UT detsember 2015 nr 11

DETSEMBER 2015 NR 11 (2444)

SELGUSID AASTA PARIMAD PPEJUD TARTU LIKOOLIS

TUDENGID SAAVAD UUEL AASTAN ENAM KUI SADA ESINDAJAT

MARI KALKUN LEIAB TUGEVUSE OMA JUURTEST

KES ON EESTI MTTELOOS OMA, KES VRAS?

Universitas Tartuensis on Tartu likooli ajakiri. Ilmub kord kuus. Tiraa

3800. Tellimisindeks Eesti Postis 00892 Aadress: likooli 18-102, Tartu

50090; telefon: 737 5686, 5802 8827; e-post: [email protected]; koduleht:

www.ajakiri.ut.ee.

Vastutav vljaandja Illari Ln; peatoimetaja Merilyn Merisalu; toimetaja Merilyn Sde, teabetoimetajad Kady

Sstar ja Gea Kpa; keeletoimetaja Mari Mets; fotograaf Andres Tennus; kljendaja Mark andali; trkk Ecoprint.

Kik Universitas Tartuensises avaldatud artiklid jm tekstid ning fotod ja illustratsioonid on autoriigusega kaitstud teosed.

Toimetus lubab neid kasutada vaid koos viitega autorile ja Universitas Tartuensisele. Toimetusel on igus kaastid nende

selguse huvides toimetada ja lhendada. UT kolleegium: Maaja Vadi (esinaine), Sulev Kks, Ivo Volt, Mart Noorma, Villu

Prt, Indrek Treufeldt, Katrin Pajuste-Kuul, Egert Puhm.

Pime viha vra vastuV givald on minu jaoks alati arusaamatu olnud. Lapsena ei mistnud ma kunagi, miks on maailmas sjad, miks peaks keegi teisele liiga tege-ma. Tiskasvanuna tean, et vahel on vaja ennast kaitsta ja vahel ei j lihtsalt muud le. Siiani ei mista ma aga, mis toimub nende peas, kes kallaletungi alustavad.

Heidame korraks pilgu miljon aastat tagasi. On vanem kiviaeg ja ks homo erectuse isend on juba ndal aega nljas olnud. Ta kohtab toiduotsingul vrast liigikaaslast, kelle lal on tapetud jnes. Vras on temast viksem ja ilmselt sama kaua smata olnud. Homo erectus otsustab, et temal on tugevamana lihale suurem igus, ja vtab vgivalda kasutades viksemalt jnese ra.

Mida mtled sina sellisele stsenaariumile mel-des? Kelle poolt oled? Kas nljas olek ja liigikaaslase mittetundmine igustavad selle homo erectuse tegu? Muidugi, vime ka ju elda, et aeg oli lihtsalt selline.

Vaatame nd meile tuttavamat maailma. On 2015. aasta sgis Tartus. Nigeeriast prit vlis tudeng knnib kesklinnas raamatukogu poole. Jrsku lendab tema suunas killustiku- ja simurahe. Oletame, et valingu suunaja on umbes sama vana ja sarnase ke-haehitusega noormees. Mis siin vgivalla phjustas?

Mina nen siin ainsa phjusena pimedat viha vra vastu. Ja kuigi ma saan aru, mis see on, ei

mista ma ometi, miks. Jah, Euroopas on pagulaskriis, mis ka Eestis paljusid rritab. Mned otsivad rritusele leevendust vgi valda kasutades, hooma-mata, kas selleks ka phjust on. Millist eesmrki teenib viha vljaelamine kellegi peal, kellest sa midagi ei tea?

Vrana tunduv inimene vib olla kskik kes. Arst, turist, vlistudeng. Keegi, kes on Eestis kellegi elu pstmas, meie riiki imetlemas, spradel klas vi ppimas. Ja kui tegu on pagu-lasega, kes pgeneb kodumaa vallutanud vgivalla eest, siis mis igus on talle nidata, et ka siin on ebaiglust ja pimedat viha?

Kas see teeb kellegi elu mingilgi moel paremaks?Melgem nd enda lhedaste peale. Kas sina

tunned kedagi, kes 1940. aastatel Eestist vlismaale pgenes? Kas tunned kedagi, kes on linud parema palga lootuses Soome elama? Kas tead kedagi, kes on linud ppima mnda vlisriigi likooli?

Mis tunne oleks, kui keegi seal mujal sinu sbra vi sugulase suunas kive vi simu saadaks? Kelle poolt sa oleksid, ja miks? Kas see erineb kuidagi sel-lest, kuidas suhtud vlismaalastesse oma kodumaal?

Muide, 92,5% oktoobris korraldatud T riigi-teadlaste ja Memokraadi uuringus osalejatest arvas, et Eesti peaks olema avatud vlismaalastele, kes tule-vad siia ppimise eesmrgil. Kui avatud oled sina?

MERILYN MERISALUUT peatoimetaja

FO

TO: L

AU

RI K

ULP

SO

O

DETSEMBER 2015 NR 112 TOIMETAJA

9 KOLUMN Mis aitab sotsiaalse ebakindluse ja nrvilisuse vastu?

11 KOLUMN Mtteid rahvusluse mtteloost.12 PERSOON Aasta ppeju snul on hea petamise phimtted samad, sltumata sellest, keda petad.

