-
Väljaandja kinnitab õpiku vastavust kehtivale gümnaasiumi
riiklikule õppekavale ning haridus- ja teadusministri poolt
õppekirjandusele kehtestatud nõuetele.
Lauri Vahtre, Mart Laar
Eesti ajalugu, I osa. Gümnaasiumiõpik
Retsenseerinud Toomas Hiio, Tiiu Laan
Toimetanud Ardi Siilaberg, Tarvo SiilabergKeeletoimetaja Sven
SaunKorrektuuri lugenud Piret PõldverKujundanud Heisi VäljakKaardid
ja skeemid joonistanud Heisi VäljakKüsimused koostanud Madis
Somelar
Fotod ja illustratsioonid Mauruse pildikogu,
Shutterstock.Corbis/Scanpix (19, 27, 36, 137 Kaarel Tigas, 121),
Wikimedia Commons (22, 23, 34, 37, 38-39, 41, 43, 52, 56, 67, 76,
78, 99, 107, 130, 149), Rahvusarhiiv (96, 123), Peeter Kraas (19,
23, 25, 26, 28, 85),Tallinna Linnaarhiiv (98 Ervin Sestverk,
136).Tõnno Jonuks (24), Mirja Ots (32), Jaanus Valt (32), Viire
Pajuste (35), Jana Ratas (46), Marju Kõivupuu (54), Ott Kangilaski
pärijad (75, 87), Juhan Püttsepa pärijad (80), Mari Kaljuste (91,
134–135), Ain Mäesalu (112), Anne Kivi (142–143).
KaardidAjaloo atlas gümnaasiumile. Regio, 2000. Kasutatud Eesti
ajaloo kaartide toimetaja-kartograaf on Triin Laur, koostaja Terje
Hallik, konsultandid Anti Selart, Eero Medijainen.Lk 18 (RAAG,
2000; kaart nr 3, lk 5), lk 48 (RAAG, 2000; kaart nr 6, lk 6), lk
106 (RAAG, 2000; kaart nr 12, lk 10); lk 156 (RAAG, 2000; kaart nr
11, lk 9); lk 172 (RAAG, 2000; kaart nr 13 lk 10; kaart nr 14, lk
11); lk 186 (RAAG, 2000; kaart nr 15, lk 11).
Kirjastus on püüdnud ühendust saada kõigi illustratsioonide
autorite või nende volitatud esindajatega. Palume neil, kellega me
pole ühendust saanud, pöörduda kirjastuse Maurus poole.
ISBN 978-9949-9638-1-2Autoriõigus: Maurus Kirjastus OÜ, 2013
Autoriõigus: Maurus Kirjastus OÜ, 2014parandatud trükk 2014
Tartu mnt 74, Tallinn 10144, üldnumber: 69 71 011, mobiil: 59
196 [email protected]
Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma
autoriõiguse omaniku kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle
väljaande osa paljundada ei mehaaniliselt ega muul viisil.
Õpiku kasutajale
Kaheosaline Eesti ajaloo õpik sisaldab rohkelt ülesandeid ja
viiteid, mis suunavad õppijat iseseisvale uurimistööle ning
avardavad silmaringi. Õpik on kujundatud ja illustreeritud
ajakohaselt ning õpitulemuste saavutamist toetavalt.
Kujunduslikus mõttes on õpiku paarislehekülg üks tervik. Et luua
tähenduslikke seoseid, on lehekülje servadele asetatud viited aime-
ja ilukirjandusele 1 , filmidele 2 ning järelkuulatavatele
raadiosaadetele Vikerraadio saate-sarjast „Eesti lugu“ 3 .
Seejuures maksab põhimõte, et vajalik info peab olema nähtav ja
kättesaadav asja- kohastes ning mõttekates seostes.
Peatükid algavad n-ö eelhäälestavate küsimustega 4 , mis aitavad
luua seoseid varem kogutud teadmistega. Peatüki sisu puudutavad
ülesanded paiknevad peatüki lõpus. Õpiku lõpus paiknevad nimeindeks
ja mõistesõnastik.
