-
SARAPIKUTERVISESPORDIKESKUS
SAUE –KODUNE LINN
Päevades on jubasuvist soojust !
12. mail külastab Saue linna Prantsuse Vabariigi suursaadik
EestisMadame CHANTAL de BAURMONT
KODULINNAPÄEV SAUE SÕLG27. MAIL JAANITULE PLATSIL
INFOLEHT NR. 10 (231) 13. mai 2006 Tasuta
LINNAVALITSUSETÖÖ 2006. a. IKVARTALIS
HARIDUSE JAKULTUURIUUDISED
lk.2-3 lk. 8 lk. 12-15lk. 6, 7, 8
SAUESÕPRUS –SIDEMED
HERALDMATVEI
SAUEKAUNIMAKSJA TURVA-LISEMAKS !
lk. 4, 6, 8
lk. 10-11
lk. 16-17
Seoses erakordselt suure tuleohu ja viimasel ajal juhtunud
õnnetustega pöördubHarju Maavanem kõigi harjumaalaste ja kohalike
omavalitsuste poole palvega pidadarangelt kinni kulupõletamise
keelust ning tuleohutusnõuetest.Hoolimata 21. aprillil kehtima
hakanud kulupõletamise keelust on päästjad sellekehtestamisest
alates kontrolli alt väljunud kulu- ja metsapõlenguid kustutanud
sadu kordi.Hävinud on elumajad, on inimohvreid.Kahjuks on enim
keelust üleastunuid olnud just Harju maakonnas.
Kuigi mitmete omavalitsusteterritooriumil on kulu ja
prahipõletamine heakorraeeskirja-dega keelatud, on olukordmaavanema
sõnul äärmiseltmurettekitav.Ainuüksi 1.-3. maini saidpäästjad
Harjumaalt kokku167 väljakutset, neist lõviosa(85) 1. mail.Suurimad
põlengud toimusidKuusalu vallas, Keila-Joal,Kostiveres, Valklas,
Laagris,Sauel, Rebala külas jaMaardu äärelinnas.
SAUELASED !KULU PÕLETAMINE ON RANGELT KEELATUD
Loe lk. 20
KAITSEME OMA KODUST SAUET SAATUSLIKE ÕNNETUSTE EEST!
SAUESPORT
75
Vt. lk. 7
-
2 13. mai 2006
Linnavalitsuse tööd ja tegemised
PIDEVALT PÄEVAKORRAS
20. aprillil andis Saue linnapeaEro Liivik volikogus aru
Linnavalitsuse selle aastaesimese kolme kuu tööst
2006.a. kolme esimese kuuga sai Linnavalitsus 323kirja, neile on
vastatud. Kirjadest suure osa (1/3)moodustasid sotsiaaltoetustega
seotud avaldused,palju küsimusi olid seotud planeeringute
jaehitamisega. Valmistati ette ja korraldati 6linnavalitsuse
istungit, toimus 3 volikogu istungit.Linnavalitsus võttis vastu 4
määrust ja 113 korraldust,need on registreeritud, paljundatud,
väljastatudasjaosalistele ning avalikustatud veebilehel.Maamaksust
vabastati ja määrati maamaksu-soodustus 51 Saue linna maaomanikule,
vastuvõetudeelarve alusel kinnitati Saue linnas makstavatetoetuste
suurused (sünnitoetus 6000.-, hooldaja-toetused 300.- ja 500.-
jne). Kuulutati välja korraldatudjäätmeveo konkurss.Linnavalitsus
sõlmis 31 lepingut (riigieelarvestSarapiku terviseraja toetamine
200 000.-krooniga,Tule tänava osalise rekonstrueerimise
projek-teerimine, detailplaneeringute finantseerimise üle-andmine
jm lepingud)Kohaliku omavalitsuse registri aprilli seisuga elas
Sauelinnas 5 645 inimest, I kv jooksul lahkus 77 ja linnaelama asus
127 inimest, Saue siseselt vahetaselukohta 44 inimest.Sünde
registreeritud 12, surmasid registreeritud 7.Surma- ja sündi saab
registreerida ka Tallinnas, seegategelikult I kv surnud 14 inimest
ja sündinud 15 Sauekodanikku.
Kohalike sotsiaaltoetustena maksti• Ühekordset toetust isiku või
perekonna
toimetuleku soodustamiseks 90 korral, kokku74 995 krooni
• Toidu- ja huvitegevuse toetust 47 korral, kokku12 584
krooni
• Sünnitoetust 14 korral, kokku 84 000 krooni.• Eelkooliealise
koduse lapse toetust 1 korral
157-le perele, kokku 143 260 krooni• Hooldajatoetust jaanuaris
60-le hooldajale
kokku 16 477 krooni, veebruaris 59-le kokku16 400 krooni,
märtsis 57-le hooldajale 19 900
krooni. Alates 1.03.2006 tõusis hooldajatoetusraske puudega
isiku hooldajale 300 kroonini(enne 240) ja sügavapuudega isiku
hooldajale500 kroonini (enne 400).
• Toimetulekutoetust 14 korral 9-le taotlejalekokku 12 576
krooni
Sotsiaalhoolekande ööpäevaringse järelvalvegaasutustes on Saue
linna ülalpidamisel 5 eakat inimestja 2 töövõimetuspensionäri,
päevase järelvalvegaNoorte Õppekeskuses kaks inimest, lastekodus
1alaealine.Koduteenust osutab sotsiaaltöötaja 9-le üksikuleeakale
ja puudega inimesele sõlmitud lepingute alusel.Ajavahemikus tehti
Saue linnas 78 tundi hädaabitöid(lume rookimine, kõnnitee
liivatamine, katuselt lumealla lükkamine)Bussiliinil 190 väljastati
585 tasuta sõidu kaartiõpilastele, 1000 kaarti pensionäridele, 144
soodus-sõidukaarti (25 paljulapselise pere vanemat, 75üliõpilast ja
44 õpilast).Tasuta sõiduks elektriraudteel väljastati 75
sõidukaarti.
Maakorralduse alal jätkati tööd maareformilõpetamiseks,
munitsipaalomandisse vormistati jakinnistuametis registreeriti 25
linnale kuuluvat kinnis-aja, millest 9 on korteriomandid.
Vormistamisel ontaotlused 3 munitsipaalmaa osas. Korrigeeriti
javiimistleti maamaksuregistrit (omanike vahetus,elukohad,
soodustused jne.) ning esitati Maksu– jaTolliametile andmed 1 427
maaüksuse ja 1 670maksniku kohta. Maamaksuregistrisse tehti
jooksvadparandused 44 objekti kohta. Analoogilisedparandused viidi
sisse ka Maakorraldusprogrammi jajäätmevaldajate registrisse.
Registreeriti jamaakorralduskaardile kanti 6
munitsipaalobjekti.Maakorralduse ja jäätmevaldajate registrisse on
nüüdkantud kõik 1 560 korteriomandit (1 120 korteritja 440
garaaziboksi). Väljastati 8 raieluba, pikendati 3ja lõpetati 3.
Keskkonnakaitse ja jäätmete alal peeti läbirääkimisiMTÜ Eesti
Taaskasutusorganisatsiooni, MTÜ EES-Ringlus, MTÜ Eesti
Elektroonikaromu, MTÜ EestiRehviliiduga. Valmis Saue linna
jäätmekava, viidi sisseolmejäätmete vedamise teenustasu
hinnamuudatusedja kuulutati välja uus konkurss.Kooskõlastati 1
jäätmeluba OÜ Remoreksi tegevuseks(autolammutuse teenus).
-
3 13. mai 2006PIDEVALT PÄEVAKORRAS
Jätkub töö Saue heakorra alal – maikuu onheakorrakuu, teede
parandamise ja koristustööde kuu,oodatakse 2006.a.
lilleistutustööde hinnapakkumisi.Bussiliini 190 teenindava AS
Harjumaa Liinidtähelepanu juhtiti puudustele. Valmistatakese
ettekonkurssi uue vedaja leidmiseks, kuna HarjumaaLiinidega lõpeb
ajutine veoleping juulis 2006.Transpordikorraldusalane koostöö käib
HarjuÜhistranspordi Keskusega ja Maavalitsusega.
Linnaplaneerimise alal tegeleti eramute, tootmis-, äri-ja
ühiskondlike hoonete ning korterelamute
ehituslik-rekonstrueerimisküsimustega. Kanama
liiklussõlmerekonstrueerimine peab kinni Tule tn 51
Olerex´itanklahoone ja Tule tn 49 kiirtoitlustuse
ettevõtteEllebelle OÜ hoonete laiendamise ja rekon-strueerimise
projekteerimist. Maanteeametil on õigusotsustada, milliseid
ettevõtteid võib teekaitse-vööndisse ehitada.Sarapiku
tervisespordikeskuse lahendus onkonkreetsemaks muutunud.
Projekteerimistingimusedon kinnitatud jaanuaris, tööd on
ettevalmistavas faasis,esitatud projekti raames on riigilt
sihtotstarbeliseltsaadud 200 000 krooni.Ehituslubasid väljastati
15, kasutuslubasid 7. Suuremad uusehitised on Zoovetvaru
büroo-laohoone ja Fors MW tootmis- laohoone. Kirjalikenõusolekuid
väikeehitise püstitamiseks väljastati 1,kaevetöödelubasid side ja
elektrikaablite paigal-damiseks 3. Sõlmitud on leping ja alustatud
Koondisetänava rekonstrueerimisprojekti koostamisega (OÜUrm
Inseneribüroo).Teede ja tehnovõrkude osas vaadati läbi
esitatudprojekteerimise ja ehituse tingimused
ninglisatingimused.
Haridusvaldkonnas koostati ja võeri vastu õpilas-vahetuse
stipendiumi ning üliõpilaste välisõppestipendiumi jagamise määrus,
nimetati ametissevastav komisjon. Koostati ja võeti vastu
õpilastetoitlustamise uus kord Saue Gümnaasiumi sööklas.Saue
Gümnaasium sai arengukava ja uue põhi-määruse, lasteaed arengukava,
Noortekeskus jaPäevakeskuse põhimääruse. Kinnitati allasutuste
(kaharidusasutuste) koosseisud ja hoolekogud.
