Vormistamise_juhend

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR

ÜLIÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE JA

VORMISTAMINE

Metoodiline juhend

Muudetud 20.02.2011 kooli nimetus

Tallinn 2010

SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE OLEMUS JA EESMÄRGID ...................................................... 4

1.1. Kirjalike tööde väikevormid .................................................................................. 4 1.1.1. Referaat ja essee, portfoolio, arvamustöö, üliõpilase koostatud retsensioon 4 1.1.2. Praktikaaruanne ............................................................................................. 6 1.1.3. Ainetöö .......................................................................................................... 6

1.2. Kursusetöö, lõputöö ja magistritöö ........................................................................ 7 1.3. Autori vastutus ....................................................................................................... 7

2. UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE ................................................................................... 9 2.1. Teema valik ........................................................................................................... 9

2.1.1. Praktiline uurimus ............................................................................................. 10 2.1.2. Praktiline lahendus ............................................................................................ 11 2.1.3. Teoreetiline uurimus .......................................................................................... 12

2.2. Teemaprojekti koostamine ja juhendaja valik ..................................................... 12 2.3. Kirjanduse valik ja analüüs ................................................................................. 13 2.4. Töö koostisosad ................................................................................................... 14

2.4.1. Resümee ...................................................................................................... 14 2.4.2. Sissejuhatus ................................................................................................. 15 2.4.3. Töö sisuline osa ........................................................................................... 15 2.4.4. Kokkuvõte ................................................................................................... 17

2.5. Töö keel ............................................................................................................... 17 3. TÖÖ VORMISTAMINE ............................................................................................. 18

3.1. Vormistamise üldnõuded ..................................................................................... 18 3.1.1. Tiitelleht ja sisukord .................................................................................... 19 3.1.2. Pealkirjad ..................................................................................................... 19 3.1.3. Loetelud ....................................................................................................... 20 3.1.4. Lühendid ja arvud ........................................................................................ 22 3.1.5. Tabelid ......................................................................................................... 23 3.1.6. Valemid ....................................................................................................... 24 3.1.7. Joonised ....................................................................................................... 25

3.2. Kasutatud allikmaterjalid ..................................................................................... 26 3.2.1. Raamatud ..................................................................................................... 27 3.2.2. Artiklid ja peatükid kogumikes ................................................................... 27 3.2.3. Intervjuud, konverentsimaterjalid, aruanded, arhiivimaterjalid .................. 29 3.2.4. Normatiivaktid ja kohtupraktika .................................................................. 29 3.2.5. Elektroonilised allikad ................................................................................. 30

3.3. Töös viitamine ..................................................................................................... 31 3.4. Töös lisade esitamine........................................................................................... 34

4. TÖÖDE ESITAMINE, RETSENSEERIMINE, EELKAITSMINE JA KAITSMINE 36 4.1 Tööde esitamine, retsenseerimine, eelkaitsmine ja kaitsmine ............................. 36

4.2. Kursuse-, lõpu- ja magistritöö retsenseerimine ............................................... 36 4.3. Kursuse-, lõpu- ja magistritöö kaitsmisele lubamine ...................................... 37 4.4. Tööde eelkaitsmine .......................................................................................... 37 4.5. Kursuse-, lõpu- ja magistritöö kaitsmine ......................................................... 37

KASUTATUD ALLIKMATERJALID ............................................................................... 39 Lisa 1. Kursusetöö teemaprojekti näidis ......................................................................... 40 Lisa 2. Lõputöö teemaprojekti näidis .............................................................................. 42 Lisa 3. Lõputöö tiitellehe näidis ...................................................................................... 44 Lisa 4. Lõputöö tiitellehe pöörde näidis .......................................................................... 45 Lisa 5. Sisukorra näidis ................................................................................................... 46

Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine

3

SISSEJUHATUS

Kõrghariduse omandamisel on lisaks ainete õppimisele oluline oskus saadud teadmisi ka

edasi arendada ehk iseseisvalt probleeme püstitada ja lahendada. Sellise oskuse

omandamiseks koostavad üliõpilased Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor (edaspidi EEK)

õpingute käigus erinevaid kirjalikke töid, mis annab kogemuse oma mõtteid loogiliselt ja

konkreetselt nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada. Kõigil kirjalikel töödel on täita

kindlad ülesanded üliõpilaste teadmiste, töökogemuste ja väljendusoskuse arendamisel.

Käesoleva juhendi koostamise eesmärk on anda üliõpilastele ülevaade, millised on

kirjalike tööde koostamise ja vormistamise nõuded EEK-s. Üliõpilaste kirjalikele töödele

esitatavad olulisemad nõuded on

uurimisprobleemi selge formuleerimine; uurimiseesmärgi täitmiseks sobiva metoodika ja empiirilise materjali valik; teemakohase erialakirjanduse läbitöötamine ja korrektne viitamine; töö tulemuste analüüsiv ja sünteesiv esitamine; oma panuse olemasolu ja selle selge väljatoomine; töö korrektne vormistamine.

Üliõpilastööde vormistamisel tuleb järgida kõiki kirjalike töödele üldkehtivaid nõudeid,

ennekõike viitamist teiste autorite töödele, töö sobivat ülesehitust ja korrektset vormistust.

Käesolevas juhendis on vormistamisjuhiste andmisel silmas peetud tekstitöötlusprogrammi

MS Word. Mõne teise tekstitöötlusprogrammi kasutamisel tuleb vormistus viia täpsesse

vastavusse käesoleva juhendi nõuetega.

Eriliigilistele kirjalikele töödele esitatavad täiendavad nõuded sisu ja vormistuse suhtes on

esitatud käesoleva juhendi lisadena ja juhenditena, mis asuvad EEK sisevõrgus.


4

1. ÜLIÕPILASTÖÖDE OLEMUS JA EESMÄRGID

Üliõpilase koostatavad üliõpilastööd on iseseisvad kirjalikud tööd. Üliõpilastöös rakendab

üliõpilane õppetegevuse käigus omandatud teadmisi, näitab õpitava aine ja eriala tundmist,

oskust lahendada teoreetilisi probleeme ning anda praktilisi soovitusi. Töö kirjutamisel on

üliõpilasel eesmärk

süstematiseerida, kinnistada ja laiendada oma teoreetilisi ja praktilisi teadmisi ning oskusi;

saada iseseisva uurimuse koostamise kogemusi; õppida otsima ja analüüsima erialast kirjandust; arendada iseseisva töö tegemise oskusi ja harjumusi; üldistada praktika käigus saadud kogemusi ja kasutada teoreetilisi teadmisi

praktilises töös; õppida käsitletud erialasest probleemist kirjutama sisukalt ja kokkuvõtvalt.

Kirjalike tööde, eriti kursuse-, lõpu- ja magistritööde põhjal avardub üliõpilase silmaring,

tema orienteeritus erialal ning probleemide analüüsi ja üldistamise oskus.

EEKis tuleb üliõpilastel õppetöö käigus koostada erinevaid kirjalikke töid. Iga kirjalik töö

annab ja nõuab üliõpilaselt erinevaid oskusi ja pädevusi sõltuvalt töö liigist. Korralduslikud

nõuded ja tööde esitamise tähtajad määratakse kindlaks igal õppeaastal akadeemilises

kalendris ja õppetegevuste kalendris.

Lisaks eelmainitud üliõpilastöödele tuleb õppeaja vältel koostada ka mitmeid muid

kirjalikke töid (projekte, äriplaane, aruandeid jm). Nende koostamisel saab samuti

juhinduda käesolevast juhendist, kuid tuleb arvestada ka õppejõu esitatavaid konkreetseid

nõudeid. Nende tööde mahu ja ülesehituse nõuded täpsustab tavaliselt ainet õpetav õppe-

jõud esimeses loengus. Järgnevates alapeatükkides tutvustatakse ülevaatlikult peamisi

tööde liike.

1.1. Kirjalike tööde väikevormid

1.1.1. Referaat ja essee, portfoolio, arvamustöö, üliõpilase koostatud retsensioon

Referaat on konkreetse probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade, mille koostamisel

tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamine süvendab üliõpilase

oskust kasutada erialast kirjandust ja selles esitatud informatsioonist olulisim välja tuua.

Vajadusel võib võrrelda erinevate autorite seisukohti sama teema lõikes. Referaat ei eelda


5

uudsete seisukohtade väljatoomist, kuid nõutakse järelduste tegemist. Ülevaatlik referaat

kirjeldab probleemi ilma autori arvamusi lisamata, uurimuslikus referaadis esitab töö

kirjutaja oma arvamusi käsitletud probleemi kohta või kirjanduses esitatud seisukohtade

kohta oma analüüsi ja hinnangu. Referaadis tuleb kasutatud allikatele korrektselt viidata.

Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat, referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema

piires ning õppejõud määrab nõutava kirjanduse hulga ja referaadi mahu.

Essee on lühike vabas vormis teadusliku sisuga mõttearendus konkreetsel teemal, mis

käsitleb mingit probleemi või nähtust. Essee on teadustöö hierarhilises liigituses kõige

madalamal tasemel. Olulised on loov mõtlemine ja oma arvamuse esitamine. Kirjanduse

kasutamine ei ole kohustuslik. Juhul, kui kasutati teisi allikaid, tuleb neile korrektselt

viidata. Essee sisu ei ole rangelt piiritletud ja essee pikkuse määrab õppejõud. Tavaliselt on

essee pikkuseks mõni lehekülg.

Portfoolio on üha laiemat kasutust leidnud enesearengut kajastav õppetöö korraldamise ja

hindamise meetod. Portfoolio ehk õpimapp on materjalide kogum, mis esitatakse tööde

kogumikuna/mapina. Portfoolio sisu moodustavad tudengi poolt tehtud tööd, mis

võimaldavad tal esile tuua oma oskused, kogemused ja tugevad küljed.

Portfoolios/õpimapis sisalduvad tööd kirjeldavad eelkõige teadmisi ja oskusi, mida

üliõpilane on õpingute käigus omandanud. Portfoolio koostamise juhendid on antud

täpsetes tööjuhendites (VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord,

aineprogrammid jne).

Arvamustöö on üliõpilase iseseisev töö, mille üliõpilane koostab õppejõu antud juhtumi-

kirjelduse, organisatsioonikirjelduse või muu etteantud materjali põhjal. Arvamustöö peab

sisaldama üliõpilase arutelu õppejõu esitatud märksõnade või küsimuste põhjal ning

üliõpilase oma arvamust analüüsitava teema/valdkonna kohta. Õppejõu soovil võib

arvamustööl olla lisanõudeid (ettepanekute tegemine, SWOT-analüüs jne), mis on välja

toodud õppejõu poolt antavas arvamustöö kirjutamise juhendis. Töö koostamisel kasutatud

allikatele tuleb viidata juhul, kui neid on töös refereeritud või tsiteeritud, allikmaterjalina

tuleb viidata ka õppejõu antud allikmaterjalile (kirjeldusele).

Üliõpilase koostatav retsensioon on käesoleva juhendi mõistes üliõpilase poolt kellegi teise

üliõpilase kirjalikule tööle antav argumenteeritud kirjalik hinnang või arvamus töös

püstitatud eesmärkide ja uurimisülesannete täitmise, argumentide, faktide ja allik-


6

materjalide kasutamise ning vormistuslikele ja muudele üldnõuetele vastavuse kohta.

Üliõpilase koostatava ainetöö retsensiooni vorm on toodud ainetöö juhendis.

1.1.2. Praktikaaruanne

Praktikaruanne on kirjalikus vormis ülevaade praktika käigus täidetud ülesannetest ning

praktika vastavusest püstitatud eesmärgile. Praktikaaruande piisav maht on orienteeruvalt

15 lehekülge (lisadeta). Kursusetöö ja lõputöö praktika kohta täidetakse praktika

aruandeleht (blankett EEK sisevõrgus), mis esitatakse põhitöö lisana kursusetöö või

lõputöö koosseisus. Praktikaaruandele esitatavad sisulised ja ülesehituslikud nõuded on

määratud erinevate praktikajuhenditega. Käesolevas juhendis kirjeldatakse vaid praktika-

aruande vormistamise nõudeid (2. peatükis).

