VVL LÕÕRU INNA EHTRU LINNA LEHT - voru.ee

V L LÕRU INNA EHTV L LÕRU INNA EHTVõru linnavalitsuse ja -volikogu infoleht Veebruar 1 (61) 2011

Jäätmekeskuse kujunemisestSel kuul avas oma uksed Võru Jäät-

mekeskus. Jäätmekeskuse rajamist ra-hastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) jäätmekäitluse meetmest. Eduka projektitaotluse tulemusel sõlmi-ti sihtfinantseerimisleping, mille alusel KIK toetas projekti 7,28 mln krooniga, sellele lisandus omafinantseering 809 tuhande krooni ulatuses (2/3 Võru linn ja 1/3 Võru vald).

Umbsaares asuva jäätmekeskuse ehk jäätmete ümberlaadimisjaama va-jadus tekkis 2009. aastal, kui sai sel-geks, et Kagu-Eestisse prügilat ei tule. Viimane lootus katkes peale Kõlleste valla eitavat seisukohta Tuulemäele ra-jatava prügila suhtes. Juba varasemalt oli teada, et 16. juulil 2009 suletakse ka Räpo prügila nõetele mittevastavuse tõttu. Peale seda kuupäeva jäi Võrumaa-le lähim prügila 140 km kaugusele Tor-ma valda.

Jäätmete üleandmine piirkonnas oli aga väga populaarne, mida näitas Räpo prügilas eraisikute ja ettevõtete toodud jäätmete hulk. Sellest tulenevalt oli va-ja luua jäätmete üleandmiseks koha-pealne keskus, kus saaks eraisik või et-tevõtja oma jäätmeid ise tuua.

2009. aastal alustatigi jäätmekesku-se rajamiseks sobiliku maa-ala otsin-guid. Asukohtade valik polnud kerge, kuna jäätmete teema oli inimestele muutunud üsna vastumeelseks prügila rajamiste valguses. Kõik tunnistasid sel-le vajalikkust, kuid mitte ainult enda naabrusesse. Maa-ala valikutest jäid sõelale AS Võru Vesi kõrval asuv kinnis-tu ja Võru vallas Umbsaares RMKle kuu-luv kinnistu.

Esimene variant ei osutunud vali-tuks eelkõige pinnase probleemide tõt-tu. Tegemist oli turba pinnasega, mis on ehituseks ebasobiv ning projekt oleks läinud ülemäära kalliks.

Teist varianti, RMK kinnistut ei õn-nestunud saada. Küll aga asus kinnistu läheduses MTÜ-le Pakendiringlus kuu-luv kinnistu, kus olid olemas juurdepää-suteed, platsid, elektrivarustus, hooned ning asukoht elumajadest eemal.

Nii otsustatigi sõlmida Pakendiring-lusega hoonestusõiguse leping, mis on poliitilisel tasandil üsna palju kajastust leidnud. Ette on heidetud lepingu tasu kuus ja selle lühiajalisust. Vastukaaluks võib öelda, et kuutasu Umbsaares hoo-ne ja enam kui hektari suuruse kinnis-tu kasutamise eest on samas suurusjär-gus, mis Tallinnas 3-toalise korteri ren-dist küsitakse, so 895 eurot.

Kinnistule on hoonestusõigus seatud 20 aastaks. Ka seda on peetud liiga lü-hikeseks tähtajaks, kuid vaadates, mis on toimunud jäätmekäitluses viimase

viie aastaga, siis 20 aastat on selle kõr-val ikka väga pikk aeg.

Milleks meile vaja jäätme-keskust?

Käesolevaks ajaks on jäätmekeskus valmis. Meedias on jällegi kajastamist leidnud väide, et jäätmekeskuse käivi-tamine tõstab prügikonteinerite hindu. Vastupidiselt väitele võib kinnitada, et tänu jäätmekeskuse rajamisele ja või-malusele jäätmete üleandmiseks Umb-saares, pakuti korraldatud jäätmete veo konkursil välja Eesti ühed odavamad hinnad. Jäätmekeskuse olemasolu ta-gab ka tulevikus piirkonnas madalad prügikonteinerite tühjendamise hinnad ning välistab suurte monopolfirmade mõju alla sattumise.

Suured vaidlused jäätmekeskuse ümber on tõstatanud küsimuse: “Miks meil siis on vaja jäätmekeskust, kui il-ma selleta olid konteineri hinnad oda-vamad?“. Vastus on lühike – et piirkon-nas oleks eraisikutel ja ettevõtetel jäät-mete üleandmise võimalus ning jäätme-veo konkursil ei osutuks hinnad 3–4 korda kõrgemaks kui nad seni on ol-nud.

2010. aasta algusest (korraldatud jäätmeveo hanke tulemusel) kehtima hakanud hinnad olid ju kõigile arusaa-davalt turu vallutamiseks, sest osade konteinerite lõikes kukkusid need enam kui seitse korda. Pole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks siis vabaturu tingi-mustes (enne 2010. aastat) olnud hin-nad olid sedavõrd kallimad, sest juba tol ajal oli praegusel jäätmevedajal enam kui 70% Võru linna prügikastidest tüh-jendada.

Loomulikult ei taheta sellest turust nii kergesti loobuda ning sellest tulene-valt on ka Võru jäätmekeskuse suhtes ründavaid väljaütlemisi ilmnenud. Väi-detud on, et jäätmeveofirmad saaksid sellist keskust odavamalt pidada ja läbi selle inimestele paremat teenust pakku-da. Kahjuks seda väidet ei kinnita Kesk-konnaameti seisukoht, kes sulges AS-i Ragn-Sells Pikal tänaval asunud ümber-laadimisjaama, kus pressimine toimus keskkonnaohtlikes tingimustes ning kus puudus ka inimestel ning ettevõtetel jäätmete üleandmise võimalus.

Miskipärast on Eestis juba asjadega nii, et keegi mõtleb mingi lahenduse välja ning siis tahavad seda hakata kõik tegema. Oli see siis kooperatiivide aeg-ne vahvlite küpsetamine, hilisem kasu-tatud autode äri, väärtpaberitega spe-kuleerimine või masu eelne kinnisvara-arendus. Praegune jäätmemajandus tundub olevat sama näide, kus erine-vaid jäätmete käitlemise lahendusi üri-tatakse Eestis rajada rohkem, kui meil

jäätmeid üldse tekib ning loomulikult pole sellel turul uued tegijad oodatud. Sellist jäätmemajanduse eraettevõtluse kätte sattumist püüabki riik koos koha-like omavalitsustega ohjata, rajades jäätmekeskusi ja alternatiivseid lõpp-käitluskohti.

Hinna kujunemine jäätme-keskuses

Hinna aluseks on Baltic Innovation Agency (B.I.A. OÜ) poolt koostatud Võ-ru Jäätmekeskuse finants- ja majandus-analüüs, kus on arvestatud kõikide või-malike kuludega (elekter, vesi, persona-likulud, platsi hooldus, seadmete hool-dus, amortisatsioon jms). Hinna kuju-nemist saab seletada järgmiselt (hinnad on kroonides):

Hetkel lähimate prügilate värava-hind ca 800 kr, millele lisandub trans-pordikulu st edasi-tagasi sõit ca 300 km Kui arvestada, et maanteel lubatud suu-rim täismass on 40 t, siis jäätmeid saab viia korraga maksimaalselt ca 20 tonni. See teeb hinnaks ca 225 kr/tonn. Liida-me veokulu väravahinnale saame 1025 kr/tonn. Kui arvestada eelpooltoodud kuludega ja seadmete ning hoone amor-tisatsiooniga, siis sellele kulub veel ca 145 kr/tonni kohta. Seega ~1170 kr/tonn, millele lisandub käibemaks ning oleme saanud ühe tonni väravahinnaks 1400 kr/t. Võrdlusena võiks tuua mõ-nede teiste jäätmekeskuste andmed fi-nantsanalüüsist:

• Viljandi jäätmejaam 1212 kr/t• Läänemaa jäätmejaam 1800 kr/t• Valga jäätmejaam 1800 kr/t• Kudjape jäätmekeskus 1450 kr/t

Jäätmeveo teenuse hinnad linnas

Võru Jäätmekeskuse käivitamisest, 1. jaanuarist 2011 tõusnud saastetasu määrast ning jätkuvast kütusehinna tõusust tingituna muutis Võru Linnavo-likogu jaanuarikuu istungil korraldatud jäätmeveo teenuse hindu lähtuvalt AS Ragn-Sells taotlusest.

Otsides jäätmekeskuses lahendusi erinevate lõppkäitlusviiside (põletuste-has, sorteerimine) vahel, jäävad loode-tavasti hinnad tulevikus piirkonna ma-dalamateks. Läbi tekkepõhise sorteeri-mise saavad sellele kaasa aidata kõik Võru linna inimesed.

Hetkel on Võru linna prügikontei-nerite tühjendamise hinnad ikkagi Ka-gu-Eesti ühed odavamad. Nendes oma-valitsustes, kus ei ole korraldatud olme-jäätmete vedu, on prügikasti tühjenda-mine võrreldes Võru uute hindadega jätkuvalt kaks kuni kolm korda kallim.

Ülo Tuliklinnapea

Selle aasta talv on pannud meid kõiki lumerohkusega proovile. Alla on sada-nud juba mitmekordne lume norm, mille koristamisega me kõik pea iga-päev tegelema peame. Linn on teedelt ja tänavatelt selle talve jooksul ära ve-danud juba enam kui 6000 m3, mis on umbes viis korda rohkem kui varase-matel talvedel.

Kõik me jalakäijatena tunneme rõõmu kõnniteedest, mis on lumest puhastatud. Suures osas teevad seda meie hoolsad kinnistuomanikud.

Kiidame tublisid inimesi kes on eeskujulikult suutnud talve jooksul oma maja ees oleva puhastusala kor-ras hoida. See näitab lugupidavat suh-tumist kaaslinlastesse.

Linnavalitsus saatis välja kiituskir-ja just kõige hoolsamatele, kes linna-pildis on juba aastaid oma kohusetun-de ja töökusega silma jäänud. Kokku saadeti üle saja kiituskirja. Eriliselt paistsid silma kinnistud:

Vabaduse 15a Vabaduse 7 Olevi 18 Kreutzwaldi 27 Vabaduse 10a Jüri 48/Paju 2 Jüri 81 Liiva 16 Tartu 49 Liiva 13

Kristjan Võrnoabilinnapea

Võru Jäätmekeskusest ja prügihinna tõusust

Linnavalitsus kiidab tublisid lumekoristajaid Talv jätkub ning suured sulad veel ees. Seetõttu koputame nende inimeste südamele, kes on oma kinnistu puhastus-ala hooletusse jätnud. Lisaks lumekoristusele tuleb talvel tõrjuda ka libedust, sel-leks võib kasutada näiteks puisteliiva või graniitsõelmeid. Tuhka kasutada ei tohi! Infoks, et liiva ja sõelmeid saab osta erinevatest ehituskauplustest. Probleemsetest kohtadest and-ke teada Võru linna heakorra-telefonil 744 4459.Jõudu meile kõigile!

Võru kesklinnast u 8 km kaugusel Umbsaarest asuv Võru jäätmekeskus.

Jäätmete pressimiseks kasutatav seade.