Koostööplaanid Saue sõpruslinnade ja valdadegaon järgmised:
• Läti (Vangazi) – koostati 2006.a. tegevuskava,mis hõlmab
koostööd nii linnavalitsuste kui kaallasutuste vahel
• Ukraina (Kozelets) – koostati tegevusplaan.Europrojektid töös,
27. mail osalevad Kozeletsirahvatantsijad „Saue Sõlel”, meie
rahva-tantsijad on kutsutud esinema Kozeletsi JankaKupala
pidustustele
• Taani (Ledoje Smorum) – koostati 2006.aastaametlike
delegatsioonide vahetuse ajakava.
4.- 7.mai külastas Sauet Ledoje Smorumi delegatsioon, 7.-
10.septembrini oodatakse
Saue delegatsiooni vastukülaskäigule• Island (Húsavik) – on
teatanud, et kuna neil
on sellel aastal kohaliku omavalitsusevalimised, siis
konkreetsed kontaktid jäävad2007.aastasse.
• Soome (Lapi vald) – on edasistest kontaktidesthuvitatud,
konkreetseid plaane selleks aastakskokku lepitud ei ole.
• Esile tuleb tõsta koostööprojekti käivitumistPrantsusmaa
Quincy-sous-Senart linnaga –suhete edasiarendamine Twinning-
projektiraames. Nende delegatsioon viibis Sauel16.- 19. veebruaril,
12. mail külastab SauetPrantsuse suursaadik Eestis. (loe ka lk.
7)
• Rootsi (Sollentuna)– hetkel tagasiside puudub.
Eriti olulise probleemina on päevakorda kerkinudAlliku külas
asuva AS Steriga seotud küsimused.Nendega tegeleb Linnavalitsus
pidevalt - pressiteated,suhtlemine Keskkonna- ja teiste
ministeeriumitega,asjakohaste organisatsioonidega jms. - Info
jõuablinnakodanikeni Saue Sõna vahendusel.Linnavalitsus teeb
koostööd organisatsioonidega,kus Saue linn on esindatud
liikmelisuse kaudu:Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL), Eesti Linnade
Liit,Harjumaa Ühistranspordi Keskus, Harjumaa Ettevõtlusja
Arenduskeskus. Samuti toetas Saue linn Tallinnapürgimust
üle-euroopaliseks kultuurilinnaks (sõlmitudon ka vastav
koostöölepe). Tallinnaga teeme järgmistelaastatel kultuurialast
koostööd.
Volikogu ja Linnavalitsusedokumente refereerisPeeter
Eelsaare
v
-
4 13. mai 2006MAIKUU – KODUNE SAUE KAUNIMAKS
Juba traditsiooniliseks saanudkohalikud, maakondlikud ja
üleriigilisedkodukaunistamisalased üritusedtoimuvad ka käesoleval
aastal. Igalaastal oleme esitanud Saue linnastKodukaunistamise
Harjumaa Kogumaakondlikule konkursile esildisid neljamastivimpliga
autasustamiseks ja ühekaunima kodu konkursile „Kaunis EestiKodu”.
Laureaadid valitakse linnasisesekonkursi võitjate hulgast.
Mastivimpligakoos antakse autasustatutele ka pea-ministri poolt
allkirjastatud tänukiri jaSaue linnavalitsuse meened.
INGER URVAKeskkonna ja halduse peaspetsialist
Keda siis esitatakse peaministri tänu-kirja
taotlusnimekirja?Hindamisel kasutatakse nii objektiivseidkui ka
subjektiivseid näitajaid.Mastivimplite ja peaministri poolt
all-kirjastatud tänukirjade saajate ringi olemereeglina arvanud
eakaid, vähemalt mitteoma „esimeses nooruses” olevaid,
tublisidinimlikke väärtusi omavaid Saue inimesi,kelle koduaia võlu
peitub lihtsuses.Mõnelgi puhul saavad oluliseks niisugusedraskesti
hinnatavad näitajad, nagukodutunde, inimliku suhtumise,
loomulikukeskkonna ning kogu selle lihtsuse tervik-liku lahenduse
olemasolu.Peaministri tänukirja saajate nimekirjas oninimesi, kes
mitte kõige parema tervisejuures nii kõhu kui ka haiguste kõrvalt
on
Sauelased saavad Peaministri tänukirjad ka 2006. aastal
oma kodu ümbruseeest hoolitsenud.Mõnelgi puhul onära tehtud suur
japalju vahendeidnõudnud töö, kuidõiget kodutunnetpole
saavutatud.Teisal on lihtsatev a h e n d i t e g aloodud
niisugunekeskkond, kuslihtsalt tunnedennast hästi.Käesoleva
aastapeaministri tänu-kirja saajad on:Helju KaisteAino ja
Alfred-Adolf TammertMargit MihkelsonAime ja Tiit TammarKuna
selleaastane lumetu talv tegipaljudele taimedele liiga, loobus
eelmiseaasta linnasisese konkursi võitnudperekond Veinberg
kandideerimisest ningmaakondlikule konkursile „Kaunis EestiKodu”
esitati eelmisel aastal II-III kohasaavutanud Meedi ja Peeter
Zoovakoduaed (Tammetõru 32.)Saue linna konkursi „Kaunis Kodu2006”
võitjad ei ole veel selgunud.Tulemused edaspidi Saue
Sõnavahendusel.Lõpetuseks kutsun inimesi ülesmõistmisele. Kuna
kõiki tublisid korragatunnustada pole võimalik, siis tehakse
seda
ikka järjepanu. Kellelgi ei ole keelatudesitada konkursile oma
naabrite-tuttavatevõi ka oma isiklikku koduaeda.
Kõigiettepanekutega arvestatakse. Ärgemtundkem kadedust tunnustuse
pälvinutevastu. Üsna kurb on, kui tagasisidenakuuled, kuidas naaber
ei suvatse kadedusestenam tere öelda või arvatakse, et kellelgion
ju ilusam, uhkem aed või kasvab rohkemlilli jne.Südamest loodan, et
ehk avastame kooslõpuks ka selle, et kokkuhoidmine on tähtis.Heal
eeskujul on ka head tagajärjed. Ärgemtundkem kadedust inimeste üle,
kes ontööle pühendunud. Parimagi inimeseponnistusi on üsna kerge
tappa valimatukriitika või lihtsalt ükskõiksusega. Ja teisalt
- töös on võimalik saada paremaidtulemusi, kui inimene tunneb
ennastväärtusliku linnakodanikuna, kodu-kaunistajana. Võidab linn
ja linna ilme.Mõningatele, võib-olla ehk mitte-tegijatele, tahaksin
öelda - seljatagemkadedus ja hoidkem kokku. Meiekodukaunistamise
liikumise raameskorraldatud konkursside peamiseksväljundiks on
tublimate autasustamine.Kuigi väline tunnustus ei oleigapäevases
tegelikkuses kodu-kaunistamise eesmärgiks omaette, ontunnustus
olulisem kui materiaalsedauhinnad. Seepärast on meie linna
pooltüleantavad auhinnadki rohkemmoraalsed kui materiaalsed.
Inimlik tunnustus – kadedusest vabaks.Vaade Penderite aia
puhkenurgast
Vaade Zoovade koduaiast
-
5 13. mai 2006UUDISED
Harju Maavalitsuse perekonnaseisu-osakonna andmetel
registreeriti aprillisHarjumaal 122 sünniakti.
Surmaakteregistreeriti 90.Poisse sündis aprillikuus 71 ja
tütarlapsi51. Esmasündinuid oli 65, teisi lapsi 38 jakolmandaid
19.Poisid said nimeks Arli, Aurel, Dominic,Gerhard, Gregor, Gerret,
Joosep, Kaspar,Konrad, Rasmus, Raian, Maiko, Virgo,Treivon, Tormi,
Preston Michael, JarlHendrik, Jens Jonatan , Uku- Johan
jne.Tütarlastele pandi nimeks Anita, Arina,
Harjumaal iive jätkuvalt positiivne
Chrissely, Dolores, Greth, Miina, Mia,Alina-Aili, Annagreta,
Hannela, Maia-Marii, Grete-Lotta, Ly-Andra, LindaMaria, Amanda
Serely, Celine Simone jne.2006. aasta esimese nelja kuuga
onHarjumaa juurde saanud 443 uutilmakodanikku, see on 13 last
rohkem kuimöödunud aastal samal ajal. Uutestilmakodanikest on 207
tüdrukud ja 236poisid. Kõige enam on lapsi sündinudViimsi vallas
(55 last), Maardu linnas (39last), Rae vallas (38 last) ja Harku
vallas(35 last).
Surmaakte registreeriti 90.Aprillis suri 35 meest ja 55
naist.Lahkunutekeskmine vanus oli 74 aastat. Mehed elasidkeskmiselt
71,5 ja naised 76,5 aastaseks.Registreeriti 10 ja lahutati 6
abielu. Nimemuutis üks isik.Nelja kuuga on Harjumaal kokku
koostatud398 surmaakti. Lahkunute keskmine vanusoli meestel 69,5 ja
naistel 78 aastat.
TÄHELEPANU !JÄRGMINE SAUE SÕNA TOIMETUSE JA LINNAKODANIKE
KOHTUMINE
TOIMUB 18. MAIL KELL 18.00 PÄEVAKESKUSES.
Istuvad oma emmede süles vasakult paremale: RAMON GELKOV, AAP
HAAS, HERZI LOOTSAR, KASPAR KÄRNER, KASPAR ESKO.
BEEBIBALL
-
6 13. mai 2006UUDISED
SAUELASED UKRAINAS
Aprillikuu teises pooles viibisidsõpruslinnas Kozelets külas
Sauelinnapea Ero Liivik ja abilinnapeaRafael Amos. Ukraina
sõpradegavaadati üle lähema aja tegevus-kavad ja arutati
käsilolevaid ühis-projekte.
PEETER EELSAARE
Ukrainas olid valimised, see on jätnudoma jälje tegutsemisele
igal tasandil.Kuna valimistulemusi pole veel väljakuulutatud ja
valitsus moodustamata,on ka kohalike omavalitsuste tegevuspärsitud.
Eelarveraha võib kulutadavaid esmavajadustele, nii võib löögialla
sattuda ka ukrainlaste osavõttKodulinnapäevast Saue Sõlg.Kõnelused
koalitsiooni moodusta-miseks käivad – mingil määral olememeie
ajakirjanduse kaudu sellegakursis. Kohalikud inimesed jagunevadnn
oranzi koalitsiooni asjus kaheks –ühed peavad
peaministrikandidaatiproua Timoshenkot iidoliks,
teisedkurjategijaks ja aferistiks.Räägitakse ka presidendipartei
japresidendivalimistel kaotanudJanukovitshi liidust, mis
kohalikearvateks võiks panna aluse Ukrainalääne ja idapoole jõudude
ühenda-misele. Selle läbi võib riigis saavutada
stabiilsuse. Stabiilse riigimainet vajab Ukraina eritimaailma
silmis, et kon-taktid võiksid efektiivseltjätkuda.