16 AKTUAALNE likooli teadlased viksid teadusraha taotlemisel olla veel sdikamad.

20 AKTUAALNE T muuseumi aastakonverents keskendub omadele ja vrastele Eesti mtteloos.

24 INTERVJUU Haridusasjatundja James Groccia rhutab petamise olulisust.

28 TUDENGID Mis muutub lipilasesinduse ts ja kuidas teha tudengite hl kuuldavamaks?

32 ETTEVTLUS Rakendusliku antropoloogia keskus aitab probleeme paremini mista.

35 TEADUS Taimesignaalide uurimisrhm andis kolmele geenile olulised thendused.

38 VILISTLANE Primusmuusik Mari Kalkun kinnitab, et tugevus peitub oma juurte tundmises.

41 REISIKIRI Mtteid Gruusia elust, sjavaimust, klalislahkusest ja vikestest imedest.

44 ESSEE Rao Prnpuu kirjutab tehnoloogiaga seotud eetilistest dilemmadest.

46 AJALUGU METOBS peab 150. aastapeva.

49 jrelhe, kaitsmised, stipendiumid, teated, tunnustused, nnitlused, vaba aeg

28

16

35

38

41Trkitud taastoodetud paberile looduslike trkivrvidega. Ecoprint

Jrgmine Universitas Tartuensis ilmub 4. jaanuaril 2016.

3DETSEMBER 2015 NR 11 SISUKORD

Vega fondi stipendiaat arendab vererhu mtmist 3D-piltide abilSel sgisel jagas Tartu likooli ja SEB Vega fond teadusmahu-kate ideede arendamiseks neljale trhmale 20 100 eurot.

Vega fondi konkursi lppvoo-rus osales kmme ideed, millest valiti rahastamiseks vlja neli ki-ge suurema rilise vimekusega projekti, keda tunnustati 18. no-vembril. Vega fondi rii esimehe, Tartu likooli arendusprorektori Erik Puura snul olid vljavalitud projektid kik eri arengujrgus.

Kes alles alustab tegevust ja kes vajab toote lplikuks arendamiseks vahendeid. Vega fondi lesanne on anda iges kohas tuge ning loota, et antud toetuse eest saab maksimaalse tulemuse, tles Puura.

Fondi neljanda vooru suurima toetuse, 8500 eurot, sai tstus- ja kosmosetehnoloogiaettevtete-

le suunatud projekt CrystalSpace, mille meeskond arendab eriots-tarbelisi kaameraid, mida saab kasutatada satelliitidel vi muudes rmuslikes oludes, niteks vaaku-mis. Kaamera disain phineb Eesti esimesel tudengisatelliidil EST-Cube-1 kasutatud lahendusel.

4000 euroga toetati meeskon-da 3D Filament. Trhm arendab kige vastupidavamat ning tugeva-mat polmeermaterjali 3D-printe-rites kasutamiseks. Konkurentidest eristab toodet niteks madalam hind ja kaal, sest 3D-printimiseks kulub vhem materjali.

4000 eurot sai ka meeskond Bloodflow, kelle arendatav sensor pakub lihtsat ja automaatset lemise ja alumise vererhu mtmise ssteemi reaalajas. Meetod phineb veresoonte 3D-kujutamisel.

Kuigi Bloodflow on oma ideega alles algusjrgus, olid nad osalejatest kige paremini hinna-nud oma turu ja ri suurust. rii loodab, et fondi toetus annab nei-le vajaliku tuke, et arengusuutlik projekt kima lkata.

3600 euroga toetati projekti OpenID, mille eesmrk on muuta inimeste sisenemine hoonesse automaatseks, turvaliseks ja mu-gavaks. Selleks tuleb meeskonnal arendada vlja turvassteem, mis vabastab vtmete ja uksekaartide kasutamisest.

Vega fond on SEB panga ja Tartu likooli ideelabori loodud esimene teadmismahukatele ideedele meldud rahastusfond. Toetusfondi kaudu rahastab SEB pank uudsete lahenduste igape-vasesse kasutusse toomist kolme aasta jooksul 150 000 euroga.

27. novembril kell 15 esitleti Philosophicumis sarja Eesti keele varamu esimest raamatut, T eesti keele vanem-teaduri Reet Kasiku teost Sna-moodustus. Sarja esimene kide kirjeldab snavara struktuuri ja rikastuse vimalusi. T kirjastuse uus raamatusari koosneb ka-heksast kitest, mis avavad eesti keele eri tahke, vtavad kokku eesti keele lbiuurituse praeguse seisu ja teevad esimest korda htse vljaandena kttesaadavaks kogu peamise teabe eesti keele ehituse ja kasutuse kohta. Tegu on esimese ja suurima monograafia-te sarjaga eesti keele kohta. FOTO

: MA

RK

A

ND

ALI

DETSEMBER 2015 NR 114 UUDISED

Eesti teadlased aitavad UkrainatTartu likooli teadlased pa-nustavad vlisministeeriumi arengukoost partnerina Ukrai-na teadusasutuste ja ettevtluse koost edendamisesse.

