Digiallkiri ja digiasjaajamine, I Digiallkirja teoreetilised alused, omadused ja realiseerimine

Digiallkiri ja digiasjaajamine, IDigiallkiri ja digiasjaajamine, I

Digiallkirja teoreetilised alused, Digiallkirja teoreetilised alused, omadused ja realiseerimineomadused ja realiseerimine

Digiallkiri ja digiasjaajamine, IDigiallkiri ja digiasjaajamine, I

Digiallkirja teoreetilised alused, Digiallkirja teoreetilised alused, omadused ja realiseerimineomadused ja realiseerimine

Valdo Praust 

[email protected]

arvuti- ja andmeturbespetsialist isikuandmete kaitse seaduse kaasautor

Infoühiskonna harrastusfilosoof

Täienduskoolitus IT Kolledzis 14. oktoobril 2004   

Valdo Praust 

[email protected]

arvuti- ja andmeturbespetsialist isikuandmete kaitse seaduse kaasautor

Infoühiskonna harrastusfilosoof

Täienduskoolitus IT Kolledzis 14. oktoobril 2004   

Loengute plaanLoengute plaanLoengute plaanLoengute plaanI. Digiandmete ja -dokumendi eripärad (eelised)

II. Vajadus digiallkirja järele

III. Digiallkirja omadused, infrastruktuur

IV. Digiallkirja staatus Eestis

V. Digidokumendi eripärad digitaalses asjaajamises

VI. Digidokumendi käitlemine ja arhiveerimine, probleemid

VII. ID kaardi olemus ja kasutamine, sh autentimisvahendina

VIII. Praktika, lahendused ja tooted

Dokument Dokument andmeallikanaandmeallikana

Korraldatud inimtegevus on aastasadu ja -tuhandeid põhinenud vahendatud (kuidagi üles kirjutatud) informatsioonil, mida nimetatakse ka andmeteks

Selliseid ülestähendusi, millel reeglina on• mingi (õiguslik) tähendus • kindel ning muutmatu seos loojaga ja loomisajaga nimetatakse dokumentideks

Selliseid ülestähendusi, millel reeglina on• mingi (õiguslik) tähendus • kindel ning muutmatu seos loojaga ja loomisajaga nimetatakse dokumentideks

Kuni viimase ajani mõeldi dokumendi all ilma erandita paberdokumenti

Digimaailma “sissetung”Digimaailma “sissetung”

Tõsiasi: paberkandjal teabe maailm on viimastel aastatel (umbes 5 aastat) hakanud igal pool tasapisi asenduma digitaalteabe maailmaga

Tõsiasi: paberkandjal teabe maailm on viimastel aastatel (umbes 5 aastat) hakanud igal pool tasapisi asenduma digitaalteabe maailmaga

Paberkandjal teave: kirjamärgid kantakse paberile, kust neid saab inimene otse, ilma vahendajateta lugeda

Digiteave: teave kodeeritakse kindlate reeglitega arvude 0 ja 1 jadadeks, mida hoitakse, edastatakse ja töödeldakse teatud seadmete arvutite vahendusel

Küsimus: mis on sellise teabe esitusviisi tormilise asendamise põhjuseks?

Digiteave uudse vahendinaDigiteave uudse vahendinaTõsiasi: iga massiliselt rakendatav uus meetod peab võimaldama

MiksMiks

• saada olemasolevaid tulemusi senisest väiksemate kulutustega või

• saada seniste kulutustega senistest paremaid tulemusi

• mitte hülgama vana hea võtte häid külgi

Digiteave on üks sellistest meetoditestDigiteave on üks sellistest meetoditest

Digiteabe eelised, IDigiteabe eelised, I

1. Digiteavet saab hiljem mugavalt ja kiiresti teisendada

2. Digiteavet saab hõlpsalt ja väga kiiresti edastada. Äris on kiirus ja odavus väga tähtis

3. Kaob teabe originaali ja koopia mõiste. Igasuguse arvutis hoitava digitaalteabe kogumi originaal ja koopia on eristamatud ja (faili) kopeerimise protsess lihtne

Digiteabe eelised, IIDigiteabe eelised, II

4. Digiteabe seos füüsilise kandjaga kaob. Digitaalne andmekogum (ka dokument) ei ole seotud ühegi füüsilise esemega

Dokumendi edastamiseks punktist A punkti B ei pea edastama paberilehte ega andmekandjat. Piisab edastada teave (0 ja 1 jada) mööda arvutivõrku (Internetti)

Digiteabe eelised, IIIDigiteabe eelised, III5. Digiteavet saab edukalt

organiseerida hüperteksti ja hüpermeediumina. See on reaalsete valdkondade kirjeldamisel suur eelis

Reaalse elu (sündmuste nähtuste, dokumentide, asutuste jm) objektide vahel on keerukad seosed, mis kujutavad endast keeruka võrgustiku. Paberile saab kanda vaid järjestikust teavet – see on suur puudus

Arvutis saab realiseerida selle võrgustiku nii, nagu me tahame (nt veeb koos linkidega, andmebaas jm)

Digiteabe eelised, IVDigiteabe eelised, IV

6. Hüpermeediumile ruumilise dimensiooni lisamine tekitab hajusa hüpermeediumi. Veeb on üks hajus hüpermeediumikogum

Kui üks või teine dokumendiosa viitab teisele, siis nende kättesaamisel samast arvutist ei ole tarvilik, et nad paikneksid samas füüsiliselt kohas (arvutis)

Tarvilik on vaid, et meil oleks olemas füüsiliselt toimiv võrk koos sellepõhise teenusega nende kohtade vahel ja nad viitaksid üksteisele

Dokumendi tõestusväärtusDokumendi tõestusväärtusDokumendi tõestusväärtusDokumendi tõestusväärtus

Dokument on andmekogum, millelt nõuame vähemalt kahte omadust:• peame suutma hiljem kindlaks teha dokumendi loojat (ja enamasti ka loomisaega)• peame veenduma, et peale dokumendi loomist ei ole seda enam muudetud

Neid omadusi koos võib nimetada dokumendi tõestusväärtuseks (evidentiary value of a document)

Dokument on andmekogum, millelt nõuame vähemalt kahte omadust:• peame suutma hiljem kindlaks teha dokumendi loojat (ja enamasti ka loomisaega)• peame veenduma, et peale dokumendi loomist ei ole seda enam muudetud

Neid omadusi koos võib nimetada dokumendi tõestusväärtuseks (evidentiary value of a document)

Kui mingi teabekogumi korral ei ole mõlemad eelmainitud omadused tagatud, siis ei saa seda võtet dokumentide loomisel, säilitamisel ja kasutamisel pruukida

