibli taustaks olevad ettekujutused maailma ehitusest, mis on Piiblil ühised teiste Vana-Ida kultuuridega ja antiikkultuuriga. Ka ei eeldata neilt, et nad käsitleksid hea Jumala seatud korrana orjapidamist või patriar-haalset peremudelit, nagu seda tegid muistsed juudid või ka esimesed kristlased. Piiblit ei peeta enam loodust või ajalugu puudutavates küsimustes eksimatuks tõeallikaks. Vaid äärmuslikud kristlikud grupid nõuavad Piibli loomislugude sõnasõnalist uskumist ja eitavad evolutsiooniteooriat. Ei eeldata ka, et me peaksime Vana Testamendi andmeid Iisraeli ajaloost usaldusväärseteks ajaloolisteks faktideks. Tänapäeva arheoloogia annab Iisraeli ajaloo vanemast osast pildi, mis erineb oluliselt Vanas Testamendis kirjeldatust. Näiteid võiks tuua veelgi. Kuid ometi ei kummuta need argumendid usku sellesse, et kõige oma ajast tuleneva ja seega suhtelise kõrval sisaldab Piibel ka Jumala ilmutust, mis on aktuaalne veel nüüd ja praegu. Vahetegemine absoluutse ja relatiivse, igavese ja ajaliku vahel Piiblis on sageli

leeritund 2: jumala tegevus ehk ilmutus (1. osa)Jaan Lahe

Ma sündisin Tartus 1969. aastal ja mind ristiti Tallinna Jaani koguduses, aga see oli aastaid hiljem. Õigemini läksin leeri aasta pärast esimese lapse sündi, kelle tulek mõjutas mind oluliselt kiriku juurde jõudmisel. Nimelt paistis ühe inimese enda hingele võtmine nii tohutu suure vastutusena, et seda tundus võimatu üksi kanda. Ka perekonnast, isegi kogudusest jääb siin väheks, ma vajasin kellegi kõrgema abi. Leeritunnid toimusid Jaani kiriku remondi tõttu Rootsi-Mihkli koguduses, õnnistati meid Nigulistes, kus peeti sel poolaastal ka Jaani koguduse jumalateenistusi. Niguliste torn paistis minu töökoha, Kiek in de Köki igast aknast ära ning kaitsekäigul istudes avanes vaade vana seegi, nüüdse Rootsi-Mihkli kiriku tornita hoonele Rüütli tänaval... Mõnda aega jõudsin mõistatada, mis torni rist see kuldselt särama lööb õhtupoolsel ajal – kuni taipasin, et sealtpoolt paistab Jaani kiriku tipp. Niisiis tean, et kõik asjad on elus minu jaoks hästi sätitud ja justkui valmis pandud – tee tehakse ette. Vaid võta!Sest Mustamäele sattumine polnud samuti lihtsalt juhus. Siia tõi meid teine laps, vahetult enne kelle sündi Ehitajate teele kolisime. Seejärel andis õpetaja Tammsalu ülesande, et läheksime Mustamäele kirikut ehitama ja nii ma siia üle tulingi. Leidsin (mitmendal otsimiskatsel) koha, kust olen palju saanud, aga ka võimaluse saanud ise anda. Enne Tallinna tulemist 20 aastat tagasi elasin Tartus, kus käisin inglise keele kallakuga koolis – sealt sain kogu oma inglise keele oskuse, nii palju kui seda on. Võõrkeeli vajan ma eelkõige töö juures, inimestega suhelda mulle meeldib – niisiis annavad nad mulle andeks mu vead. Muuseumi sattumise eel töötasin mitmel suveperioodil siin ja seal: botaanikaaias, arhiivis, vene lasteaias eesti keele õpetajana. Viimane plaan tuli mulle õigupoolest pärast poolt aastat eesti keele tunde, mis ma andsin botaanikaaias kogunenud grupile täiskavanuile, kes soovisid eesti keelt harjutada. Nii on nii mõnigi minu töö välja kasvanud vabatahtlikust tegevusest, nagu