Enne 1991. aastat kuulus Ukraina teadmusmahuka majan-duse ja mrkimisvrselt suure teaduspotentsiaaliga maade hulka. Viimase 23 aasta jooksul on seo-ses majandusmudeli muutumisega thelepanu krgtehnoloogiliselt ettevtluselt liikunud aga tagasi toormaterjali ja kaevandamise peale, samuti on oluliselt lange-nud riigi teadus- ja tehnikatase.

Ukraina rahvusliku teaduste akadeemia intellektuaalomandi ja tehnoloogiasiirde keskuse juhataja Yuriy Kapitsa snul on peamine phjus muutuse taga riigiomandi mberjagamine ja poliitikute huvi-puudus ettevtluse vastu.

Vaatamata sellele, et Ukraina lemraada on viimase kaheksa aasta jooksul mitmeid kordi teadus-, tehnoloogia- ja innovat-sioonipoliitika ksimusi arutanud ning soovitanud olukorda muuta, ei ole seni midagi suurt tehtud, tles Kapitsa.

Peamised probleemid Ukrai-na ettevtluses on riigi rahalise toetuse puudumine teadmussiir-de puhul, soosiva maksussteemi puudumine, vhearenenud taristu ning avaliku ja erasektori koost jaoks akadeemiliste asutustega iguslike tavade puudumine. Niteks on alates 2006. aastast keelatud teadusasutustel ja era-sektoril koos idufirmasid luua.

Hoolimata ldistest ebasood-satest majandus- ja poliitikatingi-mustest pavad Ukraina juhtivad teadusasutused (Ukrainas on veel

tnagi Teaduste Akadeemia uuri-misinstituutidele tuginev teadus-ssteem) siiski teatud uurimisvald-kondade taset hoida ning teaduse arengut ka tstuses ra kasutada.

Ukraina majandusraskuste tttu on majandusliku arengu edendamisel ks prioriteete innovatiivne arendus ja uuendus-like tehnoloogiate rakendamine. Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide toetus ning kogemuste jagamine on meile vga oluline, et arendada Ukrainas vlja ndis-aegne teadmussiirde ssteem, mis toetaks majanduse arengut, kinnitas Kapitsa.

Tartu likooli teadlaste pro-jekti eesmrk on luua eeldused Ukraina teadmussiirde ssteemi tiustamiseks. See keskendub Uk-raina teadusasutuste-ettevtluse teadmussiirde institutsionaalsele ja regulatiivsele tahule rhuase-tusega intellektuaalsel omandil ning praktiliste teadmussiirde korraldamise rakendusoskuste ja vimekuste suurendamisel.

Koostprojekti juht, T igusteaduskonna intellektuaalse omandi dotsent Aleksei Kelli tles, et Eesti on lbinud teadmussiirde arenguks vajalikud poliitilised, majanduslikud, hiskondlikud ja iguslikud protsessid, sama ootab ees ka Ukrainat.

Kindlasti ei saa elda, et Eesti ssteem on tiesti valmis ning ainumeldav. Samas teame, mis vib ttada ja mis kindlasti ei tta. Teadmussiirde ssteem on osa innovatsioonissteemist. Selles projektis keskendume eelkige intellektuaalse omandi rollile tead-mussiirde kontekstis, rkis Kelli.

Projekti titja, majandusteadus-

konna vanemteadur Kadri Uk-rainski tiendas, et kuna Eesti on ka erinevate iguslike regulatsioo-nide justamisel vrreldes Lti ja Leeduga olnud mrkimisvrselt edukam, oskame ka ilmselt siin paremini meie kogemusi selgitada.

Aleksei Kelli snul kaardistab al-gul Ukraina partner eestlaste jaoks olulised andmed Ukraina kohta ja korraldab ka mned empiirilised uuringud. Projekti eesmrk on liita mlema poole pdevus ja snas-tada soovitused teadusasutustele ning Ukraina riigile.

Aprillis plaanitakse soovituste asjakohasust arutada Ukrainas toimuval pdevusseminaril. Enne seda edastatakse soovitused erinevatele ametiasutustele, tea-dusasutustele, poliitikakujundaja-tele jt seisukohavtuks. Tagasisidet arvestades pannakse kirja lplikud ettepanekud Ukraina teadmussiir-de parandamiseks.

Projekt mjutab Ukraina tea-dusasutusi ja institutsioone, mille lesanne on toetada teadus-asutuste ja ettevtluse koostd Ukrainas; riigiasutusi, mis ttavad teadmussiirde ja intellektuaalse omandi valdkonnas; ja hiskonda laiemalt, sest teadmistephise majanduse areng viib majandusst-ruktuuri muutmisele ja elatustase-me tusuni.

5DETSEMBER 2015 NR 11 UUDISED

Euroopa Liidu loodusteaduste olmpiaadi (EUSO) president ja idee autor Michael Cotter kinnitas oma Tartu-visiidil Eesti valmisolekut ja pdevust korral-dada ht suurimat Euroopa Liidu liikmesriikide loodusteaduste vistlust koolinoortele.

Jrgmise aasta maikuus sidab Tartusse enam kui sada kuni 16-aastast Euroopa koolinoort. Kolmeliikmelistes vistkondades tuleb neil kahel peval lahenda-da nelja tunniga mahukas katse. lesande edukaks sooritamiseks peavad pilased korraga raken-dama teadmisi nii bioloogiast, keemiast kui ka fsikast.

