-
7Nädaline 28. veebruar 2009 HARIDUSELU
VIGASTUSTE ENNETAMISE ERILEHT
TOIMETAJA VEERG
Sirli Arro,Eesti Punase Risti Rap-lamaa Seltsi tegevjuht
Punane Rist on maailma
suurim vabatahtlik
organisatsioon, mille
eesmärk on ennetada ja
vähendada inimkannatu-
si ja diskrimineerimist
ning sellega aidata
kaasa rahule maailmas.
24. veebruaril 1919 kinnitasEesti Vabariigi valitsus
HansLeesmenti koostatud EestiPunase Risti (EPR) põhikir-ja. Seda
päeva loetakse EPRisünnipäevaks ning sel aastaltähistame oma 90.
aastapäe-va. Eesti Punane Rist on mit-tetulundusühing, kes oma
te-gevuses juhindub vaid omapõhikirjalistest eesmärki-dest.
Punane Rist ja tema vaba-tahtlikud lähtuvad oma tege-vuses
seitsmest põhimõttest:inimlikkus, võrdsus, erapoo-letus,
sõltumatus, vabataht-likkus, ainsus ja ülemaailm-sus.
Punane Rist on vabatahtlikorganisatsioon, see tähendab,et
tegevus toimub üksnes tänuinimestele, kes vabatahtli-kult aitavad
kõike läbi viia.Punasel Ristil on esindus pea-aegu igas maailma
riigis. 176riigi rahvuslikud seltsid koos-nevad rohkem kui 97
miljo-nist töötajast - maailma suu-rim vabatahtlik jõud.
EestiPunane Rist on osa rahvusva-helisest vabatahtlike
võrgus-tikust, mille eesmärk on aida-ta enimhaavatavaid inimesikogu
maailmas. Punase Ris-ti vabatahtlikud aitavad abi-vajajaid nii
hädaolukorraskui ka selle ületamisel ja nor-maalse elu juurde
naasmisel.Osaledes Punase Risti tege-vuses, on võimalik anda pa-nus
kellegi elu paremaksmuutmisel.
Kes soovib teisi inimesi ai-data, kellel on selleks ener-giat,
tahet ja aega, siis Pu-nase Risti Raplamaa Seltsison võimalik
vabatahtlikunaosaleda erinevates tegevus-valdkondades, mille saad
vali-da oma huvide järgi.
Millega tegeleb EestiPunane Rist?
• ESMAABI ÕPETAMINEEsmaabialaste teadmiste jaoskuste edendamine
on üksPunase Risti põhitegevustest.Pakume erinevaid esma-abikursusi
nii täiskasvanute-le, kooli- kui ka lasteaialas-tele.
Esmaabikursuste ees-
märk on anda vajalikke teo-reetilisi teadmisi ja praktili-si
oskusi abi osutamiseks õn-netuse korral.
Punane Rist on Eesti suurimesmaabikoolitaja (koolituslu-ba 4408
HTM) ja pakub es-maabikursusi erinevate ees-märkide ja vajadustega
ini-mestele.
Korraldame nii avalikke kuika ettevõttesiseseid koolitu-si. Võta
meiega ühendust jaüheskoos leiame parima va-riandi. Pidevalt
täieneva infotoimuvate koolituste kohtaleiad meie
koduleheltwww.redcross.ee/et/firstaid
Lähiaja koolitused: 16-tun-nine koolitus 2. ja 4.
märtsil;6-tunnine täiendkoolitus ap-rillis, kuupäev
täpsustami-sel.
• ÕNNETUSEKSVALMISOLEK
Selleks, et olla valmis õnne-tuste ja katastroofide
korralelanikkonda abistama, on Pu-nase Risti iga maakondlikuseltsi
koosseisus õnnetuseksvalmisoleku esmaabirüh-mad, kelle liikmed on
saanudväljaõppe osalemaks katast-roofide ja suurõnnetuste kor-ral
päästetöödel ja -otsingu-tel Eesti alarmteenistusteabijõuna. Rühma
eesmärk onolla päästeteenistusele abikspäästetöödel. Selleks
läbivadrühma liikmed esmaabi-,päästeotsingute-, esmahool-duse- ja
kriisipsühholoogia-alaseid koolitusi, osalevadõppustel ning
praktikana pa-kuvad esmaabiturvet rahva-üritustel. Esmaabirühma
liik-meks saab alates 21. eluaas-tast.
Hetkel on Raplamaa rüh-mas 11 tublit ja aktiivset lii-get, kes
iga kuu osalevaderinevatel koolitustel. Lisakstoimuvad vähemalt
kaks kor-da aastas väliõppused, kuspannakse proovile oma tead-
mised erinevates ohuolukor-dades ning situatsioonides, etolla
valmis reaalseteks õnne-tusteks. EPR Raplamaa Selt-si esmaabirühm
osaleb erine-vatel rahva- ja spordiüritus-tel, pakkudes
esmaabitee-nust. Lisaks pakume esma-abijulgestuse kõrval ka
elus-tamispõhimõtete ja esmaseabi algtõdede tutvustamist.Täpsem
info Raplamaa selt-sist.
• NOORSOOTÖÖPunase Risti Raplamaa Selt-sis on loomisel
noorterühm,mille tegevuses osalevad ku-ni 26-aastased noored.
Rüh-ma liikmed saavad koolitusiesmaabiks, ennetustööks jategevuseks
riskirühmadeganing üheks olulisemaks ees-märgiks on teavitustöö
tege-mine eakaaslaste seas. Liik-med läbivad ka esmaabikoo-litusi
ning võivad hiljem lii-tuda esmaabirühmaga.
2008. aastal viisime läbinoortele interaktiivse HIV/aidsi
koolituse, kus said või-maluse osaleda kõikide Rap-lamaa koolide
üheksandateklasside ja gümnaasiumideesindajad. 1. detsembril
maa-ilma aidsipäeval viisid Keht-na ja Kabala põhikooli nooredläbi
koolituse oma eakaaslas-tele ning õpetajatele. Üritu-sed toimusid
ka Kehtnapõhikoolis, Märjamaa ja Ko-hila gümnaasiumis.
2009. aastal on plaanisnoortele läbi viia koolitus
hu-manitaarõiguse teemadelning „Kas sina näed, midamina näen“. See
õpetab noor-tele vaatama asjadele ningelule ka teiste inimeste
sil-made läbi. Ootame koolide ak-tiivset osavõttu.
• TÖÖ RISKIRÜHMADEGAPunase Risti üheks prioritee-diks on
abitusse olukorda sat-tunud inimeste - orbude, inva-
liidide, üksikute vanurite,paljulapseliste perede, vang-last
vabanenute, tuleõnne-tuse ohvrite jt abistamine.Igal aastal viiakse
maakond-likes seltsides läbi laste päe-valaagreid.
• KATASTROOFIABIPunase Risti üheks tähtsa-maks ülesandeks on
sõjatege-vuse või looduskatastroofideläbi kannatada saanud
ela-nikkonna toetamine ja abis-tamine. Eesti Punane Rist
onkorraldanud humanitaarabisaatmist nii sõjakolletessekui ka
põgenikelaagritesse.