LahkumispäevalEesti Ukraina saatkonnastoimunud kohtumisel mai-niti,
et läbirääkimisedviimati mainitud võimuliidumoodustamiseks on
hoo-gu kogumas.Peaministrikandidaadikson saamas poliitil
iselttundmatu ukrainlasestmiljardär Taratuta (maailma
rikasteedetabeli 53. mees)Aga aitab poliitilisest taustast –
sedaoli vaja vaid selgitamaks, kuidas seemõjutab Saue-Kozeletsi
koostege-vuse hetkeseisu.Ukrainas käinud linnajuhtide sõnul
onKozeletsi inimesed Euroopa Kesk-konnaalase ühisprojektiga –
lastekevadised loodusvaatlused - tegutse-nud väga hästi. Meie poolt
tõlgitud jatrükitud 30 vihikut, mis neile talvel üleanti, on
hoolikalt täidetud. Kozeletsikeskkonnaalane teadlikus on
kõvastitõusnud, arvati sealses linna-valitsuses. Koos lasteaia
vanemarühma lastega on tegutsenud kavanemad, 1.-2. klassis käivad
õed-vennad tahavad järgmisel kevadel
vaatlustest osa võtta. Ida- ja Kesk-Euroopa
KeskkonnauuringuteKeskuse juhataja Anne Kivinukk ütles,et saabunud
materjalid viivad nii Sauekui Kozeltsi esmakordselt
EuroopaIlmauuringute kaardile.Teine projekt – turismitalud –
onsamuti hästi arenenud. Ukrainapoolnehuvi on suur, projekt on
korralikultkokku kirjutatud ja asub hetkel meieVälisministeeriumis,
kes esimestetappi rahastab. Projekt on heakskiidetud ja toimub
rahastamise skeemikoostamine. Siis tulevad ukrainlasedEestisse
turismitaludega tutvuma,meie spetsialistid käivad Ukrainas
japrojekt hakkab arvatavasti toimima.Sellest hetkest saadakse
projektile kaEuroopa Liidu rahad.Kolmas projekt puudutab
Saksamaaeestvedamisel kavandatavat linnadeheakorra parandamist.
Kuidas kom-posteerida olmeprügi. Saksamaa poolkavandas koostööd
Venemaaga, kuidSaue pakkus Ukrainat. Mai lõpus onTallinnas
asjakohane seminar, siissaab olukord selgemaks.Linnakodanikele
teadmiseks, et kõigisprojektides osaleb loomulikult
kaSaue.Suhtlemine Ukraina linnadega on läi-nud uuest viisade
taotlemise süs-teemist tulenevalt kahjuks keeruli-semaks. Kuid
loodetavasti saab kooskunstirahvaga 26.-28. mail Sauele kaametlik
delegatsioon. Saue rahva-tantsijad lähevad juulis Kozeletsi.Edasist
koostööd arutatakse jälle mailõpus.
VAKTSINEERIMINEtoimub
20. ja 27. mail 2005
kell 10.00 -14.00
Saue linna turuhoone kõrval asuval platsil.
Vaktsineerimist teostab volitatud veterinaararstV.Harkovski, tel
5 136 896
Marutaudivastane vaktsineerimine on TASUTA,ülejäänud vaktsiinid
tasulised.
NB! Loomad peavad olema terved,suured koerad suukorvidega.
v
-
7 13. mai 2006 SÕPRUSSIDEMED
senjööridel külas, nendelekuulunud 519 hektarilmetsamaadel oli
hea jahtipidada.Tänapäevase Quincy-sous-Senart´i linna pindala
onsamad 519 hektarit, 320 neiston endiselt metsad.Linnas elab
praegu üle 7 500inimese, Prantsuse revo-lutsiooni ajast on linnal
olnud25 linnapead – Sauel külasolnud Daniel Besse ongi 25.Neist
kõigi allkirjad on linna
arhiivis tallel ja juuresolevalpildil lugejateni
toodud.Prantsusmaa eripära läbiaegade on volikogu jalinnajuhtimise
ühendamisekõrval veel see, et linnapea
Mäletatavasti külastasveebruarikuus SauetPrantsusmaa
linnaQuincy-sous-Senart´idelegatsioon linnapea
D A N I E LB E S S E( f o t o l )juhtimisel.
12. mailS a u e tkü lastavaPrantsuse
Vabariigi suursaadikumadame Chantal deBourmont´i visiidi
puhultutvustame põgusalttulevast sõpruslinna.
PEETER EELSAARE
Delegatsiooni kuulusidPrantsusmaa linna sot-siaaltöö, hariduse,
teenin-duse ja mitmete teisteeluvaldkondade juhid.Kohtuti Saue
Linnavalitsuseesindajatega, käidi SaueGümnaasiumis,
SaueMuusikakooli jazzi-stuudiosning Saue lasteaias„Midrimaa”.
PrantsuseVabariigi Suursaadik EestiVabariigis madame Chantalde
Bourmont korraldas omaresidentsis sel puhul vastu-võtu. Külalised
jalutasidTallinna vanalinnas ja Sauelinnas. Lepiti kokku,
etsõprus-sidemed loetaksesõlmituks, ametlik alla-kirjutamine toimub
det-sembris Prantsusmaal.
Pariisi külje all, kolme-neljakümne kilomeetrikaugusel paiknev
Quincy-sous-Senart on väga vana jahuvitava ajalooga linn. Agaeks
Prantsuse riigis on kõiklinnad vana ja huvitavaajalooga. Riik on
juba selline.Sellel kohal asunud küla onmainitud juba XII
sajandil.Prantsuse kuningakojaliikmed käisid Quincy
ei saa kindlat, kinnitatudpalka. Seepärast saavadseda ametit
pidada kasmajanduslikult kindlustatudkodanikud või inimesed, kesoma
põhiäridest kõrvaletõmbunud. Nii on toiminud ka
praegune linnapea – endineehitusettevõtja.Toome ära veel infot
pildis –pikemat ülevaadet peavadmeie lugejad ootama talveni,kui
Saue delegatsioonsõpruslinnas koostölepingutalla kirjutamas
käinud.
Linnavalitsuse hoone
-
8 13. mai 2006UUDISED
Eelmisel nädalavahetusel oli Sauel külasTaani Kuningriigi
kommuuni LedojeSmorum delegatsioon. Delegatsiooni, midajuhtis
linnapea Jens Jorgen Nygaard,kuulusid poliitikud Bent Belling,
JohnPetersen, Anker Bay Rasmussen ja MargitEnderlein.
Administratsiooni esindasidJens Nikolaisen ning laste- ja
kultuuri-valdkonna direktor Stieg Eriksen.Kuigi taanlasi on meie
linnas viimasel ajalkäinud teisigi, oli ametliku delegatsiooni
visiidist möödas päris palju aega. Põhjuslihtne – vahepeal
toimusid valimised, millekäigus vaadati üle ka riigi
administratiivnejaotus. Sooviks vähendada väikeste koha-like
omavalitsuste arvu. Eks Eestimaalgion sellega katsetatud ja mõnel
pool ka edusaavutatud.Meie taani sõpradel oli ühinemiseksmitmeid
valikuvõimalusi. Kuigi otsustatikahe väiksema naabri kasuks, elab
uuekohaliku omavalitsuse 125 km2 suurusel
territooriumil nüüd 45 000 inimest.Seega on Saue linna
sõpruskondkõvasti suurenenud, sestsõprussidemeid soovib ka
uuskommuun jätkata. Kuigi 1. jaanu-arist 2007 toimuvad
kommuunijuhtide hulgas ümberpaigutused,jäävad meie külalised
otsustajatehulka.Neljapäeval, 4. mail tegid külalisedpeale
ametlikku kohtumist linna-valitsuses tiiru Sauel, käisid
Güm-naasiumis ja lasteaias. Taanlasiüllatas Saue vilgas
ehitustegevus.
ÄRGE JÄTKE OMA LOOMAKAITSESÜSTITA
Marutaudi levikuga metsloomade seas peaksid inimesedkandma hoolt
selle eest, et nende koerad ja kassid saaksidvaktsineeritud.
Vaktsineerimise nõue tuleneb loomataudi-tõrje seadusest ja ka
koerte ja kasside pidamise eeskirjast.Eelmisel aastal vaktsineeriti
Saue linnast 280 koera-kassi.Koerte ja kasside marutaudi nakatumise
vältimiseksning leviku tõkestamiseks korraldab Saue
Linnavalitsuskoostöös volitatud loomaarst Vladimir
Harkovskiga,telefon 513 6896 marutaudivastase vaktsineerimise 20.ja
27. mail k a kella 10.00 – 14.00 Saue turuhoone kõrvalasuval
platsil.
Kallis linnakodanik ära jäta omalooma kaitsesüstita!
Marutaudivastast süstimistteostatakse tasuta!
Pakutakse ka kompleksvaktsiini, kuid seda juba tasu
eest.Teadmiseks veel niipalju, et suured koeradtuleb
vaktsineerimisele tuua suukorviga. Jaautoomanikel palume
vaktsineerimise ajalplatsi müüriäärsele alale autosid
mitteparkida.
INGER URVAKeskkonna ja halduse peaspetsialist
TAANLASED SAUEL
Nende arvates on linna areng kahe visiidivahepealsel ajal olnud
meeletu.Kaks päeva veetsid sõbrad Saaremaal,viimasel päeval tutvuti
Tallinna vaatamis-väärsustega.
VASTAVALT SAUE LINNAARENGUKAVALE,
KOALITSIOONILEPINGULE JASAUE LINNA EELARVELE
on kavas rajada Kiviloo elamupiirkonna, Saue Tammiku,Keila
maantee ja Tammelehe-Rauna elamukvartalivahelisele 14,5 ha
suurusele haljasalale (linna sotsiaalmaa)Sarapiku
Tervisespordikeskus.Tervisespordikeskus koosneb: põhiliselt
olemas-olevatele radadele rajatavast 1,45 km pikkusest jooksuja
suusarajast; suusa ja kelgumäest; raja valgustusest; sillastradade
ristumiskohal; jõuharjutuste seadmetest rajaääres; väikesest
madalast veekogust uisutamiseks jne.Ehitustöödega alustatakse
käesoleva aasta suvel.Ehitustööd toimuvad etappide kaupa.Sarapiku
Tervisespordikeskuse eskiisprojektigasaate tutvuda Saue
Linnavalitsuse hoone Tule tn 7esimese korruse vestibüülis
linnavalitsuse töö aegadel5. – 22. maini 2006.a.