Jäätmete hindade võrdlus varasemate aastatega

0,12 12,70 22,46 1,44 86,45 45,36 95,350,14 15,20 26,67 1,70 103,7 63,81 48,92 1150,24 24,10 44,99 2,88 127,1 92,95 72,72 141,650,37 29,40 60,00 3,84 172,9 113,92 101,86 177,950,67 69,10 120,43 7,70 195,25 190,11 121,18 217,650,80 77,70 135,03 8,63 312,2 219,41 160,39 349,151,50 114,00 214,85 13,73 445,4 369,60 266,99 499,052,50 169,80 332,51 21,25 723,6 537,33 444,98 813,554,50 286,90 597,48 38,19 927,35 917,38 800,96 1044,15

MTÜ Võru Jäätmekeskus jäätmete vastuvõtu hinnad

1. 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid tasuta tasuta2. 15 01 02 Plastpakendid tasuta tasuta3. 15 01 04 Metallpakendid tasuta tasuta4. 15 01 07 Klaaspakendid tasuta tasuta5. 16 01 03 Vanarehvid tasuta tasuta6. 16 02 Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed tasuta tasuta7. 20 01 01 Paber ja kartong tasuta tasuta8. 20 01 40 Metallid tasuta tasuta9. 15 01 05 Komposiitpakendid (vahtplast) tasuta tasuta10. * Ohtlikud jäätmed (ainult eraisikutelt) tasuta tasuta11. 16 11 Vooderduse ja tulekindlate materjalide jäätmed 74,56 €/t 89,48 €/t12. 20 02 Aia- ja haljastujäätmed 14,08 €/t 16,90 €/t13. 03 01 Puit ja puidujäätmed 23,33 €/t 28,00 €/t14. 04 02 Tekstiilitööstusjäätmed 74,56 €/t 89,48 €/t15. 17 01 Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted 35,79 €/t 42,95 €/t16. 17 02 Klaas, plast 74,56 €/t 89,48 €/t17. 17 05 Pinnas 0,42 €/t 0,50 €/t18. 17 06 Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 74,56 €/t 89,48 €/t19. 17 08 Kipsipõhised ehitusmaterjalid 35,79 €/t 42,95 €/t20. 17 09 Muu ehitus- ja lammutuspraht 35,79 €/t 42,95 €/t21. 20 03 07 Suurjäätmed 74,56 €/t 89,48 €/t22. 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed), töödeldud 74,56 €/t 89,48 €/t23. 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed), töötlemata 111,08 €/t 133,30 €/t

Jrk nr

Jäätme-nimistu

koodJäätmete nimetus

Hind käibe-

maksuta

Hind käibe-

maksuga

Kontei-neri

suurus (m³)

Vana teenus-

tasu hind (kr)

Uus teenus-

tasu hind (kr), alates märts 2011

Uus teenus-

tasu hind (eur), alates märts 2011

Vaba-turu hind (kr) enne KOJV 01.07.2009

Vaba-turu hind (kr)

Antslas 06.12.2010

Vaba-turu hind (kr)

Tartus 2. veo-

piirkond 06.12.2010

Vaba-turu hind (kr)

Haanjas 06.12.2010

Toomas Erapart

Veebruar 2011Võru Linna Leht2

Sel kuul võtsime vastu Võru linna aasta kõige tähtsama dokumendi – linna 2011. aasta eelarve. Eelarve kogumahuks ku-junes 13 193 562 eurot (206,4 milj krooni), see on 328 501 euro (5,1 milj krooni) võrra väiksem, võrreldes möödunud aas-taga.

Veel mõned aastad tagasi olime olu-korras, kus saime linnakodanikele öel-da, et eelarve suurenes 20 miljonit Eesti krooni. Täna aga peame tõdema, et võrreldes näiteks 2008. aastaga on eelarve vähenenud 1,4 miljonit eurot (22 milj krooni) ja mis ehk kõige olu-lisem, need vähenemised ei ole suures-ti sõltunud Võru linnas võimul oleva-te inimeste otsustest.

Tõsi, raha napib ning eks viimasel ajal olemegi juba harjunud mõttega, et peame igas valdkonnas n-ö püksi-rihma pingutama ja kokku hoidma. See ei ole Võrule ainuomane prob-leem, olude kitsenemisest tulenevate valikute ees on samuti kõik teised omavalitsused.

Eelarve tasakaalus hoidmiseks on linnavalitsus ka sel aastal täiendavalt kärpinud oma kulutusi. Linna koolid, lasteaiad ning huvikoolid saavad jät-kata möödunud aasta rahastusega.

Lisaks tavapärasele linna majanda-misele on 2011. aastal ka mitmeid suu-ri ja vajalikke projekte.

Mis muutub linnas 2011. aastal

Käimas on juba süvendustööd Ta-mula-Vagula kanalil. Kanaliga viiakse ellu juba pikka aega planeeritud tege-vust, mille käigus paraneb loodetavas-ti Tamula järve vee kvaliteet. Tööde käigus süvendatakse kunagine kahe järve vaheline kanal, mis tooks keva-diste suurvete ajal Vagula järvest pu-hast vett Tamulasse ning välistaks üht-lasi Tallinna mnt alt läbi mineva Vana-jõe tagurpidi voolamise. Siiani on ke-vadiste sulade aegu Vagula järv täitu-

nud kiiremini ning läbi Liitva kanali tõstnud ka veetaseme Võhandu jões. Selle tulemusena jääb mõne päeva väl-tel Tamula järve ja Vanajõe veetase madalamaks ning vesi hakkab tagur-pidi Tamulasse jooksma tuues endaga kaasa linna sadeveed Koreli ja Poti ojast ning Võru Vesi puhasti juurest. Kanali süvendamisega peaks Tamula järv kiiremini täituma ning osa vett suundub ka otse Vanajõe sängi. Lisaks keskkonnakaitselisele asbektile muu-tub ka Vahejõe lõik paadiga läbitavaks, sest suvisel madalvee perioodil oli mõ-nes kohas vee sügavus alla 30 cm. Pro-jekti käigus korrastatakse ka Vagula järve regulaator ning rajatakse paati-de regulaatorist ülevedamise slipp.

Välja on kuulutatud riigihange Võ-rukivi tööstusala ehitaja leidmiseks. Kui hange ilusti laabub, siis alustatak-se töödega maikuus. Tööde käigus ehi-tatakse välja tööstusala territooriumi-le sõidutee, kõnnitee, tänavavalgustus, sademevee kanalisatsioon, haljastus. Samuti ehitatakse hanke raames välja tööstusalale juurdepääs Ringteelt koos ristmiku rekonstrueerimisega. Kogu projekti üldeesmärgiks on kujundada soodne ettevõtluskeskkond.

KIK-i toetusega saame arendada Kubija rannaala. Selle suve rannahoo-ajaks valmib väike veekeskkonda kir-jeldav teemapark, mis tutvustab Kubija järve kui Natura 2000 hoiuala. Lisaks looduskaitseliste teemade käsitlemise-le saab suplusakvatooriumi ümbrus (laudis) uue väljanägemise.

Vanajõe puhastamine on planeeri-tud samuti 2011. aasta suvele, kui on selgunud Tamula ja Vagula vahelise kanali mudaladestusalad ja tööde aja-kava. Vanajõe puhastamise eesmärk on samuti veevahetuse parandamine, mis aitaks vee kiiremalt liikuma Võhandu jõe poole. Käesolevaks ajaks on Vana-jõgi taimestikku täis kasvanud, mis ta-kistab vee liikumist ja setitab reoaineid jõe sängi. Olukorra parandamiseks on lahendusi kaks: Kas iga aasta niita ka-nalit veetaimestikust või pikema pe-rioodi möödudes tõsta taimestik ja mu-da ekskavaatoriga kaldale.

Haridusvõrgu ümberkorral-damisest

Suurimaks projektiks kujuneb Kreutzwaldi gümnaasiumi rekonst-rueerimine. Hetkel valmistab ehitus- ja planeerimisosakond ette hankedo-kumente. Tööd on planeeritud teosta-da käesoleva aasta juunist tuleva aas-ta juunikuuni. Koolihoone rekonst-rueeritakse, vahetatakse välja kõik kommunikatsioonid, uue sisekujundu-se põrandast kuni laeni saavad kõik ruumid. Vahetatakse välja vanad ak-nad ja uksed, kooli peasissepääs saab uue lahenduse. Koolihoonele ehitatak-se juurdeehitus, kus hakkavad paikne-ma aatrium, raamatukogu, interneti-saal kohvik, aeroobika saal, jõusaal.

Korrastatakse kooli ümbruse haljas-tust, parendatakse olemasolevaid maa-aluseid kommunikatsioone, ehitatak-se betoonkivist kõnniteid ning paigal-datakse uusi valgusteid. Projekti mak-sumus on üle 3 miljoni euro.

Oleme teinud otsuseid haridusvõr-gu ümberkorraldamiseks. Esialgu või-vad need tunduda ehk ebapopulaarse-tena, kuid julgen kindlalt väita, et tä-na tehtud sammud sillutavad teed tu-leviku heaoluks.

Selle kuu volikogu istungil võeti vastu otsus, millega kujundatakse ala-tes 2013. aasta augustist Võru Kesklin-na Gümnaasium ümber põhikooliks. Gümnaasiumi ümberkujundamise põh-juseks oli eelkõige põhikoolis õppiva-te õpilaste arvu oluline vähenemine viimaste aastate jooksul.

Gümnaasiumiosa sulgemisele an-dis tõuke mitte ainult kahanev õpilas-te arv, vaid ka uus Põhikooli- ja güm-naasiumiseadus, mis paneb ette, et gümnaasiumiosas peab olema vähe-malt kolm erinevat õppesuunda. Kui muret on tuntud, et Kesklinna kooli gümnaasiumiosa sulgemisega vähene-vad meie laste valikuvõimalused eda-siõppimiseks, siis kinnitan, et akadee-milise gümnaasiumi loomisega linna valikuvõimalused hoopiski suurene-vad. Edaspidi saavad noored teha va-liku kuue õppesuuna vahel.

2011 - vabatahtliku tegevuse aasta

2011. aasta on kõigis Euroopa Lii-du riikides kuulutatud kodanikuaktiiv-suse tõstmisele suunatud vabatahtliku tegevuse aastaks. Vabatahtlikuna te-gutsemist tuleb tunnustada, sest see aitab paljuski kaasa nii oma linna kui kogu riigi heale käekäigule ja arengu-le. Kohalik elu tugineb kohalikel ak-tiivsetel inimestel, kes oma igapäevas-te tegevustega näiteks spordi- ja kul-tuuritegevuse arendamisel või endast nõrgemate abistamisel parandavad ko-gukonna heaolu selle eest tasu saama-ta. Märgakem, aidakem ja tunnusta-gem üksteist!

24. veebruaril tähistame Eesti Va-bariigi 93. aastapäeva. Kõik on ooda-tud sel päeval kultuurimajja Kannel, kus toimub Vabariigile pühendatud kontsert-aktus – tagasivaated Võru aastale 2010. Kontserdil astuvad üles Kultuurimaja Kannel Tempera koor, Võru Muusikakooli ansambel Kagukä-gu ning Võru Kesklinna Gümnaasiumi koorid.

Ärgem unustagem sel tähtsal päe-val heiskamast Eesti Vabariigi lippu. Igal kodul lehviv sinimustvalge riigi-lipp meenutab meile meie riigi tuge-vust ning kinnitab ühtekuuluvustun-net!

Soovin teile head Eesti Vabariigi aastapäeva!!

Ülo Tuliklinnapea

Tähelepanu, Võru linna territooriumil tegutsevad ettevõtjad (aktsiaseltsid, osaühingud, FIE-d), kes on Võru Lin-navalitsuses oma tegevuse kandnud MTR-i (majandustegevuse registrisse)! Jälle on käes aeg esitada linnavalitsu-sele registreeringu õigsuse kinnitamise taotlus, et oleks võimalik MTR-is vas-tav kanne vormistada.

• Ettevõtjad, kes jätkuvalt tegutse-vad MTR-i kantud tegevusalal ja kohas, esitavad linnavalitsusele „Registreerin-gu õigsuse kinnitamise“ taotluse vor-mi.

