-
www.eesc.europa.eu3 1
EMSK Info — Veebruar 2014/2 – eriväljaanne
JUHTKIRIJUHTKIRI
Head lugejad!„Õhus on optimismi!” „Muutus on juba lähedal!”
„Tär-kamas on taastumise võrsed!” Ekspertide kogunemis-tel, olgu
see Davoses või Dublinis, on hakatud rääkima majanduse
elavnemisest, ent kas see peegeldab tõesti tavakodaniku
tegelikkust?
Kaugel Šveitsi Alpide lumistest nõl-vadest on finantskriisi
jäist tuult ikka tunda ja selle juures saavad kõige rohkem
kannatada kõige haavatavamad rühmad. Noorte töötus, kroonilised
võlad, laste vaesus ning rikaste ja vaeste vaheline lõhe üha
kasvavad.
Kui on tõesti aga tõsi, et oleme lõpuks väljumas Euroopa Liidu
ajaloo halvimast majanduskriisist, siis ei saa me lihtsalt pealt
vaadata ja imestada, vaid meil tuleb tööd teha. Esiteks peame
tagama, et kedagi ei tallataks jalge alla ega jäetaks maha, kui
kiirustatakse kaotatud majanduskasvu taastama. Samal ajal peame oma
vigadest õppima, et neid mitte korrata.
Viimasel seitsmel aastal majanduses ja rahanduses valitsenud
kaos on meile õpe-tanud ühiskonna kohta rohkem kui viimased
70 aastat. Oleme näinud ligidalt spiraal-võlgade,
virtuaalkrediidi, isekuse ja ahnuse ohtusid. Selline kasiinokultuur
on jätnud miljonid noored ja vanad töötuks, kodutuks, rahatuks ja
väga sageli lootusetuks.
Vaja on muutust, mis oleks rohkem kui vaid kosmeetiline. Peame
õppima hoolima rohkem, mitte vähem, sütitama taas andmisindu sama
palju kui saamisindu ning üle-tama kultuuride ja usutunnistuste
lõhe ja õppima elama koos eurooplastena. Eelkõige peame kaitsma ja
edendama väärtusi, millele Euroopa Liit on rajatud – võrdsust,
sot-siaalset õiglust ja üldse õiglust kõigi jaoks.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteena on meil kohustus tagada,
et sotsiaal- ja majandusvaldkond toimivad ühiselt ELi kodanike
heaolu nimel. See on meie ülesanne ja me ei hoia kõrvale oma
vastutusest anda ELi seadusandjatele nõu selles, mis meie
läbimõeldud arvamusel on parim suund.
Vaid neli kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi on ELi elanikel
ajalooline või-malus aidata tagada, et toimuks muutus paremuse
poole. Meie oma komitees ei tagane oma vastutusest ka selle
vallas.
Jane MorriceEMSK teabevahetuse eest vastutav asepresident
14. märts 2014Thessaloniki, Kreeka: Euroopa tarbijapäev
18. märts 2014EMSK, Brüssel: kodanikuühiskonna päev 2014
25.–26. märts 2014EMSK, Brüssel: EMSK täiskogu istungjärk
26.–28. märts 2014EMSK, Brüssel: Sinu Euroopa, Sinu arvamus
2014
KÄESOLEVAS VÄLJAANDES
2 EMSK haarab sotsiaalsete ettevõtete tuleviku kujundamisel
initsiatiivi
3 Euroopa Liit vajab viivitamata tööstuspoliitikat4 Euroopa
rahvusvahelise koostöövõime edendamine5 „Narkosõja” uued
rindejooned – tarvis on uusi lähenemisviise6 Marianne Muona: EMSK
ühendab inimesi
ÜRITUSTE KALENDER
LÜHIDALT
Peatoimetaja:Béatrice Ouin – komitee liikmete esindaja
toimetuses (töötajate rühm, Prantsusmaa)Maciej Bury (mb)
Käesolevale väljaandele tegid kaastööd:Agota Bazsik (ab)
Alejandro Izquierdo Lopez (ail) Dorota Zapatka (dz) Fabiola Giraldo
Restrepo (fgr) Henry Borzi (hb) Laure Limousin (ll) Silvia M.
Aumair (sma)
Vastutav koordineerija: Agata Berdys
Aadress:Euroopa Majandus- ja SotsiaalkomiteeJacques Delors’i
hoone, 99 Rue Belliard, B-1040 Brüssel, BelgiaTel: (+32 2) 546 94
76 Faks: (+32 2) 546 97 64E-post: [email protected]
Kodulehekülg: http://www.eesc.europa.eu/
EMSK Info ilmub üheksa korda aastas komitee täiskogu istungjärgu
ajal.
EMSK Info saksa-, inglis- ja prantsuskeelsed trükised on tasuta
saadaval Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pressitalituses.
EMSK Infot on võimalik 23 keeles ka PDF-formaadis alla laadida
komitee veebilehel aadressil:
URL: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.eesc-info
EMSK Info ei ole ametlik aruanne komitee töö kohta, sellekohane
teave avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komitee teistes
väljaannetes.
Artiklite kasutamine on lubatud, kui allikana mainitakse EMSK
Infot ja koopia trükisest saadetakse peatoimetajale.
Trükiarv: 12 310.
Järgmine number ilmub märtsis 2014.
2013. aasta detsembris külastas Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee Kiievit, et kohtuda Iseseisvuse väljakul
meele-avaldajatega ja neid kuulata. Komitee presidendi Henri
Malosse’i juhitud dele-
gatsioon vestles meeleavaldajate telkides või tänaval paljude
protestiliikumise esin-dajatega. Mõistes hukka politsei vägivalla
esimeste meeleavalduste ajal, mis järgne-sid Ukraina keeldumisele
sõlmida ELiga kokkulepe, rõhutasid meeleavaldajad elanikkonna seas
valitsevat teravat mee-leolu, et nad on jäetud ilma õigusest oma
saatust valida.
Samal ajal kui Ukraina Parlament karmistas meeleavaldusõigust
käsit-levat seadust, otsustas komitee muuta Ukraina
kodanikuühiskonna hääle kuul-davaks Brüsselis. Euromaidani
liikumise juhtkuju Ruslana Lõžõtško ja selle üks
KOLLEEGIDEVAHELINE INTERVJUU
EMSK töötajate rühma kuuluv Prant-susmaa liige ja komitee
liikmete esin-daja uudiskirja EMSK Info toimetuses Béatrice Ouin
küsitleb intervjuude sar-jas teisi liikmeid, et saada teada,
milli-sed teemad neid kõige enam huvitavad. Hiljuti kohtus ta
Marianne Muonaga, kes on töötajate rühma kuuluv Soome liige ja
Soome Ametiühingute Liidu ELi esinduse ametist lahkuv direktor.
EMSK Info: Te ühinesite Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega
alles
väga hiljuti. Milline on Teie esmamulje komiteest?
Marianne Muona: Minu kõige esimene mulje oli see, et komitees on
väga palju inimesi, kellega ma ei ole varem kohtu-nud, aga õnneks
ka inimesi, keda ma varem tundsin. Nii et palun tulge, ajame juttu,
sest uute inimestega kohtumine on parim. Komitee on tõeline
üleeuroopa-line inimeste võrgustik, mis on minu jaoks väga
huvitav.
Ka teemade rohkus võib silme eest kirjuks võtta. Otsustasin
alustada sellest, et keskendun mõnele mind huvitavale teemale. Väga
innustav tundub näiteks komitee tegevus kaubanduspoliitika
vallas.
Palun tutvustage põgusalt organisatsiooni, mida Te komitees
esindate (liikmete arv, sektor, selle roll Soomes jne).
Esindan ametiühingute konföderat-siooni STTK – Soome
Teenistujate Keskliitu. Sellese kuulub 17 ametiühin-gut, mis
esindavad 608 000 liiget, kes töötavad näiteks
tervishoiusektoris – õed ja hooldajad – aga ka tööstus- või
pan-gandussektoris. Samuti on palju riigi- ja kohaliku omavalitsuse
ametnikke,
samuti kolmanda sektori organisatsioo-nides töötavaid inimesi.
Soomes kuulub ametiühingutesse umbes 70 % töötajaist.
STTK-l on suur roll kompromisside saavutamisel ulatuslike
kolmepoolsete lepingute sõlmimisel tööandjate kesklii-tude ja Soome
valitsusega. Viimase kahe ja poole aasta jooksul on läbirääkimiste
tulemusel sõlmitud kaks raamlepingut, milles sätestatakse
palgatõus, maksukü-simused, sotsiaalkaitse parandamine ja muud
küsimused.
Olete väga noor. Millal alustasite tööd ametiühingus ja mis Teid
selleks ajendas? Millega Te varem tegelesite?
Mu esimene ametiühinguga seotud töökoht oli Stockholmis
Põhjamaade Ametiühingute Keskliidus, kus asusin tööle
2010. aastal. Koordineerisin Lää-nemere piirkonna
ametiühingute võr-gustikku (BASTUN). Varsti pärast seda võttis STTK
mind tööle ELi, ETUCi ja ILO eest vastutava rahvusvahelise
nõu-nikuna. 2012. aasta aprillis määras STTK mind Soome
ametiühingute (FinU-nions) Brüsseli esinduse direktoriks. Mu
ametiaeg saab läbi 2014. aasta jaanuaris ja naasen taas STTK
rahvusvaheliseks nõunikuks. ●
esindaja Oleksi Gontšaruk olid sellega seoses kutsutud täiskogu
21. jaanuari istungjärgule.
„Euroopa ei saa mööda vaadata sel-lest, mis toimub tema
piiridel, Ukrainas. Euroopal peab olema julgust võtta jõu-line
seisukoht,” märkis Henri Malosse ja kinnitas, et „Euroopa
kodanikuühis-kond võib ELi selles osas aidata.” Nende sõnade
valguses võtsid komitee 353 lii-get vastu resolutsiooni,
milles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab ametlikult
toetust Ukraina kodaniku-ühiskonnale. (ll) ●
Marianne Muona: EMSK ühendab inimesi
“Vaja on muutust, mis oleks rohkem kui vaid kos-meetiline. Peame
õppima hoolima rohkem, mitte vähem, sütitama taas and-misindu sama
palju kui saamisindu ning ületama kultuuride ja usutunnis-tuste
lõhe ja õppima elama koos eurooplastena.” Euroopa peab tegutsema,
ütleb RuslanaMaidani meeleavalduste tunnusnägu,
laulja ja 2004. aastal Eurovisiooni lau-luvõistluse võitja
Ruslana Lõžõtško koos liikumise eestkõneleja Aleksei Gontšarukiga
kutsuti komitee täis-kogu istungjärgule 21. jaanuaril. Kuigi
Ukraina parlament piiras hiljuti õigust meelt avaldada, on komitee
tugevda-mas oma toetust Ukraina kodaniku-ühiskonnale.
EMSK Info: Miks otsustasite hakata osalema kodanike aktiivse
demokraatliku osalemise edendamises?
Ruslana Lõžõtško: Ma olen juba pikka aega toetanud kirglikult
Ukraina integ-reerumist Euroopa ja euro-transatlan-tilisse
ühendusse ning seda, et Ukraina ühiskond austaks rohkem demokraatia
ja täieliku kodanike osaluse põhimõt-teid. Sellelt pinnalt oli minu
jaoks täiesti loomulik samm minna edasi euromaidani meeleavalduste
aktiivse toetamise ja neil osalemise juurde.
Mida Te selles küsimuses Euroopalt ootate? Millega on Euroopa
juba aidanud?
Ma ootan, et Euroopa tegutseks aktiivse-malt ja võtaks
praktilisi meetmeid ukrain-laste aitamiseks, mitte ei pakuks
lihtsalt sõnalist ja diplomaatilist toetust. Ma leian, et üks kõige
olulisem areng on olnud see, et Euroopa on hakanud aru saama, kui
korrumpeerunud ja kriminaalsed on pal-jud praegused Ukraina
valitsusametnikud ning kui vaenulik ja kiuslik on Venemaa suhtumine
Ukrainasse.
Mida peaks Euroopa tegema, et edendada ja aidata tugevdada
Ukraina kodanikuühiskonda, innustada kodanikke osalema ja vastutust
võtma ning edendada kõigi kodanike kaasatust?
Euroopa peaks andma ukrainlastele sel-geid märke selle kohta, et
ta toetab nende
Euroopa kodanikuühiskond avaldab tiibetlastega solidaarsust
Komiteed külastas hiljuti Tiibeti eksiilvalitsuse välisminister
Dicki Chhoyang. Tiibeti valitsuse esindaja
kohtus komitee presidendi Henri Malosse’i ja mitmete komitee
liik-metega, sealhulgas Anne-Marie Sig-mundi, Béatrice Ouini ja
Thomas Jansoniga.
Tiibeti spirituaalne juht dalai-laama, valitsus ja parlament on
juba üle 50 aasta pidanud tegutsema maapaos Indias
Dharamsalas. Poole sajandi jooksul on tiibeti rahva olu-kord ainult
halvenenud, Hiina võimud on karmistanud oma repressiivset
poliitikat tiibetlaste suhtes, kellel puu-duvad põhiõigused ja
-vabadused ning
kelle kultuuriline ja usuline identiteet on ohus. Olukord on
jõudnud selleni, et 2009. aastast alates on terve rida inimesi
end protesti märgiks põlema süüdanud. Sel viisil on surnud üle saja
inimese, ilma et Hiina keskvalitsus mingilgi määral reageeriks.