ka heast südamest tulnud teod on toonud hämmastaval kombel midagi head tagasi... See hämmastav seos on saatnud mind läbi elu ja andnud kinnitust, et meid hoitakse ning juhitakse, kus vaja.Ju oli seegi juhitud, et ma kakskümmend aastat tagasi aastaks Äripäeva keeletoimetajat asendama tulin. Õppisin küll eesti filoloogiat ja teadus-konna teisel katsel ka lõpetasin, kuid minu ebapädevus leidis kinnitust küllalt kiiresti – kui ma „Lart Maari” pildiallkirjana lehte sisse lasksin, ning mind tõsteti peagi ümber „lihtsa” toimetaja kohale. Sealt jäin mõne aasta järel lapsepuhkusele kuni poja kolmeaastaseks saamiseni, misjärel mind koondati. Kõik on aga millekski vajalik ja nii tuli kasuks ka see vaba aeg. Sain rahulikult kirikus käia ja enesearendusega tegeleda. Huvitav on see, et kui Jumal võtab sissetuleku, siis kuskilt annab ta siiski elatise. Kõik on läbi mõeldud, vaja vaid usaldada.Mustamäe koguduse tegemistes olen tegelikult vähe saanud osaleda. Estri kodugrupp asendas küll paari aasta jooksul muuseumitöö tõttu pidevalt vahele jäänud jumalateenistusi ja tema juures koos käinud algajate kursus mõjus väga kosutavalt. Eelmisel suvel nõustusin selle grupi tegevust ise korraldama hakata, mis ei ole aga sugugi nii kergelt läinud, nagu lootsin – Estri käes paistis see kõik nii iseenesestmõistetav ja lihtne... Arenguruumi mul niisiis jätkub ja tulevik paistab seega helge. Tunnen, et kogudusekaaslaste soojus toetab mind ka siis, kui ma kogu aeg kohal ei käi. Lapsed kasvatavad mind kodus niikuinii iga päev. Olen hoitud!

Armastusega,teie Auli

portree - auli Tohv

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Ps 25:45

raske, kuid me ei pääse sellest, kui tahame mõista Piiblit ja selles leiduvat ilmutust asjakohaselt. Lisaks eelöeldule on oluline teada, et luterlikust vaatenurgast ei ole kõik Piiblis leiduv võrdse kaaluga. Kristliku koguduse jaoks on Uus Testament olulisem kui Vana Testament. Suurema osa Vana Testamendi käskude ja keeldude kohta (mis juutide jaoks on olnud Piibli kõige olulisem osa) ütleb Martin Luther, et need ei olegi mõeldud kristlastele, vaid juutidele. Küll on aga kristlastele olulised Vana Testamendi alglood, prohvetite ütlused ja psalmid. Ka Uues Testamendis leiduv on

erineva kaaluga – Jeesuse kuulutus Jumala riigist ja Pauluse manitsused praktilise elu korraldamiseks ei ole tähtsuselt võrreldavad. Kogu Piiblil on aga luterliku arusaama järgi kese – evangeelium ehk kuulutus lunastusest Kristuses. Lutheri järgi on kristlik ja apostlik vaid see, mis suunab meid tolle Piibli keskse sõnumi juurde. Ja vastupidi – mis meid sellest eemale juhib, ei ole tema arvates kristlik ega apostlik. Võib öelda, et üks või teine piiblitekst on Jumala Sõna sel määral, kui ta juhib meid kogu Piibli keskse sõnumi juurde.

(järgneb)