• Ettevõtjad, kes on muutnud oma tegutsemiskoha aadressi, on kohusta-tud esitama linnavalitsusele tegevuse lõpetamise kohta eelmises tegevusko-has „Registreeringu muutmise taotlu-se“ ning vormistama uue taotluse vas-tavalt tegevusalale ja kohale. Uue kan-de vormistamisega MTR-i kaasneb ka riigilõivu 19,17 eurot, mis tuleb kanda Võru Linnavalitsuse arvelduskontole nr 10402007003009 SEB Pank AS või nr

221013390065 aktsiaselts Swedbank. Registreeringuandmed ja kõik taotlus-te vormid leiate majandustegevuse re-gistri veebilehelt: http://www.mkm.ee/mtr.

• Ettevõtjad, kes on lõpetanud oma tegevuse Võru linnas, on kohustatud esitama linnavalitsusele „Registreerin-gu muutmise taotluse“ vormi, kus mär-givad ära tegevuse lõpetamise aja. Teie taotluse alusel arhiveeritakse kanne MTR-is.

Võru Linnavalitsuses kantakse MTR-i kõik Võru linnas tegutsevad et-tevõtjad, kelle tegutsemisala puudutab alljärgnevaid tegevusvaldkondi:

• jaekaubandus;• toitlustamine;• hulgikaubandus (ka tootmise-

ga tegelevad ettevõtted);• teenindus;• majutus. „Registreeringu õigsuse kinnita-

mist“ saab vormistada igal aastal aja-vahemikul 15. jaanuar kuni 15. aprill.

Kui „Registreeringu õigsuse kinnitami-se“ taotlust ei ole tähtaegselt esitatud, peatab keskregister Teie registreeringu kuni 1.novembrini, mis tähendab, et Teie ettevõte ei või tegutseda. Igal aas-tal 1. novembril kustutab keskregister MTR-is kõik ettevõtted, kellel pole re-gistreeringu õigsus kinnitatud.

Kõik ettevõtjad, kelle tegevus kuulub ülalmärgitud valdkonda-desse ja kes pole veel vormista-nud Võru linnas oma tegevust MTR-i, palun teha seda nüüd.

Küsimuste tekkimisel palun pöör-duda registripidaja poole tel 785 0914, e-post [email protected] või tulla linnavalitsusse, kabinet nr 8 ja vormis-tada taotlus kohapeal.

Alates 2010. aastast on ettevõtjal ka ise võimalik x-teel oma registreerin-gu õigsust kinnitada, sellekohane ju-hend on kättesaadav MTR-is.

Sirje Randverregistripidaja

Võru Linnavalitsus on alates 2007. aastast andnud Võru vanalin-na muinsuskaitsealal paiknevate hoo-nete remondiks toetusi. Toetusi on määratud erinevatele Võru vanalin-nas asuvatele hoonetele muinsuskait-se eritingimuste koostamiseks, aken-de ja uste restaureerimiseks ja re-mondiks, katusekatte vahetuseks ning hoonete fassaadide korrastus-töödeks ja värvimiseks.

Alates 1. jaanuarist 2011. a jõus-tus uus muinsuskaitsealal olevate hoonete restaureerimise ja remondi toetuste andmise kord. Uue korra kehtestamisega lihtsustati majaoma-nike jaoks toetuste taotlemist. Suu-rim muudatus seisneb selles, et enam pole vaja esitada kahelt pakkujalt saadud tööde hinnakalkulatsioone, kuna toetusi antakse nüüd ehituse mahu, mitte tööde maksumuse jär-gi.

Toetuse objekte uue korraga ei muudetud, st jätkuvalt saab esitada toetuste taotlusi muinsuskaitse eritin-gimuste ja välisviimistluse põhipro-jekti koostamisele, akende ja uste res-taureerimisele ja remondile, katuse-katte vahetusele ning hoonete fassaa-dide värvimisele. Toetust on õigus taotleda peale projekti või töö valmi-mist.

Mida silmas pidada taotle-misel?

Toetuse taotlemise aluseks on taotlus, mis peab sisaldama taotleja nime, kontaktandmeid ja arveldusar-ve numbrit, restaureeritud või re-monditud hoone aadressi, taotletavat summat, tööde kirjeldust ning erine-vaid lisasid. Iga objekti puhul on va-jalik Muinsuskaitseameti kooskõlas-tus.

Hoone välisviimistluse põhipro-

jektile ja muinsuskaitse eritingimus-tele toetuse taotlemisel tuleb lisada tööde kuludokumendid ning projek-tide koopiad. Toetust eraldatakse an-tud objektide puhul kuni 50% projek-ti maksumusest.

Akende ja uste restaureerimisel ja remontimisel ning katusekatte vahe-tamisel tuleb taotlusele lisada objek-tide alg- ja lõppseisu kajastavad fo-tod ning joonised, millel on olemas objektide vastavad mõõtmed. Nimelt määratakse akende ja uste restauree-rimise ning remontimise ja katusekat-te vahetuse puhul toetusi vastavalt objektide ruutmeetritele. Uue mää-ruse kohaselt on akende ja uste res-taureerimise ja remondi korral toetu-se määr kuni 100 eurot m2 kohta, ka-tusekatte vahetamisel kuni 7 eurot m2 kohta. Hoonete fassaadide värvi-mise korral on toetuse määr kuni 200 eurot objekti kohta.

Nõuetekohased taotlused vaatab läbi linnavalitsuse poolt moodusta-tud komisjon iga aasta 1. maiks ja 1. novembriks. Toetuste eraldamise ot-sustab linnavalitsus korraldusega hil-jemalt 1. juuniks ja 1. detsembriks. Toetus kantakse hoone omaniku ar-velduskontole 15 tööpäeva jooksul peale korralduse kehtestamist. Toe-tusi eraldatakse jooksva kalendriaas-ta eelarves ettenähtud vahendite pii-res.

Muinsuskaitsealal olevate hoone-te restaureerimise ja remondi toetu-se andmise korraga saab tutvuda Võ-ru linna kodulehel www.voru.ee ala-jaotuses Ehitus ja planeerimine/ Muinsuskaitseala.

Võru linn lihtsustas muinsuskaitsealal olevate hoonete restaureerimiseks ja remondiks antavate toetuste korda

Head kaaslinlasedInnar Mäesaluabilinnapea

Toetust antakse järgne-vate määrade alusel:

• välisviimistluse põhiprojekt – kuni 50% maksumusest;• muinsuskaitse eritingimused – kuni 50% maksumusest;• akende ja uste restaureeri-mine ja remont – kuni 100 eu-rot m2 kohta;• katusekatte vahetamine – kuni 7 eurot m2 kohta;• hoonete fassaadide värvimi-ne – kuni 200 eurot.

Meeldetuletus ettevõtjale

Võru linna ja valla töötutele suuna-tud tööhõiveprojekti I etapp lõppes edukalt eelmise aasta detsembris. Koos esimese etapiga lõpetas ka pro-jektijuht Siiri Laur, kes suundus töö-le Võrumaa Partnerluskogusse. Tä-naseks on projektitegevustega alus-tanud järgmine grupp noori tööotsi-jaid ja lühiajalisi töötuid. Projektite-gevusi juhib II ja III etapis projekti-juht Esta Saksing.

Teises etapis osalejad – neliteist noort töötut ning üksteist lühiajalist töötut on juba läbinud 6-päevase tööotsingukoolituse ning suundu-nud praktikale. Praktika kestab ligi-kaudu kaks kuud.

Praktikakohti pakuvad ettevõt-ted nii Võru linnas kui Võru vallas: Timo Keraamika OÜ, Aedes Ehitus OÜ, AS Võru Vesi, Esselait OÜ, Võ-rumaa Keskraamatukogu, Tuuliku Reisid OÜ, Võrumaa Arenguagen-tuur, Moduren Grupp OÜ, KandelinKV OÜ, OÜ POP Salon, Mõ-niste Vallavalitsus, Perepuit OÜ, Flamelle OÜ, Lestmar OÜ, Võrumaa Talupidajate Liit, FIE Kädi Helstein,

Võru Lasteaed Päkapikk, Pintmann Grupp OÜ.

7. märtsil algab II etapi ettevõt-luskoolitus, kus töötud noored ja lü-hiajalised töötud saavad koostada äriplaani ning loodetavasti rakenda-da ennast tulevikus ka ettevõtjana.

Koolitus lõppeb, nagu ka I etapi puhul motivatsioonireisiga. Sel kor-ral külastatakse Viljandi- ja Järva-maa ettevõtjaid.

Linnavalitsus kutsub Võru linna ja -valla ettevõtteid ning lühiajalisi ja noori töötuid osalema projekti III etapis, kus lühiajalised töötud alus-tavad 28. märtsil ja noored töötud 11. aprillil.

Registreerida saab Võru Linna-valitsuse infosaalis, Jüri tn 11.

Veebruar 2011 Võru Linna Leht 3

Võru linnas toimus möödunud aasta novembrist detsembrini lin-naelanikuks registreerimise kam-paania, mille jooksul kirjutas end linna sisse 113 inimest.

Kampaania andis kahtlemata posi-tiivseid tulemusi – kui varasemalt iga kuuga elanike arv aina vähenes, siis ka-he kuu jooksul, mil kampaania kestis, pöördus see kasvuks.

Kokku elab Võrus aasta alguse seisu-ga 13 918 elanikku, möödunud aasta sama seisuga oli elanike arv 13 967. Kui viimastel aastatel on Võru linna elanike arv aasta-aastalt vähenenud üle saja ini-mese võrra, siis möödunud aastaga ka-hanes elanike arv 49 inimese võrra. Rahvaarvu vähenemise põhjuseks on jätkuvalt sündivusest suurem suremus.

23. jaanuaril loositi Valio Võru VK ja Tartu Pere Leiva võrkpallilahingu vahe-ajal välja 1000 euro väärtuses kinke-kaardi võitja. Loosiõnn naeratas Ingemar Palmile. Kinkekaart antakse Ingemarile üle Võru Linnavolikogu esimehe ja lin-napea vabariigi aastapäeva pidulikul kontsert-aktusel 22. veebruaril.

VLL

Veebruarikuus toimunud Võru Linnavolikogu istun-gil võeti vastu otsus, mil-lega kujundatakse alates 2013. aasta augustist Võru Kesklinna Gümnaasium ümber põhikooliks.

Abilinnapea Kersti Kõosaar selgitas, et gümnaasiumi ümberkujundamise põh-juseks on põhikoolis õppivate õpilaste arvu oluline vähenemine viimaste aas-tate jooksul, mille mõju on jõudnud gümnaasiumiklassidesse.

Kui 2004. aastal õppis linna neljas üldhariduskooli statsionaarses õppes 293 üheksanda klassi õpilast, siis 2007. aastal oli see arv 257, 2008. aastal 201, 2009. aastal 183 ning käesoleval õppe-aastal õpib üheksandas klassis 174 õpi-last. Seetõttu vähenes sellel õppeaastal ka linna gümnaasiumitesse vastuvõetud õpilaste arv ühe klassikomplekti võrra.

Kõosaare sõnul kiirendas muudatu-se elluviimist ka 1. septembril jõustu-nud uus Põhikooli- ja gümnaasiumisea-dus, mille kohaselt tuleks sügisel 2011 kümnendas klassis rakendada kolme erinevat õppesuunda. „Usun, et Kesk-linna kooli tubli kollektiiv suudaks väl-ja töötada ka kolmanda õppesuuna, aga selle ellurakendamine toimuks kahjuks põhikooli arvelt ja seda me lubada ei saa.“

Gümnaasiumist põhikooliks minnak-se üle järk-järgult. Uue kooliaasta algu-ses, septembris 2011 ei avata kava ko-

Läinud aasta viimasel istungil võt-tis Võru Linnavolikogu vastu uue sotsiaaltoetuste määramist ja maksmist puudutava korra, kus va-rasema määrusega võrreldes on sisse viidud mõned muutused. Pa-remuse poole.

Vahest kõige olulisem on see, et uue korra kehtestamisega ei kaotanud volikogu ühtki toetust ära. Eks seegi ole tänastes rahan-duslikult keerulistes oludes märk linna soovist oma kodanike sot-siaalse turvalisuse eest maksimaal-sel võimalikul viisil seista.