Tiibeti ministri külastuse käigus rõhutas komitee Euroopa
kodaniku-
Euroopa Liit vajab viivitamata tööstuspoliitikat
Joost van Iersel on Euroopa Majan-dus- ja Sotsiaalkomitee
tööstuse muu-tuste nõuandekomisjoni aktiivne liige, majandus- ja
rahaliidu ning majandus-liku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse
sekt-siooni esimees ja arvamuse „Tugevam Euroopa tööstus majanduse
kasvuks ja taastumiseks” raportöör.
EMSK Info: Milline on ELi töötleva tööstuse praegune
olukord?
Joost van Iersel: Tänase päeva märksõna on
reindustrialiseerimine. Euroopa Ülemkogu on seadnud eesmärgi.
2020. aastaks peaks töötlev tööstus andma 20 % ELi
SKPst, kuid vahepeal pole olukord hoopiski roosiline.
Töös-tustootmine väheneb kõikjal Euroopas, välja arvatud
Saksamaal.
Millised takistused on eesmärgi saavutamisel?
Kahtlemata on Euroopa ülemaailmne positsioon endiselt
muljetavaldav, kuid tänu kildagaasi odavale energiale
Head lugejad! Hiljutisest komisjoni teatisest „Euroopa tööstuse
taas-sünd” nähtus, et reindustrialiseerimine ei ole Euroopas enam
tabuteema. Seetõttu kiidan ma komisjoni voli-nikku Tajanit (kellega
mõned päevad tagasi sellel tee-mal kohtusin) otsustaval hetkel
selles küsimuses üles näidatud pühendumuse eest. Panused on
tõepoolest
kõrged: kuidas meelitada ligi uusi investeeringuid ja luua
ettevõttesõbralikum keskkond.
Kuigi komisjon tegeleb selle teemaga, on kahjuks ülem-kogu
otsustanud arutelu Euroopa tööstuse üle lükata edasi märtsi
tippkohtumisele, mille päevakord on juba tihe. Kuigi tööstuse,
energeetika ja kliima vahelist seost ei ole vaja enam tõestada,
võib nende kolme valdkonnaga samaaegselt töö-tamine vähendada
tööstusprobleemide tähtsust. Pealegi see, et ülemkogu otsustas
arutelu edasi lükata, näitab, et liikmesriigid ei pea seda teemat
just prioriteediks.
Me kipume tihtipeale unustama, et tööstus on Euroopa
majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni sammas, mis moodustab
25 % töökohtadest ja rohkem kui 15 % SKP-st. Me kipume ka
unustama, et Euroopa ajaloolised juured on tööstusprojektis:
Euroopa Söe- ja Teraseühendus ei tähendanud midagi muud kui
asutajariikide tööstusvahendite ühendamist.
Seetõttu on viimane aeg, et EL taaskäivitaks tööstuse mootorid.
Euroopal on vaja terviklikku, solidaarset ja jätkusuutlikku
tööstusliku konkurentsivõime strateegiat, sest muidu võib ta seista
silmitsi veelgi suurema sotsiaalse kriisiga. EL ei tohi sellest
majan-duskasvu mootorist mööda vaadata!
Henri MalosseEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
ja teadusuuringutele kasvab kiiresti tööstustoodang USAs. Hiina
teeb kii-reid edusamme innovatiivsetes protses-sides ja
tehnoloogiates. India, Brasiilia ja teised riigid on tal kannul.
Ettevõtted on paindlikud ning Euroopa energia-põhine tootmine
siirdub USAsse. Toot-misettevõtted kipuvad liikuma sinna, kus on
turg. Ka Euroopa ettevõtted on üha enam sunnitud oma
uurimistege-vust ümber paigutama riikidesse, kus potentsiaalne turg
on suurem.
Kas komisjon, nõukogu ja liikmesriigid tulevad nende
väljakutsetega toime?
See teeb muret. Kõigepealt ja eelkõige seoses ühtse turu ja
vajadusega ühise nägemuse järele hiiliva taasriigista-mise asemel.
Lisaks on liikmesriikide tööstuspoliitika käsitlused vaja muuta
üheks üleeuroopaliseks poliitikaks. Ainult Euroopa turul on
piisavalt krii-tilist massi uute teedrajavate tööstusal-gatuste
tekitamiseks, millest saaksid ülemaailmsed juhtalgatused. Euroopa
äritegevus suudab tugeva positsiooni
säilitada üksnes siis, kui on hästi esin-datud väärtusahelate
kõrgeimates segmentides, kus ta osakaal ongi juba vähenenud.
Mida on tarvis teha?
Äärmiselt olulised on piiriülesed tea-dus- ja arendusraamistikud
ja -võr-gustikud. Tuleb edendada oskusteabe liikuvust. See peab
toimuma käsikäes tugeva rõhuasetusega kõigi tasemete oskustele.
Eelkõige kannatab Euroopa tõsiselt ühise energiapoliitika
puudu-mise tõttu, mis õõnestab siseturgu. Energiaallikad on liiga
mitmekesised ja hinnaerinevused tohutud. Sellega peaks tegelema
hakkama komisjoni uus koos-seis ja talitused. Tööstuslikud
väärtu-sahelad hakkavad üha enam koosnema põimunud tehnoloogiast,
tootmisest ja kõrgetasemelistest teenustest, mis Euroopa
poliitikakujundamisel sageli märkamata jäetakse. ELi töörühma
loomine teenuste valdkonnas oleks äärmiselt teretulnud.
Millisena näete pikaajalist perspektiivi?
Panused on kõrged. Eesmärgid üksi ei muuda veel tegelikkust.
Komisjoni uue koosseisu prioriteet peaks olema ühtne
tööstuspoliitika ning vastavalt tuleks korraldada konkurentsivõime
nõukogu. ●
Töökohad tagasi Euroopasse„Tagasitoomine” on uusim suundumus
üleilmses töötlevas tööstuses. Mõiste sündis sellest, et kasumite
vähenemise tulemusena laieneva majandusega rii-kides, näiteks
Hiinas, toovad ettevõtted oma tootmise tagasi Euroopasse (või
USAsse).
13. veebruaril korraldas EMSK tööstuse muutuste
nõuandekomisjon (CCMI) Itaalias avaliku arutelu toot-
mise kojutoomise panusest Euroopa taasindustrialiseerimisse.
Komitees on koostamisel ka arvamus „ELi tööstus-harude
ümberpaiknemine taasindust-rialiseerimise raamistikus”.
„Tööstuste mujale viimine harveneb ja mõned tulevad isegi
tagasi,” kinnitab raportöör Edgardo Iozia. „Ühendku-ningriigis
tuvastasime 107 tagasipöör-dumisfaasis ettevõtet. Algselt
lahkusid
nad raha säästmise eesmärgil Euroo-past, kuid lõpuks mõistsid
mõned, et nad olid tegelikku säästu ülehinna-nud.
Ümberpaigutamisega kaasnevad transpordi ja personali asendamisega
seonduvad lisakulud. Mujale liikumisel kerkib mitmeid
lahendamistvajavaid probleeme.
Ja mis veel – tööjõukulud suure-nevad aastast aastasse. Hiina
otsustas poliitilistel ja majanduslikel kaalut-lustel tõsta
töötasusid, et suurendada sisemaist nõudlust.” Ühe USA
eks-perdirühma sõnul kerkis Hiinas aastatel 2005–2010
vabrikutööliste keskmine töötasu 19 % aastas.
Kuid rahvusvaheline konsultatsioo-nifi rma Stanton Chase, kes
osales ka EMSK arutelul, väidab oma ülemaa-ilmsele uuringule
tuginedes, et peami-seks ettevõtete kojutuleku põhjuseks kvaliteet.
„Mõned ettevõtted ei jäänud rahule toodete kvaliteediga,” märgib
Edgardo Iozia. „Klientidelt saabus hul-galiselt kaebusi, mistõttu
nad otsusta-sid koju naasta.”
Stanton Chase tõdes, et 34 % ette-võtete juhtidest usub
koju naasmise suundumusse. Kuid ajakirja Econo-mist arvates tuleb
säilitada tasakaal. Mitmed suured ettevõtted saadavad ikka veel
rohkem tööd välja kui koju toovad. Areneva majandusega rii-kides
uusi turge otsivate ettevõtete
Jeremy Rifk ini 2011. aastal välja antud raamatus „Th e Th
ird Industrial Revolu-tion” uuritakse digikommunikatsiooni mõju
uutele energiasüsteemidele. Pal-jude vaatlejate jaoks on aga arenev
3D-printimine – digitehnoloogia ja täppistootmise kooslus – selleks
palju-lubavaks mootoriks uue masinaajastu loomisel, kus peaaegu
kõik, kellel on mõni idee ja ligipääs arvutile, saavad selles
arengus osaleda.
3D-printimine, mille käigus tööstus-printerid loovad
digikujunduse alusel kihthaaval tegelikke objekte, on kiire
ja kokkuhoidlik viis luua prototüüpe, mida näidata võimalikele
klientidele või tootjatele.
3D-printimist kasutatakse arhitek-tuuris, ehituses,
tööstusdisainilahendus-tes, inseneriteadustes ja väga erinevates
sektorites, sh lennundus- ja kosmo-setööstus, meditsiin,
pakendamine, tarbekaubad ja kunst. 3D-printimise võimalikud
rakendused on praktiliselt lõputud. Samuti võib seda kasutada toote
olelusringi ükskõik millisel hetkel – isegi tavapärase tootmise
kohandami-seks (paigaldus, treimine, puurimine, lihvimine) –,
suurendades nii konku-rentsivõimet.
Ent tööstusrevolutsioonid on oma olemuselt murrangulised.
Tehnoloogi-line areng (automatiseerimine) on sil-
Kas oleme jõudmas uude masinaajastusse?
“Euroopal on vaja ter-viklikku, solidaarset ja jätkusuutlikku
tööstus-liku konkurentsivõime strateegiat, sest muidu võib ta
seista silmitsi veelgi suurema sotsiaalse kriisiga.”
Pilk itta
EMSK arutab Hiinas Chengdus investeerimislepingut ja inimõiguste
küsimust
Euroopa kodanikuühiskonna juhtiva esindajana korraldas Euroopa
Majandus- ja Sotsiaal-komitee eelmise aasta novembris Chengdus
Hiinaga 13. ümarlaua. Päevakorra põhiteemad olid
investeerimislepingu üle peetavad läbirääkimised ning inimõiguste
küsimus.
Kahepoolsed investeeringud – võidavad nii Hiina kui ka Euroopa
elanikud
Kuigi Hiina on juba ELi suuruselt teine kaubanduspartner ja EL
on Hiina suurim kaubanduspartner, on mõlema poole investeeringute
tase veel väga madal. On lootust, et olukord muutub varsti, kuna
hiljuti alustati läbirääkimisi põhjaliku ELi ja Hiina
investeerimislepingu sõlmimise üle.
Komitee arutas Chengdus väheste investeeringute põhjuseid, nagu
näiteks turule juurdepääsu takistused, õiguslikud ja kultuurilised
takistused ja intellektuaalomandi õigused, ning seda, kuidas neid
takistusi ületada. „On oluline, et investeeringute üle peetavatesse
läbirääkimistesse hõlmatakse ka kodanikuühiskonna prioriteedid,”
rõhutas Jonathan Peel. „Sellises lepingus tuleb järgida kõige
kõrgemaid keskkonna- ja töökaitsenorme.” Komitee kutsub üles
kodanikuühiskonna organisatsioone korra-päraselt teavitama ja
nendega konsulteerima kogu protsessi vältel.
Inimõiguste küsimus – veel lõpetamata peatükk
Komitee delegatsioon kasutas Hiina visiidil ka võimalust arutada
põhjalikult inim-õiguste küsimust. „Inimõigused on universaalsed,
üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud,” toonitas komitee
inimõiguste aruande raportöör Th omas Janson (Rootsi, töötajate
rühm). „Inimõiguste rikkumist ei saa õigustada kultuuri,
traditsiooni ega arengutasemega”.
Komitee tunnustab Hiina jõupingutusi kaotada vaesus ning tagada
oma enam kui 1,3 miljardile elanikule juurdepääs tervishoiule
ja haridusele. Kuid teha on veel palju, eriti maapiirkondades.
Komitee liikmete peamised mureküsimused Chengdus olid seotud
inimõigustega. Seni ei ole tagatud kogunemis-, ühinemis- ega
väljendusvabadust, kuigi mõned neist õigustest on sätestatud Hiina
põhiseaduses. Oma õigusi kasutavad inimesed seisavad sageli
silmitsi tagakiusamise, vahistamise ja kinnipidamisega – või
lihtsalt kaovad. Arutelus keskenduti inimõiguste kaitse
järelevalvemehhanismidele nii sõltumatu kodanikuühiskonna poolelt
kui ka sotsiaalvõrgustike kaudu toimuva mitteametliku järelevalve
näol. Selle eesmärk oli tuua välja puudused ning toetada inimesi
nende vabaduse tagamise jõupingutustes.
