- 1. V a b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B Ce h k k u
i d a s a n d a e n d a s t p a r i
mNIDEKONTROLLKSIMUSEDMTTEKOHTMTTELESANNEKKKREEGLIDPEA
MEELESKIRJANDUSTLEHTK s i r a a m a t E u r o o p a v a b a t a h t
l i k u t e e n i s t u s ev a s t u v t v a t e l e o r g a n i s
a t s i o o n i d e l e
2. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 2S I S U K
O R D3 SISSEJUHATUS4 Mis on Euroopa vabatahtlik teenistus6 Euroopa
vabatahtlik teenistus meie organisatsioonis9 Vabatahtliku roll ja t
planeerimine19 Vabatahtliku valik22 Praktiline korraldus24
Vabatahtlik meie organisatsioonis32 Riskiennetus ja
kriisijuhtimine36 Konfliktilahendamise ja kommunikatsiooni ABC40
Vabatahtlikule pakutav toetusssteem49 ppimine Euroopa vabatahtlikus
teenistuses54 Kokkuvtte asemel 3. Va b a t a h t l i k u v a s t u
v t m i s e A B C 3Kindlus, et minu baasvajadused on kaetud
elukoht, skTunda end turvaliselt saan aru,kus olen ja mida teen, sh
tlesanded, keeleoskus jneTunda ennast kasulikuna nen endategevuse
tulemust, minu panust hinnatakseAreneda panustada vastavaltenda
vimetele neid pidevalt arendadesOlla iseseisev vimeline
planeerimaja ellu viima tegevusiOllaennastjuhtivS I S S E J U H A T
U SOled avanud Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVT) vastuvtvatele
organisatsioonidelemeldud ksiraamatu, mille eesmrk on toetada EVT
programmis alustavaid organisatsiooneprojektide elluviimisel.
Keskendutakse eelkige projekti sisulisele
kvaliteedikriteeriumidearendamisele, mitte niivrd reeglite,
phimtete vi kriteeriumide enda lahtikirjutamisele.Tegemist ei ole
projektijuhtimise ksiraamatuga, seega ei ksitle me
projektidetaotlusprotseduuri, dokumentatsiooni, rahastust,
osapoolte igusi ja kohustusi ega muudsarnast. Sellekohast infot
leiad SA Archimedes Euroopa Noored Eesti broo kodulehekljelt,kus on
ka viited vajalikele dokumentidele ja materjalidele, mis aitavad
sul lbi melda eelnevagaseotu. Soovitame sul seda kindlasti teha
vimalusel juba enne ksiraamatu lugemist.Ksiraamatu nol on tegemist
pigem mtte- ja tvihikuga, kui kindlate ettekirjutuste vikohustuste
lahtikirjutamisega. Siiski leiad erinevates peatkkides viiteid nii
eespool nimetatuddokumentidele kui ka meeldetuletusi reeglite
kohta.Ksiraamatul on kaks lbivat punast joont. helt poolt vaatame
vabatahtliku vastuvtmistkui ajalist protsessi, kies lbi olulised
sammud, mida tuleb vabatahtliku vastuvtmisel teha,ja tstatades
teemad, mida on vaja eelnevalt lbi melda, ning ka erinevad nurgad,
mille alttstatatud ksimusi vaagida. Teemasid aitavad avada teiste
organisatsioonide ksimused (mison kogutud erinevate
koolitustegevuste kigus), mtteharjutused ja tlehed.
Mahukamateteemade juures on ka viited edasiseks lugemiseks.Teine
telg teemade ksitluses on vabatahtliku kaasatuse ja aktiivsuse
tase. Enamik projekteprib selle poole, et vabatahtlikud oleksid
projektides ennastjuhtivad leiaksid vastavaltvajadustele kige
sobivamad viisid pstitatud probleemide lahendamiseks, kasutades
selleksvajalikke ressursse jne. Ennastjuhtivus ei tule aga le ega
iseenesest, vaid tegemist onarenguprotsessiga, milles on vaja lbi
kia varasemad sammud. Ksiraamatu teemade ksitluselhtekohaks on
vabatahtliku ennastjuhtivamaks muutumine, silmas pidades, et
sarnaseltMaslow vajaduste pramiidiga saab jrgmisele
arengu/vajaduste tasemele liikuda vaid siis, kuieelmised on
tagatud.Vabatahtliku vajaduste pramiid (Jristo, K., 2014)Va b a t a
h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 3 4. Va b a t a h t l i k u
v a s t u v t m i s e A B C 4M I S O N E U R O O P A V A B A T A H
T L I K T E E N I S T U SEuroopa vabatahtlik teenistus (EVT) pakub
vimalust ppida endast, teisest kultuurist,erinevatest
tvaldkondadest ja seda kike rahvusvahelise vabatahtliku teenistuse
kaudu.Tegemist on pirnde projektiga, mis on osa Euroopa Liidu
haridusprogrammist
Erasmus+http://euroopa.noored.ee/rahastus/programmist/. Nagu nimigi
tleb, on programm eelkigesuunatud Euroopa noortele ja
organisatsioonidele, aga mitte ainult. Koostd on vimalik tehaka
partneritega vljastpoolt Euroopat (vt lhemalt
http://euroopa.noored.ee/rahastus/osalevad-riigid/).Euroopa thistab
siinkohal ka euroopalike vrtuste kandmist ehk solidaarsust,
aktiivsetosalust ja kodanikuks olemist (vt lhemalt programmi
eesmrgid).Vabatahtlik tegevus phineb ldiselt kolmel printsiibil:
vaba tahte alusel teistele/hiskonnalesuunatud tasuta t.Euroopa
noortevaldkonnas kasutatakse jrgmist mistete
raamistikku.Vabatahtlik tegevus hlmab igasugust vabatahtlikku
tegutsemist, mis on avatud kigile,selle eest ei maksta palka, seda
otsustatakse teha vabast tahtest, see on hariv
(mitteformaalneharidus) ning tekitab sotsiaalset
lisavrtust.Vabatahtlik teenistus on osa vabatahtlikust tegevusest
ning seda iseloomustab: kindelajavahemik; kindlaks mratud eesmrgid
ja sisu, selged tlesanded, struktuur ja raamistik,tugissteem ja
juriidiline ning sotsiaalne kaitse. (Euroopa Komisjoni Valge Raamat
Uus hoogEuroopa noortele, 2004)EVT on ppeteenistus (ingl k learning
service), mis peab hlmama, samavrselt olulisena, kolmeaspekti
kogukonna teenimine, ppimine, praktiline tegevus. Jrgnevates
peatkkides rgimerohkem, kuidas rakendada vabatahtlikku ning anda
talle praktilisi ppekogemusi.p.peteenistusAllikas: Youth Rebuilding
New Orleans:
http://yrno.com/volunteer-work-new-orleans/service-learning/ 5. Va
b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 5EVT projekt
toetab: noore pdevuste (teadmised, oskused, hoiakud) arengut ning
seelbiindividuaalset arengut ja thive valmiduse suurenemist
keeleoskuste arengut teadlikkust ja arusaamist erinevatest
kultuuridest sotsiaalse vrgustiku kasvatamist ning rahvusvaheliste
kontaktide tekkimist noore hiskondlikku aktiivsust
organisatsioonide rahvusvahelise koost suurenemist
organisatsioonide ja laiemalt kogukonna igapevase tegevuse
rikastamistvlisvabatahtliku tpanuse kaudu jmsIdeeline taustEuroopa
vabatahtlik teenistus sai pilootprogrammina alguse juba aastal
1998, millest alateson EVT olnud osa juba kolmes erinevas
rahastusprogrammis. Kuigi ldine eesmrk on kigilprogrammidel olnud
sarnane toetada noorte aktiivset tegutsemist ja rahvusvahelistumist
,on igal programmiperioodil olnud mnevrra erinevad prioriteedid ja
fookus.YOUTH programmi (perioodil 20002006) puhul oli rhuasetus
eelkige noortemitteformaalse ppimise toetamisel, Youth in Action
(perioodil 20072013) ti sellele juurdenoorte kodanikuhariduse
aspekti ja Erasmus+ programm on fookusesse tstnud
noortethivevalmiduse toetamise.Tpsemalt loe EVT programmi phimtete,
tingimuste, taotlusprotseduuride, osapoolte igusteja kohustuste
kohta Euroopa Noored kodulehekljelt
http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/tingimused/.
EVT projektide kvaliteedikriteeriume kirjeldabEVT harta, mille koos
teiste organisatsioonidele meldud oluliste dokumentidega leiab
siit:http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/organisatisoonile/.MttekohtKuidas
sina ja teie organisatsiooni liikmed/kollektiiv mtestate
Euroopavabatahtlikku teenistust?Vastamine jrgnevatele videtele ja
mtisklemine/selgitamine, miks te justnnda arvate, vib aidata
selgemaks melda ka EVT kui projekti vrtuse teieorganisatsioonile.
Teiste aitamine on isekas tegu. Vabatahtlik tegevus on lihtsalt
ilus, poliitiliselt korrektne termin tasuta tjukohta. Vabatahtlik
on kige olulisem osapool Euroopa vabatahtlikus teenistuses. Kui
kohalikud noored teeksid rohkem vabatahtlikku td koduriigis,
poleksEesti organisatsioonidel vaja vlisvabatahtlike panust/abi.
EVT peamine kasu organisatsioonile on rahvusvahelise
projektikultuuridevahelise ppimise mde.MTTEKOHT 6. EUROOPA
VABATAHTLIK TEENISTUS MEIE ORGANISATSIOONISKKK ehk mni nide
ksimustest, mida on esitanud teised vastuvtvad organisatsioonid
Mida teha, kui organisatsiooni ttajad on neutraalse vi negatiivse
suhtumisega vabatahtlikusse (vi vabatahtlikesse leldiselt), kui
vabatahtlikku nhakse lisakohustusena ega osata teda enda kasuks
appi vtta? Kuidas organiseerida vabatahtliku siinoleku aega, et
kasu saaks nii meie ja kogukond, aga ka vabatahtlikul oleks, mida
kaasa vtta? (Siinkohal ning alljrgnevalt kajastatavad korduma
kippuvad ksimused (KKK) on kogutud erinevate EVT organisatsioonide
koolituste raames organisatsioonide esindajatelt.)Euroopa
vabatahtliku teenistuse projekti algatamiseks ja selles osalemiseks
vib olla mitu phjust. Erinevad Eesti vastuvtvad organisatsioonid on
mnena nendest vlja toonud niteks jrgmise: mitmesuguste keele- ja
kultuurikogemuste pakkumine sihtgrupile, vabatahtlik toob uusi
tegevusi ja oskusteavet organisatsiooni igapevatsse, vabatahtlik
kui motiveeriv eeskuju noortele, rahvusvaheline projekt sunnib ka
organisatsiooni ja selle ttajaid arenema. Kuigi EVT projekt pakub
enamikul juhtudel organisatsioonile peale abikte ka laiemat
lisavrtust, toob see kaasa parajal mral lisatd ja seda mitte ainult
praktilise korraldamise nol. Hindamaks, kas ja kuidas projekti
toodav vimalik kasu kaalub le sellega seonduva t, on abiks jrgnev
peatkk.Vabatahtliku vastuvtmine ei saa olla eesmrk omaette, vaid
peab sobituma organisatsiooni missiooni, ldiste eesmrkide ja
igapevase tegevusega ehk Euroopa vabatahtliku teenistuse projekt
peab aitama otseselt kaasa organisatsiooni visiooni poole
liikumises ja eesmrkide titmises. Et saada selgust, kuidas tpsemalt
EVT programm ja teie organisatsiooni reaalsus omavahel sobituvad,
soovitame tita alloleva tlehe, alustades tabeli esimesest veerust
ning seejrel vastata teise veeru ksimustele, tuues vlja
konkreetsemad seosed ja tegevusvljundid.Tleht aitab lbi melda ka
EVT programmis osalemiseks vajaliku akrediteeringutaotluse (juhul
kui seda veel ei ole). Akrediteerimise kohta vaata lisa
http://euroopa.noored.ee/rahastus/
euroopa-vabatahtlik-teenistus/organisatisoonile/.KKKVabatahtliku
vastuvtmise ABC 6 7. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A
B C 77Organisatsiooni reaalsus ja vajadused Ksimused seoses EVT
projektigaKES me oleme?Mis on meie organisatsiooni eesmrk,
missioon? Millisesvormis me tegutseme (MT, KOV, ...), mis on
meietegevusphimtted?Mis teeb meid eriliseks? Millised on meie
tugevused, millisednrkused?KUIDAS haakuvad Euroopa vabatahtliku
teenistuse phimttedja vimalused (tpsem levaade:
http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/eesmargid-2/)organisatsiooni
eesmrkide, tegutsemisphimtete ja peamistetegevustega?KUHU tahame
juda?Mis on organisatsiooni visioon, tulevikueesmrgid, soovid?Mis
on seatud eesmrkidest seni titmata/tegemata?KUIDAS vi millega saab
EVT kaasa aidata organisatsioonieesmrkide saavutamisele? MIS viks
olla EVT projektieesmrgiks?MIDA me teeme?Millised on meie
igapevased tegevused? Kellega ja kellejaoks ttame? Mis on selle
tegevuse eesmrk ja tulemused?Millised on organisatsiooni
lisategevused? Millised onkoostvrgustikud, partnerid,
sidusgrupid?MILLISED tegevused hilduvad vi seostuvad
rahvusvahelisevabatahtliku teenistuse projektiga, millist
lisavrtust tooksvlisvabatahtlike kaasamine?MILLIST arenguhpet ja/vi
lisaressursse vajame, et judasoovitud/seatud eesmrkideni?Kas vajame
materiaalseid, rahalisi, inim- vi ajaressursse? Midaveel?MILLIST
vajadust saaks katta EVT projektiga? MIS peaks olemaEVT projekti
tulemused? MILLES seisneks vabatahtlike roll?KES ja KUIDAS saaks
panustada? MIDA tpselt ja KELLEGA koos teevad
vabatahtlikud?Vabatahtliku tvaldkonna kirjeldus.KES vastutab,
aitab, osaleb EVT projektis, kas kollektiiv,
partnerid,koostvrgustik?TLEHTEuroopa vabatahtlik teenistus meie
organisatsioonis 8. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A
B C 8Kui ksimustikust selgub, et teie organisatsioon oleks nagu EVT
projektiks loodud vi EVTprojekt justnagu organisatsiooni tarvis,
sest organisatsiooni ja programmi eesmrgid on peaks hele samad, ja
vlisvabatahtlikud on just need, keda vajate organisatsiooni
eesmrkidetitmiseks vi arenguhppeks, peate endalt ksima, mis saab
siis, kui EVT projekt ei saarahastust vi hel vi teise phjusel
projekt katkestatakse. Vastuvttev organisatsioon ja selletegevus
peab olema jtkusuutlik ka ilma Erasmus+ programmi
rahastuseta.Teiselt poolt, kui tuli vlja, et seosed organisatsiooni
missiooni ja EVT programmi phimtete/eesmrkide vahel on kaudsed vi
otsitud, vib vabatahtliku rakendamine kujuneda
oodatustkeerulisemaks ning osapooltele pigem pettumust valmistada.