2008. aastal osales Rapla-maa selts kahe korjanduseläbiviimisel:
Gaza sektori tsi-viilohvrite ning Gruusia relva-konfliktis
kannatanute toe-tuseks. Augustis annetasidRaplamaa elanikud
Gruusiarelvakonfliktis kannatanutetoetuseks Rapla Konsumisasunud
korjanduskerasseühtekokku 6870 krooni ja 85senti. See on igati
tubli tule-mus. Suur tänu kõigile an-netajatele.
• TERVISEKASVATUSTervisekasvatus on Eesti Pu-nase Risti
tegevusvaldkond,mille eesmärk on selgitustöökaudu tõsta
elanikkonnateadlikkust tervist ohusta-vatest riskidest ning
hoidaära õnnetusi.
2008. aastal osales Rapla-maa selts esimest korda pro-jektis
„Kaitse end ja aitateist“, mis on mõeldud VIklasside õpilastele
ning viiak-se läbi mitmete asutuste jaorganisatsioonide
koostöös.Sama projekt on käivitunudka juba 2009. aastal.
Alati on võimalik Rap-lamaa seltsi kutsuda laste-asutustesse
lastega vestlemaesmaabist ning ohutusest.
Lisaks osaleme üritustel,kus jagame erinevaid info-materjale,
teeme ennetustöödning viime läbi näitlikke õppu-si, et seeläbi
tõsta teadlik-kust ohutusest ning esmaabiandmisest noorte ja
täiskas-vanute hulgas. 2008. aastalosalesime Raplamaa melu-messil
ning Rapla eakatepäeval, kus meie esmaabiõpe-tajad õpetasid, kuidas
ohu-olukordades käituda.
Kui tunned huvi Eesti Pu-nase Risti Raplamaa Seltsitegevuse
vastu ja soovid sel-les osaleda või osaleda es-maabikoolitusel,
võta ühen-dust EPR Raplamaa Seltsisekretäriga [email protected]
(tel 489 4120, 53478169) või astu läbi Mahla-mäe 8-3.
Eesti Punane Rist 90Me kuuleme iga päev õu-dusjutte
majandussuruti-sest, tööpuudusest, nega-tiivsest riigieelarvest
jne.Ega me kujutagi ette, misnumber see miljard on. Agasuuremal või
vähemalmääral puudutab praeguneolukord meid kõiki.
Kogu selle kaose juures onhea see, et inimesed, shpoliitikud ja
ajakirjanikud,on hakanud rohkem rääki-ma
inimestevahelistestsuhetest, hoolivusest, üksteise toetamisest,
ühiskonnasidususest. Ka sellest, et tuua esile rohkem head
ningvähendada lehtede esikülgedel laipade ning
kuritegudepresenteerimist. Seda kõike on aga terviseedendus
pro-pageerinud juba aastaid ning on hea meel tõdeda, et
krii-siolukorra tõttu on jõudnud need lihtsad tõed paljudenijärsku
ja iseenesestmõistetavalt.
Seekord on lehe teemaks turvalisus ja vigastuste enne-tamine.
Töö ja sissetulek on üks oluline tervisemõjur.Tänases lehes
käsitlemegi töötusega seotud probleemi,räägime sh depressioonist.
Aga on ka rõõmustavat: 2008.aasta oli liikluses üle aegade
õnnelikum, Eesti PunaneRist peab sel aastal oma 90 aasta juubelit.
Tänavutoimub taas palju vahvaid terviseedenduslikke
tegevusimaakonna rahvale.
Kui Ameerikas oli 20-30ndatel aastatel majanduskriis,oli see
Ameerika ajaloo kõige tantsurohkem aeg. Tulebleida rõõme oma
hobidest, headest kaaslastest, ka sel-lest, et meil on üle aegade
fantastilisim talv ja omamaailmameister. Ja paremat maavanema
vastuvõttuei mäleta keegi kui seekord oli Palukülas!
Ja ega see kevad enam kuigi kaugel olegi. Igale kehve-male ajale
järgneb jälle parem aeg.
Rahulikku meelt soovidesÜlle Rüüson,
Eesti Tervisedenduse Ühing,Raplamaa traumaprojekti juht
Ülle Rüüson
Aastast 2001 on Raplamaalasteaedades koolieelikuteleetendatud
interaktiivset näi-dendit „Õpin tänaval liikle-ma“ ning aastast
2004 ohu-tusnäidendit „112“. Sel aas-tal toetab IF Eesti
Kindlus-tuse turvafond koolitust 500helkuriga, mille saavad lap-sed
pärast etendust kingi-tuseks. Ifi turvafond tänas
Raplamaa traumaennetajaidkahjuennetusliku
mõtteviisiellurakendamise ja turvalise-ma ning ohutuma
elukeskkon-na loomise eest. Lapsevanematele on väljatöötatud sel
aastal tagasi-sideleht, mille abil saabkodus lapsega õpitut üle
rää-kida. Nii on ka koolituse mõjupikemaajalisem ja
tulemus-likum.
Ifi turvafond tänasRaplamaa traumaprojekti
Raplamaa õnnetuseks valmisoleku rühma liikmed Palukülas24.
veebruaril 2009. VERNER ARRO foto
Õpin tänaval liiklema. SIIM SOLMANI foto
-
10 28. veebruar 2009 NädalineTERVISE EDENDAJA
• Raplamaa (M)Elu Messile ootame osalema tervise jaturvalisuse
teemat esindavaid organisatsioone ja
firmasid oma tegevust, tooteid jateenuseid tutvustama!
Registreeruge!
Käsitöö – Ivi Sark ([email protected]; tel 512 8931)Puhkus ja töö
– Iris Haiba ([email protected]; tel 489 0618)
Sotsiaalhoolekanne – Inna Tamm([email protected]; tel 489
0515)
Sportimine ja tervis – Liivia Vacht([email protected]; tel 521
0603)
Turvalisus – Ülle Rüüson([email protected]; tel 528 4090)
• Kohalike omavalitsuste tervisetöörühmade koolitustoimub
18.-19. märtsil Toosikannu Puhkekeskuses.
Registreerimine: [email protected]
INFO
Anonüümseks jäädes saab küsida infot kõigi ägedate
mür-gistusjuhtumite kohta - näiteks kodukeemia, ravimite
valemanustamine ja lastega seonduvad mürgistusküsimused.
Mürgistusteabekeskuse põhiülesanne on nõustada kiirelt
ja pädevalt meditsiinipersonali ja elanikkonda ägedate
mür-gistuste korral.
Keskuses töötavad rahvusvahelise mürgistusteabekoolituseläbinud
ja pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusegaspetsialistid.
Infoliinile vastajad suhtlevad peale eesti keeleka vene, soome ja
inglise keeles.
Mürgistusteabekeskuse infotelefonile helistamisel
kehtivadtavatariifid ning teenus on lisaks tervishoiutöötajatele ja
pääs-teasutustele avatud ka elanikkonna kõnedele.
Koduleht: http://www.16662.ee
Kurjategijad otsivad eelkõigekergeimat võimalikku siht-märki.
