Vundamendi soojustus - Planet

10 Ehitus Ekspress september 2007

Indrek SnikerSaint-Gobain Ehitustooted Eesti

AS DOW müügijuht

Uue kodu ehitamisel tu-leb erilist tähelepanu pöörata vundamendile,

sest iga hoone on just nii vastu-pidav, kui tugev on selle vunda-ment. Eesti kliimas tuleb vunda-

menti kindlasti kaitsta pidevalt muutuvate ilmastikuolude ning niiskuse eest, seetõttu tuleb soo-justamis- ja isolatsioonitöödeks valida vastupidavad materjalid, mis aitavad hoonel püsida heas korras põlvest põlve.

Kõige enam ohustavad Eesti muutuvas kliimas vundamenti niiskus ja maapinna külmaker-

ked. Talvel jäätub maapind sõl-tuvalt pinnasest kuni 1,2 meet-ri sügavuseni, mille tulemusel paisub külmunud vesi maapin-na sees ning külmakerked hak-kavad lõhkuma maja konstrukt-siooni. Selleks, et külmakerked hoonet ei kahjustaks, peab vun-dament toetuma pinnasele, kas allpool maapinna külmumis-piiri või madalvundament ole-ma ümber perimeetri kaitstud nn külmakerkekaitsega – ho-risontaalse soojustusega pin-nase sees.

Lintvundament ehitatakse tänapäeval just sageli maapin-na külmumispiirist kõrgemale.

Milline on ePS?EPS-vahtpolüstüreen on paisutatud polüstüreengraa-nulite liimumise tulemusena tekkiv materjal (lühend EPS tuleneb nimetusest expanded polystyren). Graa-nulite vahele jääb õhuruum, mis võimaldab niiskusel materjali tungida.

Maja niiskuskahjustused saavad sageli alguse vundamendist, mida mõjutab kapillaarniiskus ja lõhuvad külmakerked. Kuid õigesti soojustatud vundamendil püsib maja põlvest põlve.

Vundamendi soojustus säästab maja

Milline on XPS?XPS-vahtpolüstüreen (lühend XPS tuleneb sõnadest extruded polystyren) on valmistatud ekstuudermee-todil, st sama materjal pressitakse vormi surve all. XPS on kinnise kärgstruktuuriga toode, kärgede vahel puuduvad tühimikud, mille kaudu niiskus saaks mater-jali imbuda.

Külmakerkekaitse rakendamine vundamendi soojustamisel on sellisel juhul äärmiselt oluline, sest vundamendi alla pääsedes hakkab külm muidu vundamen-ti ning põrandat lõhkuma.

Vundamendi sokli osa tuleks kas seest või väljapoolt soojus-tada nii, et kohakuti põranda-ga ei tekiks külmasilda. Vasta-sel juhul jääb põrand külmaks – seega kulutame liigset ener-giat maja kütmisel.

Vundamentide soojustami-ne eeldab alati korraliku hüd-roisolatsiooni olemasolu või siis selle täiendavat paigaldamist. Vanadel hoonetel, millel puudub korralik hüdroisolatsioon, tuleks pigem loobuda sokliosa soojus-tamisest, sest see võib rikkuda hoone niiskusrežiimi.

Vundamendi ja aluspõran-da isolatsioonitööde õige pla-neerimine ning tegemine välis-

tab tulevikukahjud, mis ei piir-du vundamendiga, vaid mõjuta-vad ka põranda- ja seinakonst-ruktsioone.

Vali õige vundamendi soojustusVundamentide ja soklite isolee-rimiseks sobivad materjalid, mis taluvad külma, niiskust ja pinna-se liikumisest ning külmakerge-test tulenevaid pingeid. Üldiselt teatakse, et nendes kohtades tu-leb kasutada plastisolatsioon-materjale, kuid sellega teadmi-sed enamasti ka piirduvad.

Enim kasutatavad vunda-mendisoojustused on vahtpo-lüstüreenmaterjalid XPS (Extru-ded polystyren) ja EPS (Expanded polystyren). Materjali omadused sõltuvad materjali struktuurist. EPS-vahtpolüstüreen on paisu-tatud polüstüreengraanulite lii-mumise tulemusena tekkiv ma-

Plaatvundamendi soojustus ja niiskuskaitse.

Ehitus Ekspress september 2007 11

12 Ehitus Ekspress september 2007 13 Ehitus Ekspress september 2007

Milline on korralik hüdroiSlolatSioon?Hüdroisolatsiooni mõtteks on kaitsta hoone konst-ruktiivseid osi ja materjale kapillaarniiskuse eest, mis imbub kaitsmata ehitisse maapinnast. Tavaline polüe-tüleenkile ehitise kaitset maa all ei taga.