Oma arvamused ja ettepanekud saatalinnaarhitektile
( tel 679 0191, faks 679 0193 võie-post [email protected] )
TEADE
-
9 13. mai 2006UUDISED
2. mail kohtusid Saue päevakeskusesErakond Isamaaliit ja Erakond
ResPublica Saue osakonna liikmed.Isamaaliitu esindas kohtumisel
kahek-sa ja Res Publicat seitse liiget. Kohalolid kõik Saue
Linnavolikogus mõlematerakonda esindavad saadikut.Külalisena
osalesid kohtumisel ResPublica Harjumaa piirkonna esimeesHenn Pärn
ja piirkonna tegevjuht JanTrei. Arutati ühinemisega
seonduvaidküsimusi nii riigis üldiselt, kui ka Sauel.
Isamaaliidul on Saue linnas ja Saue vallasüks ühine osakond, Res
Publical on linnasja vallas eraldi osakonnad. Ühinemise järeltuleb
otsustada, kas liita osakonnad kokkuvõi jätta erakonna liikmed
linnas ja vallaseraldi tegutsema. Ühineval erakonnal on
Erakonnad Isamaaliit ja Res Publica ühinevad
käisid 25. aprillil esinemas Poskatänaval asuvas Vanurite
Eneseabi- jaNõustamisühingus. Sauelasi olid esinda-mas Harald
Matvei koos naisansambligaRukkilill, Elena Kalbus koos
Vokirattatantsuansambli esindajatega. Jüri Mändlisas esinemistele
vürtsi oma kandle-mänguga. Huvilisi oli Poska majjakogunenud
viie-kuuekümne ringis.Rukkilille esinemine soojendas südameidning
naistega püüti vaikselt kaasa lauldagi.Vokiratta ülesastumise ajal
hakkasid katoolidel istujate jalad tantsurütmi kaasalööma ja nii
mõnigi oleks heameelegakaasa tantsinud. Kandlemängus oli
selline
hetkel Saue linnas 31 liiget ja vallas 40liiget. Vallas on
mõlema erakonnanimekirjas volikogusse pääsenud
saadikudopositsioonis, linnas kuuluvad Isamaaliiduliikmetest
volikogu saadikud Monika Liivja Urmas Viilma valimisliidu Sõbralik
Linnfraktsiooni koosseisus koalitsiooni ningRes Publica liikmed
Valdis Toomast jaRainer Sternfeld opositsiooni. Ühiselt
tõdetiolukorra delikaatsust kuid leiti, et need eiole küsimused,
mis vajaksid arutamistolukorras, kus erakonnad pole veel
lõplikultühinenud.Saue elanikele enim muretvalmistavateküsimustena
arutati AS Ster steriliseeri-mistehase rajamise problemaatikat
javõimaliku raudtee transpordiharu suuna-mist läbi siinse
piirkonna. Tõdeti, etmõlema küsimuse puhul tuleb lähtuda
eelkõige kohalike elanike huvidest javajadustest.Kokkutulnud
erakondlased andsid kahepartei ühinemisele oma hinnangu
läbihääletamise. Ühinemise vastu ei olnudükski, erapooletuks jäi
üks kohaletulnu.Rõhutati, et kahe sarnaste põhimõtetegaja
parempoolset maailmavaadet esindavakonservatiivse erakonna
ühinemine loobparemad tingimused poliitilise maastikuselginemiseks
ja rahvuslike jõududekoostööks.Enne kohtumise lõppu otsustati, et
Isa-maaliidu ja Res Publica kohalike osa-kondade ühised kohtumised
hakkavadnüüdsest toimuma reeglipäraselt.
Urmas Viilma (Erakond Isamaaliit)Valdis Toomast (Erakond Res
Publica)
v
TEADEPÄEVAKESKUS ON
RESERVEERINUD PILETEIDMUUSIKALILE FAME, mis toimub31. oktoobril
Tallinna Linnahallis.Sooduspileti hind on 70 krooni.
Piletid peame välja ostma 31. mail.Soovijatel on võimalik 29.
maini
teatada oma soovist ja tasuda rahapäevakeskuses.
Üks naljakas luguAprillikuuks kuulutasime välja jutuvõistluseÜks
naljakas lugu või Minu elu naljakaimjuhtum.Neljandal mail toimus
Päevakeskusesjutuvõistluse tulemuste kokkuvõtmine. Kurbselle lõbusa
teema juures oli see, etkirjutajaid nappis ja neljandal mail
polnudnendest vähestestki kõiki kohal. Samas olikirjutatut lõbus
kuulata. Armand Nagelnaerutas oma lustaka looga nutikastkassist.
Ruth Alevit, omapäraste lugudeautorit, ootab Päevakeskuses ka
lustakasauhind. Tore, et paar anonüümset juhtumitmeieni jõudis,
kuid kahjuks pole nüüdauhindu kellelegi anda. Olge julgemad!
Etnaljakuu lõpetuseks saaks korralikult punktpandud, aitasid kaasa
ka humoorikad Jukuanekdoodid. Mida huviga kuulati.Jüri Mänd
kandlemuusikaga lõi väikeseleüritusele hubase aura.Tänan kõiki, kes
osalesid.Kõigile julgust edaspidistekskirjanduslikeks
ponnistusteks.
Päevakeskuse juhatajaULVI SEERMA
SAUE TAIDLEJADjõud ja võlu, mis andis kõigile selgeltmärku -
varsti on ikkagi soe aeg käes.Võõrustajad tutvustasid sauelastele
omamaja, tegemisi ja tegevusi. Hiljem arutletikohvilauas ühiselt ka
Saue tegemisi, lauldikandlemängu saatel. Ja oligi aeg koju,Sauele
tulla. Meeldiv pärastlõuna niivõõrustajatele kui esinejatele.Saue
linna elanikel on aga suurepäranevõimalus näha päevakeskuse
taidlejaidesinemas suurel folklooripeolSaue Sõlg, mis toimub
27.mail.
Päevakeskuse juhatajaULVI SEERMAA
TEADAANNE!15.MAIL alustab AS ASPI TALLINNA RINGTEE
KANAMAA-KEILAteelõigu taastusremonti, mis toob sellel teelõigul
sõitjatele arvatavaltkaasa ebamugavusi ja liiklusseisakuid.Tööde
tegemise käigus tuleb tööde tehnoloogia tõttu liiklust korral-dada
kas fooride või reguleerijate abil. Võimalikud on kuni 5
min.seisakud.Kui töötsoon on vahetult Saue linnaga külgneval alal,
on ühe päevavältel Tõkke tänavalt väljasõit ülimalt
raskendatud.Keila-Tallinna suunal liiklejatele soovitame
ebamugavuste vältimisekskasutada marsruuti
Keila-Keila-Joa-Tabasalu-Tallinn või Keila-Tuula-Ääsmäe-Tallinn.
Võimalikud on ka ühistranspordi marsruutide jaliiklusgraafiku
muudatused.Palume liiklejatelt mõistvat suhtumist- töid teostatakse
Teie huvisidjärgides.
Lugupidamisega, Jüri SepparAS ASPI Keila osakonna juhataja
-
10 13. mai 2006SAUELASEL OLI JUUBEL
Koduses Saue linnas onpraegu 5 645 elanikku. Janagu me tänase
ajalehe-numbri 5. leheküljelt võimelugeda-vaadata, on lisan-dunud
veel 5 beebit. Samalajal on linna üldpildis, eritiseltsielus ja
aastaringsetelühisüritustel kandev, olulineosa eakatel inimestel.
Eakadsauelased on lausa välja-paistvalt aktiivsed. Sellesüldpildis
on alati oluliselkohal mees, kes hiljutitähistas oma 75.
sünnipäeva.Mees, kes oma aastatest
märgatavalt noorem väljanäeb. Ja mis kõige olulisem –oma
aastatele vaatamataannab see mees avalikusseltsielus ja
tantsumuusikagapidudel silmad ette kõigilenoorematele.SEE MEES
ONHARALD MATVEI,SAUELANE JUBA ÜLEKOLMEKÜMNE AASTA!
PEETER EELSAARE
Meie jutuajamise alguseslausus Harald Matvei kõige-pealt meiele
kõigile olulisemõtte – oma elu tähtsatestaegadest ja sündmustest
tulebülestähendused teha kohe.Vanas eas on nii, et hakatakseküsima
– sa ju olid selle ja selleasja sees, koos nende ja nendeinimestega
– kuidas asitegelikult oli? Ja vastus tulebvõlgu jääda – täpselt ei
mäleta,aga udujuttu ei sobi ajada.Temalt taheti hiljuti
kooli-aegseid mälestusi – täpselt eimäleta ta midagi. Nüüd,vanemas
eas, on uurinud oma
sugupuud, jõudnud otsaga1600. aastate algusesse. (Minajätan küll
selle asjaliku märkusemeelde).Hakkame nüüd mälulõnga
lahtikerima.Sündis Harald Matvei 1931.aasta 28. märtsil Karksi-Nuia
jaMustla vahel asuvas Tuhalaanealevis Mulgimaal kell 5hommikul.
Maja teab – siis olialev rahvarohke, nüüdväljasurnud, nagu
paljudEestimaa alevid ja külad.Koolimaja on alles, aga koolipole.
Käib kauplus-auto – kuni
käib.Üks esimesi mälestusi onlaulvast linnukesest –väike Harald
(vastkolmene) oli jäetud õuepuu alla – võre võipulkaed ümber – ja
puuoksale laskunud linnu-kene laulis nii kaunilt!Vast on just siit
päritarmastus muusika ja laulu
vastu, oskus muusikat teistelegianda.Suvel käisid ema-isa
ümbrus-konna taludes põllutöödel, agatalv oli vaikne aeg – siis
loetipetrooliumilambi valgel raama-tukogust toodud raamatuid.Harald
ei mäleta, millal ta justtäpselt lugema, arvutama jakirjutama
hakkas, aga see oliammu enne kooliaega. Esimeneloetud raamat, mis
tal meeleson, kandis pealkirja „SuureVanki armuke“.
