· Web viewÕpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ehitamise üldistest põhimõtetest, nende valmistamisel kasutatavatest

KINNITATUD 17.05.2016

Direktori käskkirjaga nr 4.1- 22/9

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS

Õppekava „VETILATSIOONILUKKSEPP“ moodulite rakanduskavad

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „ VENTILATSIOONILUKKSEPP“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP) ÕPETAJAD

1. HOONE TEHNOSÜSTEEMIDE

EHITAJA ALUSTEADMISED

15 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Nõudeta

MOODULI EESMÄRKÕpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ehitamise üldistest põhimõtetest, nende valmistamisel kasutatavatest materjalidest ja erinevate materjalide töötlemise võtetest, tunneb töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ehituses ning omandab esmaabi andmise oskused

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID 1.1. omab ülevaadet õpitavatel kutsetel tööjõuturul

nõutavatest kompetentsidest iseloomustab ventilatsioonilukksepa kutseid ning vastava ettevalmistusega töötajate

tegevusvaldkondi, kasutades kutsestandardite registrit ja erialase teabe allikaid

1.2. tunneb ehitisele ja hoone tehnosüsteemide ehitamisele seatud nõudeid ulatuses, mis on vajalik edasiste tööülesannete täitmiseks, arvestades energiatõhusa ehitamise põhimõtteid

defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal järgmisi mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusprojekt, hoone tehnosüsteem, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba

selgitab teabeallikate põhjal hoone kütte-, jahutus-, vee-, kanalisatsiooni- ja

ventilatsioonisüsteemide ülesannet ja nende omavahelisi seoseid hoone toimivuse ja sisekliima tagamisel

selgitab teabeallikate põhjal nõudeid hoone kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonisüsteemide ehitamisele ja kasutamisele

selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususalaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis, standardhoone, madalenergiahoone, passiivmaja, liginullenergia hoone) sisulist tähendust

toob näiteid töökultuuri mõjust ehituskvaliteedile ja hoone edasisele kasutamisele analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju hoone energiatarbimisele

1.3. omab ülevaadet ehitiste põhikonstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest, nende ehitamisel kasutatavatest materjalidest

iseloomustab hoone põhiosi (vundament, sisemised ja välimised kandekonstruktsioonid, põrandad ja vahelaed, avatäited katused) lähtuvalt nende ülesandest ja seostest hoone tehnosüsteemidega

1.4. tunneb ehituslike tööjooniste koostamise ja vormistamise nõudeid ulatuses, mis on vajalik erinevate tööülesannete täitmiseks hoone tehnosüsteemide ehitamisel

selgitab eskiisi, eelprojekti, projekti, tööjoonise ja teostusjoonise erinevusi ja kasutusala, väljendades ennast korrektselt õppekeeles

leiab etteantud keskkonnatehnika jooniselt edasiseks tööks vajalikud andmed mõõdab ja märgib etteantud joonisest lähtudes ehituskonstruktsioonidele hoone tehnosüsteemi

paigaldamiseks vajalike läbiviikude asukohad

1.5. kasutab asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid tööjoonise alusel vajalike märke- ja mõõdistustööde tegemiseks

mõõdistab tööülesandest lähtuvalt ruumi ja visandab vastavalt etteantud mõõtkavale selle plaani, kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi

visandab etteantud mõõtkavas ruumis asuvaid ehituslikke elemente, kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi

visandab etteantud mõõtkavas hoone tehnosüsteemidega seonduvaid elemente, kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi

mõõdab ja märgib hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavaid materjale tööülesandest lähtudes, kasutades vajalikke mõõtmis- ja märkimisvahendeid

1.6. töötleb hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavaid materjale, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja võtteid

eristab näidiste põhjal ja iseloomustab hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavaid tarvikuid ja abimaterjale, lähtudes nende kasutuskohast ja otstarbest

iseloomustab hoone tehnosüsteemide elementide valmistamisel kasutatavaid materjale, arvestades ende omadusi ja sellest lähtuvaid kasutamisvõimalusi erinevates süsteemides

selgitab erialaste, sh elektrooniliste teabeallikate põhjal hoone tehnosüsteemide erinevatest

materjalidest valmistatud elementide omavahelist sobivust mõjutavaid kriteeriume selgitab teabeallikate põhjal hoone tehnosüsteemides toimivate füüsikaliste ja keemiliste

protsesside mõju süsteemide erinevast materjalist valmistatud osadele põhjendab hüdro-, heli- ja soojusisolatsioonimaterjalide kasutamise vajadust hoone

tehnosüsteemide ehitamisel, arvestades isolatsioonimaterjalide füüsikalisi omadusi ja kasutusotstarvet

töötleb nõuetekohaselt hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavaid plastkomposiitmaterjale, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid

töötleb nõuetekohaselt hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavaid metallmaterjale, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

1.7. mõistab tööohutus- ja keskkonnaohutusnõuete järgimise olulisust hoone tehnosüsteemide ehitamisel ja oskab anda esmaabi

seadistab ja hooldab erinevate materjalide töötlemisel kasutatavaid mehhaanilisi ja elektrilisi käsitööriistu, järgides tööohutusnõudeid ja kasutusjuhendit

iseloomustab teabeallikate põhjal tööohutusnõudeid hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavate töövahendite (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) kasutamisel

selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid analüüsib juhendi alusel riske töötaja tervisele hoone tehnosüsteemide ehitamisel, sh töötamisel

välistingimustes põhjendab isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkust hoone tehnosüsteemide ehitamisel sooritab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja

võimlemisharjutusi vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi kirjeldab oma tegevust õnnetusjuhtumi korral hoone tehnosüsteemide ehitamisel demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist

ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, arutelu, probleemi lahendamine, õppekäik, kirjalik töö, rühmatöö

HINDAMINE (MITTEERISTAV)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID• Teoreetiline töö nr.1 Hoone tehnosüsteemide ehitaja erialal ja tööjõuturul nõutavad kompetentsid

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 1.1 vastavad hindamiskriteeriumidÕpilane:

( küsimustele vastamine ) leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest

iseloomustab hoone tehnosüsteemide ehitaja kutset ja kutsetasemete erinevusi, kasutades kutsestandardite registrit

leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades erinevaid eesti- ja võõrkeelseid veebikeskkondi

iseloomustab kutsesüsteemi ning selle rakendamise võimalusi oma karjääri planeerimisel analüüsib juhendi alusel ennast õppijana ja seab oma õpingutele eesmärgid

Teoreetiline töö nr.2Hoone tehnosüsteemide ehitamine( situatsiooni analüüs )

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundi(te)le 1.2 kuni 1.3 vastavad hindamiskriteeriumidÕpilane:

iseloomustab hoone põhiosi, nende seosed hoone tehno-süsteemidega. selgitab hoone ventilatsioonisüsteemi ülesannet ja hoone tehno-süsteemide omavahelisi

seoseid hoone sisekliima tagamisel. kirjeldab tehnosüsteemide ehitamisele ja kasutamisele kehtestatud nõuded .

Kompleksülesanne nr.3( hoone tehnosüsteemidega seonduvate elementide visandamine )

.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundi(te)le 1.3 kuni 1.5 vastavad hindamiskriteeriumidÕpilane:

kirjeldab hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavaid materjale ja seadmed ning nende valiku põhimõtted.

selgitab torustike dimensioneerimise alused. visandab etteantud mõõtkavas hoone tehnosüsteemidega seonduvaid elemente, kasutades

tingmärke ja tähistusi

Teoreetiline / praktiline töö nr.4

Hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavate materjalide töötlemine

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 1.5 kuni 1.7 vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane: mõõdab ja märgib etteantud joonisest ja tööülesandest lähtudes, hoone tehnosüsteemide

ehitamisel kasutatavaid materjale, kasutades vajalikke mõõtmis- ja märkimisvahendeid. seadistab ja hooldab erinevate materjalide töötlemisel kasutatavaid mehhaanilisi ja elektrilisi

käsitööriistu, järgides tööohutusnõudeid ja kasutusjuhendit töötleb nõuetekohaselt hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavaid materjale, kasutades

asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid. selgitab enda tegevust õnnetusjuhtumi korral hoone tehnosüsteemide ehitamisel demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVPsh ISESEISEV TÖÖ

15 EKAP / 390 TUNDI

Mooduli õppemaht 390 tundi, jaguneb järgmiselt: sh auditoorne töö 38 tundi sh praktiline töö 44 tundi sh iseseisev töö 42 tundi sh praktika 266 tundi