1.1.3. Ainetöö

Ainetöö on referatiivne analüütilise suunitlusega töö ühes erialaga seotud õppeaines või

eriala toetavas baasaines teatud teemal. Ainetöö kirjutamine toimub grupijuhendamisel ühe

õppejõu ja õppeaine valdkonnas, ainetööd ei kaitsta avalikult. Ainetöö koostamisel peab

kasutama teatud arvu eesti- ja võõrkeelseid materjale eri allikatest ja võib lisaks kasutada

uuritava probleemi kohta avaldatud empiiriliste uurimuste tulemusi. Nõudmised ja

võimalused ainetöö koostamisel sõltuvad vastavast erialaga seotud õppeainest ja võivad

erialati erineda – ajakava, teemad, nõudmised allikmaterjalide suhtes ja muud juhised saab

üliõpilane grupijuhendajalt juhendamisseminarides. Kokkuvõttes peab üliõpilane ainetöö

koostamisel lisaks üldistele iseseisva töö kirjutamise kogemustele omandama oskuse

otsida erialast eesti- ja võõrkeelset materjali eri allikatest (trükiväljaannetest, elektroonilistest andmebaasidest, Internetist ja mujalt);

töötada erialaste materjalidega ja esitada korrektses teaduskeeles sisukaid võrdlusi ja hinnanguid eri autorite teoreetilistest käsitlustest ja empiirilistest tulemustest;

viidata töö kirjutamisel kasutatud allikatele ning esitada kõik kasutatud allikmaterjalid vastavalt nõuetele.

Ainetöö piisav maht on orienteeruvalt 15 lehekülge, ainetöö ei tohi muutuda liiga

laialivalguvaks ja üldsõnaliseks, pigem tuleb kirjutada vähem, aga süvendatult. Ainetööle

esitatavad täpsemad sisu nõuded on kirjeldatud ainetöö juhendis.


7

1.2. Kursusetöö, lõputöö ja magistritöö

Kursusetöö on õpitava eriala teatud praktilise või teoreetilise probleemi käsitlemine, milles

kasutatakse erialast kirjandust ja muid andmeid koos oma seisukohtade ja järelduste

esitamisega. Kursusetöö kirjutamine toimub õppejõu juhendamisel ning töö nõutav pikkus

on 25–30 lehekülge (ilma tiitellehe ja lisadeta) ja see peab sisaldama 2–3 peatükki.

Kursusetöö koosseisu kuulub lisas esitatav kursusetöö praktika aruandeleht.

Lõputöö on juhendaja suunamisel kirjutatav üliõpilase iseseisev teaduslik uurimus, milles

käsitletakse aktuaalset teoreetilist või praktilist erialast probleemi. Lõputöö pikkuseks on

40–50 lehekülge (ilma tiitellehe ja lisadeta) ja see peab sisaldama 2–3 peatükki. Lõputöö

koosseisu kuulub lisas esitatav lõputöö praktika aruandeleht.

Magistritöö on juhendaja suunamisel kirjutatav iseseisev uurimus- või arendustöö, milles

autor käsitleb ja lahendab terviklikult aktuaalset ja uudset teoreetilis-praktilist probleemi.

Magistritöö kirjutamise eesmärk on teadus- ja arendustöö metodoloogia ning metoodika

rakendamisega lahendada valitud valdkonna olulisi probleeme magistrikraadi väärival

tasemel. Magistritöö pikkuseks on 50–60 lehekülge (tiitellehe ja lisadeta) ja see peab

sisaldama 3–4 peatükki.

Kursuse-, lõpu- ja magistritöid kaitstakse avalikel sessioonidel. Kursuse-, lõpu- ja

magistritöödel on ainult üks autor. Kursuse-, lõpu- ja magistritööde kui uurimuste

koostamisest räägitakse pikemalt käesoleva juhendi 3. peatükis.

1.3. Autori vastutus

Autor vastutab oma kirjaliku töö sisu, õigekirja ja vormistamise eest ainuisikuliselt. Autor

on kohustatud viitama kõigile töö koostamisel kasutatud teiste autorite töödele. Samuti

peavad olema viidatud teiste autorite põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja

mujalt pärinevad andmed. Ühtlasi tuleb autoril vajadusel viidata ka iseenda varem

koostatud töödele. Kui autor kasutab oma kirjalikus töös allikaid, mis ei ole avalikult

kättesaadavad, peab ta olema valmis neid materjale töö kaitsmisel esitama.

Üliõpilane töö autorina vastutab ainuisikuliselt selle eest, et töö on vastavuses eetika

põhimõtetega ning autoriõiguse, konfidentsiaalsuse ja andmekaitse nõuetega ning

kooskõlas Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seaduste ning muude õigusaktidega.


8

Loomevargus (plagiaat) on teiste autorite kirjutiste, nende osade või neis sisalduvate

lausete, seisukohtade või uurimustulemuste esitamine oma kirjaliku tööna või selle osana

nii, et teiste autorite esitatud on nõuetekohase akadeemilise viitamiseta omistatud suures

osas kirjaliku töö autorile. Siia kuuluvad muuhulgas kõik kirjalikud tööd, mis kas täielikult

või valdavas ja töö sisu seisukohalt olulises osas ei ole töö autorina esineva isiku

koostatud.

Lõplikult valminud töö tiitellehe pöördel asuva autorideklaratsiooni (lisa 4) kinnitab

üliõpilane töö paberversioonis oma allkirjaga. Sellega kinnitab üliõpilane, et ta on oma töö

teinud iseseisvalt ja on teiste autorite seisukohtadele viidanud.


9

2. UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE

Käesolevas peatükis keskendutakse ennekõike kursuse-, lõpu- ja magistritöö koostamisele,

muud kirjalikud tööd võivad ülesehituselt ja sisulistelt nõuetelt olla erineva ja/või

lihtsustatud struktuuriga. Kõigi kirjalike tööde koostamisel EEK-s peab üliõpilane töö

vormistamisel järgima käesolevat kirjalike tööde juhendit. Töö sisu peab vastama vastava

kirjaliku töö (näiteks praktikaaruande) juhendile.

Sisulistel kaalutlustel kasutatakse edaspidi nii kursuse-, lõpu- kui ka magistritöö kohta

mõistet „uurimus”. Uurimuse iseseisval koostamisel omandab üliõpilane oskusi ja

kogemusi kirjaliku töö koostamiseks ning selle korrektseks vormistamiseks. Siia alla

kuuluvad oskused, kuidas formuleerida ja piiritleda uurimisprobleemi, püstitada selge

uurimiseesmärk ning sellest tulenevad uurimisülesanded, valida nende täitmiseks sobiv

uurimismetoodika ja vajadusel empiiriline materjal, töötada teemakohase erialakirjandu-

sega ning leida vastuseid töös püstitatud uurimisülesannetele, analüüsida ja üldistada

uurimistulemusi.

Erandid töö struktuuri või kasutatavate allikmaterjalide suhtes tuleb kooskõlastada

juhendajaga ja kinnitada instituudis, ära märkida teemaprojektis ja töö sissejuhatuses.

2.1. Teema valik

Esimene samm uurimuse kavandamisel ja koostamisel on läbi mõelda, millisel teemal

soovitakse uurimust kirjutada. Üliõpilastel on kirjaliku uurimuse teema valikul soovitatav

silmas pidada

teema aktuaalsust ja uudsust, rakendusuuringu puhul teema olulisust uuritava organisatsiooni jaoks;

teema konkreetsust ja piiritletust; võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes; võimalusi erialakirjanduse ja empiirilise informatsiooni hankimiseks; oma huvi ja võimeid.

EEKis võib uurimus olla teoreetilist või praktilist laadi, viimasel juhul on tegu kas

praktilise lahenduse väljatöötamise või iseseisva uurimuse läbiviimisega, kuid kõikide

uurimusliikide puhul peab töös olema esitatud sisukas teoreetiline baas. Teema

kooskõlastatakse juhendajaga.


10

2.1.1. Praktiline uurimus

Praktilise uurimuse puhul on tegemist empiirilise uurimustööga, mille käigus kogutakse

küsimustike, intervjuude või vaatlustega andmeid selleks, et välja selgitada mõnda fakti.

Praktiline uurimus eeldab valitud teemal iseseisvalt empiirilise uurimuse läbiviimist, kus

autor kogub sobivate andmekogumismeetodite abil süstemaatiliselt materjali (fakte).

Autori eesmärk võib olla selgitada välja probleeme, kontrollida mingeid hüpoteese kui ka

saadud tulemuste põhjal pakkuda ettepanekuid ja lahendusi. Uurimuseks vajalike materja-

lide kogumise meetodid on erinevad – need sõltuvad uurija eesmärgist ja valimist –, kuid

peamise meetodina kasutatakse vaatlust, vestlust, küsitlust, ankeetvaatlust, dokumentaal-

vaatlust (asutuste ja ettevõtete eeskirjad, juhendid jms) ja muid sarnaseid meetodeid.

Seega sõltuvalt üliõpilase erialast võivad empiirilise uurimuse puhul valimi objektideks

olla nii mingi asutuse, ettevõtte töötajad kui ka asutus(t)e dokumendid, sest praktiline

uurimus ei piirne ainult eeltoodud kolme esimese vaatlusmeetodiga. Praktilise uurimuse

otstarve on alati seotud praktilise vajadusega ja sageli on otstarbekas siduda uurimuse läbi-

viimine praktikaga. Teemat valides peab kirjutaja selgitama uurimuse teoreetilisi lähtekohti

ning põhjendama selle vajadust ja otstarbekust.

Empiirilise töö struktuur: Sissejuhatuses tuleb selgelt välja tuua, mida uuritakse. Esitada nii töö üldine kui ka

spetsiifiline põhjendus, selgitades valitud teema olulisust ning seda, millist probleemi töö tulemusena saadud faktide teadasaamine lahendada aitab. Uurimuse autori eesmärgi esitamisel tuleb välja tuua, mida tahetakse teada saada.

Teoreetilises peatükis tuleb selgitada, kas sarnaseid hüpoteese või probleeme on varem uuritud, kuidas on mõõdetavaid omadusi varem määratletud, mida on leitud varasemates uuringutes. Juhul kui varasemad uuringud puuduvad, tuleb kirjeldada töös esitatud hüpoteesiga seonduvat standardit või teoreetilist käsitlust.

Meetodi peatükis tuleb põhjendada valitud mõõtvahendi otstarbekust ning esitada mõõtvahendi, uuritavate objektide ja vajadusel ka uurimisprotseduuri kirjeldused.

Tulemuste ja järelduste peatükis esitatakse andmeanalüüsi numbrilised tulemused ning neist tulenevad sisulised järeldused.

Arutelu ja ettepanekute osa tekib eelkõige oma uuringutulemuste võrdlemisest varasemate uuringute tulemustega ning see peaks kajastama järgmisi valdkondi: kas hüpotees leidis kinnitust ja kas uurimisülesanne sai täidetud, kas uuringu tulemused on kooskõlas varasemate uuringute tulemustega ja millised on sellest tulenevad järeldused, millised on läbiviidud uurimuse puudused ja kuidas neid edasistes uurimustes vältida. Lisaks tuleb esitada ettepanekud uuritud probleemi lahendamiseks või probleemi leevendamiseks; vajadusel ka uuringu jätkamise ja edasiarendamise võimalused ning selle praktilise rakendamise võimalused ja piirid.


11

2.1.2. Praktiline lahendus

Praktiline lahendus tähendab originaalse, mingis ettevõttes, asutuses või igapäevaelus

praktiliselt kasutatava lahenduse väljatöötamist. Uurimuse peamiseks empiirilise materjali

kogumise meetodiks on enda ja teiste praktilise töökogemuse analüüsimine ja üldistamine

ning valmislahenduse kohta tagasiside hankimine ja töötlemine. Praktiliseks lahenduseks

võib olla näiteks didaktilise õppematerjali koostamine, tarkvaralahenduse väljatöötamine ja

juurutamine, äri-, disaini- jm sarnase projekti läbiviimine. Praktilise lahenduse põhjal

uurimuse koostamisel on huvitav praktika sidumine teooriaga, kuid oluline on kirjutamisel

hoida teadustööle sobivat stiili. Kursuse-, lõpu- või magistritööks ei piisa ainuüksi loodud

praktilise lahenduse esitamisest, vaid töös tuleb eelkõige selgitada lahenduseni jõudmise

viise, alternatiive, kaasnevat teooriat jne ning lahendus esitatakse töö lisana.