1
4
3
2
-
Sisukord
Autoritelt 8
I Esiaeg 11
Sissejuhatus. Ajaloo algus 12
1.1 Kiviaeg 18
1.2 Pronksiaeg ja rauaaja algus 24
1.3 Kirjutamata ajalugu 30
1.4 Ring Eesti ümber tõmbub koomale 38
1.5 Eesti ja eestlased muinasaja lõpul 44
1.6 Muinasusund ja maailmapilt 52
II Keskaeg 59
Sissejuhatus. Euroopa keskaeg 60
2.1 Ristisõda Läänemere lõunakaldal 64
2.2 Muistse vabadusvõitluse algus 72
2.3 Pööre muistses vabadusvõitluses 78
2.4 Eestlaste ülestõus ja muistse vabadusvõitluse lõpp 84
2.5 Esimene sajand võõra võimu all 90
2.6 Põlisrahvas ja võõrvõimud 13. sajandil 96
2.7 Jüriöö ülestõus 102
2.8 Elukorraldus Vana-Liivimaal 108
2.9 Majandus Vana-Liivimaal 114
2.10 Linnad keskajal 120
2.11 Poliitika Vana-Liivimaal 126
2.12 Eestlased keskajal 132
2.13 Vaimuelu 138
2.14 Arhitektuur ja kunst 144
III Keskajast uusaega 155
3.1 Vana-Liivimaa loojangu aeg 156
3.2 Usupuhastus Liivimaal 162
3.3 Liivi sõja eellugu 168
3.4 Liivi sõja algus 174
3.5 Liivi sõja lõpp 180
3.6 Eesti kolme kuninga võimu all 186
3.7 Poola-Rootsi sõjad 192
3.8 Üleminekuaja kultuuriloolisest tähendusest 198
Nimeindeks 204
Mõistesõnastik 206
-
30 3130 31
1.3KIRJUTAMATA AJALUGU
Eesti ajaloost Euroopa keskajal (kuni muistse
vabadusvõit-luseni) jutustavad meile peaaegu ainuüksi
arheoloogili-sed allikad. Kirja Eestis ei kasutatud ning ka teised
rah-vad märkisid eestlasi ära harva. Kuid see ei tähenda, nagu
oleks kõnealune ajajärk olnud staatiline või sündmuste-vaene.
Perioodi lõpus hakkasid Eestit ümbritsevates maa-des kujunema
riigid ja see mõjutas ka eestlasi. Paraku me ei tunne neid
sündmusi, sõjakäike, väepealikke ega lepin-guid kirjalike allikate
puudumise tõttu ega saa seetõttu kirjutada muistse vabadusvõitluse
eelset Eesti ajalugu selle sõna tavapärases mõttes. Me saame oma
ajalugu neil sajan-deil rekonstrueerida vaid üldistes joontes.
- Milliseid muutuseid tõi rauaaeg Eesti aladele?- Kuidas jõudis
Rooma impeeriumi mõju Eesti aladel elanud inimesteni?
Rein
Vana-Laadoga
Novgorod
Kiiev
Volga
Don
Normandia
Dublin York
Island
Fääri saared
Shetlandi saared
GröönimaaVinland
Dnepr
Asualad ja vallutusedRetked
Viikingite retkede peamised suunad 9.–11. sajandil.
Pärast Lääne-Rooma kokkuvarisemist oli Euroopa õige mitu
sajandit n-ö sadulas ja relvil, märkimisväärne osa kristlikust
kultuurist, kirjavarast ja traditsioonist oli aga varjul kaugel
Euroopa äärealal, Iirimaa kloostreis. Mit-med rahvad paiknesid
suhteliselt lühikese ajaga kas osali-selt või täielikult ümber,
riigid sündisid ja hävisid, et anda maad uutele. Araablased
tungisid Pürenee poolsaarele ja sealt tänapäeva Prantsusmaa
aladele, ning vaid suure hädaga õnnestus frankidel nende edasitung
732. aastal Poitiers’ lahingus seisma panna.