Novembri keskel Tartut klas-tanud laiaphjalise loodusteaduste olmpiaadi ellukutsuja Michael Cotter on veendunud, et nende kolme kooliaine limitult peta-mine aitab mista valdkondade-vahelisi seoseid ning nha looduses ja hiskonnas toimuvat laiemalt.

Fsikal on millegiprast halb kuulsus. Levinud on arvamus, et see on eelkige poiste eriala ja fsikast on vga keeruline aru saada. Seni kuni meile fsikat selli-sena nidatakse, ei hakka tdrukud selle vastu rohkem huvi tundma, rkis Cotter ERR Novaatorile.

Cotter usub, et kuigi teadus vajab ka fsika, keemia ja bio-loogia erialaspetsialiste, ei tohiks erialastumine toimuda liiga vara. See aitaks pilaste huvi leval hoida ning ka tdrukutele nidata, et fsika ja keemia on tegelikult pnevad ja jukohased ained.

Niteks soovitab iirlane

konkreetsete kooliainete nagu fsika, keemia ja bioloogia ase-mel anda noortele olulisi tead-misi edasi teemade kaupa. Kui petatavaks teemaks on niteks vesi, ei taju tdrukud, et tegele-vad parasjagu fsikaga, ja poisid ei vrista seejuures bioloogia ppimist, viitas Cotter.

Kujunenud stigmadest vaba-nemiseks soovitabki Cotter, et koolid viksid neid ppeained petada limitult vhemalt kuni 1516-aastastele pilastele. Phikooli lpetajatel viks olla vimalus valida, kas teha hel ppeainel phinev eksam vi limitud reaal- ja loodusteaduste eksam, lausus Cotter Tamme gmnaasiumis Euroopa loodus-

teaduste olmpiaadi korraldajate ja vabatahtlikega kohtudes.

Ka mitmed noored, kes on Ees-tit esindanud varasematel Euroo-pa Liidu loodusteaduste olmpiaa-didel, on praegu T lipilastena kaasatud Eesti ja rahvusvaheliste loodusteaduste olmpiaadide lesannete koostamisse.

Haridus- ja teadusministeeriu-mi asekantsler Mart Laidmetsa snul on Eestile suur au korralda-da Euroopa Liidu loodusteaduste olmpiaadi ja sellega kaasneb pal-ju positiivset, mida nii koolinoored, petajad kui ka hiskond laiemalt viksid mrgata ning toetada.

See on Eesti vimalus tutvus-tada ja nidata enda pdevusi lbi loodusteadusliku hariduse prisma.

Eesti sai iguse korraldada Euroopa suurimat loodusteaduste vistlust

MICHAEL COTTER KLASTAS TARTUS KA TAMME GMNAASIUMIT, KUS TA KIS KEEMIATUNNIS NOORTE TEADUSHUVILISTEGA IOONE MRAMAS.


Eesti sai iguse korraldada Euroopa suurimat loodusteaduste vistlust

FO

TO: A

ND

RE

S T

EN

NU

S

Riiklikul teaduse populari-seerimise konkursil said tunnustuse ERR-i ja Tartu likooli teadusuudiste portaal ERR Novaator, sotsiaalpoliitika ppetooli projekt Euroopa sotsiaaluuring Eestis ja pro-fessor Alvo Aabloo Garage48 Harware & Arts rituste sarja korraldamise eest.

Kategoorias Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil sai peapreemia jaanuarikuus alustanud Tartu likooli ja ERR-i hine teadus-uudiste portaal ERR Novaator. Portaali tsteti esile teadustee-made ja teadlaste saavutuste laiaphjalise ning meisterliku ksitlemise ja avalikkusele tut-vustamise eest.

Teadusprorektor Marco Kirm ti ERR Novaatori tugevusena vlja sisuloome krge taseme, mille tagab ainulaadne likooli kommunikatsiooniasjatundjate ja avaigusliku meediaorganisat-siooni ajakirjanike koostd.

Materjali asjatundlik ksitlemine on loonud Tartu ja teiste likoolide teadlaskonnas kanali ja selle ttulemuste vastu usaldust ning isegi teatava konkurentsi oma teemade vljapakkumisel ja kajastamisel, tles Kirm.

Teadusprorektor lisas, et kanali tugevus seisneb vime-kuses ksitleda teadusteemasid laias vaatenurgas ja vahendada

eesti teadlaste saavutusi nende organisatsioonilisest kuuluvusest sltumata.

ERR Novaator valiti tnavu septembris ka 200 kandidaadi hulgast Euroopa 12 parema arendusprojekti hulka.

Kategoorias Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel sai peapreemia Tartu likooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteaduri Mare Ainsaa-re juhitav projekt Euroopa sotsiaaluuring Eestis tulemuste lbimeldud ja laiaulatusliku levitamise eest.