Komitee delegatsioon kasutas Hiina visiiti ka selleks, et
kohtuda Pekingis Hiina kodanikuühiskonna organisatsioonide ja
inimõiguste kaitsjatega. Peamised arutatud teemad olid
sisserändajate ja puuetega inimeste õigused, sõna-, kogunemis- ja
usu-vabadus ning kultuurilised õigused Tiibeti ja Xinjiangi
piirkonnas. (sma) ●
Marianne Muona, EMSK liige
EMSK president Henri Malosse kõneleb Kiievis Iseseisvuse
väljakul
Ruslana Lõžõtško EMSK täiskogu istungjärgul
PEATSELT EUROOPA MAJANDUS JA SOTSIAALKOMITEESSinu Euroopa, Sinu
arvamus 2014
Varasemate „Sinu Euroopa, Sinu arvamus” edukate noorteürituste
jät-kuks korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
(16–17aastastele) Euroopa noortele viienda ürituse. Üritus toimub
komitees 26.–28. märt-sil 2014. aastal.
Üritusele, millel keskendutakse 2014. aastal toimuvatele
Euroopa Par-
lamendi valimistele, on registreerunud u 700 kooli kõikjalt
Euroopa Liidust. Kampaania hüüdlausega „Tegutse. Reageeri. Mõjuta”
ergutatakse euroop-lasi valima, kes neid järgmisel viiel aas-tal
esindab. See on Euroopa jaoks väga oluline!
Igast 28 liikmesriigist valiti välja üks kool, kellel on
võimalus osaleda noorte-üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus”. Ja
nüüd kutsutakse igast valitud koolist kolm õpilast koos õpetajaga
Brüsselisse.
Need 28 õnnelikku kooli koos varu-nimekirjas oleva
56 kooliga valis juhus-likult kolmest komitee liikmest (Indré
Vareikyté, Béatrice Ouin ja Cveto Stan-tič) koosnev žürii.
2004. aasta jaanuaris ja veebruaris külastavad komitee
liikmed komitee töö tutvustamiseks oma kodumaa koole, kus nad
räägivad ka kavandatud reisist Brüsselisse ja noortele pakuta-vast
ainulaadsest võimalusest arutleda ja hääletada Euroopa tulevikku
mõju-tavate oluliste küsimuste üle. (fgr) ●
tarbijapäeval arutavad osalejad, kuidas praegused tingimused
tarbijaid mõjuta-vad ja mida teha olukorra parandamiseks.
Konverentsi kaaskorraldaja Kreeka tarbijakaitse keskus KEPKA
koostab eraldi küsitlust selle kohta, mida tarbi-
jad arvavad oma õiguste jõustamisest. Küsitluse tulemusi
tutvustatakse üritusel.
Lisateabe saamiseks külastage veebilehte
http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.events-and-activities-consumer-day-2014.
(ail/dz) ●
Euroopa tarbijapäev „Tarbijakaitse ja sotsiaalne kaasatus kriisi
ajal”
16. Euroopa tarbijapäev toimub 14. märtsil
2014 Th essalonikis Kreekas. Selle aasta konverentsi teema on
„Tar-bijakaitse ja sotsiaalne kaasatus kriisi ajal”. Kolmes
aruteluvoorus käsitletakse i) tarbijakaitse väljakutseid, ii)
tarbijate õigusi ja nende jõustamist kriisi ajal ning
iii) ülemäärast võlakoormust ja majan-duslikku tõrjutust.
Hiljutine majanduskriis, tavapäraste tarbekaupade üha kallinevad
hinnad ja tööturu ebastabiilsus on kõik suuresti tarbijaid
mõjutanud. Selle aasta Euroopa
Veebruar 2014/2 – eriväljaanne
võitlust selle nimel, et elada õiglases ja kor-ruptsioonivabas
ühiskonnas ning olla osa demokraatlike rahvaste Euroopa
ühendu-sest. Selleks võiks võtta nt individuaalseid sanktsioone
praeguste Ukraina valitsus-ametnike vastu, kehtestada ELi ja
Ukraina vahel viisavabadus ning anda Ukrainale ELiga ühinemise
perspektiiv. (ab) ●
jaoks aitab ümberpaigutamine hoida kokku tarnekulusid ja lisaks
on mõist-lik olla võimalike klientide läheduses. Ent tootmise
tagasitoomist „juhivad võimsad jõud, mis aja jooksul üha
tugevnevad.”
Euroopa jaoks on ohtlik, kui ettevõt-ted liiguvad üha madalama
töötasuga riikidesse Aafrikas või Kagu-Aasias, konstateerib Edgardo
Iozia. „Näitena võib tuua kõnekeskuste liikumise Hiina-sugustest
riikidest odavama-tesse riikidesse nagu Vietnam. Mõned Euroopa
tööstusharud tegelevad sellise ümberpaiknemisega, liikudes ühest
rii-gist teise.”
Euroopa Komisjoni uues teatises Euroopa tööstuse taassünni kohta
ei leidu sõnagi tootmise kojutoomisest.
„See on neile täiesti uus teema. Nad ei pea seda veel
strateegiliseks küsi-museks,” leiab Edgardo Iozia. Seega on komitee
arvamusel murranguline tähtsus.
„Euroopa valitsused ja piirkonnad peavad tegutsema, et seda
liiki töös-tust ligi meelitada. Tootmine Euroo-pas peaks olema
investoritele tasuvam. Üks võimalus on riigiabi. Ebasoodsas
olukorras olevaid Euroopa piirkondi saaks aidata konkreetsete
meetmete abil Euroopa konkurentsiõigust rikku-mata – eeskirju tuleb
järgida. Arvamu-ses esitatakse praktilised ettepanekud, sest kõik
muu oleks tühipaljas jutt. Nõuame, et Euroopa tööstuspoliitikas
võetaks arvesse riiklikke tööstuspolii-tikaid. See on väga tähtis.”
●
EMSK president Henri Malosse ja Tiibeti eksiilvalitsuse
välisminister Dicki Chhoyang
QE-A
A-14-002-ET-N
© A
ndri
i Kon
diuk
© amnachphoto
© Bilan 3D
© TTstudio
>>> l k 2
>>> l k 4
Veebruar 2014/2 – eriväljaanneVeebruar 2014/2 – eriväljaanne
ETET
ISSN 1830-5091ISSN 1830-5091
EMSK InfoEMSK Info Euroopa Majandus-ja SotsiaalkomiteeEuroopa
Majandus-ja Sotsiaalkomitee Sild Euroopa ja organiseeritud
kodanikuühiskonna vahelSild Euroopa ja organiseeritud
kodanikuühiskonna vahel
CESE info en 23 lenguas:
http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.eesc-info
EMSK Infowwwww.e
JUHTKIRI
Head lugejad!
ELi tö
östus
poliit
ika
ed_ET_402284_b.indd 1ed_ET_402284_b.indd 1 26/02/14
10:3226/02/14 10:32
Euroopa kodanikuühiskond seisab Ukraina rahva kõrval
http://www.eesc.europa.eu
-
EMSK Info — Veebruar 2014/2 – eriväljaanne EMSK Info — Veebruar
2014/2 – eriväljaanne EMSK Info — Veebruar 2014/2 – eriväljaanne2 5
4
KOKKUVÕTE TÄISKOGU ISTUNGJÄRGUSTÜhistarbimine – alternatiiv
kriisi ajal
21. jaanuaril kiitis EMSK heaks arvamuse teemal „Ühis- ehk
osalus-tarbimine” ning kutsus üles võtma täiendavaid meetmeid ELi
tasandil.
Ühistarbimine on majandusliku korralduse viis, milles osalejatel
on ühine juurdepääs toodetele või teenustele (nt ühisauto
kasutamine, raamatute vahetamine, ruumide rent või digitaalsed
keeleõppe kogu-konnad). Arvestades ühistarbimise keerukust ja
ulatust, on EMSK arvamusel, et kõnealuseid tegevusi tuleks
reguleerida ja välja selgitada võimalikud takistused nende
arendamisel.
„Kindlasti on tarvis levitada teavet ja suurendada teadlikkust
ühis-tarbimise kohta. Ühistarbimine võib mittekaubandusliku
rõhuasetuse korral rahuldada sotsiaalseid vajadusi ning kasumit
taotleva tegevu-sena aidata kaasa töökohtade loomisele”, ütles
arvamuse raportöör ja EMSK liige Bernardo Hernández Bataller
(Hispaania, eri elualade rühm).
Tarbijad ostavad tööriistu ja tarvikuid, mida nad ei suuda
sageli piisavalt kasutada, et õigustada nende eest makstud hinda.
Ühistarbi-
mine pakub alternatiivset võimalust eelmisel sajandil valitsenud
ületarbimisest tingitud liialdustele ja sellest tulenevatele
tohutule ebavõrdsusele. (ail) ●
Pilguheit varimajandusele –EMSK soovitab ELi analüüsiks Itaalia
meetodit
Komitee arutas ka tundlikku teemat „Varimajanduse ja
deklareerimata töö vastu võitlemise strateegia” ja võttis
omaalgatusliku arvamuse vastu 129 poolthäälega, 4 liiget
jäi erapooletuks. Tegemist on tundliku teemaga, kuna paljude
inimeste jaoks on varimajandus normaalne ühiskonna osa ja nad
kasutavad nö musta turgu odava tööjõu palkamiseks/pakkumiseks või
ostavad/müüvad maksudest kõrvale hoi-des kaupa ilma eriliste
südametunnistusepiinadeta, märkis raportöör Stefano Palmieri
(Itaalia, töötajate rühm). Peale selle puudub paljudel riikidel
selge seisukoht varimajanduse ja deklareerimata töö kohta.
Varimajandus ja deklareerimata töö läheb Euroopas praegu maksma
hinnanguliselt üle 2,1 triljoni euro – see on raha, mida
valitsused võiksid kasutada hädavahalikeks investeeringuteks ja
töökohtade loomiseks.
Esimese sammuna soovitab komitee üleeuroopalist hinnan-gut,
toetudes meetoditele, mis vajavad veel konsolideerimist.
Ainult siis on võimalik heita valgust varimajandusele ja töötada
välja sihipäraseid poliitikameetmeid.
Komitee soovitab meetodit, mille töötas välja Itaalia
statistikaamet ja mida katsetati ka selles riigis, kus need
nähtused olid eriti levinud ja kus olid pealegi väga suured
piirkondlikud erinevused. (sma) ●
Euroopa rahvusvahelise koostöövõime edendamine
Euroopa on teadusuuringute vald-konnas maailmas esirinnas, ent
kon-kurentsivõime säilitamiseks ja uute töökohtade loomiseks tuleb
jääda innovaatiliseks. EMSK liige Gerd H. Wolf selgitab, miks on
sealjuu-res otsustav tähtsus rahvusvahelisel koostööl.
EMSK Info: Milline roll on rahvusvahelisel koostööl
teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas?
Gerd H. Wolf: Teadus on väga tuge-valt spetsialiseerunud
valdkond.
Sageli saab koostöö alguse vajadusest: tarvis on töötada välja
uusi ideid ja teha koostööd valdkonna parimate teadlastega üle kogu
maailma.
Kui vaadata teadusväljaandeid, siis sageli on autorid
erinevatest labori-test ja teadusasutustest üle kogu Euroopa ja
mujalt maailmast. Näiteks ma ise viibisin külalisteadlasena aasta
Ühendkuningriigis. ELi poliitika peab lihtsustama rahvusvahelise
koostööga seotud formaalsusi.
Millised on Teie arvates peamised aspektid, millele tuleb
teadusuuringute ressursside jaotamisel ELis tähelepanu pöörata?
ELi tasandil on koostöö edendami-seks olemas rahalised vahendid
ja see on hea. Neid vahendeid eralda-takse peamiselt taotluste
alusel, mida hinnatakse konkreetsete kriteeriu-mide järgi, millest
üks on tipptase. See on tingimata vajalik. Siiski ei ole mõnedel –
eeskätt uuematel – liik-mesriikidel olnud võimalust tippta-semel
teadusasutusi välja arendada. Seepärast on vaja eraldada rahalisi
vahendeid, et aidata neis riikides res-sursialast suutlikkust
arendada.
Üks sellega seotud küsimus on nn ajude äravool. Kui noored
tead-lased koolitatakse tipptasemeni, ent koduriigis ei ole
teadusasutusi, kus neil oleks võimalik oma teadmisi arendada või
rakendada, siis peavad need teadlased välismaale siirduma. Sellel
on ka positiivseid külgi. Teis-tes riikides töötades saavad
teadlased võimaluse näha, kuidas mujal tea-dustööd tehakse. Siiski
on vaja leida stiimulid, mis ajendaksid neid tagasi pöörduma ja uut
teadus- ja arendus-tegevuse infrastruktuuri looma. See ei ole mitte
ainult rahaline ja struktuuri-line küsimus, vaid ka tööjõu küsimus,
mis tuleb lahendada.
Aga koostöö kolmandate riikidega?
Rahvusvaheline koostöö partneritega kolmandatest riikidest on
teadusuu-ringute juures teine oluline aspekt. Mulle tundub, et
komisjon on ehk liialt suure rõhu pannud koostöö tähtsusele vähem
arenenud riikidega. Ent me ei tohi unustada, et täiel mää-ral on
ELi huvides ka koostöö tipp-tasemel teadusasutustega mõnedes
maailma kõige arenenumates riiki-des, nagu USA, Jaapan, Venemaa ja
Lõuna-Korea. Selles osas on meil veel mõndagi õppida. ●
Gerd H. Wolf koostas raportöörina EMSK arvamused innovatiivse
liidu algatuse ja rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö
kohta
Milline on majandus- ja rahaliidu tulevik?
5. detsembril 2013 korraldas Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomi-tee majandusliku ja sotsiaalse ühte-kuuluvuse
sektsioon avaliku arutelu käsitlemaks Euroopa institutsioonidele
esitatud ettepanekuid majandus- ja rahaliidu lõpuleviimise
kohta.