Paberdokumendi tõestusväärtusePaberdokumendi tõestusväärtusetagaminetagamine

Paberdokumendi tõestusväärtusePaberdokumendi tõestusväärtusetagaminetagamine

• Paberdokumendi seob ta loojaga omakäeline allkiri (handwritten signature)

• Nii dokumendi andmed ise (dokumendi sisu) kui ka nendele kantud allkiri on seotud andmekandjaga (data carrier) kui paberilehega; sellele kandmise tehnika seob need ka omavahel

Paberkandjal dokumendi tõestusväärtus on tagatud, kui selles sisalduv teave vastab kindlatele vorminõuetele ning on varustatud allkirjaga

Paberkandjal dokumendi tõestusväärtus on tagatud, kui selles sisalduv teave vastab kindlatele vorminõuetele ning on varustatud allkirjaga

PaberdokumentPaberdokumentPaberdokumentPaberdokument

Digidokumendi tõestusväärtus: Digidokumendi tõestusväärtus: tõsine probleemtõsine probleem

Digidokumendi tõestusväärtus: Digidokumendi tõestusväärtus: tõsine probleemtõsine probleem

Lähtekoht: Digitaalne andmekogum on arvutis üksnes bitijada ehk faili kujul, mis ei ole ühegi konkreetse andmekandjaga seotud. Nii dokumendi sisu kui ka ka allkirja saab mõlemat lihtsalt muuta

Lähtekoht: Digitaalne andmekogum on arvutis üksnes bitijada ehk faili kujul, mis ei ole ühegi konkreetse andmekandjaga seotud. Nii dokumendi sisu kui ka ka allkirja saab mõlemat lihtsalt muuta

Järeldus (karm reaalsus): digiteabe juures ei saa kasutada paberdokumentidest tuttavat (käsitsi kirjutatud) allkirja – puudub teabekandja ja seetõttu ei saa tagada allkirja autentsust (võltsimatust) ja seeläbi dokumendi tõestusväärtust

Digitaalne andmekogumDigitaalne andmekogumDigitaalne andmekogumDigitaalne andmekogum

Võimalik lahendus Võimalik lahendus –– digi digiallkiri allkiri Võimalik lahendus Võimalik lahendus –– digi digiallkiri allkiri

Digitaalsete teabekogumite juures on alternatiivne võimalus kasutada sellist allkirjalaadset (allkirja omadustega) mehhanismi, mis on seotud matemaatiliste seoste abil teabe (bittide) endaga, mitte selle kandjaga

Seda võtet nimetatakse digitaalallkirjaks (digiallkirjaks) ehk digitaalsignatuuriks (digital signature), mis on maailmas laialt kasutusel tavaallkirja asendajana

DigiallkirDigiallkirja olemusja olemusDigiallkirDigiallkirja olemusja olemus

Digiallkirja loomisel kasutatakse avaliku võtmega krüptograafia meetodeid (täpsemalt asümmeetrilist krüptoalgoritmi)

Digiallkiri (digital signature) on digidokumendile (digitaalkujul olevale andmekogumile) lisatav andmekogum, mille loob dokumendi allkirjastaja (signeerija) dokumendist ja tema ainuvalduses olevast privaatvõtmest (isiklikust võtmest) lähtudes

Digiallkiri (digital signature) on digidokumendile (digitaalkujul olevale andmekogumile) lisatav andmekogum, mille loob dokumendi allkirjastaja (signeerija) dokumendist ja tema ainuvalduses olevast privaatvõtmest (isiklikust võtmest) lähtudes

Krüptograafia Krüptograafia mõistemõisteKrüptograafia Krüptograafia mõistemõiste

Vastupidine tegevus on dešifreerimine (decryption, decipherment), mille käigus taastatakse algsed andmed

Ilma võtit teadmata on see tegevus võimatu  

Krüpteerimine ehk šifreerimine (encryption, encipherment) on andmete teisendamine loetamatule kujule, mille käigus kasutatakse teatud salajast võtit (key)

Krüpteerimine ehk šifreerimine (encryption, encipherment) on andmete teisendamine loetamatule kujule, mille käigus kasutatakse teatud salajast võtit (key)

Salajase võtmega krüptoSalajase võtmega krüptoalgoritmalgoritm

Nimetatud võtet on andmete turvaiseks salvestamiseks ja nende turvaliseks edastamiseks üle mitteturvaiste võrkude kasutatud juba pikki aastakümneid (Internetis on see nt masspruukimises)

Traditsiooniline ehk salajase võtmega krüptoalgoritm (secret key cryptoalgorithm) ehk sümmeetriline krüptoalgoritm (symmetric cryptoalgorithm), on selline, kus nii šifreerimisel kui ka dešifreerimisel kasutatakse sama (salajast) võtit

Traditsiooniline ehk salajase võtmega krüptoalgoritm (secret key cryptoalgorithm) ehk sümmeetriline krüptoalgoritm (symmetric cryptoalgorithm), on selline, kus nii šifreerimisel kui ka dešifreerimisel kasutatakse sama (salajast) võtit

Salajase võtmega krüptoSalajase võtmega krüptoalgoritmalgoritm

Salajase võtmega krüptoSalajase võtmega krüptoalgoritmialgoritmi suur probleemsuur probleem

Probleem: enne teabe edastamist on vaja mingite meetoditega tagada, et mõlemal osapoolel oleks olemas vaid neile teadaolev salajane võti

Probleem: enne teabe edastamist on vaja mingite meetoditega tagada, et mõlemal osapoolel oleks olemas vaid neile teadaolev salajane võti

Probleemi püüti 1970tel aastatel lahendada ja see viis avaliku võtmega krüptoalgoritmi väljatöötamiseni

Avaliku võtmega krüptoAvaliku võtmega krüptoalgoritmalgoritm

Nimetatud võtmeid nimetatakse tavaliselt avalikuks võtmeks ja privaatvõtmeks (public and private key).  