Salakauba-vedajatest ja armastusest.
Hiljem nägi seda raamatut kordTartu antikvariaadis, tahtis
äraosta, aga kallis oli.1939. aastal kolis pere Tõrvalinna ja seal
elati sõda üle.Ümbruskonna järvedes käidiujumas ja kalal. Seal
tegiHarald Matvei oma elu esimeseheateo, päästis uppumisest
omamängukaaslase Endel Sildoja.
Tõrvas oli ka linn, kus algklassipoiss muusikaga rohkem kok-ku
puutus. Isa pilli ei mänginud,laulis, ema oli
musikaalsem.Ümbruskonna rahvas hakkasnende juurde kogunemamuusikat
tegema. Viiul jäi üle,see anti Haraldi kätte ja nii tulimängida.
Kohaliku koolimuusikaõpetaja Mändojaõpetas ka mandoliini
mängima.Kui pill ära võeti, üritas Haraldpuust pilli teha – pani
keeledpeale ja oli väga kurb, et helisidvälja ei tulnud.Kui rinne
lähemale tuli, mindipakku endisesse kodupaika.Seal jätkus
muusikaelu,lisandus lõõtspill – vene kar-moska. Viiemehelises
orkestrispandi Harald mängima viiulit,mängiti pidudel ja
pärasträndkino seanssi. Ema mängiska. Tihti orkestrit polnud,
siisöeldi Haraldile - poiss mängi!Ja poiss mängis, tihti
varastehommikutundideni. Tuli suurpahandus, koolidirektor
keelasära. Aga paari kuu pärast oli
sunnitud rahva nõudmistelejärele andma ja poisslapsHarald mängis
jälle.Üks tähtis detail. Isa pidudel eikäinud ja kui nad emaga
hom-mikul tulid, oli isa vikatitegajuba väravas ja joonelt
mindiheinale. Küll oli raske – kolm-teist-neliteist aastat vana
poiss.Isa oli ka kõva suitsumees, kameie juubilar hakkas
varakultkatsetama. Kasvatas tubakatki.Aga kui isa selle avastas,
saikeretäie – ja sellest ajast polesuitsu suhu võtnud.Kerime
mälestustelõnga edasi
kiiremini – keskkooli lõpetasViljandis, mängis puhkpilli-
jaestraadiorkestris, seal õppis kanoote kirjutama ja
noodistmängima. Tõusis kell viis,õppis, kaheksa läks
kooli.Keskkooli kõrval õppis Muusi-kakoolis, akordioni
õppimiselelisandus tsello mängimine.Peale keskkooli läks
HaraldMatvei Viljandis Pedagoogi-
Harald Matvei 75
v
Abja Keskkooli estraadiorkester 1
-
11 13. mai 2006SAUELASEL OLI JUUBEL
lisse Kooli, aastaga sai õpetajakutse. Lõpuaktusega ühelpäeval
võttis naise. Järgnesmuusikaõpetaja töö Abja
Keskkoolis – tunnid, orkester,koorid – igal õhtul proov.
Kuigioli tava, et maakoolideõpetajaid sõjaväkke ei võeta,tuli
kutse. Vaatamata tollaseharidusministri Arnold Greenisekkumisele
pidi Harald Matveiikkagi Leningradi sundaegateenima minema. Seal
võetiandekas, eriharidusegamuusikamees
ohvitserideettevalmistusrühma. Sõjaväesei saanud keegi aru, mis
nimisee Matvei on ja nii muutus tavene sõjaväe jaoks Matveje-viks.
Sõjakooli lõpetamise järel
pandi õlgadele muusika-ohvitseri-dirigendi pagunid.Ohvitse-rina
teenimisestpääses, sest USA-NL´i vahelsõlmitud leping nägi
ettesõjavägede vähendamise.Tagasi Abjas - muusika,orkester, koorid.
Abjast tuliTallinna, kus haridusosakondsaatis ta Maardu
Keskkoolimuusikaõpetajaks. See olivenekeelne kool
eestikeelseosakonnaga. Seal möödusidHarald Matvei muusika-õpetaja
elu aastad. Et parematharidust saada, astus
praeguse nimega Georg Otsanimelise Tallinna Muusika-kooli Ants
Kiilaspea diri-geerimis klassi.Õppis ühelkursusel Eri Klasi, Peeter
Sauli,Heli Läätse, Tiia Loitmega.Samal ajal jätkus
intensiivsekooliõpetajatöö paralleelseltJägala, Jõelähtme ja
Maardulaulukooride juhatamisega.Seepärast jäi Muusikakool ennelõppu
pooleli ja kõrghariduse
sai ta hiljem hoopis TallinnaPedagoogilisest
Instituudist.Muusikakooli ajal võttis veeleratunde Tuudur
Vettikult.1957. aastal võitis noortekoorijuhtide konkursi –
esine-miseks pani ühendkoori kokkuoma kolmest koorist.
Võiduärjapani kaela Gustav Ernesaks.
Kui tuli luba moodustada kooli-de juurde muusikaklassid,
tegiHarald Matvei seda kohe ka
Maardus. Siis kutsusid Tallinnalinnaisad mehe välja ja ütlesid–
saad koorijuhatamisegahakkama, saad ka haridus-osakonna
juhatamisega hakka-ma – ja nii sai Harald Matveisttolleaegse
Keskrajooni haridus-osakonna juhataja. Kui Tallin-nas moodustati
Oktoobri
rajoon, anti mehele ülesandeksvälja töötada uue rajooni
hari-duse juhtimissüsteem.Siis oli viis aastat muusikalise
kallakuga 22. Keskkooli(J. Westholmi Gümnaasium)direktor. Aga
ega ta oma sõnadejärgi tolleaegseks kooli-
direktoriks ei sobinud – needigasugused tühjad aruandmisedja
muud koolitöö välised
sekeldamised. Pani lahkumis-avalduse lauale. Sai
Saueleehituskrundi, oli koolis õpetaja,ehitas maja ja nii ta
sauelasekssaigi. Pidi saama ka uue ehita-tava Saue Gümnaasiumi
direk-toriks, aga õnneks oli olemastubli mees ja õpetaja
JaanPalumets. Nii pääses HaraldMatvei talle
ebameeldivastdirektoriametist.Ise ütleb lõpetuseks, et
Saueletulemine on tema elu suurimvedamine.Oma austamisõhtul
SauePäevakeskuses esines juubilarmitmel pillil – alustasparmupilli,
suupilli ja mando-liiniga, jätkas raskematepaladega akordionil,
tsellol jasaksofonil.
Harald Matvei elust saakskirjutada raamatu. Aga seda,millega ta
Saue linna muusi-ka- ja seltsielus hakkama onsaanud – 1991. aastast
juha-tab rahvamuusika orkestritSaue Kägara,
Päevakeskusenaisansamblit Rukkilill –teavad linnaelanikud niigi.Kes
ei tea, tulgu 27. mailJaanitule platsile kodulinna-päevale Saue
Sõlg javaadaku - kuulaku ise.
v
1951 - 1955
Saue Keskkooli puhkpilliorkestri algus 1988. a.Juhatab Harald
Matvei
-
12 13. mai 2006UUDISED
Tervislikud eluviisid ja liiku-mine on esmatähtsad igas
easinimestele.Eakamaks muutudes tulebaga eriliselt tähelepanu
pöö-rata liikumisele.
ELENA KALBUSSaue Päevakeskus
Üha enam koguvad popu-laarsust kepikõnd ja tervise-võimlemine.
Samas tegelemineseeniori- või rahvatantsuga onigati meelepärane
emotsio-naalne ja tervislik liikumine.Igal aastal
korraldatakseTallinnas eakate tervise - jaspordipäev Kristiine
Spordi-keskuses. Põhilisteks osale-jateks on pealinna eakad,
kuidharjukad on samuti teretulnud.Saue Päevakeskuse esindajad
on kõigil eelnevatel aastatelosalenud. Ka selle aasta27.
aprillil olime liikumis-päevale kutsutud. OsalesidSaue Päevakeskuse
võimlejadja tantsurühm VOKIRATAS.
OSALEMINE TALLINNA EAKATE LIIKUMISPÄEVAL
Elviira AlamaaSaue Muusikakooli õpetaja
Laupäeval 29.aprillil toimus KeilaKultuurikeskuses suur
lastelauluvõistlusHarjumaa Laululaps 2006 finaal.Sellele eelnesid
22. ja 23.aprillil eelvoorud,kus mõõtu võtsid kuues erinevas
vanuse-rühmas kokku 169 solistitüdrukut ja –poissi. Keilasse tulid
omakorda kohalikulinna- või valla lauluvõistluse võitjad.Keilas
toimunud lauluvõistlus oli oma-korda eelvoor sügisel toimuvale
laulu-võistlusele “Laulukarussell 2006”.
SAUE LAULULASTEL LÄKS JÄLLE HÄSTI
Ühtlaselt hea taseme tõttu oli züriil mõnesvanuserühmas väga
raske finaali lubadalauluvõistluse juhendile vastavalt kolmeparemat
tüdrukut ja poissi. Nii oli edasi-pääsejaid 4-5 solisti, kes veel
finaal-võistlusel kolme hulka jõudmiseks pididend tõestama.
Nendele, kes seekord veelkolme hulka ei jõudnud, oli
tunnustuseksseegi - võimalus finaalis koos parimategaesineda.“Saue
Laululaps 2006” võistluselt pääsesedasi Saue linna esindama
Harjumaaleüheksa laululast, kellest viis jõudis finaali:
3 - 4.a. tüdrukud: I koht Gethe MariaEljas, õp. Reet Jürgens7 -
9.a. poisid: I koht Edi Krims,õp. Elviira AlamaaLisaks valiti Edi
Krims esindamaHarjumaad lauluvõistlusele“Laulukarussell 2006”10 -
12.a. tüdrukud: III koht LindaKanter, õp. Ulvi Kanter10 - 12.a.
poisid: III koht Martin Vist,õp. Elviira Alamaa16 - 18.a. tüdrukud:
III kohtCarolina Laos, õp. Helin-Mari Arder
Tallinna ja Saue eakatelelisandusid tänavu ka
KeilaSotsiaalkeskuse võimlejad.Toimus ühisvõimlemine, see-järel
esinesid seenioritantsurühmad mitmest Tallinnalinnaosast.