Foto: Maia Mägi

Kes ei ole minuga, see on minu vastu, kes ei kogu minuga, see pillab. Lk 11:236

Kirikuaasta teeb oma ringe ja nii ongi taas kätte jõudmas periood, mida nimetatakse kannatusajaks või paastuajaks. See kestab kuus ja pool nädalat tuhkapäevast ülestõusmispühadeni. Sel aastal on need nädalad 6. märtsist 21. aprillini. Perioodi pikkus – 40 päeva – on põhjendatud sellega, et just nii kaua paastus Kristus kõrbes, 40 päeva viibis ka Mooses Siinai mäel, 40 päeva paastus Eelija, 40 päeva anti aega Niinivele meeleparanduseks. Igal aastal on antud nüüd ka meile 40 päeva meeleuuenduseks, iseenda ja Jumala sügavamaks tundmaõppimiseks, armastuses ja halastuses kasvamiseks.Vaimulikel tuleb sel ajal sageli vastata küsimustele selle kohta, mida tohib ja mida ei tohi: milliseid toite ei tohi süüa, kas võib teatris käia, kas tohib naerda. Siinkohal tuleb meeles pidada, et usu eesmärk ei ole enda ümber puuri ehitamine, vaid vastupidi – puurist vabanemine. Elusamaks saamine. Paast ei ole karistus. Hoiatab ju Piibelgi hapu ja kannatava näoga paastumise eest.Paastumine iseenesest on tuntud inimkonnale juba ammustest aegadest. Muistsetes kultuurides nõuti sageli paastumist enne sõtta minekut, samuti oli see osa siirderituaalidest. Paastumisega püüti mõjutada vihaseid jumalaid, ära hoida õnnetusi. Paastuma pidi jumalatega ühendusse astumiseks, samuti surnuks peetava jumala ületõusmisele kaasa aitamiseks. Ka kõigis maailma suurtes religioonides (v.a zoroastrism) on paastumisel oluline osa, mis peamiselt seotud enesekontrolliga.Jeesuse eluajal oli Iisraelis paast lausa seadusega ette nähtud. Üks kord aastas pidi paastuma kogu rahvas, variseridel oli see kohustus kaks korda nädalas. Eesmärk oli hinge alandamine püha Jumala ette.Tänapäeva ristikirikutes on paastumine kindel osa paastuajast peamiselt vanemates kirikutes, eeskätt roomakatoliku ja õigeusu kirikus. Enamik uuemaid kirikuid-kogudusi ei kehtesta söömispiiranguid, rõhk asetatakse vaimsele poolele. Ümber mõtestatakse loobumise mõiste. Traditsioonilise paastumenüü asemel soovitatakse loobuda hoopis millestki, mis tekitab kiusatust, olgu see siis magus saiake, kann õlut, tubakas, aga samahästi või ehk enamgi veel facebook, teleseriaal vms. Loobumise tulemusena vabaneb meil ühest küljest rohkem aega ja energiat, mida saame kasutada vaimulikuks süvenemiseks, teisalt jõuame arusaamisele oma piiridest ja sellest, kui vägavajame oma elus Jumalat.Luterlik kirik ei esita niisiis söömisega seotud nõudeid. Muidugi on söömises mõõdu pidamine hea igal ajal. Luther, kes ise rikkalikke söömaaegu nautis, rõhutas, et paastumine on vajalik keha kontrolli all hoidmiseks.

Täissöönud kõhuga on raske jutlustada, palvetada ja muud head teha, arvas ta. Õigeks paastumise viisiks pidas ta söömisel piiri pidamist, et keha saaks kõike, mis vajab terve olemiseks, kuid mitte üle selle.Traditsiooniliselt loobutakse paastuajal liha söömisest, mis samuti on hea asi igal ajal – kasulik tervisele, keskkonnale ja eelkõige muidugi meie vähematele vendadele (kui kasutada Püha Franciscuse väljendit loomade kohta). Tänapäeval ei ole maitsvate lihavabade roogade tegemine keeruline. Poeletid on lookas puu- ja juurviljadest, teraviljadest, taimepiimadest, liha aseainetest. Palju on välja antud taimetoidu retseptidega raamatuid, rääkimata sellest kõigest, mida võib leida netiavarustest.

PaaSTUMISEST PaaSTUajaLImbi Arro

Mõned näited maitsvatest paastuaja toitudest.

Fotod: Imbi Arro

Üks lihtne paastutoit õigeusu traditsioonist: KARTULIGULJAŠŠ

Vaja läheb: 0,5 kg kartuleid 300 g läätsesid 3 sibulat 3 porgandit 3 sl sinepit (keskmise teravusega) 2 sl tomatipastat 0,5 l juurviljapuljongit 2 sl toiduõli peterselli, soola, pipartValmistamine: keeda läätsesid 20 minutit soolaga maitsestatud vees, nõruta. Koori kartulid, tükelda suuremateks kuubikuteks, keeda 10 minutit. Koori sibulad ja porgandid ning lõika suuremateks tükkideks. Pese ja haki petersell.Pane õli, sinep ja tomatipasta potti, sega ja kuumuta. Lisa sibul ja porgand, prae 5-10 minutit.Lisa kartulikuubikud, nõrutatud läätsed ja juurviljapuljong. Hauta veel 7-10 minutit. Maitsesta soola, pipra ja peterselliga.Parima paastumise retsepti leiab aga Piiblist, psalmide raamatust – PSALM 58.