Avaliku võtmega krüptoalgoritm (public key cryptoalgorithm) ehk asümmeetriline krüptoalgoritm (asymmetric cryptoalgorithm) kasutab kahte võtit – esimese võtmega šifreeritud teave on dešifreeritav vaid teise võtmega ja vastupidi. Ühest võtmest teist ei ole võimalik leida

Avaliku võtmega krüptoalgoritm (public key cryptoalgorithm) ehk asümmeetriline krüptoalgoritm (asymmetric cryptoalgorithm) kasutab kahte võtit – esimese võtmega šifreeritud teave on dešifreeritav vaid teise võtmega ja vastupidi. Ühest võtmest teist ei ole võimalik leida

Avaliku võtmega krüptoAvaliku võtmega krüptoalgoritmialgoritmikasutaminekasutamine

• Avaliku võtmega krüptoalgoritme saab kasutada salajaste võtmete turvalisel edastamisel üle liinide ilma füüsilise kokkusaamiseta. Ainus tingimus on siin avaliku võtme avalikkus

• Avaliku võtmega krüptoalgoritme saab lisaks andmete konfidentsiaalsuse tagamisele kasutada ka nende tõestusväärtuse tagamisel. See ongi nende peamine kasutusvaldkond

• Avaliku võtmega krüptoalgoritmidel põhineb digiallkirja (digisignatuuri) idee

Avaliku võtmega krüptoAvaliku võtmega krüptoalgoritmialgoritmikasutamine kasutamine ššifreerimiselifreerimisel

Avaliku võtmega krüptoAvaliku võtmega krüptoalgoritmialgoritmikasutamine signeerimisel (digiallkirja kasutamine signeerimisel (digiallkirja

andmisel)andmisel)

DigiallkirDigiallkirja andmise põhimõttedja andmise põhimõttedDigiallkirDigiallkirja andmise põhimõttedja andmise põhimõtted

Digiallkirja andmiseks (ehk signeerimiseks) peab selle andjal olema (avaliku võtmega krüptoalgoritmi) võtmepaar (keypair), mis koosneb

• privaatvõtmest (isiklikust võtmest) • avalikust võtmest

Mõlemad võtmed on digitaalsed andmekogumid

Privaatvõtmega antud digiallkirja ja saab sellele vastava avaliku võtmega verifitseerida

Privaatvõtmega antud digiallkirja ja saab sellele vastava avaliku võtmega verifitseerida

Võtmepaari loomineVõtmepaari loomineVõtmepaari loomineVõtmepaari loomine

KrüptoKrüptoräsi ehk sõnumilühendräsi ehk sõnumilühendKrüptoKrüptoräsi ehk sõnumilühendräsi ehk sõnumilühendKrüprograafiline sõnumilühend ehk krüptoräsi (cryptographic message digest, hash, fingerprint) on ükskõik kui pikast sõnumist (failist) teatud matemaatiliste eeskirjade järgi arvutatav lühike (tavaliselt 160 bitti) teabekogum

Krüprograafiline sõnumilühend ehk krüptoräsi (cryptographic message digest, hash, fingerprint) on ükskõik kui pikast sõnumist (failist) teatud matemaatiliste eeskirjade järgi arvutatav lühike (tavaliselt 160 bitti) teabekogum

See seos on ühesuunaline (one-way): etteantud räsi korral ei ole võimalik tuletada faili, millele see räsi vastab

Järeldus. Kui failiräsi vastab failile, võime olla igal juhul kindlad, et lühend on arvutatud kindlasti sellest failist ega mitte millestki muust etteantud faili

KrüptoräsiKrüptoräsi roll digiallkirjas roll digiallkirjasKrüptoräsiKrüptoräsi roll digiallkirjas roll digiallkirjas

Digiallkirja ei anta tavaliselt mitte pikale dokumendile, vaid selle dokumendist arvutatud räsile

Digiallkirja ei anta tavaliselt mitte pikale dokumendile, vaid selle dokumendist arvutatud räsile

See võimaldab hoida kokku aega: pikale dokumendi allkirja andmisel võtab avaliku võtmega krüptoalgoritmi pruukimine palju aega

Kuna krüptoräsi põhjal ei ole võimalik konstrueerida sõnumit, siis võime olla kindlad, et räsile antud digiallkiri on sama hea kui (pikale) dokumendile endale antu

DigiallkirDigiallkirja andmine ja andmine DigiallkirDigiallkirja andmine ja andmine

DigiallkirDigiallkirja verifitseerimine ja verifitseerimine DigiallkirDigiallkirja verifitseerimine ja verifitseerimine

PrivaatPrivaatvõtvõti ja selle kasutaminei ja selle kasutaminePrivaatPrivaatvõtvõti ja selle kasutaminei ja selle kasutamine

NB! Seega tuleb privaatvõtit hoida väga hoolsalt, vältides selle volitamatut kasutamist

Vahel hoitakse seda spetsiaalses riistvaraseadmes, nt kiipkaardis (chipcard) koos krüpteerimisalgoritmiga, millest ei saa seda välja lugeda, vaid üksnes kasutada

Nt Eesti ID kaart on kujundatud krüptograafilise kiipkaardina

Igaüks, kel on olemas privaatvõti, saab sellega võtme omaniku nimel digiallkirju anda

Igaüks, kel on olemas privaatvõti, saab sellega võtme omaniku nimel digiallkirju anda

PrivaatPrivaatvõtvõti kiipkaardinai kiipkaardinaPrivaatPrivaatvõtvõti kiipkaardinai kiipkaardina

SSertifitseerimisteenuse ertifitseerimisteenuse vajadusvajadusSSertifitseerimisteenuse ertifitseerimisteenuse vajadusvajadus

Eeltoodud võte (avaliku võtmega krüptograafia) võimaldab siduda dokumendi selle andja võtmepaariga (avaliku võtmega)

Meid huvitab aga dokumendi sidumine allakirjutaga (täpsemini tema isikuandmetega, nt nimega, isikukoodiga vms)

Lahendus: peame siduma isiku (isikuandmed) tema avaliku võtmega (mille kaudu ta on siis seotud ka digiallkirja endaga)

Lahendus: peame siduma isiku (isikuandmed) tema avaliku võtmega (mille kaudu ta on siis seotud ka digiallkirja endaga)

SSertifitseerimiertifitseeriminnee, selle põhimõtted, selle põhimõttedSSertifitseerimiertifitseeriminnee, selle põhimõtted, selle põhimõtted

Sertifikaadi väljaandmisega tegelevad spetsiaalsed sertifitseerimiskeskused ehk sertifitseerimisteenuse osutajad (certification authorities, CA)

Isiku isikuandmete sidumist tema avaliku võtmega) nimetatakse sertifitseerimisekssertifitseerimiseks (certification)

Digitaaldokumenti, mis seob isiku isikuandmed tema avaliku võtmega, nimetatakse sertifikaadiks (certificate)

Isiku isikuandmete sidumist tema avaliku võtmega) nimetatakse sertifitseerimisekssertifitseerimiseks (certification)

Digitaaldokumenti, mis seob isiku isikuandmed tema avaliku võtmega, nimetatakse sertifikaadiks (certificate)

SSertifitseerimiertifitseerimissee põhimõtted põhimõttedSSertifitseerimiertifitseerimissee põhimõtted põhimõtted