Selle kõrval on uues korras li-satud mõned uued toetuseliigid, mida varem pole Võru linnas ol-nud. Ka on uue korraga läbi viidud organisatoorseid ümberkorraldu-si.

Jätkuvalt on Võru linnavalitsu-se sotsiaaltööosakonna poolt maks-tavad toetused jagatud inimese sis-setulekust sõltuvateks ja mittesõl-tuvateks. Varasemaga võrreldes on sissetulekust mittesõltuvate toetus-te loetellu lisatud kinnipidamisko-hast vabanenud isiku toetus ja puudega isiku hooldamise korral-damise toetus. Viimase toetuse suurus sõltub isiku puude raskus-astmest ja on võrdne kehtivate hooldajatoetuse määradega.

Sissetulekust sõltuvate toetus-te loetelu on täiendatud toitlusta-mise toetuse ning koolieelses las-teasutuses muude kulude vanema-te poolt kaetava osa toetusega.

Sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse inimestele, kelle sisse-tulek on väiksem kui kehtiv toime-tulekupiir. Toitlustamise toetuse ja muude kulude kompenseerimise aluseks on pooleteistkordne toime-tulekupiir, kusjuures mittetöötaval vanemal tekib õigus toitlustamise toetuse taotlemiseks oma koolieel-ses lasteasutuses käivale lapsele alates lapse viibimisest lasteasutu-se viimases rühmas, sest siis on lapse käimine lasteasutuses vajalik

lapse arenguks ja kooliks etteval-mistumisel.

Küttetoetuse taotleja sissetulek ei või olla suurem kehtivast miini-mumpalgast.

Muutunud on Võru linna sün-nitoetuse osade väljamaksete suu-rus. Sünnitoetuse määr on alates käesolevast aastast 319,55 eurot. Lapse sünni järel makstakse sellest vanemale välja 63,91 eurot, sama suure summa saab vanem või last kasvatav isik lapse üheaastaseks saamisel. Toetuse suurim välja-makse, 191,73 eurot, tehakse lap-se kolmeaastaseks saamisel.

Enne käesoleva aasta 1. jaa-nuari sündinud laste vanematele makstakse neile määratud sünni-toetuse teine ja kolmas makse väl-ja vana korra kohaselt.

Uue korraga tõsteti matusetoe-tuse määra, mis on käesolevast aastast 130 eurot (2034 krooni, varem 2000 krooni).

Et teada saada, milliseid toetu-si on inimesel õigus taotleda, sel-leks soovitan pöörduda sotsiaal-tööosakonda.

Võru linnavalitsuse sotsiaaltööosakonnast makstavad toetused:Sissetulekust mittesõltuvadtoetused• sünnitoetus (319,55 eurot)• matusetoetus (130 eurot)• elluastumistoetus (319,56 eurot)• eestkostel või perekonnas hoolda-misel oleva lapse toetus (51,13 eu-rot)• kinnipidamiskohast vabanenud isiku toetus (31,96 eurot)• puudega isiku hooldamise korral-damise toetus (15,34-25,56 eurot kuus)

Sissetulekust sõltuvad toetused• toitlustamise toetus• koolieelses lasteasutuses muude kulude vanemate poolt kaetava osa toetus• ravimitoetus (kuni 44,74 eurot aastas)• prillitoetus (kuni 31,96 eurot aas-tas)• puudega isiku sotsiaalteenuse osutamise toetus • lastelaagri toetus• küttetoetus (95,87 eurot aastas)• muud toetused.

Linnavolikogu võttis vastu Võru linna 2011. aasta eelarve, mille maht on 13 193 562 eurot. Võr-reldes 2010. aastaga vähenes eel-arve 328 501 euro võrra.

Võru linna 2011. aasta tulueelarve on 12 533 496 eurot, kulueelarve 12 740 243 eurot ning finantseerimiste-hingute eelarve 206 747 eurot.

Eelarve omatulud on 6 556 113 eu-rot, millest üksikisiku tulumaks moo-dustab 75 protsenti.

2011. aastal on põhitähelepanu suu-natud Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kaasamisele linna arendamis-se. Suuremateks projektideks kujune-

vad Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi re-konstrueerimise alustamine, projekti kogumaksumus on 3 003 847 eurot ja Võrukivi tööstusala, projekti maksumus on 548 698 eurot.

Linnavalitsuse omatulude eelarve väheneb 2,3%. Tulude vähenemist mõ-jutab õpilaskohtade katteks laekuva tu-lu ja vara müügi tulu vähendamine.

Kulueelarve kasvab võrreldes 2010. a. Eelarve kasvu mõjutab investeeringu-eelarve, mis on planeeritud Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi rekonstruee-rimise kaasfinantseerimiseks ja mille katteks on finantseerimistehingute eel-arves kassajääk (2010. a kasutamata

hariduskulude toetusfond ja vara müü-gi tulu). Tegevuskuludest suurim sum-ma läheb haridusele, seda on 39 prot-senti eelarveprojekti kulude koguma-hust. Kultuur ja sport moodustab 26, sotsiaalhoolekanne 8 protsenti.

Finantseerimistehingutesse on pla-neeritud laenude tagasimaksed summas 453 319 eurot. Linna laenukohustuseks peale eelarveaasta lõppu jääb 4 844 503 eurot, mis moodustab eelarvetulu-dest (koos kogu tasandusfondiga) 42,5%.

VLL

Volikogu uuendas sotsiaal-toetuste maksmise korda

Jüri Kaverabilinnapea

Ümberkujundused Võru linna haridussüsteemis

haselt Võru Kesklinna Gümnaasiumis enam kümnendat klassi. Aasta hiljem, 2012. aastal ei avata kümnendat ja ühe-teistkümnendat klassi ning 2013. aasta sügisest on kool ümber kujundatud põ-hikooliks.

Antud muudatus meie haridussüs-teemis on esimene samm üleminekuks klassikalise gümnaasiumi loomisele Võ-ru linna. Kõik keskkooliklassis õppivad õpilased koonduvad Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumisse. Kindlasti ei pea kart-

ma, et Kesklinna kooli gümnaasiumiosa sulgemise tõttu noortel valikuvõimalu-sed väheneks. „Tegelikult noortel vali-kud ju laienevad – st kui praegu said Kesklinna kooli õpilased valida vaid ka-he ning Kreutzwaldi gümnaasiumi õpi-lased nelja suuna vahel, siis edaspidi on Võru linna noortel võimalus valida kuue erineva õppesuuna vahel,“ rääkis Kõosaar.

VLL

Võru Kesklinna Gümnaasiumi koolihoone.

Võrru sissekirjutamise kampaania käigus registreerus 113 elanikku

Ingemar Palmi nime tõmbas loosikastist välja võrkpallilahingu kohtunik Argo Käpa.

Võru linn võttis vastu 2011. aasta eelarve

Täiendav informatsioon: Esta Saksing

projekti juht [email protected]

5666 2730

Tööhõiveprojekt alustas II etapiga

Veebruar 2011Võru Linna Leht4

Meeste kõrwal Wõrus ka naisi lendamist õppimas

Täna, 5. weebruaril algasid Wõrus purilennukursused, mis on esmakord-sed Wõrus. Kursusi juhatab kaitseliidu purilennu instruktor hr. Rannaleet. Ei-le korraldati kaitseliidust purilennu kursusest osawõtjaile arstlik ülewaatus. Kaitseliitu oli osawõtjaid üles annud 10 inimest, kellest 9 meest ja üks naine. Kursuslasi loodetakse weel juurde tulewat Wõru õhuasjanduse ühingust. Täna algas kursuse teoreetiline osa, ku-na praktilisele osale saadakse üle min-na alles mõne päewa pärast.

“Elu” nr 14; 05.02.1936. a

P.S. Wõru esimesed purilennukur-sused lõpetasid ja omasid A klassi pu-

rilenduri kutse: Alfred Waher, Ferdinand Wõro, Johan Jaason, Robert Tammi-saar, Feliks Reismann, Ants Pint, Oswald Zucker, Karl Heuer ja Richard Heiter. Seega naispurilendurit seekord ei saadud (ta ei läbinud arstlikku ülewaatust).

Teisipäewal, 18.weebruaril 1936.a Wõrus, “Kandle” s.saalis awalik rahwa-kontsert kõnekoosolek eelseiswa rahwahääletuse ja Rahwuskogu kokkukutsusmise selgitamiseks. Kõne-leb kolonel Karl PARTS, wabadussõjaaegne soomusrongide ülem. Mängib Wõru garnisoni orkester kapelmeister Ed. Tamme juhatusel. Al-gus kell 8 õhtul.

Sissepääs kõigile maksuta. Wõru Linna Seltskondlik Komitee.

“Elu” nr 19; 17.02.1936. a

Autojuhtide ühing WõrruEsmaspäewal, 17. weebruaril s.a.

peeti Wõrus Eestimaa Autojuhtide ja mototehnikute Ühingu Wõru osakon-na awamiskoosolek. Koosolekul wõttis osa üle 60 kutsega juhi, nendest paljud ka maalt. See näitab kui suurt huwi tunnewad autojuhid ja samuti ka tsik-li juhid oma kutselise ühingu järele.

Asutawa toimkonna nimel awas koosoleku hr. E.Mirka, millele järgnes peaühingu liikme informatsiooni kõne asutatawa ühingu sihtidest ja põhimõ-tetest. Kuna kokkutulnud olid juba warem huwitatud oma kutselisest ühin-gust, peaühingu liikme selgituskõne jä-rele üksmeelselt otsustati asutada Wõrru Eestimaa autojuhtide ja moto-

tehnikute ühingu Wõru osakond. Juha-tusse waliti hr. W.Ruus (esim.), L. Dobrus (abiesim), W.Kiwimäe (sekr.), S.Schmidt (abisekr.) ja M.Mirka (lae-kur).

Wastne ühing loodab, et kõik auto ja tsiklijuhid koonduwad peatselt oma kutselise organisatsiooni ümber.

“Elu” nr 21; 21.02.1936. a

Nimekamaid Eesti suusamehi Wõrus

Üleriiklikkude wõistluste peaala-deks kujunewad 18. klm. ja 30. klm. wõistlused, millest kogu meie suusata-jate eliit täies koosseisus osa wõtab. Wõiks nimetada, et näiteks Harjumaa malewal wõistlewad E. Siitan, E.Tartu, Särak, Särgelepp j.t. Narwa ja Wiru

malewal olümpiamees W.Kaaristo, Niilow, Kaasik j.t. Järwa malewal Pur-je, Sakalamaa malewal Koowit j.t.

Korraldajate soowil juhime wõistlusi jälgimatulnud publiku ja kohalikkude elanikkude tähelepanu sellele, et wõistlusraja märkimiseks püstitatud ro-helise, punase, sinise j.t. wärwilisi lipu-kesi ja lindikesi ei puudutataks ja neid mitte ära ei rebitaks.

“Elu” nr 23; 28.02.1936. a

P.S. Vello Kaaristo oli hiljem kaua-aegne Wõru spordielu korraldaja.

Wanu ajalehti sirwis Wõrumaa muuseumi pääwarahoidja

Arthur Ruusmaa.

...Eläsi kõrd väikene tütärlats. Ima ummõl tälle ilosa vereva mütsü. Tuu miildü latsõkõsõlõ nii väega, õt tä õs võta inämp mütsü pääst ... Just sellis-te sõnadega algas Võru Lasteaed Pu-namütsike 35. juubelisünnipäevale pühendatud võrukeelne etendus „Verrevmütsüke“, mille seadis võru keelde õpetaja Marika Taaber. Teda abistasid muusikaõpetajad Milja Udras ja Eha Haak ning liikumisõpetaja Tea Kõrs. Etenduses osales palju andekaid lapsi ja tublisid töötajaid.