Euroopa Parlamendi liikmed, koda-nikuühiskonna esindajad ja
teised tähtsamad sõnavõtjad ELi institutsioo-nidest ja suurematest
eksperdirühma-dest edastasid oma arvamuse selle kohta, mida Euroopa
Parlament ja Euroopa Komisjon peaksid järgmisel ametiajal tegema,
et parandada majan-dus- ja rahaliidu struktuuri neljas valdkonnas:
pangandusliit, majandus-juhtimine, eelarvepoliitika ja poliitiline
integratsioon.
kute eesmärk on kehtestada lähenemise suunised,
mis lõppkokkuvõttes tooksid kaasa konku-rentsivõime
jätkusuut-liku suurenemise, mis omakorda on tihedalt seotud
sotsiaalse ühte-kuuluvusega.” Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van
Rom-puy kantselei töötaja José Leandro tõi lisaks
välja, et „kui tugev-dame eelarve-eeskirju ja
majanduspoliitika koor-dineerimist, tugevdame ka
suveräänsust, sest valitsused saavad aidata täita üldsuse
ootusi.”
Teine tähtis ülesanne on tagada demokraatlikum ja läbipaistvam
otsuste langetamine majandus- ja rahaliidu küsimustes. Euroopa
Par-lamendi liige Philippe Lamberts on seisukohal, et „igal
institutsioonil peab olema demokraatlik legitiimsus. Vastasel
korral võib Euroopa integrat-siooni üldine aeglustumine toimuda ehk
isegi kiiremas tempos.” Üldsuse toetus on tegelikult
osalusdemo-kraatias võtmetähtsusega element ja organiseeritud
kodanikuühiskond on otsustav lüli laiema üldsuse arvamuse
kaasamisel. Komitee on seepärast sel-gelt osutanud vajadusele
süvendada
“ K u i t u g e v d a m e e e l a r v e - e e s k i r j u j a
majanduspoliitika koor-dineerimist, tugevdame ka suveräänsust, sest
valitsused saavad aidata täita üldsuse ootusi.”
EMSK haarab sotsiaalsete ettevõtete tuleviku kujundamisel
initsiatiivi
Sotsiaalmajandus on Euroopa majan-duse oluline osa, moodustades
SKPst ligikaudu 10 %. Rohkem kui 11 miljo-nit töötajat
ehk 4,5 % ELi tööealisest elanikkonnast on hõivatud
sotsiaal-majanduses. Igal aastal loodavatest ettevõtetest on iga
neljas sotsiaalne ettevõte. Prantsusmaal, Soomes ja Belgias on seda
peaaegu iga kolmas loodav ettevõte.
Sotsiaalsete ettevõtjate eesmärk on omanikele ja osanikele kasu
tootmise asemel mõjutada ühiskonda. Näiteks pakuvad nad töökohti
ebasoodsas olu-korras olevatele rühmadele, kaasates neid
ühiskondlikku ellu ja suurenda-des solidaarsust majanduses. Kuid
nad on vastamisi väga suurte raskuste ja ebavõrdsete
tingimustega.
Seepärast korraldasid Euroopa Komisjon, Euroopa Majandus- ja
Sot-
siaalkomitee (EMSK) ning Strasbourgi linn 16. ja 17. jaanuaril
2014 suure interaktiivse Euroopa ürituse sot-siaalse
ettevõtluse ja sotsiaalmajan-duse teemal.
Üritusel osales EMSK 33liikmeline delegatsioon. EMSK üldsusele
avatud väljapanek võimaldas üritusel osaleja-tel saada teavet
komitee kohta.
Lisaks sellele oli EMSK tähtsal kohal ürituse päevakorras.
Komitee president Henri Malosse pidas amet-liku avakõne, komitee
liige Ariane Rodert (Rootsi, eri elualade esindajate rühm) juhtis
õpikoda, mille teemaks oli „Kodanikuühiskonna organisat-sioonide ja
sotsiaalsete ettevõtete roll süsteemsetes muutustes” ja komi-tee
liige Giuseppe Guerini (Itaalia, eri elualade esindajate rühm)
osales paneelarutelul „ELi tasandi poliitika ja
konkreetsed sotsiaalse ettevõtluse näi-ted”. Mitmed komitee
liikmed osalesid teisteski õpikodades.
Strasbourgi deklaratsioonÜrituse järeldused kajastuvad
Stras-bourgi deklaratsioonis, mille allkir-jastasid EMSK ja Euroopa
Komisjon. Deklaratsioonis esitati muu hulgas järgmised
nõudmised:
■ Liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused
pea-vad täielikult toetama sotsiaalsete ettevõtete kasvu ja aitama
suu-rendada nende võimekust. Selleni võiks jõuda näiteks
õigusraamis-tike, rahastamisele juurdepääsu, ettevõtte asutamise ja
arendamise toetuse, koolituse ja hariduse ning riigihangete
abil.
■ ELi institutsioonid ja liikmesrii-gid peaksid kriisist
ülesaamiseks tugevdama sotsiaalsete ettevõtete rolli
struktuurireformides, eriti seal, kus sotsiaalmajandus on vähem
arenenud.
■ Komisjon, liikmesriigid ja piir-konnad peavad hoogustama
sotsiaalsete ettevõtete piiriülest koostööd teadmiste ja tavade
levitamiseks.
■ Avaliku ja erasektori osalejad peavad välja töötama rea
sobivaid fi nantsvahendeid ja -vahendajaid sotsiaalsete ettevõtete
toetami-seks. (ail) ●
Jätame liikmesriikidele vabaduse korraldada oma
raudteesüsteemeIntervjuu André Mordantiga, komitee raportööriga
neljanda raudteepaketi teemal
EMSK Info: Millised on komitee peamised soovitused neljanda
raudteepaketi kohta?
André Mordant: Komitee kutsub liik-mesriike üles säilitama oma
riigisisese raudteesüsteemi korraldamise suut-likkust ja avama oma
siseturu konku-rentsile vastavalt riigi geograafi lisele asukohale,
demograafiale, ajaloole, majanduslikule ja sotsiaalsele olukor-rale
ning keskkonnaseisundile.
Komitee soovitab jätta pädevatele asutustele voli otsustada, kas
määrata avalike teenuste osutamise ülesanded otse mõnele
ettevõtjale või kasutada hankemenetlusi ja korraldada vabalt
nimetatud teenuste struktuuri.
Millised on peamised aspektid, mida komitee kritiseerib Euroopa
Komisjoni ettepanekus
infrastruktuuri haldamise eraldamise kohta?
Infrastruktuuri haldamise eralda-mine vaid ühemõõtmeliseks
trans-pordisüsteemiks toob üldiselt kaasa rohkem kahju kui kasu
ning muu-dab tegevuse palju keerulisemaks, suurendades kulusid ja
vähendades teenuse kvaliteeti. Lisaks suurendab
raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja transpordiettevõtjate
ülesannete lahus hoidmine võrgu- või infrastruktuuriet-tevõtja
kaugenemist lõppkasutajatest.
Mis valmistab selle transpordiliigi ohutusega seoses kõige
rohkem muret?
Komitee soovitab komisjonil teha raudteede arengu seisukohalt
väga oluline algatus raudteeohutuse kont-rollimiseks, luues selleks
riiklikud järelevalvekeskused või ohutusega tegelevad ühiskomiteed.
Komitee arvates tuleb tagada raudtee kasuta-mise tingimuste
läbipaistvus ja muuta avalik-õiguslike asutuste ohutusmeet-med
demokraatlikumaks.
Millised on komitee ettepanekud raudteesektoris kvaliteetsete
teenuste tagamiseks?
Komitee leiab, et komisjoni telli-tud ühistranspordikava
koostamise kohustustega seoses ei tohiks päde-vaid asutusi avaliku
teenuse osutamise ülesannete määratlemisel piirata, ning kutsub
üles seadma selged eesmärgid puuetega inimeste juurdepääsu
paran-damiseks ja kasutajate kaasamiseks konsultatsioonidesse ja
teenuse kvali-teedi kontrollidesse. (ab) ●
sotsiaaldialoogi nii ELi kui ka liikmes-riikide tasandil.
Kokkuvõttes tuleb nentida, et majandus- ja rahaliidu struktuur
ei ole kaugeltki lõplik, kuna nõukogu ei ole kavas olevaid olulisi
otsuseid veel vastu võtnud. Teha on veel palju selleks, et tagada
tugevamate struktuuride keh-testamine, ennetamaks edasisi kriise
ning loomaks säästvale majanduskas-vule ja töökohtadele paremaid
tingi-musi. Sellest lähtuvalt ja konverentsil väljendatud vaateid
silmas pidades hakkavad komitee raportöörid Joost van Iersel ja
Carmelo Cedrone koos-
„Lõpule on jõudmas majandus- ja rahaliidu integreerimise oluline
etapp. Selle sammu tähtsust kinnitavad juba saadud positiivsed
tulemused. Ent taastumisalged on ikka veel tagasi-hoidlikud ja
õrnad. Vaatamata olulis-tele edusammudele, esineb jätkuvalt
probleeme,” lausus Euroopa Komis-joni asepresidendi Olli Rehni
nõunik Taneli Lahti.
Reaalmajandust toetavatest ning majanduskasvu ja tööhõivet
eden-davatest vahenditest rääkides märkis Euroopa Parlamendi liige
Elmar Brok: „Turg on koht, kus luuakse ressursse, kuid vaja on
kindlaksmääratud reeg-leid. Euroopa Parlamendi ettepane-
Et Euroopa mootorid ikka edasi vuriseksid
Euroopa Autotootjate Ühenduse (ACEA) 2013. aasta
taskuteatmiku värs-ketel andmetel töötab Euroopa
moo-torsõidukisektoris peaaegu 13 miljonit inimest ja
toodetakse ligikaudu 16,2 mil-jonit autot, kaubikut, veokit ja
bussi. See hõlmab ka ligikaudu 3 miljonit kõrget kvalifi
katsiooni nõudvat töökohta, mis moodustab 10 % kõigist ELi
toomissek-tori töökohtadest.
Autotööstuse müriseval mootoril on positiivne mõju Euroopa
majanduse ülejäänud osadele, sest sellele toetuvad ulatuslik
tarneahel ja äriteenused, mis hõlmavad muu hulgas ka paljusid
väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid.
Samuti on mootorsõidukisektor ELi suurim teadus- ja
arendustegevusse investeerija (rohkem kui 32 miljardi euroga),
mis moodustab ligikaudu 25 % kõigist teadus- ja
arendustege-vusele tehtavatest kulutustest. Need investeeringud
tasuvad end ära, sest üle 55 % kõigist autotööstuse valdkonnas
Euroopa Patendiame-tilt taotletud patentidest (ligikaudu
9500 aastas) tulevad ELi mootorsõi-dukisektorist.
Keskkonnahoidlikud, turvalised ja vaiksed sõidukid „Made in
Europe”Euroopa mootorsõidukitööstus on ka globaalne tegutseja, kes
tarnib kogu
maailma turgudele 6,6 miljonit sõidu-kit ja kelle
kaubandusbilansi ülejääk on 92 miljardit eurot. Selles tegusas
sektoris saavutatud 840 miljardi euro suurune käive moodustab
6,9 % ELi SKPst.
Samuti on teada, et Euroopas val-mistatud sõidukid on maailmas
kõige keskkonnahoidlikumad, turvalisemad ja vaiksemad. „Keskmise
automootori süsinikmonooksiidi heide on 28 korda väiksem kui
20 aastat tagasi. 2012. aas-tal jäi 71 %-l uutest
autodest CO2 heide alla 140g kilomeetri kohta ja rohkem kui
pooltel neist alla 120g,”märgib ACEA oma taskuteatmikus.
Vaatamata sellele, et liiklus üldiselt kasvas, on Euroopa teedel
hukkunute arv viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud osalt
tänu mitme sõidukite turvalisusele suunatud kõrgtasemel
teh-noloogia juurutamisele – paljud neist tehnoloogiatest said
alguse Euroopast.
Elektroonilised stabiilsuskontrolli-süsteemid, täiustatud
hädapidurdus-süsteemid, sõidurajalt kõrvalekaldumise
hoiatussüsteemid, rehvide ohutuse ja mürataseme kontroll kuuluvad
nende meetmete hulka, mis kooskõlas moo-torsõidukite üldist ohutust
käsitleva määrusega, mis hõlmab sõidukijuhtide, kaasreisijate ja
jalakäijate ohutust, muu-tuvad eeldatavasti 2014. aastal
kohus-tuslikuks kõigi Euroopas müüdud uute autode puhul. ●
Autotööstus, millest sõltub peaaegu 13 miljonit töökohta,
kujutab endast majanduskasvu ja töökohtade loomise mootorit. EL
peab säilitama maailma-klassi kuuluva autotööstuse, mis toodab
tõhusaid, intelligentseid ja ohutuid sõi-dukeid ning pakub
miljonitele kõrget kvalifi katsiooni nõudvaid töökohti.
Euroopa Komisjoni CARS 2020 tege-vuskava eesmärk on
parandada autotööstuse konkurentsivõimet ja jät-kusuutlikkust.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab vastava teatise
(COM(2012) 636 final) üldjoontes heaks, kuid plaanitud
restruktureeri-miskavasid tuleb täpsustada.