Võtke nüüd Jumal eeskujuks nagu armastatud lapsed. Ef 5:17

20 24 14 1 7 5 9 19 19 1 14 4 1 20 19 5 19 20

20 5 13 1 15 14 8 5 1, 19 5 19 20

20 5 13 1 8 5 12 4 21 19 11 5 19 20 1 2

9 7 1 22 5 19 20 9!

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13A B c d E f g H i j k L M

14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26N o p q r s t u V õ ä ö ü

nuputamist lastele

Mõistatuse lahendus saada 25. märtsiks 2019 e-posti aadressile: [email protected] märksõnaga “Laste ristsõna“ või anna oma lastekiriku õpetaja kätte (lisa juurde ka oma nimi).

Kõikide ristsõna lahenduse õigesti vastanute vahel loosime välja RAAMATU JA MAGUSA ÜLLATUSE!

LAHENDA MÕISTATUS!(Allikas: Jeesuse elu töövihik)

Veebruarikuu ajalehe ristsõna vastus oli “Jumala Poja kutse”Palju õnne! Auhinna saavad Olesja, Estreia ja Kersti. Auhinna saab kätte järgmisel perejumalateenistusel.

MÕISTATUSE VÕTI:

VAIMULIKE KÕNETUNNID KOKKULEPPEL:tiiNA kLEMENt – koguduse õpetaja; e-post: [email protected]; tel: 5373 0718jAAN LAHE – koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post: [email protected]; tel: 516 7724üLLE rEiMANN – koguduse diakon; e-post: [email protected]; tel: 5664 6029iMBi Arro – diakon emeeritus; e-post: [email protected]; tel: 551 7970Beebilaulu juhendaja ingvild prestbø – e-post: [email protected]; tel: 5877 7639Lastetöö juhendaja Maris kuldkepp – e-post: [email protected]; tel: 5672 6863NMSi vabatahtlik Mustamäe ja Saku koguduses Aleksandra Mjelde Andersen – e-post: [email protected]; tel: 5377 8806

(Liikme)annetused:Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusNordea pank, konto: EE311700017002962090 või LHV pank, konto: EE757700771000677814Nordea pank, konto: EE241700017003221206 (Mustamäele kiriku ehitamise heaks) koduleht: www.eelk.ee/mustamae E-post: [email protected] ja [email protected] aadress: A. H. Tammsaare tee 135, sissepääs sisehoovistMagda Misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud E-R 10-18, L 11-15, P suletud.e-post: [email protected]; tel: 5551 5034; Facebook.com/magdapoodAjalehe toimkond: kujundaja jaana Maria unga, keeletoimetaja Auli tohv

kuukava märts 2019

jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 15perejumalateenistus armulauaga kuu esimesel pühapäeval (03.03 ja 07.04) kell 12Lastekirik (pühapäevakool) pühapäeviti kell 12 (v.a. perejumalateenistuse ajal)Eine piibli ja palvega teisipäeviti kell 12Beebilaul kolmapäeviti kell 10.30 (1-3 a) ja 11.30 (kuni 1 a)

kogudusEs toiMuB:N 21.03 kell 12 Elurõõmsad ja tegusadE 25.03 kell 18.30 Järelleer ja armulauaga palvusN 28.03 kell 18.30 PiibliseminarR 29.03 kell 19 Palvus Taize lauludega

LEERITUNNID: kokkuleppelKoguduseruumide korrastamine teisipäeviti 14.30-16.30Tasuta riiete jagamine T 05.03 ja 02.04 kell 15-18

Created by Freepik

Õnnitleme sünnipäeval!07.03 Taavi Mägi

09.03 Oskar Kljukin09.03 Tuuli Korsar

10.03 Rolf Roderick Reintam11.03 Mihhail Vdovitšenko

12.03 Kersti Prii18.03 Andero Dolgov

18.03 Irma Kuusk20.03 Marika Kommussaar

23.03 Maie Aasa26.03 Sandra Valk

27.03 Teet Kaur29.03 Velda Veia

30.03 Marlon Selgall da SilvaKui soovite koguduse ajalehte edaspidi

endale postkAsti tellida, siis palun andke oma soovist teada e-posti aadressil

[email protected] või [email protected].

Ajalehe leiate ka kogudusest kohapealt, samuti saab seda lugeda koguduse kodulehel www.eelk.ee/mustamae.