TEEMAD, sh ALATEEMAD

Hoone tehnosüsteemide ehitaja kohustuslikud kompetentsid, töö keskkond ja eripära. Tööks vajalikud isikuomadusedEHITUSKONSTRUKTSIOONID. Ehitiste alused ja vundamendid. Seinakonstruktsioonid. Põrandad . Vahelaed. Ajaloolised ja tänapäevased materjalid. Konstruktsioonide tulekindlus. Avariitrepid ja tuletõrjeredelid. Avariiväljapääsud, tuletõkkeuksedEHITUSALASED MÕISTED. Ehitusalased mõisted ja – terminid. Ehitustöö organiseerimine, seotud mõisted ja terminid. Ehitustööga seotud tööriistad, masinad ja seadmed, hooneosad. Hoonete

liigitus. Ehitamise etapid. Montaazitööd. Töökoha organiseerimine.EHITUSMATERJALID. Materjalide omadused. Materjalide korduvkasutamise võimalused. Uute ja vanade materjalide sobituvus.KESKKONNATEHNIKA MATERJALID. Keskkonnatehnika valdkonnas kasutatavad torud ja nende liigitus. Toruliitmike koostamise põhimõtted; Torustike korrosioonikaitse ja –tõrje vahendid ning nende kasutusalad. Keskkonnatehnika paigaldamise ja kommunikatsioonitrasside rajamise järjekord. Keskkonnatehnika materjalide ladustamise tingimused.METALLMATERJALID. Mustmetallid (teras ja malm) ja -profiilid. Mustmetallide kasutusala. Värvilised metallid (vask, alumiinium), nende sulamid, nende omadused ja kasutusala. Erinevate metallide ühendamine. Metallide korrosioon ja kaitse. Metallmaterjalide ladustamise tingimused.MINERAALSED SIDEAINEDEHITUSSEGUDPLASTMATERJALIDISOLATSIOONIMATERJALIDTÖÖJOONISTE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE NÕUDEDÜLEVAADE MÕÕDISTAMISE TEHNOLOOGIATESTERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI (sh rõhk ja rõhukao ühikud, soojuse mõõtühikud). Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu, mahu ning maksumuse arvutamine. Protsentülesanded – materjalide mahu arvutused. Sisemise veevärgi kulude arvestamine. Vedeliku rõhu ja toru diameetri vahelise seose määramine. Mõõtmise metoodika, mõõtevead. Mõõtevahendite kasutamine.TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. TÖÖHÜGIEEN. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, manuaalsed ja elektrilised töövahendid. Tööohutuse ja töötervishoiutagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused õigused ja vastutus. Turvalisus. Isikukaitsevahendid ja nende õige kasutamine. Töötaja väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale, kaastöötajatele. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus. Ergonoomia. Võimalike keskkonnariskide hindamine töötaja ja kasutaja seisukohalt.ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaigal (vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite, vereringehäirete, põrutuse, venituste,verejooksude, mürgituse, võõrkehade, luumurdude, põletuse, teadvusekaotusepuhul. Esmaabi vahendid töökohal

ÕPPEMATERJALID „Ehitusmaterjalid“, H. Priimägi, 2005 „Ehitusmaterjalid“, R. Otsman, 1976 „Hooned“, E. Talviste, 1983

„Hooned“, J. Tamm, 2008 „The complete guide to solving home plumbing problems“, Gary Brandson, 2004 „Majatehnika alused 1“, Pentti Harju, 2004 „Majatehnika alused 2“, Pentti Harju, 2005 „Veevarustus ja kanalisatsioon“, L. Paal, H. Tibar, A. Kõiv, A. Aitsam, H. Velner, 1996 „Omaveevärk ja omakanalisatsioon“, K. Alasti, Ü. Heinsaar, M. Kriipsalu, A. Kuusik, M.

Metsur, kirjastus „Ehitame” 2001 „Veevarustus ja kanalisatsioonitehnika“, Kauko Lindström, 2001 „Hoonete remont ja rekonstrueerimine“. I, II osa. S. Käärid (2005); „Elamu tehnosüsteemid.” kirjastus „Ehitame” 2000; „Hoone tehnovõrkude joonestamine“, 2011, Urmas Asi. "Tehnosüsteemid väikeelamus", Ehitame Kirjastus Tallinn 2014, Kalle Päärni. „Слесарь. Практическое руководство“, Е.А. Банников, 2005 „Оbщий курс слесарного дела“, Н.Н. Кропивницкий „Санитарно - технические работы“, Ф.И. Грингауз, 1999

VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „VENTILATSIOONILUKKSEPP“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne töökohapõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

2. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

6 EKAP

Nõuded mooduli alustamiseks Nõudeta

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib oma karjääri kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID2.1. mõistab oma vastutust

teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis

analüüsib juhendamisel oma isiksust ja kirjeldab oma tugevaid ja nõrku külgi seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega leiab iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta leiab iseseisvalt informatsiooni praktika- ja töökohtade kohta. koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, sh võõrkeelse, motivatsioonikirja,

sooviavalduse), lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast valmistab ette ja osaleb näidistööintervjuul koostab juhendamisel oma lühi- ja pikaajalise karjääri plaani

2.2. mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist

kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest. selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust koostab juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“

2.3. mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas

kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitavas valdkonnas võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötaja ja ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel meeskonnatööna

elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks 2.4. mõistab oma õigusi ja

kohustusi töökeskkonnas toimimisel

tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt õigusaktides sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega

kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldab töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netotöötasu ning

ajutise töövõimetuse hüvitist koostab ja vormistab juhendi alusel iseseisvalt elektrooniliselt algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab

digitaalselt kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide

säilitamisega

2.5. käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

kasutab situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii ema- kui võõrkeeles kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava järgib üldtunnustatud käitumistavasid selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, õpimappHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksulHINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMÕpimapp „Arvestatud“ (A)

Õpimapp peab sisaldab kõiki alljärgnevaid töid. Tööd on korrektselt vormistatud ning vastavad ülesande juhendile. Asjaajamine ja dokumendihaldus

Dokumentide e-portfoolio koostamine Õppekeskkondadesse sisselogimine, kasutajatekontod on loodud. CV vormistamine praktikaõppe keskkonda

Karjääri planeerimine Juhendi järgi on koostatud pikaajaline karjääriplaan

Töötamise õiguslikud alused Töötamise õiguslike aluste alane valikvastustega test on lahendatud.

Majandus ja ettevõtlus Grupitööna on juhendi alusel on koostatud äriplaan

Tööseadusandlus Töökeskkonna- ja tervishoiu alane valikvastustega test on lahendatud.

KOKKUVÕTVA HINDE Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb õpimapis esitatud tööde koondhindena. Õpimapp peab sisaldama kõiki

KUJUNEMINE mooduli teemades nõutud ülesandeidTEEMAD, ALATEEMAD, MAHUDsh ISESEISEV TÖÖ 6 EKAP / 156 TUNDI

Mooduli õppemaht 156 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 36 tundi iseseisev töö 120 tundi (õpilane koostab õpimapi, mis sisaldab kõiki kirjalikke iseseisvaid töid )

TEEMAD / ALATEEMAD

1. ASJAAJAMISE ALUSED 1.1. Eriala ja koolisüsteemi tutvustus. Õppekeskkondade kasutamine, sealjuures digitaalsete õppekeskkondade kasutajakontode loomine, e-portfoolio loomine. Praktikabaasi CV koostamine. Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis Dokument, asjaajamine, dokumendihaldus, dokumendihaldussüsteem. Dokumentide haldamise vajalikkus. Dokumendi elukäik, dokumendi omadused. Dokumendihalduse õiguskeskkond (seadused, määrused, standardid, juhised). Organisatsiooni dokumendisüsteemi alusdokumendid (asjaajamiskord, dokumentide liigitamine).Dokumentide loomine.1.2. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi elemendid. Dokumentide liigid. Dokumendiplank. Dokumendiplankide liigid. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm. Kirja koostamine ja vormistamine. Kirja liigid. Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja vormistamine.1.3. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine dokumentide vormistamisel. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja esitusvorm E-kirja koostamine ja vormistamine. E-kirja saatmine. E-post. E-posti haldamine.1.4. Dokumentide sh digitaaldokumentide säilitamine. Dokumentide hoidmine. Dokumentide säilitamise vajalikkus. Dokumentide säilitamise tingimused, säilitustähtajad. Dokumentide hävitamine.

2. MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS 2.1. Mina ja majandus. Majanduslikud otsused. Turg. Raha, selle funktsioonid ja omadused.2.2. Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused. Ressursid majanduse. Majanduse põhivalikud. Alternatiivkulu. Erinevad majandussüsteemid.2.3. Pakkumine ja nõudlus. Nõudlus. Pakkumine.Turu tasakaal. Turuhind.2.4. Maksud. Riigi roll majanduses. Otsesed ja kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud.2.5. Finantsasutused Eestis. Eestis tegutsevad pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.2.6. Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus. Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis ning kodumaakonnas.2.7. Ettevõtja ja töövõtja. Ettevõtja omadused. Ettevõtlusega kaasnevad hüved ja väljakutsed. Ettevõtja ja palgatöötaja erinevused.2.6. Ettevõtluskeskkond. Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond. Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline keskkond.

