• vastava maa tööstuse arengutasemest • majanduse struktuurist • geograafilisest asendist • kättesaadavatest energiavarudest Riigi energiapoliitika sõltub: Energeetika
Jan 12, 2016
• vastava maa tööstuse arengutasemest• majanduse struktuurist• geograafilisest asendist• kättesaadavatest energiavarudest
Riigi energiapoliitika sõltub:
Energeetika
Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste- ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega.
• kasvab tootmine• masinaid rakendatakse üha rohkem• põllumajandus on tõhusam• suureneb koduses majapidamises
tarbitav energia kulu
Energiatarve kasvab, sest
Energiamajanduse skeem
Looduslike energiavarade
hankimine
Elektri-, soojusenergia, mootorikütuse
tootmine
Energia toimetamine tarbijani
Äriteenused
Energiatarbimise kasv inimkultuuri arengu erinevatel etappidel...
Kütt
Soe toitOlme
Korilane
Soe toit
Maaviljeleja
Soe toit
Olme
Põllundus
Liiklus
Suurtalunik
Soe toit
OlmePõllundus
Liiklus
Suurlinlane
Soe toit
Olme
PõllundusLiiklus
Tööstus
Karjakasvataja
Soe toit
Olme
Põllundus
• džaul (J) - eesliited kilo (k), mega (M), giga (G) ja tera (T) tähistavad suuruse tuhande-, miljoni-, miljardi- ja biljonikordseid väärtusi
Energiaühikud:
• naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn - toe. 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi.
• fossiilsed kütused• biomass• tuuleenergia• päikeseenergia
Energiaallikad pärinevad:
• tuumaenergia
• tõusu- ja mõõnaenergia
• geotermiline soojusenergia
päikese kiirgusenergiast
maailmaruumi arenguprotsessidest
Kuu liikumist ümber Maa
• peegeldub 30% kosmosesse tagasi• 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub
lõpuks samuti kosmosesse• 20% peab ülal veeringet
Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale
Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa on nii loomade kui ka fossiil-sete kütteainete moodustumise alus.
• päikeseenergia• tuuleenergia• maailmamere soojuse energia• tõusu-mõõna energia• ookeani lainetusenergia• maailmamere pinnatemperatuuri erinevusest
saadav energia• geotermiline energia• biomassi energia
Alternatiivsed energiallikad:
Varud on ammendamatud
Taastuvad energiaallikad
• päikeseenergia
• geotermiline energia
Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb 10-20º C/km.Vulkaanilise aktiivsusega aladel
- Itaalias, Uus-Meremaal. Islandil kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º C) temperatuure.
Probleem: kuhu panna kasutatud vesi?
• pinnatemperatuuri erinevused troopilises meresPinnal 25º-30º, 1000m sügavusel 4,5º C, kasutusel näiteks USA-s
• tõusu-mõõna energiaAkumuleeritakse energia, mis toimib tänu tõusu-mõõna nähtuseleKasutatakse näiteks Suurbritannias, Kanadas, Prantsusmaal, Austraalias.
• tuuleenergiaTakistused: tuule suund ja jõud ei ole ühesugused; tuulevaikuse periood; tuulegeneraatorid on kallid;
• ookeanilainetuse energiaKasutatakse näiteks Norras, Jaapanis.
• biomass
toodetakse metsa harvendusraiega saadavast peenpuidust või kiirkasvuliste paju või muude puuliikide kasvatamisel, koristades saaki lühikeste ajavahemike järel.
Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks?
• kasvuhoonegaaside ilmingute tugevnemine• mulla ja vee hapestumine• tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht
tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused
• linnade ja tööstuspiirkondade saastumine• teravneb põletuspuidu vajak arengumaades
Energiatootmisega kaasnevad keskkonnamured: