Regina Paabo, EKL aastapä evakonverents 19 05 07 1 Viipekeeletõlkide Viipekeeletõlkide koolitus Eestis koolitus Eestis Regina Paabo Regina Paabo Tartu Ülikool - Tartu Ülikool - viipekeeletõlkide viipekeeletõlkide koolitusprogrammi juht; koolitusprogrammi juht; lektor lektor Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing - Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing - esimees esimees
Viipekeeletõlkide koolitus Eestis. Regina Paabo Tartu Ülikool - viipekeeletõlkide koolitusprogrammi juht; lektor Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing - esimees. Ettekande sisu. Kes on viipekeeletõlk ?! – ajaloost tänapäevani Miks on viipekeeletõlke vaja õpetada ?! - PowerPoint PPT Presentation
Welcome message from author
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
1
Viipekeeletõlkide Viipekeeletõlkide koolitus Eestiskoolitus Eestis
Regina PaaboRegina PaaboTartu Ülikool - Tartu Ülikool - viipekeeletõlkide koolitusprogrammi juht; viipekeeletõlkide koolitusprogrammi juht;
lektor lektor
Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing - Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing - esimeesesimees
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
2
Ettekande sisuEttekande sisu
• Kes on viipekeeletõlk ?! – ajaloost Kes on viipekeeletõlk ?! – ajaloost tänapäevanitänapäevani
• Miks on viipekeeletõlke vaja õpetada ?!Miks on viipekeeletõlke vaja õpetada ?!
• Kus ja kuidas saab viipekeeletõlgiks Kus ja kuidas saab viipekeeletõlgiks õppida ?!õppida ?!
• Missuguseid teadmised ja oskused Missuguseid teadmised ja oskused viipekeeletõlgil peavad olema?!viipekeeletõlgil peavad olema?!
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
3
Esimene Eesti Vabariik (Omariiklusperiood)
• tõlke ametis ei olnud• kurdid püüdsid enamasti ise hakkama saada
– suuline õpetus koolis• arhiividokumentidest nähtub:
– 1924.a.: Vändra kooli lõpetanud kurt R. Tomson Kurttummade Seltsi koosolekul “seletas käteliigutuste abil koolitamata kurttummadele”
– 1927.a: Alma Samuel “ tõlkis seltsi koosolekutel koolitamata kurttummadele”
Kust oleme tulnud ?Kust oleme tulnud ? 1 1
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
4
Nõukogude periood• Ametlikud töökohad tõlkidele loodi Ametlikud töökohad tõlkidele loodi 1952.a 1952.a
““miimikatõlkmiimikatõlk””Miks ?! Miks ?! ““kurtide süsteemiskurtide süsteemis kurtide keelt mittevaldavate kurtide keelt mittevaldavate
kuuljate inimeste abistamiseks suhtlemisel kurtidegakuuljate inimeste abistamiseks suhtlemisel kurtidega “
• Tõlgid töötasid Kurtide Ühingu Tõlgid töötasid Kurtide Ühingu keskjuhatuses; ettevõtetes; klubideskeskjuhatuses; ettevõtetes; klubides
• arhiividokumentidest nähtub:arhiividokumentidest nähtub:– 20-50 kurdi kohta oli ette nähtud 1 20-50 kurdi kohta oli ette nähtud 1 instruktor-tõlkinstruktor-tõlk– kui kurte üle 50, siis pidi tööl olema 1 kui kurte üle 50, siis pidi tööl olema 1 vaneminstruktor-tõlkvaneminstruktor-tõlk– 1205 liikme kohta töötas 7 tõlki (1205 liikme kohta töötas 7 tõlki (172:1172:1))– tõlgi teeninduspiirkond oli määratletudtõlgi teeninduspiirkond oli määratletud
Kust oleme tulnud ?Kust oleme tulnud ? 2 2
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
5
Nõukogude periood
• Tõlgiks ei õpitud, tõlkidel puudud erialane Tõlgiks ei õpitud, tõlkidel puudud erialane haridus (haridus (üksikud Moskvasüksikud Moskvas))– oluline oli viiplemise oskusoluline oli viiplemise oskus– side kurtidegaside kurtidega
• Tõlkideks olid enamasti kurtide vanemate Tõlkideks olid enamasti kurtide vanemate kuuljad lapsed kuuljad lapsed – esimesed “ametlikud” tõlgid: Inge Pavlova (Soojärv)Inge Pavlova (Soojärv) ja ja
Laine Blunkvist (Prii)Laine Blunkvist (Prii)
• Tõlkimistööd tegid ka vaegkuuljad Tõlkimistööd tegid ka vaegkuuljad ((poolkuuljadpoolkuuljad))
Kust oleme tulnud ?Kust oleme tulnud ? 3 3
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
6
Mida tõlgid tegid ......Nõukogude periood
• tõlk oli väga oluline ja mõjuvõimas isik• tegeles paljude muude ülesannetega peale tõlkimise
– pidas arvet kurtide kutsealase kvalifikatsiooni kohta, määras nende võimekust ja tervislikku seisundit
– võttis kasutusele abinõusid kurtide elamis-, kultuuriliste ja muude elukondlike tingimuste parandamiseks jmt
• osaledes oluliste otsuste langetamisel ja kurtide töö ja elu koordineerimisel– rääkis kurtide eest– mõtles kurtide eest
Kust oleme tulnud ?Kust oleme tulnud ? 4 4
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
7
Taasiseseisvumise periood Taasiseseisvumise periood
Sel perioodil teenendas kurte:Sel perioodil teenendas kurte:• kolm põhikohaga tõlkikolm põhikohaga tõlki• inimesed, kes oskasid viipekeelt (inimesed, kes oskasid viipekeelt (endised tõlgid)endised tõlgid)
või olid seda õppinud (või olid seda õppinud (kurtidega seotus nõrkkurtidega seotus nõrk))– tegid tööd heategevuslikus korrastegid tööd heategevuslikus korras (vabaktselised (vabaktselised))– oskuste tase ja töökogemus väga erinevoskuste tase ja töökogemus väga erinev
Kust oleme tulnud ?Kust oleme tulnud ? 5 5
Muudatused algasid perioodil (1989-90) Muudatused algasid perioodil (1989-90) kui enamik töökohti tõlkidele likvideeritikui enamik töökohti tõlkidele likvideeriti
Tekkis vajadus tõlkide töö ümber korraldadaTekkis vajadus tõlkide töö ümber korraldada
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
8
Taasiseseisvumise perioodTaasiseseisvumise periood
• 1992 loodi EKL ja EVKTÜ koostöös 1992 loodi EKL ja EVKTÜ koostöös atesteerimiskomisjonatesteerimiskomisjon– tõlkide töö kvaliteedi ja tõlgitööks sobimise pädevuse tõlkide töö kvaliteedi ja tõlgitööks sobimise pädevuse
kontrollimiseks kontrollimiseks – tõlkide diferentseerimiseks vastavalt oskustele ja tõlkide diferentseerimiseks vastavalt oskustele ja
töökogemustele töökogemustele • 1996. aastal käivitus vabariiklik viipekeele 1996. aastal käivitus vabariiklik viipekeele
tõlketeenustõlketeenus (projektipõhiselt koostöös EKL, EVKTÜ, TÜ (projektipõhiselt koostöös EKL, EVKTÜ, TÜ sotsiaalministeeriumi otsefinantseerimisel)sotsiaalministeeriumi otsefinantseerimisel)
Kust oleme tulnud ?!Kust oleme tulnud ?! 6 6
Tekkis vajadus tõlke koolitadaTekkis vajadus tõlke koolitada
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
9
Viipekeeletõlkide erialane Viipekeeletõlkide erialane koolitus Eestis alates 1996koolitus Eestis alates 1996
TÄNAPÄEV - TÄNAPÄEV - kutse arendamisega tegeleb Viipekeele Tõlkide Ühing
• Eesti viipekeeletõlk on ametlikult tunnustatud elukutse– Kantud ametite registrisse
• Kutsekirjeldus ja pädevus on märgitud Kutsestandardis– Viipekeeletõlgi III, V, V Kutsestandard kinnitatud SA Kutsekoda Teeninduse
Kutsenõukogu otsusega 16.06. 2005)
• Viipekeeletõlgi kutse omistab EVKTÜ Kutsekomisjon– Kutse omistamise nõuded ja kord (Kinnitatud SA Kutsekoda Teeninduse
Kutsenõukogu otsusega 16.06.2005)
• Viipekeeletõlgi tööd reguleerivad mitmed dokumendid• Kutse-eetika nõuded• Ametijuhendid
• Tõlkidele korraldatakse regulaarselt täiendkoolitusi• Alates 2005 aastast tähistame 3. juuni kuupäeval
tõlkevaba päeva• Töötavad vabariiklikud tõlkekekuse
Kus oleme praegu?Kus oleme praegu? 1 1
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
11
TÄNAPÄEVTÄNAPÄEV• Tõlke on vabariigis 27 Tõlke on vabariigis 27
– enamus osalise tööajagaenamus osalise tööajaga• Tõlkidega on katmata Tõlkidega on katmata
äärealadäärealad• Tõlkidena töötavad Tõlkidena töötavad
mitteatesteeritud tõlgidmitteatesteeritud tõlgid• Tõlke napib, nende Tõlke napib, nende
ettevalmistus on ettevalmistus on ebaühtlaneebaühtlane
• Vajadus professionaalsete Vajadus professionaalsete tõlkide järele pidevalt tõlkide järele pidevalt kasvabkasvab
Kus oleme praegu?Kus oleme praegu? 2 2
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
12
On hakatud mõistma...On hakatud mõistma...