Keegi ei saa garantee-rida, et sinu koju mitte kuna-gi ükski varas
ei tungi, kuidon võimalik sissemurdmisetõenäosust vähendada.
Para-ku on nii, et kui piirkonnas onmaja, mis varastele ahvatlev-
hoovis vedelevad tööriistad,vanametall, puudub valgus-tus jne, siis
jäävad varga teepeale ka ümbruskonna teisedmajad, kust ka
võimaluselmidagi kaasa võetakse. Nii-siis tuleb mõelda ja
tegutse-da laiemalt.
Sissemurdmine/vargus toi-mub väga kiiresti, mõnikordisegi
paarikümne sekundigaon tegu tehtud. Seega on oluli-selt kergem
kuritegu ära hoi-da kui kurjategijat teolt taba-da. Kui sa pöörad
tähelepanuenda ümbruskonnale, reagee-rid kahtlastele
isikutele/auto-dele, siis on see suur sammkuriteo ärahoidmiseks.
Kur-jategija soovib anonüümsustja seda, et teda ei märgata.Kui neid
tingimusi ei ole, lii-gub ta edasi ja jätab oma kur-jad plaanid
selles kohas teos-tamata.
Alljärgnevalt mõned kont-
rollküsimused, mis peaks
sind aitama oma kodu tur-
valisuse suurendamisel:
• Kas sinu majanumber/aadress on selgesti nähtav?
• Kas redelid, voolikud jmaiatarbed on pandud kuuri/lukustatud
ruumi?
• Kas välisuksed on turva-uksed?
• Kas kõikidel välisustel(peauks, tagauks, kuuriuks,garaaziuks)
on turvalukud?
• Kas välisuste hinged onterved, tugevad ja neid on pii-savalt?
(Hinged võiksid ollapigem seespool, kinnitatudpikkade
kruvidega.)
• Kas tunned oma lähimaidnaabreid?
• Kas välisuksel on ukse-silm?
• Kas pärast kolimist oledkõik lukud ära vahetanud?
• Kas majaümbrus on val-gustatud?
Mida rohkem „ei“ vastuseid,seda väiksem on võimalus
sis-semurdmist ennetada ja vii-mane aeg on oma kodu turva-lisuse
parandamiseks mida-gi ette võtta.
Alustuseks oleks mõistliktutvuda oma naabrite, piir-konna
konstaabli ja miksmitte ka näiteks postiljoniga.Esiteks vähendab
naabritetundmine piirkonnas ano-nüümsust ja nii on võima-likku
seaduserikkujat liht-sam märgata. Teiseks onnaabrite ühine tegevus
tur-valisuse tagamisel äärmiseltoluline. Suhtlemine ja infova-hetus
on märksõnad, misnaabrite koostööd peaks ise-loomustama. Kindlasti
vahe-ta naabritega kontakte, isegikui üksteist ei nähta, on hea,kui
naabriga saab vajaduselühendust võtta. Mõelge kanaabrivalvega
liitumise pea-le – naabrivalve plakat onjuba märguandeks pätile,
etsiin on hoolsad naabrid, sin-na juurde ka loomulikultnaabrite ja
politsei inforing.Edasi soovitame:
• Korista maja ümbrus, viiära või pane siseruumidessemaja ümber
olevad tööriistad,vanametall jms. Kuritegevu-ses toimib nn katkise
aknasündroom – kui üks aken onjuba katki, on õige pea kateised
aknad lõhutud, kui üksgrafiti kritseldus on tehtud,tuleb sinna
kritseldusi juur-de. Räämas majaümbrus näi-tab hoolimatust oma
varasuhtes.
• Kinnistu ümber peab ole-ma korralik aed.
• Muretse korralikud lukud– turvaluku muukimine on ae-ganõudvam
ja tõenäosus, etkeegi seda näeb, on siis suu-rem.
• Maja ja kõrvalhooneteümbrusse paigalda liikumis-anduriga
valgustid.
• Paigalda autonoomsed lo-kaalsed häiresüsteemid (uk-se
kontaktidega, trossidega),ootamatu lärm ehmatab va-rast ja ta jätab
oma „töö“pooleli.
• Kontrolli üle akende tur-valisus - ega aknaraamid olepehkinud.
Võtmega lukusta-tavast aknast pääseb varassisse vaid klaasi
purustades,kuid see tõmbab tema tegevu-sele liiga palju
tähelepanu.Esmajärjekorras tuleb kind-lustada strateegiliselt
kõigeohustatumad aknad, mis as-uvad esimesel korrusel,
õue-poolsetes tubades, vihmavee-torude läheduses.
• Tänapäevaste plastaken-de puhul tuleb jälgida, et
õhu-tusasendis oleks võimalikakent n-ö lukustada, et jälle-gi
ennetada sealt sisse-pääsemist või akna avamist.
• Abi on ka koerast, keda onõpetatud võõraste peale häälttegema.
Kui tegu on suveko-duga, kus püsivalt elate seesvaid suvel ja
nädalavahetus-tel, siis looma nädalateksüksi jätmine on
kuritegu.
• Paigalda valvesüsteem.Eesti turul on erinevaid et-tevõtteid,
konsulteeri mit-mega ja vali oma kodule sobi-vaim variant.
• Ole tähelepanelik, reagee-ri kahtlustele, võõraid märga-tes
tegutse – küsi, keda otsi-takse, kas saab aidata jne.Märgi üles
võõrad autonumb-rid. See eeldabki kogukonnaühtehoidmist, et
üksteisttuntakse ja teatakse. Kuikuuled naabri hoovist lärmi,siis
mine vaata, mis seal toi-mub, teavita naabrit ja teisiümbruses
olevaid elanikke,vajadusel kutsu abi polit-seist.
Mida teha koos naabritega?Tõsi on see, et naabreid vali-da ei
saa. Ent piirkondades,kus majad asuvad üksteisestkilomeetri(te)
kaugusel, onnaaber see, kes kõige kiire-mini vajalikul hetkel
sindaidata saab. Niisamuti, kuisina vajad naabri abi, võibnaaber
vajada ka sinu abi,selleks pead sa valmis olema.Nii et esimesena
soovitame-gi lähimate naabritega koh-tuda, kontakte vahetada
jakokku leppida, kuidas erine-vates olukordades käituda.Kui majal
on valvesüsteem,siis mismoodi peaks käituma,kui naaber häiret
kuuleb?Mida siis teha, kui naabripoole sõidab esmapilgul võõ-ras
auto? Kas naaber saaksehk õhtul sinu suvemaja eestläbi sõita, võtta
postkastistposti ja vaadata, et kõik onkorras? Kindlasti on
võimalu-si veel ja veel, mida koos tehasaaks. Selle kõige
eeldusekson aga inimese enda hoolivus
oma kodu vastu. Aeg-ajaltvõib ununeda redel kuuri pane-mata või
jääb värav lukus-tamata - ärge siis pahandage,kui naaber helistab
ja sellestteada annab!