Kategoorias Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel sai teise preemia ritustesari Garage48 Hardware & Arts, mis on julgustanud koostd ning uute tehnoloogiate rakendamist seni vhekasutatud aladel ja siht-rhmade seas. rituse erilisus on see, et uute leiutiste kallal ttavad koos vga erineva tausta ning kogemustepagasiga osalejad: elektroonika-, mehha-troonika- ja tarkvarainsenerid, tootedisainerid, kunstnikud, nii praktikud kui ka tudengid.

Peapreemia suurus on 2200 eurot ja II preemia suurus 800 eurot. Auhinna saanutel on edaspidi igus kasutada mrki Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija. Kik auhinna-tud on kirjas Eesti teadusagen-tuuri kodulehel www.etag.ee.

likool sai teaduse populariseerimise konkursil tunnustada

Tnu uutele kontaktidele saavad olmpiaadil osalevad juhendajad vahetada loodusteaduste peta-mise kogemusi ja ppematerjale ning jagada parimaid praktikaid, mis toetaksid loodusteaduste li-mitud petamise judmist uuele tasemele, lisas Laidmets.

14. Euroopa Liidu loodustea-duste olmpiaad toimub Tartus ja Tallinnas jrgmise aasta 7.14. mail. Olmpiaadile oodatakse kikide Euroopa Liidu liikmes-riikide esindusi. Loodusteaduste olmpiaadi lesanded saavad olema pnevad ja elulised.

Eestis toimuva olmpiaadi peakorraldaja on Tartu likool ning seda rahastab haridus- ja teadusministeerium.

7DETSEMBER 2015 NR 11 UUDISED

Ka sel aastal tegid majandus-teaduskonna 3. aasta bakalau-reusetudengid kodut raames heategevuslikke projekte, kus tnavu rmustati eri tegevuste-ga Elva perekodu noori.

Personalijuhtimise ja organisat-sioonikitumise aines moodustati heksa rhma, mille lesanded olid erinevad. Kolm rhma said lesandeks melda vlja ja valmis-tada ette meelelahutuslik tegevus. Kolm teist rhma mtlesid vlja mingisuguse tegevuse vi mngu, mida koos lastega teha, ja kaks rhma otsisid erinevaid vahendeid, millest said lapsed meisterdada asju, mida hiljem jululaadal ma. Viimane grupp korraldas Elva perekodu ttajatele koolituse.

Agnes Kask, Maarja Martinson, Mihkel Pari, Pavel Permenov ja Karl-Kristjan Vaab tegelesid ko-dut kigus nelja 1213-aastase

poisiga. Kuna kuuldavasti ei ki nad vga tihti Tartus, otsustasime korraldada neile Toomemel n- aaretejahi, rkis Karl-Kristjan Vaab.

Jaht seines selles, et poisid pidid leidma Toomemel les erinevaid kohti, abiks pildid ja vihjed. Kuna lapsed olid vihje-te osas taibukad ja otsustasid kohti otsides joosta, sai aaretejaht tunni ajaga lbi, jutustas Vaab. Tudengite snul meeldis noortele korraldatud aaretejaht vga.

Sellise kodut tegemi-ne petas tudengitele, kuidas ttada rhmana hise eesmrgi nimel. Ngime, kuidas rhmas tekkisid erinevad rollid ja normid, ning saime analsida ka rh-ma moodustumise etappe, mis oli vga petlik, sest paljudele ksikasjadele polnud me varem melnud, tles Vaab.

lipilaste projektid rmustasid lapsi

FO

TO: K

RIS

TI H

EN

NOValdkonnad

on judmas oma arengu-kavade ja prioriteetide snastamiseni

1. jaanuaril ametisse asuvad valdkondade dekaanid teevad ettevalmistusi deka-naatide loomiseks.

Administratiivt koon-damine dekanaati vimaldab instituutidel ja kolleditel keskenduda oma phi-tegevustele. Valdkonda juhib dekaan, kes mrab ametisse prodekaani(d), neile likooli igusaktidega pandud kohus-tusi aitavad tita dekanaadi ttajad.

Teadusprorektor Marco Kirmi snul tuleb likooli uue phikirja jrgi jrgmiste sammudena vtta valdkonna nukogus vastu valdkonna eelarve, mrata ppe- ning teadus- ja arendust prioriteedid ja vtta vastu valdkonna arengukava.

Lisaks valitakse juhid ja ttajate esindajad instituuti-de nukogudesse ning luuak-se tkorralduslikud ksused (ppetoolid, osakonnad jms). Instituutide ja kolledite nukogudes mratletakse nende arenguprioriteedid.

likooli ttajad ja dokto-randid leiavad rohkem teavet juhtimis- ja struktuurireformi kohta siseveebist: siseveeb.ut.ee/et/meie-ulikool/uus-po-hikiri.

Konverents kohtumisest leloomulikuga

Tartu likoolis toimub 10.12. detsembril konverents, mis keskendub leloomulikele kohtu-mistele vanas phjala kirjanduses ja skandinaavia rahvajuttudes.

Konverentsil arutletakse, milli-ne on leloomulikes kohtumistes n- tene vi pris kogemus. Kuidas mistsid kohtumisi leloo-mulike olenditega vi leloomuli-ke paikade klastamist toonased inimesed ja kogukonnad?