Lasteaia juubeliürituste avalöök toimus Võru Lasteraamatukogus, kus avati Võru maakonna lasteaedade kunstitööde näitus „Punamütsikese muinasjutt“. Lisaks Punamütsikese lasteaia lastele olid oma kunstitööd näitusele toonud Päkapiku, Sõlekese, Okasroosikese, Puiga Siilikese, Väimela Rukkilille, Sõmerpalu Lepa-triinu, Rõuge ja Parksepa lasteaedade lapsed. Töödest maitseka väljapaneku kujundas lasteraamatukogu abivalmis juhataja Helle Laanpere.

Meeldejäävaks ja emotsionaalseks ürituseks kujunes lasteaia ristimispi-du, kus iga rühm sai endale numbri asemele nime. Nimede valimise käi-gus valmis ka lasteaia oma lugu. Loo väljamõtlemisel olid abiks Võru Kesk-linna Gümnaasiumi õpilased Aigi Musto ja Raili Leesalu juhendamisel. Nüüd võime Punamütsikese lasteaias kohata Pesamune, Liblikaid, Mõmmi-kuid, Sipelgaid, Lepatriinusid, Jänku-Jusse ja Okaskerasid ning näha Sini-lilli, Kullerkuppe ja Vikerkaart, samu-ti tunda Päikesekiirte soojust. Usume, et uued nimed annavad lasteaia töö-tajatele huvitavaid mõtteid, kuidas

laste igapäevast õpi- ja kasvukeskkon-da veelgi lapsesõbralikumaks muuta.

Nädala jooksul oli õhtusel ajal muusikasaalis avatud heategevuslik sünnipäevakohvik. Kohvikus oli sisse seatud ka meisterdamisnurk. Üritusest saadud tulu kasutatakse rühmadele vajalike vahendite hankimiseks. Vane-mate poolt küpsetatud koogid ja nen-de valmistatud võileivad maitsesid suurepäraselt nii väikestele kui suur-tele. Ka meisterdamisnurk täitus kii-resti huvilistega.

Ühel õhtul olid meie majja piduli-kule etendus-aktusele oodatud Puna-mütsikese sõbrad ning endised ja praegused töötajad. Linnapea Ülo Tulik ja lasteaia direktor Ave Kalk and-sid paljudele töötajatele üle tänukir-jad tulemusliku töö eest. Üritusel osa-lejad võisid tõdeda, et lasteaias tööta-vad koostöövalmid, loovad, sõbrali-kud ja õpihimulised inimesed.

Lisaks teistele sünnipäevaürituste-le toimus juba traditsiooniks saanud Punamütsikese valimine vanemate rühmade tüdrukute seast. Lõbusaid etteasteid vaadates selgus, et kõik tüd-rukud väärivad Punamütsikese tiitlit.

Vaatamata külmale ilmale toimus ühel kaunil talveõhtul muinasjutuline rongkäik lasteaia hoovist Punamütikese vanaema juurde. Üritu-sel osalesid kõikide rühmade lapsed, töötajad ja paljud vanemad. Rongkäik kulges lõbusas meeleolus, lastel olid kaasas taskulambid ja erinevad muu-sikariistad. Punamütsikese vanaema tervitas osalejaid Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi trepil laulu ja tantsu-ga.

Suure põnevusega ootas kogu las-

teaiapere vilistlaste kontserti, mis kuju-nes väga meeleolukaks. Külaliste esitu-ses võisime näha laule ja pillilugusid, samuti võistlustantsupaari esinemist. Oli tore tõdeda, et meie lasteaiast on sirgunud palju andekaid lapsi.

Kõik üritused õnnestusid suurepä-raselt ja toimunud ettevõtmised jätsid meile hinge palju häid mälestusi veel aastateks.

Täname kõiki lapsi, nende vane-maid, lasteaia kollektiivi ning meie häid sõpru ja toetajaid, kes erinevate sünnipäevaürituste õnnestumiseks oma panuse andsid.

Margit Plado Aivar Koger

Võru Lasteaed Punamütsike õpetajad

Individualiseeritud õpetus on tee isetegemisele. Selliselt esitas Jo-hannes Käis kokkuvõtlikult kooliuuen-dusliikumise üht põhisuunda juba 1935. aastal.

Arendades Võru Järve Koolis välja hariduslike erivajadustega laste juhen-damise meetodeid, võttes aluseks Käisi põhimõtteid, võin julgelt väita, et see ei ole mitte pelgalt ajalooline väärtus, vaid pakub sügavat huvi ka praeguste-le pedagoogidele, kes on otsimas uusi teid hariduselu uuendamiseks.

Täna on jõutud järelduseni ja rõhu-tatakse, et hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamine peab täitma õpilas-tele mõistetavat, võimalikult iseseisva toimetuleku õpetamise/arendamise eesmärki.

Oma töös lähtume Võru Järve Koo-lis õpilase arengust. Ja mis see muud on kui Käisi valitavuse nõue.

Johannes Käis pidas tähtsai-maks nõudeks individuaalses töös tööülesannete valitavust. Kriitiliselt suhtus Käis varasema-le meetodile: kõigile õpilastele ühe ja sama tasemega harjutus või töö. Teistsugusele töökorral-duse võimalusele isegi ei mõel-dud.

On teada, et Käis pidas peamiseks õpilaste individuaalsuse arvestamist, teoreetilise tööviisi kõrvale praktilise õpetuse/isetegemise toomist. Samuti rõhutas õpetamist vastavalt õpilase õpi-tasemele. Oleme hariduslike eriva-jadustega laste õpetamisel tei-nud suure edasimineku, vahest teadmata, et põhimõtted pärine-vad Käisi aegadest.

Käisi vabaduse-printsiip ei ole mi-dagi muud kui kaasaegse kasvatustea-duse tähtsaim põhimõte/isetegevus, in-dividuaalsus, lapsepärasus. Vabaduse nõue tähendas kõigepealt seda, et lap-sele tuli anda võimalus ja õigus kasva-da ja areneda sel viisil, mis paremini vastab tema vaimsetele omadustele.

Oma töös hariduslike erivaja-dustega õpilaste õpetamisel/ju-hendamisel üritan põhjendada ja tõestada, et

• õpilase individuaalsuse järgimine• õpilasele valikuvõimaluse andmi-

ne• isetegemise võimaldaminetäidab seatud eesmärgid• annab eluks teadmisi ja oskusi • arendab vastutustunnet• arendab oskust tegevusi korralda-

da• õpetab enda ja teiste tegevusi hin-

dama/arvestama• kujundab koostööoskusiNimetatud õpetamise/juhen-

damise põhimõtetest suutis Käis välja tuua positiivsed küljed

1. kaob õpilase passiivsus2. tööjuhatus(praktiline töö)

arendab õpilases sihiteadvust3. tööülesannete valikuga ko-

handatakse töö õpilase võimetega4. õpetaja saab rohkem abistada

õpilasi, kes rohkem tema abi vajavad

Wõru linna uudiseid weebruarist 1936. aastal

Võru lasteaia Punamütsike 35. sünnipäev

Hetk ristimispeost, kus iga rühm sai numbri asemel endale toreda nime.

Esitatud rühmatöö tundide aru-anderaamatus kajastuvad õpilaste(tööde) juhendatud sam-mud ideest teostuseni lihtsateks tarbe- või käsitööesemeteks.

Käeline tegevus ja rühmatunnid hariduslike erivajadustega laste koolis – Johannes Käisi põhimõtteid järgides

5. õpilased kasutavad vastasti-kust abi ja õpivad üheskoos töötama/ teineteisega arvestama

6. arendab vastutustunnet7. täiuslikumalt arenevad õpila-

se vaimsed võimed ja saavutatakse pa-remini kasvatuslikud eesmärgid

Käisi teooria käsitles julgelt põhi-mõtet, et kui igal lapsel on oma indivi-duaalsus, isikupära, siis peab igal neist olema ka võimalus ennast väljendada.

Kas tuleb tuttav ette?

Räägime samadest asjadest nagu uutest probleemidest – te-gelikult on ammu tuntud vana.

Täna nimetame neid problee-me ainult teiste nimedega.

Kui Johannes Käis suutis omal ajal lühikeste arutlustega õpetuse indivi-dualiseerimise vajadused ära põhjen-dada, siis meil ei ole vaja muud kui võt-ta aluseks või edasi järgida tema töö-viise.

Õpetus täidab oma ülesannet ainult niipalju, kuipalju ta võimaldab õpilas-tele isetegevust;

õpilane saab koolist vaimse oman-dusena ellu kaasa ainult seda, mida ta ise on läbi töötanud, läbi elanud. Isete-gevus on see jõud, mis äratab õpilastes sügavamat huvi, toob rõõmu õpetusest ja annab rahuldust õppimisest.

Johannes Käis “Isetegevus ja individuaalne tööviis”.

Valminud tööd teevad rõõmu, sü-vendavad huvi ning töötahet õpilastes ja õpetajas, annavad lapsevanemale positiivseid emotsioone oma lapse saa-vutustest.

Anne MorelKäelise- ja kunstiõpetaja,

käsitööõpetaja

Võru Kreutzwaldi Gümnaasiu-mi I-IV klasside lapsed

Lasteaias hea oli käia,eriti ei meeldinud süüa. Hea meelega ei tahtnud magada,vahel saime pragada.Tädi Milvi luges juttu,andis süüa, pani tuttu.Tore oli tädi Eret,nägime ka tema peret.Aga tädilt Maarikaküsisime – mis värvi on vaarikas.Ütlen seda kohe,et lasteaias elu oli lahe. Eerik Eiche

Mulle meeldis lasteaias käia sellepärast, et seal oli väga huvitav. Meil olid väga head kasvatajad. Me käisime paljudel ekskursioo-nidel, näiteks jalutuskäikudel pargis ja eten-dusi vaatamas kultuurimajas. Eriti meeldis mulle etendustes tantsida. Mõned lapsed olid ulakad aga see ei tähenda, et nad olid pahad Punamütsikese lasteaed on väga to-re. Ma tahaksin veel seal käia, aga peab ka õppima. Minul on hea meel, et minu väike õde käib Punamütsikese lasteaias.

Meelde on jäänud lasteaia peod, kus lap-sed olid erinevad tegelased, näiteks par-did, hiired, tuulepoisid, päkapikud jne. Ühel isadepäeva peol andis kasvataja kaa-sa silgu-võileivatordi retsepti. Ema teeb seda torti veel nüüdki. Lasteaia lõpupeo tordi peale olid kirjutatud kõikide meie rühma laste nimed.

Mulle meeldis lasteaias ujuda, laulda, joo-nistada, mängida ja magada. Me käisime ka metsas. Metsas vaatasime sipelgapesi ja rääkisime, miks on sipelgapesad loo-duskaitse all. Lasteaias polnud kunagi igav.

Mul oli tore lasteaias käia. Seal meeldis mulle sõpradega mängida, ujuda, jõulu-peol saada kingitusi. Eriti meeldis mulle joonistada. Ma joonistasin lasteaias palju ilusaid pilte. Lasteaias õppisin ma luge-ma. Meil oli palju pildiraamatuid, me vaa-tasime sõpradega neid ja üritasime luge-da. Meil olid ka ujumistunnid. Mulle meeldis väga ujuda. Lasteaia lõpupeol las-ti õhupallid lahti. Need lendasid ära ja me jooksime neile järele. Me ei saanud neid enam kätte.

Mulle meeldis lasteaias kõige rohkem mänguasjad ja lauamängud. Mulle meel-dis meie rühmas näidendid. Kõige roh-kem peod, näiteks jõulupeod ja kevadpi-du, kus oli meil äge näidend. Kui ilusad ilmad olid, siis me olime alati õues. Mul oli lasteaias tore, lõbus, lahe, vahel kurb ja vinge.