Ühiskavaga tulidrahva ette Saue ja Keilavõimlejad.Toredat vaheldust
pakkusNõmme küpses eas daamideshowtantsu trupp. Memmeder a h v a t
a n t s u r ü h m a d(KUNGLAMEMMED SalmeK u l t u u r i k e s k u s
e s t ,VOKIRATAS Saue Päeva-keskusest ja VOKIRATASMustamäe
Sotsiaalkeskusest)oma värvikirevates rahva-rõivastes ilmestasid
päikeselist
päeva. Lõpuks tuletati meeldeajast-aega kestnud laulumängening
lustiti koos. Osavõtjaid olipalju ja mis kõige toredam -eakad
prouad ei pea paljuksosaleda mitmes tegevuses! Onsee siis
seeniori-, rahvatants võihoopis tervisevõimlemine.Jääb üle loota,
et järgmiselaastal pööratakse rohkem tähe-lepanu sportlikele
mängudele.Küll siis ka härrad kaasalöövad.Hea on teada, et
Tallinnaliikumispäeva korraldajadpeavad loomulikuks kaHarjumaa
eakate osalemisttoredal üritusel.Tore koosolemise ja koosliikumise
ennelõuna.
v
-
13 13. mai 2006KULTUUR
1. Liis Piirsoo, klaver, õp. Terje Mäss2. Märt Mägi, viiul, õp.
Juta Ross3. Egle Palm, kannel, õp. Pille Karras4. Siim Kängsepp,
kitarr, õp. Georg Merioja5. Martin- Eero Kõressaar, tuuba, õp. Tõnu
Soosõrv6. Holger Marjamaa, jazzklaver, õp. Raun Juurikas7. Laur
Peedu, akordion, õp. Sirje Ojavee
Pidulik lõpetajate kontsert-aktus toimub 21.mailKadrioru Lossis
algusega kell 12.00.
Saue Muusikakool soovib kõigile lõpetajatele palju
õnnelõpetamise puhul ning loodab , et muusika jääb teile
heakskaaslaseks kogu eluks.
Sissepääs kontserdile muuseumi piletiga.
SASASASASAUE MUUSIKAKUE MUUSIKAKUE MUUSIKAKUE MUUSIKAKUE
MUUSIKAKOOLI IV LENNU LÕPETOOLI IV LENNU LÕPETOOLI IV LENNU
LÕPETOOLI IV LENNU LÕPETOOLI IV LENNU LÕPETAJAJAJAJAJAD 2006.A.AD
2006.A.AD 2006.A.AD 2006.A.AD 2006.A.
Uute õpilaste vastuvõtutingimused lk.18
-
14 13. mai 2006KULTUUR
Eesti Kunstimuuseum on nüüdesmakordselt spetsiaalselt
muuseumivajadustele vastavas korras. Kaksteistaastat tagasi
toimunud rahvusvahelisearhitektuurikonkursi võitis soomlanePekka
Vaapaavouri. Hoone ehitamistalustati 2002.a. ja k.a. 18. veebruaril
avasKUMU uksed.Veerandsada Saue Invaühingu kunsti-huvilist mahutati
aprillikuu 2. päevalautodesse ja linnavalitsuse bussi abi-valmis,
lahke ja rõõmsameelne juht Veljotõi laia naeratuse kõigi
KUMU-ssesõitjate nägudele.
ARMAND NAGEL
KUMU rabas meid oma kolossaalsusega.Mööda 83 meetri pikkust
jalakäijate tunnelitpääsesime muuseumi. Hoone onseitsmekordne. Kaks
neist paiknevad maaall, kuhu külastajatel asja ei ole.
Pealenäituseruumide, koguhoidlate, tööruumideja töökodade ning
administratiivruumide onKUMU-s veel raamatukogu,
hariduskeskus,auditoorium ja remonditöökoda.Enesestmõistetavalt ei
puudu ka restoran,kohvik ja muuseumipood. Ühtekokku onKUMU-s 350
ruumi. Kuna meie kahe-tunnine ekskursioon piirdus ainult
Eestikunstiga, siis see algas kolmandalt korruseltja lõppes
neljandal. Vajalikele korrusteletoimetas meid 9, 5 tonnise
kandejõuga lift,kuhu vabalt mahtus kogu meie grupp jaruumi jäi
ülegi. Kunstiteosed annavad
kronoloogilise ekspositsiooni põhimõttelülevaate ajaloost just
nagu ajalootund. Eestilja eesti rahval on seljataga ligi
tuhande-aastane koloniaalperiood. 18. sajandil olioluline
portreemaal ja sealse ruumi nimigiviitab sellele – “ Seisuse pale
“. 19. sajanditiseloomustab baltisaksa kunst. Sellestperioodist on
meeldejäävam AugustWeizenbergi “ Noormees oja ääres “. 19. ja20.
sajandivahetus tähendab modernismitulekut ( Triik, Koort, Mägi).
Kujutataksekahekümnendates aastates inimest, kesarmastab oma keha
eksponeerida. Järgnevadrasked teemad nagu sõda, lahkuminekud
jasurm. Tuli teha raskeid otsuseid - kumbapoolt valida, kas minna
või mitte minna.Huvi pakkusid Kristjan Raua ja EduardViiralti tööd.
Nõukogudeaegne eksposit-sioon on aukartust äratav, näitab
kunstiallasurumisest kõnelevat ajalugu, tingimusi,milles valmis
kunst. Venemaalt siia saadetudesmajärguliste kunstnike tööd
olidetalonideks, mida püüti järgida.Neljanda korruse
ekspositsioonkajastab perioodi II Maailma-sõja lõpust
taasiseseisvumiseni.Seda perioodi iseloomustabnõukogude kunsti
tulek jaimbumine meie kunsti –sotsialistlik realism. Nendekunstnike
tööd, mis meileStalini ajal kingiti ja üle anti,pidid avama meie
kunstnikemõttemaailma. See eksposit-sioon annabki sisulise
MULJEID KUMU KÜLASTAMISEST
VIKERKAAR TANTSUTAEVAS
Jõhvi Kontserdimaja võõrustasselleaastast Kooli- ja show-tantsu
paremikku. Nagu jubatavaks saanud, oli parematehulgas jälle
Vikerkaar. Hõivatudja tegusa inimesena andistoimetusele
lühiintervjuuELO-MARIKA KONGO.
Kuidas võistluspäevad möödusid?Oli kaks toredat päeva, aga
ka
pingelist päeva. Palju toredaid tantse. Küllaltki
kõvakonkurents, eriti estraaditantsu kategoorias.Millised olid
Vikerkaare tulemused?Vikerkaar saavutas I koha 4. - 6. klasside
showtantsus,I ja III koha 7. - 9. klasside estraaditantsus.
põhjenduse, miks Eesti kunsti areng onselline. Nimetatud
perioodi iseloomustabehk kõige paremini Olga Terri “ Hirm “.Seda
maali vaadates jääb tunne - see inimeneteab, mis on hirm ja
ootamine.Hingeseisundit on suudetud väga hästinäidata.
Ekspositsioonist võib leidasõjajärgse Viiralti, Ernst Jõesaare ja
MaireMänniku poolt pärandatud töid. II Maa-ilmasõja järgsed
kunstiteosed on siinesmakordselt koos väljas.
Omamoodivaatamisväärsus on “ Rääkivate peade “saal, kus on
eksponeeritud kuulsusteskulptuurid. Meie püüdsime kõrva
„peade“juurde küünitades teada saada, mida nadmeile öelda tahavad.
Kuid vähemalt minaei kuulnud peale arusaamatu kõmina midagi.KUMU
külastamine oli igati tänuväärneettevõtmine ja meie kõigi
tänusõnadkuuluvad selle huvitava ekskursioonikorraldajale – Saue
Invaühingu energiliseleeestvedajale Elena Kalbusele.
Keda ja mida võitude eest tänada tahate?Täname selle eest, et
tehtud töö kandis vilja.Palun kirjeldage Vikerkaare ajalugu,
nimetage juhendajadja paremad tantsijad. Toimetuse andmetel on tegu
Eestimaaühe vanema tantsukollektiiviga.2007. aastal saab Vikerkaar
45. aastaseks. Läbi aegadeon olnud laul ja tants võrdselt tähtsad.
Olude sunniloleme viimasel ajal rohkem tantsule
pühendunud.Juhendajatena tegutsevad Elo-Marika ja Marilis Kongoning
Piret Mikk.Millised on aastate jooksul olnud
väljapaistvamadtulemused?Aastate jooksul on üht-teist ka
saavutatud. Koolitantsulaureaaditiitleid on 10. Lisaks kaks
esikohta rahvus-vaheliselt tantsuvõistluselt “Young and
Dancing”.
-
15 13. mai 2006HARIDUS / KULTUUR
Kui täiskasvanu kuulebsõnaühendit lugema/kirjutamaõpetamine,
siis tekib kujut-lustesse pilt ruumist, kus lapsedistuvad
distsiplineeritult lauataga, täites päevade kaupatöövihikutes
ülesandeid.Lasteaias ei annaks selline õppi-mine tulemusi -
lasteaias toimubõppimine ja mäng käsikäes.
HELGI HABERvanemõpetajaMidrimaa lugemisringi juhendaja
Lasteaia peamine eesmärk on aidatakaasa lapse positiivse
enesehinnangukujunemisele. Positiivne enesehinnangkujuneb lapsel,
kes lasteaias hästihakkama saab, Määrav roll kaõppimise
alusoskustel, mis kujunevadlapse esimesel kümnel eluaastaltajude,
kujutluste, mälu ja mõtlemisearengu tulemusena. Mil määral ja
kuikiiresti need psüühilised protsessidarenevad, sõltub peale
lapseindividuaalsete iseärasuste veelsünnipärastest eeldustest ja
võimetest,ka kasvukeskkonnast. Arendavaskasvukeskkonnas
sõpradegamängides ja õppides saavutab lapskoolivalmiduse.Lugemine,
kirjutamine ja arvutamineon ainult osa koolivalmidusest.
Oskusteiste laste ja täiskasvanutegasuhelda, oma muredest –
rõõmudesträäkida ja abi paluda on sageli uudekeskkonda minnes
olulisemgi kuikonkreetsed oskused. Juba oman-datud oskused annavad
lapselekooliminekuks kindlustunde.Riikliku alushariduse
raamõppe-kava järgi kooliminev laps
• eristab sõnas häälikuid• määrab häälikute järjekorra
sõnas• eristab lühikesi ja pikki
häälikuid sõnas• tunneb tähti, loeb mõned
sõnad kokku ja kasutab omategevuses (mängus) suurijoonistähti
lihtsamatesõnade ülesmärkimisel.