Samuti uuritakse, kuidas kuju-tati leloomulikke olendeid mil mral olid nad fsilised ja mil mral vaimolendid? Kuidas on leloomulikkust ldse Skandi-naavias ja selle lhedastel aladel nagu Balti vi lnemeresoome piirkond mistetud?

Konverentsi eesmrk on nende ksimuste le arutelu tekitada ja tuua vana phjala folkloor hilise-matele ksitlustele lhemale.


Mis aitab sotsiaalse ebakindluse vastu?

ANDRES SOOSAARakadeemiline sekretr

E uroopa ja Eesti selle sees elavad jtku-valt keerulisel ajal, milles ks laiaulatuslik probleem muudkui vahetab teise vlja. Alles oli mureks eurokriis, siis jlle m-nede riikide majandus, nd aga ebastabiilsetest riikidest saabunud pgenike tulv ning kasvav vra-kartus kuni terroritegudeni vlja.

Samas on probleemidest hoo-limata Euroopa edasipdlikkus suur ning ksikisiku vabadust ja kekiku vrtustavad hoiakud tugevad. Tegelikult ei ole ime, et niisuguses rahutus hiskondlikus kliimas vidakse ilma parandama hakata endasse tmbumisega ning vltimise vi vabanemisega sellest, mis seostub inimestele uudse ja harjumatuga vljastpoolt.

Kllap vivad ebaviisakad ja trjuvad, kuid nneks mdukalt rndavad juhtumised vlismaalastega meie kodulinna avalikes kohtades seotud olla mne kohaliku elaniku lemrase sotsiaalse stressiga. Para-doksaalselt tunneme soositud isikuvabaduse ajastul nii Tartu kui ka suuremate linnade tnavatel kasvava hiritusega, kuidas kellegi isikuvabadus lhub julmalt rna rajajoont enda ja teiste isikuvabaduste vahel.

Lbiproovitud viis niisuguseid olukordi n- ravi-da on isikuvabaduste ja demokraatia ulatuse ldisem krpimine. Vastavaid soovitusi kuuleb jrjest enam. Paraku pakub ajalugu arvukalt niteid sedalaadi soo-vituste halbadest tagajrgedest kaugemas tulevikus. Millist joont peaksid kujunenud olukorras hoidma likoolid ehk vaimsed vabariigid?

likoolid ja neis toimuv on tna pevase elukorralduse thtsad tugisambad. Akadeemiliste koda-nike kitumisel on vahetu mju sotsiaalsele lhimbrusele ning nende vaimse tegevuse saadused osalevad leilmses teadmiste saamise, levitamise ja kasutamise ssteemis. Teadmistel ja vrtus-tel phinev koost ja limumine eri sotsiaalsete organisatsioonide tasemel on viimastel aastakm-netel nidanud vga veenvalt oma vimekust, muutes tegelikkuseks varasemalt pigem ulmekirjanduse valdkonda kuuluvad teemad, seda

paraku nii hvede kui ka ohtude mtmes.Aegade jooksul on likoolides teadmist ja inim-

kitumist erinevatel viisidel seotud, kuid tnapeval iseloomustab seda kasvav avatus ning piiride kaota-mine teadustega tegelejate vahel. Selles vaimus on Tartu likooli tegevust lhiaastatel ette ninud meie arengukava, mille phivrtuste hulka kuuluvad avatus, koost ja inimkesksus.

Thtis on, et arengukava phivrtused ei teeks oma td ksteisest eraldatuna, vaid just heskoos ja vastastikku tasakaalustatud viisil. Samuti on olu-line silmas pidada, et kuigi need vrtused lhtuvad likoolist ja on iseranis mjukad vga erinevate kol-legiaalsete suhete kujundajad likooli sees, peaksid need tooni andma ka likooli suhestumisel mbrit-seva maailmaga. Peame oma eeskujuga pingutama selle nimel, et likool ja linn mistaksid teineteist oma pdlustes sama hsti, kui seda suudavad partner likoolid hoopis erinevatest maadest.

PEAME OMA EESKUJUGA PINGUTAMA SELLE NIMEL, ET LIKOOL JA LINN MISTAKSID TEINETEIST OMA PDLUSTES SAMA HSTI, KUI SEDA SUUDAVAD PARTNERLIKOOLID HOOPIS ERINEVATEST MAADEST.

FO

TO: M

AR

GU

S A

NS

U /

PO

ST

IME

ES

/ S

CA

NP

IX

9DETSEMBER 2015 NR 11 KOLUMN

HEINRICH

STAHLI

Klli Habicht, Pil

le Penjam, Klli Pr

illop

ISBN 978-9949-

32-974-8

www.tyk.ee

Kas teat e, mida t

hendavad snad

meevikene, saajeld

ama, keelekoer v

i lendva-

mees? Vi kumb s

idesna oli 17. sa

jandi esimese po

ole kirjakeeles sa

gedasem,

kas ja vi ning? S

ellest snastikust

saate teada seda

ning palju muud

pnevat ja

minevikku varjat

ut. Snastik on m

eldud kasutamis

eks kigile keele-

ja kultuuri-

huvilistele, keda k

idab eesti kirjak

eele kujunemislug

u ja snade eluk

ik.