Kui tuumik-Euroopa oli valmis rahunema – mille avalduseks oli
Karl Suure impeeriumi kujunemine –, tabas energiapuhang
skandi-naavlasi, mille tulemuseks oli nn viikingiaeg
(kokkuleppeliste piiridega 800–1050) ja taas rahvasteränded ning
uute riikide tekkimine. Viikingid jõudsid kõikjale – Sitsiiliasse,
Bagdadi ja isegi Ameerikasse, nad oskasid nii rahumeelselt kaubelda
kui ka surma ja hävingut külvata. Kogu see vägivaldne ja
dünaamiline ajajärk kestis kokkuvõttes umbes pool aastatuhandet, et
alates umbes 1000. aastast anda järk-järgult maad uuele
korrastatusele. Seda protsessi on nimetatud ka Euroopa sünniks.
Eestlased ei rännanud, kuid rahvasterändamine mõjutas neidki.
Eriti oluliseks tuleb pidada kolme nähtust. Esiteks hakkasid põhja
poole tun-gima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid,
teiseks laiendasid tunduvalt oma asuala slaavlased, jõudes Kiievi
ja Novgorodi maile ning asustades järk-järgult kogu hilisema
Venemaa ja Ukraina. Kolmandaks taaselustus skandinaavlaste huvi
Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked.
Nn Osebergi viikingilaev on leitud 9. sajan-dist pärinevast
matusekääpast Norras.
Else Roesdahl. Viikingite maa-ilm. Tänapäev, 2007.
-
32 3332 33
Skandinaavia saagadest võib ikka ja jälle lugeda, et vallu-tati
kõik Läänemere idakalda rahvad, kuid mingit tõen-dust sellistele
teadetele ei leidu. Eestis peetud taplus-
tele viitavad mõned ruunikivid ja võrdlemisi hiljaaegu avastatud
Salme laevamatus (Saaremaal) 7. või 8. sajan-dist. Eestlased ei ole
seejuures olnud pelgalt passiivseks pooleks. Näiteks olevat
eestlased osa võtnud poollegen-daarsest Bråvalla lahingust kahe
rootsi hõimu, svealaste ja götalaste vahel 8. sajandil, eesti
mereröövlid aga on vangistanud ja orjaks müünud Norra kuninganna
Astridi ning tema poja Olafi.
Saaremaal Salme külas avastati 2008. aastal kaevamistööde
käi-gus laevamatus. Leiti 42 noore mehe luustikud, mis olid
pai-gutatud kahte viikingilaeva. Paljudel skelettidel on näha
surma-vate vigastuste jälgi, tegemist oli lahingumatusega. Langenud
olid koos relvade, luust kammide, mängu-nuppude, koerte,
jahikullide, toidu jms-ga maha mae-tud millalgi 750. aasta paiku.
Pole teada, kas Salme matus on jäänus skandinaavlas-te ja saarlaste
või hoopis kahe Skandinaavia vaenupoole kokkupõrkest.
Salme laeva- matusest leitud luust mängunupp.
Ain Mäesalu. Eesti lugu: Viikingiaeg (13.11.2004).
Ida-Euroopa kaubateede võrgustik ja Eesti
Ida-Euroopas põimus viikingiajastu Araabia kaubanduse ning
Vana-Vene riigi sünniga. 7.–8. sajandil oli Lähis-Idas ja Vahemere
lõunakallastel kujunenud võimas Araabia kalifaat, kuhu
Skandinaaviast oli kõige otsem sõita mööda Ida-Euroopa suuri
jõgesid, näiteks mööda Dneprit ja Vol-gat. Neid kaubateesid
kasutasid ja valitsesid eeskätt vii-kingid, kes oluliselt mõjutasid
kaubateede äärde kerkinud Novgorodi ja Kiievi varasemat
ajalugu.
Eestlasi nimetavad vanavene allikad juba gootidelt tut-tava
nimega tšuudid (mis võis tähendada ka teisi lääne-meresoome
rahvaid) ja kroonikaist ilmneb, et tšuudidel on Vana-Vene riigi
tekke juures olnud oma osa. Näiteks aitasid nad Novgorodi
viikingivürstil Olegil Kiievit val-lutada ja võtsid osa
sõjakäikudest Tsargradi ehk Kons-tantinoopoli (Istanbuli) alla.