2.7. Äriidee ja selle elluviimine. Äriideede leidmine ja hindamine. Äriplaani olemus ja näidisstruktuur. Äriplaani koostamine.

3. KARJÄÄRI PLANEERIMINE 3.1. Enesetundmine karjääri planeerimisel. Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament ja iseloom. Väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak, emotsioonid, mõtlemine, võimed, intelligentsus, huvid, oskused (üldoskused, erioskused). Eneseanalüüsi läbiviimine oma tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamise kaudu.3.2. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu tundmine karjääri planeerimisel. Haridustee: valdkonna erialad, haridussüsteem, mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed, õpimotivatsioon ja elukestev õpe. Tööjõuturg ja selle muutumine valdkonnas: nõudlus ja pakkumine, konkurents, trendid ja arengusuunad, prognoosid. Ettevõtluse vormid valdkonnas, tööandjate ootused, töötamist mõjutavad õiguslikud alused.Kutsestandardid, kutse ja kutseoskused, kutse-eelistused ja kutseriskid. Töömotivatsioon. Töötus ja tööturuteenused.3.3. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine. Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid, alternatiivid ja valiku tegemise tagajärjed. Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad ja karjääriinfo otsimine. Karjääriteenused ja karjäärinõustamine. Muutustega toimetulek, elurollid ja elulaad. Tööotsimine: tööotsimisallikad ja tööinfo otsimine, kandideerimisdokumendid, tööintervjuu. Isikliku karjääriplaani koostamine. Karjääriplaani koostamine: eesmärkide seadmine, tegevuste ja aja planeerimine. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan.

4. TÖÖTAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED 4.1. Lepingulised suhted töö tegemiselLepingu mõiste. Lepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine. Lepingute liigid. Töölepingu mõiste ja sisu, tähtajalise töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu muutmine. Töötaja ja tööandja kohustused ja vastutus. Varalise vastutuse kokkulepe. Töölepingu lõppemine, töölepingu ülesütlemine ja hüvitise maksmine. Töövaidluste lahendamine. Teenuste osutamine käsunduslepingu ja töövõtulepinguga. Töötamine avalikus teenistuses. Töötamine välisriigis: välisriigi seaduste kohaldamine töötajale, maksude arvestus ja tasumine. Kollektiivsed töösuhted ja kollektiivleping. Töötajate usaldusisik. Kollektiivne töötüli, streik ja töösulg.4.2. Töökorraldus. Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele. Ametijuhend. Tööaeg ja selle korraldus: töönorm, ületunnitöö, öötöö, riigipühal tehtav töö, valveaeg, töö tegemise aja ja öötöö piirang, tööpäevasisene vaheaeg, igapäevane puhkeaeg, iganädalane puhkeaeg. Lähetus. Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid: põhipuhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus. Puhkuse tasustamine ja kasutamata puhkuse hüvitamine.4.3. Töö tasustamine ja sotsiaalsed tagatised. Töötasus kokkuleppimine, miinimumpalk. Töötasu arvutamise viisid (ajatöö, tükitöö, majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu). Töö tasustamine ületunnitöö, öötöö, riigipühal tehtava töö ja valveaja korral. Töötasu maksmise kord. Töötasult kinnipeetavad maksud ja maksed. Ajutise töövõimetuse hüvitis ja selle liigid, töövõimetusleht. Töötuskindlustushüvitis. Vanemahüvitis. Riiklik pension.

5. TÖÖSEADUSANDLUS 5.1. Sissejuhatus töökeskkonda,töökeskkonna riiklik strateegia, töökeskkonnaga tegelevad struktuurid, töövõime säilitamise olulisus.5.2. Töökeskkonnaalase töö korraldus, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused.5.3. Riskianalüüs. Töökeskkonna ohutegurid, töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid, meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks.5.4. Töökeskkonnaalane teave, erinevad töökeskkonnaalase teabe allikad.5.5. Tööõnnetused, tööõnnetuse mõiste, õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega.5.6. Tuleohutus, tulekahju ennetamine, tegutsemine tulekahju puhkemisel.

6. SUHTLEMISE ALUSED 6.1. Suhtlemine. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suulise esitluse läbiviimine grupile. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Telefonisuhtlus. Internetisuhtlus ja suhtlusvõrgustikud. Kirjalik suhtlemine. Erinevad suhtlemissituatsioonid Suhtlemine erinevate kulutuuride esindajatega, kultuuridevahelised erinevused ja nende arvestamine suhtlemissituatsioonides Suhtlemisbarjäär ja selle ületamise võimalused. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Tõepärane enesehinnang suhtlemisoskuste kohta.6.2. Käitumine suhtlemissituatsioonides. Tööalase käitumise etikett. Koosolekud ja läbirääkimised. Positiivse mulje loomine. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine. Konfliktid ja veaolukorrad ning nende tekkepõhjused. Toimetulek konfliktidega.6.3. Grupp ja meeskond. Grupi arengu etapid. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid grupis. Meeskonnatöö põhimõtted. Meeskonda kuulumise positiivsed ja negatiivsed küljed. Loovus ja isiklik areng meeskonnas. Meeskonna juhtimine ja liidri roll.6.4. Klienditeenindus. Teenindushoiakud ja –oskused. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted. Klient ja teenindaja. Teenindussituatsioonid ja nende lahendamine.

ÕPPEMATERJALID Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda: Õppematerjalid http://www.innove.ee/et/kutseharidus/materjalid/ettevotlusope

Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda: Õppematerjalid http://www.innove.ee/et/kutseharidus/materjalid/ettevotlusope

Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2010–2013 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord Töötajate tervisekontrolli kord Esmaabi korraldus ettevõttes

Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord Tuleohutuse seadus ja määrus Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded. Äripäeva käsiraamat – Töötervishoid ja tööohutus Töölepinguseadus Võlaõigusseadus Kollektiivlepingu seadus Ravikindlustuse seadus Vanemahüvitise seadus Riikliku pensionikindlustuse seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava” lisa 10 Valikaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe” ja lisa 5 Ainevaldkond

„Sotsiaalained” Kutseõppeasutuse riiklik õppekava aines matemaatika (võtmepädevus matemaatika) Gümnaasiumi riiklik õppekava. Lisa 5. Ainevaldkond „Sotsiaalained” Õppeaine „Inimeseõpetus“ Karjääriõppe mudel kutseõppeasutustele (projekt); Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 10 Valikaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe” ja lisa 11 Valikaine

„Karjääriõpetus”. Arhiiviseadus Asjaajamiskorra ühtsed alused Arhiivieeskiri EVS-ISO 15489-1:2004 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded“. EVS 882-1:2006 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1:

Kiri“.

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „VENTILATSIOONILUKKSEPP“ MOODULI RAKENDUSKAVA

SIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne töökohapõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

3. HOONESISESTE VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE PAIGALDAMINE

23 EKAP ,

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul nr 1.MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab etteantud nõuete kohaselt hoones paiknevad

ventilatsioonikanalid ja –seadmed ning teeb vajalikud isolatsioonitööd, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, hoone sisekliimale esitatavaid nõudeid ning töötervishoiu ja tööohutusnõudeid

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID3.1. tunneb ventilatsiooniseadmete ja –süsteemi

tööpõhimõtteid ja ühendusviise ulatuses, mis on vajalik tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks

iseloomustab ülevaatlikult õhuvahetuse- ja õhutöötlemisprotsesse (filtreerimine, soojendamine, niisutamine ja jahutamine) ja vastavate protsesside vajadust määravaid tegureid, arvestades siseõhu puhtuse ja kvaliteedi nõudeid ning kasutades erialast terminoloogiat

võrdleb hoone loomuliku ja mehhaanilise ventilatsiooni erinevusi ja tööpõhimõtteid, kasutades infotehnoloogiapõhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat

toob välja seosed hoone ventilatsioonisüsteemi toimivuse üldiste kvaliteedikriteeriumite (ruumiõhu temperatuur, sissepuhkeõhu temperatuur, õhu puhtus, õhuniiskus, õhuvahetus, süsteemi aerodünaamiline tasakaal, ventilatsioonisüsteemi poolt tekitatud müratase, rõhukadu, õhu liikumise kiirus) vahel

iseloomustab erinevate ventilatsioonisüsteemide komponentide (reguleerimisklapid, mürasummutid, õhujaotajad, kohtäratõmbed, ventilatsiooniagregaadid, soojustagastid) tüüpe ja nende tööpõhimõtteid, kaustades erialast terminoloogiat ja infotehnoloogiapõhiseid teabematerjale