Kus oleme praegu?Kus oleme praegu? 3 3
1. Viipekeeletõlgiks tuleb õppida!1. Viipekeeletõlgiks tuleb õppida!
2. Selleks ei pea olema kurtide vanemate kuulja laps!
3. Selleks peab olema 3. Selleks peab olema (a) ... teatud eeldusi (a) ... teatud eeldusi (b) ... soov(b) ... soov kurtidega töötadakurtidega töötada(c) tuleb omandada oskusi(c) tuleb omandada oskusi
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
13
Mida peab tõlk oskama ?!Mida peab tõlk oskama ?!• eesti viipekeelt eesti viipekeelt • eesti keelteesti keelt• teadmisi kurtusest, kurtide kogukonnast ja teadmisi kurtusest, kurtide kogukonnast ja
kurtide kultuuristkurtide kultuurist• teadmisi, tõlkimisest ja kuidas tõlgina teadmisi, tõlkimisest ja kuidas tõlgina
tõlkesituatsioonis käituda tõlkesituatsioonis käituda • peab omama üldteadmisi psühholoogiast, peab omama üldteadmisi psühholoogiast,
suhtlemisest...suhtlemisest...• peab omama teadmisi erinevatelt elualadeltpeab omama teadmisi erinevatelt elualadelt• oluline on võõrkeelete (inglise, saksa, vene) oluline on võõrkeelete (inglise, saksa, vene)
oskusoskus• tundma rahvusvahelist viiplemisttundma rahvusvahelist viiplemist
• Riikliku õppekava aluselRiikliku õppekava alusel kinnitatud 23.02.2006kinnitatud 23.02.2006
• Tartu ÜlikoolisTartu Ülikoolis• Rakenduslik kõrgharidusRakenduslik kõrgharidus• Õppeaeg 3 aastatÕppeaeg 3 aastat• Õppima asumine ei eelda Õppima asumine ei eelda
viipekeele oskust ja viipekeele oskust ja eelnevat seotust kurtidegaeelnevat seotust kurtidega
ja tõlkekeskustesja tõlkekeskustes• Tööturule aastatst 2009 Tööturule aastatst 2009
?!?!
Õppimine Tartu Ülikoolis 1
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
16
Mida õpitakse?Mida õpitakse?
• eesti viipekeel võõrkeelenaeesti viipekeel võõrkeelena• üldteadmised keelest, psühholoogiast ja üldteadmised keelest, psühholoogiast ja
pedagoogikastpedagoogikast• tõlketeooria ja tõlketehnikatõlketeooria ja tõlketehnika• kurtuse olemus, kurtide kogukond ja kurtuse olemus, kurtide kogukond ja
kultuurkultuur• võõrkeeledvõõrkeeled• keele- ja tõlkepraktika keelekeskkonnaskeele- ja tõlkepraktika keelekeskkonnas
Õppimine Tartu Ülikoolis 2
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
17
Mida uute tõlkide koolitamisel Mida uute tõlkide koolitamisel ootame kurtidelt ?!ootame kurtidelt ?!
KOOSTÖÖDKOOSTÖÖD• Mõistvat (toetavat) suhtumist kui Mõistvat (toetavat) suhtumist kui
viipekeeletõlgi õpilased viipekeeletõlgi õpilased – võtavad osa kurtide üritustestvõtavad osa kurtide üritustest– lähevad praktikalelähevad praktikale
• Abi viipekeele õpetamiselAbi viipekeele õpetamisel
Õppimine Tartu Ülikoolis 3
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
18
Kes on siis viipekeeletõlk ?!Kes on siis viipekeeletõlk ?!
• kurtide kõrvadkurtide kõrvad• kurtide abistajadkurtide abistajad• kuuldetoru või masinkuuldetoru või masin• ....................................................................
SILD kahe maailma vahel - SILD kahe maailma vahel - kahe keele (kahe keele (eesti viipekeel ja eesti keeleesti viipekeel ja eesti keel ) ja kahe ) ja kahe kultuuri (kultuuri (kurtide ja kuuljatekurtide ja kuuljate) vahendaja) vahendaja
viipekeeletõlgi rollimuutused
Regina Paabo, EKL aastapäevakonverents 19 05 07
19
Kuhu edasi ?!Kuhu edasi ?!
• Viia läbi uurimusi – nt. Viia läbi uurimusi – nt. Millist tõlki vajab eesti kurtMillist tõlki vajab eesti kurt