Veel ideid naabritegakoostööstEespool toodud
nõuandeidkasutatakse väga mitmetesnaabrivalve sektorites, needon
järele proovitud ja toimi-vad. Samas on tegevusi, misEestis veel
vähetuntud, kuidmujal maailmas kasutusel.Toome mõned neist ka
siinko-hal välja, ehk saab keegi uueidee.
• Kui naaber on pikemaksajaks ära läinud, pargivadteised naabrid
tema hoovioma autot, et ikka oleks nähaliikumist selle maja
juures.
• Naabri pikema äraolekuajal niidavad teised naabridseal muru,
pügavad hekki jahoiavad postkasti tühjana.
• Väärisesemeid ei hoita ka-pis või seifis, vaid
näiteksvastavalt selleks otstarbekstehtud kreemipotsiku
võihambapastatuubi kujuliseshoiukohas, mis tõenäoliselt eitõmba
sissemurdja tähele-panu.
KokkuvõtteksVaata oma kodu üle n-ö var-ga pilguga: kui näiteks
sul eiole võtit, kuidas siis majjasaaksid? Vanematele ini-mestele
tasub meelde tuleta-da, et võõraid majja sisselaskma ei pea.
Igasugusteltkontrollidelt (elektrinäidudjms) küsige töötõendit ja
kont-rollige üle, kas ikka tegu onõige tõendiga. Ei väsi
meeldetuletamast ka suitsuandurivajalikkust. On olemas süs-teeme,
mis annavad häire kamobiiltelefoni(de)le, nii onvõimalik
häiresignaali saa-jate ringi lisada ka naabrid.Ohutust ei ole
kunagi liigapalju, seda enam, et kuriteoennetus ei ole
raketiteadus,eespool toodud nõuanded onju enamasti teada ja
kergestiteostatavad. Lihtsalt vaja onjärjepidevust ja
pidevattegutsemist. Turvalisus onkoostöös loodud väärtus.
Eesti Naabrivalve annab nõu
kodu turvalisuse suurendamiseksTiina Ristmäe,MTÜ Eesti
Naabrivalve tegevjuhtTiina Roosalu,Raplamaa koordinaator
([email protected], tel 509 6693)
Inimesed, kelle vara kallal on käidud, teavad seda
tunnet: oled solvatud, sul on halb, sest sinu kodus on
käinud võõras ja sinu asjades sorinud, sulle on
tekitatud majanduslikku kahju, teinekord on ära
viidud/lõhutud kallid mälestusesemed, mida ei korva
miski. Inimese tervis saab kahjustada eeskätt
psüühilisel, aga teinekord lausa füüsilisel tasandil
(närvivapustus, infarkt jne).
Mürgistusteabekeskuse lühinum-ber 16662 on avatud tööpäeviti
kel-la 9-17. Infotelefonilt 16662 saabteavet eelkõige ägedaid
mürgistusipuudutavates küsimustes.
Valdo Jänes, PRMA liikluskorralduse ja ohutuse osakonna
peaspetsialist
Nii nagu igal medalil on kaks poolt, on ka elus.
Kõikjalsarjatakse mullust kui suure majanduskrahhi aastat,
agaliiklusohutuses oli rõõmustavate arvude aasta. Viimati oli Eesti
teedel liiklusõnnetustes hukkunud ini-meste arv võrreldav 1951.
aasta andmetega, olles isegiõnneks väiksem.Võrdluseks mõned
arvud:
1951. a 2008. a
Autode arv 12 511 639 472LÕ hukkunud 140 132
Kuidas edenesid asjad liikluses Raplamaal?Hea aasta oli 2008!
Võrreldes keskmise näitaja aluselajavahemikus aastatel 2004-2007 ja
2008. aastat, saamejärgmised andmed:
Eelneva 4 aasta
keskmine, aastas 2008.a
Inimkannatustegaliiklusõnnetused 71 57hukkunuid 11 1vigastatuid
109 78
Arvudena on antud tabel kena vaadata, aga ka nendeväikeste
numbrite taga on kurbust ja kannatusi. Kõige probleemsem oli teel
püsimine: teelt väljasõitudevõi teel ümberpaiskumise tagajärjel oli
kõige rohkem kan-natanuid (62%). Valdavalt olid nende sõidukite
juhid„suurte juhtimiskogemustega 16- kuni 25-aastased joo-bes
noormehed”, kes pärast tööpäeva lõppu varahom-mikuste tundideni
sõidukiroolis kangelasi mängisid. Sage-li olid sõidukis ka
kaasreisijad, samuti noored inimesed.Kahju, kui meie aja
liikluskangelased ei mõista kange-laslikkuse mõiste õiget
tähendust. Seega peaks niisugustesündmuste vältimiseks jätkuma
kõigil rohkem kainetmõtlemist ja kodanikujulgust. Teiseks
liiklejate grupiks, kes palju kannatada said, olidkergliiklejad:
jalakäijad ja jalgratturid ning mopeedijuhid(20%). Kindlasti ei saa
väita, et ainult autojuhid on kõi-ges halvas süüdi. Liiklusreeglid
on järgimiseks kõikideleosapooltele. Liikluses tuleb hoida silmad
ja kõrvad lahti,ise peab ka enda heaolu eest seisma.
Virtuaalmaailmason elusid rohkem kui üks, ent reaalsuses mitte. Kui
teedel ja tänavatel oleks liigset kiirustamist ja as-jatut
rabelemist vähem, kuuleksime kindlasti edaspidigirõõmsamaid
uudiseid. 1938. aastal ilmunud maanteede talituse voldik an-
nab nõu liikluses käitumiseks lastele:
Ära liikle kui peata kana!1. Astudes sõiduteele, vaadake
vasakule ja paremale.2. Kasutage liiklemisel jalg- või kõnnitee
parempoolset äärt.3. Üks sekund ajavõitu ei tasu elu ega tervist.4.
Kõnniteel peatudes ärge takistage teisi liiklejaid.5. Ärge astuge
sõiduteele väljavaadet takistava eseme tagant – võite sattudaotse
mööduvate autode ette.6. Hoidke vihmavarju nii, et näeksite enda
ette ega tülitaks vihmavarjugateisi liiklejaid.Õpetades lapsi, ärge
ise liigelge nagu peata kana!Liiklemisel hoidke silmad lahti!Ohutut
liiklemist!
Meie aja liiklusja kangelased
9. mai
-
9Nädaline 28. veebruar 2009 TERVISE EDENDAJA
Ülle Rüüson
On analoogsel ideoloogial baseeruv paikkonna
inimestemobiliseerimiseks väljatöötatud süsteem nagu
tervistedendavad koolid (TEK) ja lasteaiad (TEL). Tervise-edendus
töökohal (TET) tähendab protsessi, kus inimesetöökoht toetab neid
ressursse, mida töötaja vajab sel-leks, et hoida end tervena ja
selleks, et tõsta endaelukvaliteeti ja heaolu. Täna töötavad
pilootprojektidjuba mitmes maakonnas. Koos
töötervishoiuseadusega(seadus on olemas, mida teinekord võetakse
tüütu pabe-rimajandusena ainult!) ning kohapealse
initsiatiivigavõib saavutada häid tulemusi: töökohas paraneb
psüh-hokliima, inimesed haigestuvad vähem (mis on olulinenii
tööandjale kui ka inimesele endale, sest haigekassahakkab
haigusraha hüvitama alles 9. päevast!), vähene-vad hooletusest
tingitud tööõnnetused.