3.2. märgib vastavalt projektile paigaldatava ventilatsioonisüsteemi elementide, -seadmete, nende kinnituste ja vajalike läbiviikude asukohad, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja võtteid

leiab projekti jooniselt tööülesande täitmiseks vajalikud andmed (objekti asukoht, mõõtmed, kasutatavad materjalid)

hindab juhendamisel ventilatsioonisüsteemi elementide ja -seadmete paigaldamise võimalikkust projektis ettenähtud asukohta ning ehituskonstruktsioonide ja teiste tehnosüsteemide (elektrijuhtmestik, jms) paiknemist konkreetses hoones

mõõdab ja märgib ventilatsioonikanali koostamiseks vajaliku materjali pikkuse/laiuse/kõrguse,

kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid mõõdab ja märgib hoone konstruktsioonidel vahemaad/kaugused ventilatsioonisüsteemi

elementide kinnituste paigaldamiseks, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

3.3. paigaldab ja isoleerib tööülesandest lähtuvalt erineva ristlõikega ventilatsioonikanalid, arvestades kvaliteedinõudeid ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid

paigaldab töörühma liikmena kandilise ja ümmarguse ristlõikega ventilatsioonikanalid, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist, kasutades kanalite paigaldamiseks sobilikke kinnitusvahendeid ja -viise ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid

isoleerib etteantud nõuete kohaselt paigaldatud ventilatsioonikanalid, lähtudes projektist või kehtestatud nõuetest, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid

paigaldab isolatsioonimaterjalile kattepleki või muu projektdokumentatsioonis ettenähtud kattematerjali, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid

rakendab ventilatsioonisüsteemide paigaldamisel ja ventilatsioonitorustike isoleerimisel kvaliteedi ja kuluefektiivsuse tagamiseks sobilikke moodulmõõtude süsteeme (materjalide mõõdud, karkassi samm jne)

3.4. paigaldab ventilatsiooniseadmed ja ühendab need toimivaks süsteemiks, lähtudes tööülesandest ja kvaliteedinõuetest

kavandab tööoperatsioonide järjekorra ventilatsiooniseadmete ja -süsteemi paigaldamiseks lähtuvalt tööülesandest

rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides hoone konstruktsioonidesse ventilatsioonisüsteemi elementide ja -ventilatsiooniseadmete paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid töövahendeid ja -võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid

paigaldab erinevaid reguleerimisklappe (liblik-, iiris-, VAV jms tüüpi) õhuhulkade reguleerimiseks, lähtudes tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektdokumentatsioonist ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid

paigaldab mürasummutid, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid

paigaldab lähtuvalt tööülesandest erinevat tüüpi ventilatsiooni õhujaotajad (sisse- ja väljapuhkelõppelemendid, värskeõhu kompensatsioonirestid, siirdõhurestid, väljatõmbe- ja sissepuhkerestid, jahutuspalgid jms), järgides paigaldusjuhendit ja projekti, töötervishoiu- ja ohutusnõudeid ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja – võtteid

paigaldab juhendamisel erinevat tüüpi kohtäratõmbeseadmed (kubu, tõmbekapp, jms), lähtudes tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks, järgides juhiseid ja kvaliteedinõudeid

3.5. töötab vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete täitmisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskonnaohutusnõudeid ning energiatõhusa ehitamise põhimõtteid

korraldab oma töölõigu piires enne töö alustamist nõuetekohase töökoha, arvestades töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning hoiab oma töökoha puhtana ja korras kogu töö vältel

järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber

arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult

järgib töö ajal keskkonnaohutusnõudeid, tagades ümbritseva keskkonna keskkonnahoidlikkuse sorteerib jäätmed, juhindudes taaskasutuse põhimõtetest ning jäätmekäitluseeskirjadest

3.6. rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal

valib vastavalt töö spetsiifikale ja oma volituste piires sobilikud materjalid, kinnitus- ja abivahendid ja ladustab need nõuetekohaselt tagamaks kvaliteedi säilimise

arvutab joonise põhjal tööülesande täitmiseks vajalike materjalide koguse, kasutades ülesande lahendamisel õpitud matemaatikateadmisi ja –oskusi

3.7. analüüsib oma tegevust hoone ventilatsiooniseadmete ja –süsteemi paigaldamisel

hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega töörühma liikmena ventilatsioonisüsteemi paigaldamisel

koostab kirjaliku ja mitmekülgse kokkuvõtte tehtud töödest, kasutades sh jooniseid, skeeme jms, vormistab kokkuvõtte korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö laboris, erinevad teoreetiliste teadmiste kontrolli meetodid

HINDAMINE „ERISTAV“ toimub praktiliste tööde käigus ja hinde saamise eelduseks on eelnevalt saavutatud lävendi tase tulemus „A“ (arvestatud ) teoreetilistes teadmistes.( mitteristav hindamine toimub kirjaliku teadmiste kontrolli „teoreetiline töö“ puhul, mille käigus õpilane demonstreerib lävendi saavutamist vastavalt hindamiskriteeriumidele )Praktika hindamine on mitteeristav ( A / MA ) ja praktika toimub pädeva juhendaja juhendamiselKujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimise kontroll toimub kogu õppeperioodi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMIDTeoreetiliste teadmiste kontroll Ventilatsioonisüsteemi tööpõhimõtted, -

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 3.1 vastavad hindamiskriteeriumid

komponendid; õhutöötlemisprotsessid ( küsimustele vastamine ) Õpilane:

kirjeldab loomuliku ja mehaanilise ventilatsiooni erinevusi ja toimimise põhimõtteid iseloomustab õhutöötlemisprotsesse ja ventilatsioonisüsteemide komponente

Praktiline töö nr. 1Ventilatsioonikanalite paigaldamine

Õpilane: paigaldab kandilise ja ümmarguse ristlõikega

ventilatsioonikanalid, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist, kasutades kanalite paigaldamiseks sobilikke kinnitusvahendeid ja –viise

isoleerib ventilatsioonikanalid järgib töötervishoiu- ja ohutusnõudeid.( hinde osakaal 30% )

Praktiline töö nr. 2ventilatsioonisüsteemi koostamine

Õpilane: koostab väikeelamu juhitava mehaanilise,

soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi, milles: kirjeldab väikeelamu I korruse plaanil

sissepuhkekanaleid, väljatõmbekanaleid, plafoone, helisummuteid, läbiviike, puhastusluuke, pliidikubusid, jne.

valib ventilatsiooniseadme ja põhjendab valikut. paigaldab ventilatsiooniseadme elamu I korrusele

tehnilisse ruumi või pööningule. arvutab vajalikud õhuhulgad ruumides ja elamus

tervikuna,

Praktilised tööd 1.- 2. hinnatakse ERISTAVALT

Tulemus 3 (rahuldav) õpilane sooritab praktilise töö reeglina iseseisvalt (juhendamisel, kui seda näevad ette hindamiskriteeriumid) või töötab töörühmas, vastavalt hindamiskriteeriumidele.( paigaldab hoonesisese vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ettenähtud normidele) Teostab töö etteantud aja piires, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

Tulemus 4 (hea) õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas aktiivselt osaledes, töid teostab töid etteantud ajast kiiremini, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber Jälgib teadlikult töökultuuri ja kvaliteedi nõudeid.

Tulemus 5 (väga hea) õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas , ilmutades initsiatiivi. Sooritab töid etteantud ajast kiiremini, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber.

Hinde kujunemise aluseks on töökultuuri ja kvaliteedi silmapaistev olemasolu õpilase praktilises töös.

selgitab seletuskirjas saadud tulemusi. arvestab isolatsioonimaterjalide vajadusega. esitab seletuskirja selgitavas osas süsteemi

seadistamist, reguleerimist, õhuhulkade mõõtmist. toob materjalide spetsifikatsioonis välja

seadmete/materjali kogused ja hinnangulise eelarvelise maksumuse.

( hinde osakaal 70% )

Praktika Rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses

töökeskkonnas juhendaja juhendamisel järgib ettevõtte töökorraldust lähtub etteantud tööülesandest, tööde

tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest töötab töötervishoiu- ja ohutusnõudeid

järgides

Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril

Õpilane: järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel

töötervishoiu-, tööohutuse-, keskkonnaohutus- ja elektriohutusnõudeid kasutab ohutuse tagamiseks ohutustehnilisi ja isikukaitse vahendeid, tagab nende korrasoleku järgib seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid täidab mooduli õpiväljundites 3.2- 3.4 kirjeldatud tööülesandeid reaalses töökeskkonnas selgitab, kuidas kontrollida, et tööd tehakse pingevabas olekus jälgib keskkonnahoiu ja säästva arengu põhimõtteid rakendab meeskonnatöö põhimõtteid, arvestab töörühma käitumisreeglitega, tajub teiste

inimeste vajadusi, suhtub lugupidavalt teistesse inimestesse tajub oma rolli ettevõtte tegevuses

Iseseisev tööAnalüüs

„A“ (arvestatud) õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad kirjalikud iseseisvad tööd

Õpilane: analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut hoone

ventilatsioonisüsteemi paigaldamisel ja käivitamisel ning hindab asjakohaselt arendamist

vajavaid aspekte. koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles,

kasutades infotehnoloogiavahendeid.