EVT nol ei ole tegemist tasutatju ega professionaalse vabatahtliku
teenistusega, kus oma ala spetsialistid enda oskusteavetteie
organisatsioonis vi teie tegevuse kaudu ldiseks hvanguks
rakendavad.Kui nete, et EVT vabatahtlike vimalik tegevus aitab
saavutada teie eesmrke, ningorganisatsioonis on inimesi, kes saavad
nende kaasamise ja toetamisega tegelda, tasubki EVTprojekt
konkreetsemalt ette vtta.Kontrollksimused Mis kasu soovime
vabatahtliku teenistuse projektist saada? Millineon vabatahtliku
kaasamisest tusev otsene (nt tehtud t) ja kaudne(nt vabatahtlik kui
eeskuju) lisavrtus? Mis jks tegemata, kui projekt ei toimuks,
vabatahtlikku ei oleks/tuleks? Miks just vlisvabatahtlik? Kas sama
vajaduse ja rolli saaksid tita kaEestis elavad vabatahtlikud?
Milline on EVT projekti kasu kogukonnale?Kohustuslik ja soovituslik
kirjandus EVT organisatsioonidele meldud tvihik:
http://euroopa.noored.ee/wp-content/uploads/2014/03/VabatahtlikTooOrg-2011.pdf.
Akrediteerimisjuhend:
http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/organisatisoonile/
Hppasin ellu tundmatus kohas niteid erinevatest EVT projektidest
ning nendemjust:
http://euroopa.noored.ee/opimaterjalid/huvitavat-lugemist/huppasin-ellu-tundmatus-kohas/
Vabatahtliku tegevuse hea tava vabatahtlike ja organisatsioonide
vahelisi hid suhteidsoodustavate phimtete kogum:
http://www.vabatahtlikud.ee/et/Vabatahtlik-tegevus/Vabatahtliku-tegevuse-hea-tavaKONTROLLKSIMUSEDKIRJANDUS
9. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 9V A B A T A
H T L I K U R O L L J AT P L A N E E R I M I N EKKK ehk mni nide
ksimustest, mida on esitanudteised vastuvtvad organisatsioonid Kas
vabatahtlik vib ttada mitmes kohas, niteks noortekeskusesja
lasteaias? Kui pikk vib olla tpev? Kas t vib olla vahetustega?
Kaspeaks tegema tplaani ja kui pika aja peale? Kuidas kavandada
vabatahtliku peva, et ei tekiks rutiini, kuiasutuse t on vga
ksluine? Kas vabatahtlik peab tegema ka sellist td, mis talle vga
ei meeldi?Euroopa vabatahtliku teenistus on osa noortele suunatud
haridusprogrammist. Nnda onprogrammi fookuses ppimine ja seda
vabatahtliku tehtava teenistuse/t (ingl k learning service)kaudu.
Vabatahtliku peamine lesanne EVT projektis on oma tga panustada
organisatsioonitegevusse ning seelbi laiemalt hiskonna, samuti
iseenda arengusse. Vabatahtlik t ei oleldjuhul tasuta vi
madalapalgaline tjud, tegemist on ksikisiku panusega (aja, energia
jategevusena) sotsiaalse hvangu vi ldise heaolu arengusse.Euroopa
vabatahtliku teenistuse reeglid stestavad jrgmist.EVT ei ole:
juhuslik, korraldamata, osalise tajaga vabatahtlik t praktika
ettevttes palgat, EVT-ga ei tohi asendada palgatd puhkus ega
turismitegevus (sh ingl k voluntourism) keelekursus odava tju
ekspluateerimine ppeperiood ega kutsekoolitus vlismaalKogemused
nitavad, et noore rahulolematus projektiga on enamikul juhtudel
seotudprobleemide vi raskustega tkeskkonnas. Vabatahtlikud ise on
peamiste probleemidena vljatoonud jrgmist: liiga vhe vi liiga palju
td ja/vi vastutust; tunne, et minust vi tst ei olekasu; ei saa
tpselt aru, mida minust tahetakse, miks organisatsioon ldse
vabatahtlikku vastuvtab; ma ei tunne ennast osana
organisatsioonist, mulle antakse hommikul tlesanded, jakui need on
tehtud, lhen koju; ei saa aru, mis on minu ja ttajate rolli
erinevus teen samatd ja sama palju kui kik teised.Kui vaatame nende
probleemide taha, peegeldub sealt ks ja sama vajadus paremini
planeeridavabatahtliku td, kaasatust organisatsiooni ja projekti
nnestumist toetavaid protsesse.KKKREEGLID 10. Va b a t a h t l i k
u v a s t u v t m i s e A B C 10Vabatahtliku t kavandamineks viis
leidmaks vabatahtlikule ige roll organisatsioonis ja sobivad
tlesanded on lhtudat kavandamise teooriast (kasutatud Tartu
Vabatahtlike Keskuse koolituste materjale),mille kohaselt ei peaks
vabatahtliku tegevuse planeerimisel keskenduma ainult
vabatahtlikutkirjeldusele, vaid fookuses on t, mis tuleb ra teha,
sltumata sellest, kas tegijaon palgattaja vi vabatahtlik. T
kavandamise protsessis kaardistatakse erinevatestvaldkondades
tlesanded ja mratletakse nende tulemused, htlasi kirjeldatakse
niinudmised ehk vajalikud pdevused tlesannete tideviimiseks kui ka
rollid, vastutusepiirid,ajaline panus jmt.Sellise lhenemise puhul
te ei otsi ega leiuta vabatahtlikule td, vaid annate talle
kollektiivisrolli, mrates talle tlesanded, mis on otseselt seotud
organisatsiooni eesmrkidetitmisega, tagades samas, et vabatahtlik
ei ole palgalise ttaja/tkoha asendus. Vabatahtlikutegevused on
paremini mtestatud ja vabatahtlik tajub paremini enda osa suuremast
pildistning sellega seoses vtab loodetavasti rohkem vastutust ja ka
koost organisatsioonistugevneb.Vabatahtliku t kavandamiseks vid
kasutada alljrgnevat tlehte. Et tagada vabatahtlikuparem
integratsioon kollektiivi, kaasa analsi- ja planeerimisprotsessi
kolleegid, eriti need,kes otseselt vabatahtlikuga kokku puutuvad.
Eesmrk on hiselt lbi arutada vabatahtlikuroll organisatsioonis.
Protsessi tulemus annab kigile osapooltele, sh vabatahtlikule
selgemapildi, mida temalt oodatakse ning kuidas tema t ja selle
tulemused on seotud teistetegevustega. Kaardistust saab kasutada
jooksvalt teenistuse kigus vabatahtliku tlesannetemberkujundamisel,
tagades, et ka uued vi erakorralised lesanded on seotud
organisatsioonivajadustega.Kirjapandud vi visuaalne kaardistus vib
olla hea vahend, et selgitada vabatahtlikuleorganisatsiooni
tvaldkonda, struktuuri, ttajate rolli ning tema talast
seotustkolleegidega. 11. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s
e A B C 11Vta aluseks oma organisatsiooni missioon ja eesmrgid.
Kirjuta lahti alaeesmrgid ningtegevused, mis aitavad saavutada sinu
organisatsiooni missiooni.Pane kindlasti kirja ka need tegevused,
mis on kll olulised, aga mille ettevtmiseks teil kunagiaega ei
jtku.Iga alaeesmrgi ja ldisema tegevuse puhul kirjelda tlesandeid,
mis on vajalikud nendesaavutamiseks vi titmiseks.Tee seda nii
tpselt, kui vajalikuks ja mistlikuks pead, kuigi ldjuhul ei ole
vajalik liigutuse-tasemeldetailsus (selgituseks: tlesanne on
kutsete saatmine; liigutus on kaardi paneminembrikusse jne)Mtle
lbi, milliseid pdevusi (teadmised, oskused, hoiakud) ja/vi
ettevalmistust lheb vaja igalesande titmiseks, sh keeleoskus.Mra,
millised teadmised vi oskused on omandatavad t kigus. Hinda
kriitiliselt, kas alation vaja hariduslikku/erialast vljapet ja
varasemaid kogemusi valdkonnas vi piisab nii mnegilesande titmiseks
avatud hoiakust, soovist ja pealehakkamisest.Leia/mra iga tegevuse
ja lesande jaoks sobivad inimesed, arvestades nii ttajate kui
kavabatahtlikuga.Hinda ka lesannete vastutuse mra ja ra unusta
seadustest tulenevaid nutavaid tingimusi/eeldusi.Rhmita sarnased
lesanded niteks lhtuvalt tegevuse iseloomust, nudmistest tegijale
vitegevuse sihtgrupist. Mrgi ra need lesanded, millest saaks
kujundada mtestatud tvabatahtliku jaoks sellest saab vabatahtliku
tkirjelduse alus. Seda tehes ra unusta EVTreegleid!Abistavad
ksimused t kavandamiseksTLEHT 12. Va b a t a h t l i k u v a s t u
v t m i s e A B C 12Kontrollksimused Kas meil on vabatahtlikele
piisavalt td pakkuda, et keegi organisatsioonis, shvabatahtlik, ei
tunneks end kasutuna? Kas ja kuidas erinevad palgattaja ja
vabatahtliku roll ning tlesanded? Millist lisavrtust toob
vabatahtlik meie organisatsiooni planeeritud tegevusekaudu? Kuidas
jaotub vastutus? Kas vabatahtlikul on vastutust piisavalt, aga
mitte liialt? Kuidas mratleda, milliseid pdevusi tlesanded oma
titjalt nuavad? Millistpdevusraamistikku kasutada kaardistuseks?
Vaata nitena Noortepassi 8vtmepdevuse raamistikku
http://euroopa.noored.ee/votmepadevused/ vi vabatahtlikupassi
http://www.vabatahtlikud.ee/et/Vabatahtlik-tegevus/Vabatahtliku-passEelnenu
annab sulle sisendi, et koostada vabatahtliku esialgne tkirjelduse
raamistik kombineeri erinevaid valdkondi, mratle ja kirjelda
vabatahtliku tlesandeid, nende eesmrkija oodatavaid tulemusi.