Korralikult hüdroisoleerituks võib pidada ehitust, mil-le vundamendi ehitamisel on kasutatud spetsiaal-seid kummimembraanmaterjale, mis tagavad ehitiste maa-aluste osade kaitse vee, kapillaarniiskuse ja gaa-side (radoon) eest.

Tänapäeval peetakse kohasteks järgmisi materjale: Bituthene® 8000, Bituthene® 4000, Preprufe® 300 R ja 1690 R (Langeproon Hüdroisolatsioonitööd).

terjal. XPS-vahtpolüstüreen on valmistatud ekstuudermeeto-dil (materjali pressimine vormi surve all), mis annab materjali-le kinnise poorideta kärgstruk-tuuri, millesse praktiliselt niis-kus ei tungigi.

Kuigi EPS-tüüpi materjalide omadusi peetakse ekslikult mõ-nikord sarnasteks XPS toodete omadustega, tuleb siin silmas pidada teatud erinevusi.

3 kohustuslikku testiJuba aastaid on kõik XPS too-ted kohustatud läbima kolm testi, mis iseloomustavad sel-le niiskuskindlust. Nendeks on materjali veeimavustest pika-ajalisel vette sukeldumisel (EN 12087), veeauru difusiooni test (EN 12088) ja külmumis-sulamis-test (EN 12091).

Eelnimetatud testid on olu-lised toote niiskuskindluse hin-damisel, sest nii gaasilises, ve-delas kui tahkes olekus vee sat-tumine isolatsiooni vähendab materjali soojapidavust. Testi-de tulemustele tuleks tähelepa-nu pöörata eriti nende toodete

puhul, mida kasutatakse maa-pinna sees ja kohtades, kus niis-kustase on kõrge.

EPS toodetele oli kuni 2005. aastani kohustuslik vaid veeima-vustest pikaajalisel vette sukel-dumisel. Kaks aastat tagasi vii-di Euroopa standarditesse sisse parandused, mille kohaselt on kõik kolm testi kohustuslikud ka EPS toodetele. Muudatused Eesti standarditesse viidi sisse käesoleva aasta märtsis.

Muudatus annab võimaluse hinnata EPS ja XPS toodete niis-kuskindlust kompleksselt, mitte ainult ühe omaduse põhjal. EPS tüüpi polüstüreenist on tooteid, mis on suure niiskuskindlusega ja mida soovitatakse kasutada eriti niisketes kohtades.

Toodete niiskuskindlust võr-reldakse sageli XPS toodete oma-dustega, tuginedes seejuures vaid ühele, 28päevasele mater-jali vee-imavustestile pikaajali-sel vettesukeldumisel.

Tegelikkuses on oluline võrdlus kõigi kolme testi alu-sel, sest peab materjal konst-ruktsioonis püsima muutuma-

tul kujul hoone terve eksplua-tatsiooniaja jooksul.

XPS talub ekstreemseid tingimusiXPS toodete puhul võib kolme testi tulemusele tuginedes väita, et materjal sobib kasutamiseks ka kõige raskemates tingimus-tes, sest seda ei ohusta pinna-se külmumine ja sulamine ega pinnase kuivamisest põhjusta-tud veeauru surve. Samuti on XPS toodetel väga kõrge koor-mustaluvus. Isegi kõige väikse-ma koormustaluvusega plaadid taluvad lühiajalist – 90 päeva (standard EN 826) koormust vä-hemalt 250 kPa, vastavalt stan-dardile EN 1606 on garanteeri-tud pikaajaline koormustalu-vus 50 aasta jooksul 110 kPa. Seejuures on materjali kerge lõigata ja töödelda ning lõike-kohad ei muutu niiskusele ava-tuks. Samuti ei lõhu ega vigas-ta pinnase liikumine materjali struktuuri.

Eestis kasutatakse soojus-tamisel järjest enam XPS too-det Styrofoam, mida maailmas

on tõhusa soojustusmaterjali-na hinnatud juba pea pool sa-jandit.

Kui soovite, et teie maja vundamendisoojustus säilitaks

niiskuskindluse aastakümne-teks, tuleb enne maja ehitami-se juurde asumist hoolikalt kaa-luda, millist materjali kasutada soojustustöödeks. Oma kodu on

liiga hinnaline, et katsetada ker-gekäeliselt juhuslikke tooteid, sest vigade parandus võib osu-tuda aastate pärast väga keeru-liseks ja kulukaks.

Soojustuse ja betooni vahele tuleb paigaldada membraan.

Korrektne soojustus ja niiskuskaitse puitsõrestikseina ja põranda liitekohas.