Mulle meeldis väga lasteaias olla, kuna seal oli palju mänguasju. Minul oli ka pal-ju sõpru, kellega koos oli tore mängida. Aga kõige rohkem meeldisid mulle ema-depäev, isadepäev ja jõulud. Seal oli ala-ti huvitavaid etenduse ja mänge. Aga jõu-lude ajal oli alati komm sussi sees kui hommikul lasteaeda läksin.

Eriti meeldisid mulle lasteaias toit ja uju-mistunnid ning see, et sai enamuse ajast mängida. Lasteaias ei meeldinud mulle lõunauinak, kuid nüüd tagantjärele mõel-des oli see omamoodi mõnus. Samuti ootasin lasteaias käies pikisilmi koolimi-nekut, kuid nüüd igatsen sinna tagasi.

Laste juttude põhjal koostanud L. Dolenko

Meenutusi Punamütsikese lasteaiast

Veebruar 2011 Võru Linna Leht 5

Võrumaa Keskraamatukogu (edsapidi Võrumaa KRK) kogude suurus 1. jaa-nuari 2011 seisuga oli 138 619. Kogu-sid kasutas aasta jooksul 6877 lugejat, laenates 211 800 teavikut ja külastades raamatukogu aasta jooksul 117 272 korda. Keskmiselt külastas üks lugeja raamatukogu 17 korda aastas ja laena-ti keskmiselt 2 teavikut ühe külastamis-korra ajal. Laste arv lugejate arvust on 24% ja külastuste üldarvust on 30%, mis võrreldes 2009. aastaga on 9% võr-ra rõõmustavalt kasvanud.

Laenutuste TOP 10: A. Kivirähk Mees, kes teadis ussisõnu (149 laenu-tust); I. Petrone Minu Eesti. 1. osa. Kas lubate elada? (112); M. Aunaste Viis aastat peidus (111), A.Penu Minu His-paania: läbi maailma iseendani (110); S. Oksanen Puhastus (110), M. Raud Musta pori näkku (107); M. Kilumets Ita Ever. Elu suuruses (105); H. Eel-rand Anne Veesaar: „Elus, see on kõige tähtsam!“ (105); T. Nõmm Minu Is-land: tule ja jää sümfoonia (103); P. Ta-li Eino Baskin: naer läbi pisarate (103).

Tänu Võrumaa Omavalitsuste Liidu toetusele muretses Võrumaa KRK tark-varaprogrammi RIKS uue serveri maa-konna rahvaraamatukogude jaoks. Uuel serveril on mitmetuumaline ja kii-rem protsessor, mis kiirendab päringu-te sooritamist ja tööd programmiga. 28. aprillil toimunud serveri vahetus ja

maakondliku andmebaasi ülekandmi-ne uude serverisse sujus tõrgeteta. Uuendati veebilehte, lisati trükiste rub-riik ja veebilahendusena valmis Eesti Kulturkapitali toetusel väljaanne „Võ-ru Maavalitsuse Bernard Kangro kirjan-duspreemia laureaadid“.

Tänu koostööle Võru Täiskasvanu-te Gümnaasiumiga sujusid Täiskasva-nud Õppija Nädala üritused. Europe Directi Võru teabekeskus rahastas ja koordineeris õppereisi Meremäe valla raamatukogudesse. Tutvuti Lasva ja Meremäe vallas EL toel valminud ob-jektidega. Eesti Hoiuraamatukogust saadi kogudesse täiendust, vahetati välja rikutud raamatuid ning Võru lin-na koolide lõpetajad said kingituseks „Eesti Päevalehe“ sarja raamatuid. Koostöö Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memo-riaalmuuseumiga tipnes 27. oktoobril, kui raamatukogutöötajad lugesid muu-seumis „Kalevipoega“.

Kultuuriministeeriumi rahastamisel realiseeriti projektid „Aarete saar raa-matukogus“, mille käigus paigutati uutele riiulitele rahvusbibliograafia ko-gu ja „Raamatukogu südame heaks“, millega saadi uued teenindusletid ko-julaenutusse ja lugemissaali, need tegi ruumi tuntavalt valgemaks ja hubase-maks.

Võrumaa KRK 18 töötajat osales Il-manaba lugemistarõ kunnakoorina Umal Peol 29. mail Põlvas. Dirigendi –

teenindusosakonna juhataja Tuuli Küti käe all harjutati kooslaulmist ja mees-konnatööd kolm kuud. Eesti Kultuur-kapitali ja Ivi Eenmaa toetus võimaldas MTÜ-l Järjehoidja korraldada 52-tun-nise „Kaasaegse eesti kirjanduse kursu-se“ 50-le maakonna raamatukogutöö-tajale. MTÜ Järjehoidja viis SA KIK ja Eesti Kultuuriministeeriumi toetusel el-lu projekti „Ahja jõe ülemjooksu alase maastiku tundmaõppimine Tilleoru matkarajal ning Võrumaa raamatuko-gutöötajate teadmiste täiendamine loo-duskirjanduse alal“.

2010. aastal toimunud kaheksal maaraamatukogutöötajate seminaril tutvustati uudiskirjandust, analüüsiti erialaküsimusi, räägiti teavikute inven-tuurist. Tutvustati vajalikke toiminguid programmis RIKS, juhendati perioodi-ka andmebaasi täiendamist ning jaga-ti lugemisaasta ürituste läbiviimise muljeid.

Võrumaa KRK tänab kõiki, kes lugemisaata üleskutsele „Kingi oma raamatukogule raamat“ vastasid – raa-matu kinkisid kümme inimest. Kingitu-sed varustati kleebisega lugemisaasta logo ja kinkija nimega. Internetioksjo-nilt osta.ee õnnestus saada hästisäili-nud 1926. aasta koguteos „Võrumaa“, sest kogus olemasolev eksemplar on tu-gevasti kannatada saanud tuhandete kasutuskordade järel.

Tänuväärne on Kultuuriministee-

riumi jätkuv toetus Eesti kirjanike tuu-rile eesti raamatukogudes. 2010. aas-tal olid Võrumaal väga toredad esine-jad: Peeter Helme, Mihkel Kaevats, Mathura ja Ivar Sild. Lasteosakonnas kohtusid lapsed Grethe Rõõmu ja Mi-ka Keräneniga. Külas olid veel Milvi Martina Piir ja Tõnu Lember.

Võrumaa KRK viis esimesel pool-aastal läbi lugejamängu lemmikraama-tute väljaselgitamiseks. 3. augustil toi-munud üritusel „Lugemisaasta raama-tukogu – lugemistuba Kesklinna pargis“ tehti lemmikraamatud teatavaks: A. H. Tammsaare Tõde ja õigus“, O.Luts „Ke-vade“, M. Raud „Musta pori näkku“ , V. Hugo „Hüljatud“, S. Larsson „Lohetä-toveeringuga tüdruk“ ja A. Lindgren „Pipi Pikksukk“ ning „Karlsson katu-selt“. Kõigi vastanute vahel loosisid Krista Ojasaar ja Erik Tohvri välja küm-me õnnelikku, kes said tänutäheks raa-matu.

22. septembril tähistati lugemisaas-ta raames Antslas Bernard Kangro 100. sünniaastapäeva. Kirjaniku elust ja loo-mingust rääkisid Anne Valmas, Vahur Mägi ja Jaan Rapp. Võrumaa KRK ko-gude põhjal valmis raamatunäitus, kus ei puudunud ükski B. Kangro olulisem teos.

Lasteosakonnas viidi läbi ajakirja Täheke 50 sünnipäevale pühendatud ürituste kompleks: näitus „Tähekese sõbrale“, kohtumine peatoimetaja Ilo-

na Martsoniga, 7. võrukeelse „Täheke-se“ esitlus, ettelugemise võistlus „Tähe-kese tähed“, maakondlik viktoriin „50 Tähekest“. Korraldati joonistusvõistlus „Contra tähetoolid“, kus Contra nõus-olekul kutsuti lapsi üles joonistama vär-vimisraamatu pilte Contra tähestiku-luuletustele ja parimad pildid joonista-ti ja värviti lastetoolidele, nii et moo-dustus ainulaadne toolitähestik. Väga populaarsed oli mudilaste jutulaupäe-vad.

Lugejatele tutvustati elektronkata-loogi RIKSWEB ja õpetati lihtsamaid raamatuparandusvõtteid nii TÕNi kui raamatukogupäevade ajal

Jätkati kodulooandmebaasi loomist – ajalehtedest Võrumaa Teataja, Uma Leht ja Lõunaleht sisestati 1970 kirjet. Retrospektiivselt lisati kirjeid ajalehest Töörahva Elu aastatest 1963 –1968. Kõigile 2008–2010 Võrumaa Teataja, 2010 Uma Lehe ja Lõunalehe artiklikir-jetele lisati DIGARi lingid, muutes RIKSWEBis otsingul kirje aluseks olnud artiklid ilmunud allikas loetavaks.

See oli põgus ülevaade Võrumaa keskraamatukogu 101. tegevusaastast. Soovin palju lugemiselamusi 2011. aas-tal!

Inga KuljusVõrumaa Keskraamatukogu

direktor

Käesoleval hooajal on juba kolm kuud Võru-Kubijal saanud suusatada. Suu-satajate käsutuses on 2,2; 3 ja 4,4-kilomeetrine rada, kus saab liikuda nii klassika- kui uisutehnikas. Matkajate-le, kepikõndijatele ja jooksjatele on ka-sutada 2,2 või 3 kilomeetrine rada suusaraja kõrval.

Pikemaks matkaks või suusasõi-duks ja loodusenautimiseks saab ala-tes 20. veebruarist kasutada ka Võru – Haanja sporditrassi.

Kubija suusaradu hooldatakse igal varahommikul, täpsem info raja koh-ta suusaportaalis aadressil www.etvsport.ee/suusk..

Läheneb vabariigi sünnipäev ja tradit-siooniks on saanud, et Eesti Tervisera-jad kutsuvad kõiki eestimaalasi sünni-päeva tähistama aktiivse liikumisega. Terviseradadel samaaegselt toimuva ühise ettevõtmise „Eesti Terviserada-del ümber maailma“ eesmärk on tut-vustada inimestele nende kodukandi looduslikke terviseradu, samuti kutsu-da kõiki tervislikult aega veetma ja ter-visekilomeetreid koguma. Kutsutud on kõik – suusatajad, jooksjad, kepikõn-dijad ja matkajad. Tule perega, sõprus-konnaga või üksinda!

Võrus on keskne koht Kubija Tervi-sespordikeskus, kus on võimalik suu-satada Kubija suusarajal nii klassika- kui uisutehnikas või võtta ette pikem suusasõit üle Jaanimäe Haanjasse ja tagasi või liikuda ilma suuskadeta lii-kumisrajal, mis on suusaraja ääres (jäl-gi palun tähistust!).

Võru Spordikooli suusabaasi ja Jaanimäe spordibaasi juures saab soo-

vija ajavahemikul 11.00 kuni 15.00 (kontrollpunktid mehitatud) ennast registreerida (anda kirja läbitud km arv), kustutada janu sooja teega ja ajada törts spordi- või muidujuttu. Kes aga omab Võrumaa Mängude osalus-kiipi, saab oma liikumise fikseerida ju-ba kella 9.00-st hommikul ja õhtul ku-ni 20.30-ni Kubijal või Haanjas. Küll peab siis oma läbitud kilomeetrid, veel sama päeva õhtul, saatma meilitsi [email protected], sest kiibiga ei saa fikseerida kilomeetreid vaid ajavahe-mikku, mis sportimiseks kulus või vaid osaluslusti.

Kõigi suusatanud, matkanud võru-laste kilomeetrid summeritakse ja sel-lega toetame üritust „Eesti Tervisera-dadel ümber maailma“. Kubijal ja Jaanimäel registreerunute vahel toi-mub loterii.

Sünnipäevahõngulisi spordi-elamusi!

Võru linn oma armsa puitarhitektuuri-ga ning veesilmaga rõõmustab nii ko-halikke kui ka külalisi, pakkudes mõnusat äraolemist nii suvel kui talvel. Kinkimise ja saamise rõõ-mu aitavad aga suurendada lin-nas tegutsevad kommimeistrid nagu Kubija Hotell-Loodusspa, OÜ Tervise kodu ja OÜ Kõlleste Kommimeistrid, kelle köökides toimub tihe askeldamine, et val-mistada maitsvaid, põnevaid ning ter-vislikke maiustusi.

Kubija Hotell-Loodusspa valmistab väga kvaliteetseid trühvleid nimega „Kubija“. Trühvel pälvis ka üleriikliku tun-nustuse „Magus Maius 2009“. Tegu on mõnusalt rammusa kommiga, mis sisaldab puhtaid ning lihtsaid tooraineid. Et-tevõtte toitlustusjuhi Mirjam Papi sõnade kohaselt on Kubija trühvel meeltmööda ka meestele, sest toorained nagu rumm, rosinad ja pistaatsiapähklid annavad meeldiva ning trühvlile omase tugeva maitse.

Trühvli tegemise idee tekkis sellest, et sooviti luua, mi-dagi erilist, mida külastajad saaks kaasa osta ning mis ai-taks meenutada hotell-loodusspaas mõnusalt ja hubaselt veedetud aega.

Lisaks maitsvale ning kvaliteetsele kommile on ka pa-kendil huvitav lugu rääkida, nimelt on trühvlikarp kujun-datud kuldlõike proportsioonis. Kaanekujundina on kasu-tatud EL ruuni. See kombinatsioon annab sisule erilise värs-

kuse ja maitse ning toob esile trühvli

energia ja selle val-mistaja suure ar-mastuse oma

toote tarbija vastu.

OÜ Tervise kodu aitab maias-mokkadel tervislikult maiustada. Ette-

võte alustas kommide valmistamist ligi kolm aastat tagasi, kui tekkis mõte teha midagi magusat ning tervislikku.

Maiustuste peamine eesmärk on pakkuda kosutust nii kehale

kui hingele. Oskuslikult kombineeritud toorai-ned pakuvad üllatavaid maitseelamusi ning täiendavad organismi vitamiinivarusid, mis-tõttu on need eriti kasu-likud haigusterohkel pe-rioodil. Iga kommikarp pakub elamusi ning rää-gib oma lugu.

Võru linnas Põllu tänaval meisterdavad Kõlleste kommi-

meistrid omapäraseid komme ning šokolaade. Kõlleste kommimeistrid

hakkasid ligi neli aastat tagasi maiustusi tegema väga prak-tilisel põhjusel – mesindussaaduseid oli raske Eesti turul realiseerida. Oli vaja välja mõelda, kuidas saaks ära kasu-tada mesinduse lisasaadusi nagu õietolm, taruvaik ning suir, mis teadagi on tervisele väga kasulikud. 2007. aastal alustaski firma kommide tootmist. Idee kaitsmise faasis sel-gus, et selline kooslus nagu mesindussaaduste kasutamine kommides ja šokolaadis on üsna ainulaadne maailmas. Fir-ma omandas ka patendi taruvaigu ja õietolmu kasutamise šokolaadis 2,5–70 protsendi ulatuses toote massist.

Kõlleste Kommimeistrite kommide ja šokolaadide valik on muljetavaldavalt suur. Leida võib igasugu maitseid ja põnevaid kooslusi, mis peamine need ei sisalda säilitus-aineid. Kõik tooted tehakse käsitsi, alates kommide valmis-tamisest kuni pakkimiseni. Kommimeistrid on vahvad sel-lid, kes vastavalt soovile kujundavad ka toreda ümbrise.

Võru kommimeistrite kätetöö meeldib kahtlemata nei-le maiasmokkadele, kes hindavad kvaliteetseid, huvitava kooslusega ning tervislikke komme. Võrus valmistatud maiustused on kahtlemata omapärane ning maitsev mee-ne kinkimiseks.

Tiina Hallimäeettevõtluse vanemspetsialist

Võru linna kommimeistrid

Võrumaa Keskraamatukogu tegevusest 2010. aastal

24. veebruaril üleriigiline aktiivse liikumise päev “Eesti Terviseradadel ümber maailma”

Võru Spordikooli rajameistrite meeskond Ats, Suulo ja Mati. Foto: Aksel Saal

Kubja suusarajadFoto: Tervise kodu

Foto: Kubja Hotell-Loodusspa

Foto: Kõlleste Kommimeistrid

Veebruar 2011Võru Linna Leht6

5:25*6:257:258:2510:0011:0012:0013:0014:0015:0016:0017:0018:0019:0020:0021:0022:00

5:30*6:307:308:3010:0511:0512:0513:0514:0515:0516:0517:0518:0519:0520:0521:0522:05

5:42* - -8:42 - - -13:17 - - -17:1718:17 - - -

6:00*7:008:009:0010:3011:3012:3013:3014:3015:3016:3017:3018:3019:3020:3021:30

5:40 #6:40 #7:40 *8:3010:30 ¤11:30 12:30 #13:50 14:50 15:50 #16:40 17:40 #19:3020:30 #21:30

6:077:078:078:5711:0711:5712:5714:1715:17-17:0718:0719:5720:57

6:177:17-9:0710:5712:0713:0714:2715:2716:1717:1718:1720:0721:07

6:40 #7:40 *8:3010:30 ¤11:3012:30 #13:5014:5015:5016:40 17:40 #19:3020:30 #21:30

7:078:078:5711:07-12:5714:1715:17-17:0718:0719:5720:57

7:17-9:0710:5712:0713:0714:2715:2716:1717:1718:1720:0721:07

Peatused: Seminari väljak - Koidula - Tellisetehas - Pär-na - Linavabrik - Aiandi tee - Linavabrik - Pärna - Tellise-tehas - Katariina - Vanalinna - Liiva - Tehase - Kalevi - Soo - Kalmistu - Laane - Vindi - Käbi - Kubja - Meegomäe - Haig-la - Meegomäe - Kooli - Kubja - Käbi - Vindi - Laane - Kal-mistu - Soo - Kalevi - Luha - Olevi - Koreli - Wermo - Auto-baas - Vilja - Autobussi jaam - Seminari väljak

Peatused: Kesklinna park - Vanalinna - Liiva - Sauna - Koreli - Wermo - Autobaas - Autobussijaam - Postimaja - Vilja - Autobaas - Lei-vakombinaat-KEK - Kaubabaas - Raudteejaam - Soo ristmik - Kalmistu - Naftabaas - Kose - Metsa - Puiga - Kasaritsa - Tulba - Sika - Lohu - Kirepi - Aiandi - Valgjärve - Kose - Naftabaas - Kalmistu - Soo ristmik - Raudteejaam - Kaubabaas - KEK - Leivakombinaat - Au-tobaas - Wermo - Koreli - Paju - Kesklinna park

SEMINARIVÄLJAK

AIANDI TEE

OLEVI HAIGLA

Liiklus toimub iga päev

SEMINARI VÄLJAK – LINAVABRIK - HAIGLA – AUTOBAAS – SEMINARI VÄLJAK

BUSSILIIN NR 11

* - tööpäeviti

BUSSILIIN NR 1

BUSSILIIN NR 14KESKLINNA PARK – KAUBABAAS - KOSE – PUIGA – KAUBABAAS – KESKLINNA PARK

Tööpäevade sõiduplaan Puhkepäevade sõiduplaan

KESK-LINNAPARK

PUIGA KIREPI PUIGA KIREPI

7:15

8:15

9:15

10:15 11:15

14:15

15:15

16:15

17:15

7:007:308:008:309:009:3010:0010:3011:0011:3014:0014:3015:0015:3016:0016:3017:0017:30

7:45

8:45

9:45

10:45

11:45

14:45

15:45

16:45

17:45

Peatused : Kesklinna park - Bussijaam - Toome - Linnuse - Kirumpää - Loosu - Teppo-Väimela tee - Väimela - Aia - Õnne - Lapi - Parksepa - .... - Kesklinna park - Vanalinna - Liiva - Sauna - Turu - Soo - Laane - Lauluväl-jak - Haigla - Meegomäe - Kubja - Käbi - Vin-di - Laane - Soo - Turu - Paju - Kesklinna park

BUSSILIIN NR 30

Tööpäevade sõiduplaan

PARKSEPA HAIGLA

VÕRU – PARKSEPA – VÕRU – MEEGOMÄE

KESKLINNAPARK

VÕRU – LOHU – PUIGA – VÕRU – PARKSEPA

Liiklus toimub koolipäeviti Tööpäeviti

Märkus: väljumistel 14:28; 15:28; 16:28 kõik peatused

Märkus: #- Peatused: Kose - Metsa - Puiga - Metsa - Valgjärve - Aiandi - Kirepi ¤- Peatused: Kose - Valgjärve - Aiand - Kirepi - Lohu - Sika - Tulba - Kasaritsa - Puiga *- Kose - Metsa - Puiga - Metsa - Kose

BUSSILIIN NR 16AUTOBUSSIJAAM – HAIGLA – KESKLINNA PARK – VÄIMELA – PARKSEPA

Tööpäevade sõiduplaan Puhkepäevade sõiduplaan

KESK-LINNAPARK

PARK-SEPA HAIGLA

AUTO-BUSSI-JAAM

5:356:407:408:40 -11:1012:1013:1014:1015:1017:1018:1019:1020:10

5:537:087:588:58 -11:2812:2813:2814:2815:2817:2818:2819:2820:28

6:137:238:139:1310:4311:4312:4313:4314:4315:4317:4318:4319:43

6:287:388:289:2810:5811:5812:5813:5814:5815:5817:5818:5819:58

6:407:408:40 -11:1012:1013:10

17:1018:1019:1020:10

6:587:588:58 -11:2812:2813:28

17:2818:2819:2820:28

7:138:139:1310:4311:4312:4313:43

16:4317:4318:4319:43

7:288:289:2810:5811:5812:5813:58

16:5817:5818:5819:58

Peatused: Kesklinna park - Autobussijaam - Toome - Linnuse - Kirumpää - Loosu - Teppo - Väimela tee - Väimela - Aia - Õnne - Lapi - Parksepa - Lapi - Õnne - Aia - Väimela - Väimela tee - Teppo - Loosu - Kirumpää - Linnuse - Toome - Autobussijaam - Vilja - Autobaas - Wermo - Koreli - Olevi - Luha - Kalevi - Soo - Laane - Lauluväljak - Haig-la - Lauluväljak - Veskijärve - Laane - Soo - Turu - Paju - Kesklinna park

Tööpäeviti lisa: Autobaas ( 6:55 ) -...- Soo ( 7:02 ) -...- Haigla ( 7:15 ) - Meegomäe - Kubja - Käbi - Vindi - Laane ( 7:25 ) - Soo (7:28 ) - .Keslinna park (7:40) - ...- ParksepaTööpäeviti väljumine Haigla ( 7:38 ) - ..... kuni Kesklinna park ( 7:50 )

14:1014:1214:1314:1514:1614:2014:2514:2814:45

6:557:007:067:107:137:157:177:207:227:247:257:307:337:357:377:407:427:437:457:467:507:557:578:108:248:35

16:1016:1216:1316:1516:1616:2016:2516:2816:45

15:1015:1215:1315:1515:1615:2015:2515:2815:45

AutobaasSooKoseLohuSikaTulbaKasaritsaPuigaMetsaKoseNaftabaasLaaneSooTuruPajuKesklinna parkAutobussijaamToomeLinnuseKirumpääVäimela teeLapiParksepaKesklinna parkKHK tehnomajaAutobussijaam

KESK-LINNAPARK

5:436:437:43

11:3312:33

15:5316:43

19:3320:33

8:3610:36

13:5614:56

17:46

LIIVA VILJA

5:436:437:43

11:3312:33

15:5316:43

19:3320:33

8:3610:36

13:5614:56

17:46

LIIVA VILJA

KESK-LINNAPARK

PARK-SEPA HAIGLA

AUTO-BUSSI-JAAM

Linnavalitsus moodustas eel-olevateks, 6. märtsil toimuva-teks riigikogu valimisteks Võ-rus viis valimisjaoskonda:

Valimisjaoskond nr 1, asukoht Võru I Põhikool, Seminari tn 1

Valimisjaoskonda kuuluvad järgmi-sed tänavad: Eterniidi, F. R. Kreutzwal-di paaritud numbrid 1-13a ja paaris-numbrid 2-16, Heina, Heina põik, Hu-mala, Jõe, Jüri paaritud numbrid 1-9 ja paarisnumbrid 2-14, Kaare, Kalevipo-ja, Kanepi, Karja, Karja põik, Kase, Ka-tariina allee, Kivi, Kruusa, L. Koidula, Lembitu, Liitva, Lina, Lubja, Mooni, Mulla, Mäe, Mäe põik, Niine, Orase, Pae, Punga, Pärna, Ringtee, Roosi, Roo-si põik, Savi, Seminari, Silikaadi, Tal-linna mnt, Tamula, Tartu, Telliskivi, Tulbi, Vabaduse paarisnumbrid 4-6, Väike ja Ülase.