Kõige paremini saab inimese tervist mõjutada justtöökohal, sest
täiskasvanud elanikkond on seal kõigeparemini kättesaadav. Täna on
nii, et lapsed on teine-kord vanematest terviseteemadel oluliselt
targemad,kuid nemad ei saa tihtilugu viia ellu muutusi keskkon-nas,
sh ka kodus (kodus suitsetamine, toidulaud, turva-varustuse
muretsemine jms).
Tervist edendavad töökohad
Mõni aeg tagasi oli terve Ees-ti ilmselt šokeeritud juhtu-mist,
kus väike tüdruk oli jäe-tud Tallinnas tühermaale.Kõigi mõtteis
mõlkus küsi-mus, kuidas võib keegi nii käi-tuda ja miks. Ilmselt
teavadvähesed, et harvad ei ole selli-sed juhtumid, kus vanemadoma
teismeliste laste ees ko-duukse sulgevad. See ei juhtukusagil
kaugel, vaid siinsa-mas Raplamaal, meie küla-des ja alevites, oma
majasning samas trepikojas.
Alaealiste toimepandud ku-ritegude uurijana olen kokkupuutunud
kodunt välja visa-tud lastega. Nende seas on niipoisse kui ka
tüdrukuid, keson pannud pahategusid toimening sattunud kannatanu
rol-li. Reeglina ei ole nad päritasotsiaalsest perest. Tege-mist on
lastega täiesti tava-listest keskmistest peredest,kes elavad meie
kõrval omaigapäevast elu.
Perekonnaseaduse koha-selt on vanemal õigus kasva-tada last ja
hoolitseda temaeest. Igal asjal on kaks poolt,mistõttu sellise
õigusega
kaasneb kohustus kasvatadaja hoolitseda oma lapse eest.
Kahjuks lisandub iga päe-vaga lapsi - just teismelisi,kes on
trotslikud ja halva käi-tumisega ning tekkinud prob-leemide
lahendamise asemelon lihtsam näidata selliselelapsele ust. Vanem ei
saa aru,et teismeline laps ei ole koha-nenud vanemate lahutusegaega
ka perre tulnud kasuva-nemaga. Vanemad käituvadaga ise nagu
teismelised põhi-mõttel, et miks ta siis nii halbon jne. Süüd
nähakse vaidprobleemsel lapsel, enda käi-tumises ei leita mingeid
vigu.Tihti üritatakse (eriti kasu-vanemad) vägivalda ja mõni-tavat
kõneviisi pruukides lap-sest korralikku inimest kas-vatada.
Järgmise sammunaläheb laps pere juurest lah-kunud vanema juurde,
kuidparaku jääb ka seal uks sule-tuks, sest keegi ei vaja
prob-leemset last. Suurt rolli män-gib siin see, et perre on
sün-dinud uue elukaaslasega ühi-ne laps, keda peetakse täht-samaks
ja rohkem perekondakuuluvaks.
geks, et ta pole kodus ooda-tud, otsesõnu keelatakse
kojusisenemine või ei anta kodu-võtit ja laps peab ootamavanemate
töölt tulekut, ettuppa pääseda. Keegi eitunne huvi, kus ta oma
aegaveedab, kuidas hakkamasaab, kas ta on söönud ja rii-des.
Vanemad olid lahutatud,uue elukaaslasega oli emalühine laps.
Eelmisest koose-lust 15aastane poeg hakkashulkuma ja varastama, ka
ko-dust. Pärast seda, kui poissoli varastanud sugulase raha-kotist
200 krooni, otsustaskasuisa, et poiss ei tohi enamkodus elada.
Järgnes elu isajuures, kust poiss samuti pa-handuste tõttu välja
visati.Seejärel oli poiss vanaema
Viivika Vilja,Lääne tööinspektsiooni
tööinspektor-teabespetsialist
Esialgsetel andmetel oli 2008.aastal Raplamaal 87 töö-õnnetust,
millest 69 olid ker-ged, 17 rasked ning üks tööõn-netus lõppes
surmaga.
Kannatanu keskmine vanusoli 39 aastat ja 2/3 kannata-nutest olid
meessoost isikud.Enim õnnetusi juhtus põllu-majanduses, ehituses ja
ava-liku korra tagamisel. Tööõn-netuste peamiste põhjustenavõib
välja tuua tööohutusnõu-ete rikkumised töötajatepoolt,
isikukaitsevahenditepuudumise või mittekasuta-mise ning töötajate
endi lo-hakuse või hooletuse.
Neljandik tööõnnetustestjuhtus kas libisemise või kuk-kumise
tagajärjel, mis olidtingitud kas libedast põran-dast või pinnasest,
halvastnähtavusest läbikäiguteedel,ning samuti kukkumised
kõr-gustest.
• 67aastane meesterahvaskukkus ettevõtte hoovis
Tööõnnetustest Raplamaalühest tsehhist teise minneslibeduse
tõttu, tagajärjeksraske kehavigastus. Õues olivärskelt sadanud lund
ja teedolid veel liivatamata.
• 43aastane meesterahvaskomistas enda läbikäigutee-le jäetud
voolikutesse. Töö-ohutusnõudeid rikkus tööta-ja ise, tagajärjeks
kerge ke-havigastus.
• 33aastane meesterahvas,kontrollimaks tellitud kaupa,kukkus
autokasti ronides um-bes 1,5 meetri kõrguselt maa-pinnale.
31aastane ehitustöö-line kaotas redelil tasakaaluja kukkus 2,5
meetri kõrgu-selt maapinnale. Mõlema õn-netuse korral rikuti
tööohu-tusnõudeid, ei kasutatud isi-kukaitsevahendeid ning
taga-järjeks olid rasked kehavi-gastused.
Põllumajanduses hakka-vad silma loomade ettear-vamatust
käitumisest tingi-tud õnnetused. Tööõnnetustepõhjuseks on tihti
töötaja liig-ne kiirustamine, millega sea-takse ohtu nii enda kui
kakaastöötajate tervis.
Põllumajandussektoris juh-tus Raplamaal eelmisel aas-tal ainus
surmaga lõppenudtööõnnetus, kus alkoholijoo-bes ja juhtimisõiguseta
51-aastane meesterahvas ei tul-nud traktori juhtimisega toi-me,
traktor läks ümber jajuht jäi traktori alla. Tööand-jal oli
koostamata riskiana-lüüs, puudusid töövahenditeohutusjuhendid,
töötaja olijuhendamata, samuti ei kõr-valdatud töölt
alkoholijoobestöötajat, mistõttu algatatiselle juhtumi korral
tööandjasuhtes väärteomenetlus.