Praktilise lahenduse väljatöötamisele suunatud töö struktuur: Sissejuhatuses tuleb selgelt välja tuua, mida uuritakse. Esitada nii töö üldine kui ka

spetsiifiline põhjendus, selgitades valitud teema olulisust üldiselt ja konkreetses ettevõttes ning millist probleemi lahenduse väljatöötamine leevendab. Uurimuse autori eesmärgi esitamisel tuleb välja tuua, mis antud töö tulemusena peaks valmima. Praktilise lahenduse väljatöötamisel hüpoteese ei püstitata, küll aga võib töö autor lisada uuringu lahenduse väljatöötamiseks püstitatud ülesanded

Teoreetilises peatükis esitab töö autor kokkuvõtte sellest, kuidas mingit protseduuri või tegevust tehakse, millised on selle head küljed ja puudused ning teiste võimalike lahenduste võrdluse. Antud peatükis võib kasutada eelnevate empiiriliste uuringute tulemusi, näiteks senise lahenduse heade külgede ja puuduste väljaselgitamiseks tehtud uuringu kokkuvõtet. Lisaks tuleb täpselt kirjeldada lahenduse väljatöötamise protsessi.

Meetodi peatükis tuleb põhjendada valitud meetodite ja/või vahendite otstarbekust ning näidata, mille poolest on autori pakutud lahendus originaalne või tõhusam senistest lahendustest.

Järelduste peatükis käsitletakse seda, milline võiks olla parem viis asju teha. Tehakse ettepanekuid esitatud lahenduse sobivuse kontrollimiseks. Soovi korral võib siit edasi autor alustada järgmist uurimistööd.

Tulemuste peatükis esitatakse tulemus, milleks praktilise lahenduse korral on lahendus ise, mis esitatakse töö lisana.

Praktilise lahenduse väljatöötamine kirjaliku töö puhul lõppeb väljatöötatud lahenduse

kirjeldusega. Praktilise lahenduse kirjeldus on töö kohustuslik osa, kuid selle sobivuse

hindamine ja praktilise lahenduse rakendamine sõltub töö mahust ning püstitatud

eesmärkidest.


12

2.1.3. Teoreetiline uurimus

Teoreetiline uurimus nõuab mingi valdkonna teoreetiliste probleemide selgitamist,

võrdlemist, analüüsimist ja edasiarendamist. Seega teoreetilise uurimuse korral peab autor

leidma uuritavas valdkonnas uue vaatenurga või seni uurimata osa (liigendus, jaotised).

See võib seisneda näiteks eri autorite arvamuste (teooriate) vastandamises ja võrdlemises

koos oma seisukoha ja hinnangu esitamisega ning läbitöötatud materjalidele tuginedes

üldistuste, järelduste või rakenduslike ettepanekute tegemises jms.

Ei piisa vaid eri kirjandusallikate refereerimisest, autor peab lisama selge teaduspõhise

oma arutelu koos uuenduslike ettepanekutega uuritavas teemas.

2.2. Teemaprojekti koostamine ja juhendaja valik

Kursuse-, lõpu ja magistritöö puhul koostatakse valitud teemal esmalt teemaprojekt,

mahuga kuni kaks lehekülge, mis sisaldab järgmisi punkte:

1) Teemaprojektis sõnastatakse uurimuse konkreetne pealkiri, mis kujuneb kavandatava töö teemast ja uurimuse laadist. Seda on soovitatav teha võimalikult spetsiifiliselt ja detailselt, et pealkiri annaks täpselt edasi töö sisu. Pealkiri tuleneb autori püstitatud eesmärgist. Uurimuse läbiviimisel konkreetses ettevõttes või ametiasutuses peab uuritava objekti nimi kajastuma töös.

2) Teema lühiiseloomustuses antakse lühiülevaade valitud teema kohta ning sõnastatakse töö kirjutaja eesmärk, milleni tahetakse jõuda või miks seda teemat oleks vaja käsitleda. Hea eesmärk kajastab seda, mis peaks uurimuse tulemusena valmima. Eesmärgi sõnastamisel võib abi olla järgmistest tegusõnade kasutamisest: näiteks autori eesmärk on analüüsida probleemi tekkepõhjusi, leida põhilised seaduspärasused, rakendada järgmisi teoreetilisi teadmisi. Kirjaliku töö koostamise eesmärgiks ei sobi lihtsalt teema uurimine, sest antud eesmärk täidetakse uurimustöö läbiviimise käigus igal juhul. Lühiiseloomustuses esitatakse veel ülevaade teema taustast. Näiteks kas seda on varasemalt uuritud ja milliseid seisukohti on avaldatud, kuidas on teemat või probleemi organisatsioonis varem käsitletud. Lisaks sellele võib üliõpilane praktilist uurimust sisaldava töö puhul tuua välja töö uurimisülesanded ja/või

hüpoteesid, mida asutakse kontrollima; praktilise lahenduse korral kirjutada lahti lahenduse kasutamisvõimalused ja

ulatuse; teoreetilise uurimuse korral märkida, mida lisab kavandatav töö selle teema kohta

ja mis on töö uudne panus. 3) Töö etappide loetelu esitatakse koos ajakavaga, kus autor toob välja, milliseid etappe

kavatsetakse töö kirjutamisel läbida ning milline on töö kirjutamise ajakava. Enamlevinud etapid on järgmised: kirjanduse otsimine, kirjanduse analüüs, uurimuse kavandamine ja läbiviimine, andmete töötlemine ja tõlgendamine,


13

töö kirjutamine vormistamine.

4) Uurimuse meetodite kirjelduses selgitatakse, milliseid vahendeid kasutatakse uurimuse kirjutaja eesmärkide saavutamiseks. Näiteks kasutatava küsimustiku kirjeldus, teoreeti-lise uurimuse puhul näiteks kirjanduse analüüs, kuidas andmeid kogutakse (näiteks posti või e-posti teel, kohapeal isiklikult küsimustikke jagades jne). Meetod ei ole töö iseseisev osa, vaid meetodi abil jõuab töö koostaja seatud eesmärgini, see peaks aitama leida vastust uurimisküsimustele või hüpoteesidele ning tulenema otseselt eesmärgist.

5) Uuritava objekti (empiirilise valimi) kirjeldus lisatakse projekti vaid praktilise uurimuse korral. Kirjeldatakse, kes või mis on uuritavaks objektiks (näiteks uuritavad isikud, dokumendid) ning kui suur on kavandatav valim.

6) Plaanitud kasutatava allikmaterjali loetelu, mis rajaneb esialgsel kirjandusega tutvumisel. Täpsem ülevaade tööst kirjandusega on toodud alapeatükis 3.3.

Teemaprojekti märgitakse ka töö liik, projekti esitaja andmed, juhendaja nimi ja projekti

koostamise kuupäev. Teemaprojektide näidised on toodud lisades 1 ja 2.

Teemaprojekti koostamise eesmärk on anda töö autorile süstematiseeritud ülevaade valitud

teemast, mõelda läbi teemapüstitus ja -käsitlus ning koostada uurimuse kavand. Uurimis-

projekt peab olema koostatud nii, et seda lugedes oleks võimalik saada lühiülevaade

valitud uurimisvaldkonnast, saada teada, mis on töö kirjutaja eesmärk ning kuidas ja mida

tehes kavatsetakse eesmärgini jõuda.

2.3. Kirjanduse valik ja analüüs

Töö koostamiseks vajaliku materjali leidmine, sellega töötamine ja analüüsimine on

üliõpilase iseseisev ülesanne, vastava oskuse arendamine on kõigi kirjalike tööde

koostamise üks eesmärke. Teema edukaks käsitlemiseks on vaja saada võimalikult

ulatuslik ülevaade antud teema varasematest käsitlustest. Teema kohta info otsimist tuleb

alustada uuematest õpikutest, käsiraamatutest ja viimase 2–3 aasta erialaste ajakirjade

artiklitest. Kirjanduse valikut hõlbustab raamatukogu kataloogide ja rahvusvaheliste

andmebaaside (näiteks EBSCO, ScienceDirect, CurrentContents) läbitöötamine. Kui

mõned olulised kirjandusallikad on leitud, tasub edasisi allikaid otsida juba olemasolevate

allikate kasutatud kirjanduse või viidete nimekirjadest.

Esialgne kirjandusega tutvumine toimub enne teemaprojekti koostamist, kirjanduse

otsingul tuleb tähelepanu pöörata võimalikult paljudele teemaga seotud allikatele. Samas

on vajalik esmane selekteerimine, mille aluseks on kirjanduse seostumine uurimuse

teemaga. Kirjanduse põhjalikum läbitöötamine ja analüüsimine toimub töö teoreetilise osa

kirjutamise käigus ja teemaprojektis toodud esialgne nimekiri võib täieneda.


14

Ainetöö puhul tuleb töö autoril kasutada vähemalt 10, kursusetöö puhul 15, lõputöö puhul

20 ja magistritöös vähemalt 30 kirjanduse allikat. Vähemalt 1/3 allikatest peavad olema

võõrkeelsed (eelkõige inglise, vene ja saksa keeles), venekeelsete tööde korral peab olema

vähemalt 1/3 ulatuses eestikeelseid allikaid. Töö keelt ei loeta võõrkeeleks. Niinimetatud

muid allikaid võib töös olla kuni 1/3 allikatest (internet, mitteteaduslikud allikad vms).

Õpikute kasutamine on aktsepteeritav põhimõistete selgitamiseks, kuid õpik ei tohi olla töö

põhiallikaks. Õpikuks loetakse õppetöös kasutatavaid materjale (EEK aineprogrammides

kirjas olevad põhiõpikud). Peamiselt tuleb töös kasutada usaldusväärseid allikaid.

Populaarteaduslike allikate kasutamine ei ole soovitatav, eriti töö põhiallikatena.

Internetiallikad liigitatakse usaldusväärseteks ning mitteusaldusväärseteks. Usaldusväärsed

allikad on ajalehtede või teadusajakirjade online-väljaanded, riigiasutuste, kohalike

omavalitsuste jms koduleheküljed, teadusväljaannete või artiklite terviktekstid ning teadus-

andmebaasid.

Töö iseseisvad osad on tiitelleht, eestikeelne resümee, võõrkeelne resümee, sisukord,

lühendid (vajaduse korral), sissejuhatus, töö sisuline osa (peatükkidena), kokkuvõte,

kasutatud ehk töös viidatud allikmaterjalid ja lisad. Järgnevalt selgitatakse sisuliste

tööosade kirjutamist, kõigi töö osade vormistusnõuded on esitatud 3. peatükis.

2.4. Töö koostisosad

2.4.1. Resümee

Resümee on töö lühiiseloomustus ja see esitatakse vaid kursuse-, lõpu- ja magistritöödes.

Resümee kujutab endast sissejuhatuse ja kokkuvõtte sünteesi, mis sisaldab

töö pealkirja täpset tõlget (võõrkeelse resümee puhul); töö aktuaalsuse põhjendust; püstitatud eesmärgi ja ülesannete kirjeldust; empiirilise uurimuse puhul valimi suurust ja kasutatud metoodika esitamist; ülevaadet saadud tulemustest, järeldustest, lahendustest, ettepanekutest, mis on

resümee peamine osa.

Seega peab resümee andma lugejale tööst üldistatud ja ammendava ülevaate, resümee maht

on 1000–1800 tähemärki (tühikutega). Võõrkeelne resümee esitatakse eestikeelse resümee

järel inglise, saksa või vene keeles ning see on täpne koopia eestikeelsest resümeest.


15

2.4.2. Sissejuhatus

Sissejuhatuse maht on kuni 1/10 töö põhiosa mahust (2–3 lehekülge). Sissejuhatus peab

sisaldama järgmisi teemasid:

teema valiku põhjendus, tuues oma sõnadega esile teema aktuaalsuse ja tähtsuse; töö kirjutaja eesmärk ja selle piiritlemine; uurimisobjekti kirjeldus, probleemistiku hetkeseis, uurimisülesanded ja/või

hüpoteesid.

Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele töö koostamisel ilmnenud asja-

oludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sõltuvalt töö liigist võivad

olla toodud näiteks empiirilise materjali usaldusväärsuse ja kättesaadavusega kaasnevad

probleemid, aga ka osutamine isikutele või institutsioonidele, kellelt on töö kirjutamisel abi

saadud. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendami-

sega, seda ei kuhjata üle arvudega, üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga

seonduvaid isiklikke motiive. Kui sisejuhatuses on kasutatud teiste autorite avaldatud

materjale, tuleb neile ka viidata.

2.4.3. Töö sisuline osa

Töö sisulises osas täidab üliõpilane töö sissejuhatavas osas püstitatud eesmärgi

saavutamiseks vajalikke uurimisülesandeid või uurib hüpoteeside paikapidavust. Probleemi

käsitlemisel tuleb liikuda üldisemalt, nagu teoreetilised lähteseisukohad ja uurimis-

metoodika, konkreetsele empiirilisele analüüsile. Kuigi üliõpilase uurimuse tulemuseks ei

ole tavaliselt fundamentaalsed uuendused vastaval erialal, peab igas töös olema selgesti

nähtav üliõpilase isiklik panus valitud probleemi käsitlemisel.

Töö reaalne kirjutamine algab teema lahtikirjutamisega ja töö teoreetilise osa koostami-

sega, mis teoreetilise töö puhul moodustabki töö sisu, kuid on kindel töö osa ka praktiliste

tööde puhul. Teoreetilises osas iseloomustatakse põhjalikult uuritavat objekti, analüüsi-

takse või võrreldakse eri käsitlusi või teooriaid. On väga oluline, et üliõpilane ei piirdu

teoreetilises tutvustuses vaid ühe autori seisukohtade refereerimise, lauskriitika või

ülistamisega, vaid leiaks argumentidele ka (teiste autorite) vastuargumente ning

analüüsiks, kas näiliselt positiivne protsess ei peida endas ka negatiivseid külgi (näiteks

negatiivseid tulemusi teistes valdkondades või pikemas perspektiivis) jne.


16

Selleks, et läbiviidav uurimus või praktiline töö vastaks töö kirjutaja eesmärgile ning aitaks

seda täita, on enne praktilise uurimuse läbiviimist või lahenduse pakkumist vaja põhjalikult

läbi mõelda kogu uurimusega seonduv temaatika ning uuringu läbiviimise skeem.

Praktilisel uurimusel põhinevas töös peavad lisaks teoreetilisele osale olema tutvustatud

kõik uurimuse osad – uurimuse käik, andmete kogumine ja töötlemine, kusjuures

meetodite ja/või vahendite valik peab olema põhjendatud. Uurimuse tulemustele peab

autor andma tõlgenduse ja esitama oma eesmärkidest lähtuvad järeldused.

Andmetöötlusliku rõhuasetusega töödes ei ole vaja ära tuua kasutatud meetodite (näiteks

korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi) kirjeldusi.

Praktilise lahenduse väljatöötamisel peab töö kirjutaja kirjeldama praktilise lahenduse

teoreetilist baasi, kirjeldama täpselt lahenduse väljatöötamise protsessi, põhjendama

valitud meetodite ja/või vahendite otstarbekust ning näitama, mille poolest on tema

pakutud lahendus originaalne. Töö peab võimalusel sisaldama näiteid ja selgitusi välja-

töötatud lahenduse rakendamisest ja võrdlust teiste sarnaste lahendustega. Kindlasti peab

autor hankima tagasisidet ja hinnanguid oma lahenduse rakendajatelt ning saadud infot

töös analüüsima.

Teoreetilise uurimuse puhul peab autor selgitama, võrdlema, analüüsima või edasi

arendama mingi valdkonna teoreetilist probleemi. Autoril tuleb uuritavas valdkonnas leida

uus vaatenurk või seni uurimata osa ning töö sisus tuleb selgelt esile tuua, milles seisneb

tema originaalne idee ja milline on uurimuse teaduslik panus. Teoreetiline osa on töö põhi-

osa ning selle otstarve on anda ammendav ülevaade valitud teema valdkonnast, st

probleemipüstitusest kuni potentsiaalsete lahendusvariantideni. Kui töö tulemina ei ole

võimalik välja tuua ühest lahendusvarianti, siis sel juhul tuleks välja tuua eri variantide

tugevad ja nõrgad küljed. Teoreetilise töö puhul on väga oluline loogilise liigenduse

järgimine ning probleemile süstemaatiliselt ja terviklikult lähenemine. Töö põhiosa

peatükid peavad olema sisuliselt järjestikku seotud ja moodustama käsitletavast

valdkonnast tervikliku ülevaate.

Töö sisulise osa struktuur peab olema tasakaalus, tuleb vältida nii üleliigendamist kui ka

liiga pikki liigendamata ja palju probleeme hõlmavaid tekstiosi. Ühe alapeatüki maht on

vähemalt üks lehekülg.


17

2.4.4. Kokkuvõte

Kokkuvõttes esitatakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele ning esitatakse

saadud tulemused ja püstitatud ülesannete lahendusvõimalused. Kokkuvõtte peamised

ülesanded on

esitada lühidalt töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud;

tuua välja töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused ja arendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid.

Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes,

mida töö varasemates osades ei ole käsitletud. Siin peab selgelt välja tulema üliõpilase oma

panus töö sissejuhatavas osas püstitatud eesmärgi ja uurimisülesannete täitmisel. Kokku-

võte ei ole töö eelnevate osade tekstilõikude mehaaniline kokkutõstmine, vaid pigem kõige

olulisema kokkuvõtlik ja selgepiiriline esitamine. Kokkuvõtte maht on umbes 5–10% töö

sisulise osa mahust.

2.5. Töö keel

EEK üliõpilaste kirjalike tööde keeleks on õppekeel. Erandjuhtudel võib töö olla kirjutatud

muus keeles, kuid sel juhul tuleb see eelnevalt kooskõlastada õppeosakonnaga. Töö

koostamisel tuleb vältida kõne- ja konspektistiili ning tuleb kasutada kolmandat pööret (nt

„töö autor uuris“) või praktiliste lahenduste puhul esimest pööret (nt „mina uurisin“). Töö

keeleline stiil peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada

järgmisi üldiseid nõudeid:

töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline, tuleb hoiduda paljusõnalisusest, vältida sõnade ja lausete kordusi;

vältida võõrsõnadega liialdamist, hoiduda võõrkeele liigsest mõjust (näiteks inglise või vene keele pärane lauseehitus);

ühe ja sama teadusliku termini tähistamiseks kasutada kogu töös sama sõna, mitte otsida sünonüüme – see tagab selguse;

kirjutada nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; vältida slängi, ajakirjanduslike, populistlike, käibe- ja poeetiliste fraaside kasutamist,

samuti tuleb vältida (üli)emotsionaalsete omadussõnade tarvitamist nähtuste või protsesside iseloomustamisel (näiteks “...majanduslik olukord on lausa suurepärane”, “... hinnad tõusid maru kiiresti”, “…koguarv jätkab oma nukrat langemistendentsi”, “…väga huvitav lahendus“).

Teaduslikule tööle on iseloomulik ka erialaste terminite sisaldumine sõnavaras ning arvude, valemite, tabelite, arvjooniste ja muu taolise kasutamine teksti illustreerimiseks.


18

3. TÖÖ VORMISTAMINE

3.1. Vormistamise üldnõuded

Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele (v.a tiitelleht).

Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded:

Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakujuga Times New Roman ja tähesuurusega 10 punkti;

Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest;

Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm;

Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti.

Teksti vormistamisel kasutatakse töö põhiteksti trükkimisel kirjakuju Times New Roman

ja tähesuurust 12 punkti. Kaldkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite

esitamisel.

Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti trükkimisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud

loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet) ja

rööpjoondust, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel

tuleb kasutada poolitamist. Kasutatud allikmaterjalide loend esitatakse vasakjoondatult.

Tekstilõigud eraldatakse enne lõigu algust täiendava lõiguvahega 12 punkti (üks

tähekõrgus). Taandridu lõikude tähistamiseks ei kasutata. Ühtki töö osa ei ole soovitatav

alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. Allikmaterjalide loendi

vormistamisel eraldab kahte kirjet lõiguvahe suurusega 12 punkti (üks tähekõrgus).

Kursuse-, lõpu- ja magistritöö tööosade järjestus on järgmine:

1) tiitelleht; 2) resümee; 3) võõrkeelne resümee; 4) sisukord; 5) lühendid (vajaduse korral); 6) sissejuhatus; 7) sisu peatükkidena; 8) kokkuvõte; 9) kasutatud allikmaterjalid; 10) lisad.


19

EEK-s esitatakse praktikaaruanded, ainetööd ning kursuse-, lõpu- ja magistritööd nii

elektroonselt sisevõrgus kui ka köidetult paberkandjal, täpsemad nõuded on toodud

käesoleva juhendi 4. peatükis.

3.1.1. Tiitelleht ja sisukord

Tiitellehele tuleb märkida

1) kõrgkooli ja instituudi nimi ning eriala nimetus (kui eriala on valitud); 2) autori ees- ja perekonnanimi; 3) referaadi, essee, ainetöö ja äriplaani korral õppegrupp (autori nime alla); 4) töö pealkiri ja töö liik (nt praktikaaruanne, ainetöö, kursusetöö, lõputöö, magistritöö); 5) juhendaja kutse (prof, dots), nimi ja akadeemiline kraad; 6) töö esitamise koht ja aasta.

Kõik tiitellehe elemendid, v.a juhendaja andmed, paigutatakse lehel keskele ja

vormindatakse kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5. Töö pealkiri vormistatakse paksus

kirjas (Bold) suurtähtedega, kirjasuurusega 14 punkti. Juhendaja andmed paigutatakse

paremjoondusega ja sobiva vahega pealkirja ja töö liigi alla. Praktikaaruannetes märgitakse

juhendajaks nii koolipoolne kui ka ettevõttepoolne juhendaja. Tiitelehe näidis on toodud

lisas 3. Lõplikult valminud töö trükiversioonis kinnitab üliõpilane tiitellehe pöördel asuva

autorideklaratsiooni (näidis on toodud lisas 4) oma allkirjaga, elektroonses versioonis ei

ole allkiri vajalik.

Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute jaotiste täielikud pealkirjad koos lehekülje-

numbritega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja lisa alguslehekülje

number. Sisukorras kasutatakse kirjasuurust 12 punkti, 1,0-kordse reavahega, sisukorras ei

kasutata poolpaksu ega kaldkirja. Sisukorra näidis on toodud lisas 5.

3.1.2. Pealkirjad

Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide ja

alapunktide pealkirjad väiketähtedega. Kõik peatükid, alapeatükid ja alapunktid nummer-

datakse hierarhiliselt araabia numbritega, alustades ühest, vastavalt kehtivale peatükile ja

alapeatükkidele. Pealkirjade vormistamisel peab järgima järgmisi nõudeid:

Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva. Pealkirjad esitatakse poolpaksus kirjas (Bold), kirjasuurusega 12 punkti. Iga pealkirja

ees on täiendav lõiguvahe 24 punkti. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata, erandiks on mitmest lausest koosnev

pealkiri.


20

Näide:

2. PERSONALI VÄRBAMISE ARENGUSUUNAD

2.1. Tänapäevased personali värbamise meetodid Eestis

2.1.1. Meetod A

Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sisse-

juhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Resümee, sisukorra, sissejuhatuse,

kokkuvõtte ja kasutatud allikmaterjalide ette numbrit ei kirjutata. Kõik pealkirjad peavad

olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused.

Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav.

3.1.3. Loetelud

Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu

punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Kui kas või üks loetelu punktidest sisaldab

koma(sid), tuleb eraldusmärgina kasutada semikoolonit. Järjekorda tähistatakse ümar-

sulgudega varustatud numbrite või tähtedega.

Näide:

Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa.

või

Tootmisprotsessi sisendid on 1) töö, 2) kapital, 3) maa.

Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga

lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende

järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad

mitmest lausest. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja laused

eraldatakse üksteisest semikooloniga.


21

Näide:

Turule pääsemine on lihtne järgmistel juhtudel: 1) turg on piisavalt suur; 2) positsioon sobib täpselt sellele firmale.

Kui kas või üks loetelu punktidest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg järjekorra-

numbri järel punktiga. Kui mõni loetelu punkt sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse

üldisema loetelu punktide järjekorda tingimata numbritega, alluva loetelu punkte aga

tähtedega (koos suluga).