LUGEMISRING AITAB LASTEL KOOLIKS VALMISTUDA
Lasteaiaõpetaja püüab luuaheatahtlikku ja pingevaba
õhkkondanende oskuste omandamiseks. Kuidon lapsi, kes suudavad
pareminirealiseerida oma võimeid, oskusi jateadmisi väikeses
rühmas. Seetõttutegutseb Saue lasteaias kooliminevatelaste
lugemisring, kus korraga osaleb7-8 last. Väiksema arvu
lastegasuunab õpetaja iga lapse õppe-tegevuse aktiivse
osalemiseni.Rutiinne tegevus lapsi pikalt ei köida,õpetajal tuleb
olla loov ning pakkudalastele pidevalt midagi uut.
Lisakstraditsioonilistele õppevahenditele(Karu-aabits, töövihikud,
ladumis-aabits) kasutame lugemisringi tööspalju enda väljamõeldud
ja valmistatudmänge. Neid saab iga konkreetselapse vajadustele
-oskustele sobitadaning lapsed mängivad nendegameeleldi. (Mõnede
mängude kirjel-dused avanevad Saue lasteaia kodu-lehe
õppe-kasvatustöö lingil.) Kui lapsvajab tuge, peame otsima
talletegevusi, mis just talle huvi pakuvad jajust tema arengut
märkamatultsoodustavad. Niisugusele tegevuselevõiks last suunata
lisaks laste-aiaõpetajale ka lapsevanem. Lapsekõige väiksemaidki
edusamme tuleksmärgata ja tähtsustada. Lapsele tulekssisendada usku
oma võime-tesse,oluline koht on heatahtlikul jatunnustaval
sõnal.
Laste lugema õpetamisel on abikserinev metoodiline
kirjandus.Viimatiilmunud Karu-aabitsas(2004 H.Mänd, L.Kivi,
M.Roosleht) onarvestatud muudatustega last kooliksettevalmistava
tegevuse olemuses niilasteaias kui ka kooli õppekavas. Karu-aabits
on hea abiline nii lasteaiatöösõpetajale kui ka kodus
lapsevane-male. Viimastel aastatel on ilmunud kapalju erinevaid
töövihikuid, nendestpeaks lapsele leidma just temalesobiva,
jõukohase ja huvitava.Tähtede õppimiseks ei ole vaja alatiraamatust
“tähti taga ajada” võitöövihikuid täita. Tähe kuju võibkokku seada
ema nööbikarbist,käbidest ja okstest metsarajal,kivikestest
mererannal, takja-nuppudest kraavikaldal.Lugemisringi juhendajana
peantähtsaks koostööd rühmaõpetajategaja lapsevanematega, oluline
on nõupidada kolleegidega, seda ei tohikskarta.Sügisel koolitee
alustamine toob lapseellu niigi suuri muutusi. On väga hea,kui
suudame last aidata, et kooliteealgus oleks võimalikult sujuv.
Kuieeltöö lapse kooliminekuks on emal-isal ja õpetajal hästi
tehtud, hakkablaps lugema niikuinii.Lugemine on vahva, laps on
endaüle uhke, sest kooliskäimine ontema jaoks jõukohane ja
meeldiv.
-
16 13. mai 2006SPORT
28. ja 29. aprillil toimusidHispaanias, Reusis
Euroopa meistrivõistlusedmeie jaoks eksootilisel
spordialal -rulluisutamise
rühmakavades jakujundrulluisutamises.
PIRET RINKRulluisuklubi Rullest treener
EM oli traditsiooniliselt osavõtu-rohke, kohal oli ligi 1000
sportlast.Esindatud oli 9 riiki: Belgia,Hispaania, Holland,
Iisrael, Itaalia,Portugal, Prantsusmaa, Saksamaaja Eesti. Eestit
esindas20 sportlast rulluisuklubist Rullest.Saue linnast võttis
Euroopameistrivõistlustest osa TuulikiPoom, kes saavutas
nelja-liikmelise võistkonna kavaga“Ämblikud” 16 võistkonna
seasviienda koha.Esikolmikusse tulid Itaalia uisu-tajad, neljanda
koha saanudPrantsusmaale kaotati vaid 0,5punktiga.Rullesti
neljaliikmelise naiskonnakava hinded ulatusid 10 punktisüsteemis
8,1-ni.Hindamisest rulliluuisutamises:Kavade hinded otsustavad
tehni-line meisterlikkus, graatsia, liigu-tuste ilu, loovus,
väljendusrikkus jamuusikasse sulandumine. Kava
plussiks loetakse muusikalistkontseptsiooni ja ideed.
Erakordseltsuur tähtsus on aga koreograafialning oluline on see,
kuidas erinevadelemendid seostuvad sammudeabil ühtseks tervikuks.
Erinevaltüksiksõidust on rühmakavadestähtis ka grupi
sünkroonsus.
Tuuliki Poom (fotol all paremal) onrulliluuisutamisega
tegelenudkümme aastat ning osalenudEuroopa meistrivõistlustel
jaerinevatel rahvusvahelistelkarikavõistlustel Itaalias,Hispaanias,
Prantsusmaal,
SAUE LINNA RULLUISUTAJA OLI EUROOPAMEISTRIVÕISTLUSTEL EDUKAS
Saksamaal, Taanis, Hollandis jaBelgias.Alla 14-aastaste
kadettide klassissaavutasid Rullesti tüdrukudkavaga “Nahkhiired”
esikoha.Medalite arvestuses tuli Eestiüheksa riigi seas neljandaks,
meistettepoole tulid Itaalia, Hispaania,Saksamaa. Sellised
suuredrulluisuriigid nagu Prantsusmaa,Holland, Belgia, Portugal
jäidseekord sootuks medalita.Kes soovib selle huvitava jaomapärase
spordiala kohta rohkemteada saada, vaadakuhttp://www.rullest.ee
Foto Raniero Corbelletti
SAUEMEISTRIVÕISTLUSED
KIIRMALES
24.aprillile kavandatud Saue linnameistrivõistlused kiirmales
(ajakon-trolliga 15x15 min) lükkusid edasi 8.maile, kuna mitmed
turniirist osa-võtjad ei saanud pakiliste tööüles-annete tõttu
osaleda.8.mail toimunud Saue linna meistri-võistlsed kiirmales
(ajakontrolliga
15x15 min) kulgesid üsnagi pingeliseltja köitvalt. Võitja selgus
alles viimasesvoorus. Kaasakiskuva turniiri võitis 0,5punktilise
edumaaga teiste võistlejateees Jüri Nõmmsalu, kes kokkuvõtteskogus
4,5 punkti 6-st partiist. Seegaon tema Saue linna tsempion
kiirmales.Teist ja kolmandat kohta jäid võrdsetulemusega 4 punkti
jagama RaivoViidu ja Leo Tohver. Kuna omavahelisepartii võitis
Raivo Viidu, kuulus temaleteine koht. Neljas ja viies koht
läkssamuti jagamisle - Väino Lavonen ja
Allan Pihlak kogusid mõlemad võrdselt3 punkti.Omavahelise partii
võitis VäinoLavonen, seega temale 4.koht.Ülejäänud võistlejad
kogusid punktevähem.
VALJO RATTASEP,Saue Male-Kabeklubijuhatuse esimees
v
-
17 13. mai 2006SPORT
LINNAJUHID KOHTUSIDOLÜMPIAMEES
DIMITRI BOROVIKUGA
Linnavalitsuses käis külas üksrahvusvaheliselt tuntumaidsauelasi
– laskesuusatajate Eestikoondise liige DIMITRI BOROVIK.Olümpiamees
tänas Saue linnatoetuse eest, analüüsis möödunudhooaega ja rääkis
oma tuleviku-plaanidest. Kuigi olümpihooajal saavu-tatud tulemused
Dimitri Borovikku eirahuldanud, vaatab ta
tulevikkuoptimistlikult.Lõpetada ja tagasi tõmbuda ei
kavatse.Praegu on lühike puhkus, saab rohkemaega veeta perekonna
keskel.
Kodustel Euroopa Meistrivõis-tlustel kuulub Eesti
koondisesseteatavasti viis orienteerumis-klubi SAUE TAMMED
liiget.Täpsemalt öeldes kõik needorienteerujad, kes hiljutiVÕITSID
JÜRIÖÖ JOOKSUVIIENDAT KORDA JÄRJEST.
Lühiraja eeljooksust pääses edasikolm Saue klubi liiget,
finaalis niihästi ei läinud.
Kui orienteerumiseE M - v õ i s t l u s t esprindidistantsil
jõudisfinaali kolm Eestiorienteerujat, siislühirajal läbisid
kvalifi-katsioonijooksu edukaltkaks korda
rohkemeestlasi.Esmaspäeval Haanjas toimunudlühiraja eeljooksul
jõudsid 10 paremahulka Maret Vaher, Olle Kärner jasauelane Erkki
Aadli, edasipääsutagasid ka Markus Puusepp ning klubiSaue Tammed
liikmed Viivi-AnneSoots ja Marek Nõmm.Meestest oli Olle Kärneri
jooksebakindel ja 5,3 kmpikkuse raja esimesekolmandiku järel oli
taalles 20. kohal.Õnnestunum lõpuosalubas teisipäevaseksfinaaliks
siiski väljajoosta hea stardi-positsiooni.Sarnaselt temagakaotas
oma grupiparimale pooleteiseminutiga Erkki Aadli,kes lõpetas
kaheksan-da kohaga. „Pingu-tasin lõpuni, et
ORIENTEERUMISKLUBI SAUE TAMMEDEUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTEL
finaalikoht ikka kindeloleks. Tehniliselt sujusjooks hästi,“
rõõmustas teistkorda täiskasvanute tiitli-võistlusel kaasa tegev
Aadli.Markus Puusepp ja MarekNõmm ei suutnud näidatasoovitud
jooksukiirust, kuideksimuste vältimine tagas
koha teise kümne keskel.15. koha saanud Puusepalt
oleksfinaalikoha võtnud vaid 8 sekunditnõrgem aeg, 16. koha
saanudNõmmel jäi varusekundeid 20.Viivi-Anne Soots tegi enam
kui3-minutilise vea, õnneks kulutasidkonkurendid aega veelgi rohkem
ja
teise eestlannana läks tafinaali 16. kohaga.Kolmandas kümnes
lõpetasnaistest veel klubi SaueTammed liige Kirti Rebane,
kes saavutas 21. koha. Meestest jäioma 23. kohaga
võimetekohasestresultaadist kaugele klubi SaueTammed liige Andreas
Kraas.Nii meestel kui naistel olid startijadjagatud kolme
kvalifikatsioonigruppi,koha finaalis tagas jõudmine omaseeljooksus
17 parema hulka. Kokkuosales lühiraja kvalifikatsioonis 97naist ja
119 meest.