Viimastel aastatel on sage-nenud ohtlike kemikaalidekäitlemisega
seotud õnne-tused ning sellest ei jäänudpuutumata ka
Raplamaa.Eelmisel aastal registreeri-tud kemikaalidega
seotudtööõnnetused olid seotud ühesuurõnnetusega, kus tuli
likvi-deerida keemiareostuse taga-järgi.
Arvestades õnnetusterohke-maid majandussektoreid jaõnnetuste
toimumise viise, onLääne tööinspektsioonil käes-
juures, kes ta ka ühel päevalära saatis, põhjuseks ikkahalb
käitumine ja vargakom-bed. Lõpuks elas poiss omasõbra vanemate
kodus, mõnikilomeeter oma tegelikustkodust. Ema külastades
eitohtinud ta tuppa minna, vaidpidi oma jutud õues ära
rääki-ma.
On ette tulnud ka seda, etülekuulamisel lapsevanemteatab, et
soovib üldse vanem-likest õigustest loobuda jamitte arutleda, miks
on niiläinud ja mis peres on juhtu-nud. Emotsioonid hüljatudlapsest
rääkides tekivad allessiis, kui jutt läheb põhjustele,miks lapse
käitumine onmuutunud. Püütakse varjatavõi õigustada peres
esinevatvägivalda ning ilmselgelt
eelistatakse elukaaslast lap-sele.
Ei tohi unustada, et ükskilaps ei sünni pätiks, vargaksvõi
vägivallatsejaks. Alati onlaste tegudele eelnenud taus-talood, ikka
on varjatud põh-jusi, mis on vallandanud hal-va käitumise. Tihti on
ala-ealise halb ja väljakutsuvkäitumine vaid soov endaletähelepanu
tõmmata. Mõnelapse puhul on selline käitu-mine pigem appikarje kui
si-hilik pahategu.
Riik on juba ammu mõist-nud, et alaealisi seaduserik-kujaid
tuleb kohelda teisitikui täiskasvanuid ning andaneile võimalus end
paranda-da, seda enam peab säära-seid võimalusi andma lapse-vanem,
üritades kuulata omalast, otsida talle nii psühho-loogilist kui ka
vajaduse kor-ral psühhiaatrilist abi.
Probleemsete perede puhulei piisagi ainult lapse nõus-tamisest,
kaasata tuleks kateised pereliikmed, olenema-ta sellest, kas peres
esinebvägivalda või mitte. Laste-kaitseseaduseski on kirjapandud,
et vägivalla või hal-va kohtlemise tõttu kanna-tanud lapsele tuleb
anda va-jalikku abi, kuid tuleb kanõustada vägivalda tarvit-anud
täiskasvanut, et välti-da halva kohtlemise kordu-mist.
Lapsevanemad, kasvatage,armastage ja toetage omalapsi, nii et
nad saavad sir-
gudes elus hakkama, mitte eijää eluteele loperdama naguhaavatud
tiivaga linnud. Toe-tage ka siis, kui laps satubseadusega
pahuksisse või ontal suhted lähedastega sas-sis. Teismeline ei ole
valmisanalüüsima arukalt enda javanemate käitumist ningtegema
õigeid otsuseid. Sel-leks on täiskasvanud, kes eisaa käituda kui
teismelised,kes peavad olema üle solvu-misest ja lapsikust
trotsistomaenese lapse vastu.
Viimane aeg on ühiskonnalvõtta suurem roll märgataenda ümber
toimuvat ningreageerida, kui naabrilapstundub olevat hädas.
EestiVabariigi lastekaitse sea-duse § 59 esimese punkti ko-haselt
on iga kodaniku kohus-tus kohe teatada abiandva-tele organitele
abivajavast jahädasolevast lapsest, kui tamõnest sellisest
olukorrastteada saab. Oleks suur sammedasi, kui iga
kõrvalseisjateatab omapäi ja järelevalve-ta jäetud, hoolitsemata
võivägivalla all kannatavastlapsest kas valla lastekait-setöötajale
või politseile. Jul-gege märgata!
Üleriigiline tasuta lasteabiööpäevaringne nõuandetele-fon 116
111
Koduleht, kus saab murestkirjutada ja foorumites nõuküsida:
www.lasteabi.ee.
Rapla ohvriabikeskus, kustsaab alati nõu ja abi küsida:489 0455,
[email protected].
oleval aastal plaanis järele-valve suunata peamiselt
all-järgnevatele teemadele:
• libisemised/kukkumised• kemikaalide ohutu käitlemine•
töökohad• tööst põhjustatud haigestumised
Kemikaalide ohutust ja ris-kianalüüsi hõlmavat ülerii-gilist
sihtkontrolli teosta-takse mööbli- ja pagaritöös-tustes,
puhastusteeninduses,mootorsõidukite hoolduses,hoolekandeasutustes.
Libi-semiste ja kukkumiste siht-kontrolli kaasatakse ettevõt-ted,
kus on analoogsed tööõn-netused juhtunud.
Aitamaks kaasa ettevõtetelohutuma töökeskkonna loo-misele
planeerib tööinspekt-sioon korraldada teabepäevi,kus leiavad
käsitlemist kasihtkontrolli käigus vaadel-davad teemad. Kindlasti
ta-sub aeg-ajalt sirvida tööins-pektsiooni kodulehtewww.ti.ee, kus
juba praeguleidub küllaldaselt informat-
Lastest, kellel pole oma vanematesüdames ega kodus kohta
siooni tööohutuse, -tervishoiuja -suhete valdkonnas ningedaspidi
ka planeeritavate
sihtkontrollide ja avalikkuse-le suunatud teabepäevadekohta.
Raili Angman,Lääne PP kriminaalosakonna Rapla
kriminaaltalituse
politseivaneminspektor
Politsei on kodanikele pidevalt nõu andnud, kuidas
oma vara kaitsta või liikluses toime tulla. Seekord on
teemaks nõrgemad - lapsed - ning täpsemalt räägime
oma laste hülgamisest. Teema on väga valus, kuid
igapäevane praktika näitab, et aina rohkem on vaja
sellest rääkida ning kirjutada.
Käitutakse nii,kuna selle eest, etoma last koduuk-sest enam
sisse eilasta, ei ole sea-dustes karistustette nähtud. Inim-likkuse
mineta-mine ja heade ta-vade rikkumine eitundugi nii suurepatuna,
kui asjavarjata või isemärtrit mängida.Kas tõesti ongi niilihtne
probleemnelaps n-ö maha kan-da? Tuleb kahet-susega nentida,
ettundub küll. Lap-sele tehakse sel- SIIM SOLMANI foto
-
8 28. veebruar 2009 NädalineTERVISE EDENDAJA
Mõned küsimused inimesele, kes on kaotanud hiljutitöökoha. Võid
jagada oma muret meiega - kirjutaaadressil Tallinna mnt 14-119,
Rapla 79513 (EestiTervisedenduse Ühing) või saada e-kiri
[email protected]. Anonüümsus garanteeritud!
Järgmises lehes saame teha väikese kokkuvõtte,eeskätt
soovitustest saatusekaaslastele.