Euroopa tohutu ja üleilmselt tunnus-tatud autotööstus seisab
silmitsi keeru-
Monika Hrusecká oli EMSK arvamuse CARS 2020
kaasraportöörVirgilio Ranocchiari oli EMSK arvamuse
CARS 2020 raportöör
Euroopa autotööstus: faktid, näitajad ja arengusuunad
kate valikutega. Tänased otsused peavad püüdma „tasakaalustada
võitlust kliima-muutuse vastu ning konkurentsivõime suurendamise
vajadust”. See on EMSK raportööride Virgilio Ranocchiari ja Monika
Hrusecká koostatud arvamuse keskne sõnum.
Kõnealune sektor vaevleb Euroopa majandusraskuste, kroonilise
ületoot-mise ja nõrgeneva kodumaise nõudluse käes ning seisab
silmitsi tiheda import-toodete konkurentsiga. Lisaks sellele
avaldavad mõju pidevalt muutuvad õiguslikud ja tehnoloogilised
raamtin-gimused, mida võib intelligentsete ja tõhusamate sõidukite
kasvava nõud-luse taustal vaadelda nii väljakutse kui
võimalusena.
Autotööstus on Euroopa autotootjate ühenduse (ACEA) andmetel üks
enim reguleeritud tööstusharusid Euroo-pas. Seda puudutavad umbes
80 ELi direktiivi ja üle 70 rahvusvahelise ÜRO Euroopa
Majanduskomisjoni (UNECE) regulatiivse kokkuleppe, mis käsitlevad
peamiselt tehnilisi küsimusi ja standar-deid.
EMSK toetab täielikult CARS 2020 tegevuskava rõhuasetust
teadus-uuringute, arendustegevuse ja innovat-siooni rahastamise
meetmetele, mis on suunatud eeskätt autotööstuse väärtu-sahela
väiksematele ettevõtetele ja teh-noloogianeutraalsetele
programmidele. Kuid seejuures ei tohi takistada roheliste
tehnoloogiate arendamist (nt elektrili-sed ja vesinikkütusega
sõidukid).
„Tarvis on proaktiivseid meetmeid, et toetada innovatsiooni ja
arengut ning muuta tänased probleemid homseteks võimalusteks”,
märkisid raportöörid. See tähendab investeeringuid nii
inim-kapitali kui ka uutesse tehnoloogiatesse. Selle all mõeldakse
siseturu lõpule-
viimist, aruka seadusandluse kehtes-tamist ja Euroopa
konkurentsivõime tugevdamist ülemaailmsetel turgudel
(kaubanduspoliitika). Samuti tähendab see muutuste ennetamist ja
restruktu-reerimise sotsiaalse mõju leevendamist (töökohtade
kaotamine).
EMSK soovib, et komisjon võtaks juhtimise üle ja peaks dialoogi
majan-dusvaldkonnaga, samal ajal kui liik-mesriigid ja piirkonnad
peavad käsile võtma unarusse jäänud sotsiaalsed probleemid ning
tegelema autosektori liigse struktuurilise tootmisvõimsuse tundliku
temaatikaga. Komitee kutsub üles koguma üksikasjalikumaid and-meid
tööhõive, liigse tootmisvõimsuse ja seisatud tootmisliinide kulude
kohta, mis teadaolevalt on eri autotootjate ja liikmesriikide puhul
väga erinev. Seo-ses süsinikdioksiidi käsitlevate eeskir-jadega
kutsub komitee üles kasutama olelusringi hindamise lähenemisviisi,
et aidata leevendada sõidukite keskkonna-jalajälge. ●
EMSK kutsub üles kehtestama vahendustasude piirmäärasid
kaardipõhistele makseteenustele
Tänapäeval valitsevad kaubanduses dee-betkaardid, krediitkaardid
ja kõikvõi-malikud mobiili- ja e-maksesüsteemid. Ent makseid
käsitlevate ELi eeskirjade ajakohastamisel on olnud keeruline
kii-
rete muutustega sammu pidada. Uued eeskirjade ettepanekud,
sealhulgas kaartidele ja e-maksetele kohaldatavate tasude piirmäära
kohta, on samm õiges suunas.
„Narkosõja” uued rindejooned – tarvis on uusi
lähenemisviiseEuroopa Liidul ei ole õnnestunud leida tõhusat
lahendust uute psühhoaktiiv-sete ainete leviku probleemile. Oma
arvamuses teemal „Uued psühhoaktiiv-sed ained”, mis võeti vastu
21. jaanuaril, kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaal-komitee
üles koostama uusi strateegiaid.
Legaalne, ent mitte ohutuHästi teada-tuntud „vanad”
psühhoak-tiivsed ained on kanep, kokaiin, heroiin, ecstasy ja morfi
in. Ent paljusid nimekir-jadesse kandmata aineid müüakse
üksik-isikutele meditsiinilise järelevalveta ning mistahes muu
riskihindamiseta. Neid aineid nimetatakse uuteks
psühhoak-tiivseteks aineteks. Neid on teadaolevalt juba üle
300 ja igal nädalal tuvastatakse Euroopa riikides lisaks veel
umbes üks uus aine. Kuna need ained ei ole tunnus-tatud ning neile
ei ole hinnangut antud, siis tehniliselt võttes ei ole need
ebasea-duslikud. Ent see ei tähenda kaugeltki, et need oleksid
ohutud.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaal-komitee rõhutab oma 10. detsembril
2013. aastal vastu võetud arvamuses, et ELi õiguskeskkond peab
olema ees-märgipärane, et aidata ELi kodanikel teha nii
riigisiseseid kui ka piiriüleseid põhilisi e-makseid odavalt ja
lihtsalt interneti teel.
Vahendustasu on mõiste, mida kasutatakse maksekaardivaldkonnas,
kus valitsevad Visa ja MasterCardi sarnased. See tähistab tasu,
mida pan-gad võtavad siis, kui kliendid kasuta-vad millegi
ostmiseks nende kaarti. Kaardi kaubamärgist ja liigist (kre-diit-
või deebetkaart), tehinguliigist (internetiostud, ostud müügikohas,
otsepakkumised jne) ning kaarti mak-sevahendina aktsepteerivast
kaupme-hest sõltuvad tasud on keerulised isegi ekspertide
jaoks.
Uus maksete pakett, millega viiakse sisse vahendustasu
piirmäärad ja aja-kohastatakse makseteenuste direktiivi,
et vastata praeguse turu tegelikule olu-korrale, aitab mõnevõrra
parandada läbipaistvust ja turvalisust, kõrvalda-des riiklikud
erinevused ja ühtlustades õigusnõudeid maksete süsteemis.
Siiski soovitab komitee, et nii kre-diit- kui ka deebetkaardiga
tehtavate e-maksete piirmäärad peaksid olema kavandatust madalamad.
Arvamuses märgitakse, et vahendustasude täie-lik kaotamine
deebetkaardi maksete puhul avardaks veelgi e-kaubanduse võimalusi
Euroopas ning tooks kasu tarbijatele ja majandusele.
Aeg tegutsedaEurostati andmetel ostleb üha roh-kem ELi
internetikasutajaid interne-tis – nende arv on suurenenud
43 %-lt 2011. aastal 59 %-ni 2012. aastal. See
suundumus peaks olema suurepärane uudis, sest see toetab
majanduskasvu nii ülivajalikul ajal. Ent siin on üks probleem.
Vaatamata interneti pakutava-tele võimalustele tegeleb
piiriülese müügiga ELis vaid 9,3 % kauplejatest ning 44 %
Euroopa elanikest ei osta välismaalt, kuna nad ei ole kindlad oma
õigustes. Internetiäri arengut takistavad maksekulud,
kättetoime-tamisprobleemid, õigus- ja turvali-susküsimused.
Väiksemad Euroopa ettevõtjad lihtsalt ei soovi (digitaalsel) ühtsel
turul tegutseda.
Nagu ütles EMSK liige ja kõnealuse arvamuse raportöör Vincent
Farru-gia (Malta, tööandjate rühm): „Uus maksete pakett tähendab
seda, et ost-lejad saavad paremaid ja odavamaid internetipõhiseid
makseteenuseid, millega kaasneb väiksem võrgupet-tuste ja vaidluste
oht. Sellega eden-datakse uute osalejate turuletulekut ja
innovaatiliste mobiili- ja interneti-maksete süsteemide arengut.
Samuti tugevdatakse ettepanekuga tarbijate õigusi rahvusvaheliste
rahaülekannete puhul.” (ail) ●
Mis on psühhoaktiivsed ained? Selle mõistega kirjeldatakse
aineid, mis mõjutavad inimeste kesknärvisüsteemi, et avaldada kas
stimuleerivat või dep-ressiivset mõju, muudavad nende tuju või
mõtlemis- ja käitumisviisi ning võivad mõnikord tekitada
hallutsinat-sioone. Mõningaid neist kasutatakse seaduslikult ja
sihipäraselt, kui need on välja kirjutatud meedikute poolt ja
tarbimine leiab aset arstliku järelevalve all. Ent teised võivad
olla kahjulikud või ohtlikud, kui neid manustatakse selleks, et
saavutada „pilves olekut” ning eelkõige siis, kui need on
sõltu-vust tekitavad või ebaseaduslikud, mis võimaldab müüjatel
uimastite tarbijaid ära kasutada ja nende pealt hiigelkasu-meid
teenida.
Neid „seaduslikke narkootikume” müüakse noortele „tugevate
narkootiku-
mide” aseainetena interneti vahendusel ja need on eriti
populaarsed Iirimaal, Lätis, Poolas ja Ühendkuningriigis. Kahjuks
võivad need tekitada sõltuvust, raskeid haigusi ja kõige
traagilisematel juhtudel lõppeda isegi surmaga.
Uued strateegiadKontroll narkootikumide üle on alati olnud
ülimalt vastuoluline teema ning arvamused selle kohta, milline on
parim poliitika, muutuvad pidevalt. Mõnede riikide valitsused
kalduvad liberaalsema lähenemisviisi poole. „Jõudes äratund-misele,
et lihtne keelamine ei mõju, kaa-lutakse teisi strateegiaid,”
selgitab David Sears (Ühendkuningriik, tööandjate rühm), komitee
arvamuse „Uued psüh-hoaktiivsed ained” raportöör.
„Me peame käsitlema uimastite tarbimist kui sotsiaalset ja
tervisealast probleemi, mitte aga kui kriminaalset tegevust. Me ei
taha kindlasti mitte saata
rohkem inimesi vanglamüüride taha, kus nad õpivad veelgi
halvemaid kombeid,” väidab David Sears. Kriminaalkaristused peaksid
olema suunatud vahendajatele, kes soovivad lõigata kasu
ebaseaduslike või ohtlike ainete müügist.
Tuleb mõista suhtelisi riske. Alkohol, tubakas ja kofeiin
vastavad kõik uute
psühhoaktiivsete ainete kriteeriumitele ja ülemääraselt
manustatuna põhjusta-vad kaks esimest kindlasti suuremaid
sotsiaalseid ja tervisealaseid kahjusid kui enamik uutest
psühhoaktiivsetest aine-test. „Igasugune reageering peaks olema
proportsionaalne ja põhinema faktidel, mitte soovil võita üldsuse
poolehoidu,” rõhutab David Sears. (ail) ●
© Dmitry Kalinovsky
tama uut omaalgatuslikku arvamust, milles esitatakse ELi uutele
seadusand-jatele komitee ettepanekud majandus- ja rahaliidu vallas.
(hb) ●
ühiskonna kindlat seisukohta selles küsimuses, avaldades uuesti
toetust tiibetlaste võitlusele oma põhiõiguste eest. Komitee pidas
samuti vältima-tuks käivitada taas dialoog Tiibeti eksiilvalitsuse
ja Hiina valitsuse vahel, et otsida sellele pikale kriisile
võima-likke lahendusi. President tuletas veel
meelde, et kõik ELi institutsioonid peavad väljendama oma selget
seisu-kohta ja pakkuma pidevat toetust. Ta kinnitas, et
„põhiväärtused on euroop-laste jaoks esmatähtsad ja nendest
taganemist ei õigusta ükski majandus-lik, poliitiline ega muu
huvi”. (ll) ●
lutanud teed radikaalsetele tööstuse ja ühiskonna muutustele.
Algul olid oskus-teta töölised raskes seisus, aga hariduse ja
heaolu paranemise ning automatisee-rimisest tuleneva tootlikkuse
suurene-misega on tööjõu parem kasutus viinud suuremate
sissetulekuteni.
Majandusteadlane John Maynard Keynes on kirjutanud, et
tehnoloogiast tulenev töötus viib ajutiselt kohanemis-raskusteni,
ning 20. sajandil oligi see suurel määral nii. Ajalugu on
näidanud positiivseid sidemeid innovatsiooni, uute töökohtade ja
parema elukvali-teedi vahel.
Ometi kardavad nüüd mõned, et uus automatiseerituse ajastu, mis
tugineb väiksematele ja võimsamatele arvutitele, võib tasakaalu
paigast viia. Teised ei ole
nii pessimistlikud ja arvavad, et pöör-delised muutused on
iseenesest mõis-tetavad, aga ulatuslikku tehnoloogiast tulenevat
töötust on tulevikus raskem aktsepteerida. Küll aga leiavad nad, et
lõpuks tehnoloogia hüvitab selle, kui ühiskond leiab parima viisi,
kuidas seda kasutada suurema hüve saavutamiseks.