Finaalis kahjuks Saue klubi liikmetelnii hästi ei läinud ja
nende kohad jäidkolmandasse kümnesse.Loodame, et nendelgi
võistlustelveel ees olevatel distantsidel jõu-avad sauelased
paremate hulka.
Tulemused on saadavalveebilehel www.eoc2006.ee.
-
18 13. mai 2006
PAIGALDAME TV ANTENNEHinnad soodsad, garantii
Tel: 55 693 858
VÕTAME MÜÜKIkortereid, maju, krunte
SAUELKONSULKONSULKONSULKONSULKONSULTTTTTAAAAATSIOON TTSIOON TTSIOON
TTSIOON TTSIOON TASUTASUTASUTASUTASUTA!A!A!A!A!
Tel: 6700 055, 529 1109 Anne [email protected],
Tallinn-Nõmme, Jaama 14
Kõikide meie bKõikide meie bKõikide meie bKõikide meie bKõikide
meie bürürürürüroo klientide voo klientide voo klientide voo
klientide voo klientide vahel tahel tahel tahel tahel
toimuboimuboimuboimuboimubKAKS KORDA AASTAS ÕNNELOOS!
OtsimeTÖÖLIST
LIIKLUSKORRALDUSEBRIGAADI
kellel peaksid kindlasti olemaB-kategooria juhiload.
Kontaktandmed:OÜ RoadservicePärnasalu 23
76505 Saue, Harjumaa
Kontaktisik: Timo Vares,53 488 175
AS Kaventannab üürile
tootmis-ja laopindasid SauelSooja tn. 5, suletud
territooriumil
30 m2 ja 60 m2, (või 90 m2) h-2,7m I korrus50 m2, h-2,9 m, I
korrus77 m2, h-4,2 m, I korrus
94 m2, h-4.2 m, I korrus, omaette hoone120 m2, h-2,5m, I korrus
ja
140 m2, h-2,8 m, II korrus, omaette hoonesasfalteeritud, suletud
plats,3000 m2
INFO 501 1134
MÜÜA LÕHUTUD
küttepuud(50cm, lepp)
Hind kooskohaletoomisega -
400 kr/ m3
Info telefonidel:775 2018, 51 91 8165
Wavin Estonia OÜvõtab tööle
tõstukijuht / laotöötajaTöökoht Sauel
Kontakt:Joel MeresmaaTel: 6 709 663
e-mail: [email protected]
OÜ Kalsepvõtab tööle
VEOAUTOJUHIja
TEEHÖÖVLI-JUHI
Tel: 506 7491
Müüa 2-toaline korter(üldpind 42,0 m2) Sauel
otse omanikult.Hind 950 000.-
Küsi julgelt lisainfottelefonil 56211364
Otsitakse Sauelinglise keeleeraõpetajat
Tund 2-3 korda nädalas.Kontakt: 512 5553
Firma Sauel otsib0,5 kohagakoristajat
Kontakt: 679 0888512 5553
OÜ Roadservice võtab töölehaljastustöölisi ja
liikluskorraldustöölisiVajalik B-kategooria juhiluba
Tel: 53 488 175
REKLAAM / TEATED
TÄHELEPANU MUUSIKASÕBRAD!
SAUE MUUSIKAKOOL võtab vastu2006/2007 õppeaastal uusi
õpilasi.
Saue Muusikakool asub Saue Gümnaasiumis,Nurmesalu 9
Meil saab õppida klaverit, viiulit, kannelt, kitarri,
flööti,saksofoni, klarnetit, trompetit, trombooni, tuubat,
akordioni,löökpille ja basskitarri.
Oodatud on lapsed vanuses 7-12 aastat.Sisseastumiskatsete
konsultatsioonid toimuvad
29. ja 31. mail, kell 17.00 – 19.00 ruumides 118,
119Konsultatsiooniks palume lapsel ettevalmistada üks laul,mida ta
saab õpetajatele laulda.Konsultatsioon on soovituslik, sest laps ja
lapsevanemsaavad tutvuda sisse-astumiskatsete nõuetega.
Sisseastumiskatsed toimuvad1. ja 2. juunil, kell 17.00 –
19.00
NB! 29. ja 31. mail kell 17.00 – 19.00 ruumis 108registreerime 5
- 7 aasta-seid lapsi Saue Muusika-kooliettevalmistusklassi.29. ja
31. mail kell 17.00-19.00 ruumis 108 võtamevastu dokumente pop-jazz
osakonnas õppidasoovivatelt õpilastelt. Eeldame vähemalt
muusikakoolialgastme programmi lõpetamist tõendavat tunnistust –
s.oIV klassi lõputunnistust.
Informatsioon tel: 6 596 054
!!!!!!!!!!!!!!
-
19 13. mai 2006
Orbis Groupi kuuluv Orbis Eesti OÜ on
telekommunikatsiooniseadmete ja nendekomponentide,
tööstuselektroonika, mõõte- ning kalibreerimissüsteemide tootmiseja
müügiga tegelev rahvusvaheline ettevõte, mis loodi 1998.
aastal.
Orbis Eesti OÜ ootab oma meeskonda suvepuhkuste
perioodiks(juuni-august) töötajaid järgmistele ametikohtadele :
ühenduskaablite operaatorTöö sisuks on ühenduskaablite ja
moodulite koostamine vastavalt kliendispetsifikatsioonile. Tükitöö,
väljaõpe kohapeal.
testsüsteemide monteerijaTöö sisuks on elektrooniliste
testsüsteemide kokkupanek, samuti elektroonilisteja
elektromehaaniliste sõlmede montaazh.Väljaõpe kohapeal, kasuks
tuleb varasem elektritööde kogemus.
Info: Asko Kaldas , tel. 651 54 40 , e-mail:
[email protected],Sirvi Allas, tel. 651 54 47, e-mail
[email protected]õi tulla aadressil Kasesalu 24 , Saue , 76
505
Statistikaamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalas
tegutsevvalitsusasutus. Oleme peamine riikliku statistika tegija
Eestis jaEuroopa statistikasüsteemi osa. Korraldame riiklikke
statistilisivaatlusi, koordineerime riiklikku statistikat
keskkonna-, rahvastiku-,sotsiaal- ja majandusvaldkonnas
OTSIME OMA MEESKONDAKÜSITLEJAIDHarjumaale ja Tallinna
Tööülesanne! koguda andmeid eraisikutelt statistiliste vaatluste
ja
uuringute tarbeks
Nõudmised kandidaadile ! kesk-, kutse- või kõrgharidus! hea
eesti keele ja keskmine vene keele oskus! arvuti kasutamise oskus
(MS Word, Excel)! hea suhtlemis- ja eneseväljendusoskus!
kohusetundlikkus, ausus! kõrge pingetaluvus! B-kategooria juhiluba
ja isikliku sõiduauto olemasolu
Omalt poolt pakume ! nüüdisaegseid töövahendeid! iseseisvat
otsustamist tööaja üle! töötulemustest sõltuvat tasu! isikliku
sõiduautoga tehtud ametisõitude kulude hüvitamist! väljaõpet ja
täiendkoolitusi
LisainfoTööleasumise aeg: soovitavalt 22.05.2006Töö on
töölepingu alusel.Info telefonil: 6259 194 (Heleriin Sits,
personalispetsialist)
Kandideerimiseks palume saata avaldus ja CV kas e-posti
[email protected] või postiga
Statistikaamet, Endla 15, Tallinn 15174
Ele Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle
Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu
StuudioEle Ilu Stuudio
KOSMEETIKMANIKÜÜRPEDIKÜÜR
Avatud E-R 10-18, L 10-14Tel 711 16 34, GSM 534 89 016
KÕRVARÕNGAAUGUDKÜÜNETEHNIKSOLAARIUM 6,5 kw
Pärnasalu 11 (Arco Transport’i hoone,endise juuksuri –
kullassepa ruumides)
http://www.netvision.eee-post: [email protected]
MÜÜGILKINKE-
KAARDID
Guinot HYDRADERMIE näohooldus
Keila Tarbijate Ühistu kutsub“Saue Kaubakeskusesse” tööle
MÜÜJAID, PAGARIABI,TRANSPORTTÖÖLISE,
ABITÖÖLISE (puhkuste asendaja)
Eeldame:! suhtlemisvalmidust klientidega! ausust ja täpsust!
kohusetundlikkust
Info kaupluses või telef. 678 1579
Pakume:! täistööaega! põhipalk+preemia! vahetustega tööd
""""""""""Plekk-Liisu Rattapood võtab tööle
MEHAANIK-MÜÜJANõutav:• tehniline taip• ausus• töötahe Kasuks
tuleb:• B-kat juhiluba
Plekk-Liisu RattapoodTelefon: 6700 116
e-mail: [email protected]
Pakume:• mitmekülgset tööd• konkurentsivõimelist palka• täis-,
või osaline tööaeg
Väljaõpe kohapealsobib ka õpilastelesuvehooajaks
Henri‘s Grupp OÜAedadega tegelev firma Sauel võtab tööle
metalli-japuidutöö kogemustega kohusetundlikketöömehiTelefon:+372
56 65 2396, +372 529 1779e-post: [email protected]
LILLEKAUPLUSAvatud E-L 10-19, P 10-18(Kütise 2a, rattapoe
kõrval)Müügil lõikelilled, potililled, amplid nii õuekui tuppa,
lilleseaded, pärjad, lillekimbud.Suur valik suvelillede taimi.
Info tel 670 3887, 56 48 2025
REKLAAM / TEATED
-
20 13. mai 2006
v
Väljaandja: Saue LinnavalitsusTule 7, Saue 76505
Telefon: 679 0175, faks 679 0193
SAUE SÕNA
www.saue.eee-post: [email protected]
Toimetaja: Peeter EelsaareKujundus: H2M Projekt
Trükk: Rebellis, tiraaz: 1750
REKLAAM / TEATED