Näide:

Teooria all mõistetakse definitsioonide, eelduste ja hüpoteeside süsteemi. Teooriaid võib jaotada järgmiselt: 1. Klassifitseerivad teooriad selgitavad majanduslikke realiteete mõistete defineerimise

kaudu. 2. Nomoloogilised teooriad on suunatud protsesside sisemiste seaduspärasuste

avastamisele. 3. Otsustusteooriad käsitlevad teatud inimkäitumise viise. Sealjuures võib neid jagada a) deskriptiivseteks; b) preskriptiivseteks.

Muudel juhtudel võib järjekorra tähistuse (numbrid või tähed) ära jätta või asendada mõtte-

kriipsuga (kui loetelu punktid on eelneva teksti otsene jätk) või mõne muu tähistusega.

Näide:

Suhtlusaspektid võib jagada järgmiste dimensioonide vahel: distants suhtlejate vahel; suhtluse modaalne hoiakuline mõõde; suhtluse aktiivsus, intensiivsus.

või

Bürokraatiale iseloomulikud tunnused on – isiklik vabadus; – kindla teenistushierarhia olemasolu; – selgelt määratletud teenistuslik kompetents.

või

Käitumusliku hindamisskaala meetodite alaliikidena leiavad rakendamist käitumisootuste skaala meetod; käitumisvaatluste skaala meetod; kontrollväidete meetod; ühesuunaliste käitumisviiside meetod.


22

Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu, ning

jälgida, et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Kogu töö

ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude stiilide

kasutamist.

Loetelude viitamisel tuleb tähele panna, et kui soovitakse viidata tervet loetelu, tuleb viide

märkida vahetult enne loetelu algust. Kui aga viidatakse loetelu ühte elementi, märgitakse

viide vastava elemendi järele.

Näide:

Uuritava probleemi piiritlemisviis mõjutab (Ghauri & Grønhaug, 2002: 38)

- uurimisplaani valimit, - mõõtmisi, - andmete kogumist, - valimit, - andmeanalüüsi ja - soovitusi.

Töö peatükke ja muid osasid ei sobi lõpetada loeteluga. Igasugusele loetelule tuleb anda

hinnang või lähem selgitus.

3.1.4. Lühendid ja arvud

Lühenditest on kirjalikes töödes soovitatav kasutada ainult üldlevinud sõnade ja

mõõtühikute lühendeid, näiteks nr, vt, lk – selliste lühendite järel punkti ei esitata.

Nimelühendite kasutamisel tuleks nime esmakordsel kasutamisel kirjutada välja täispikk

nimi ning lisada edaspidi kasutatav lühend selle järele sulgudesse, näiteks sisemajanduse

kogutoodang (SKT). Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole

üldiselt tavaks pruukida (näiteks USA, ÜRO, WTO jt). Kui töös esineb vähemtuntud

lühendeid korduvalt, näiteks infotehnoloogiaalastes töödes, siis on mõttekas kõik lühendid

esitada eraldi lehel sisukorra järel. Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö

ulatuses kinni pidada. Pealkirjades lühendeid ei kasutata.

Ühekohalised arvud (0–9) kirjutatakse tekstis sõnadega, suuremad arvud ja murrud

kirjutatakse numbritega, näiteks kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. Kui aga

ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse see numbriga. Kõik

mõõtühikud kirjutatakse mõõtarvust lahku, erand on protsendimärk. Rahaliste näitajate

puhul esitatakse arvudes kaks kohta pärast koma, protsendiliste näitajate puhul enamasti


23

üks koht pärast koma. Aastaarvud tuleks alati esitada arvuliselt, mitte “käesoleval aastal”,

“möödunud aastal” jne. Suured numbrid kirjutatakse tuhandeliste kaupa, näiteks 1000,

10 000, 100 000.

3.1.5. Tabelid

Tabeleid kasutatakse arvulise materjali süstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks. Töö

põhiosa ei tohi sisaldada suuri, üle üheleheküljelisi tabeleid töötlemata arvmaterjaliga

(näiteks bilanss), vaid need pannakse enamasti lisasse. Kõik töös esinevad tabelid

nummerdatakse araabia numbritega läbivalt kogu töö ulatuses (lihtnumeratsioon). Teksti

paigutatavad tabelid peavad kandma nende sisu ammendavalt lahtimõtestavat ja

võimalikult lakoonilist pealkirja. Kirjaliku töö ükski peatükk ega muu osa ei tohi alata ega

lõppeda tabeliga. Iga tabel peab olema viidatud enne tabeli esitamist või tehtud eelnevalt

lühike sissejuhatus tabelis toodud andmetele. Selleks kasutatakse

otsest viitamist (alljärgnev tabel 2 iseloomustab ...); kaudset viitamist ning sel juhul märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number

(tabel 2).

Pärast sellist viidet tuleb töös esimesel võimalusel esitada tabel ning pikema kommentaari

võib esitada pärast tabelit. Kui soovitakse hiljem tähelepanu juhtida töös eespool asetsevale

tabelile, siis tuleb kasutada kaudset viitamist, tuues ära ka leheküljenumbri, kus see tabel

asub.

Tabeli pealkiri joondatakse vasakule, selle ette kirjutatakse sõna “Tabel” koos tabeli

numbriga (poolpaksus kirjas) ning pärast tühikut järgneb tabeli pealkiri tavalises kirjas

kirjasuurusega 12 punkti reavahega 1,5. Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tekst

ja arvud tabelis esitatakse kirjasuurusega 12 punkti, kuid reavahega 1,0 ja tabel paiguta-

takse lehe keskele. Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, soovitatavalt ka esimesel

veerul. Veergude pealkirjastamisel tuleb vältida üldisi sõnu nagu näiteks “liik”, “nimetus”.

Näiteks ei kasutata väljendit “Ettevõtte nimetus”, vaid “Ettevõte”, mitte “Näitaja nimetus”,

vaid “Näitaja” jne. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Samuti ei soovitata ilma erilise

vajaduseta kasutada veergu “jrk nr”.


24

Näide:

Tabel 2. Töötajate jaotus valimis brutopalga järgi

Kui kõigi tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse

see ära tabeli pealkirja järel sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need

vastavate veergude või ridade nimetuste juures kas sulgudes või eraldades nad eelnevast

tekstist komaga. Kui tabelis kasutatakse lühendeid, kirjutatakse tabeli alla väikeses kirjas

(Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) märkused.

Näide:

Märkused: r – korrelatsioon; SKT – sisemajanduse kogutoodang.

Tabeli koostamisel kasutatud andmete kohta, mida ei ole kogunud autor ise, peab esitama

vastavad allikad väikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) tabeli

all. Kui tegemist on autori arvutustega, tulebki nii märkida.

Näide:

Allikas: Eesti piirkondlik … 2001: 17–19, 44–49.

või

Allikas: Eesti Statistika … 2002: 27; autori arvutused.

3.1.6. Valemid

Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees

omaette reale viimata, kuid ükski lause või lõik ei alga ega lõpe valemiga. Võrdust ja

võrratust väljendavad avaldised esitatakse tavaliselt omaette real. Valemid ja nendes

kasutatud sümbolid järgnevas tekstis kirjutatakse kaldkirjas kirjasuurusega 12 punkti.

Brutopalk (kr) SagedusSuhteline sagedus

Kumulatiivne sagedus

kuni 5000 52 17% 52 5000–7000 54 17% 106 7000–9000 49 16% 155 9000–11 000 56 18% 211 11 000–13 000 46 15% 257 13 000–15 000 55 18% 312 KOKKU 312 100% 312


25

Valemite vormistamisel kasutatakse valemiredaktorit (valemite vormistamiseks

programmis MS Word kasutatakse Microsoft Equation 3.0). Kogu töö ulatuses järgitakse

valemite ühtset kirjutusviisi. Vältida tuleb definitsioonide esitamist valemi kujul ja

valemite esitamist tekstina. Kui töös on mitu valemit, tuleb need nummerdada. Valemi

number paigutatakse valemiga samale reale (soovitatavalt paremale) sulgudesse. Valemites

ei tooda mõõtühikuid, need esitatakse kasutatud sümbolite seletustes.

Valemi sümbolite seletus algab sõnaga “kus” (ilma järgneva koolonita) ning seletused

kirjutatakse ülevaatlikkuse mõttes üksteise alla. Igas uues valemis selgitatakse ainult

esmakordselt esinevaid tähistusi.

Näide:

Tarbimise eelarvepiirang avaldub valemiga

n

iii cxp

1, (1)

kus pi – hüvise hind (kr),

xi – hüvise kogus (tk),

n – hüviste arv,

c – tarbimiseelarve (kr).

3.1.7. Joonised

Joonisteks nimetatakse kõiki töös sisalduvaid illustratsioone, olgu need siis diagrammid,

graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod. Igal joonisel peab olema

allkiri, mis joonisel kujutatut lakooniliselt sõnastab. Joonise allkiri märgitakse joonise alla,

joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sõna “Joonis” koos joonise numbriga

(poolpaksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri tavalises kirjas kirjasuurusega

12 punkti reavahega 1,5. Joonise ja allkirja vahele ei jäeta tühja rida. Tekst ja arvud

joonisel tuleb esitada kirjasuurusega 12 punkti reavahega 1,0 ja joonis tuleb paigutada lehe

keskele.

Joonist kujundades tuleks silmas pidada, et seal olev informatsioon oleks selgesti eristatav

ning jälgitav, kasutades selleks kohaseid tähistusviise, kuid ei soovitata kasutada tausta-

värve. Tuleks veenduda, et arvutis värviliselt nähtav joonis on must-valges trükivariandis

sama eristumistasemega. Kõik üliõpilastöödes esitatud tabelid ja joonised peaksid

võimaluse korral vastama üliõpilastööde vormistamise nõuetele, seda ka juhul, kui nende


26

algne loomine toimus väljaspool MS Wordi keskkonda. Eriti tuleb seda tähele panna

programmis MS Excel loodud jooniste ületõstmisel, kus vaikimisi on sageli kasutusel

teised kirjastiilid ja kirjasuurused.

Näide:

LÄBIPÕLEMISE ALASKAALA

Ke

skm

ine

läb

ipõ

lem

ise

tase

20

25

30

35

40

45

50

55

isiklikust tööst klientidest

JUUKSUR

ADMINISTRAATOR

Joonis 3. Juuksurisalongi töötajate keskmine läbipõlemise tase alaskaalade lõikes.

Igale joonisele tuleb töö tekstis viidata enne joonist, pärast joonist võib esitada pikema

kommentaari. Analoogiliselt tabeliga tuleb vajadusel märkida ka joonise allikas.

3.2. Kasutatud allikmaterjalid

Iga uurimus on üliõpilase looming, kuid kõik teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad

olema tekstis viidatud (tsiteeritud või refereeritud) ning vastavad materjalid allik-

materjalide nimekirja bibliograafiliste kirjetena lisatud. Nimekirja lisatakse kõik

materjalid, millele üliõpilane tekstis viitab (või mida kasutab). Allikmaterjalide loetelu

esitatakse nummerdatult tähestikulises järjekorras autorite perekonnanimede järgi, mitme

autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui ühelt autorilt on töös

kasutatud mitut allikat, siis järjestatakse need allikmaterjalide nimekirjas ilmumisaastate

järgi, alustades varasemast. Kui samal aastal on ilmunud ühelt autorilt mitu väljaannet, siis

kasutatud allikmaterjalides järjestatakse need töös kasutamise järjekorras, märkides

järjestust väljendava tähe aastaarvu järele.


27

Näide:

Alas, R., 2002a. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim.

Alas, R., 2002b. Muudatuste juhtimine. Tallinn: Külim.

3.2.1. Raamatud

Raamatud lisatakse allikmaterjalide nimekirja järgmisel põhimõttel: perekonnanimi

(-nimed), eesnime esitäht (esitähed), väljaandeaasta, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui

raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga, viimane autor &-märgiga.

Pealkirjades lühendeid ei kasutata, autorita raamatute puhul esitatakse autori nime asemel

raamatu pealkiri.

Näide:

Alas, R., 2002. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim.

Gibbs., J. T. & Huang, L. N., 1991. Children of color: Psychological interventions with minority youth. San Francisco: Jossey-Bass.

Karu, S., 2000. Rahakäibe juhtimine, I osa. Tartu: Rafiko.

Vadi, M., 1995. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Eesti majandusülevaade 1997–1999. 1999. Tallinn: OÜ Leo Express.

Tõlgitud raamatu puhul sisalduvad bibliograafilises kirjes andmed originaali autori ja

väljaandmisaasta ning tõlke väljaandmisaja kohta järgmisel põhimõttel: originaali

autor(id), originaaliaasta/tõlke väljaandmisaasta; pealkiri tõlke keeles; tõlke ilmumiskoht,

kirjastus.

Näide:

Ghauri, P. & Grønhaug, K., 2002/2004. Äriuuringute meetodid. Tallinn: Külim.

3.2.2. Artiklid ja peatükid kogumikes

Artikli bibliokirje koosneb kahest osast: esimene osa sisaldab andmeid artikli kohta ning

teine infot väljaandja kohta. Autorita artiklite puhul esitatakse autori nime asemel artikli

pealkiri. Kui tegemist on artikli või peatükiga kogumikus, siis esitatakse kirje järgmisel

põhimõttel: artikli autor, artikli või kogumiku ilmumisaasta, artikli pealkiri, kogumiku

nimetus, trükk, köide, ilmumiskoht, väljaandja, kasutatud artikli leheküljenumbrid. Kui


28

kogumikul on koostaja või toimetaja, siis tema nimi või nende nimed lisatakse kogumiku

nimetusele, eraldades see punktiga.

Näide:

Ivanova, N., 1995. Eesti pankade tegevuse uued põhisuunad. Majandusteadus ja majandusharidus Eesti Vabariigis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. 57–58. Kokkota, R., 2002. Regionaalse ebavõrdsuse probleemid ja trendid Euroopa Liidus. Euroopa Liiduga liitumise mõju Eesti majanduspoliitikale. X teadus- ja koolituskonverentsi ettekandeartiklid. Tallinn: Mattimar. 312–319. Raus, T. & Trasberg, V., 2003. Regionaalsed tuluerisused. Eesti regionaalarengu sotsiaalmajanduslik käsitlus. Vastutav toimetaja Kaldaru, H. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 283–303.

Kui tegemist on ajakirjaartikliga, siis esitatakse bibliograafiline kirje põhimõttel: artikli

autor, ajakirja ilmumisaeg, artikli pealkiri, ajakirja nimetus, numeratsioon, kasutatud artikli

leheküljenumbrid.

Näide:

Agell, S. A., 1994. Swedish evidence on the efficiency wage hypothesis. Labour Economics, 1(2), 129–150.

Lauri, M., 1999. Majanduse kiire areng kasvatab tööpuudust. Ärielu, 7, 38–40.

Parts, E., 1995. Välisinvesteeringud maailmamajanduses. Eesti Välismajanduse Teataja, 8, 56–59.

Straszewich, L., 1987. Growth Problems in the Light of the Year 2000. GeoJournal, 1(3), 15–20.

Ajalehtedest artiklite kasutamisel lisatakse kuupäev, muu on sarnane artikli kirjega: artikli

autor, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajalehe nimi, artikli ilmumise kuupäev, artikli

lehekülg. Kui ajaleht koosneb sektsioonidest, siis tuuakse ära ka sektsiooni number.

Näide:

Laidre, A., 2000. IT-investeeringute tasuvust saab mõõta. Äripäev, 31. jaanuar, 12.

New drug appears to apply cut risk of death from heart failure. 1993. The Washington Post, July 15, A12.


29

3.2.3. Intervjuud, konverentsimaterjalid, aruanded, arhiivimaterjalid

Töö koostamisel kasutatakse sageli ka teisi allikmaterjale: intervjuusid, dokumente,

aruandeid jms. Intervjuu kohta peavad kasutatud materjalide loetelus olema järgmised

andmed: intervjueeritava nimi ja amet (kui on), intervjueerimise aasta, intervjuu pealkiri

(kui on) ja tüüp (üleskirjutus või helisalvestis), intervjueerimise kuupäev ja koht.

Näide:

Õunapuu, T. (Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor prorektor), 2005. [Helisalvestis] (Autori intervjuu, 24. august 2005). Paide.

Haljaste, E. (TÜ kaubanduslaboratooriumi juhataja), 1981. Kaubandus-laboratooriumi lepingulised tööd. [V. Krinali üleskirjutus] (Intervjuu 18. aprill 1981). Tartu.

Konverentsimaterjalide puhul on vaja esitada autor, konverentsi materjali avaldamise

aasta, konverentsimaterjali täielik pealkiri, toimetaja või organisatsiooni nimi, konverentsi

täielik pealkiri, konverentsi koht, toimumise aeg, kirjastus ja kirjastamise koht.

Näide:

Brown, J., 2005. Evaluating surveys of transparent governance. In UNDESA, (United Nations Department of Economic and Social Affairs) 6th Global forum on reinventing government: towards participatory and transparent governance. Seoul, Republic of Korea 24-27 May 2005. United Nations: New York.

Kasutatud aruannete, dokumentide jms kohta on vaja loetelus ära märkida dokumendi

nimetus (koos ettevõtte nimetusega), dokumendi väljaandmise aeg (aasta või kuupäev).

Näide:

Hansapanga bilanss seisuga 01.01.2005. a.

OÜ Trükikoda 2004. aasta kasumiaruanne (03.03.2005).

Arhiivimaterjalide kasutamisel on vaja esitada järgmised andmed: arhiivi nimetus, fondi

(lühend f) number, nimistu (n) number, toimiku (t) number, lehe (l) number.

Näide:

EAA, f 250, n 3, t 15, l 24.

3.2.4. Normatiivaktid ja kohtupraktika

Normatiivaktide (seadused, määrused, kohtupraktika) puhul tuleb ära tuua akti nimetus,

akti vastuvõtnud organ (kui ei ole üheselt määratud akti liigiga), akti vastuvõtmise aeg,

allikas, kus akt on ametlikult avaldatud.


30

Näide:

Nimeseadus. 15. detsember 2004. RT I 2005, 1, 1.

Alaealiste komisjoni põhimäärus. VV 22. septembri 1998 määrus nr 208. RT I 1998, 85, 1391.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 1995 määrus nr III-2/1-72/95. RT III 1995, 17, 211.

Akti puhul peab alati ära näitama ka selle viimase ametliku muudatuste allika.

Näide:

Tarbijakaitseseadus. 11. veebruar 2004. RT I 2004, 13, 86; RT I 2004, 41, 278.

Töös on soovitatav kasutada seadusenimetuste lühendeid, seda eriti allika korduste ja väga

pikkade normatiivaktidest allikate nimetuste puhul. Seaduste nimetuste ametlikud lühendid

on kättesaadavad Justiitsministeeriumi koduleheküljel. Kohtupraktika puhul tuleb kasutada

samu reegleid, mis normatiivaktide puhul.

Näide:

Tallinna Linnakohtu 04.05.2004 otsus tsiviilasjas 2/4 321-2789/04. Tallinna Linnakohus.

Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi 21.11.1998 otsus kriminaalasjas III-1/1-87/98. 1998. Riigikohtu lahendid.

3.2.5. Elektroonilised allikad

Elektrooniliste allikate puhul tuleb ära tuua autori nimi, selle puudumisel organisatsiooni

nimi, kust viidatav materjal pärineb, aasta, artikli pealkiri, elektroonilise allika tüüp,

materjali täpne internetiaadress (pole vajalik CD-ROM-ide puhul), materjali kasutamise

kuupäev (pole vajalik CD-ROM-ide puhul).

Näide:

Estiko Plastar AS, 2003. Ettevõtte info. [Online] http://www.plastar.ee/ettevotteinfo.php [10.04.2003]

Houseman, S. N., 2002. Labor standards in alternative work arrangements. [CD-ROM] Wilson Business Abstracts.

Rahandusministeerium, 2004. Rahandusministeeriumi suvine majandus- ja eelarvetulude prognoos. [Online] http://www.fin.ee/failid/RM_suvise_prognoosi_seletus_30.07.200452.doc [30.07.2004]


31

Elektrooniliste allikate kasutamine on lubatav, kui allikas ei ole paberkandjal kättesaadav.

Kui elektroonilise allikana kasutatakse artikli veebiversiooni, siis lisatakse kasutatud

allikmaterjalide nimekirjas artikkel sarnaselt trükiväljaandega, mitte ei esitata interneti-

aadressi. Elektrooniliste allikatena ei ole lubatud kasutada anonüümseid materjale

(foorumid, artiklite kommentaarid jms), kasutada võib vaid allikaid, kus on võimalik

viidata autorile (korporatsioon, ettevõte, asutus, eraisik).

3.3. Töös viitamine

Põhinõue on, et viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud, kusjuures kõik

tekstis toodud viidatud materjalid peavad kirjetena sisalduma allikmaterjalides. Kõik

teistele autoritele kuuluvad seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm

esitatakse kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena.

Kellegi teise töö või seisukohtade esitamine enda omadena (plagiaat) on keelatud.

Plagiaadi ilmnemisel kõrvaldatakse üliõpilane kaitsmiselt ning tööd hinnatakse

“puudulikuga” ja/või üliõpilane eksmatrikuleeritakse koolist (vt EEK

õppekorralduseeskiri).

Tsitaat vastab täpselt originaalile nii sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide kui ka

eristuskirjade (sõrendused jm) suhtes ning see esitatakse jutumärkides. Tsitaati ei panda

sõnu juurde, autori mõtet muutvaid sõnu ei võeta välja. Tsitaadis ei tohi liita üheks lauseks

mitmest eri kohast võetud lausekatkeid. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid

jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata

täielikult, siis puuduv osa ehk väljajäetavad (autori arvates liigsed) lauseosad või sõnad

asendatakse kaldkriipsude vahel mõttepunktidega (/…/).

Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis kommenteerivat laadi ümber-

jutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viidata algallikale

või autorile. Autor annab teise autori töös esitatud seisukohti ja tema teksti teatavaid osi

edasi vabas vormis, oma sõnadega. Mõnikord võib refereering tugineda ka mitme autori eri

töödele. Sel juhul tuleb neile kõigile ka viidata. On vajalik, et refereeringuid täiendaks ka

uurimuse autori oma seisukoht refereeritavas küsimuses.

Kirjalikes töödes on lubatud kasutada ainult nimeviidet. Nimeviite kasutamisel esitatakse

viide ümarsulgudes ja viites tuuakse ära autor, materjali ilmumisaeg, raamatu puhul


32

viidatavate lehekülgede numbrid. Viites esitatakse autori perekonnanimi kas koos

eesnimega või ilma eesnimetäheta. Eesnimetäht või eesnimi on vajalik siis, kui viidatakse

sama perekonnanimega autoritele (näiteks Reiljan, J. ja Reiljan, E.). Konkreetne viidatav

lehekülg (leheküljed) allikast esitatakse pärast aastaarvu kooloni järel.

Näide:

Majandusteadust on defineeritud kui teadust, mis uurib inimese käitumist sõltuvana tema

eesmärgi ja võimaluste mittevastavusest (Arrak, 2000: 7).

Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti,

mitmelauselise refereeringu korral asub viide pärast viimast lauset lõpetavat punkti.

Näide:

Majandusteadust on defineeritud kui teadust, mis uurib inimese käitumist sõltuvana tema

eesmärgi ja võimaluste mittevastavusest (Vensel, 1979: 7). Samu aspekte on rõhutatud ka

majanduse üldteooria määratluses: ”Majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate

piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste

rahuldamiseks” (Arrak, 1991: 9). Lisaks toote eripärale, mis võib mõjutada toote tootmise

asukoha valikut, võib tootel esineda veel ka selliseid omadusi, mis sunnivad firmat valima

ka eriliste omadustega jaotuskanalit toodete müügiks. Näiteks võivad kõrgtehnoloogilised

tooted nõuda nii müügieelset kui -järgset teenindust, mida aga rahvusvahelised vahendajad

ei suuda tagada ning sellest tulenevalt on ettevõte sunnitud turule sisenemiseks valima

mõne hierarhilise sisenemismeetodi. (Hollensen, 2001: 237)

Kui viidatava autori nimi sisaldub juba töö kirjutaja enda lauses, siis autori nime viites ei

korrata, sel juhul on viide aastaarvule ja leheküljenumbri(te)le, mis paigutatakse kas autori

nime või autori nime sisaldava osalause järele.