SSertifikaatertifikaatSSertifikaatertifikaat

NB! Avalike võtmete asemel levitatakse üldjuhul sertifikaate. Igaühel, kes tahab digiallkirja kontrollida, peab allkirja andja sertifikaat olemas olema

Sertifikaat (certificate) on sertifitseerimisteenuse osutaja poolt alla kirjutatud (signeeritud) digidokument, mis sisaldab sertifikaadi omaniku isikuandmeid, avalikku võtit ja sertifikaadiga seotud andmeid (sertifitseerimiskeskuse andmeid, kehtivusaega jm)

Sertifikaat (certificate) on sertifitseerimisteenuse osutaja poolt alla kirjutatud (signeeritud) digidokument, mis sisaldab sertifikaadi omaniku isikuandmeid, avalikku võtit ja sertifikaadiga seotud andmeid (sertifitseerimiskeskuse andmeid, kehtivusaega jm)

Eelnev mudel: tEelnev mudel: tekkivad probleemidekkivad probleemidEelnev mudel: tEelnev mudel: tekkivad probleemidekkivad probleemid

Ainus lahendus: tuleb lubada sertifikaate tühistada

Järeldus: me peame arvet pidama kõikide väljaantud sertifikaatide kehtivusaja üle ning panema igale sündmusele juurde tõestusomaduste ajalipikud

Järeldus: me peame arvet pidama kõikide väljaantud sertifikaatide kehtivusaja üle ning panema igale sündmusele juurde tõestusomaduste ajalipikud

Lähtekoht: me ei saa välistada olukordi, kus privaatvõti (isiklik võti) väljub selle omaniku ainuvaldusest Kui see on toimunud, siis saab volitamata isik allkirja omaniku nimel (digi)allkirju anda

Lähtekoht: me ei saa välistada olukordi, kus privaatvõti (isiklik võti) väljub selle omaniku ainuvaldusest Kui see on toimunud, siis saab volitamata isik allkirja omaniku nimel (digi)allkirju anda

LLahendusahendus probleemile: kaks probleemile: kaks vajalikku mehhanismivajalikku mehhanismi

LLahendusahendus probleemile: kaks probleemile: kaks vajalikku mehhanismivajalikku mehhanismi

Lahenduseks vajalik nõue (dokumentide pikaajalise tõestusväärtuse nõue): kord digiallkirjaga varustatud dokumendi ehtsust võib sageli olla vajalik tõestada veel pikka aega kauges tulevikus

Järeldus: tuleb kasutada mehhanisme, mis

• võimaldavad hiljem tõestada sertifikaatide kehtivust mingil varasemal ajahetkel (kehtivuskinnitus, harva ka tühistuslist)

• võimaldavad hiljem tuvastada dokumentide signeerimisaega (ajatempel)

Järeldus: tuleb kasutada mehhanisme, mis

• võimaldavad hiljem tõestada sertifikaatide kehtivust mingil varasemal ajahetkel (kehtivuskinnitus, harva ka tühistuslist)

• võimaldavad hiljem tuvastada dokumentide signeerimisaega (ajatempel)

Esimene mehhanism: aEsimene mehhanism: ajatempeljatempelEsimene mehhanism: aEsimene mehhanism: ajatempeljatempelAjatempel (time-stamp) on andmekogumile (dokumendile, failile vm) lisatud täiendav andmekogum, mis võimaldab selle loomisaega võrrelda teiste andmekogumite loomisaegadega (signeerimisaegadega)

Ajatempel (time-stamp) on andmekogumile (dokumendile, failile vm) lisatud täiendav andmekogum, mis võimaldab selle loomisaega võrrelda teiste andmekogumite loomisaegadega (signeerimisaegadega)

Ajatempleid väljastavad kindla funktsiooniga ajatemplikeskused ehk ajatempliteenuse osutajad (time-stamping authorities)

Järjekordse ajatempli arvutab ajatempli teenuse osutaja kahest allikast: • talle saadetud andmekogumist • eelmisest väljaantud ajatemplist

AjatemplAjatempli põhimõttedi põhimõtted AjatemplAjatempli põhimõttedi põhimõtted

Selline aheldamise võte võimaldab tekitada olukorra, kus juba väljaantud ajatemplite vahele ei saa hiljem välja anda uut ajatemplit ja juba väljaantud ajatempleid ei saa muuta:

• kõik ajatemplid, nende väljastamise reeglid ja kasutatavad algoritmid on avalikud

• Ajatempliteenuse osutajaga võetakse ühendust onlainis digiallkirja andmise hetkel

Esmapilgul kõlbavEsmapilgul kõlbav mehhanism: mehhanism: ssertifikaatide tühistuslistertifikaatide tühistuslist

Esmapilgul kõlbavEsmapilgul kõlbav mehhanism: mehhanism: ssertifikaatide tühistuslistertifikaatide tühistuslist

Sertifikaatide tühistuslisti (certificates’ revocation list) võiks pidada sertifitseerimiskeskus, sinnasaaks kanda andmed kõikide väljaantud sertifikaatide kohta, mida saaks hiljem onlainis kontrollida

Sellise listi olemasolu võimaldaks onlainis kontrollida (ja vahel ka tõestada) sertifikaatide kehtivust mingil varasemal ajahetkel

Miks säärane lahendus on ikkagi väga ebasobiv?

Miks säärane lahendus on ikkagi väga ebasobiv?

TTühistuslistühistuslisti suuredi suured puudused puudusedTTühistuslistühistuslisti suuredi suured puudused puudused• Dokumendi allkirja õigsuse kontrollimiseks on

vaja sooritada onlain-päring sertifitseerimiskeskusse või mujale

• Raskused juhul, kui sertifitseerimiskeskus on oma tegevuse lõpetanud (dokument peab kehtima jääma, mitte õhku rippuma!)

• Kui sertifikaate on välja antud palju, siis on listi pidamine ja sellest teabe otsimine mahukas töö — ta vajab väga suure läbilaskevõimega infosüsteeme (iga kirja kontrollimise e verifitseerimise juures tehakse üks onlain-päring!)

Dokumendi verifitseeritavus võiks säilida koos dokumendi endaga, mitte sellest lahus!

Järeldus: tühistuslist ei eobi e-maailma!

Dokumendi verifitseeritavus võiks säilida koos dokumendi endaga, mitte sellest lahus!

Järeldus: tühistuslist ei eobi e-maailma!