Kuulsaimast vene kroonikast „Jutustus möödunud aega-dest” võib
lugeda, et Vene riiklusele on „tšuudide, slo-veenide, krivitšite ja
vesside” kutsel 862. aastal aluse pannud skandinaavlased
(varjaagid) eesotsas vürst Rjuriku ja tema vendadega, Truvori ja
Sineusega. Rju-riku järglasteks pidasid ennast kõik Venemaa
valitsejad kuni Ivan Julma poja Fjodorini, kellega dünastia lõppes.
Venemaa venestumine oli pikaaegne protsess ja selle käigus sulas
venelaste sekka suurem jagu põhjapoolset Ida-Euroopat asustanud
soomeugrilastest. Venemaa on täis soome-ugri algupäraga kohanimesid
– kaasa arva-tud Moskva – ja põhjavenelased meist
füüsilis-antropo-loogiliselt peaaegu ei erine. Sellised asjaolud
mässisid Eesti järjest enam omaaegsesse poliitikasse, kus seisid
vastamisi erinevate riiklike moodustiste või ka üksi-kute ülikute
ja nende kaaskondade taotlused. Need taotlused olid väga suurel
määral seotud tulusa kaug- kaubandusega Skandinaavia ja Araabia
vahel.
Vana-Vene riigi valitseja Oleg (862–912), skan-dinaaviapäraselt
Helgi.
Viikingipealik ja Novgorodi valitseja Rjurik (830–879).
-
34 3534 35
Tõsi, kõige tähtsamad kaubateed Eestit ei läbinud, kuid aja-järk
oli rahutu nii või teisiti. Sellest annavad vaieldamatut
tun-nistust tollal püstitatud arvukad linnused, nagu Viljandi, Iru,
Rõuge või Tartu. Tüüpiline oli looduslikule neemikule rajatud
linnus, kus elas kohalik vanem oma pere- ja kaaskonnaga, lin-nuse
vahetus läheduses paiknes aga asula, mille elanikud koos oma
kariloomadega leidsid linnusest varju ootamatult maale tunginud
röövsalkade eest. Sellistesse asulatesse hakkas koon-duma osavamaid
käsitöömeistreid, kuigi tõelisest linnakäsi-tööst ja linnadest jäi
asi veel kaugele. Lisaks neemiklinnustele püstitati voortele ka nn
Kalevipoja sängi tüüpi linnuseid.
Põllud, talud ja peidetud aarded
Enamik talusid ja külasid paiknes linnustest eemal, põl-dude
keskel. Põllundus oli pika sammu edasi teinud ja maa andis rohkem
saaki. On tõenäoline, et põllu ja kesa vaheldumine muutus
regulaarseks, mis tähendab, et oli üle mindud kaheväljasüsteemile.
Üllatav on tõdeda, et raudader võeti kasutusele alles nüüd, 8.–9.
sajandil, mil rauaaja algusest oli möödunud juba üle tuhande
aasta.
Arheoloogiliste väljakaevamiste andmetel teame, et tolleaegne
elamu kujutas endast väikest (näiteks 4 x 5 m) üheruumilist
rõhtpalkidest ehitist, mille seinad olid tihen-datud saviga ja
nurgas asus kerisahi, selle ees leeauk, kuhu tõmmatud sütel
valmistati süüa. Mõnel hoonel oli tambi-tud savist või
paeplaatidest põrand.
Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kasetohu-
tükile on kraa-bitud kirillitsas vanim teadaolev
läänemeresoome-keelne kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste
arvates on tegu 13. sajandi kesk-paigast pärineva karjalakeelse
tekstiga.
jumolanuoli ï nimizinouli se han oli omo boujumola soud’ni
iohovi
Tõlge: Jumala nool, kümme on sul nimesid. See nool on jumala
oma. Jumal mõistab kohut ja juhib.
Rahututele, aga samal ajal ka suuri võimalusi kätkevatele
oludele viitavad rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi,
pronksist ja hõbedast ehteid jm. Paljudel juhtudel on tegu
ohvrianniga või pikema aja jooksul ohverdatud esemetega. Sõna
otseses mõttes peitleidudega on tegemist viikingiaeg-sete
hõbeaarete puhul, mis sisaldavad araabia hõbemünte dirhemeid.
Vanemad dirhemid pärinevad kalifaadi süda-mest Bagdadist ja selle
ümbrusest, hilisemad Kesk-Aasiast, kuhu sõideti mööda Volgat.
Viikingiaja lõpul ilmuvad aaretesse Lääne-Euroopa mündid, araabia
ja Kesk-Aasia omad aga kaovad. Viikingiaegne, mööda suuri jõgesid
toimunud kaubandus araa-bia maailmaga hääbus, Lääne-Euroopa oli
tõusuteel.
Rõuge muinas-maja ehitati Tartu ülikooli tudengite
eksperimentaal-arheoloogilise projekti raames 2010. aastal Rõu-ge
linnamäe naab-russe. Tegemist on viikingiaegse savipõrandaga
rõhtpalkhoone täismõõdus rekonstrukt-siooniga, mille ehitamisel
kasutati võima-likult autentseid töövahendeid ja -võtteid.
Muinas-maja rekonstruee-rimisel toetuti olemasolevale
arheoloogilisele ning etnograafi-lisele materjalile. Hoone
ehitamisel on aluseks võetud Rõuge linnuse lääneosas 1955. aastal
toimunud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus avatud
hoonepõhi.
Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita, 2002.
8. sajandist pärinev Bagda-di hõbedirhem. Tänu Lähis-Itta
ulatuvatele kau-bateedele jõudsid sellised mündid ka
Põhja-Euroo-passe.
-
36 3736 37
Viikingiaja hõbevarad olid enamasti peidetud elamute lähedusse.
See, et paljud neist varadest peidukohta jäidki, annab tunnistust,
et vara omanik suri ootamatult või tapeti. Anonüümse, isikupäratu
raha kasutuselevõtt on alati ja kõikjal suurendanud röövlite ning
varaste ohtu. Tõsi, mingit vahetusühikut näivad eestlased olevat
tund-nud juba enne hõbemüntide ilmumist. Sellele osutab sõna raha,
mis tuleb loomanahka tähistavast germaani sõnast skraha. Käepärasem
ja universaalsem hõberaha oli samm edasi. 10. sajandi keskpaik on
olnud eriti edukas, tollest ajast on pärit rohkelt peidetud
hõbedat; ilmselt on eest-lastel õnnestunud kaduvast idakaubandusest
veel kasu lõigata.
Pärnu-Jaagupi lä-hedalt Kablimalt 1958. aastal päevavalgele
tul-nud aardeleid.
Rooma rauaaja lõppedes (u 450) oli hakanud kaduma ka
tarandkalmetesse matmise komme, tarandite asemele tulid
ebakorrapärased kivikuheli-kud ja panustesse ilmusid relvad,
pea-miselt odad, mida varem hauda-des peaaegu ei leidunudki. Kõik
see viitab sõjakamatele ja segase- matele oludele.
Relvastus täiustus. Ratsavarus-tusse ilmusid jalused, mis tegi
rat-saniku palju kindlamaks ja tuge-vamaks – nüüd oli tal lüües või
lööki tõrjudes millelegi toetuda –, mistõttu muutusid raskemaks ja
pikemaks ka mõõgad. Peamis-teks relvadeks jäid siiski odad ja
kirved.
Küsimused ja ülesanded
1. Mida nimetatakse Euroopa sünniks?2. Tooge näiteid
rahvasterändamise mõjust Eesti aladele.3. Vaadake kaarti. Mis
piirkonnad kannatasid enim viikingite
rünnakute all? Millised olid kaugeimad punktid, kuhu viikingid
jõudsid?
4. Kes on vene kroonikate väitel Vana-Vene riigi rajajad? Mida
võib selle põhjal järeldada?
5. Mis oli varjaagide tee? Kuidas mõjutas see läänemeresoome
rahvaid?
6. Mis muutused toimusid Eestis rauaaja lõpul matmiskommetes?
Mis järeldusi saab selle põhjal teha?
Ratsasõdalast kujutav ruunikivi Upplandis (Ida-Rootsi) on
raiutud 5. või 6. sajandil.