Näide:

Arno Paju (1998: 18) arvamuse kohaselt on eluea pikenemine …

Arno Paju on märkinud (1998: 18), et eluea pikenemine …

Mitme autori korral esitatakse esimeses viites kõik autorid, hiljem esimese autori nimi ning

selle järel lühend “et al” (ld k et alia ‘ja teised’). Perekonnanimed esitatakse vastavalt

bibliograafilise kirje järjestusele.


33

Näide:

… 1926, mil Nõukogude Liidus (kuid mitte Eestis) toimus rahvaloendus (Coale, Anderson & Härm, 1999: 19).

hiljem

… mainitud rahvaloenduse andmetel… (Coale et al, 1999: 28).

Kui töö mõnes alapunktis refereeritakse teiste autorite käsitlust pikemalt, siis märgitakse

see asjaolu ära eelnevas lauses, kuid kogu alapunkti hõlmav refereering ei ole lubatud.

Näide:

Soome majanduse arengut aastatel 1860–1965 on põhjalikult käsitlenud Riitta Hjerppe ja Erkki Pihkala (1991: 21–46).

Kui ühelt autorilt on sama aasta jooksul ilmunud mitu teost, kasutatakse nimeviite puhul

järgnevas näites toodud tähistust.

Näide:

Kasutatud kirjanduses:

Talts, M. (2004, 5. november). Eesti esimene poolaasta Euroopa Liidus. Äripäev, lk 5–6.

Talts, M. (2004, 20. detsember). Koostöö võimalustest üle Atlandi ookeani. Äripäev, lk 7.

Viitamisel:

... (Talts, 2004a: 5–6)

... (Talts, 2004b: 7)

Tõlgitud raamatu puhul viidatakse originaali autorile ning originaali ja tõlke välja-

andmisajale.

Näide:

… (Ghauri & Grønhaug, 2002/2004: 54–55).

Esmaallika puudumisel võib kasutada ka teiste autorite viiteid (sekundaarseid viiteid),

mida autor ise lugenud ei ole, vaid need pärinevad kasutatud allikast. Sel juhul tuleb see

töös ära märkida, lisades teksti sees asetseva viite järgi sulgudesse sellekohase märke “cit”,


34

kusjuures kasutatud allikmaterjalide loetelus esitatakse sellisel juhul vaid kasutatud allikas,

järgneva näite puhul seega viide Tooman & Mae, 1999 kohta.

Näide:

… (Grönroos, 1990, cit Tooman & Mae, 1999).

Entsüklopeediale või sõnaraamatule viitamisel märgitakse teose nimi või lühend,

ilmumisaasta ja – kui viidatakse märksõnale – siis lühend sub.

Näide:

Majanduse sisevastuolude erakordne teravnemine... (EE 1992 sub majanduskriis).

Viidates normatiivaktidele, tuuakse ära viide akti konkreetsele sättele (paragrahv, lõige,

punkt), lehekülje märkimine ei ole vajalik.

Näide:

Tulumaksuseadus, § 26 lg 2.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasja nr II-2-781/1995 otsuse p 4.

Viidates dokumentidele, juhenditele jms, tuuakse ära vastava asutuse või ettevõtte nimi,

vastavalt võimalusele ilmumisaeg (info väljavõtmisaeg) ja leheküljed.

Näide:

…vastavalt kasumiaruandes toodud … (OÜ Trükikoda, 2004: 3).

Viidates elektroonilistele allikatele, järgitakse samu viitamisreegleid, mis muudelegi

allikatele viitamisel. Viites esitatakse autori perekonnanimi või asutuse, ettevõtte nimi,

materjali kasutamise kuupäev ja lehekülje numbrid (kui on).

Näide:

… vastavalt rahandusministeeriumi suvisele majandus- ja eelarvetulude prognoosile (Rahandusministeerium, 30.07.2004)

… vastavalt PRIA kliendiuurimusele (PRIA, 22.09.2005: 2–4).

3.4. Töös lisade esitamine

Lisad sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat, mahukat informatsiooni

(näiteks ettevõtte bilanss või kasumiaruanne). Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummer-


35

dada araabia numbritega vastavalt nende tekstis viitamise järjekorrale. Ainult ühe lisa

esitamisel lisa ei nummerdata. Lisa ülemisse paremasse nurka kirjutatakse poolpaksus

kirjas sõna „Lisa” ja lisa number. Lühendit “nr” lisa numbri ees ei kasutata, punktiga

eraldatult järgneb lisa pealkiri.

Õppekavadel, kus on ettenähtud kursusetöö praktika, tuleb kursusetöö praktika aruandeleht

esitada kursusetöö lisana 1.

Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära sisukorras. Kõikidele lisadele tuleb töös kindlasti

viidata. Nagu ka tabelite ja jooniste puhul, tuleb vältida töö sisuga nõrgalt seotud lisade

esitamist. Kui lisades esitatakse tabeleid või jooniseid, siis vormistatakse need igaüks

eraldi lisana ning vastavale tabelile või joonisele enam eraldi peal- või allkirja ei panda ega

ka nummerdata. Kui tabel jätkub mitmel leheküljel, kasutatakse veerunimede ülekandmist

(tabeli igal uuel leheküljel esitatakse veerunimed uuesti).

Kui uurimuse lisana esitatakse andmeid CD-l, disketil, brošüüris või mõnel muul

andmekandjal, mida ei saa töö failis elektroonselt esitada, siis kirjutatakse andmekandja

välisküljele töö autori nimi, töö pealkiri, töö liik ning lisa pealkiri. Andmekandja esitatakse

uurimuse tagakaane siseküljele kinnitatud taskus või ümbrikus. Kõigi töö juurde kuuluvate,

kuid elektroonilises failis mitteesitatud lisade kohta tuuakse töös ühel eraldi leheküljel

vastavate lisade numbrid ja pealkirjad. Kõikide lisade numbrid ja pealkirjad esitatakse

kindlasti sisukorras sarnaselt elektrooniliselt failis olemasolevate lisadega.


36

4. TÖÖDE ESITAMINE, RETSENSEERIMINE, EELKAITSMINE JA

KAITSMINE

4.1 Tööde esitamine, retsenseerimine, eelkaitsmine ja kaitsmine

EEK-s on kohustuslik esitada praktikaaruanded, kursuse-, lõpu- ja magistritööd

elektroonselt üliõpilaste sisevõrgus, vastavalt akadeemilise ja õppetegevuste kalendri täht-

päevadele ja õppeosakonna juhenditele. Lisaks sellele on kohustuslik tööd paberkandjal

esitada järgmiste nõuete kohaselt:

1) kursusetöö esitatakse ühes eksemplaris köidetult (spiraal-, kamm- või kõvaköide) õppekeskusesse kolme päeva jooksul alates akadeemilises kalendris nõutud töö elektrooniliselt esitamise tähtpäevast;

2) lõputöö esitatakse kahes eksemplaris köidetult (vähemalt üks kõvaköites, teine spiraal- või kammköites) õppekeskusesse kolme päeva jooksul alates akadeemilises kalendris nõutud töö elektrooniliselt esitamise tähtpäevast;

3) magistritöö esitatakse kahes eksemplaris köidetult (vähemalt üks kõvaköites, teine spiraal- või kammköites) õppekeskusesse kolme päeva jooksul alates akadeemilises kalendris nõutud töö elektrooniliselt esitamise tähtpäevast.

Töö loetakse õigel ajal esitatuks, kui see on määratud ajal ja nõuetele vastavalt esitatud

üliõpilaste sisevõrgus. Elektroonselt ja paberkandjal esitatavad tööd peavad olema

identsed, kuid kõiki töid hinnatakse ja retsenseeritakse elektroonse versiooni põhjal. Teiste

kirjalike tööde esitamise korra määrab õppeaine raames õppejõud või vastava töö kooli-

poolne juhendaja (koolipoolsed juhendajad).

4.2. Kursuse-, lõpu- ja magistritöö retsenseerimine

Retsensioon on uurimuse kriitiline analüüs ning argumenteeritud hinnang sellele. Pärast

kursuse-, lõpu- ja magistritöö esitamist ning enne selle kaitsmist esitatakse tööd retsensen-

dile hinnangu andmiseks. Retsenseerimisel arvestatakse järgmiste punktidega:

1) töö vastavus teemale; 2) töö vastavus eesmärgile; 3) töö teema aktuaalsus, originaalsus ja praktilisus; 4) töö peatükkide sisukus, üldistuse aste; 5) mõõtvahendi ja andmeanalüüsi meetodi kohasus eesmärgile, uurimisülesandele,

hüpoteesile; 6) järelduste põhjendatus, uudsus ja rakendatavus; 7) ettepanekute originaalsus, konkreetsus, vastavus uurimusele ja organisatsioonile,

realistlikkus, rakendatavus;


37

8) kirjanduse ja muude allikmaterjalide piisavus, tänapäevasus, asjakohasus ning usaldusväärsus;

9) töö struktuuri loogilisus; 10) kasutatud oskuskeel, stiil; 11) vormistuse ja viidete korrektsus; 12) tabelite, jooniste ja muude illustreerivate materjalide piisavus, otstarbekus ja

korrektsus; 13) tehtud töö vastavus nõutud töö hulgale.

Juba töö kirjutamisel tasub arvestada hindamisel arvesse võetavate punktidega. Kursuse-,

lõpu- ja magistritööle määratakse retsensent õppeosakonna sätestatud korras. Kui retsen-

sent hindab tööd negatiivselt, otsustab töö kaitsmisele lubamise vastava instituudi direktor

või õppedirektor. Vastav kord on toodud EEK õppekorralduseeskirjas.

4.3. Kursuse-, lõpu- ja magistritöö kaitsmisele lubamine

Kui töö ei vasta antud juhendis toodud nõuetele, siis võib tööd kaitsmisele mitte lubada.

Muud põhjused töö kaitsmisele mitte lubamiseks on toodud õppekorralduseeskirjas ja

kaitsmisjuhendites.

4.4. Tööde eelkaitsmine

Eelkaitsmisel tuleb osaleda samal õppeaastal, mil üliõpilane soovib oma tööd esitada ja

kaitsta. Eelkaitsmise aeg on kirjas õppetegevuste kalendris.

Eelkaitsmisel tutvustab üliõpilane oma töö teemat, eesmärki, struktuuri, teoreetilist

tagapõhja, kasutatavaid uurimismeetodeid (sh andmeanalüüsi meetodeid), tulemusi ja

järeldusi ning töö kirjutamisel kerkinud probleeme. Täpsemalt on eelkaitsmise nõuded

kirjas EEKi õppekorralduseeskirjas.

4.5. Kursuse-, lõpu- ja magistritöö kaitsmine

Kursuse-, lõpu- ja magistritöid kaitstakse avalikel sessioonidel. Töid hindab kaitsmis-

komisjon. Üldjuhul näeb kaitsmise käik välja järgmine:

1) sõna on kaitsjal, et tutvustada lühidalt oma tööd ja põhilisi tulemusi (kursusetöö.- kuni 8 minutit, lõputöö - kuni 12 minutit, magistritöö - kuni 15 minutit);

2) komisjon või retsensent loeb ette retsensiooni; 3) kaitsja vastab retsensioonis esitatud küsimustele, kaitstes ja põhjendades oma

seisukohti; 4) komisjoniliikmete küsimused ja kaitsja vastused neile; 5) kuulajate küsimused ja kaitsja vastused neile; 6) kaitsja lõppsõna.


38

Kokku peaks kursusetöö kaitsmine kestma 15 minutit, lõputöö kaitsmine 20 minutit,

magistritöö kaitsmine 40 minutit. Kui kaitsmisel tehakse märkus aja ületamise suhtes, siis

peab kaitsja suunduma kohe oma kaitsmiskõne kokkuvõtte juurde. Kursuse- ja lõputööde

kaitsmise kord on sätestatud õppekorralduseeskirjas.

Kui kõik protokolli kantud kaitsjad on oma töö kaitsnud, jätkab kaitsmiskomisjon tööd

kinnisel istungil. Kaitsmise tulemused tehakse kaitsjatele teatavaks pärast protokolli

vormistamist (paari tunni jooksul pärast kaitsmise lõppu).