Sobiv teine mehhanismSobiv teine mehhanism: : kehtivuskinnituskehtivuskinnitus

Sobiv teine mehhanismSobiv teine mehhanism: : kehtivuskinnituskehtivuskinnitus

Kujutab endast onlain-teenust, mis töötab iga sertifitseerimisteenuse osutaja juures

Võimaldab üle saada tühistuslisti puudustest

Ajalooliselt on seda nimetatud ka elektroonilise notari kinnituseks

Kehtivuskinnituse saamine on digitõestuse saamine, et digiallkiri on moodustatud kehtivas sertifikaadis sisalduvale avalikule võtmele vastava privaatvõtmega

Kehtivuskinnituse saamine on digitõestuse saamine, et digiallkiri on moodustatud kehtivas sertifikaadis sisalduvale avalikule võtmele vastava privaatvõtmega

KehtivuskinnitusKehtivuskinnitusKehtivuskinnitusKehtivuskinnitusKehtivuskinnituse võtmine tehakse onlainis ja tavaliselt vahetult pärast digiallkirja andmist. Selle eemärk on varustada digidokument vastava lisarekvisiidiga

Kehtivuskinnituse võtmine tehakse onlainis ja tavaliselt vahetult pärast digiallkirja andmist. Selle eemärk on varustada digidokument vastava lisarekvisiidiga

Kehtivuskinnituse olemasolu (allkirja sabas) tõestab, et dokumendile kantud digiallkiri on tehtud dokumendi signeerimisel kehtiva sertifikaadi baasil

NB! Peale seda ei ole vaja digiallkirja verifitseerimiseks teha enam mingeid onlain-päringuid ega vajalik mingit võrguühendust!

Digiallkirjaga digidokument koos Digiallkirjaga digidokument koos vajalike (lisa)vajalike (lisa)rekvisiitidegarekvisiitidega

Digiallkirjaga digidokument koos Digiallkirjaga digidokument koos vajalike (lisa)vajalike (lisa)rekvisiitidegarekvisiitidega

Sertifitseerimise infrastruktuurSertifitseerimise infrastruktuur Sertifitseerimise infrastruktuurSertifitseerimise infrastruktuur Sertifitseerimise infrastruktuur (certification infrastructure) ehk avaliku võtme infrastruktuur (public key infrastructure, PKI) kujutab endast digiallkirja andmiseks ja kontrollimiseks vajaminevaid teenuseid, mida on neli:• sertifitseerimisteenus• ajatempli teenus• kehtivuskinnituse teenus• teenuste korraldamise ja koordineerimise teenus (tavaliselt riiklik)

Digiallkirja turvaliseks andmiseks on hädavajalik kõigi nelja teenuse toimimine

Digiallkirja turvaliseks andmiseks on hädavajalik kõigi nelja teenuse toimimine

AndmekogumAndmekogum (dokument) (dokument) ja ja vormingvorming

AndmekogumAndmekogum (dokument) (dokument) ja ja vormingvorming

Digitaalne andmekogum— informatsiooni esitus bitijadana, st jadana, mis koosneb märkidest 0 ja 1. (arvutis nimetatakse neid kogumeid tihti failideks)

Vorming (format) — eeskiri andmete tõlgendamiseks kas vahetult informatsiooniks või mingiks traditsiooniliseks vahepealseks esituseks ehk teabe liigiks (tekst, pilt, heli, video)

Igasugune informatsioon on arvutites (infotehnilistes seadmetes) esitatud alati digitaalkujul kindlates kokkuleppelistes vormingutes kogumitena (failidena)

Igasugune informatsioon on arvutites (infotehnilistes seadmetes) esitatud alati digitaalkujul kindlates kokkuleppelistes vormingutes kogumitena (failidena)

Vorming ja tähendusVorming ja tähendus, I, I Vorming ja tähendusVorming ja tähendus, I, I

Arvutite ja digiandmetega seotud kontekstis on vorming eeskiri, kuidas mingi valdkonna informatsioon on esitatud digikujul ehk bitijoruna

Näiteks:

• Tekstikujul teabe vormingud: DOC, RTF, TXT, WP jne

• Pildikujul teabe vormingud: GIF, JPG , TIFF, BMP jne

• Heli vormingud: WAv, AU, MP3, RM jne

• Video vormingud: MPG (MPEG), RM, AVI jne

Vorming (kokkuleppeline vorming) annab andmetele (andmekogumine, dokumendile) tähenduseVorming (kokkuleppeline vorming) annab andmetele (andmekogumine, dokumendile) tähenduse

Vorming ja tähendusVorming ja tähendus, II, II Vorming ja tähendusVorming ja tähendus, II, II

Erinevaid vorminguid toetavad arvutis erinevad programmid (tarkvaravahendid), mis lubavad teavet salvestada, inimesele kogetavaks teha (nt näidata), muuta jm

Erinevaid vorminguid toetavad arvutis erinevad programmid (tarkvaravahendid), mis lubavad teavet salvestada, inimesele kogetavaks teha (nt näidata), muuta jm

Lõppkasutaja ei tea tavaliselt vormingu ”hingeelust” mitte midagi, ta seostab seda teatud tarkvaratootega, mis suudab teatud faili ”lugeda”

Lõppkasutaja näeb tihti vaid ekraanipilti ehk adekvaatkuva (WYSIWYG – What You See Is What You Get)

Nõuded dNõuded digiallkirjastatava igiallkirjastatava dokumendi vormingudokumendi vormingulele

Nõuded dNõuded digiallkirjastatava igiallkirjastatava dokumendi vormingudokumendi vormingulele

Digiallkiri on infotehniliselt seotud bitijadaga, kuid olemuse poolest tuleb ta siduda dokumendi sisuga (tekst, pilt, hüpertekst vm)

Järeldus: digiallkirjaga varustatud dokumendil peab olema ühene tähendus: bitijada ei tohi saada interpreteerida mitut moodi

Järeldus: digiallkirjaga varustatud dokumendil peab olema ühene tähendus: bitijada ei tohi saada interpreteerida mitut moodi

Kaks kohustuslikku tingimust:

• Kasutatava failivormingu kirjeldus peab olema avalik

• Dokumendi sees peab olema viide vormingule

Sobivad vormingud: näitedSobivad vormingud: näitedSobivad vormingud: näitedSobivad vormingud: näited

Sobivad kõik, mille kirjeldused on avalikud ja üheselt mõistetavad; tekstivormingutest nt:

• HTML (veebis kasutatav märgiskeel, vajalik viide versioonile)

• XML (suure tulevikuga märgiskeel, märgised on erinevalt HTMList semantika-, mitte süntaktikapõhised, mis loob suured võimalused

• RTF (Rich Text Format), praegu laiali kasutusel tekstivorming

• ASCII (piirartud võimalustega “vana hea” tegija)

Mittesobiv vorming: Mircosofti DOCMittesobiv vorming: Mircosofti DOCMittesobiv vorming: Mircosofti DOCMittesobiv vorming: Mircosofti DOCPeapuudus: vormingu kirjeldus ei ole avalik (küsige Microsoftilt, miks...)