Ajakiri Th e Economist kirjutab: „Iga suur innovatsiooniperiood
on tekitanud tööturuprobleeme, aga tehnoloogia areng on alati
toonud kaasa uusi töö-hõivevõimalusi.” Tehnoloogiliste muu-tuste
mõju avaldub täielikult pikema aja jooksul ning erineb
tööstusharuti. Ajakiri jõuab järeldusele, et murrangu-liste
muutustega (nagu digitootmisega) kohanemine sõltub poliitilisest
reagee-ringust ja võetud meetmetest. ●
EMSK liige ja strateegia „Euroopa 2020” juhtkomitee esimees
Stefano Palmieri
EMSK liige Bernardo Hernández Bataller
Avakõneleja EMSK president Henri Malosse
EMSK liige André Mordant
© sixninepixels
A l g u s l k 1Euroopa kodanikuühiskond avaldab tiibetlastega
solidaarsust
A l g u s l k 3 Kas oleme jõudmas uude masinaajastusse?
Lisateave: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.opinionsp
ed_ET_402284_b.indd 2ed_ET_402284_b.indd 2 26/02/14
10:3226/02/14 10:32
-
www.eesc.europa.eu3 1
EMSK Info — Veebruar 2014/2 – eriväljaanne
JUHTKIRIJUHTKIRIEuroopa kodanikuühiskond seisab Ukraina rahva
kõrvalHead lugejad!
„Õhus on optimismi!” „Muutus on juba lähedal!” „Tär-kamas on
taastumise võrsed!” Ekspertide kogunemis-tel, olgu see Davoses või
Dublinis, on hakatud rääkima majanduse elavnemisest, ent kas see
peegeldab tõesti tavakodaniku tegelikkust?
Kaugel Šveitsi Alpide lumistest nõl-vadest on finantskriisi
jäist tuult ikka tunda ja selle juures saavad kõige rohkem
kannatada kõige haavatavamad rühmad. Noorte töötus, kroonilised
võlad, laste vaesus ning rikaste ja vaeste vaheline lõhe üha
kasvavad.
Kui on tõesti aga tõsi, et oleme lõpuks väljumas Euroopa Liidu
ajaloo halvimast majanduskriisist, siis ei saa me lihtsalt pealt
vaadata ja imestada, vaid meil tuleb tööd teha. Esiteks peame
tagama, et kedagi ei tallataks jalge alla ega jäetaks maha, kui
kiirustatakse kaotatud majanduskasvu taastama. Samal ajal peame oma
vigadest õppima, et neid mitte korrata.
Viimasel seitsmel aastal majanduses ja rahanduses valitsenud
kaos on meile õpe-tanud ühiskonna kohta rohkem kui viimased
70 aastat. Oleme näinud ligidalt spiraal-võlgade,
virtuaalkrediidi, isekuse ja ahnuse ohtusid. Selline kasiinokultuur
on jätnud miljonid noored ja vanad töötuks, kodutuks, rahatuks ja
väga sageli lootusetuks.
Vaja on muutust, mis oleks rohkem kui vaid kosmeetiline. Peame
õppima hoolima rohkem, mitte vähem, sütitama taas andmisindu sama
palju kui saamisindu ning üle-tama kultuuride ja usutunnistuste
lõhe ja õppima elama koos eurooplastena. Eelkõige peame kaitsma ja
edendama väärtusi, millele Euroopa Liit on rajatud – võrdsust,
sot-siaalset õiglust ja üldse õiglust kõigi jaoks.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteena on meil kohustus tagada,
et sotsiaal- ja majandusvaldkond toimivad ühiselt ELi kodanike
heaolu nimel. See on meie ülesanne ja me ei hoia kõrvale oma
vastutusest anda ELi seadusandjatele nõu selles, mis meie
läbimõeldud arvamusel on parim suund.
Vaid neli kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi on ELi elanikel
ajalooline või-malus aidata tagada, et toimuks muutus paremuse
poole. Meie oma komitees ei tagane oma vastutusest ka selle
vallas.
Jane MorriceEMSK teabevahetuse eest vastutav asepresident
14. märts 2014Thessaloniki, Kreeka: Euroopa tarbijapäev
18. märts 2014EMSK, Brüssel: kodanikuühiskonna päev 2014
25.–26. märts 2014EMSK, Brüssel: EMSK täiskogu istungjärk
26.–28. märts 2014EMSK, Brüssel: Sinu Euroopa, Sinu arvamus
2014
KÄESOLEVAS VÄLJAANDES
2 EMSK haarab sotsiaalsete ettevõtete tuleviku kujundamisel
initsiatiivi
3 Euroopa Liit vajab viivitamata tööstuspoliitikat4 Euroopa
rahvusvahelise koostöövõime edendamine5 „Narkosõja” uued
rindejooned – tarvis on uusi lähenemisviise6 Marianne Muona: EMSK
ühendab inimesi
ÜRITUSTE KALENDER
LÜHIDALT
Peatoimetaja:Béatrice Ouin – komitee liikmete esindaja
toimetuses (töötajate rühm, Prantsusmaa)Maciej Bury (mb)
Käesolevale väljaandele tegid kaastööd:Agota Bazsik (ab)
Alejandro Izquierdo Lopez (ail) Dorota Zapatka (dz) Fabiola Giraldo
Restrepo (fgr) Henry Borzi (hb) Laure Limousin (ll) Silvia M.
Aumair (sma)
Vastutav koordineerija: Agata Berdys
Aadress:Euroopa Majandus- ja SotsiaalkomiteeJacques Delors’i
hoone, 99 Rue Belliard, B-1040 Brüssel, BelgiaTel: (+32 2) 546 94
76 Faks: (+32 2) 546 97 64E-post: [email protected]
Kodulehekülg: http://www.eesc.europa.eu/
EMSK Info ilmub üheksa korda aastas komitee täiskogu istungjärgu
ajal.
EMSK Info saksa-, inglis- ja prantsuskeelsed trükised on tasuta
saadaval Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pressitalituses.
EMSK Infot on võimalik 23 keeles ka PDF-formaadis alla laadida
komitee veebilehel aadressil:
URL: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.eesc-info
EMSK Info ei ole ametlik aruanne komitee töö kohta, sellekohane
teave avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komitee teistes
väljaannetes.
Artiklite kasutamine on lubatud, kui allikana mainitakse EMSK
Infot ja koopia trükisest saadetakse peatoimetajale.
Trükiarv: 12 310.
Järgmine number ilmub märtsis 2014.
2013. aasta detsembris külastas Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee Kiievit, et kohtuda Iseseisvuse väljakul
meele-avaldajatega ja neid kuulata. Komitee presidendi Henri
Malosse’i juhitud dele-
gatsioon vestles meeleavaldajate telkides või tänaval paljude
protestiliikumise esin-dajatega. Mõistes hukka politsei vägivalla
esimeste meeleavalduste ajal, mis järgne-sid Ukraina keeldumisele
sõlmida ELiga kokkulepe, rõhutasid meeleavaldajad elanikkonna seas
valitsevat teravat mee-leolu, et nad on jäetud ilma õigusest oma
saatust valida.
Samal ajal kui Ukraina Parlament karmistas meeleavaldusõigust
käsit-levat seadust, otsustas komitee muuta Ukraina
kodanikuühiskonna hääle kuul-davaks Brüsselis. Euromaidani
liikumise juhtkuju Ruslana Lõžõtško ja selle üks
KOLLEEGIDEVAHELINE INTERVJUU
EMSK töötajate rühma kuuluv Prant-susmaa liige ja komitee
liikmete esin-daja uudiskirja EMSK Info toimetuses Béatrice Ouin
küsitleb intervjuude sar-jas teisi liikmeid, et saada teada,
milli-sed teemad neid kõige enam huvitavad. Hiljuti kohtus ta
Marianne Muonaga, kes on töötajate rühma kuuluv Soome liige ja
Soome Ametiühingute Liidu ELi esinduse ametist lahkuv direktor.
EMSK Info: Te ühinesite Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega
alles
väga hiljuti. Milline on Teie esmamulje komiteest?
Marianne Muona: Minu kõige esimene mulje oli see, et komitees on
väga palju inimesi, kellega ma ei ole varem kohtu-nud, aga õnneks
ka inimesi, keda ma varem tundsin. Nii et palun tulge, ajame juttu,
sest uute inimestega kohtumine on parim. Komitee on tõeline
üleeuroopa-line inimeste võrgustik, mis on minu jaoks väga
huvitav.
Ka teemade rohkus võib silme eest kirjuks võtta. Otsustasin
alustada sellest, et keskendun mõnele mind huvitavale teemale. Väga
innustav tundub näiteks komitee tegevus kaubanduspoliitika
vallas.
Palun tutvustage põgusalt organisatsiooni, mida Te komitees
esindate (liikmete arv, sektor, selle roll Soomes jne).
Esindan ametiühingute konföderat-siooni STTK – Soome
Teenistujate Keskliitu. Sellese kuulub 17 ametiühin-gut, mis
esindavad 608 000 liiget, kes töötavad näiteks
tervishoiusektoris – õed ja hooldajad – aga ka tööstus- või
pan-gandussektoris. Samuti on palju riigi- ja kohaliku omavalitsuse
ametnikke,
samuti kolmanda sektori organisatsioo-nides töötavaid inimesi.
Soomes kuulub ametiühingutesse umbes 70 % töötajaist.
STTK-l on suur roll kompromisside saavutamisel ulatuslike
kolmepoolsete lepingute sõlmimisel tööandjate kesklii-tude ja Soome
valitsusega. Viimase kahe ja poole aasta jooksul on läbirääkimiste
tulemusel sõlmitud kaks raamlepingut, milles sätestatakse
palgatõus, maksukü-simused, sotsiaalkaitse parandamine ja muud
küsimused.
Olete väga noor. Millal alustasite tööd ametiühingus ja mis Teid
selleks ajendas? Millega Te varem tegelesite?
Mu esimene ametiühinguga seotud töökoht oli Stockholmis
Põhjamaade Ametiühingute Keskliidus, kus asusin tööle
2010. aastal. Koordineerisin Lää-nemere piirkonna
ametiühingute võr-gustikku (BASTUN). Varsti pärast seda võttis STTK
mind tööle ELi, ETUCi ja ILO eest vastutava rahvusvahelise
nõu-nikuna. 2012. aasta aprillis määras STTK mind Soome
ametiühingute (FinU-nions) Brüsseli esinduse direktoriks. Mu
ametiaeg saab läbi 2014. aasta jaanuaris ja naasen taas STTK
rahvusvaheliseks nõunikuks. ●
esindaja Oleksi Gontšaruk olid sellega seoses kutsutud täiskogu
21. jaanuari istungjärgule.
„Euroopa ei saa mööda vaadata sel-lest, mis toimub tema
piiridel, Ukrainas. Euroopal peab olema julgust võtta jõu-line
seisukoht,” märkis Henri Malosse ja kinnitas, et „Euroopa
kodanikuühis-kond võib ELi selles osas aidata.” Nende sõnade
valguses võtsid komitee 353 lii-get vastu resolutsiooni,
milles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab ametlikult
toetust Ukraina kodaniku-ühiskonnale. (ll) ●
Marianne Muona: EMSK ühendab inimesi
“Vaja on muutust, mis oleks rohkem kui vaid kos-meetiline. Peame
õppima hoolima rohkem, mitte vähem, sütitama taas and-misindu sama
palju kui saamisindu ning ületama kultuuride ja usutunnis-tuste
lõhe ja õppima elama koos eurooplastena.” Euroopa peab tegutsema,
ütleb RuslanaMaidani meeleavalduste tunnusnägu,
laulja ja 2004. aastal Eurovisiooni lau-luvõistluse võitja
Ruslana Lõžõtško koos liikumise eestkõneleja Aleksei Gontšarukiga
kutsuti komitee täis-kogu istungjärgule 21. jaanuaril. Kuigi
Ukraina parlament piiras hiljuti õigust meelt avaldada, on komitee
tugevda-mas oma toetust Ukraina kodaniku-ühiskonnale.
EMSK Info: Miks otsustasite hakata osalema kodanike aktiivse
demokraatliku osalemise edendamises?
Ruslana Lõžõtško: Ma olen juba pikka aega toetanud kirglikult
Ukraina integ-reerumist Euroopa ja euro-transatlan-tilisse
ühendusse ning seda, et Ukraina ühiskond austaks rohkem demokraatia
ja täieliku kodanike osaluse põhimõt-teid. Sellelt pinnalt oli minu
jaoks täiesti loomulik samm minna edasi euromaidani meeleavalduste
aktiivse toetamise ja neil osalemise juurde.
Mida Te selles küsimuses Euroopalt ootate? Millega on Euroopa
juba aidanud?
Ma ootan, et Euroopa tegutseks aktiivse-malt ja võtaks
praktilisi meetmeid ukrain-laste aitamiseks, mitte ei pakuks
lihtsalt sõnalist ja diplomaatilist toetust. Ma leian, et üks kõige
olulisem areng on olnud see, et Euroopa on hakanud aru saama, kui
korrumpeerunud ja kriminaalsed on pal-jud praegused Ukraina
valitsusametnikud ning kui vaenulik ja kiuslik on Venemaa suhtumine
Ukrainasse.
Mida peaks Euroopa tegema, et edendada ja aidata tugevdada
Ukraina kodanikuühiskonda, innustada kodanikke osalema ja vastutust
võtma ning edendada kõigi kodanike kaasatust?
Euroopa peaks andma ukrainlastele sel-geid märke selle kohta, et
ta toetab nende
Euroopa kodanikuühiskond avaldab tiibetlastega solidaarsust
Komiteed külastas hiljuti Tiibeti eksiilvalitsuse välisminister
Dicki Chhoyang. Tiibeti valitsuse esindaja
kohtus komitee presidendi Henri Malosse’i ja mitmete komitee
liik-metega, sealhulgas Anne-Marie Sig-mundi, Béatrice Ouini ja
Thomas Jansoniga.
Tiibeti spirituaalne juht dalai-laama, valitsus ja parlament on
juba üle 50 aasta pidanud tegutsema maapaos Indias
Dharamsalas. Poole sajandi jooksul on tiibeti rahva olu-kord ainult
halvenenud, Hiina võimud on karmistanud oma repressiivset
poliitikat tiibetlaste suhtes, kellel puu-duvad põhiõigused ja
-vabadused ning
kelle kultuuriline ja usuline identiteet on ohus. Olukord on
jõudnud selleni, et 2009. aastast alates on terve rida inimesi
end protesti märgiks põlema süüdanud. Sel viisil on surnud üle saja
inimese, ilma et Hiina keskvalitsus mingilgi määral reageeriks.
Tiibeti ministri külastuse käigus rõhutas komitee Euroopa
kodaniku-
Joost van Iersel on Euroopa Majan-dus- ja Sotsiaalkomitee
tööstuse muu-tuste nõuandekomisjoni aktiivne liige, majandus- ja
rahaliidu ning majandus-liku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse
sekt-siooni esimees ja arvamuse „Tugevam Euroopa tööstus majanduse
kasvuks ja taastumiseks” raportöör.
EMSK Info: Milline on ELi töötleva tööstuse praegune
olukord?
Joost van Iersel: Tänase päeva märksõna on
reindustrialiseerimine. Euroopa Ülemkogu on seadnud eesmärgi.
2020. aastaks peaks töötlev tööstus andma 20 % ELi
SKPst, kuid vahepeal pole olukord hoopiski roosiline.
Töös-tustootmine väheneb kõikjal Euroopas, välja arvatud
Saksamaal.
Millised takistused on eesmärgi saavutamisel?
Kahtlemata on Euroopa ülemaailmne positsioon endiselt
muljetavaldav, kuid tänu kildagaasi odavale energiale
Head lugejad! Hiljutisest komisjoni teatisest „Euroopa tööstuse
taas-sünd” nähtus, et reindustrialiseerimine ei ole Euroopas enam
tabuteema. Seetõttu kiidan ma komisjoni voli-nikku Tajanit (kellega
mõned päevad tagasi sellel tee-mal kohtusin) otsustaval hetkel
selles küsimuses üles näidatud pühendumuse eest. Panused on
tõepoolest
kõrged: kuidas meelitada ligi uusi investeeringuid ja luua
ettevõttesõbralikum keskkond.
Kuigi komisjon tegeleb selle teemaga, on kahjuks ülem-kogu
otsustanud arutelu Euroopa tööstuse üle lükata edasi märtsi
tippkohtumisele, mille päevakord on juba tihe. Kuigi tööstuse,
energeetika ja kliima vahelist seost ei ole vaja enam tõestada,
võib nende kolme valdkonnaga samaaegselt töö-tamine vähendada
tööstusprobleemide tähtsust. Pealegi see, et ülemkogu otsustas
arutelu edasi lükata, näitab, et liikmesriigid ei pea seda teemat
just prioriteediks.
Me kipume tihtipeale unustama, et tööstus on Euroopa
majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni sammas, mis moodustab
25 % töökohtadest ja rohkem kui 15 % SKP-st. Me kipume ka
unustama, et Euroopa ajaloolised juured on tööstusprojektis:
Euroopa Söe- ja Teraseühendus ei tähendanud midagi muud kui
asutajariikide tööstusvahendite ühendamist.
Seetõttu on viimane aeg, et EL taaskäivitaks tööstuse mootorid.
Euroopal on vaja terviklikku, solidaarset ja jätkusuutlikku
tööstusliku konkurentsivõime strateegiat, sest muidu võib ta seista
silmitsi veelgi suurema sotsiaalse kriisiga. EL ei tohi sellest
majan-duskasvu mootorist mööda vaadata!
Henri MalosseEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
ja teadusuuringutele kasvab kiiresti tööstustoodang USAs. Hiina
teeb kii-reid edusamme innovatiivsetes protses-sides ja
tehnoloogiates. India, Brasiilia ja teised riigid on tal kannul.
Ettevõtted on paindlikud ning Euroopa energia-põhine tootmine
siirdub USAsse. Toot-misettevõtted kipuvad liikuma sinna, kus on
turg. Ka Euroopa ettevõtted on üha enam sunnitud oma
uurimistege-vust ümber paigutama riikidesse, kus potentsiaalne turg
on suurem.
Kas komisjon, nõukogu ja liikmesriigid tulevad nende
väljakutsetega toime?
See teeb muret. Kõigepealt ja eelkõige seoses ühtse turu ja
vajadusega ühise nägemuse järele hiiliva taasriigista-mise asemel.
Lisaks on liikmesriikide tööstuspoliitika käsitlused vaja muuta
üheks üleeuroopaliseks poliitikaks. Ainult Euroopa turul on
piisavalt krii-tilist massi uute teedrajavate tööstusal-gatuste
tekitamiseks, millest saaksid ülemaailmsed juhtalgatused. Euroopa
äritegevus suudab tugeva positsiooni
säilitada üksnes siis, kui on hästi esin-datud väärtusahelate
kõrgeimates segmentides, kus ta osakaal ongi juba vähenenud.
Mida on tarvis teha?
Äärmiselt olulised on piiriülesed tea-dus- ja arendusraamistikud
ja -võr-gustikud. Tuleb edendada oskusteabe liikuvust. See peab
toimuma käsikäes tugeva rõhuasetusega kõigi tasemete oskustele.
Eelkõige kannatab Euroopa tõsiselt ühise energiapoliitika
puudu-mise tõttu, mis õõnestab siseturgu. Energiaallikad on liiga
mitmekesised ja hinnaerinevused tohutud. Sellega peaks tegelema
hakkama komisjoni uus koos-seis ja talitused. Tööstuslikud
väärtu-sahelad hakkavad üha enam koosnema põimunud tehnoloogiast,
tootmisest ja kõrgetasemelistest teenustest, mis Euroopa
poliitikakujundamisel sageli märkamata jäetakse. ELi töörühma
loomine teenuste valdkonnas oleks äärmiselt teretulnud.
Millisena näete pikaajalist perspektiivi?
Panused on kõrged. Eesmärgid üksi ei muuda veel tegelikkust.
Komisjoni uue koosseisu prioriteet peaks olema ühtne
tööstuspoliitika ning vastavalt tuleks korraldada konkurentsivõime
nõukogu. ●
Töökohad tagasi Euroopasse„Tagasitoomine” on uusim suundumus
üleilmses töötlevas tööstuses. Mõiste sündis sellest, et kasumite
vähenemise tulemusena laieneva majandusega rii-kides, näiteks
Hiinas, toovad ettevõtted oma tootmise tagasi Euroopasse (või
USAsse).
13. veebruaril korraldas EMSK tööstuse muutuste
nõuandekomisjon (CCMI) Itaalias avaliku arutelu toot-
mise kojutoomise panusest Euroopa taasindustrialiseerimisse.
Komitees on koostamisel ka arvamus „ELi tööstus-harude
ümberpaiknemine taasindust-rialiseerimise raamistikus”.
„Tööstuste mujale viimine harveneb ja mõned tulevad isegi
tagasi,” kinnitab raportöör Edgardo Iozia. „Ühendku-ningriigis
tuvastasime 107 tagasipöör-dumisfaasis ettevõtet. Algselt
lahkusid
nad raha säästmise eesmärgil Euroo-past, kuid lõpuks mõistsid
mõned, et nad olid tegelikku säästu ülehinna-nud.
Ümberpaigutamisega kaasnevad transpordi ja personali asendamisega
seonduvad lisakulud. Mujale liikumisel kerkib mitmeid
lahendamistvajavaid probleeme.
Ja mis veel – tööjõukulud suure-nevad aastast aastasse. Hiina
otsustas poliitilistel ja majanduslikel kaalut-lustel tõsta
töötasusid, et suurendada sisemaist nõudlust.” Ühe USA
eks-perdirühma sõnul kerkis Hiinas aastatel 2005–2010
vabrikutööliste keskmine töötasu 19 % aastas.
Kuid rahvusvaheline konsultatsioo-nifi rma Stanton Chase, kes
osales ka EMSK arutelul, väidab oma ülemaa-ilmsele uuringule
tuginedes, et peami-seks ettevõtete kojutuleku põhjuseks kvaliteet.
„Mõned ettevõtted ei jäänud rahule toodete kvaliteediga,” märgib
Edgardo Iozia. „Klientidelt saabus hul-galiselt kaebusi, mistõttu
nad otsusta-sid koju naasta.”
Stanton Chase tõdes, et 34 % ette-võtete juhtidest usub
koju naasmise suundumusse. Kuid ajakirja Econo-mist arvates tuleb
säilitada tasakaal. Mitmed suured ettevõtted saadavad ikka veel
rohkem tööd välja kui koju toovad. Areneva majandusega rii-kides
uusi turge otsivate ettevõtete
Jeremy Rifk ini 2011. aastal välja antud raamatus „Th e Th
ird Industrial Revolu-tion” uuritakse digikommunikatsiooni mõju
uutele energiasüsteemidele. Pal-jude vaatlejate jaoks on aga arenev
3D-printimine – digitehnoloogia ja täppistootmise kooslus – selleks
palju-lubavaks mootoriks uue masinaajastu loomisel, kus peaaegu
kõik, kellel on mõni idee ja ligipääs arvutile, saavad selles
arengus osaleda.
3D-printimine, mille käigus tööstus-printerid loovad
digikujunduse alusel kihthaaval tegelikke objekte, on kiire
ja kokkuhoidlik viis luua prototüüpe, mida näidata võimalikele
klientidele või tootjatele.
3D-printimist kasutatakse arhitek-tuuris, ehituses,
tööstusdisainilahendus-tes, inseneriteadustes ja väga erinevates
sektorites, sh lennundus- ja kosmo-setööstus, meditsiin,
pakendamine, tarbekaubad ja kunst. 3D-printimise võimalikud
rakendused on praktiliselt lõputud. Samuti võib seda kasutada toote
olelusringi ükskõik millisel hetkel – isegi tavapärase tootmise
kohandami-seks (paigaldus, treimine, puurimine, lihvimine) –,
suurendades nii konku-rentsivõimet.
Ent tööstusrevolutsioonid on oma olemuselt murrangulised.
Tehnoloogi-line areng (automatiseerimine) on sil-
Kas oleme jõudmas uude masinaajastusse?
“Euroopal on vaja ter-viklikku, solidaarset ja jätkusuutlikku
tööstus-liku konkurentsivõime strateegiat, sest muidu võib ta
seista silmitsi veelgi suurema sotsiaalse kriisiga.”
Pilk itta
EMSK arutab Hiinas Chengdus investeerimislepingut ja inimõiguste
küsimust
Euroopa kodanikuühiskonna juhtiva esindajana korraldas Euroopa
Majandus- ja Sotsiaal-komitee eelmise aasta novembris Chengdus
Hiinaga 13. ümarlaua. Päevakorra põhiteemad olid
investeerimislepingu üle peetavad läbirääkimised ning inimõiguste
küsimus.
Kahepoolsed investeeringud – võidavad nii Hiina kui ka Euroopa
elanikud
Kuigi Hiina on juba ELi suuruselt teine kaubanduspartner ja EL
on Hiina suurim kaubanduspartner, on mõlema poole investeeringute
tase veel väga madal. On lootust, et olukord muutub varsti, kuna
hiljuti alustati läbirääkimisi põhjaliku ELi ja Hiina
investeerimislepingu sõlmimise üle.
Komitee arutas Chengdus väheste investeeringute põhjuseid, nagu
näiteks turule juurdepääsu takistused, õiguslikud ja kultuurilised
takistused ja intellektuaalomandi õigused, ning seda, kuidas neid
takistusi ületada. „On oluline, et investeeringute üle peetavatesse
läbirääkimistesse hõlmatakse ka kodanikuühiskonna prioriteedid,”
rõhutas Jonathan Peel. „Sellises lepingus tuleb järgida kõige
kõrgemaid keskkonna- ja töökaitsenorme.” Komitee kutsub üles
kodanikuühiskonna organisatsioone korra-päraselt teavitama ja
nendega konsulteerima kogu protsessi vältel.
Inimõiguste küsimus – veel lõpetamata peatükk
Komitee delegatsioon kasutas Hiina visiidil ka võimalust arutada
põhjalikult inim-õiguste küsimust. „Inimõigused on universaalsed,
üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud,” toonitas komitee
inimõiguste aruande raportöör Th omas Janson (Rootsi, töötajate
rühm). „Inimõiguste rikkumist ei saa õigustada kultuuri,
traditsiooni ega arengutasemega”.
Komitee tunnustab Hiina jõupingutusi kaotada vaesus ning tagada
oma enam kui 1,3 miljardile elanikule juurdepääs tervishoiule
ja haridusele. Kuid teha on veel palju, eriti maapiirkondades.