Hea kaitsekõne on maksimaalselt kokkusurutud, esitatakse uurimuse kõige olulisemad

tulemused. Kaitsekõnel on kaks põhiülesannet: luua kontakt kuulajatega ja anda

kuulajatele ettekujutus tehtud tööst, esmajoones selle tulemuste alusel. Kaitsekõne algab

alati pöördumisega kuulajate poole (“Lugupeetud komisjoni esimees, komisjoni liikmed ja

kuulajad!”) ja lõpeb tänamisega (“Tänan tähelepanu eest!”). Kaitsekõnes võiks kirjeldada

valitud teema aktuaalsust ja olulisust, töö kirjutaja eesmärke ja põhiseisukohti, olulisemaid

saadud tulemusi, oma järeldusi, milleni jõuti. Kaitsmisel öeldakse sõnum välja lühidalt ja

selgelt, vältides mitmetähenduslikkust, tühje sõnu ja lõpuni väljaütlemata mõtteid.

Näitlike vahendite kasutamine kaitsekõnes aitab kuulajatel paremini kõnet jälgida ning

lihtsustab kaitsekõne pidamist. Näitlikustamiseks on kasutada nii grafoprojektor kui ka

videoprojektor. Kilede või slaidide ettevalmistamisel peab arvestama, et tekst olgu lühike

ja selge, olulist on võimalik esile tõsta kas raami ümber joonistades või teisi kirjastiile

kasutades, kiri peab olema piisavalt suur (soovitatav vähemalt 20 punkti), kirjastiil

graafilisele esitlusele sobiv (Arial, Verdana). Tuleb jälgida, et ühel lehel või slaidil ei oleks

liiga palju informatsiooni. Enda jaoks võiks kaitsekõne vormistada kirjalikult. Vajaduse

korral on kaitsmisel võimalik ettevalmistatud paberit kasutada abivahendina, kuid

soovitatav ei ole kaitsekõnet sealt maha lugeda.


39

KASUTATUD ALLIKMATERJALID

1. Anglia Ruskin University., 2008. Harvard System of Referencing Guide. [Online] http://libweb.anglia.ac.uk/referencing/harvard.htm?harvard_id=36#36 [26.08.2008]

2. Kaldaru, H., Paas, T., Sikk, J., Reiljan, E. & Philips, K., 2004. Üliõpilaste kirjalikud uurimustööd. Metoodiline juhend. 6. trükk. Tartu: Tartu Ülikool, majandusteaduskond.

3. Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend. 1998. Tallinn: Mainori Majanduskool.

4. Kõverjalg, A., 1999. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Tallinn: Sisekaitseakadeemia Kirjastus.

5. Kästik, L., 2003. Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend. Tartu: Mainori Kõrgkool.

6. Toompalu, S., Varendi, M. & Müürsepp, P., 2005. Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Metoodiline juhend. Tartu: Audentese Ülikool.

7. Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Metoodiline juhend. 2000. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond.


40

Lisa 1. Kursusetöö teemaprojekti näidis

Töötajate rahulolu töömotivatsiooni teguritega Tartu Jazzi kiirkäsipesulas

Kursusetöö teemaprojekt

Koostaja:

Õppekeskus, instituut, eriala:

Juhendaja:

Teema lühiiseloomustus ja töö kirjutaja eesmärk

Tänapäeval pööratakse suurt tähelepanu töötajate motiveerimisele, mõjutamisele ja

eestvedamisele ning väärtustatakse suhtlemist ja koostööd. Töötajat nähakse rohkem

partnerina kui vahendina. Mõistetakse, et töötajad on ettevõttele väärtuseks. Motiveeritud

töötajad töötavad tõhusamalt ja saavutavad paremaid tulemusi. Motivatsiooniteooriate

tundmine on ettevõtte seisukohast oluline, sest töötajate motiveeritud tegutsemisest sõltub

ka ettevõtte edu.

Töö teoreetiline osa tugineb rahulolu teooriatele. Rahulolu teooriad selgitavad inimese

motivatsiooni vajadustest ja nende rahuldamisest lähtudes. Rahulolu teooriad annavad

üldise aluse mõistmaks, mis ergutab ja motiveerib inimesi. Põhjalikumalt käsitletakse

kolme motivatsiooniallikat: töö eest saadav tasu, töökeskkond ja töö ise.

Antud töö kirjutamisel on autori üheks ülesandeks leida, milliseid töömotivatsioonitegureid

Jazzi kiirkäsipesula töötajad hindavad ja enda jaoks oluliseks peavad ning selgitada välja

rahulolu nende teguritega. Autori eesmärk on analüüsida töötajate rahulolu

töömotivatsiooni kujundavate teguritega ning toetudes tulemustele, teha vajalikud

järeldused ja ettepanekud olukorra parandamiseks.

Töö etappide loetelu ja ajakava

kirjanduse otsimine ja analüüs 29. mai – 22. juuni 2007 küsimustiku koostamine 25. juuni – 9. juuli 2007 andmete kogumine 6. august – 13. august 2007 andmete töötlemine ja tõlgendamine 13. august – 27. august 2007 kursusetöö kirjutamine ja vormistamine 27. august – 10. september 2007


41

Meetodi ja uuritava objekti kirjeldus

Autor viib läbi küsitluse. Küsimustik tugineb varasematele küsimustikele ja aluseks on

kolm motivatsiooniallikat: töö eest saadav tasu, töökeskkond ja töö sisu. Väidete toel

uuritakse töötajate rahulolu töömotivatsiooni kujundavate teguritega uuringu läbiviimise

hetkel. Uurimuse valimiks on Tartus töötavad Jazzi kiirkäsipesula töötajad, valimi

esialgseks suuruseks on kavandatud 36 inimest.

Kirjandus

1) Houkes, I., Janssen, P. M. P., Jonge, J. & Bakker, B. A., 2003. Specific determinants of intrinsic work motivation, emotional exhaustion and turnover intention: A multisample longitudinal study. Journal of Occupational and Organizational Psychology, 76, 427–450.

2) Joutsekunnas, T., 1997. Juhi töö teenindusettevõttes. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

3) Kamdron, T., 2003. Work Motivation and Job Satisfaction of Estonian Higher Officials. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus.

4) Latham, P. G. & Pinder, C. C., 2005. Work Motivation Theory and Research at the Dawn of the Twenty – First Century. Annual Review of Psychology, 56, 485–516.

5) Malmberg, K., 2005. Tahte tekitajad: kuidas luua motiveerivat töökeskkonda? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

6) Mayo, A., 2004. Ettevõtte inimväärtus: kuidas mõõta ja juhtida iniEEKapitali. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

Koostamise kuupäev:


42

Lisa 2. Lõputöö teemaprojekti näidis

Klientide lojaalsuse suurendamine AS-is X

Lõputöö teemaprojekt

Koostaja:

Õppekeskus, instituut, eriala:

Juhendaja:

Teema lühiiseloomustus ja töö kirjutaja eesmärk

Aastate jooksul on turundusspetsialistidel välja kujunenud küsimus, kuidas saaks

olemasolevat kliendibaasi säilitada ning olemasolevaid kliente väärtustada. Klientide

hoidmiseks ja väärtustamiseks peab olema ettevõtjale teada, mida kliendid ootavad

ettevõtjalt ja konkreetsest tootest. Selleks peab ettevõtja regulaarselt hankima turundusinfot

ja seda eelkõige oma klientidelt, et teha õigeid turunduslikke otsuseid.

Antud lõputöö kirjutamise eesmärk on koostada aktsiaseltsile X ettepanekute pakett, et

täiustada ettevõttesisese krediitkaardi võimalusi klientide lojaalsuse suurendamiseks. Töö

koostamise käigus on kavas

analüüsida klientide rahulolu aktsiaseltsiga X ja krediitkaardiga; analüüsida kaardiklientide ootusi ja soove teeninduse kvaliteedi tõstmiseks; analüüsida kaardiklientide ootusi ja soove krediitkaardi kasutusvõimaluste

laiendamiseks ja uute teenuste väljatöötamiseks.

Töö etappide loetelu ja ajakava

uurimuse küsimustiku koostamine september – oktoober 2004 kirjanduse otsimine ja analüüs sept. 2004 – veeb. 2005 küsitluse läbiviimine detsember 2004 küsitluse tulemuste ja AS X andmebaasi analüüs 1. jaanuar – 31. jaanuar 2005 lõputöö teoreetilise osa kirjutamine 1. jaanuar – 28. veebruar 2005 lõputöö praktilise osa kirjutamine 1. jaanuar – 20. märts 2005 lõputöö lõplik vormistamine 20. märts – 20. aprill 2005

Meetodi ja uuritava objekti kirjeldus

Käesoleva töö teoreetiline osa põhineb vastava ala kirjanduse analüüsil. Andemete

kogumiseks viib autor läbi küsitluse. Küsimustik saadetakse posti teel krediitkaardi


43

klientidele. Küsimustik on koostatud varasema uurimuse käigus (kursusetöö) ja on

täiendatud koostöös ASi X juhtkonnaga. Lisaks analüüsitakse uurimuse käigus ASi X

andmebaasi andmeid. Uurimuse valimiks on ASi X kliendibaasis olevad krediitkaardi

kliendid, kes on krediitkaarti ostude eest tasumiseks kasutanud enam kui pool aastat.

Valimi planeeritavaks suuruseks on 150 klienti.

Kirjandus

1) Arvola, R., 2002. Turunduskommunikatsioon. Tallinn: Kirjastus Külim

2) Kotler, P., 2002. Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. Tallinn: Kirjastus Pegasus

3) Kotler, P., 2003. Turunduse vaatenurgad A-st Z-ni. Tallinn: Kirjastus Pegasus

4) Mauring, T., 2003. Turunduse alused. Tartu: TÜ kirjastus.

5) Sirkel, R., 2001. Turundusuuringud. Tallinn: Kirjastus Ilo

6) Vihalem, A., 2003. Turunduse alused. Tallinn: Kirjastus Külim

7) Vihalem, A., 2001. Turundusuuringud. Tallinn: Kirjastus Külim

Koostamise kuupäev:


44

Lisa 3. Lõputöö tiitellehe näidis

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Ettevõtluse Instituut

Majandusõiguse eriala

Tambet Tamm

TÖÖVÕTULEPING JA SELLE ANALÜÜS AS-is X

Lõputöö

Juhendaja: Riina Vään, MA

Tartu 2009


45

Lisa 4. Lõputöö tiitellehe pöörde näidis

Olen koostanud lõputöö iseseisvalt.

Kõik töö koostamisel kasutatud teiste

autorite tööd, põhimõttelised seisukohad,

kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad

andmed on viidatud.

Autor T. Tamm ........................

(allkiri ja kuupäev)


46

Lisa 5. Sisukorra näidis

SISUKORD LÜHENDID .......................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI ..................................................................................... 5

1.1. Alapeatüki pealkiri ..................................................................................................... 5 1.1.1. Alapunkti pealkiri ............................................................................................ 5 1.1.2. Alapunkti pealkiri ............................................................................................ 8

1.2. Alapeatüki pealkiri ................................................................................................... 11 1.2.1. Alapunkti pealkiri .......................................................................................... 11 1.2.2. Alapunkti pealkiri .......................................................................................... 13

2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI ......................................................................................... 17 2.1. Alapeatüki pealkiri ................................................................................................... 17 2.2. Alapeatüki pealkiri ................................................................................................... 19

2.2.1. Alapunkti pealkiri .......................................................................................... 19 2.2.2. Alapunkti pealkiri .......................................................................................... 25 2.2.3. Alapunkti pealkiri .......................................................................................... 27

3. KOLMANDA PEATÜKI PEALKIRI............................................................................. 28 3.1. Alapeatüki pealkiri ................................................................................................... 28 3.2. Alapeatüki pealkiri ................................................................................................... 30 3.3. Alapeatüki pealkiri ................................................................................................... 33

KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 36 KASUTATUD ALLIKMATERJALID ............................................................................... 38 Lisa 1. Lisa pealkiri ............................................................................................................. 42 Lisa 2. Lisa pealkiri ............................................................................................................. 44

Vormistamise_juhend

Documents