Peapuudus: vormingu kirjeldus ei ole avalik (küsige Microsoftilt, miks...)

• iga MS Office’il on oma teistest erinev DOC vorming, failist reeglina see ei selgu, millist on soovitud kasutada

• saab koostada dokumendi, mille kuvand (adekvaatkuva) on igas erinevates Office’i versioonides drastiliselt erineb

• saab koostada dokumendi, mille kuvand sõltub arvutist, kellaajast jpt asjadest

• dokument võib sisaldada kasutaja eest peidetud osi, mida kuvandis ei näidata üldse

Õiguslik reguleerimineÕiguslik reguleerimine Õiguslik reguleerimineÕiguslik reguleerimine Digiallkirja juures vajavad õiguslikult reguleerimist:

• tingimused, millele peab vastama võtmepaar

• kes ja kuidas saavad teha sertifitseerimist

• kes ja kuidas annavad välja ajatempleid

• kes korraldab nimetatud tegevusi ja peab järelevalvet

Digiallkiri ja EestiDigiallkiri ja Eesti, I, IDigiallkiri ja EestiDigiallkiri ja Eesti, I, I

1. Digitaalallkirja seadus võeti Riigikogus vastu 8. märtsil 2000 ja jõustus sama aasta 15. detsembril

2. Ajatempliteenus on selle järgi digiallkirjaga lahutamatult seotud

3. Nii sertifitseerimisteenus kui ka ajatempliteenus on delegeeritud erasektorile

4. 15. detsembril 2000 sai valmis digiallkirja toetav infrastruktuur

Digiallkiri ja EestiDigiallkiri ja Eesti, II, IIDigiallkiri ja EestiDigiallkiri ja Eesti, II, II

5. Sertifitseerimise riiklikku registrit peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja see peab arvet sertifitseerimisteenuse osutajate ja ajatempliteenuse osutajate üle, mis on delegeeritud erasektorile

6. Sama register koordineerib ajatempli teenuse osutajate ajatempleid, tehes need omavahel võrreldavaks

Digitaalallkiri ja EestiDigitaalallkiri ja Eesti, III, IIIDigitaalallkiri ja EestiDigitaalallkiri ja Eesti, III, III7. 2001. aasta veebruaris võttis Vabariigi

Valitsus vastu määruse “Asjaajamiskorra ühtsed alused”, mis lubab avalikus sektoris kasutada paberkandjal dokumentide kõrval ka digiallkirjaga varustatud digidokumente

8. Oktoobris 2001 registreeriti sertifitseerimise riiklikus registris esimene sertifitseerimisteenuse osutaja – Sertifitseerimiskeskuse AS

Digitaalallkiri ja EestiDigitaalallkiri ja Eesti, IV, IVDigitaalallkiri ja EestiDigitaalallkiri ja Eesti, IV, IV

9. 2002. aasta algul hakati välja andma ID kaarte: turvalisi digitaalallkirja andmise vahendeid. Praegu on välja antud üle 500 tuhande kaardi

10. 2002 oktoobri algul tuli Sertifitseerimiskeskuse AS välja digitaalallkirja praktilise teenusega DigiDoc

(viited http://www.id.ee/)

DigiDigiDOC + ID kaart vs muud DOC + ID kaart vs muud süsteemid?süsteemid?

DigiDigiDOC + ID kaart vs muud DOC + ID kaart vs muud süsteemid?süsteemid?

Fakt: maailmas on olemas palju avaliku võtmega algoritmile toetavaid süsteeme, mis kaitsevad terviklust (tõestusväärtust) ja sisaldavad vahel ka sertifikaate

Fakt: maailmas on olemas palju avaliku võtmega algoritmile toetavaid süsteeme, mis kaitsevad terviklust (tõestusväärtust) ja sisaldavad vahel ka sertifikaate

Näited: PGP, serverite sertifikaadid jms

Nende kõigi põhiprobleem: ei ole evitatud (mugavat ja toimivat) sertifikaatide tühistussüsteemi

Järeldus: need süsteemid õigulikku tähendust omavate digiallkirjade andmiseks ei sobi

Digiallkiri vs omakäeline allkiri: Digiallkiri vs omakäeline allkiri: omadusedomadused

Digiallkiri vs omakäeline allkiri: Digiallkiri vs omakäeline allkiri: omadusedomadused

Müüt: digitaalallkiri on palju ebaturvalisem kui omakäeline paberdokumendile kantud allkiri ja sellega kaasnevad suured ohud

Tegelikkus on risti vastupidine: digiallkiri on hoopiski oluliselt turvalisem kui omakäeline paberdokumendile kantud allkiri

Müüt: digitaalallkiri on palju ebaturvalisem kui omakäeline paberdokumendile kantud allkiri ja sellega kaasnevad suured ohud

Tegelikkus on risti vastupidine: digiallkiri on hoopiski oluliselt turvalisem kui omakäeline paberdokumendile kantud allkiri

Digiallkiri loob juurde küll paar uut tüüpi ohtu, kuid kaotab suure hulga paberdokumentidest tuntud ohtusid, mis need üles kaaluvad

Digiallkirja eelisedDigiallkirja eelised, I, I Digiallkirja eelisedDigiallkirja eelised, I, I

1. Alati võib olla kindel, et digiallkirjas sisalduvale nimele vastab tõepoolest füüsiline isik, kel on olemas riigis kehtiv identiteet. Seda on alati usaldatav osapool — sertifitseerimisteenuse osutaja — kontrollinud ja isiku tuvastanud

Paberdokumendi ja omakäelise allkirjaga see nii ei ole — seal saab igaüks suvalise nime all allkirja anda ja dokumendist ning allkirjast ei selgu, kas selline isik üldse leiduv või mitte. See vajab eriuuringuid ning täiendavat teavet

Digiallkirja eelisedDigiallkirja eelised, II, II Digiallkirja eelisedDigiallkirja eelised, II, II

2. Digiokument on allkirjastatud tõesti selle isiku poolt, kelle nimi digiallkirjas — täpsemalt sellele lisanduvas kehtivuskinnituses leiduvas sertifikaadis — sisaldub. Vaid erandjuhul, kui privaatvõti on väljunud selle kasutaja ainuvaldusest, ei pea see paika

Paberdokumendil kasutatavat omakäelist allkirja saab seevastu pika harjutamise peale küllalt hästi järgi teha, nii et ka käekirjaeksperdil on seda raske tuvastada

Digiallkirja eelisedDigiallkirja eelised, III, III Digiallkirja eelisedDigiallkirja eelised, III, III

3. Alati saab absoluutselt kindlalt väita, et peale allkirja andmist ei ole digiallkirjaga varustatud digidokumenti enam muudetud. Seda tagavad digiallkirja aluseks olevad matemaatilised seosed

Paberdokumendil kasutatakse selle välistamiseks spetsiaalseid võtteid, kuid siiski on tihti võimalik allakirjutatud dokumendile midagi veel lisada; seda eriti blankettide puhul

Digiallkirja eelisedDigiallkirja eelised, IV, IV Digiallkirja eelisedDigiallkirja eelised, IV, IV 4. Alati on võimalik kindlalt ja täpselt saada teada

aega, millal dokumendile digiallkiri on antud. Ajatempel on digitaalallkirja lahutamatu osa

Paberdokumendile kantud omakäelisel allkirjal seda omadust ei ole; reeglina võib allkirja kõrvale kirjutada suvalise kuupäeva. Ainus võimalus on kasutada tunnistajate või usaldatava kolmanda osapoole abi

Väidetu kehtib muidugi vaid siis, kui meil on olemas korralik sertifitseerimise infrastruktuur ning usaldusväärne tarkvara

Väidetu kehtib muidugi vaid siis, kui meil on olemas korralik sertifitseerimise infrastruktuur ning usaldusväärne tarkvara

Digiallkirja Digiallkirja esimeneesimene tõsine puudus tõsine puudus Digiallkirja Digiallkirja esimeneesimene tõsine puudus tõsine puudus

Digiallkirja andmise õigus on varastatav koos privaatvõtmega – tuleb hoolega jälgida, et privaatvõti ei väljuks allkirja andja ainuvaldusest

Digiallkirja andmise õigus on varastatav koos privaatvõtmega – tuleb hoolega jälgida, et privaatvõti ei väljuks allkirja andja ainuvaldusest

Tegemist on olulisima ja tõsiseima riskiga digiallkirja kasutamise juures

Selle vastu võideldakse mitmete erimeetoditega (ja risk on viidud väga väikeseks)

Digiallkirja Digiallkirja teineteine tõsine tõsine puuduspuudus

Digiallkirja Digiallkirja teineteine tõsine tõsine puuduspuudus

Kui ei piirata allkirjastatava dokumendi vormingut, siis erinevad keskkonnad võivad dokumenti näidata erinevalt, st ei ole üheselt selge, millisele dokumendile (adekvaatkuvale) on allkiri antud

Kui ei piirata allkirjastatava dokumendi vormingut, siis erinevad keskkonnad võivad dokumenti näidata erinevalt, st ei ole üheselt selge, millisele dokumendile (adekvaatkuvale) on allkiri antud

Sellele on lihtne vasturohi: kasutada tuntud ja avaliku kirjeldusega failivorminguid, mis säärased vaidlused välistavad

Digiallkirja Digiallkirja kolmaskolmas ((tõsinetõsine)) puuduspuudus? (kui üldse puudus?)? (kui üldse puudus?)

Digiallkirja Digiallkirja kolmaskolmas ((tõsinetõsine)) puuduspuudus? (kui üldse puudus?)? (kui üldse puudus?) Digiallkirjastatud digidokument peab jääma kogu elutsükli lõpuni digitaalseks. Seda ei saa koos allkirjaga välja printida nii, et tõstusväärtuse omadus paika jääks

Digiallkirjastatud digidokument peab jääma kogu elutsükli lõpuni digitaalseks. Seda ei saa koos allkirjaga välja printida nii, et tõstusväärtuse omadus paika jääks

See ei ole tegelikult puudus, see on eripära – milleks meile digimaailmas tagasipöördumine paberi juurde?

Tõsiasi: digidokumendid ja paberdokumendid elavad kumbki oma sõltumatut elu

Tõsiasi: digidokumendid ja paberdokumendid elavad kumbki oma sõltumatut elu

Digiallkirja andmise protsessDigiallkirja andmise protsessDigiallkirja andmise protsessDigiallkirja andmise protsess

• digiallkirja (allkirja toetava) tarkvara valimine

• allkirja andmine

• allkirja verifitseerimine

• sertifikaadi peatamine ja tühistamine

Sisaldab järgmisi tegevusi (ajalises järjestuses):

Digiallkirja tarkvara valimise Digiallkirja tarkvara valimise näpunäiteidnäpunäiteid

Digiallkirja tarkvara valimise Digiallkirja tarkvara valimise näpunäiteidnäpunäiteid

• eelistage sõltumatute ekspertide soovitatud tarkvara

• eelistage tarkvara, mis on turul juba kaua olemas olnud

Hetkel ei ole DigiDOCil erilisi konkurente

Samas on DigiDOC pigem standard kui tarkvara. Ehk alati tuleb eelistada üldusaldatavat tarkvara

Samas on DigiDOC pigem standard kui tarkvara. Ehk alati tuleb eelistada üldusaldatavat tarkvara

Allkirja andmise näpunäiteidAllkirja andmise näpunäiteidAllkirja andmise näpunäiteidAllkirja andmise näpunäiteid• kasutage viirusetõrjetarkvara

automaatset uundamist vähemalt kord päevas

• kontrollige enne digiallkirja andmist arvutit viirusetõrjeprogrammiga (kui ei ole peal automaatkontrolli kõikidele toimingutele)

• hoidke kaarti kaardilugejas vaid vahetult allkirja andmise ajal, ei enne ega pärast

• (võtke ajatempel ja kehtivuskinnitus võimalikult kohe peale allkirja andmist)

• (ärge levitage digiallkirjaga digitaaldokumente, millele ei ole võetud kehtivuskinnitust)

Allkirja verifitseerimise näpunäiteidAllkirja verifitseerimise näpunäiteidAllkirja verifitseerimise näpunäiteidAllkirja verifitseerimise näpunäiteid• kasutage viirusetõrjetarkvara automaatset

uundamist vähemalt kord päevas• kontrollige enne digiallkirja andmist arvutit

viirusetõrjeprogrammiga (kui ei ole peal automaatkontrolli kõikidele toimingutele)

• kui digiallkirja verifitseerimine nurjub, siis on tegemist kas võltsinguga (harva) või juhusliku veaga mõnes failis (tavaliselt) – Teil on mõistlik sellest teavitada (nt meilitsi) allkirja andjat

• verifitseerige (kontrollige) digiallkiri kindlasti enne dokumendi sisu vaatamist

• (ärge aktsepteerige digitaalallkirju, millel ei ole kehtivuskinnitust)

Sertifikaadi peatamise näpunäiteidSertifikaadi peatamise näpunäiteidSertifikaadi peatamise näpunäiteidSertifikaadi peatamise näpunäiteid