Heinrich Stahli

tekstide snastik

vimaldab ph

jalikku sissevaad

et 17. sajandi

esimese poole eest

i kirjakeelde. Hein

rich Stahli (u 1600

1657) peetakse

phjaeesti

kirjakeele alusepa

nijaks, tema kujun

datud on saksam

juline eesti keele

kirjutamise

tava. Siinne snas

tik sisaldab Stahli

kahe mjuka pea

teose, Ksi- ja ko

duraamat

(16321638) ja

Ilmikute peegel

(16411649), ees

tikeelset snavar

a. Snastikus

on 2820 mrks

na, mis on esitatu

d tnapevases o

rtograa as nii o

n kasutajal

lihtne huvipakku

v sna les leida

. Vlja on toodu

d ka tnapevase

st erinevad

thendused, lisat

ud on ilmekaid lau

seniteid koos sak

sa vastetega. Nii

saab vana

ja eestiprase krv

al jlgida ka vim

alikku saksa mju

Stahli keelekasutu

ses.

TEKSTIDE SN

ASTIK

STAH

LI

9 78994

9 32974

8 >

HEINRICH

TEKSTIDE

SNASTIK

TEADUSKIRJASTUS AASTAST 1632

W. Struve 1, Tartu, 737 5945, [email protected], www.tyk.ee

Klli Habicht, Pille Penjam, Klli Prillop

HEINRICH STAHLITEKSTIDE SNASTIKISBN 978-9949-32-974-8, 548 lk. Hind kirjastuse e-poes 15 .

Heinrich Stahli tekstide snastik vimaldab phjalikku sissevaadet 17. sajandi esimese poole eesti kirjakeelde. Heinrich Stahli (u 1600 1657) peetakse phjaeesti kirjakeele alusepanijaks, tema kujundatud on saksamjuline eesti keele kirjutamise tava. Siinne snastik sisaldab Stahli kahe mjuka peateose, Ksi- ja koduraamat (16321638) ja Ilmikute peegel (16411649), eestikeelset snavara. Snastikus on 2820 mrksna, mis on esitatud tnapevases ortograa as nii on kasutajal lihtne huvipakkuv sna les leida. Vlja on toodud ka tnapevasest erinevad thendused, lisatud on ilmekaid lauseniteid koos saksa vastetega. Nii saab vana ja eestiprase krval jlgida ka vimalikku saksa mju Stahli keelekasutuses.


HEINRICH STAHLI

STAHLIKlli Ha

bicht, Pille Penjam

, Klli Prillop

SNASTIK HEINRICHSTAHLI


ISBN 978-9949-32-974-8www.tyk.ee

Kas teat e, mida thendavad snad meevikene, saajeldama, keelekoer vi lendva-

mees? Vi kumb sidesna oli 17. sajandi esimese poole kirjakeeles sagedasem,

kas ja vi ning? Sellest snastikust saate teada seda ning palju muud pnevat ja

minevikku varjatut. Snastik on meldud kasutamiseks kigile keele- ja kultuuri-

huvilistele, keda kidab eesti kirjakeele kujunemislugu ja snade elukik.

Heinrich Stahli tekstide snastik vimaldab phjalikku sissevaadet 17. sajandi

esimese poole eesti kirjakeelde. Heinrich Stahli (u 1600 1657) peetakse phjaeesti

kirjakeele alusepanijaks, tema kujundatud on saksamjuline eesti keele kirjutamise

tava. Siinne snastik sisaldab Stahli kahe mjuka peateose, Ksi- ja koduraamat

(16321638) ja Ilmikute peegel (16411649), eestikeelset snavara. Snastikus

on 2820 mrksna, mis on esitatud tnapevases ortograa as nii on kasutajal

lihtne huvipakkuv sna les leida. Vlja on toodud ka tnapevasest erinevad

thendused, lisatud on ilmekaid lauseniteid koos saksa vastetega. Nii saab vana

ja eestiprase krval jlgida ka vimalikku saksa mju Stahli keelekasutuses.

TEKSTIDE SNASTIK

STAH

LI9 789949 329748 >

HEINRICH

TEKSTIDESNASTIK

Mtteid rahvusluse mtteloost

LIISI VESKIT eetikakeskuse referent

Tartu likoolis toimus 9. novembril tava-prane gmnasisti-dele suunatud filosoofiapev, mis keskendus seekord rahvus-lusele. Selle raames korraldati ka seminar, kus pilased arutasid he rahvusluse tviteksti, Ernst Renani essee Mis on rahvus-lus? le.

Teema ajendas elavat arutelu ja tstatas mitmeid huvitavaid probleeme. Muuhulgas tahtsid gmnasistid teada, kas selleks, et ksikisikust saaks rahvuse liige, piisab pelgalt tema enda otsusest, ja kes peaks ldse uurima he rahvuse ajalugu kas sinna kuulujad vi n- vlised vaatlejad.

Eelnevast peegeldub see, mis ilmneb ka laiemat avalikku aruteluruumi jlgides: rahvuslus ja rahvus-ksimused on ikka veel (vi juba jlle?) n- kuumad teemad, mis paeluvad ja stitavad ldsust. Et mista paremini rahvusluse tnast ideevlja, on oluline svida ka selle kujunemislukku. Seda vib teha rahvusluse mtteloo kaudu. Mttelugu on erialade-vaheline teadusharu, mis uurib, millal ja kuidas ning millises kontekstis mingid ideed on kujunenud ja arenenud. Peale selle vib seda mista ideede loona, mida see teadusharu uurib.

