Veekeskkond

VESIKESKKONDVESIKESKKOND

Helina ReinoHelina Reino

GAGGAG20082008

Millised taimed kasvavad veekogudes?Millised taimed kasvavad veekogudes?

AA - kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival; - kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival;BB - kaldavee taimed; - kaldavee taimed;CC - ujulehtedega taimed, kes kinnituvad veekogu põhja; - ujulehtedega taimed, kes kinnituvad veekogu põhja;DD - veepinnal ujuvad taimed; - veepinnal ujuvad taimed;EE - veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja; - veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja;FF - vees vabalt ujuvad taimed. - vees vabalt ujuvad taimed.

Taimed, mis kasvavad vee all.Taimed, mis kasvavad vee all. Neil taimedel on õrnad ja

õhukesed lehed. See on vajalik, selleks, et taim saaks kergesti kätte vett ja selles lahustunud toitaineid, hapnikku ja süsihappegaasi. Varred on nõtked ja elastsed, et saaks vee liikumisele vastu panna.Vartes on õhuruumid, mille abil taim end vees püsti hoiab. Maismaal kuivavad ja hävivad veetaimed kiiresti, kuna neil puudub kaitsev kattekude.

Vees lähevad nad kasvama ka varretükikestest.

Särjesilm, vesikuusk, vesikatk.  

Kaldaäärses vees kasvavad taimed.Kaldaäärses vees kasvavad taimed.

Nende taimede varred on sitked ja vastupidavad, sest nad peavad jääma terveks ka tugevas lainetuses ja tormis. Kaldaäärsed veetaimed kaitsevad rannikut lainete eest ja toimivad omalaadse veepuhastina, kasutades kasvamiseks vette sattunud orgaanilisi aineid.

Pilliroog, hundinui, järvekaisel.

Taimed, mis kinnituvad veekogu põhja, Taimed, mis kinnituvad veekogu põhja, õis ja lehed aga ujuvad veepinnal.õis ja lehed aga ujuvad veepinnal.

Nendel taimedel on suured nahkjad lehed, mis ujuvad vee peal.

Lehtede pinnal on õhulõhed. Õhk liigub õhulõhedest mööda õhusooni vee all olevatesse vartesse ja juurtesse. Samuti aitab õhk taimel püsti seista.

Varred, leherootsud ja õieraod on painduvad ja pehmed, nad ei murdu vee liikumisel.

Ka seemned on varustatud õhuruumidega, nad tõusevad veepinnale ja vesi kannab neid laiali.

Kollane vesikupp, valge vesiroos

Vees vabalt hõljuvad taimedVees vabalt hõljuvad taimed

Kui soojal suvel kattub kogu veekogu pind roheliste lemledega ja vesi muutub vetikatest roheliseks, öeldakse, et vesi õitseb.

Lemled on väga tillukesed taimed. Nende lehed on vaid mõne millimeetri suurused. Nad ei kinnitu juurtega põhja vaid hõljuvad vabalt veepinnal.

Vetikad hõljuvad vees seetõttu, et nende kehas on gaasiga täidetud põiekesed või õlitilgakesed.

Lemled, vetikad.

Kasutatud kirjandusKasutatud kirjandus

• www.miksike.eewww.miksike.ee• httphttp

://www.botanik.uni-karlsruhe.de/garten/fotos-hassler/Myriophyllum%20spicatum%20BotKA%20S2.jpg://www.botanik.uni-karlsruhe.de/garten/fotos-hassler/Myriophyllum%20spicatum%20BotKA%20S2.jpg• bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/vesikatk2.jpgbio.edu.ee/taimed/oistaim/images/vesikatk2.jpg• http://home.tkug.tartu.eehttp://home.tkug.tartu.ee

/~zolki/pildin2ited/harjutus/pilliroog1.jpg/~zolki/pildin2ited/harjutus/pilliroog1.jpg• http://www.loodusmuuseum.ee/images/siseveed/vesiroos.jpghttp://www.loodusmuuseum.ee/images/siseveed/vesiroos.jpg• http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/laihundinui.jpghttp://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/laihundinui.jpg• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b7/Schoenoplectus_lacustris_260605.jpg/240px-Schoenoplectus_lacustris_260605.jpghttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b7/Schoenoplectus_lacustris_260605.jpg/240px-Schoenoplectus_lacustris_260605.jpg• http://i127.photobucket.com/albums/p121/maretmaret/lemledmuster.jpghttp://i127.photobucket.com/albums/p121/maretmaret/lemledmuster.jpg• http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.htmlhttp://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html