Tlesannete puhul hinda nutavat ajaressurssi. Grupeerimisel vidra
mrkida ka tlesannete kronoloogilise loogika (millises ts peab olema
saavutatudteatud vilumus, et alustada jrgmise lesandega) vi
eeldused heks vi teiseks lesandeks(nt keeleoskuse tase). Pea
meeles, et vastavalt EVT reeglitele ei tohi vabatahtlikelt
nudavarasemat keeleoskust ega spetsiifilisi pdevusi teatud t
tegemiseks. Vajalikud teadmisedvi oskused peaksid olema arendatavad
teenistuse ettevalmistuse faasis vi t kigus.Oluline on jrgida, et
vabatahtliku roll oleks segu erinevat tpi lesannetest, mitte
ainulttegevustest, mida teised ttajad parema meelega tegemata
jtaksid, mis ei ole igapevasestegevuses olulised vi ei nua erilist
pingutust ning seega ei paku ka piisavat vljakutset
pikemasperspektiivis. Eri tpi lesannete kombineerimine aitab tagada
ka seda, et vabatahtlik ei olekstasendaja, s.t ei tidaks tismahus
palgalise ametikoha tlesandeid.Kui vabatahtlik ttab mitmes kohas
(nt noortekeskus ja lasteaed), siis tuleks nii vajadustekaardistus
kui ka tvaldkonna kirjeldamine ja vimalik tkirjeldus teha kikide
vabatahtlikutkohtade kaupa. Esialgse tkirjelduse raamistiku
koostamine annab sulle vimalusejooksvalt vabatahtliku tlesandeid le
vaadata ning vajaduse korral tkirjeldust mberkavandada. Vajalike
pdevuste lbimtlemine aitab kaardistada vabatahtliku (aga miks mitte
kattajate) koolitusvajadusi ning selle alusel koostada tpsem talane
toetusplaan (koolitused,sh keelekoolitus, juhendamine tkaaslastelt
jne). Tehes seda enne vabatahtliku saabumist,saad anda talle ja/vi
saatvale organisatsioonile soovitusi ettevalmistuseks mis on see,
millegavabatahtlik peaks ennast juba enne teenistust kurssi viima
(nt teie organisatsiooni spetsiifikatvi teatud valdkonda puudutav
teoreetiline raamistik); mida koduriigis praktiseerima (mnetalase
kursuse lbimine vi mnepevaste/mnendalaste tkogemuste saamine
sarnasesorganisatsioonis); mida ette valmistada (nt vabatahtliku
koduriigi kultuuri tutvustavaidvi tulevasest tspetsiifikast
lhtuvaid materjale, meetodeid vi mnge). Vastuvtvaorganisatsiooni
soovitatud ettevalmistus aitab noorel end paremini tulevase tga
kurssi viia,mis omakorda vib lihtsustada sisseelamist.ldine
tkirjeldus aitab sul koostada ka vabatahtliku profiili millist
inimest vajadprojekti, millised ldised teadmised vi oskused tulevad
kasuks lesannete titmisel; millisteisikuomaduste, valmisoleku ja
motivatsiooniga noor inimene leiaks vabatahtlikuna piisavavljakutse
ja rakenduse teie organisatsioonis. Vabatahtliku valiku kohta vaata
tpsemaltvastavast peatkist lk 19.KONTROLLKSIMUSED 13. Va b a t a h
t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 13Oleme t kavandamise
ilmestamiseks koostanud nite, milles vastuvtvaks
organisatsioonikson noortekeskus. Nide kirjeldab ht vimalikku
lhenemist protsessile, selgitades selleplaneerimise loogikat. Nnda
on nites vlja toodud vaid ldine t kavandamise raamistikning lahti
kirjutatud mni ksik aspekt.PEA MEELESSoovivad, et nende aega,
oskusi jateadmisi kasutatakse hsti.Tahavad teada, mida neilt
oodatakse.Tahavad vastutada lesannete eestja tunda rahuldust nende
edukasttitmisest.Panustavad rohkem, kui nevad,kuidas nende t
sobitub tervikugaja aitab kaasa muutusele.Pea meeles, et
vabatahtlikud: 14. Va b a t a h t l i k u v a s t u t m i s e A B C
14NideMissioon: toetada noorte iseseisvaks inimeseks ja aktiivseks
kogukonna liikmeks kasvamist noortele ea- ja ajakohaste kooli-, t-
ning perevlistearendavate tegevusvimaluste loomise kauduEesmrgid
(nitena vetud 3 eesmrki) Piirkonna noortel on vimalused
mitmekesisteks arendavateks tegevusteks. On loodud toimiv
koostvrgustik noortega tegelevate organisatsioonidega nii Eestis
kui ka vljaspool. Tekkinud on noorte aktiivgrupp, kes loob nii
endale kui ka teistele omaealistele kaasavaid
tegutsemisvimalusi.Tegevused (nites on vetud aluseks vaid he
eesmrgi tegevused ning vljatoodud vaid 3 tegevust, millest ks on
osaliselt lahti kirjutatud)Avatud noorsoot(Piirkonna noortel on
vimalused mitmekesisteks arendavateks tegevusteks.Tekkinud on
noorte aktiivgrupp, kes loob nii endale kui ka teistele
omaealistelekaasavaid tegutsemisvimalusi.) Noortekeskuse avatud
pool kontakttlesanded Eeldused/pdevused Kes
AegMnguturniiridEesmrgid: suurendada noortesotsialiseerumist;
meeskonnatoskusi; eneseanalsi; igast mngusttulenevaid pitavaid
teadmisi/oskusiTulemused: mngude mngimineon kujunenud mtestatud
(ppe)tegevuseks; noored panustavadaktiivselt ANKi
tegevusteelluviimisesse; suurenenud onerinevate noorte
omavahelinelbikimine; vhenenud trjutus mngu valimine koosnoortega
turniiri ettevalmistus koosnoortega (reklaam,
meeskondaderegistreerimine, auhinnad,ruumi
ettevalmistamine,auhinnad) Lbiviimine (sh reeglitejrgimine jmt)
Autasustamine jaanals (noortega koostagasivaade, sh
parimmeeskonnaliige; parimkaotaja; kaasaelaja jne)Mngude
tundmappimine/reeglidPainti vmt programmikasutamise
oskuspikogemuste mtestamine
jatagasisidestamisoskusldiselt:Sihtgrupi tundmappimine, shgruppide
sotsiomeetria;noorte kaasamise oskus;grupidnaamika
toetamine(teooria + meetodid)Vabatahtlik (VAB)VABnoorsoottaja(NT)
jaVAB kui keel +grupi dnaamika+ ppimisetoetamine2 x kuus(90 min)
+ettevalmistusFilmihtuEesmrgid: toetada noortesotsialiseerumist;
tstatada noorteelus aktuaalseid teemasid viksimusi; arendada noorte
kriitilistmtlemist, kultuuripdevustTulemused: noored panustavadANK
tegevuste elluviimisesse;arenenud on
noortekultuuriteadlikkus;tstatatud on keerulised teemad,mida
teistes tegevustes edasiksitleda Noortega koos filmivalimine +
ringvaatenaharidusliku sisuga filmivalimine htu ettevalmistus
koosnoortega (reklaam, ruumiettevalmistus, snkid) Filmi ja ka
ringvaateteemat ksitlev/analsivtegevus (taustainfofilmi,sh selle
valmimise vmtkohta vi teemast lhtuvvlkviktoriinvmt) analsPainti vmt
programmikasutamise oskuspikogemuste mtestamine
jatagasisidestamisoskusVABVABNT jaVAB kui keel +grupi dnaamika+
ppimisetoetamineKord ndalas+ ettevalmistusTemaatilised ritused:
kohtumishtud kampaaniate ritused temaatilised
pevad/ndaladGruppidega t noorteinfo nustamine projekti/algatuste
nustamine huvitegevusringid tants ReUse (meisterdamine) kokandus
keelekmblus laagrid ja malevad projektidNIDEVa b a t a h t l i k u
v a s t u v t m i s e A B C 14 15. Va b a t a h t l i k u v a s t u
v t m i s e A B C 15T kavandamine ei ole hekordne lesanne, vaid
protsess, kuhu tuleb kaasata organisatsiooniliikmeid vi asutuse
tkollektiivi. Niimoodi saad tlesannete kombineerimisel
arvestadaerinevate inimeste huvide ja soovidega ning tagada, et
vabatahtliku vastuvtmine ja temarollimratlus on hine otsus. On
oluline, et kigile kollektiivi liikmetele oleks selge
niiorganisatsiooni ldine strateegia kui ka vabatahtliku projekti
seos sellega ning nende t vikohustuste muutumine seoses
vabatahtliku kaasamisega. Euroopa vabatahtlik teenistus peabpakkuma
noorele mtestatud ppeprotsessi, seda ka talase arengu kaudu, mida
toetabnii kogemuste saamine, tlesannete titmiseks vajalike
teadmiste ja oskuste omandaminepraktika vi koolituste kaudu vi ka
piisav ks hele talane juhendamine. Kvaliteetsetoetusssteemi
tagamiseks peab vastuvttev organisatsioon enda kollektiivist
leidma/valimavabatahtliku talase juhendaja tuutori/superviisori
(kasutusel on mlemad misted), kellelesanne on kolleegidega koos
kindlustada noorele vajalik toetus. Mningaid mtteid,
midavabatahtliku juhendamisel silmas pidada, leiad vastavast
peatkist lk 40.Projekti planeerimisel koostatakse esialgne
kaardistus vimalikust tkirjeldusest (sh tndalanidiskava), milles
peab olema piisavalt paindlikkust ja mitmeklgsust, sest lpliku
versioonipeaksid koostama juba koos vabatahtlikuga, vajaduse korral
kaasates tema otsesed tkaaslased.Seda tehes saad arvestada
vabatahtliku isiksusega, tema kogemuste, teadmiste ja oskustega
ninghuvide, soovide ja pi/arengueesmrkidega.Tkirjeldust koostades
pea silmas jrgnevat: T peab pakkuma pi- ja arenguvimalusi
erinevatel tasanditel, mitte eeldamaainult rutiinsetes tegevustes
vastupidamist. Lisaks on oluline pakkuda tsvaheldust ja
mitmekesisust, mis ei thenda tingimata tiesti uusi tlesandeid.
Vabatahtlikul peab olema vimalus jooksvalt midagi uut ppida,
tlesandedpeaksid kogu projekti jooksul pakkuma piisavat vljakutset.
Projekti esimestelkuudel viks lekaal (kuni 70%) olla
kindlapiirilistel ja lihtsasti saavutatavatel vilahendatavatel
lesannetel. See vimaldab vabatahtlikul organisatsiooni ja
endatrolli sisse elada, saades tlesandeid tites eduelamuse ja
sellest julguse ningkindluse aja jooksul rohkem vastutust ja
initsiatiivi vtta. Projekti lpus peaksvabatahtliku enda algatusel
phinevate lesannete osakaal prdvrdeliseltsuurenema. Soodusta
tegevusi, mis vimaldavad vabatahtlikul suhtlemist ja
koostdkolleegide, koostpartnerite vi kogukonnaga. Kolleegiga krvuti
vi koosttades toetad vabatahtliku talast ppimist. Ei saa ju oodata,
et noor, kellelpuuduvad varasemad (t)kogemused, tundmatut tegevust
iseenesest oskabvi seda lennult haarab. Initsiatiivi vtmiseks on
peale enesekindluse vaja tunda tvaldkonda jaka kohalikke olusid
ning vimalusi. Jlgi, et tlesannete titmine pakuksvimalust mlemat
tundma ppida. Igavate ja rutiinsete tde puhul kasuta lesannete
rotatsiooni. Mra kindelaeg, mille jooksul vabatahtlikul tuleb tita
n- ebapopulaarseid lesandeid,ning taga, et igas pevas vi vhemalt
ndalas oleks ka uudseid vi erakorralisilesandeid. ra unusta, et ka
seda tpi lesanded peavad olema seotudvabatahtliku rolliga ja
organisatsiooni eesmrkidele kaasaaitamisega. Tlesanded peaksid
(vhemalt osaliselt) vimaldama vabatahtlikul endalmrata t tempo ja
tulemuste saavutamise kiiruse. Vimaluse korral lase vabatahtlikul
endal oma td ja tulemusi hinnata, kindlastitagasisidesta
vabatahtliku eneseanalsi, aidates noorel nndaviisi ppida ja
katalaselt areneda. Vabatahtliku ppimise toetamise kohta vaata
tpsemaltvastavast peatkist lk 49.PEA SILMAS 16. Va b a t a h t l i
k u v a s t u v t m i s e A B C 16ra unusta EVT reegleid!
Vabatahtlikud ei tohi tita suurt vastutust kaasa toovat, krget
professionaalsustvi teatud kvalifikatsiooni nudvat ametikohta,
niteks hooldajana, petajana,sotsiaalttajana vmt ttamist. Kll vib
vabatahtlik olla seotud nimetatudametikoha erinevate tlesannete
titmisega. Niteks ei tohi vabatahtlikpetajana planeerida ja ellu
viia formaalharidusasutuse ppekavast lhtuvaidtegevusi, kuid vib
panustada formaalharidusasutuses lisategevuste ja
vimalusteloomisesse (nt tunnivlisesse tegevusse, huviringide
loomisesse jne). Vabatahtlik eitohi petada vi ttada abipetajana
formaalhariduse kontekstis. EVT vabatahtlikud ei vi tita lesandeid,
mis on seotud teiste EVT projektideteostamisega (s.t nad ei vi
osaleda projekti juhtimisel vi EVT vabatahtlikevalimisel vi
koolitamisel). Vabatahtlik ei tohi olla tasendus ehk tita
puuduoleva ttaja kohustusi(niteks kui keskuses on ette nhtud teatud
hulga klientidega tegelemiseks kmmettajat, ei saa vabatahtlik olla
ks neist, vaid alles heteistkmnes). Seega ei tohivabatahtlik olla
kohustatud tegema selliseid rutiinseid lesandeid, mida
tavaliseltteevad palgattajad. Vabatahtlik ei tohi vastutada ksinda
nrgematesse inimgruppidesse (imikud vilapsed, haiged, vanurid vi
puudega isikud) kuuluvate inimeste eest.MttelesandedKoosta diagramm
vabatahtliku tlesannetest, mrates protsendiliselt, kui suuremahu
(ajaliselt) mingi tlesanne enda alla vtab. See annab sulle hea
levaate, kastkirjelduses on teenistus (service) tasakaalus
ppimisega (learning).Hinda jrgmist: Kas tlesanded pakuvad piisavalt
sotsiaalset suhtlust? Millised lesanded onpigem individuaalne t?
Kas tlesanded on piisavalt vljakutsuvad? Kas on ka kllaldaselt
stabiilsust, etsaavutada hes vi teises tligus vilumused? Kas
vabatahtlikul on vimalus enda ts ise otsuseid teha, algatada uusi
tegevusi?Kui suur osathtsus on vabatahtliku omaalgatusel? Kas
tlesanded toetavadseda vajalike teadmiste vi oskuste omandamist,
valdkonna vi keskkonnatundmist, piisavalt vaba ajaressurssi?
Milliste lesannete kaudu toimub suhtlus laiema sihtgrupi vi
kogukonnaga?MTTELESANDEDREEGLID 17. Va b a t a h t l i k u v a s t
u v t m i s e A B C 17Diagrammi lesanne andis vimaluse analsida
vabatahtliku tkirjeldust t ulatuseja sgavuse aspektist. Esimene
nitab tlesannete hulka ja mitmekesisust, teineaga vabadust enda td
ise kavandada ja korraldada. Jrgnev ndala nidiskava aitabplaneeritu
panna realistlikku raami ja jrele proovida, kas ja kuidas
tlesandedajaliselt omavahel sobivad.Koosta vabatahtlikule ndala
nidiskava.Tlesannete puhul hinda realistlikult ajaressurssi, mida
need vtavad, arvestadesvlisvabatahtliku eripraga. Enamikul juhtudel
on tegemist noorega, kes ei oska kohalikkukeelt, kellel ei ole
valdkonnas (t)kogemusi ning kellel vib olla ka erinev tkultuur.Kas
ja kuidas mjutab see sinu meelest vabatahtlikku tlesannete
titmisel?Milline peaks olema tegevusteks vajalik ettevalmistus, kui
noor ei orienteerutvaldkonnas, ei oska seda mbritseva inforuumi
keelt vi ei tunne meile tavapraseidinfoallikaid, tugissteeme ehk
mida kelle kest ja kuidas ksida?Kell 1. pev 2. pev 3. pev 4. pev 5.
pevHommikuskLunahtuskMTTELESANDED 18. Va b a t a h t l i k u v a s
t u v t m i s e A B C 18Ndala- vi pevakava kui tvahendit tasub
kasutada ka jrgmiste ksimustepeale mtlemiseks: Kuidas neb vlja
vabatahtliku ideaalne tpev (t sisu, ajaline jaotus,tegevuse anals
ja tagasiside, kultuuri- ja keelepe jne)? Millisena planeerida
vabatahtliku kaks esimest tndalat? Millised viksidolla vabatahtliku
esmased lesanded organisatsioonis? Kas juhendajate,tkaaslaste
lesanne on suunata vabatahtlik kohe tegutsema vi kavandadan-
tutvumisvaatlus? Mis on he vi teise eelised, ent ka riskid? Milline
neks vlja kuu nidiskava? Kui palju ja kuidas muutuvad
vabatahtlikutlesanded aja jooksul, esimesest kuni viimase
kuuni?Vabatahtliku ndala- ja kuukava planeerimiselra unusta EVT
programmi reegleid!Ttunnid = 3038 tundi ndalas (sh koolitused,
keelepe jne)2 jrjestikku puhkepeva ndalasPuhkus 2 peva kuus ehk
niteks 6-kuuline teenistus = 12 peva puhkustEdasiseks mtteaineks...
Millist ettevalmistust, koolitust, tuge vajab vabatahtlik
tlesannete tulemuslikukstitmiseks? Mtle tlesannete puhul lbi
keeleoskuse vi valdkonnateadmistevajadus ning see, kuidas saad
toetada nende arendamist. Kes ja kuidas hindab vabatahtliku td ja
selle tulemuslikkust? Kes annabtagasisidet ja kuidas seda
praktiliselt korraldada? Kuidas on kavandatud vabatahtliku
motiveerimine, tunnustamine, sotsiaalnetoetus? Kuidas ja millistel
teemadel valmistada ette organisatsiooni teised ttajadvabatahtliku
tulekuks? Kuidas ette valmistada ja kaasata sihtgrupp?Kohustuslik
ja soovituslik kirjandus Rahvusvahelise vabatahtliku teenistuse
T-Kit ettevalmistused projekti kivitamiseks,lk 3742:
http://euroopa.noored.ee/opimaterjalid/t-kit/rahvusvaheline-vabatahtlik-teenistus/
Akrediteerimisjuhend:
http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/organisatisoonile/
EVT harta:
http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/organisatisoonile/KIRJANDUSREEGLIDMTTELESANDED
19. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 19V A B A T
A H T L I K U V A L I KKKK ehk mni nide ksimustest,mida on esitanud
teised vastuvtvadorganisatsioonid Mida pean vabatahtliku valikul
silmas pidama? Kas tdruk ja poiss on vabatahtlikuna vrdvrsed?
Kuidas teha ige valik? Millest lhtuda?Pikaajalised kogemused
nitavad, et ei ole halba projekti, on vaid halb valik, mis
eelkigethendab vabatahtliku ja vastuvtva organisatsiooni
omavahelist sobivust vi sobimatust.Viimaseks vib olla mitmeid
phjusi, mida kiki on enne reaalset situatsiooni vimatu ettenha, kll
aga saab ebasobivuse riski maandada, prates vabatahtliku valikule
suuremat rhku.Vabatahtliku valik on helt poolt ratsionaalne
protsess ehk vaja on kaardistada, keda ehk mistpi, milliste
kogemuste ja valmisolekuga inimest teie organisatsioon vajab.
Teiselt poolt ontegemist emotsionaalse otsusega, kuna valite endale
kuni aastaks kolleegi, kellele nii teil kuika teie sihtgrupil on
teatud ootused. Oluline on mlemaga arvestada ja mistlik ei ole
valikutvaid saatuse hooleks jtta, kuigi lpuks nagu ikka eluliste
valikutega on see segu mistuse- jasdamehlest ning
khutundest.Tavapraselt vtavad vabatahtlikud vastuvtva
organisatsiooniga ise hendust, saates endatutvustusena CV ja
motivatsioonikirja. Sobivat vabatahtlikku vid ka ise otsida,
reklaamidesenda projekti erinevates vrgustikes ja koostpartnerite
seas. Et aga ka saatvadorganisatsioonid peavad programmis
osalemiseks olema akrediteeritud, vid otsepakkumisedsaata avalikus
andmebaasis (http://europa.eu/youth/evs_database) olevatele
saatvateleorganisatsioonidele, kes vivad siis juba omakorda enda
sihtgrupi seas infot levitada. kskikkuidas huvilised vabatahtlikud
ka sinu juurde tee leiavad, peab projekti ellu viima saatva
javastuvtva organisatsiooni koosts.EVT ks alusphimtteid on avatus
kigile noortele, mis thendab, et vabatahtliku rolli ja/vitlesannete
titmiseks ei saa olla piiravaid kriteeriume (nagu teatud
haridustase vmt). Samason organisatsioonil igus valida just enda
organisatsioonile sobilik vabatahtlik ning sellega seosespeab
vabatahtlike valik olema lbipaistev. Selleks on mistlik paika panna
valikukriteeriumid:mis saab otsustavaks, mida hindate ja kuidas?
Neile, kes valituks ei osutunud, peab kindlastiandma tagasisidet
(soovitatavalt phjendusega), et nende entusiasm kandideerida
jrgmistesseprojektidesse ei kahaneks.Vabatahtliku valikul peab
arvestama mitme aspektiga, millest esimene on enda projekti
vajadusteanals ehk lbi peaks mtlema, millist vabatahtlikku vajate,
lhtudes enda organisatsiooni japrojekti spetsiifikast sihtgrupist,
tegevustest, tlesannetest, asukohast, projekti
vajadustest,organisatsiooni meeskonnast jne. Peamine ksimus on, kes
olete teie ja millised on projektisttulenevad ootused
vabatahtlikule. Need peaksid ennekike phinema valmisolekul
tegeldateie organisatsiooni sihtgrupiga jms, mitte tkogemustel,
haridusel, spetsiifilistel oskustel.Teisalt mtle ka sellele,
millistele noortele teie organisatsioon vi pakutav projekt
atraktiivneviks olla. Vaadates otsa enda projektile lbi projekti
otsiva vabatahtliku silmade aitabvabatahtliku otsingul ja valikul
reaalsemaid ootusi seada.Lisaks peab arvestama seadusest tulenevate
nudmistega (nt laste ja noortega ttajateleseatud piirangud), teie
organisatsiooni vimalustega vabatahtliku toetamisel (nt
ligipspuuetega noortele vi vajalik toetus erivajadustega
noortele).Vabatahtliku sobivust projekti vid hinnata erinevate
teemavaldkondade ja vahendite kaudu.Nii nagu ldjuhul ttajat ei
vrvata pelgalt CV phjal, ei peaks seda tegema ka vabatahtliku,eriti
pikaajalise koostsuhte puhul.KKK 20. Va b a t a h t l i k u v a s t
u v t m i s e A B C 20Abistavad ksimused vabatahtliku
valikulTeemadMned ksimused,millele melda ja midaksidaVimalikud
viisid, kuidastehaSobivus vabatahtlikuks Noore motivatsioon
jaootused Arusaamine vabatahtlikusttst, teenistusest Enda rolli ja
panuselbimtlemine Varasemad kogemused(valdkonnas,
sihtgrupiga,vabatahtlikuna) Erivajadused Miks soovid
vabatahtlikolla? Mida ootadteenistuselt? Mida soovidkogeda, ppida,
milles endproovile panna? Kuidas oled EVT-nijudnud?
Millisedsndmused on sind elusmjutanud ja siia toonud? Kuidas viks
EVT projektikogemussinu elu muuta?Millist arengut enda jaoksootad?
Motivatsioonikiri + CV Lisaankeet Telefoni- vi Skypeiintervjuu,
soovitatavaltmitu inimest organisatsioonist(nn konverentskne)ning
kus asjakohane,siis ks intervjuusihtgrupi (nt noored)
ningvabatahtlikugaSobivus organisatsiooni Arusaamine, kes on
vas-tuvttevorganisatsioon tvaldkonna ja vabatahtli-kurolli tajumine
Meeskonda,organisatsiooni, kogukondasobimine Sihtgrupi heakskiit
(kusasjakohane) Milline mju, muutusvi tulemus viks
sinuvabatahtlikul teenistuselolla sulle,
vastuvtvaleorganisatsioonile,sihtgrupile, kogukonnale? Millisena
kujutad ette endatavalist tpeva? Mida ootad meilt, midameie sulle
saame pakkuda? Milline oled meeskonnaliikmena?Mida thendabsinule
hea koost vimeeskond? Kuidas eelistadprobleeme lahendada? Tutvumine
valdkonnaga/vabatahtlikuna tegutseminekoduriigis
sarnasesorganisatsioonis Vastuvtva
organisatsioonitphimtete/eetikakoodeksilahtirkimine Etteantud
tsituatsioonivi juhtumi lahendaminevabatahtliku poolt stiilismida
teeksid, kui Isiksuse test vmtSobivus tlesannetetitmiseks Pdevused
(teadmised,oskused, hoiakud) Vrtused ppimisvalmidus jmt Mida sinul
vabatahtlikunaoleks meie organisatsiooni,sihtgrupile,
kogukondaanda? Millised on sinu tugevused? Millistes
tlesannetestunned ennast tugevalt,kindlalt, millistes veelmitte?
Vabatahtliku endapdevuste kaardistus,niteks mne meetodi
abilNoortepassi avastadesksiraamatust vivabatahtliku passi
oskustekirjelduse vmt baasil Vabatahtliku enda
SWOT-analsvastuvtvaorganisatsiooni/projekti/valdkonna raames Testid
(nt karjritest vmt)TLEHT 21. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m
i s e A B C 21Kui lplikus valikuprotsessis seate vabatahtlikule
mingid spetsiifilised vi konkreetsemadkriteeriumid, peavad need
selgelt lhtuma tkirjeldusest. Selgelt phjendatud peavad olemanii
varasemate kogemuste vi konkreetsete pdevuste, soo ja/vi vanuse
kriteeriuminakasutamine. Niteks kui soovite meessoost
vabatahtlikku, kuna organisatsioonis ttavadpeamiselt naised, sest
loodate, et noormees oleks sihtgrupile eeskujuks, peaksite rohkem
kuivabatahtliku sugu arvestama tema isiksusega, sellega, kas noorel
on vastavad isikuomadused,kitumismustrid ja vrtushoiakud, et
oodatavaks eeskujuks olla. Kui teie organisatsiooni kssoove on EVT
projekti kaudu niteks innustada ja julgustada kohalikke noori
rahvusvahelisikogemusi omandama, siis kas liaktiivne, mitmekordse
vlisriigis elamise kogemusega nooron kige parem valik? Vi tasub
pigem valida noor, kes sarnaneb rohkem teie sihtgrupiga ningkelle
kogemustega on noortel lihtsam samastuda?Kui soovid avardada
laste/noorte/kogukonna maailmapilti, peaksid ka ise raamidest
vljamtlema miks mitte vastu vtta erivajadustega vi vga erineva
taustaga noor, kellelvib-olla napib tkogemusi ning sellega seoses
ka konkreetseid teadmisi ja oskusi. Kuitlesanded eeldavad eelkige
ppimisvimet, kohanemisvimet ja phendumist, ei loeotseselt
haridustase, sugu, vanus ega tkogemused.Nnda nagu tle
kandideerimisel ei tohiks ka vabatahtliku vrbamine olla
hesuunalineprotsess, kus vaid organisatsioon esitab ksimusi ja
tingimusi. Tegemist on mlemapoolsesobivuse kontrolliga, kuhu peaks
kaasama kik asjaomased osalised vabatahtliku tulevasedtkaaslased,
endised/praegused vabatahtlikud, sihtgrupi, saatva organisatsiooni
jne. Sedaeldes peab thelepanu prama isikuandmete privaatsusele,
kogu info, mis kogutud, shintervjuude, ankeetide, lesannete jm
titmise kigus, peab silima konfidentsiaalsena ningseda kasutatakse
vabatahtlikule teada oleval viisil.Vastuvtva organisatsioonina
selgitage vabatahtlikule kindlasti ka enda motivatsiooni osaledaEVT
programmis ja vtta vastu vlisvabatahtlikku. Olge aus ja realistlik
nii oma ootustes temalekui ka tutvustades enda organisatsiooni
tegevusraamistikku ja -phimtteid, igapevase tga/eluga seotud
piiranguid, vimalikke raskusi ja riske (nt rutiinsed tlesanded,
teie sihtgrupieriprad, vike kogukond, hajaasustus jmt), mis
vimaldaks vabatahtlikul saada nii realistlik piltkui vimalik. Kui
teie organisatsioonis on olnud vi on vrbamisprotsessi ajal
vabatahtlikud,vimaldage huvitatutel noortel ka nendega
suhelda.Kontrollksimused Kas teile valmistab muret vabatahtliku
ttamine sihtgrupiga,meeskonda sulandumine vi kontakt kogukonnaga?
Kui jah, siismis tpsemalt? Kui ei, siis miks? Millist toetust viks
vabatahtlik vajada (tuginedes vrbamisprotsessikigus kogutud
teadmistele)? Millist lisavrtust ned valitud vabatahtlikul enda
organisatsioonis?Kohustuslik ja soovitatav kirjandus Noortepassi
avastades:
http://euroopa.noored.ee/opimaterjalid/kasiraamatud/noortepassi-avastades/
Vabatahtliku ettevalmistuse ABC ksiraamat saatvatele
organisatsioonidele:http://euroopa.noored.ee/opimaterjalid/kasiraamatud/vabatahtliku-ettevalmistuse-abc/
Mida oodata EVT-lt:
http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/organisatisoonile/KIRJANDUSKONTROLLKSIMUSED
22. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 22P R A K T
I L I N E K O R R A L D U SKKK ehk mni nide ksimustest, mida on
esitanudteised vastuvtvad organisatsioonid Kui pikk vib olla tkoha
ja elukoha vahemaa? Kas eelistadakodumajutust, hiselamut vi eraldi
korterit? Kui peabkasutama siduvahendit, siis kas selleks vib olla
ka jalgratas? Kas poiss ja tdruk vivad jagada kahetoalist korterit?
Kui paljupeaksime meie hoolitsema vabatahtliku elukorralduse
eest?EVT harta stestab, et vastuvttev organisatsioon peab
vabatahtlikele kogu teenistusperioodijooksul tagama kindlad ja
korralikud elamis- ja ttingimused. Mis aga thendab kindladja
korralikud, oleneb kontekstist. Jrgnev peatkk aitab sul lbi melda
vabatahtlikuvastuvtmisega seotud praktilise korralduse. Kuna
programmi poolt otseseid tingimusi vietteantud kriteeriume vga
palju ei ole, oleme selles teemas pigem avanud mned mttekohad,mida
vaagida vi millega arvestada.ElukohtKas omaette korter vi
kodumajutus? Vastus oleneb eelkige sellest, millised on
piirkonnasvimalused: missugune on rikorterite turg vi kas leidub
peresid, kes oleksid valmisavama enda kodu vlisvabatahtlikule.
Eestis kipub viimaseid nappima. Seetttu majutataksevabatahtlikud
kas rikorterisse, mis vib olla jagatud teistega, hiselamusse vi
hostelisse.Leidub ka organisatsioone, kus majutus on tkoha juures.
Mis tahes majutusviisi puhul peaksvabatahtlikule olema tagatud
pesemis- ja sgitegemise vimalused, ning kui vhegi vimalik,privaatne
magamistuba, seda eriti pikaajaliste projektide puhul.Siiski tasub
elukoha valikul korra melda ka projekti eesmrgile ja oodatavatele
tulemustele.Kui ks phjus vlisvabatahtliku kaasamiseks on niteks
elavdada kogukonda, rikastada kohalikenoorte maailmapilti vi
motiveerida rahvusvaheliseks kogemuseks jms, siis neid eesmrke
onkindlasti kergem tita pigem kogukonnas elava vabatahtliku kaudu
kui kellelgi teisel, kes sidabhommikul naaberlinnast tle ja htul
taas tagasi.Juhul kui vabatahtlik elab enda tkohas (nt
hooldeasutuses vi kommuunkogukonnas), siis peadlooma vimalused
noorele enda laadimiseks, s.t et ta saaks aeg-ajalt igapevasest
keskkonnasteemal olla. Hea oleks, kui selleks puhuks on teil
pakkuda ka alternatiivset majutusvimalust.Pane thele, et vike linn
Eestis ja vike linn Hispaanias vivad thendada vga erinevat.Kirjelda
nii numbrites (sh demograafiline levaade), geopoliitiliselt,
infrastruktuurilt jne,mida see tegelikult thendab. Palju
realistlikuma pildi kui kohaliku omavalitsuse kodulehetlge annab
niteks vabatahtlikule saadetud videoreportaa (jaluta vi sida kodust
tlettava videokaameraga ja seda nii tpeval kui ka ndalavahetusel
ning vimaluse korral kaerinevatel aastaaegadel). Kui
organisatsioonis on hetkel vabatahtlik, vid paluda temal sedateha,
tutvustades ka n- vaba aja veetmise vimalusi jmt.Andke kindlasti
vabatahtlikule teada, millise sisustustasemega eluase teda ootab,
mis on olemasja mida peab ta kaasa vtma. Kui on vaja osa
sisustusest, niteks mbel, kginud jmt, osta,tasub seda teha koos
vabatahtlikuga (tagades siiski, et ka kuni ostude tegemiseni on
peamineeluks vajalik elukohas olemas). Tegemist on tema uue koduga
ja enamikule meist meeldiboma kodu ise sisustada. Andes
vabatahtlikule ette kindla eelarve ja pakkudes vlja
erinevaidostuvimalusi (sh taaskasutuspoed vi laadad), vhendad
vimalikku masendust kellegi teiseKKK 23. Va b a t a h t l i k u v a
s t u v t m i s e A B C 23tehtud valede valikute le. On selge, et
kike tarvilikku ei ole vimalik piiratud eelarve puhulosta. Selleks
tasub korraldada heategevuslik korjandus vi miks mitte
meisterdamis-, remondi-vikolimistalgud organisatsiooni liikmete ja
partnerite, sihtgrupi vi kogukonna hulgas.Mitme vabatahtliku hte
korterisse majutamine on kahe poolega mnt. helt poolt aitab
seemajutusvimaluste otsimisel kokku hoida raha, aega ja energiat.
Samuti vimaldab korterijagamine vabatahtlikel kulusid kokku hoida,
niteks histe majapidamiskulude arvelt vi koossa tehes.
Korterikaaslastest vivad kujuneda head sbrad, kellega koos vaba
aega veeta,millega seoses on teil vhem muret vabatahtlike
sotsiaalse elu prast. Samas, mitu vlismaalast,kes jagavad peale
elukoha ka sarnaseid kogemusi, koos elamas vib tekitada olukorra,
kussuheldakse peamiselt omavahel, sest milleks minna n- vlja otsima
uusi ja huvitavaid inimesi,kui neid on vimalik kohata ka enda
elutoas. EVT-mulli, nagu siinsed vabatahtlikud suuremateslinnades
kiirelt tekkivat vabatahtlike sotsiaalset vrgustikku kutsuvad, on
keeruline lhkuda,kui see juba korra tekkinud on. Samuti on sarnase
elukorralduse puhul suurem risk, etvabatahtlikud hakkavad
teineteist tahtmatult emotsionaalselt mjutama. Kogemused nitavad,et
negatiivsematel emotsioonidel on suurem jud teistele le kanduda.Kui
olete otsustanud korteri rimise kasuks ja vajadus on rida korter
mitme peale,hinnake vimalust (ja ksige ka vabatahtliku arvamust)
leida korterikaaslased vljastpoolt EVTprojekte. Nnda loote paremad
eeldused, et vabatahtlik lviks pigem kohalike elanikega,
sestvabatahtlikega kohtub ta niikuinii kohustuslikel
koolitustel.Elukohaga seondub ka Eesti mistes esmatarbekaubaks
kujunenud interneti- ja telefonihendus.Kirjutamata reegel on, et
vabatahtlikul peab olema vimalus olla kontaktis
lhedastega,kasutades selleks tnapevaseid suhtlusvahendeid. Kui
vabatahtlikul on vimalus (sh vaba aega,privaatsust jmt) kasutada
internetti tkohas, ei pea automaatselt tagama
internetihendustelukohas. Samas tuleb arvestada, et t ajal ei ole
kodustega suhtlemine tihti vimalik, kunaEesti taeg vib kattuda
vabatahtliku koduriigi tajaga ning vabatahtliku perel ei pruugi
ollavimalik temaga tajal suhelda. Kui vhegi vimalik, tasub
vabatahtlikule tagada ka elukohasinternetihendus, vajaduse korral
vib kokku leppida teatud andmemahus. Internetihenduseeest makstakse
projekti eelarvest. See phimte kehtib ka mobiil- vi muu telefonside
puhul.Elukohast tkohta sitmise kulud peab katma projekti eelarvest,
sobilik transpordivahendon vimaluste ja kokkulepete ksimus.
Projektirahast tuleb tasuda ka vabatahtliku koolitustelesitmise
kulud ning tga seotud tegevused teistes
linnades/piirkondades.ToitlustusOlenevalt projektist vib
toitlustust pakkuda kas tiesti vi osaliselt organisatsioon vi on
seeties mahus vabatahtliku enda korraldada. See on eelkige
omavahelise kokkuleppe ksimus.Juhul kui otsustate, et vabatahtlik
teeb ise sa, on oluline, et selleks ettenhtud raha antaksetalle kuu
alguses ette, mitte tagantjrele. ldjuhul ei ole vabatahtlikul toidu
ostmiseks ressurssekrvale pandud. Arvestama peab toitumise
erivajadustega, niteks taimetoitlus vi mingi ainetalumatusest
tulenevad erisused. See vib kaasa tuua ka suuremad toidukulutused,
millegatuleb arvestada toiduraha summa mramisel. Silmas peab ka
pidama, et vabatahtlikul ei ole(vhemalt mitte projekti alguses)
sotsiaalset vrgustikku, kes teda hoidiste, juur- ja puuviljagajmt
toetaksid, millega seoses vib vabatahtlikul toidule kuluda mnevrra
rohkem kui kohalikelnoortel. Kindlasti peab sisseelamisperioodil
toetama vabatahtliku (toidu)kaubandusteadmisteteket ehk seda, kust,
mida ja millal osta, millised viksid olla temale
harjumusprastetoiduainete aseained kohalikus kaubandusvrgus. Tuleb
tutvustada hooajalisi saadusi, samutiodavaid sgikohti jmt.
Baastoiduainete tlge viks kindlasti olla tere-tulemast-paketi
osa,sest elulised vajadused on ikka kige motiveerivamad, miks mitte
ka keeleppeks. 24. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B
C 24RavikindlustusKiki EVT vabatahtlikke varustab Euroopa Komisjon
elu- ja tervisekindlustusega, nn MSH/AXA kindlustusega. Kindlustuse
vormistamise eest vastutab koordineeriv (taotluse
esitanud)organisatsioon, kes saab selleks vajaliku informatsiooni
projekti rahastanud broolt.Programmi rahastusega kaasas kiv
kindlustus on kikehlmav ning tegemist on vabatahtlikupersonaalse
ravikindlustusega. Siiski peaksid ka sina vastuvtva organisatsiooni
esindajanaennast kurssi viima, mida ja millistel tingimustel
kindlustus katab ning kuidas see toimib, etkriisiolukordades
adekvaatselt toimida. Ravikindlustus ei ole meedik, vaid katab
raviga seotudkulud. Selleks on sinu kohustus vlja uurida, milline
kohalik/lhim raviasutus ja/vi perearston valmis teenust pakkuma
inglise vi muus levinud vrkeeles, selgitada neile ka
MSH/AXAravikindlustuse ssteemi leidmaks sobivaimad kokkulepped
vimalike kulude katteks. Mistlikoleks koos vabatahtlikuga teha
erinevatesse raviasutustesse n- tutvumisvisiit vi vhemaltselgitada,
kuidas meditsiinissteem Eestis ttab (millal, mis murega ja kellelt
abi saab; kasniteks hambaarstile tuleb maksta iga visiidi jrel vi
prast viimast klastust jne).V A B A T A H T L I K M E I E O R G A N
I S A T S I O O N I SKKK ehk mni nide ksimustest, mida on esitanud
teisedvastuvtvad organisatsioonid Kuidas toetada uue inimese
kohanemist organisatsioonis? Kuidas vabatahtlikega koos ttavaid
inimesi vabatahtliku saabumiseks ettevalmistada, et nad oleksid
valmis teda kaasama ja tema initsiatiivi julgustama? Kuidas
vabatahtlikku paremini kaasata organisatsiooni tsse?Inglise keeles
on vljend ige jalaga alustamisest (get off on the right foot).
Ehituse valdkonnastteame, et maja on nii tugev, kui on vundament.
Mlemad tarkused rgivad tegevuse algusfaasiolulisusest. EVT projekti
puhul vib siia perioodi lugeda nii organisatsiooni ja
vabatahtlikuettevalmistuse kui ka vabatahtliku organisatsiooni
sisseelamise aja. Jrgnev peatkk peaasjalikultsellest viimasest
kirjutabki.Sisseelamisperiood vib projektiti olla vga erinev, sest
see oleneb suuresti vabatahtlikukohanemisest. ldine mte jb aga
samaks anda vabatahtlikule vajalikud triistad uueskeskkonnas ja
olukorras hakkamasaamiseks, mis hlmab endas nii muutunud t-, keele-
jakultuurikeskkonda kui ka noore enda muutunud
rolli.Sisseelamisperioodi tasub planeerida mitmemtmeliselt. ks on
ajaline joon mis toimubesimestel pevadel, ndalatel, kuudel. Teine
on valdkondade vi teemade mde millisteksimustega tuleb tegelda vi
millele rohkem thelepanu prata, mis protsessid algatada vimilliseid
probleeme ennetada.Esimesed ndalad on pikaajaliste projektide puhul
vga intensiivsed. Et kike meelde jtta javajalik ra teha, tasub
koostada tegemiste kalendritpi nimekiri.KKK 25. Va b a t a h t l i
k u v a s t u v t m i s e A B C 25Tegemist vajavate tde
nimekiriMtle lbi ettevalmistus, tegevused, materjalid jmt, mida
peab erinevates teemadestegema (mis on n- tulemuseks), kes neid
teeb ja mis ajaks.Teemad: Vabatahtliku ettevalmistus (t-, keele- jm
koolitus, vajalikud materjalid jmt;kindlustus) Vabatahtliku
saabumine (transport, elukoht, tere-tulemast-pakett) Elukorraldus
(sk, telefon, transport, mbruse tutvustamine jmt) Vastuvtvasse
organisatsiooni sisseelamine (sisseelamiskoolitus,
kollektiivisulandumine, tkirjelduse koosklastus jmt) Euroopa Noored
Eesti broo pakutav saabumisjrgne koolitus (On-arrival
training),tavaliselt 23 ndalat prast teenistuse algust Kogukonda
sisseelamine vaba aja mttekas sisustamine ja sotsiaalse
vrgustikutekkimise soodustaminePane teema kohta kivad tegevused ka
kalendrisse kirja!TLEHTe t t e v a l m i s t u ss a a b u m i n ee
l u k o r r a l d u so r g a n i s a t s i o o n is i s s e e l a m
i n ek o o l i t u sk o g u k o n d as i s s e e l a m i n e 26. Va
b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 26Enne vabatahtliku
saabumist koosta tere-tulemast-pakett, milles viks muu hulgas olla:
kohaliku asumi kaart, kuhu peale kantud olulised objektid
(transpordihendus, poed,tkoht ja elukoht jne) ingliskeelne petus
mobiilside, interneti, transpordi jmt kasutamise kohta kakskeelne
nimekiri baassnavarast (sh tavaprasematest toidukaupadest) olulised
telefoninumbrid, sh sinu ja mentori number vhemalt osa esimese kuu
taskurahast olenevalt piirkonnast mitmesuguste teenuste vi kaupade
soovituslik hind, nt taksositvmt esimesteks pevadeks vajalikku (nt
hommikusgiks toiduained, ingliskeelne ajakiri jne)Pisut rohkem on
praktilise korralduse kohta kirjutatud vastavas peatkis lk 22.Isegi
kui teil on abiks koordineeriv organisatsioon ja vastavalt
omavahelisele koostkokkuleppeleei vastuta te praktilise korralduse
vi teatud liiki toetuse pakkumise eest, nagu nitekskeelekoolitus
vmt, peaksite kursis olema ning arvestama pakutava sisu ja selle
kvaliteediga.Elukohaga rahulolematu vabatahtlik on rahulolematu ka
t juures!Kontrollksimused Kas vabatahtlik saab hakkama jrgnevad
kolm peva, kui sinugapeaks midagi juhtuma? On tal vajalikud
ressursid ja info? Mida saaksid peale praktilise korralduse teha,
et vabatahtliktunneks ennast kodusemalt ja teretulnuna? Kes veel
peaks/viks olla teadlik vabatahtliku saabumisest?Kes viks/saaks
abiks olla?Sisseelamine tkeskkondaOn selge, et vabatahtliku
esimesed ndalad vastuvtvas organisatsioonis on mnevrra
erinevadeesootavast teenistusest. Tegemist ei peaks olema mitte
niivrd vaatluspraktika kui pipoisiksolemise perioodiga, mille ajal
viks tugineda jrgmistele ksimustele: Mida peab vabatahtlik teadma
(tvaldkonnast, vrtustest, organisatsioonist ja
kollektiivist;sihtgrupist; tlesannetest)? Mida peab vabatahtlik
oskama, kuidas kituma (oskused tlesannete titmiseks
suhtlustasandid, tphimtted ja -reeglid, eetikanormid,
kitumiskoodeks ehk n- eeldatavja lubamatu kitumine)?Nendest
ksimustest lhtumine aitab vabatahtlikul tulla hsti toime
tlesannetega jakohaneda organisatsiooni igapevaeluga ning vastata
talle kui vabatahtlikule seatud ootustele.Sisseelamisperioodil
tuleb vabatahtlikule pakkuda koolitust ehk
organiseeritudppetegevust, mis peaks hlmama regulaarseid kohtumisi
vabatahtlikuga (mitteloota he kohtumise peale esimesel peval), et
selgitada ja aidata mista eelnevaidksimusi, sidudes need
vabatahtliku jaoks reaalse tkontekstiga. Jagades vajaliketeemade
ksitlemise mitme kohtumise peale, vhendad infoklluse ohtu ja
saadvestlustel lhtuda rohkem vabatahtliku ksimustest, mis on
tekkinud mnepevase vi-ndalase ttamise ajal. Erinevate teemade
ksitlemisel mtle lbi ka parim viis selletegemiseks, teine teisel
pool lauda istumine ja pigem sinupoolne info edastamine vib
jdaliialt hepoolseks ega toeta svitsi minemist ja
mistmist.KONTROLLKSIMUSED 27. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t
m i s e A B C 27Teemadering, mida ksitleda, peaks hlmama jrgmist:
mlemapoolsete ootuste, motivatsiooni ja vajaduste vljaselgitamine
ning nende phjalteenistuse eesmrgistamineSelleks on soovitatav
kasutada mitmesugust abimaterjali (nt testid, tlehed vmt)
vikoolituslikke meetodeid, mis aitaksid vabatahtlikul refleksiooni
kaudu ennast pareminivljendada. organisatsiooni tutvustusKa
tkeskkonna kohta viks koostada tere-tulemast-paketi. Peale
organisatsiooni tutvustuse(kes olete; miks eksisteerite; mida teete
ja miks just nnda, nagu teete; mis teeb teid eriliseks;millised on
arenguvajadused) peaks see sisaldama ka lbiliget tvaldkonna
olemusest jaeriprast teie reaalsuses. Vabatahtlik tuleb erinevast
hiskonnast ja kultuuriruumist, misthendab, et lhtekoht t sisu
ngemiseks vib olla vgagi erinev. Niteks hoolimatasellest, et
esmapilgul nevad lasteaiad erinevates riikides suhteliselt sarnased
vlja (ja mittevaid arhitektuuri poolest), vib hes riigis tegemist
olla pigem lastehoiukohaga, teises agaharidusasutusega. Sellega
seoses vivad ka tegevused (mis vivad samuti sarnased tunduda
mngimine, abistamine jne) olla vga erineva eesmrgiga ja sellest
tulenevalt ka teisitimtestatud. Noored on nagu nende muredki kikjal
sarnased, samas on eesmrk ja ka viisid,kuidas hiskond, noorsoo- vi
sotsiaalt noortesse ja neid puutuvasse suhtub, vga
erinev.Noortekeskused vivad vormilt olla sarnased, sisult ja
eesmrgilt aga erinevad. Valdkonnaselgitamine sarnaneb natuke
kokaraamatu lappamisega ja sealt nhtud piltide tlgendamisega.Me kik
teame, kuidas maitseb keedetud kartul. Aga kas see maitseb kigile
samamoodi? Vistmitte, sest oleneb sellest, kui kaua on kartulit
keedetud, mida on lisatud keeduvette, midatehtud prast kurnamist,
millega maitsestatud, mis sorti kartul on jne. tlesannete levaade,
omavaheline tkirjelduse kokkulepeSisseelamisperioodil saab lbi
rkida ka vabatahtliku tlesanded ja tkirjelduse. Selleksaita
vabatahtlikul analsida peale enda motivatsiooni ja ootuste seoses
projektiga kavimalikku panust organisatsiooni tegevusse. Lase
vabatahtlikul vlja selgitada enda teadmised,oskused, varasemad
kogemused, mis aitaksid tlesandeid tita. Soovitatav on seda
tehamttetd soodustava meetodiga, milleks vib olla mni loovmeetod
(nt kollaa vi mandalakoostamine), intervjuu vi tagasisidestav
vestlus, talaseid pdevusi kaardistava testi vikaardistuse tegemine
(nt http://www.kent.ac.uk/careers/sk/skillstest.html). Pea meeles,
ettkirjeldus tuleb jooksvalt teenistuse kigus le vaadata, et see
vastaks nii vabatahtlikukui ka organisatsiooni vajadustele.
Tlesannete lbirkimisel on sobilik tutvustada katvahendeid ja
valdkonna metoodilisi materjale. kollektiivi osaks
saamineVabatahtlik hakkab tle organisatsioonis kui struktuuris ja
meeskonnaliikmena, millegaseoses peab lbi mtlema, kuidas soodustada
sulandumist kollektiivi. Vta hetk ja mtle,kuidas on kollektiivi
liikmed kaasatud organisatsiooni tegemistesse ning kas sama
praktika onkasutatav ka vabatahtliku puhul, niteks infolistidesse
lisamine, koosolekutele, koolitustelejmt kaasamine, plaanide jmt
kavandamine. Organisatsioon ei ole pelgalt juriidiline
struktuur,vabatahtlikule on see eelkige grupp inimesi, millega
seoses peab eraldi thelepanu pramameeskonnatle, grupiprotsessidele
ja ka organisatsiooni kultuurile.Kontrollksimused Kas teised
meeskonnaliikmed mistavad vabatahtlike kaasamisevrtust? Kas
meeskonnas saadakse vabatahtlikkusest htmoodi aru? Kas
organisatsiooni kik liikmed on nus vabatahtlike kaasamise
nimelveidi enam pingutama?KONTROLLKSIMUSED 28. Va b a t a h t l i k
u v a s t u v t m i s e A B C 28Vabatahtlik kui kollektiivi
liigeIsegi kui oled organisatsiooni ainuke ttaja, kujuneb teist
vabatahtliku saabumisel meeskondning vabatahtliku lisandumine
olemasolevasse kollektiivi algatab ka selles uued
grupiprotsessid.Alljrgnevalt vaatame pgusalt meeskonna toimimise
phimtteid, grupi arenguetappe jaorganisatsiooni kultuuri kui
vabatahtliku sisseelamist ja kohandumist mjutavaid
tegureid.Meeskonda iseloomustab struktuur (liikmed, juhtimine,
hierarhia, tegutsemiskeskkond jne) lesanne (miks meeskond
eksisteerib, tegevused eesmrgi saavutamiseks) protsess
(koostsuhted, rollijaotus jmt)Meeskonnad lbivad erinevaid
arengufaase: moodustumine konfliktifaas kohanemisefaas koostfaas
leinafaas (Tuckman, B., 1965. Developmental sequence in small
groups).Igas nimetatud etapis leiavad aset teatud protsessid, mis
mjutavad otseselt grupiliikmetelbisaamist ja tulemuste saavutamist.
Vaata etappide ja juhi/liidri rolli kohta erinevatesetappides
lhemalt
http://grupidynaamika.weebly.com/meeskonna-arenguetapid.htmlMeeskonnas,
hise eesmrgi nimel tegutsedes on selle liikmetel kolm phivajadust,
mis ideaalispeaksid olema tasakaalus.Meeskonnaliikmete
phivajadusedAllikas: Adair, J.E., 1973. Action-Centred
LeadershipLisalugemise soovitus Grupidnaamika ja meeskonnat
organisatsioonis. http://grupidynaamika.weebly.com/KIRJANDUS 29. Va
b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 29Mis mind
motiveerib?Et aidata vabatahtlikul meeskonda sulanduda, peaks aru
saama, kui sarnased vierinevad on meeskonnaliikmeid motiveerivad
tegurid. Lase nii vabatahtlikul kui ka temakolleegidel valida
jrgnevast nimekirjast 5 kige olulisemat tegurit/motivaatorit temats
ja/vi tkeskkonnas. Omavaheline jagamine ning selgitamine, miks just
ks viteine aspekt erinevatele inimestele oluline on, aitab
meeskonnaliikmetel rohkem thelepanna ja arvestada teiste liikmete
vajadustega. Tunnustus tehtud t eest Fsilised ttingimused Tehtud t
nhtavus kogukonnas Hea tjuhendaja/lemus Suhtlus, uued kontaktid
Sbralikud ja abivalmid kolleegid Vljakutseid pakkuv tlesanne
Planeerimis- ja otsustusprotsessisosalemine Kogukonna vi
organisatsioonikonkreetse vajaduse vi probleemilahendamisele
kaasaaitamine Vimalus vtta suuremat vastutust Eneseteostus Uute
oskuste arendamine Vabadus enda tlesannete elluviimisel Selged ja
vettpidavad kokkuleppedorganisatsiooniga Uued ja pnevad vljakutsed
Hariduslik mde vimalus jrjepidevaltppida ja areneda Uued kogemused
Vimalus arendada tturul vajalikke pdevusi MuuMugandatud
materjalist: Becoming a Better Supervisor A Resource Guide for
Community ServiceSupervisors. 1996. National Crime Prevention
CouncilTLEHT 30. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C
30MttelesanneInimesed vtavad vastavalt oma temperamandile,
kitumisviisidele ja muulemeeskondades erinevaid rolle. ldjuhul ei
ole olemas n- puhtaid rolle, vaidks inimene tunneb end mugavalt
mitmes rollis, samas on tal teatud eelistused.Vaadake
vabatahtlikuga (ja eelistatavalt meeskonnas) koos lbi
erinevadmeeskonnarollide kirjeldused (nt Belbini meeskonnarollid:
http://belbin.ee/belbini-meeskonnarollid/meeskonnarollid-tutvustus/).Jagage
omavahel, kes millist rolli meeskonnas kannab. Millised rollid
onvabatahtliku eelistus, millised mitte? Kas mni roll on grupis
puudu?Organisatsiooni kultuur on kogum uskumusi, vrtusi, rituaale,
mte ja tundmusi,mis on organisatsiooni liikmetele hised.
Lihtsustatult vib organisatsiooni kultuuri olemusekokku vtta
jrgmiselt: viis, kuidas siinkandis asjad edukalt tehtud saab.
Suures plaanis saaborganisatsioone jagada kultuuriliste phijoonte
jrgi nelja gruppi (vt Schneideri mudeli:
http://www.parshift.com/Speakers/Speak016.htm). Organisatsioone
eristatakse kahe phitunnusejrgi (teljed): kas organisatsioon toimib
lhtuvalt eelkige tegevuseesmrkidest (n- rilistesteesmrkidest) vi
organisatsiooni ttajate heaolust/huvidest lhtuvalt kas
organisatsioon on orienteeritud aktuaalsete vajaduste vi
probleemide lahendamiselevi pigem on tegevuse aluseks uute
vimaluste ja suundade leidmine/loomineVhesed organisatsioonid on
vaid he tbi esindajad. Siiski on enamik organisatsioone htphitpi,
mis vljendub kas juhtimismudelis, tegevusphimtetes vi
tprotsessides.MTTELESANNE 31. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t
m i s e A B C 31Kontrollksimused Millist tpi on teie
organisatsioon? Milles see vljendub phimtted, protsessid,tstiil
jne? Mis tpi koostd eeldab/toetab teie organisatsiooni kultuur?
Mida see thendabEVT projektis mis on vimalik, mis mitte? Mida
thendab see vabatahtliku jaoks? Milliseid reegleid ja phimtteid
peaksite aitama vabatahtlikul mistasujuvamaks kohanemiseks? Kuidas
saate teda toetada?Kohustuslik ja soovitatav kirjandus T-Kit
ksiraamat: Organisatsiooni juhtimine:
http://euroopa.noored.ee/files/T-Kit_01_Organisatsiooni_juhtimine.pdfKIRJANDUSOrganisatsiooni
kultuurAllikas: Shota, M., 2011. How to make your culture work.
http://agilitrix.com/2011/03/how-to-make-your-culture-work/.KONTROLLKSIMUSED
32. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 32R I S K I
E N N E T U S J A K R I I S I J U H T I M I N ERiskiennetus ja
kriisijuhtimine on ks EVT projekti kvaliteedikriteeriume, samas on
tegemistmahuka ja mitmetahulise teemaga, mille kohta viks kirjutada
omaette raamatu. Ka EVTvimaluse kasutamise aja jooksul on vlja
antud mitu olulist asjaomast dokumenti. Kesolevaspeatkis pame vlja
tuua olulisima, millele vastuvttev organisatsioon peaks
teemasmtlema, tutvustame paari tvahendit ja loodetavasti suuname
mtlema ka pisut laiemalt.Nii aitame teil projektiks paremini
valmistuda.Vastuvttev organisatsioon peab riskiennetuse puhul:
hindama projektiga seonduvaid riske, seda nii vabatahtliku,
tvaldkonna, meeskonna kui kaprojektijuhtimise vaatevinklist; lbi
mtlema, kuidas toetada organisatsiooni liikmete vi tkollektiivi
hakkamasaamistvimalikes kriisisituatsioonides; kavandama
toetusssteemi vabatahtlikule vimalikes kriisisituatsioonides
hakkamasaamiseks,muu hulgas andes talle riskiennetuse ja
kriisijuhtimise phiteadmised; koostama riskiennetuse ja
kriisijuhtimise tegevuskava.Kriisi vib defineerida kui erakorralist
situatsiooni, mis mjutab oluliselt (EVT) projektitulemuslikku
elluviimist. Kriis nuab kohe reageerimist ja seda peaks nii palju
kui vimalikennetama. Kriisiolukorra phjuseks on tihti maandamata
(ennetamata) riskid. Riski olemustaitab mista jrgmine valem.Me
saame kahandada riski, vhendades kas tagajrgede raskust vi nende
juhtumise tenosust.Riskianalsi eesmrk on selgitada vlja projekti
vimalikud riskid ning hinnata riskiiseloomu ja suurust. Riskianals
annab vimaluse saada ssteemne levaade ohuteguritestning selle
alusel kavandada otstarbekalt edasist tegevust nende
vhendamiseks.Kriisijuhtimise aluseks on phjalik riskianals ning
sellest tulenev riskiennetusetegevuskava. Viimane annab vastused
ksimustele, kes mida ja millal peab tegema, etkaardistatud
ohutegureid vhendada. Tegevuseks vib olla nii vabatahtliku vi
organisatsiooniliikmete teadlikkuse suurendamine hes vi teises
ksimuses kui ka olulise info jagamineasjassepuutuvatele inimestele
vi vajalike tingimuste loomine riskide vhendamiseks/maandamiseks.
33. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C
33RiskianalsRiskiennetuse he osana peaks tegema riskianalsi,
milleks kige lihtsam viis on kirjapanna kik vimalikud riskid
probleemid, arusaamatused, ohud jne. Efektiivsemakshindamiseks
tuleb riske ssteemsuse mttes kuidagi liigitada. Jrgnev tabel vib
sellesabiks olla. Tegemist on riskide prioriteetsust vlja toova
tvahendiga, milles saab iga riskipuhul hinnata tagajrje tsidust,
juhtumise tenosust ning minu enda/organisatsiooniettevalmistust
(kas tean, mida teha) olukorraga toimetulekul. Korrutise summa
annabsulle riskide prioriteetsuse, mille alusel tegevuskava
koostada. Enda ettevalmistustpeab hindama vastupidi: mida suurem on
minu vi meie organisatsiooni valmisolek riskimaandada, seda viksem
on antav hinne.Riskitegurid projektis vib laias laastus jaotada
kaheks: sisemised ehk inimestest (ntvabatahtlikust, kollektiivist,
sihtgrupist vmt) lhtuvad ja vlised ehk organisatsioonistruktuurist,
keskkonnast, rahastusest vmt lhtuvad.Juhtum,risk, teemaKui tsine
ontagajrg?(15)Kuitenoline onrisk/juhtum?(15)Kui hstiolen
selleksvalmistunud?(51)Kokku1.2.3.Kui riskianalsil on ennetav, siis
kriisijuhtimisel pigem stabiilset olukorda taastav eesmrk.Selleks
on oluline koostada erakorralisteks juhtudeks nimekiri vajalikest
telefoninumbritestja e-posti aadressidest ehk ICE-list (ingl k in
case of emergency) ning see kigile kaasatudosapooltele
jagada.Kontaktid peaksid hlmama nii kodu- kui ka sihtriigi olulisi
institutsioone vi isikuid, kessaaksid aidata ht vi teist
kriisisituatsiooni lahendada vi peaksid olema sellest teavitatud
(ntsaatev organisatsioon, saatkonnad, politsei, pereliikmed,
perearst vmt). Lisaks tasub koostadasammsammuline tegevusplaan kige
prioriteetsemate juhtumite kohta lhenemisega Midatpselt teen,
kui.... Peale selle tuleb osa plaani lahenduskike vhemalt
vabatahtlikuga lbiarutada.Ka enda/organisatsiooni kriisijuhtimise
vimekust peab aeg-ajalt hindama: kas ma tegelikulttean, mida pean
tegema? Kas meil on piisavalt ressursse ja vimekust, et he vi
teiseolukorraga toime tulla? Analsis vib kasutada erinevaid
mudeleid, kuid kige sobilikum onselleks eesmrgiks ehk
SWOT-mudel.Sellest, missugune on osapoolte roll ja kohustus
riskiennetuses ja kriisijuhtimises Euroopavabatahtlikus
teenistuses, annab hea levaate dokument, mis on kttesaadav
aadressil
http://www.salto-youth.net/tools/toolbox/tool/evs-working-group-on-risk-prevention-and-crisis-management.374/TLEHT
34. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C
34Juhtumianals pime teiste vigadestJuhtumianals on hea meetod, mis
aitab lbi melda erinevad riskitegurid projektis ja sellekaudu nii
ennast kui ka kolleege/sihtgruppi/kogukonda paremini ette
valmistada juba enneteenistuse algust. Oleme siinkohal vlja toonud
vaid mned juhtumikirjeldused, millega helvi teisel kujul on Eesti
organisatsioonid kokku puutunud.Juhtumianalsi tulemus ei peaks
olema niivrd kiire ja ige lahenduse leidmine, vaid pigem onsee
abivahend, et analsida enda/organisatsiooni valmisolekut erinevates
kriisisituatsioonideskitumiseks.Lahendused peavad olema
realistlikud, lhtuma teie organisatsioonist ja
kogukonnast.Lahenduste puhul mine kindlasti sgavamale
vastusevariandist ma rgin inimestega. Tpsusta,millest peab rkima,
kuidas seda teha, millest alustada, milline viks olla oodatav
tulemus.Mtle lbi, kuidas on kirjeldatud olukordi vimalik vltida,
samuti erinevate vljapakutudlahenduste vi otsuste
tagajrjed.Kasutades juhtumianalsi riskiennetuse osana, on
soovitatav kokkuvttena kirja pannakonkreetsed tegevused, mida
osapooled saaksid riskide maandamiseks projekti eri etappidelette
vtta.Juhtum: Vabatahtlik ei nita les initsiatiivikust, kuigi suur
osa tema tlesanneteston seotud omaalgatuslike projektide
elluviimisega enamik tema kavandatud tegevusiei ole aset leidnud.
Olete omavahel sel teemal juba mitu korda vestelnud ja
vabatahtlikon lubanud plaanitu ellu viia, samas ei ole mingit
muutust nha. Tundub, et tal ei oleselget arusaama, miks ta selles
projektis osaleb ning mida ta soovib siinoleku ajalkorda saata.
Mida selles olukorras teha? Kuidas saaks olukorda ennetada?Juhtum:
Vabatahtlik on ttanud teie organisatsioonis pea 3 kuud ning projekt
laabubplaanipraselt. Jrjekordsel arenguvestlusel jagab vabatahtlik
aga enda rahulolematust,olles hiritud viisist, kuidas kolleegid
teda kohtlevad. Tema snul rgivad nad temakohal viibides vaid eesti
keeles, teades, et vabatahtlik ei valda veel keelt jne. Noorelon
tunne, et nad vtavad teda kellenagi, kes on vljastpoolt gruppi.
Mida sellesolukorras teha? Kuidas saaks olukorda ennetada?Juhtum:
Teie organisatsiooni nol on tegemist n- kogukonna projektiga,
kusvabatahtlik ttab nii lasteaias, koolis kui ka noortekeskuses.
Sinuni on judnudlastevanemate mure ja kahtlused, et vabatahtlik ei
sobi lastega ttama, kuna talon alkoholiprobleem (videtavalt ostab
ta kohalikust poest iga pev suures kogusesalkoholi ning lvib
kohaliku baari ebasoovitava seltskonnaga). Vabatahtlik vidab,et
temale pole paar lut htu jooksul probleem, ta ei j sellest kogusest
purju.Ka olevat baar sellises vikses asulas ainuke paik, kus
inimesi kohata, ning sealsetesttuttavatest on saanud ainsad
kohalikud sbrad, sest kik teised kivad temast tiirugamda. Mida
selles olukorras teha? Kuidas saaks olukorda ennetada?Juhtum:
Vabatahtliku peamine roll on toetada noorte osaluse suurendamist,
sellekson tema lesanne lbi viia mitmesuguseid projekte, mis
otseselt kaasaksid lapsi ja noori korraldada ritusi, vestlusringe
jne. Tlesanded nuavad elementaarsel tasemelkeeleoskust, kuid
praeguseks (4 kuud) ei ole vabatahtlik vajaminevat
snavaraomandanud. Vabatahtlik kurdab eesti keele keerukuse le ja
sdistab puudulikuskeeleoskuses nrga tasemega keelekursust. Mida
selles olukorras teha? Kuidas saaksolukorda ennetada?Juhtum:
Vabatahtlik ttab riskinoortega, muu hulgas aidates lbi viia
mitmepevaseidkoolitusi ja laagreid. Ta on saavutanud noortega hea
kontakti ja sa oled tema tga igatirahul. Enne jrjekordset laagrit
kuuled noortelt, et ks 15-aastane noor on armunudvabatahtlikku ja
ootab suure revusega eesootavat ndalavahetust. Kahtlustad, ettunded
vivad olla vastastikused. Mida selles olukorras teha? Kuidas saaks
olukordaennetada?TLEHT 35. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i
s e A B C 35Vhendamaks vimalikke inimestega seotud riske on
vastuvtval organisatsioonil vajavimalikult phjalikult tunda
vabatahtliku tausta. Kas valikuprotseduuri kigus vi eraldivestluses
kriisiennetuse teemal tuleb koondada vabatahtliku kohta jrgmist
infot: terviseprobleemid (sh petud nakkushaigused, tsised
haiguspuhangud, kroonilisedhaigused jmt) vaimse tervise hired (nt
varem esinenud depressioon, revushired, stressiga seotudhired,
smishired jmt) allergiad vi muud tervisega seotud
erisused/probleemid sltuvusprobleemid (ka varem esinenud) vimalikud
probleemid seoses lhedaste, pere, kallimaga toiduga seotud
erivajadused (taimetoitlus, allergia, mne toiduaine talumatus vmt)
muud raskused vi (eri)vajadused, mis vivad projekti mjutadaKuna
tegemist on rmiselt tundlike ksimustega, peab ka nendest rkimisel
delikaatneolema ning nii ise meeles pidama kui ka vabatahtlikule
tpselt selgitama, millisel eesmrgil jakes asjakohast infot kasutada
saab. Kindlasti ei tohiks sellisest infost lhtudes
vabatahtlikkuprojekti valimata jtta: Euroopa vabatahtlik teenistus
on avatud kigile 1830-aastastelenoortele. Niisuguste andmete
kogumise eesmrk on ennetada vimalikke riske ning pakkudanii
vabatahtlikule kui ka organisatsioonidele vajalikku taustainfot
ettevalmistuses riskideennetamiseks ja kriisisituatsioonides
adekvaatseks kitumiseks.Inimfaktorit kui riskiallikat ei tule
meeles pidada ainult vabatahtliku puhul, vaid ka
vastuvtvaorganisatsiooni meeskonna vi sihtgrupi puhul. Inimeste
koosts on alati konflikte. Oluline onneed ra tunda ja tekkinud
situatsioonis kohaselt kituda. Vikese asjakohase
meeldetuletuseleiad jrgnevast peatkist.Kontrollksimused Mis tpi
riskid on sul/organisatsioonil seosesEVT projektiga maandatud
riskianalstehtud, tegevusplaan koostatud jne? Mis tpi
kriisijuhtumite lahendamises oledebakindel? Miks? Kust vi kellelt
leiaksid abi?KONTROLLKSIMUSED 36. Va b a t a h t l i k u v a s t u
v t m i s e A B C 36KONFLIKTILAHENDAMISE JA KOMMUNIKATSIOONI
ABCKonflikti vib defineerida kui lahkheli, mille tulemusena tekib
emotsionaalne pinge, misajendab partnereid ksteise vastu tegutsema
(Palts, K. Konfliktist ja selle lahendamiseviisidest). Konfliktid
tekivad osapoolte huvide, vajaduste, hoiakute, eesmrkide
erinevusestvi mittemistmisest. Samas ei phjusta igasugune
erimeelsus vi lahkheli konflikti. Meilekigile meeldivad erinevad
asjad ja hetkel, kui see hakkab segama teise inimese tahtmisi,
mistekitab tugeva emotsionaalse reaktsiooni, on oht konflikti
tekkimiseks.Konflikti koostisosad/phiksimused Vajadused asjad, mida
on tarvis, et end hsti tunda. Konfliktid trkavad, kui
ignoreerimeteiste vajadusi vi seame enda omad teiste vajadustest
ettepoole. Vajadusi ei tohi segi ajadasoovidega, mis ei ole
eksisteerimiseks hdavajalikud. Taju inimesed tlgendavad reaalsust
erinevalt. Eri indiviididele on mitmesugustelsndmustel ja
olukordadel erinev phjus ja thtsus. Vim konfliktid ilmnevad, kui
inimesed kasutavad oma vimu, et panna teisi tegema asju,mida need
ei soovi. Ka konflikti kigus ning konflikti lahendamisel on vimul
oluline roll. Vrtused ldised tekspidamised panevad meid htesid asju
ja seisundeid teisteleeelistama ning juhivad nii meie tegevust ja
otsuseid, luues meie uskumused ning phimtted.Konfliktid on kerged
tekkima, kui ks osapool ei teadvusta, et vrtused vivad olla
erinevad,vi ei pea teise vrtusi ja phimtteid oluliseks. Emotsioonid
need kipuvad juhtima inimese kitumist konfliktsituatsioonides.
Konfliktidsvenevad, kui ksteise tundeid ignoreeritakse vi
alavristatakse.Erinevad inimesed eelistavad konfliktidega
tegelemisel erinevaid stiile (mugandatudallikast Tomp, H.
Konfliktide lahendamine.
http://www.lvrkk.ee/kristiina/Helen_Tomp/konfliktijuhtimine/konfliktide_lahendamine.html).
Vltimise korral ptakse konfliktiga tegelemisest hoiduda, ptakse jda
neutraalseks.Sageli kasutatakse formaalseid igustusi, niteks Mina
teen oma td ja see ei ole minuasi. Tmbutakse eemale, vlditakse
teemat, ei rgita. Vltimise korral ei arvestata ei endaega teise
osapoole huvide ja eesmrkidega. Vitlemise puhul keskendutakse
eelkige omaenda huvidele ja minimaalselt teise poolehuvidele,
proovides talle oma otsuseid peale suruda. See ei thenda tingimata
hoolimatustteise osapoole suhtes, kui eesmrk on saavutada oma
tahtmine. Teine osapool tajub sellistkitumist kui vitlevat, isekat
ja vastalist. Kohanemise puhul ollakse vga thelepanelik teise
osapoole suhtes, ent oma eesmrki,vajadusi ja huve silmas ei peeta.
Suhteid silitada on olulisem kui konflikti phjusi lahendada,millega
seoses antakse teisele osapoolele, mida see tahab, ning tekib heade
suhete illusioon. Kompromissi puhul ptakse leida lahendus, mis
vhemalt osaliselt aitab rahuldadaigahe vajadusi. See aga eeldab, et
igaks loobuks millestki. Probleeme ei vldita, kuidnendega ei
tegelda ka sgavuti. Koosts ptakse leida lahendusi, mis vastaksid
vimalikult palju nii enda kui kateise osapoole huvidele. Ollakse
orienteeritud probleemi (phiksimuse) lahendamiseleeesmrgiga
saavutada mlemale osapoolele parim vimalik lahendus. Edukaks
lahendusekson tarvilik, et kik osapooled oleksid valmis
maksimaalseks koostks. 37. Va b a t a h t l i k u v a s t u v t m i
s e A B C 37Konfliktide lahendamise sammud Konflikti tunnistamine,
sellest rkimine n- avalikuks toomine, arusaamine endarahuldamata
vajadustest ja eesmrkidest Partneriga kohtumine sobival ajal, kohas
ja viisil Probleemi ja vajaduste kirjeldamine, kasutades
sina-snumite asemel mina-snumeid (matunnen end halvasti, sest...;
mind hirib) Partneri rakuulamine niisama thelepanelikult, nagu
tahad, et sind kuulataks hise eesmrgi vljaselgitamine, erinevate
lahenduste pakkumine, kokkuleppele judmineKonfliktsituatsiooni
lahendamist vib raskendada: Peegelpildi efekt mlemad osapooled
tunnevad, et nad on stud ohvrid, kes esindavadtde ja iglust. Pind
teise silmas iga osapool mrkab ja mistab hukka vaid teise osapoole
ebaausadja alatud vtted samas tajumata, et toimib ise tpselt
samamoodi. Topeltstandard kui osapooled mistavad, et kituvad
htemoodi, siis enda kitumiseleleitakse alati phjendus ja igustus,
kuid teise osapoole samasugune kitumine mistetaksehukka.Kasutatud
allikad ja soovituslik kirjandus: Kirss, T., Tomp, H. 2012.
Konfliktijuhtimine.
http://www.lvrkk.ee/kristiina/Helen_Tomp/konfliktijuhtimine/index.html
Palts, K. Konfliktist ja selle lahendamise viisidest.
http://tnk.tartu.ee/0konfliktist.html Randmann, L. Suhtlemise
kompetentsus ja konfliktide lahendamine.Suhtlemispshholoogia loeng.
http://goo.gl/NqPp83 Thomas, K. W. Making Conflict Management a
Strategic Advantage.
https://www.cpp.com/Pdfs/conflict_whitepaper.pdfKonfliktidesse
suhtumine ja nendega tegelemine on alati individuaalselt erinev,
samas on see kavga erinev kultuuriti. On kultuurid, kus
vrtustatakse konflikti konfronteerimist, sellest otse jaisiklikult
rkimist ning ka teisi, kus kommunikatsioon ei ole
otsesnaline/suunaline ja konfliktistvi ka sellega seotud
emotsioonidest otse rkimist vib tlgendada rnnakuna.Soovitatav
kirjandus kultuuridevaheliste erinevuste kohta: Kultuuridevahelise
ppimise koolituse abimaterjal. http://goo.gl/KPM1Jq Markson, A.
2011. Kultuuridimensioonid mravad kitumise hiskonnas ja
koolis.http://www.teretere.eu/kultuuridimensioonid-maaravad-kaitumise-uhiskonnas-ja-koolis/
Geert Hofstede koduleht
(http://geert-hofstede.com/national-culture.html), kus onvimalik
teha erinevate kultuuride vrdlusi Lewis, R. D. 2003.
Kultuuridevahelised erinevused: kuidas edukalt
letadakultuuribarjri. Tallinn: TEAKIRJANDUSKIRJANDUS 38. Va b a t a
h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 38Teema, mis seostub
otseselt konfliktide lahendamisega ning on rmiselt kultuuritundlik,
onkommunikatsioon. Mned npunited kommunikatsiooni
teemal.Kommunikatsioon on info andmine ja saamine.Seda, mille kohta
infot edastame,nimetatakse objektiks, mis kodeeritakseteateks kas
snade, mittesnalisesuhtlemise vahendite, piltide, vms abil.Mida ja
kuidas kodeerimisel kasutatakse, sltubkommunikaatorist (infoandja),
varasematestkogemustest, suhtlemisoskusest, partneritajumisest
jne.Retsipient (info vastuvtja) saab teate,dekodeerib selle
(kasutades oma oskusi,kogemusi suhtlemisest ja maailmast) ningpeaks
judma selgusele, millest info on.Tavaliselt ei ole see tpselt sama
nagukommunikaatoril, kuna inimesed ja nende tajuon
erinevad.Kommunikatsiooniprotsessi tulemuslikkuse tagab selles
osalevate inimeste suhtlemisoskus,kusjuures thtsad on mlema
osapoole oskused. Berlo kommunikatsioonimudelist lhtuvalton
olulised selliste oskuste nagu knelemine, kirjutamine, kuulamine,
lugemine, aga kaarutlusoskuse tase, sest meie keelekasutuse oskus
mjutab paljuski seda, millest mtleme jakuidas mtleme. Mida
piiratumad on meie keelelised ressursid (snavara ja mistete hulk),
sedavaesemad on meie kogemused maailmast ja seda vhem oleme ka
vimelised neid kogemusivljendama. Teised olulised
kommunikatsioonioskused on seotud sotsiaal-kultuurilisekonteksti
tundmisega ja sellest lhtumisega suhtluses. Snavara ja misted
omandab inimeneoma sotsiaal-kultuurilises keskkonnas, mis thendab,
et inimesed erinevatest kultuuridestkasutavad erinevaid
suhtlemisvahendeid. Kultuur mjutab ka kommunikatsiooni
eesmrke,suhtluskanalite ja snade valikut ning neile omistatavat
thendust.Nnda mjutavad kultuurierinevused ja puudulik keeleoskus
otseselt ka vabatahtlikukommunikatsioonioskusi uues keskkonnas.
Arvestades veel sellega, et suur osakommunikatsioonist toimub
mitteverbaalsel teel (mnede uuringute andmetel phineb lepoole
kommunikatsioonist kehakeelel ja vaid 7% eldud snadel), ning
kultuuriti erineb niikehakeel, kontaktsuse aste kui ka
kommunikatsioonikontekst (vt krge vi madala kontekstigakultuurid),
vib kultuuri mju meie suhtluse edukusele veelgi suureneda. 39. Va b
a t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 39Pea meeles, et
kommunikatsioon on individuaalne nnda nagu oleme
isiksustenaerinevad, neme maailma erinevalt. Lihtne viis
kommunikatsiooniparandamiseks on proovida aru saada teise poole
lhtekohast jamaailmavaatest. See aitab mugandada enda suhtluse
viise. teiste muutmiseks muuda ennast kige efektiivsem viis
kontrollidakommunikatsiooni dnaamikat on muuta enda kitumist. ei
ole ht iget viisi suhtlemiseks. Teliselt siiras suhtlus leiab
asetsiis, kui oleme ausad enda suhtes ja seda ka
enesevljenduses.Selle asemel, et otsida kommunikatsiooniprotsessis
asju, mis eitoimi, viks keskenduda nendele aspektidele, milles oled
tugev,mis teevad sind isikupraseks ja mis aitavad sinul teistega
ladusaltsuhelda.Kasutatud allikad ja soovituslik kirjandus:
Randmann, L. Suhtlemise kompetentsus ja konfliktide
lahendamine.Suhtlemispshholoogia loeng. http://goo.gl/cFjxtK
Kommunikatsiooni mudelid
http://kommunikatsioonimudelid.wikispaces.com/ Pree, S.
(2001/2006). Suhtlemispshholoogia. Sotsiaalpshholoogia 1.
http://goo.gl/NNDW2g Kultuuridevahelise ppimise koolituse
abimaterjal. http://goo.gl/oYj2IY Edward T. Hall
kultuuridimensioonide (sh kommunikatsiooni konteksti) kohta
http://changingminds.org/explanations/culture/hall_culture.htm
Kommunikatsiooniteemalised e-ppe materjalid
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/725/Kommunikatsioon.pdfKontrollksimused
Kuidas eelistad sina konflikte lahendada?Milline oled suhtlejana?
Millist tpi on teised vabatahtlikuga koosttavad kolleegid? Mida
thendab seekoosts? Millised on potentsiaalsed raskuskohadlhtuvalt
kultuurierinevustest?KONTROLLKSIMUSEDKIRJANDUSPEA MEELES 40. Va b a
t a h t l i k u v a s t u v t m i s e A B C 40V A B A T A H T L I K
U L EP A K U T A V T O E T U S S S T E E MKKK ehk mni nide
ksimustest, mida on esitanud teisedvastuvtvad organisatsioonid
Milline peab olema kvaliteetne vabatahtlike toetus/tugi? Millist
koolitustvajab vabatahtlik? Miks vabatahtlik ei panusta piisavalt?
Kuidas kituda, kui vabatahtlik ei olemotiveeritud tegema oma td?
Kui organisatsiooni t sisu on muutuvja paindlikkust nudev, kuidas
toime tulla selliste vabatahtlikega, kes onharjunud ainult
konkreetset lesannet ja konkreetsel peval tegema ningkeda on raske
kaasata ise mtlema ja igale pevale loovalt lhenema? Vabatahtliku
teenistuse jooksul peaks koos vabatahtlikuga maha istumaning
arutama arengut, probleeme mida viks see vestlus endastpsemalt
sisaldada? Kui aktiivselt peaks tema vaba aja
sisustamisegategelema? Kuidas saaks vabatahtlikku pshholoogiliselt
toetada?Vastavalt EVT hartale
(http://euroopa.noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/organisatisoonile/)
peab vastuvttev organisatsioon pakkuma vabatahtlikule sobivat ja
piisavatisiklikku, keelelist ja talast toetust.Vabatahtliku talane
juhendamineVabatahtlikul peab olema tkeskkonnas juhendaja ehk
tuutor (superviisor), kes toetabvabatahtliku talast ppimist
tlesannetega harjumist, uute tvtete omandamist,enda t
eesmrgistamist, tulemuste hindamist jne. ldjuhul on tegemist
inimesega, kellegavabatahtlik iga pev ja otseselt koos ttab, kuna
kolleeg saab anda vahetut tagasisidet, suunatasituatsioone
analsima, selgitada seoseid ja tausta.KKK 41. Va b a t a h t l i k
u v a s t u v t m i s e A B C 41ldjuhul osalevad EVT programmis
noored, kes soovivad anda endast parima ja ollaorganisatsioonile
hea vabatahtlik. Hoolimata sellest, kui palju me enda meelest
selgitame, vibikka juhtuda, et teine pool ei tee seda, mida
oodatakse vi milles on kokku lepitud. Selliseljuhul tasub enda kest
ksida, kas phjuseks vib olla mni alljrgnevatest
olukordadest.Vabatahtlik ei tea, mida temalt oodatakse. Kas olete
teineteisele seatud ootused selgelt lbi rkinud? Kas eeldate, et ta
teab neid,sest olete neid kirjeldanud projekti tutvustuses, vi on
need teie valdkonnas ttamiseliseenesest mistetavad? Kas annate
vabatahtlikule tagasisidet tema tegevuse kohta nii siis,kui olete
tlesannete titmisega rahul, kui ka siis, kui selles on arenguruumi?
Kui me eitea, et teeme midagi valesti, ei oska me enda kitumist vi
tegevust ka muuta.Vabatahtlik ei tea, miks ta peaks seda tegema.
Tihti ei taju vabatahtlikud enda konkreetse tlesande olulisust vi
seotust suuremapildiga vi seda, mis juhtub, kui teatud tegevused
jvad tagaplaanile vi tehakse neid teisiti,kui kokku lepitud.
Selgitage erinevate lesannete prioriteetsust ja loogilist
jrjekorda(millised tegevused on sltuvuses teistest).Vabatahtlik ei
tea, kuidas seda teha. Teile lihtsana tunduvad ja mdaminnes
tehtavad lesanded vivad vabatahtlikule ollauued ja arusaamatud ning
tekitada seega ebakindlust. tlemine ei ole petamine.
Koolitagevabatahtlikku, toetage nii tema teadmiste kui ka oskuste
omandamist ning seda praktikakaudu. Praktikas tuleb ka kontrollida,
kas petatu on omandatud.Vabatahtlik arvab, et tema lhenemine on
parem. Ootame vabatahtlikult initsiatiivi ja iseseisvust. Vimalik,
et noor, tehes asju teisiti, kuitemalt oodatakse, ei eira juhiseid,
vaid lheneb enda meelest lesandele innovaatiliselt japarimal
vimalikul viisil. Olge selged piirides milles on paindlikkust ja
milles mitte. Samashinnake kriitiliselt ka senist praktikat, vahest
on vabatahtliku valitud lhenemine samutisobilik, rikastades
organisatsiooni igapevategevust, mis ongi ldjuhul EVT projekti
kseesmrke.Vabatahtliku tegevusele ei jrgne otsest ega kaudset
positiivset tulemust. Inimesed kipuvad parema meelega tegema
selliseid tid, mille eest neid premeeritakse.Pr