• peatage alati sertifikaat vähimalgi kahtlusel, et Teie privaatvõti on väljunud Teie ainuvaldusest

• sertifikaadi peatamist võib kiiresti vaja minna kõige ootamatumates olukordades (hetkel lühinumber 1777)

• kui hiljem selgub, et privaatvõti ikkagi ei väljunud ainuvaldusest, vaid oli üksnes alusetu kahtlus, saate peatatud sertifikaadi kehtivused üldjuhul taastada, kui see pole tühistatud

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, Ikummutamised, I

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, Ikummutamised, I

Sertifitseerimisteenuse osutaja saab sertifikaati välja anda vale inimese nimel ja andmete ”õige” omanik ei saa midagi teha

Sertifitseerimisteenuse osutaja saab sertifikaati välja anda vale inimese nimel ja andmete ”õige” omanik ei saa midagi teha

Selle eest vastutab teenuse osutaja, kelle tegevus on reguleeritud digiallkirja seadusega

Sertifikaadi taotlemisprotsessist jääb sertifikaadi väljaandjale alati järele mingi dokument

Vrd: valepasside väljaandmine Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt

Sertifitseerimisteenuse osutaja vm osapool saab kurjalt kasutada privaatvõtitSertifitseerimisteenuse osutaja vm osapool saab kurjalt kasutada privaatvõtit

Privaatvõti ei liigu ID kaardist väljapoole seda saab selles luua ja selles kasutada, kuid mitte iial välja lugeda

NB! Ainus paik, kus nimetatud võti on olemas (ja ainueksemplaris!) on ID kaardi kiip

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, IIkummutamised, II

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, IIkummutamised, II

Kui privaatvõti väljub kogemata ainuvaldusest, saab selle ebaseaduslik valdaja piiramatult digiallkirju anda

Kui privaatvõti väljub kogemata ainuvaldusest, saab selle ebaseaduslik valdaja piiramatult digiallkirju anda

Jah, aga ainult siis, kui omanik ei ole ainuvaldusest väljumist märganud ja kaotati nii ID kaart kui ka selle PIN-kood.

Kui omanik seda märkab, siis saab sertifikaadi hetkeliselt peatada nii, et kõik varem antud digiallkirjad jäävad kehtima, aga hiljem antud digiallkirjad on automaatselt õigustühised.

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, IIIkummutamised, III

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, IIIkummutamised, III

Salajase dokumendile digiallkirja andmisel saavad ajatempli teenuse osutaja ja kehtivuskinnituse teenuse osutaja teada midagi dokumendi sisu kohta

Salajase dokumendile digiallkirja andmisel saavad ajatempli teenuse osutaja ja kehtivuskinnituse teenuse osutaja teada midagi dokumendi sisu kohta

See ei ole absoluutselt nii: nad näevad vaid dokumendi sõnumilühendit kui bitijada, millest ei saa mingeid järeldusi teha dokumendi enda kohta

Saab luua digiallkirjastamise keskkonna, kus on kaks lahti sidestatud arvutit ühes dokument ja sealt teise (mis on võrgus) liigub vaid sõnumilühend

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, IVkummutamised, IV

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, IVkummutamised, IV

Allkirja ehtsust ei ole võimalik kontrollida ilma Internetti omamata ja seda ei ole võimalik enam üldse teha, kui sertifitseerimisteenuse osutaja on oma tegevuse lõpetanud

Allkirja ehtsust ei ole võimalik kontrollida ilma Internetti omamata ja seda ei ole võimalik enam üldse teha, kui sertifitseerimisteenuse osutaja on oma tegevuse lõpetanud

See ei ole absoluutselt nii: kui digiallkiri on varustatud kehtivuskinnitusega, saab allkirja ehtsust kontrollida kauges tulevikus ilma igasuguste onlain-päringuteta ja sõltumata sellest, kas sertifitseerimisteenuse osutaja on enam alles või mitte

DigiDOC ei luba ilma lehtivuskinnituseta allkirju!

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, Vkummutamised, V

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, Vkummutamised, V

Privaatvõtme (nt kiipkaardi) hävides või kaotades ei saa sellega antud allkirju enam kontrollida (verifitseerida)

Privaatvõtme (nt kiipkaardi) hävides või kaotades ei saa sellega antud allkirju enam kontrollida (verifitseerida)

See ei ole nii: privaatvõtme hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumise korral ei saa enam uusi digiallkirju anda, kuid juba antud allkirju saab kontrollida edasi

Selleks on vajalik sertifikaadi ja selles sisalduva avaliku võtme olemasolu, mis sisalduvad mõlemad digiallkirjale liituvas kehtivuskinnituses, st säilitatakse koos dokumendiga

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, VIkummutamised, VI

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, VIkummutamised, VI

Keegi teine saab põhimõtteliselt luua Teie võtmepaariga identse võtmepaari ja saab sellega õiguse Teie nimel digitaalallkirju anda

Keegi teine saab põhimõtteliselt luua Teie võtmepaariga identse võtmepaari ja saab sellega õiguse Teie nimel digitaalallkirju anda

Selline sündmus on kaduvväike, kuna võtmed on küllalt pikad. Kui igal maakera elanikul oleks miljon erinevat sertifikaati, kas siis oleks see tõenäosus, et kaks võtmepaari on identsed, ikkagi kaduvväike

Võtmepaar põhineb tõeliselt suurte arvude aritmeetikal (1024-bitine võti tähendab kahe 155-kohalist algarvu)

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, VIIkummutamised, VII

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, VIIkummutamised, VII

Digiallkirja ei saa anda paikades, kus puudub kiire netiühendus, mispärast selle rakendamine on tihti raskendatud

Digiallkirja ei saa anda paikades, kus puudub kiire netiühendus, mispärast selle rakendamine on tihti raskendatud

See ei ole absoluutselt nii. Digiallkirja andmisel ei ole üldse vaja Interneti-ühendust, seda on vaja pärast andmist; st ajatempli ja kehtivuskinnituse võtmise ajal. Ajatempli ja kehtivuskinnituse võib nt võtta ka päevi pärast allkirja andmist

Võrgus liikuvate andmete mahud on väga väikesed, jäädes mõne KB piiridesse

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, kummutamised, VIIIVIII

Väärkuuldusi digiallkirjast + Väärkuuldusi digiallkirjast + kummutamised, kummutamised, VIIIVIII

Edasised küsimused palun aadressil

[email protected]

Käesoleva ettekande materjalid (MS PowerPoint 2000 vormingus) on saadaval veebis aadressil

http://www.itcollege.ee/~valdo/taiend/plokk3-1.ppt

Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!