1. Mis tunne sul praegu on?2. Kuidas koondamist läbi viidi? Mis
oli kõige valusam?3. Kelle peale oled vihane?4. Missugust abi sa
vajad?5. Mida ette võtad, et kuidagi toime tulla?6. Kas sul on
mingit soovitust saatusekaaslastele?
Samas – suitsiid on enneta-
tav. Ennetustööd võib läbi viia
mitmel erineval tasandil.
Käesolevas artiklis tuleb jut-
tu üksikinimese tasandist
ning suitsidaalsesse kriisi
sekkumise võimalustest.
Tuleb alati meeles pidada,
et suitsidaalsus on protsess.
See võib lühema või pikema
aja jooksul välja areneda suit-
siidini, kuid võib ka raugeda
juhul, kui inimene leiab ise
endas vajalikud ressursid
raskustega toimetulekuks või
märkavad ümbritsevad tema
suitsidaalset seisundit ning
sekkuvad ja suunavad edasi
vajaliku abi juurde, olgu see
siis meditsiiniline või psüh-
ho-sotsiaalne. Suitsidaalset
protsessi mõjutavad ühelt
poolt riskitegurid, mis suu-
rendavad suitsiidiriski ja tei-
selt poolt kaitsvad tegurid,
mis aitavad inimesel raskus-
te ja kriisidega toime tulla.
Konkreetse inimese suitsiidi-
preventsioon seisneb eelkõige
riskitegurite mõju vähenda-
mises ning kaitsvate tegurite
mõju suurendamises.
Riskiteguritena tuleb suitsi-
daalse käitumise puhul kind-
lasti ära märkida psüühika-
häireid (nendest kõige oluli-
sem on depressioon, mis tege-
likult suhteliselt hästi allub
ravile) ning alkoholi ja nar-
kootikumide kuritarvitamist.
Riskiteguriteks on ka mitme-
sugused negatiivsed ja trau-
maatilised elusündmused na-
gu näiteks lahutus, lahkumi-
nek, lähedase kaotus, töö kao-
tus, väärkohtlemise ohvriks
langemine. Sageli tundub just
see viimane vallandav tegur
olevat suitsiidi põhjuseks,
kuid suitsiid on üsna keeru-
kas fenomen ning ühte kind-
lat põhjust tal enamasti po-
legi. Ikka on see keerukas bio-
loogiliste, sotsiaalsete ja
psühholoogiliste riskitegurite
sasipundar. Kui siis inimese
elus puudub ka spirituaalne
mõõde, puudub mõtestatus,
tundubki kannatuste hulk
ülemäärane ja elutahe kaob.
Kui inimesel aga on elus pii-
savalt kaitsvaid tegureid,
pole suitsiidi toimepanemise
tõenäosus nii suur. Kaitsvad
tegurid võib jagada nelja suu-
remasse gruppi: inimesest en-
dast tulenevad (tema mõt-
lemine, enesehinnang, suhtle-
misvõime), perekondlikud
(stabiilsus, turvalisus, toe-
tus), sotsiaal-kultuurilised
(sõpruskond, elujaatavad
väärtushinnangud, traditsioo-
nid) ning keskkonnast tulene-
vad (toit, uni, värske õhk, päi-
kesevalgus, kehaline liiku-
mine).
Konkreetse inimese suitsii-
di ette ennustada on raske,
kuid riski suurust hinnata ja
sellele vastavalt sekkuda on
võimalik. Suitsiidi ohumär-
gid on kas verbaalsed (väljen-
dab enesetapusoovi sõnades
otseselt või kaudselt), käitu-
muslikud (näiteks teeb ette-
valmistusi elust lahkumi-
seks, kogudes tablette või
kinkides ära väärtuslikke
esemeid) või situatsioonilised
(negatiivsed traumaatilised
elusündmused). Harva, kui
üldse kunagi, toimub suitsiid
hetkeimpulsi ajel ja ilma
mingi eelneva katseta ümb-
ritsevatele oma hingehädast
ning rasketest siseheitlustest
märku anda.
Kuidas abi saada? Kõige
kindlam, odavam ja alati
kättesaadav on eneseabi. Ini-
mene ise saab tegelikult väga
oluliselt parandada oma ene-
setunnet. Mõned lihtsad ene-
seabivõtted hingelise kriisi
ajal on näiteks:
- püüa oma negatiivsed mõt-
ted ja tunded kirja panna, see
vähendab kaost
- pane kirja ka kõik posi-
tiivsed asjad, kriisiolukorras
võivad need kahe silma va-
hele jääda
- ära põgene probleemide
eest, lahenda need või kui see
pole võimalik, siis saa neist
teadlikuks ja jäta seejärel
sinnapaika, ära takerdu ega
jää neisse kinni
- korrigeeri oma elustiili, ära
unusta väikseid olulisi asju
nagu värskes õhus liikumine,
tervislik toitumine ja piisav
uni
- ära unusta asju, mis sulle
elus on rõõmu pakkunud
(näiteks hobid)
- sea sisse oma „aardelae-
gas“, kuhu kogud ilusate mä-
lestustega seotud asju (pilte,
kirju, CD-sid) ja veeda nende-
Depressioon on haigus,mida saab ravida
ga koos aega
- paku teistele oma abi, see
aitab end vajalikuna tunda
Kui suitsiidirisk on juba
suurem, siis pelgalt enese-
abist ei piisa. Tuleb appi võt-
ta nii lähem kui ka kaugem
sotsiaalne võrgustik. Pahati-
hti kaovad suitsidaalse ini-
mese ümbert sõbrad, sest ma-
sendunud sõber tundub koor-
mav ning tema hingeseisund
mõistetamatu. Tegelikult aga
on sõbrad, töökaaslased ning
perekond väga oluline res-
surss. Sageli ei vajagi suitsii-
diriskiga inimene midagi ena-
mat kui rahulikku ja hinnan-
guvaba kuulamist. Tundeid
on vaja ventileerida, sest just
nende virvarr muudab elu
pööraseks karussellisõiduks.
Omapoolsete nõuannetega
pole vaja kiirustada, lihtsalt
kuula. Sellises staadiumis
suitsidaalsesse kriisi sekku-
ma on koolitatud vabataht-
likud abistajad, kellele saab
vastaval telefoninumbril
peaaegu ööpäev läbi helista-
da. Kui suitsiidiprotsess on
arenenud juba selleni, et ini-
mesel on olemas kindel plaan,
kus ja kuidas ta seda toime
panna kavatseb, vajab ta
spetsialisti abi. On vaja
teda julgustada spetsialistilt
abi otsima ning vajadusel
tema eest aegki kokku leppi-
da.
Kui inimene on aga suitsiidi
kohe sooritamas, siis tuleb
sekkuda otsustavalt ning toi-
metada inimene spetsialisti
juurde viivitamatult, vajadu-
sel isegi kiirabi ja politsei
sekkumisel.
Esmatasandi abistajad - märkajad!Depressiooni koolituse
tellimise info aadressil
[email protected]. Liivia Vacht.