Valimisjaoskond nr 2, asukoht Võru Kultuurimaja Kannel, Liiva tn 13

Valimisjaoskonda kuuluvad järgmi-sed tänavad: F. R. Kreutzwaldi paaritud numbrid 15-53 ja paarisnumbrid 18-66, Jüri paaritud numbrid 11-43f ja paarisnumbrid 16-48, Liiva paaritud numbrid 3-27 ja paarisnumbrid 6-26a, Paju, Petseri paaritud numbrid 1,3-35 ja paarisnumbrid 4-26, Räpina mnt 1 ja 1a, Vabaduse paaritud numbrid 5-23 ja paarisnumbrid 8-22, Vabriku ja Vee.

Valimisjaoskond nr 3, asukoht Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, Kooli tn 7.

Valimisjaoskonda kuuluvad järgmi-sed tänavad: Allika, Herne, Kesa, Kesk, Kirsi, Kooli, Liiva paaritud numbrid 1, 1a ja paarisnumbrid 2, 4, 4a, Oja, Petseri 1b ja 2/2a, Räpina mnt paari-tud numbrid 3-19 ja paarisnumbrid 8-

24, Tiigi, Toome, Tööstuse, Uus, Vaba-duse paaritud numbrid 1-3a ja paaris-numbrid 2, 2a, Veski, Viki, Vilja ja Võ-rumõisa tee.

Valimisjaoskond nr 4, asukoht Võru Lasteaed Sõleke, Olevi tn 29

Valimisjaoskonda kuuluvad järgmi-sed tänavad: Jüri paaritud numbrid 45-81 ja paarisnumbrid 54-80, Kaevu, Koreli, F. R. Kreutzwaldi paaritud numbrid 55-69, Lepa, Lille, Linda, Loo, Luha, Lühike, Niidu, Olevi, Piiri, Pikk paaritud numbrid 1-19 ja paarisnumb-rid 2-8, Põllu, Räpina mnt paarisnumb-rid 4-6b, Salme ja Sulevi.

Valimisjaoskond nr 5, asukoht Võru Kultuurimaja Kannel, Liiva tn 13

Valimisjaoskonda kuuluvad järgmi-sed tänavad: Aasa, Aida, Jaama, Jala-ka, Jõhvika, Järve, Järve põik, Jüri paa-

risnumbrid 82-84 ja paaritud numbrid 83-85, Kadaka, Kalda, Kalevi, Kalevi põik, Kalmuse, Kanarbiku, Kaubajaama tee, Kevade, Kose tee, Kraavi, F. R. Kreutzwaldi paarisnumbrid 68-120 ja paaritud numbrid 71-119a, Kubja põik, Kubja tee, Kuuse, Käbi, Laane, Laulu-väljaku, Leesika, Linnu, Madara, Met-sa, Muraka, Männiku, Mündi, Nõgese, Nõmme, Okka, Oksa, Pikk paaritud numbrid 19a-23 ja paarisnumbrid 10-42, Raba, Raudtee, Roo, Roo põik, Roo-pa, Sinika, Soo, Sügise, Taara, Tamme, Tulika, Turba, Veskioja, Veskijärve, Vin-di, Võlsi põik ja Võlsi tee.

Valijad, kelle elukoha andmed Võ-ru linnas on kantud Eesti rahvastikure-gistrisse linna täpsusega ning valijad, kes hääletavad väljaspool oma eluko-hajärgset jaoskonda, saavad hääletada valimisjaoskonnas nr 2.

Hea linnakodanik!Kui märkad kakskeelseid tänavani-mesilte, anna nendest teada Võru Linnavalitsuse infotelefonile 785 0901.

Valimisjaoskonnad Võru linnas

Veebruar 2011 Võru Linna Leht 7

10KM

0

30. aprillil saab stardi järje-kordne Võhandu Maraton. Jär-jekorras kuues maraton toob sellelgi aastal jõele sadu paa-te, kõigil neil eesmärgiks läbi-da Euroopa üks pikim ja kar-mim aerutamismaraton.

Start maratonile antakse kell 7 hommikul Tamula jär-velt, oodatud on nii kanuud, süstad, aerupaadid kui kum-mipaadid.

Süstad ja kanuud peavad esmalt tegema 5 km pikkuse ringi järvel. Kummi- ja aeru-paadid pääsevad otse jõele. Fi-niš asub Võõpsu paadisada-mas.

Rajal on mitu kontroll-punkti, kahes neist saab süüa ja kõigis punktides on olemas joogivesi. Samuti on raja oht-likumatesse kohtadesse püsti-tatud soojendustelgid, kus on võimalik ennast kuivatada ja riideid vahetada.

Tee oma sõbrale sportlikku motivatsiooni pakkuv ettepa-nek ning kutsu ta endaga ma-ratoni sõitma. Ütle talle, et mitte distants ei tapa, vaid tempo tapab, et võtate sõitu rahulikult ning naudite igat hetke sellel maratonil.

Stardinimekirjas on juba eelmise aasta maratoni võit-

nud leedukad, kes üllatasid ra-jarekordiga. Neil kulus 100 km läbimiseks aega vaid alla ka-heks tunni. Tänavu on mehed kahekohase süsta vahetanud ühekohase süsta vastu. Neile on konkurentsi pakkumas ma-ratoni kahekordsed võitjad Uko Kõrge ja Koit Põder.

Hillar IrvesMaratoni korraldaja

Täpsem info ja registreerimine

maratonile toimub: www.vohandumaraton.ee

Võhandu Maraton tuleb taas

Võru Linnavalitsus tunnustas meeldejää-vamaid jõulukaunis-tuste lahendusi ning jagas meened kujun-dajatele.

Võru linnapea Ülo Tulik an-dis jaanuaris üle tunnustuskirjad ja meened jõulude ning aastava-hetuse ajal jõulumeeleolu loomi-se ja linna kaunimaks muutmise eest. Tunnustuse osaliseks said tänavu perekond Popman, pere-kond Paas, perekond Nõmme, Tanel Leok OÜ (Vabaduse 7), Raul Kell Võrumaa Autokool (Räpina mnt 1a), Võru Tarbijate Ühistu (Maksimarket Jüri 83, Kesklinna Konsum Vabaduse 8, Vilja Konsum Vabaduse 2a, Va-nalinna AjaO Fr.R.Kreutzwaldi 34, Juveel Jüri tn 16).

VLL

Täname Võru Pensionäride Päevakeskuse ja Klubi Hõbedane Juus käsitöömem-mesid, kes kudusid Võru linna vähekindlustatud perede lastele jõulukingituseks sokke, kindaid ja papusid. Sokke meisterdati valmis 45 paari, kindaid 12 paari ja papusid 3 paari.

Eesti Maaülikooli rahvatantsu-ansamblil Tarbatu täitub sellel aastal oma tegevuses 60 aas-tat. Kuna läbi aegade on EPA-EPMÜ-EMÜ tudengid kokku tulnud üle kogu Eesti, siis lei-dub ka Tarbatu tantsijaid igal pool Eestis. Paljud on läinud pärast ülikooli lõpetamist ko-dukohta tagasi ning ka seal jätkanud rahvatantsuga.

Tarbatul on olnud oma te-gevusaastate jooksul mitmeid juhendajaid. Esimesed kaks aastat juhendas tantsijaid rüh-ma looja Ilmar Reidla, kuid ju-ba kaks aastat hiljem võttis ju-hendamise üle Linda Malviste. Enne seda, kui ta 1952. aastal Tartusse kolis, oli ta Võrus tun-

tud tantsujuht, keda hellitavalt kutsuti Mutiks. Teda nimeta-takse Võru esimeseks rahva-tantsujuhiks. Pärast teda on ju-hendanud veel Kristjan Torop, Jolante ja Enn Madi ning vii-mased 15 aastat on juhenda-nud Jaanus Randma. Assisten-tideks on sellel aastal Maarja Pärn ja Anneli Kann. Tänaseks on Tarbatu kasvanud juba 150-liikmeliseks ansambliks, mis moodustab 6 rühma.

Tarbatu on aktiivselt osa võtnud nii Eesti sisestest kui ka välismaistest rahvatantsu kont-sertidest ja festivalidest. Viimas-tel aastatel on igal aastal vähe-malt ühel välisfestivalil või kontserdil käidud. Kõige kauge-

maks reisiks viimase kümne aasta jooksul oli Austraalia ja Uus-Meremaa reis 2008. aastal, mille ajal tehti ka Sydney Eesti Majas pärast Eesti Vabariigi 90. aastapäeva aktust esinemine koos Lindpriidega. Kuigi Tarbatu on Tartumaal paiknev rahvatantsuansambel, oleme siiski osa võtnud ka mitmetest Võrumaa rahvatantsuüritustest, millest viimane oli Kai Leete 100. sünniaastapäevale pühen-datud Võrumaa tantsupidu, millest võtsime osa 64 tantsija-ga.Tarbatu 60. juubeli puhul toimub kontsert Võrus 16. märt-sil.

Allan Sims

Võrumaa Arenguagentuuri poolt korraldatavad koolitused MTÜ-dele:

1. Mittetulundusühenduste Baaskoolitus. 3 päeva jook-sul omandatakse baasteadmised kolmanda sektori organisat-sioonide asutamisest, juhtimisest ning finantsarvestusest. Koo-litus toimub 22., 23. ja 30. märtsil 2011. Koolitajateks on Kai-di Holm ja Siiri Einaste.

2. MTÜde arenduskoolitus (juriidika, haldusõigus). 2-päevase koolituse käigus saadakse kogenud praktikute koge-muste läbi teadmisi MTÜ de tegemisi puudutavatest õigusak-tidest, lepingutest. Suurt rõhku pannakse erinevate töölepin-gute koostamisele ning nendest tulenevate vaidluste lahen-damisele. Koolitus toimub 7. ja 14. aprillil Võrus.

3. MTÜde raamatupidamine. Vaatluse alla tulevad tee-mad seadusemuudatustest, probleemid maksude ning erisoo-dustusega maksmisest, majandusaasta aruannete esitamisest Äriregistrile. Koolitus toimub aprillis Võrus.

Koolitused on tasuta, eeldavad motivatsiooniankeetide täitmist (kodulehel kättesaadavad).

Koolitused on toetatavad EL Sotsiaalfondi, Siseministee-riumi ja EAS-i poolt.

Lisainformatsioon www.vaa.ee , [email protected] tel 786 8367

EMÜ rahvatantsuansamblil Tarbatu täitub 60 aastat

Ilusad jõulu-kaunistused 2010

Veebruar 2011Võru Linna Leht8