Velli Parts MSc

Kuidas olla asjalik ja edukas? Töötaja enesetõhususe ja enesemotivatsiooni toetamise ja tugevdamise võimalused

Velli Parts MSc

Velli Parts MSc Kuidas olla asjalik ja edukas?

EDUSubjektiivne ja objektiivne Üldised väärtus-orientatsioonid ühiskonnas Sõltub inimesest või keskkonnast?Dünaamiline


Mis takistab inimesi edukas olemast?

Puudub eesmärk - oleme unustanud või ei ole läbi mõelnud seda, kuhu me tahame minna või mida me tegelikult enda jaoks saavutada soovime

Puudub visioon - nägemus sellest, milline on elu siis, kui kord eesmärk saavutatakse


Mis takistab inimesi edukas olemast?

Puudub plaan – ressursside hindamine ja konkreetne tegevuskava

Ülemäärane enesekindlus või enesekindluse puudumine - hästi läbi mõeldud plaan võib juhtida vales suunas, kui tingimused muutuvad; kui me ei usu, et suudame kavandatu ellu viia oleme samas olukorras kui siis, kui meil ei ole eesmärke


Mis takistab inimesi edukas olemast?Vigadest ei õpita - võta aega, et neid analüüsida, on väärtuslik informatsioonTagasiside ja abi tagasilükkamine - mõistlik on teisi kuulata (kõike ei pea aktsepteerima) Ressursside ärakulutamine (materiaalsed, emotsionaalsed, aeg) - enamasti seotud kehva planeerimisegaHirm edu ees!!!! (soov olla edukas või vältida ebaedu)


Käitumist mõjutavad

kompetentsus - need asjad, mida inimene suudab teha ja millest aru saada;

kodeeritud strateegiad - viis, kuidas inimene kaldub situatsioone tõlgendama (nt kontrollkese);

ootused - uskumused selle kohta, mis järgneb; subjektiivsed väärtused - milliseid tulemusi inimene

hindab; eneseregulatsiooni süsteem - viis, kuidas inimene

reguleerib oma käitumist vastavalt enesele püstitatud eesmärkidele ja kavandatud plaanidele (nt tasu edasilükkamine).


Edu valem = Võimed x Motivatsioon x Võimalused

REAALSUS ON SUBJEKTIIVNE -edu sõltub sellest, mida usume ehk siis

olulised on atributsioonid (sündmustele/nähtustele põhjuste omistamine) => tee edule algab

MÕTLEMISEST!Võimed & intelligentsus – fikseeritud või arendatavad (st jõupingutus oluline)? (mindset; C.Dweck)


Tajutud enesetõhusus on inimese hinnang enda suutlikkusele mingis olukorras edukalt toime tulla Tajutud enesetõhusus on situatsioonispetsiifiline ja dünaamiline uskumus, mis on sõltumatu inimese tegelikest võimetest ja määrab, kuidas inimene tunneb, mõtleb, motiveerib iseennast ja käitub

Suurendab inimese saavutusvõimet ja isiklikku heaolu.

Sôltub inimese varasematest kogemustest ning teiste inimeste kogemustest, keda ta jälginud.


Tajutud enesetõhususe seos mõtlemisega

Ettemõtlemine eesmärkide püstitamise näol (oluline inimkäitumise reguleerija) sõltub hinnangutest enda suutlikkusele=> Kõrgemate eesmärkide püstitamine Edukuse-stsenaariumide visualiseerimine (enesetõhususes kahtlejad kujutlevad läbikukkumisi) Ülesandekeskseks jäämine


Tajutud enesetõhususe seos motivatsiooniga

Head atributsioonid: enese tõhususse uskuvad isikud peavad oma läbikukkumisi vähese pingutuse veaks mitte ei arva, et neil puuduvad vajalikud oskused/võimed.Mõjutab, milliseid tulemusi üldse soovitakse saavutada – palju atraktiivseid eesmärke jääb saavutamata sest ei usuta enda võimesse neid saavutadaMõjutab pingutamise määra, kui järjekindel ollakse ja kuidas toimitakse tagasilöökide korral


Tajutud enesetõhususe seos emotsionaalsusega

Usk enda toimetulekuvõimesse mõjutab kui palju stressi ja depressiooni kogetakse ähvardavates või rasketes olukordades (hinnang, et ma suudan kontrollida olukorda => vähem ärevust => vähem häirivaid mõttemustreid = parem kontroll oma mõtete üle => vähem stressi ja parem tervis)Depressiooni toidavad täitumata ootused ja madal sotsiaalne enesetõhusus (ei looda rahuldustpakkuvaid suhteid teistega, mistõttu haavatavus suurem sotsiaalse isolatsiooni tõttu)


Kokku: tajutud enesetõhusus on seotud käitumisvalikutega

Mõtlemise, emotsioonide ja motivatsiooni mõjutamise kaudu loovad inimesed endale soodsa keskkonnaEnesetõhususe uskumus mõjutab inimese elukäiku läbi tegevusvalikute – me väldime olukordi, mille kohta usume, et ei saa neis hakkama ja vastupidi =>arendame erinevaid kompetentse, huvisid ja sotsiaalseid suhteid, mis elukäigu määravad (nt elukutse valik)


KONT-ROLL-KESE

Varasemkogemus

Teiste arvamus

Hinnang füüsilisele ja emotsio-naalsele seisundile

Kõrge: „saan hakkama”

Enesetõhusus

Madal „kukun läbi”

Käitumis-mudelid

Aktiivsus; Situatsiooni kontrollimine; Eesmärkide püstitamine; Planeerimine, valmistumine; Pingutamine, püsivus; Probleemide loov lahendamine; Ebaedust õppimine; Stressi piiramine, Edu tajumine

Passiivsus; Raskete ülesannete vältimine; Isiklikele puudustele keskendumine;Edusammude vähendamine;ebaõnnestumiste isiklikusta-mine, muretsemine, ebaedu kogemine, läbikukkumise vabandamine depressiooniga

EDU

EBA-EDU

Eneseregulatsioon -iseenda motivatsiooni,

mõtteprotsesside, emotsionaalsete seisundite ja

käitumismustrite kontrollimine

ehk püüd tegutseda teisiti kui me automaatselt käituks


Eneseregulatsiooni üldised oskused

Tee kindlaks ülesande nõudmisedAlternatiivsete lahenduskäikude väljaselgitamine ja hindamineLähieesmärkide seadmine jõupingutuste juhtimiseksAjendite leidmine, mis toetab eesmärgini jõudmistStressi juhtimine ja häirivate mõtete üle kontrolli saavutamine


Sisemine ja väline motivatsioon

Sisemisele motiveeritusele on omane see, et töö tegemise tasuks on emotsionaalne seisund – töörõõm, rahulolu, eneseteostus

Väline motiveeritus tähendab töötajate innustumist välistest stiimulitest (kõrge palk, head suhted kolleegidega, töötingimused).


Sünnipärased vajadused

KompetentsusAutonoomiaSeotus teiste inimestega

Rahuldatud: kõrgem enesemotivatsioon ja parem vaimne tervisJuhi ja töötaja oskus töökeskkonnas neid vajadusi rahuldada

Velli Parts MSc

Documents