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on läbinud mooduli kui on tõendanud kõikides õpiväljundites kirjeldatud oskuste omandamist vähemalt lävendi tasemel. sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded sh. iseseisvad tööd tulemusele „3“

(rahuldav) või „A“ (arvestatud). sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid

(leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril

Koondhinne kujuneb eristavalt hinnatud õpiväljundite hinnetest kaalutud keskmise meetodil ja ümardatult lähima täisarvuni tingimusel, et kõik mitteeristavalt hinnatud õpiväljundid oleksid „A“ (arvestatud ).

TEEMAD, ALATEEMAD,MAHUD :23 EKAP / 598 tundi

Mooduli õppemaht 598 tundi , jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 6 tundi praktiline töö 20 tundi praktika 560 tundi iseseisev töö 12 tundi

TEEMAD / ALATEEMAD

Ventilatsioonisüsteemide paigaldamine. Ventilatsioonisüsteemi ja –seadmete tööpõhimõtted Ventilatsioonisüsteemide komponendid Projektjooniste lugemine Töökoha organiseerimine. Materjalide ja töövahendite valik. Tasapinnaline mõõtmine ja märkimine. Ventilatsioonisadula paigaldamine. Kandilise ja ümmarguse ristlõikega ventilatsioonikanalite paigaldamine ja isoleerimine.

Spiraalvaltskanali liite koostamine. Neetühenduste teostamine. Sadula ava lõikamine, selle tihendamine ja paigaldamine. Ristkülikukujulise ristlõikega kanali liite koostamine, ühendusliistude ja tihendi

paigaldamine. Õhukanalite lisaseadmete paigaldamine. Automaatikasüsteemi tööpõhimõte. Ventilaatorite tootlikkuse reguleerimine. Ülevaade õhuhulkade mõõtmise ja reguleerimise meetoditest. Anemometraaz. Ventilatsioonisüsteemide passijärgne seadistamine.

ÕPPEMATERJALID Halminen, E., Kuvaja, O. Ventilatsioonitööd. Tallinn: Ehitame Kirjastus 2001 (T1; T2; T4) "Ventilaatorid", Tallinn 1995, R.Teemets, J.Tomson; "Hoonete energiatarve ja sisekliima", Formas 2007, E.Abel, A.Elmroth; "Ventilaatorid ja lisatarvikud", LHG Kanalfläkt AB 1998; "Majatehnika alused I", Penti Harju, 2007; "Tehnosüsteemid väikeelamus", Ehitame Kirjastus Tallinn 2014, Kalle Päärni.

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „VENTILATSIOONILUKKSEPP“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne töökohapõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

4. HOONESISESTE VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE

10 EKAP

HOOLDUS JA REMONTNÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul nr 3.MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab vastavalt objekti hoolduskava ja –juhendi nõuetele hoone

ventilatsioonisüsteemi, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid, tagades sellega süsteemi vastavuse kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID4.1. omab ülevaadet hoone ventilatsioonisüsteemide

hooldamisele tehnilise dokumentatsiooniga kehtestatud nõuetest

mõõdab lähtuvalt tööülesandest hoone siseruumide keskkonnaparameetreid, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja meetodeid ning võrdleb mõõtmistulemusi etteantud normidega

leiab vajalikku info hoone ventilatsioonisüsteemi hooldamiseks seadmete kasutus- ja hooldusjuhenditest ja objekti hoolduskavast

kavandab oma tegevuse hoone ventilatsioonisüsteemi hooldamiseks, lähtudes etteantud objekti hoolduskavast ja hooldusjuhenditest

4.2. hindab juhendi alusel hoone ventilatsioonisüsteemi ja selle seadmete toimivust ja vastavust kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele

hindab vaatluse teel hoone ventilatsioonisüsteemi toimimist, lähtudes etteantud kvaliteedikriteeriumitest

selgitab teabeallikate põhjal ventilatsioonisüsteemi tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide funktsiooni ja nende hooldusnõudeid

4.3. hooldab ja puhastab juhendamisel ehitiste ventilatsioonisüsteemi ja selle seadmeid, tagades hoones nõuetele vastava sisekliima

vahetab ventilatsioonisüsteemi komponente (tuletõkkeklapid, puhastusluugid, mõõte- ja reguleerimisseadmed, mürasummutid, õhufiltrid) vastavalt hooldusjuhendile ja seadmete paigaldusjuhenditele

kasutab tellinguid ja tõstemasinaid ventilatsioonisüsteemide hooldamisel, järgides tööohutusnõudeid

puhastab hoolduskavast ja hooldusjuhenditest lähtudes ventilatsioonikanaleid, nende osasid ja õhujaotajaid, tagades hoones tervisliku keskkonna ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid

katsetab peale hooldustoimingut vastavalt etteantud korrale ventilatsioonisüsteemi valmisolekut kasutamiseks, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid

4.4. likvideerib hoone ventilatsioonisüsteemi rikkeid ja puudusi vastavalt ettenähtud korrale

kõrvaldab oma pädevuse piires ja lähtuvalt etteantud tööülesandest ventilatsioonisüsteemi rikked ja puudused

vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest

4.5. töötab vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete täitmisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu, tööohutus- ja keskonnaohutusnõudeid

järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

arvestab oma tööülesandeid täites hooldustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult

täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks, järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid järgib töö ajal keskkonnaohutusnõudeid, tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks

keskkonnaohtlikke jäätmeid

4.6. rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal

kontrollib õhuniisuti ja -konditsioneeri funktsioneerimist ja nende tööparameetrite vastavust etteantud nõuetele, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid

4.7. analüüsib juhendamisel oma tegevust hoone ventilatsioonisüsteemi hooldamisel

hindab koos juhendajaga oma teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega ventilatsiooni ja jahutussüsteemi hooldamisel

koostab kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt, kasutades jooniseid, skeeme jms

vormistab kokkuvõtte korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö laboris, erinevad teoreetiliste teadmiste kontrolli meetodid

HINDAMINE ( MITTEERISTAV )Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMIDTeoreetiliste teadmiste kontroll nr.1 Küsimustele vastamine

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 7.1 ja 7.2 vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane: selgitab hoone ventilatsioonisüsteemide hooldamisele tehnilise dokumentatsiooniga

kehtestatud nõudeid hindab juhendi alusel hoone ventilatsioonisüsteemi ja selle seadmete toimivust ja vastavust

kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele kavandab oma tegevuse hoone ventilatsioonisüsteemi hooldamiseks, lähtudes etteantud objekti

hoolduskavast ja hooldusjuhenditest selgitab ventilatsioonisüsteemi seadistamise võtteid ja hooldamise põhimõtteid.

Praktiline töö nr. 1hoones nõuetele vastava sisekliima loomine

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 7.3 - 7.5 vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane: hindab vaatluse teel hoone ventilatsioonisüsteemi toimimist mõõdab lähtuvalt tööülesandest hoone siseruumide keskkonnaparameetreid puhastab hoolduskavast ja hooldusjuhenditest lähtudes ventilatsioonikanaleid, nende osasid ja

õhujaotajaid, tagades hoones tervisliku keskkonna katsetab peale hooldustoimingut vastavalt etteantud korrale ventilatsioonisüsteemi

valmisolekut kasutamiseks kasutab tellinguid ja tõstemasinaid, järgides juhendeid ning tööohutusnõudeid

Praktiline töö nr.2hoone ventilatsioonisüsteemi rikete

likvideerimine

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 7.3 - 7.5 vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane: kõrvaldab oma pädevuse piires ja lähtuvalt etteantud tööülesandest ventilatsioonisüsteemi

rikked ja puudused vahetab ventilatsioonisüsteemi komponente (tuletõkkeklapid, puhastusluugid, mõõte- ja

reguleerimisseadmed, mürasummutid, õhufiltrid) vastavalt hooldusjuhendile ja seadmete paigaldusjuhenditele

järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid

Praktika Rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses

töökeskkonnas juhendaja juhendamisel järgib ettevõtte töökorraldust lähtub etteantud tööülesandest, tööde

tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest

Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril

Õpilane: järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel

töötab töötervishoiu- ja ohutusnõudeid järgides

töötervishoiu-, tööohutuse-, keskkonnaohutus- ja elektriohutusnõudeid kasutab ohutuse tagamiseks ohutustehnilisi ja isikukaitse vahendeid, tagab nende korrasoleku järgib seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid kontrollib õhuniisuti ja -konditsioneeri funktsioneerimist ja nende tööparameetrite vastavust

etteantud nõuetele, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid kõrvaldab oma pädevuse piires ja lähtuvalt etteantud tööülesandest ventilatsioonisüsteemi

rikked ja puudused selgitab, kuidas kontrollida, et tööd tehakse pingevabas olekus jälgib keskkonnahoiu ja säästva arengu põhimõtteid rakendab meeskonnatöö põhimõtteid, arvestab töörühma käitumisreeglitega, tajub teiste

inimeste vajadusi, suhtub lugupidavalt teistesse inimestesse

tajub oma rolli ettevõtte tegevusesIseseisev tööanalüüs

„A“ (arvestatud) õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad kirjalikud iseseisvad tööd

Õpilane: analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut küttekeha paigaldamisel ja

käivitamisel ning hindab asjakohaselt arendamist vajavaid aspekte. koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles,

kasutades infotehnoloogiavahendeid.

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Tulemus „A“ arvestatud, kui õpilane on sooritanud praktilised ülesanded sh. iseseisva töö ja omandanud kõik mooduli õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel, sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril

TEEMAD, ALATEEMAD,MAHUD :10 EKAP / 260 tundi

Mooduli õppemaht 260 tundi , jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 6 tundi praktiline töö 26 tundi praktika 220 tundi iseseisev töö 8 tundi

TEEMAD / ALATEEMAD

Ventilatsioonisüsteemide hooldus. Ventilatsioonisüsteemide hooldamine, vastavalt tehnilise dokumentatsiooniga kehtestatud

nõuetele; objekti hoolduskava ning seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid Ventilatsioonisüsteemide puhastustehnika ja erinevad puhastusviisid. Imemisel, harjamisel ja desinfitseerimisel kasutatavad vahendid ja nende kasutamine. Puhastusluukide paiknemine. Ventilatsioonikanalite, nende osade ja õhujaotajate kontroll ja puhastamine. Tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide kontroll. Õhutöötlusseadmete hooldus ja kontroll. Dokumenteerimine. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded.

ÕPPEMATERJALID Halminen, E., Kuvaja, O. Ventilatsioonitööd. Tallinn: Ehitame Kirjastus 2001 (T1; T2; T4) "Ventilaatorid", Tallinn 1995, R.Teemets, J.Tomson; "Hoonete energiatarve ja sisekliima", Formas 2007, E.Abel, A.Elmroth; "Ventilaatorid ja lisatarvikud", LHG Kanalfläkt AB 1998; "Majatehnika alused I", Penti Harju, 2007; "Tehnosüsteemid väikeelamus", Ehitame Kirjastus Tallinn 2014, Kalle Päärni.

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „VENTILATSIOONILUKKSEPP „ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne töökohapõhine õpe

MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)

ÕPETAJAD

5. EHITUSMÕÕDISTAMINE (valik) 3

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS

nõudeta

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija teostab tehnosüsteemide ehitamisel vajalikke märke-ja mõõdistustöid (nt märgib avade asukohad ja kõrgused) kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse.Õpingute käigus arendab õppija emekeeleoskust, matemaatikaoskust, geograafiaoskust ja infotehnoloogilist pädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID

5.1. omab ülevaadet mõõdistamisel ja märkimisel kasutatavatest põhimõistetest ja erinevatest mõõteriistadest ja -vahenditest

selgitab oma sõnadega mõistete mõõtkava, absoluutne-ja suhteline kõrgus, kõrguskasv, ehituobjekti nullkõrgus, kalded (tõus ja langus sirge tõusunurga kaudu), ehitusvõrk, nulltsükkel, märktara, vertikaalsus, horisontaalsus tähendust

teisendab tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid arvestades nendevahelisi seoseid meetermõõdustikus

valib tööülesandest lähtuvalt mõõteriistad ja -vahendid (nihik, nurgik, mõõdulint, lood, nivelliir, lasernivelliir, käsilaser kaugusmõõtja)

5.2. . teostab juhendamisel tööjoonist järgides vajalikud märke-ja mõõdistustööd kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid

teostab lühikese nivelleerimiskäigu määrates keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu

kannab töötades meeskonnas juhendamisel üle projektist lähtuvaid kõrgusmärke juhindudes etteantud tööjoonisest, kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse

märgib töötades meeskonnas juhendamisel aluspinnale raketise asukohad, kihilatile avade asukohad ja kõrgused kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse

kontrollib töötades meeskonnas juhendamisel raketise elementide (nurgad, akna-ja ukseava suurus jms) vastavust projektis või tööjoonisel etteantud nõuetele järgides mõõteriistade kasutusjuhendeid ja tööohutusnõudeid

mõõtmestab etteantud ruumi kasutades asjakohaseid tööriistu hooldab lihtsamaid mõõteriistu ja –vahendeid arvestades nende kasutus-ja hooldusjuhendeid kasutab kõiki töövahendeid ja seadmeid heaperemehelikult

5.3. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust mõõtmis- ja märkimistööde teostamisel

analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mõõtmis-ja märkimistööde teostamisel ja hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte

ÕPPEMEETODID Loeng, infootsing, arutelu, ülesannete lahendamine ,meeskonnatöö, praktiline töö, vestlus, juhtumi analüüs

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)(Kujundav hindamine ja ohutustehnika nõuete järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul)

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID 1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:

õpilane kirjeldab geodeesia-alaseid mõistet kasutades enda poolt tunnis koostatud konspekti;

õpilane teisendab etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse ja arvutuste teostamiseks kasutab abimaterjale

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 5.1. vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused

2. Praktiline harjutustöö 1:hoone vundamendi gabariitmõõtmete mahamärkimine märkevaiade, ekkeri ja mõõdulindi abil ning juhendaja abiga

Praktiline harjutustöö 2:nihiku ja nooniuse kautusoskuse demonstreerimine ning detaili mõõtmestamine iseseisvalt

Praktiline harjutustöö 3:optilise nivelliiri kasutusoskuste demonstreerimine ning

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 5.2 ja 5.3. vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused (sooritanud 4 praktilist harjutustööd tulemusele „A“ arvestatud )

kõrguskasvude analüüs, liitmine ja kahe teineteisest kaugel asuva punkti kõrguskasvu summa leidmine vähemalt kolme jaama asetusega

Praktiline harjutustöö 4:ruumi kubatuuri leidmine kahel erineval lasermõõdistamise meetodil

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on läbinud mooduli tulemusega „A“ (arvestatud ) kui ta on tõendanud kõikides õpiväljundites kirjeldatud oskuste omandamist vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud kõik kirjalikud ning praktilised ülesanded

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ

3 EKAP / 78 tundi

Mooduli õppemaht 78 tundi jaguneb järgmiselt:auditoorne töö 24 tundipraktiline töö 28 tundiiseseisev töö 26 tundi

1. Geodeesia alused

o Geodeesia mõiste ja tähtsus o Kartograafilised projektsioonido Topograafiline plaan ja kaarto Plaanide leppemärgido Mõõtkava ja mõõtmedo Mõõdusuhe ja joonmõõto Reeperid ja kõrgusmärgid o Kaardikirjado Mõõdistamisel kasutatavad mõõteriistad ja märkimisseadmed

2. Mõõdistamise tehnoloogia

Mõõtmise ja märkimise reeglid ning põhimõtted Ohutusnõuded mõõtevahenditega töötamisel Horisontaal ja vertikaalmõõtmine ning kõrguste ülekandmiste meetodid Mahamärkimise praktiktiline töö (grupitöö ) Hoone mahamärkimine kasutades mõõdulinti

Pythagorase teoreemi täisnurksuse kontrollimiseks Mahamärkimiste tulemuste analüüs Kontrollmõõdistamise praktiktiline töö (grupitöö ) Ehitusdetailide kontrollmõõdistamine nihikuga Mõõdistusandmete analüüs Nivelleerimise praktiktiline töö (grupitöö ) Optilise nivelliiri tundmaõppimine. Lihtnivelleerimine, kõrguste ülekandmine Liitnivelleerimine Nivelleerimisandmete analüüs

3. Ehitustarindite lasermõõdistamise praktiktiline töö

Ruumi kubatuuri määramine laserkaugusmõõdikuga kahel erineval meetodil: kohapealt ja liikudes seinalt seinale

Tulemuste analüüs

ÕPPEMATERJALID Nivelleerimine:geodeesia. I osa.Ranne, R. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001(T2) Nivelleerimine. (T1)Jõgi, A., Ajaots, E. [http://217.159.152.36/moodle/course/category.php?id=11] 6.02.2009 Kaardiraamat õppevahend kaitseväe ajateenijatele.Raid, T. Tallinn: Infotrükk, 1999. Trükised Geodeesia. I osa 1. raamat Topograafia.Randjärv, J. Tartu: Halo Kirjastus, 2006. (T1) Geodeesia. I osa 2. raamat Topograafia.Randjärv, J. Tartu: Halo Kirjastus, 2006. (T1) Ehitusgeodeesia.Kala, V. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2008. Nivelleerimine:geodeesia. I osa. Ranne, R. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001(T2) Insenerigeodeesia õppepraktika juhend. Randlepp, A. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1991 Trassi mõõtmine, arvutamine ja profiili koostamine:geodeesia laboratoorsed tööd ja metoodilised

juhendid.Randjärv, J. Tartu: Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1985. Metoodilised juhised geodeetilisteks töödeks ehituses. 1.osa, Geodeetilised tööd ehituse

ettevalmistusperioodil. Tallinn: Eesti NSV Ehituskomitee Ehituse Projekteerimise ja Tehnoloogia Instituut, 1989.