INFOTELEFONID
ÜLDINE HÄDAABINUMBER. Tel 112ELULIIN. Tel 655 8088 eesti keeles
(E-P 19-7)Tel 655 5688 vene keeles (E-P 19-7).
www.eluliin.eeUSALDUSTELEFON. TasutaTel 126 eesti keeles (E-P
16-6). Tel 127 vene keeles (E-P19-23). www.usaldus.eeNOORTE
USALDUSTELEFON. Tel 646 6666LASTE ABI- JA INFOTELEFON. Tel 116111
(24 h)KRISTLIK PÄEVANE USALDUSTELEFONTel 600 6439 (E-P
9-21)LASTEARST KUULEB. Tasuline nõuandetelefon. Tel 1599ON-LINE
NÕUSTAMISKESKUSTÜ ja TLÜ psühholoogiatudengid. www.lahendus.netATH
(AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIREGA LAPS)Tugirühmad kogu Eestis. Info
tel 641 1188www.elf.ee/tugiryhmadAA, ANONÜÜMSED
ALKOHOOLIKUDTugirühmad kogu Eestis. Tel 529 9955. www.aa-eesti.eeAA
LÄHEDASED. Tugirühmad kogu Eestis.www.hot.ee/alanon/OHVRIABI. Tel
658 5087, 673 3854 (E-R 10-14)www.ohvriabi.eeUIMASTIINFO JA
NÕUSTAMINE. TasutaTel 1707 (24 h). Tel 631 4600 (E-R 16-20)AIDSI
ENNETUSKESKUS (TAI)Mardi 3, Tallinn. Tel 660 7871.
www.aids.eeVÄHILIIDU NÕUANDETELEFON. TasutaTel 800 2233 (E-R
10-12). www.cancer.eeRAPLA MAAKONNA PSÜHHOLOOGIATEENISTUSTallinna
mnt 9-1, Rapla. Tel 489 [email protected]
MAAKONNAHAIGLA PSÜHHIAATRIDAlu tee 1, Rapla. Tel 489 0742 või 489
[email protected] NOORTE NÕUKODA. Noorte
nõustamiskabinetKoidu 23, Rapla. Tel 485 6263RAPLAMAA
USALDUSTELEFONTel 485 7001 (E, K 16-23)RAPLA OHVRIABI. Savi 2,
Rapla. Tel 489 0455
Merike Sisask,Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia
Instituudi
(ERSI) tegevjuht
Suitsiid on liiga lõplik lahendus ajutistele prob-
leemidele. Eestis on suitsiidide arv alates 90ndate
keskelt küll järk-järgult langenud enam kui poole
võrra (aastal 1994 oli kordaja 100 000 kohta 42 ning
aastal 2007 oli see 18,7), kuid kahjuks oleme endiselt
Euroopas maade hulgas, mida nimetatakse kõrge
suitsiidiriskiga riigiks.
Pille Vavulski,Tööturuameti Raplamaa
osakonna juhataja kt
Kui inimene jääb töötuks, ei
tähenda see seda, et ta jääb
oma murega täiesti üksi. Töö-
turuameti üks funktsioone
ongi aidata neid inimesi leid-
maks uusi väljakutseid, saa-
maks uusi oskusi ning ense-
kindlust osalemaks tööturul.
Tööturuamet pakub järgmi-
si teenuseid:
TÖÖVAHENDUS – vahen-
dame tööpakkumisi nii Ees-
tist kui ka Euroopast
(www.eures.ee).
TÖÖOTSINGUKOOLI-TUS – koolituse läbinu osk-
ab koostada CVd, teab, kui-
das käituda tööintervjuul,
tunneb ja oskab kasutada
töövahendusportaale ning on
teadlik erinevatest tööotsin-
guvõimalustest. Koolitusel
osaletud tundide/päevade
eest makstakse stipendiumi
ning sõidu- ja/või majutustoe-
tust.
ERIALAKOOLITUS –
omandatakse teadmisi ja
oskusi, mis on vajalikud vas-
taval ametikohal töötami-
seks. Koolitusel osaletud tun-
dide/päevade eest makstakse
stipendiumi ja sõidu- ja/või
majutustoetust.
TÖÖPRAKTIKA – aitab
omandada praktilist töökoge-
must. Tööpraktikal osaletud
päevade/tundide eest maks-
takse stipendiumi ja sõidu- ja/
või majutustoetust.
TÖÖHARJUTUS – aitabpikemat aega tööta olnud ini-
mestel taastada tööharju-
must. Tööharjutuses osale-
jale makstakse stipendiumi.
ETTEVÕTLUSE ALUS-TAMISE TOETUS – Töötu-
ruamet toetab oma ettevõtte
loomist kuni 70 000 krooniga.
PSÜHHOLOOGILINE
NÕUSTAMINE – eesmärk onaidata inimesel selgusele jõu-
da töö leidmist takistavates
probleemides (madal enese-
hinnang, koondamisega kaas-
nev stress) ning toetada ini-
mest nende takistuste kõr-
valdamisel. Nõustamist vii-
vad läbi kogenud psühholoo-
gid. Nõustaja aitab inimesel
määratleda töö leidmist ta-
kistavad probleemid ning
analüüsida nende mõju.
SOTSIAALNE REHABI-LITATSIOON – mõeldud
neile, kelle tööleminemist
takistab alkoholiprobleem.
Inimene suunatakse psühhi-
aatri vastuvõtule. Esmasel
visiidil toimub patsiendi
nõustamine, sõltuvuse iseloo-
mu väljaselgitamine. Näidus-
tusel suunatakse patsient
operatsioonile, mille käigus
toimub disulfiraami implan-
tatsioon ehk rahvakeeli na-
haaluse ampulli paigaldus.
ERINEVAD TEENUSEDPUUETEGA INIMESTELE
– tööruumide ja -vahenditekohandamine, korduv tugi-
isiku teenus, abivahendi ta-
suta kasutamiseks andmine
jm.
Enne esmakordset pöördu-
mist Tööturuameti Raplamaa
osakonda soovitame kindlas-
ti helistada telefonil 485 7987
ja sobilik kuupäev ja kellaaeg
vastuvõtule ette regist-
reerida. Töötuna/tööotsijana
arvelevõtmine koos avalduste
täitmisega võtab aega ligi-
kaudu 1 tund. Esmakordsel
pöördumisel esitab isik
nõuetekohase avalduse ja va-
jalikud dokumendid: pass või
ID kaart, tööraamat, töösuhte
lõpetamise põhjust tõendav
dokument (millise paragrah-
vi alusel töösuhe lõpetati)
ning tööandja tõend, millel on
kuude kaupa välja toodud
isikule viimasel kolmel töö-
tatud kuul välja makstud ta-
sud ja kinnipeetud töötus-
kindlustusmaksed.
Töötul on õigus töötuskind-
lustushüvitiseleja töötutoe-
tusele teatud tingimustel.
Detailne informatsioon aad-
ressil: http://www.tta.ee/
Kui oled kaotanud töö, sa ei ole üksi!
Töökuulutused:
www.hyppelaud.ee
www.cvkeskus.ee
www.cv.ee
www.cvinter.ee
www.vakants.ee
www.soov.ee
www.kuldnebors.ee
www.amet.ee
www.rajaleidja.ee