Komitee liikmete peamised mureküsimused Chengdus olid seotud
inimõigustega. Seni ei ole tagatud kogunemis-, ühinemis- ega
väljendusvabadust, kuigi mõned neist õigustest on sätestatud Hiina
põhiseaduses. Oma õigusi kasutavad inimesed seisavad sageli
silmitsi tagakiusamise, vahistamise ja kinnipidamisega – või
lihtsalt kaovad. Arutelus keskenduti inimõiguste kaitse
järelevalvemehhanismidele nii sõltumatu kodanikuühiskonna poolelt
kui ka sotsiaalvõrgustike kaudu toimuva mitteametliku järelevalve
näol. Selle eesmärk oli tuua välja puudused ning toetada inimesi
nende vabaduse tagamise jõupingutustes.
Komitee delegatsioon kasutas Hiina visiiti ka selleks, et
kohtuda Pekingis Hiina kodanikuühiskonna organisatsioonide ja
inimõiguste kaitsjatega. Peamised arutatud teemad olid
sisserändajate ja puuetega inimeste õigused, sõna-, kogunemis- ja
usu-vabadus ning kultuurilised õigused Tiibeti ja Xinjiangi
piirkonnas. (sma) ●
Marianne Muona, EMSK liige
EMSK president Henri Malosse kõneleb Kiievis Iseseisvuse
väljakul
Ruslana Lõžõtško EMSK täiskogu istungjärgul
PEATSELT EUROOPA MAJANDUS JA SOTSIAALKOMITEESSinu Euroopa, Sinu
arvamus 2014
Varasemate „Sinu Euroopa, Sinu arvamus” edukate noorteürituste
jät-kuks korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
(16–17aastastele) Euroopa noortele viienda ürituse. Üritus toimub
komitees 26.–28. märt-sil 2014. aastal.
Üritusele, millel keskendutakse 2014. aastal toimuvatele
Euroopa Par-
lamendi valimistele, on registreerunud u 700 kooli kõikjalt
Euroopa Liidust. Kampaania hüüdlausega „Tegutse. Reageeri. Mõjuta”
ergutatakse euroop-lasi valima, kes neid järgmisel viiel aas-tal
esindab. See on Euroopa jaoks väga oluline!
Igast 28 liikmesriigist valiti välja üks kool, kellel on
võimalus osaleda noorte-üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus”. Ja
nüüd kutsutakse igast valitud koolist kolm õpilast koos õpetajaga
Brüsselisse.
Need 28 õnnelikku kooli koos varu-nimekirjas oleva
56 kooliga valis juhus-likult kolmest komitee liikmest (Indré
Vareikyté, Béatrice Ouin ja Cveto Stan-tič) koosnev žürii.
2004. aasta jaanuaris ja veebruaris külastavad komitee
liikmed komitee töö tutvustamiseks oma kodumaa koole, kus nad
räägivad ka kavandatud reisist Brüsselisse ja noortele pakuta-vast
ainulaadsest võimalusest arutleda ja hääletada Euroopa tulevikku
mõju-tavate oluliste küsimuste üle. (fgr) ●
tarbijapäeval arutavad osalejad, kuidas praegused tingimused
tarbijaid mõjuta-vad ja mida teha olukorra parandamiseks.
Konverentsi kaaskorraldaja Kreeka tarbijakaitse keskus KEPKA
koostab eraldi küsitlust selle kohta, mida tarbi-
jad arvavad oma õiguste jõustamisest. Küsitluse tulemusi
tutvustatakse üritusel.
Lisateabe saamiseks külastage veebilehte
http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.events-and-activities-consumer-day-2014.
(ail/dz) ●
Euroopa tarbijapäev „Tarbijakaitse ja sotsiaalne kaasatus kriisi
ajal”
16. Euroopa tarbijapäev toimub 14. märtsil
2014 Th essalonikis Kreekas. Selle aasta konverentsi teema on
„Tar-bijakaitse ja sotsiaalne kaasatus kriisi ajal”. Kolmes
aruteluvoorus käsitletakse i) tarbijakaitse väljakutseid, ii)
tarbijate õigusi ja nende jõustamist kriisi ajal ning
iii) ülemäärast võlakoormust ja majan-duslikku tõrjutust.
Hiljutine majanduskriis, tavapäraste tarbekaupade üha kallinevad
hinnad ja tööturu ebastabiilsus on kõik suuresti tarbijaid
mõjutanud. Selle aasta Euroopa
Veebruar 2014/2 – eriväljaanne
võitlust selle nimel, et elada õiglases ja kor-ruptsioonivabas
ühiskonnas ning olla osa demokraatlike rahvaste Euroopa
ühendu-sest. Selleks võiks võtta nt individuaalseid sanktsioone
praeguste Ukraina valitsus-ametnike vastu, kehtestada ELi ja
Ukraina vahel viisavabadus ning anda Ukrainale ELiga ühinemise
perspektiiv. (ab) ●
jaoks aitab ümberpaigutamine hoida kokku tarnekulusid ja lisaks
on mõist-lik olla võimalike klientide läheduses. Ent tootmise
tagasitoomist „juhivad võimsad jõud, mis aja jooksul üha
tugevnevad.”
Euroopa jaoks on ohtlik, kui ettevõt-ted liiguvad üha madalama
töötasuga riikidesse Aafrikas või Kagu-Aasias, konstateerib Edgardo
Iozia. „Näitena võib tuua kõnekeskuste liikumise Hiina-sugustest
riikidest odavama-tesse riikidesse nagu Vietnam. Mõned Euroopa
tööstusharud tegelevad sellise ümberpaiknemisega, liikudes ühest
rii-gist teise.”
Euroopa Komisjoni uues teatises Euroopa tööstuse taassünni kohta
ei leidu sõnagi tootmise kojutoomisest.
„See on neile täiesti uus teema. Nad ei pea seda veel
strateegiliseks küsi-museks,” leiab Edgardo Iozia. Seega on komitee
arvamusel murranguline tähtsus.
„Euroopa valitsused ja piirkonnad peavad tegutsema, et seda
liiki töös-tust ligi meelitada. Tootmine Euroo-pas peaks olema
investoritele tasuvam. Üks võimalus on riigiabi. Ebasoodsas
olukorras olevaid Euroopa piirkondi saaks aidata konkreetsete
meetmete abil Euroopa konkurentsiõigust rikku-mata – eeskirju tuleb
järgida. Arvamu-ses esitatakse praktilised ettepanekud, sest kõik
muu oleks tühipaljas jutt. Nõuame, et Euroopa tööstuspoliitikas
võetaks arvesse riiklikke tööstuspolii-tikaid. See on väga tähtis.”
●
EMSK president Henri Malosse ja Tiibeti eksiilvalitsuse
välisminister Dicki Chhoyang
QE-A
A-14-002-ET-N
© A
ndri
i Kon
diuk
© amnachphoto
© Bilan 3D
© TTstudio
>>> l k 2
>>> l k 4
Veebruar 2014/2 – eriväljaanneVeebruar 2014/2 – eriväljaanne
ETET
ISSN 1830-5091ISSN 1830-5091
EMSK InfoEMSK Info Euroopa Majandus-ja SotsiaalkomiteeEuroopa
Majandus-ja Sotsiaalkomitee Sild Euroopa ja organiseeritud
kodanikuühiskonna vahelSild Euroopa ja organiseeritud
kodanikuühiskonna vahel
CESE info en 23 lenguas:
http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.eesc-info
EMSK Infowwwww.e
JUHTKIRI
Head lugejad!
ELi tö
östus
poliit
ika
ed_ET_402284_b.indd 1ed_ET_402284_b.indd 1 26/02/14
10:3226/02/14 10:32
Euroopa Liit vajab viivitamata tööstuspoliitikat
-
EMSK Info — Veebruar 2014/2 – eriväljaanne EMSK Info — Veebruar
2014/2 – eriväljaanne EMSK Info — Veebruar 2014/2 – eriväljaanne2 5
4
KOKKUVÕTE TÄISKOGU ISTUNGJÄRGUSTÜhistarbimine – alternatiiv
kriisi ajal
21. jaanuaril kiitis EMSK heaks arvamuse teemal „Ühis- ehk
osalus-tarbimine” ning kutsus üles võtma täiendavaid meetmeid ELi
tasandil.
Ühistarbimine on majandusliku korralduse viis, milles osalejatel
on ühine juurdepääs toodetele või teenustele (nt ühisauto
kasutamine, raamatute vahetamine, ruumide rent või digitaalsed
keeleõppe kogu-konnad). Arvestades ühistarbimise keerukust ja
ulatust, on EMSK arvamusel, et kõnealuseid tegevusi tuleks
reguleerida ja välja selgitada võimalikud takistused nende
arendamisel.
„Kindlasti on tarvis levitada teavet ja suurendada teadlikkust
ühis-tarbimise kohta. Ühistarbimine võib mittekaubandusliku
rõhuasetuse korral rahuldada sotsiaalseid vajadusi ning kasumit
taotleva tegevu-sena aidata kaasa töökohtade loomisele”, ütles
arvamuse raportöör ja EMSK liige Bernardo Hernández Bataller
(Hispaania, eri elualade rühm).
Tarbijad ostavad tööriistu ja tarvikuid, mida nad ei suuda
sageli piisavalt kasutada, et õigustada nende eest makstud hinda.
Ühistarbi-
mine pakub alternatiivset võimalust eelmisel sajandil valitsenud
ületarbimisest tingitud liialdustele ja sellest tulenevatele
tohutule ebavõrdsusele. (ail) ●
Pilguheit varimajandusele –EMSK soovitab ELi analüüsiks Itaalia
meetodit
Komitee arutas ka tundlikku teemat „Varimajanduse ja
deklareerimata töö vastu võitlemise strateegia” ja võttis
omaalgatusliku arvamuse vastu 129 poolthäälega, 4 liiget
jäi erapooletuks. Tegemist on tundliku teemaga, kuna paljude
inimeste jaoks on varimajandus normaalne ühiskonna osa ja nad
kasutavad nö musta turgu odava tööjõu palkamiseks/pakkumiseks või
ostavad/müüvad maksudest kõrvale hoi-des kaupa ilma eriliste
südametunnistusepiinadeta, märkis raportöör Stefano Palmieri
(Itaalia, töötajate rühm). Peale selle puudub paljudel riikidel
selge seisukoht varimajanduse ja deklareerimata töö kohta.
Varimajandus ja deklareerimata töö läheb Euroopas praegu maksma
hinnanguliselt üle 2,1 triljoni euro – see on raha, mida
valitsused võiksid kasutada hädavahalikeks investeeringuteks ja
töökohtade loomiseks.
Esimese sammuna soovitab komitee üleeuroopalist hinnan-gut,
toetudes meetoditele, mis vajavad veel konsolideerimist.
Ainult siis on võimalik heita valgust varimajandusele ja töötada
välja sihipäraseid poliitikameetmeid.
Komitee soovitab meetodit, mille töötas välja Itaalia
statistikaamet ja mida katsetati ka selles riigis, kus need
nähtused olid eriti levinud ja kus olid pealegi väga suured
piirkondlikud erinevused. (sma) ●
Euroopa rahvusvahelise koostöövõime edendamine
Euroopa on teadusuuringute vald-konnas maailmas esirinnas, ent
kon-kurentsivõime säilitamiseks ja uute töökohtade loomiseks tuleb
jääda innovaatiliseks. EMSK liige Gerd H. Wolf selgitab, miks on
sealjuu-res otsustav tähtsus rahvusvahelisel koostööl.
EMSK Info: Milline roll on rahvusvahelisel koostööl
teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas?
Gerd H. Wolf: Teadus on väga tuge-valt spetsialiseerunud
valdkond.
Sageli saab koostöö alguse vajadusest: tarvis on töötada välja
uusi ideid ja teha koostööd valdkonna parimate teadlastega üle kogu
maailma.
Kui vaadata teadusväljaandeid, siis sageli on autorid
erinevatest labori-test ja teadusasutustest üle kogu Euroopa ja
mujalt maailmast. Näiteks ma ise viibisin külalisteadlasena aasta
Ühendkuningriigis. ELi poliitika peab lihtsustama rahvusvahelise
koostööga seotud formaalsusi.
Millised on Teie arvates peamised aspektid, millele tuleb
teadusuuringute ressursside jaotamisel ELis tähelepanu pöörata?
ELi tasandil on koostöö edendami-seks olemas rahalised vahendid
ja see on hea. Neid vahendeid eralda-takse peamiselt taotluste
alusel, mida hinnatakse konkreetsete kriteeriu-mide järgi, millest
üks on tipptase. See on tingimata vajalik. Siiski ei ole mõnedel –
eeskätt uuematel – liik-mesriikidel olnud võimalust tippta-semel
teadusasutusi välja arendada. Seepärast on vaja eraldada rahalisi
vahendeid, et aidata neis riikides res-sursialast suutlikkust
arendada.
Üks sellega seotud küsimus on nn ajude äravool. Kui noored
tead-lased koolitatakse tipptasemeni, ent koduriigis ei ole
teadusasutusi, kus neil oleks võimalik oma teadmisi arendada või
rakendada, siis peavad need teadlased välismaale siirduma. Sellel
on ka positiivseid külgi. Teis-tes riikides töötades saavad
teadlased võimaluse näha, kuidas mujal tea-dustööd tehakse. Siiski
on vaja leida stiimulid, mis ajendaksid neid tagasi pöörduma ja uut
teadus- ja arendus-tegevuse infrastruktuuri looma. See ei ole mitte
ainult rahaline ja struktuuri-line küsimus, vaid ka tööjõu küsimus,
mis tuleb lahendada.
Aga koostöö kolmandate rii