Väikeelamu vundamenditööd. Ehitaja raamatukogu. Tallinn: Ehitame Kirjastus, 2004. (T2) Ehitaja käsiraamat 2003/2004. Tallinn: Ehitaja, 2004. (T2)

Perioodikaväljaanded, artiklid Mõõtevahendid ja -meetodid Eesti ehitusprotsessis. O. Sammal. Ehituskaar, 07/2002 Internetipõhised materjalid: Jõgi, A., Ajaots, E. Nivelleerimine. [http://217.159.152.36/moodle/course/category.php?id=11]

6.02.2009

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „VENTILATSIOONILUKKSEPP „ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne töökohapõhine õpe

MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)

ÕPETAJAD

6. EHITUSJOONESTAMINE (valik) 3 Raimond Madisson

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija lahendab graafiliselt konstruktsioonide ehitamise ruumigeomeetrilisi

ülesandeid lähtudes tehnilistele joonistele esitatud nõuetest.Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID

6.1. Omab ülevaadet tehniliste jooniste koostamise ja vormistamise nõuetest ning ehitusprojektis sisalduvate joonistega esitatud graafilise teabe erinevatest (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest

võrdleb näidete alusel joonistuse ja tehnilise joonise erinevusi, toob näiteid erinevatest tehnilistest joonistest

toob näiteid joonestamise rakendusvaldkondade kohta ning selgitab joonestamisalaste teadmiste ja oskuste vajalikkust õpitaval erialal

toob näiteid jooniste erinevatest (sh infotehnoloogilistest ) esitusvõimalustest defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvaid mõisteid: ehitise eskiis,

tehnoloogiline projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised ja selgitab nende omavhelisi seoseid

6.2. visandab erinevate ehituskonstruktsioonide sõlmede sekiise arvestades etteantud mõõtkava

iseloomustab eskiisi ja tööjoonise erinevusi lähtudes nende otstarbest ja selgitab nende kasutamise põhimõtteid, väljendub eesti keelele kohasel viisil järgides kirjakeele norme

visandab iseseisvalt geomeetriliste kehade ruumilisi kujutisi lähtuvalt tööülesandest mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani järgides etteantud mõõtkava joonestab etteantud ehituskonstruktsiooni elemendi kolmvaate, järgides mõõtkava mõõtmestab joonisel kujutatud sõlmed, lõiked ning vaated etteantud nõuete kohaselt vormistab joonised korrektselt etteantud nõuete kohaselt arvestades ehituslikel joonistel

kasutatavaid kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, mõõtmete täpsusnõuded, lõigete ja sõlmede tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused jms.)

6.3. selgitab tööjooniselt, hoone põhiplaanilt ja ehituskonstruktsiooni lõigetelt välja tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed

tunneb ära ja nimetab ehitusprojekti osad: asendiplaan, arhidektuuri-, konstruktsiooni, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad

selgitab välja hoone põhiplaanilt konstruktsioonielemendi asukoha lähtudes etteantud tööülesandest

selgitab välja tööjooniselt konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse lähtudes etteantud tööülesandest

nimetab etteantud tööjoonisel esitatud lõigete alusel ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid materjale

6.4. analüüsib enda tegevust ehituskonstruktsioonide nõuetekohasel visandamisel ja etteantud jooniste lugemisel

Analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut ehitusjoonistelt tööülesannete täitmiseks vajalike lähteandmete väljaselgitamisel ning ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiiside visandamisel

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid

ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö, probleemi lahendamine, harjutusülesandedHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ –

mittearvestatud)(Kujundav hindamine ja ohutustehnika nõuete järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul)

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID

1. Praktiline ülesanne „Normkiri“ (A4); ( reeglitekohane kirjanurga täitmine – vastavalt näidisele tööleht A4),Hinnatakse kirja vastavust standardinõuetele

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 6.1 vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused

2. Praktiline ülesanne (töölehed 2xA3) .Hinnatakse etteantud ülesannete lahendi õigsust

3. Praktiline ülesanne ( „Klots I“ ). Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: peavaated ja lisavaated, vaadete vahelised seosed, mituvaade ja mituvaate konstrueerimise põhireeglistik, kolm(kaks)vaate joonestamise reeglistik, kolmanda vaate tuletamine detaili kaksvaate põhjal, vaadete mõõtmestamise reeglistik,Hinnatakse vaadete vastavust projektsiooni nõuetele, mõõdistamise õigsust, kasutatud joonte liikide õigsust.

4. Praktiline ülesanne( „Klots II“ ). Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: detaili kolmvaate tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumiliste kujutiste tuletamine – ristisomeetria ja kabinetprojektsioonHinnatakse kujutiste õigsust, kasutatud joonte liikide õigsust.

5. Praktiline ülesanne ( „Vaated ). Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: detaili maketi alusel peavaadete tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine Hinnatakse vaadete ja kujutiste õigsust.

6. Praktiline ülesanne( „Kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püstprisma“ ). Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: detaili maketi alusel peavaadete tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumilise kujutise tuletamineHinnatakse vaadete ja kujutiste õigsust.

7. Praktiline ülesanne( „Kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püramiid“). Hinnatakse vaadete ja kujutiste

Tulemus „A“ (arvestatud ) kui õpiväljundites 6.1- 6.3 kirjeldatud vastavad oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel

õigsust.

8. Praktiline ülesanne( „Lõiked“ ). Õpilane töötab välja maketi alusel detaili eskiisi ja koostab selle alusel detaili tööjooniseHinnatakse lõike kujutamise õigsust/ vastavust etteantud ülesandele.

9. Praktiline ülesanne( „Võll – ristlõiked ). Hinnatakse ristlõigete kujunemise ja vormistamise õigsust.

10. Praktiline ülesanne( „Alus (Äärik))“. (detaili maketi alusel eskiisi väljatöötamine, eskiisi alusel detaili tööjoonise koostamine )Hinnatakse eskiisi vastavust näidismudelile, eskiisi mõõdistamist, esiisi alusel tööjoonise koostamist.11. Praktiline ülesanne( „Poltliited“ ). Hinnatakse keerme parameetrite arvutuste õigsust, graafilise töö vastavust nõuetele.

12. Praktiline ülesanne( „Laagripukk“ ). Hinnatakse joonise ja tükitabeli vastavust kehtivatele nõuetele.

13. Praktiline ülesanne( „Väikemaja“ ). Õpilane tuletab etteantud tööjooniselt reaalse elamu vaated (fassaad ja vaade teljelt )Hinnatakse vastavust (tingmärgid, joonte tüübid, mõõtmestamise reeglistik, mõõtkavad jne ) nõuetele.

14. Praktiline ülesanne( „Ruumi eskiis-plaani koostamine“ ). Hinnatakse ruumi eskiisi koostamise õigsust, ruumi mõõdistamise õigsust (mõõtahelate koostamine ).

15. Kirjalik kokkuvõteIseseisev töö. Kokkuvõtte vastab VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhendi“ nõuetele ning on väljendub korrektses eesti keeles.

Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundites 6.4 kirjeldatud vastavad oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on läbinud mooduli tulemusega „A“ (arvestatud ) kui ta on tõendanud kõikides õpiväljundites kirjeldatud oskuste omandamist vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud kõik praktilised ülesanded

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ

3 EKAP / 78 tundi

Mooduli õppemaht 78 tundi jaguneb järgmiselt:auditoorne töö 12 tundipraktiline töö 48 tundiiseseisev töö 18 tundi

1. Üldjoonestamine, ehitusjoonestamise alused

1.1.Joonestamine kui õppeaine –seosed teiste õppeainetega lühiülevaade joonestamise ajaloost; joonestusvahendid ja joonestusvahendite valikukriteeriumid; käsi-ja masinjoonestamise võrdlus (eelised, puudused, arengusuunad);

1.2.Joonis –põhimõisted, klassifikatsioon joonistele esitatavad üldnõuded (formaadid, kasutatavad joontetüübid (liigiti ja kasutusvaldkonniti),

nõuded raamjoonele ja raamjoone elemendid, tsentreerimismärgid, eritüübilised kirjanurgad ja nende kasutamine, kirjanurkade täitmise reeglistik, graafilised dokumendid ja tekstdokumendid), tükitabelid (spetsifikatsioonid);

teemakohased harjutusülesanded (joonte tüübid –töölehe 2xA4); harjutusülesanne „Joonise lugemine I“ –etteantud alusjoonise põhjal joonise lugemine joonteliikide ja

kasutusvaldkonna järgi (tööleht A4); praktiline töö nr. 1„Põhiformaadi ettevalmistamine“ (A4–raamjoon, kirjanurk, tsentreerimismärgid);

1.3.Normkiri –üldnõuded, normkirja parameetrid

harjutusülesanne „Kirjanurk“ (reeglitekohane kirjanurga täitmine –vastavalt näidisele tööleht A4);

1.4.Mõõtkava –põhimõiste, klassifikatsioon, erimõõtkavade kasutusvaldkonnad teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA4);

1.5.Geomeetrilised konstruktsioonid valikuliselt 22 geomeetrilist konstruktsiooni (sirglõigu poolitamine, nurga poolitamine, antud sirgele

ristsirge konstrueerimine läbi etteantud punkti; võrdhaarse kolmnurga konstrueerimine, kolmnurga sise(ümber)ringjooone konstrueerimine; korrapäraste kõõlhulknurkade konstrueerimine (kolm-, viis-, kuus-ja kaheksanurk); silindri kaksvaate ja külgpinnalaotuse konstrueerimine, koonuse kaksvaate ja täispinnalaotuse konstrueerimine, sirglõigu jaotamine n-võrdseks osaks; täisnurga jaotamine kolmeks võrdseks osaks; sujuvühendid, ellipsi konstrueerimine, ovaalide konstrueerimine);

1.6.Mõõtmestamine mõõtmestamiselemendid (põhimõisted); masinaehituslike jooniste mõõtmestamise põhireeglistik; teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA4);

1.7.Kujumärgid teemakohased harjutusülesanded (töölehed 3xA4); harjutusülesanne „Joonise lugemine II“ (joonte liigid ja nende kasutusvaldkonnad; kirjanurk –kohustuslikud väljad ja vastavasiuline informatsioon tööleht A4);

1.8.Projektsiooniline joonestamine projektsiooni mõiste, projektsioonide klassifikatsioon ja kasutusvaldkonnad; teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4);

1.9.Vaated peavaated ja lisavaated; vaadete vahelised seosed; mituvaade ja mituvaatekonstrueerimise põhireeglistik;

kolm(kaks)vaate joonestamise reeglistik; kolmanda vaate tuletamine detaili kaksvaate põhjal; vaadete mõõtmestamise reeglistik; teemakohased harjutusülesanded (punkt ruumis ja punkti kolmvaade, sirglõik ruumis ja sirglõigu

kolmvaade, tasapind ruumis ja tasapinna kolmvaade töölehed 3xA4); (detaili kolmvaate tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumiliste kujutiste tuletamine –

ristisomeetria ja kabinetprojektsioon –töölehed 2xA3), (detaili maketi alusel peavaadete tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine –2xA4);

1.10. Lisavaated kujunemine, otstarve ja tähistamine joonistel; etteantud detaili peavaadete tuletamine, detaili lisavaadete tuletamine, detaili ruumiliste kujutiste

tuletamine –tööleht A3; kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püstprisma“ (vastavalt ülesande variandile kolmvaate tuletamine, detaili

külgpinnalaotuse tuletamine, detaili isomeetrilise (ruumilise) kujutise tuletamine –tööleht A3); kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püramiid“ (detaili kolmvaate tuletamine, detaili ruumilise kujutise

tuletamine –tööleht A3); harjutusülesanne „Joonise lugemine III“ (mõõtude analüüs, kujutiste analüüs, mõõtmestamine, joonte

tüübid –töölehed 3xA4);

2.Ehitusjoonestamine

2.1.Lõiked –mõiste, klassifikatsioon, lõigete kujunemine ja tähistamine joonistel, materjalide tähistamine; harjutusülesanne „Viirutused (tööleht A4);

2.2.eskiis –mõiste, üldnõuded eskiisile, eskiisi koostamine reeglistik; (Äärik)“ –detaili maketi alusel eskiisi väljatöötamine, eskiisi alusel detaili tööjoonise koostamine (2xA4);

2.3.Liited (kinnisliited, lahtivõetavad liited)–kasutusvaldkonnad, eripärad ja kujutamine joonistel; keermesliited –põhimõisted, keermete klassifikatsioon, keermete kujutamine joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4); keevisliited –klassifikatsioon, kasutusvaldkonnad ja keeviliidete kujutamine joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4);

kiilliited –klassifikatsioon, kasutusvaldkonnad ja liite kujutamine joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4);

2.4.Detaili (kooste)tööjoonised–üldnõuded, eripärad, detailide positsioneerimine jatükitabeli täitmise reeglistik;

2.5.Ehitusprojektdokumentatsiooni koosseis ehitusprojekteerimistööde põhietapid; üldnõuded ehitusjoonistele; ehitusjoonistel kasutatavad mõõtkavad;

2.6.Ehitusjooniste mõõtmestamise põhireeglid (plaanid, vaated, lõiked, konstruktsioonid), teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA3);

2.7.Ehitusjoonestamises kasutavad leppemärgid (üldehituslikud leppemärgid -materjalid, seadmed, lõõrid, kinnitusvahendid)

teemakohased harjutusülesanded (töölehed 6xA4) ;

2.8.Ehitise plaan (põhiplaan) üldnõuded plaanidele; plaanide klassifikatsioon ja nende otstarve; plaani kujunemine; plaanide koostamisel kasutatavad joonte tüübid ja leppemärgid; plaanide pealkirjastamine; plaanide mõõdistamine; hoone plaani koostamise põhietapid; reaalse elamu põhiplaani koostamine (tööjoonis M1:50, A3, leht 1/6 näidise alusel) joonistevastavust

kehtivatele nõuetele;

2.9.Vaated üldnõuded ehituslikelevaadetele, vaadete kujunemine; vaadete pealkirjastamine; vaadete koostamisel kasutatavad lihtsustused; vaadete mõõtmestamine;

praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ leht 2 –reaalse elamu vaadete tuletamine (fassaad ja vaade teljelt –tööjoonis M1:50, A3, leht 2/6näidise alusel);

2.10.Lõiked kujunemine; lõigete mõõdistamine; lõigete tähistamine; lõigete koostamisel kasutatavad lihtsustused; praktiline töö nr. 14„Väikemaja“ leht 3–reaalse elamu lõike tuletamine (tööjoonis M1:50, A3, M1:50,

näidise alusel);

2.11.Ehituskonstruktsioonide (sõlmede) joonised kujunemine, mõõdistamine, kasutatavad lihtsustusedja mõõtkavad, pealkirjastamine; praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ lehed 4 ,6 (erinevate konstruktsioonide (sõlmede) joonised nt. sein,

katuseserv, trepp, vundamendi element (tööjoonised, M1:5 (M1:10, M1:20), A3, lehed 4/6,5/6 ja 6/6, vastavasisuliste näidisjooniste alusel);

2.12.Eskiisid ehitusjoonestamises eskiiside otstarve; vormistamise üldnõuded; eskiisi koostamise põhietapid; ruumi (objekti) mõõdistamine; mõõtahelate koostamine;

2.13.Ehituslike tööjooniste analüüs (mõõtahelad, kasutatavad materjalid, asukohad, jne) teemakohased harjutusülesanded (töölehed 3xA3);

ÕPPEMATERJALID „Tehniline joonis“. Riives, J., Teaste, A. ja Mägi, R. Õppeotstarbeline käsiraamat; Tallinn Valgus 1996, „Tehnilise joonestamine“. Asi, U. Õpik, kirjastus ARGO 2009, „Tehniline joonestamine“, Asi, U. töövihik, kirjastus ARGO 2009, „Ehitusjoonestamine“, Asi, U. kirjastus ARGO 2010,

„Hoone tehnovõrkude joonestamine“, Asi, U. kirjastus ARGO 2011 „Ehitusgraafika“,Vainlo, E. Tallinn TTK 2005, „Elamu“, metoodiline juhend,Kask, M. ja Loitvee, M. TTÜ Insenerigraafika keskus 2005; „Ehituskonstruktori käsiraamat“,Hartšuk, V,, Mägi,R., Neidtre, L. ja Rohusaar, J. Tallinn kirjastus

EHITAME 2012, „Mehaanikainseneri käsiraamat“.Fiscer, U., Gomeringer, R.,Kilgus, R. jt TTÜ kirjastus 2012, „AutoCAD“ Türn, L. kirjastus EHITAME Tallinn 2006, http://www.e-uni.ee/kutsekeel/joonestamine