Mni aeg tagasi arutleti (sotsiaal)meedias miste avatud rahvuslus le. Kusjuures nii mnigi arut-leja ksitles seda puhtalt tnapevases kontekstis sndinud ideena. Rahvusluse mtteloo abil on aga vimalik nha selle miste pikki ajaloolisi juuri.

Rahvusluse kesksete mistete erinevaid thendusi on thtis uurida ka seetttu, et neil on otsesed hiskondlik-poliiti-lised rakendused ja tulemid. Tuntud nide on siin rassiline rahvusmratlus 1930. aastate Saksamaal. Samamoodi tuleks analsida, milliseid metafoore rahvustest kneldes kasutatakse, kuna kujundite kaudu mtesta-takse ja liigitatakse mbritsevat maailma ja luuakse nii teatud laa-di tegelikkust. Miks nimetatakse soomeugrilasi sugulasteks? Miks kujutati suvise rahanduskriisi ajal

Kreekat vastutustundetu lapsena? Miks kneldakse eestlaslikust jonnist ja visadusest? Need kujundid on nii igapevased, et enamasti ei teadvustatagi nende tagamaid ega thendusi, ometi on neil kigil oma kujunemislugu ja otsene mju.

Oluline on meeles pidada, et rahvusluse misted ja kujundid esinevad meie avalikkuses mrksa laie-malt kui vaid konkreetselt rahvusksimustele kes-kenduvates arutlustes. Neid uurides aitab rahvusluse mttelugu analsida avalikku mtteruumi laiemalt. Ehkki rahvusluse mttelugu vib uurida ka lihtsalt seetttu, et see on pnev, aitavad sellest saadud teadmised mtestada ka otseselt tnast hiskonda.

Mitmes Euroopa ja USA likoolis on loodud rahvusluse uurimiskeskused. Ehk viks meilgi olla Tartus ks erialadevaheline uurimisrhm, mis uu-riks rahvusluse mttelugu ja selle tnaseid rakendu-si? Nagu ilmnes filosoofiapeval, on elav huvi selliste ksimuste vastu ka noortel.

TULEKS ANALSIDA, MILLISEID METAFOORE RAHVUSTEST KNELDES KASUTATAKSE, KUNA KUJUNDITE KAUDU MTESTATAKSE JA LIIGITATAKSE MBRITSEVAT MAAILMA JA LUUAKSE NII TEATUD LAADI TEGELIKKUST.

FO

TO: E

RA

KO

GU

11DETSEMBER 2015 NR 11 KOLUMN

FO

TOD

: 2X

ER

AK

OG

U

DETSEMBER 2015 NR 1112 PERSOON

MERILYN [email protected]

E simesena meenuvad ilusad mlestused lasteaia eesti keele tundidest, kus snu piti mngude ja mn-guasjade abil. Algkooli inglise keele pikudki olid pnevad ja vrvikad ning andsid keelehuvile ha enam hoogu.

Mul olid nii koolis kui ka li-koolis toredad ja innustavad pe-tajad, kes oskasid keeleppimise vastu huvi tekitada, kiidab Olga. Teismeeas hakkas ta noorukitele omaselt fnnama ingliskeelset muusikat ning ameerika ja briti

popkultuuri. Muusikakanalite ja paljude filmide vaatamine oli samuti ks phjus, miks keele p-pimine veelgi kergemaks muutus.

KEELE PETAMINE PETAB PALJUJust popkultuuri ja muusika prast hakkaski inglise keel teda kige rohkem huvitama. Nd-seks on selgeks saanud seegi, et inglise keele ppimine on vga praktiline tegevus, mis annab ligipsu mitte ainult peavoolu kultuurile ja mitmeklgsele mee-lelahutusele, vaid ka vga suurele osale rahvusvahelisest haridusest, teadusest, turismist jm.

Piltlikult eldes on see ligi-

ps vimule, sest teadmised ongi vim. Inglise keel on minu jaoks kahtlemata vajalik, mul ei mdu pevagi, mil ma seda mingil moel ei kasutaks kas vi passiivse kuulajana, jutustab Olga.

Tema snul on ka keele peta-mine pnev t, mis petab mitte ainult pilasi, vaid ka petajat ennast. Jrjest rohkem saavad mlemad pooled teada huvita-vaid ksikasju keele mineviku, oleviku ja tuleviku kohta. See ei puuduta vaid keele struktuuri, vaid ka keelega seotud kultuuri ja hiskondi.

Peale ppet oli Olga neli aastat Narva kolledis Erasmuse programmi koordinaator, alates

Socialia valdkonna aasta ppejuks valitud Olga Orehhova, T Narva kolledi inglise keele lektor pakub, et tema keelehuvi prineb tenoliselt lapseplvest. Oma osa selle tekitamisel oli nii pnevatel pikutel kui ka innustavatel petajatel.

PERSOON

OLGA OREHHOVA:hea petamise phi-mtted on samad, sltumata sellest, keda petad

13DETSEMBER 2015 NR 11 PERSOON

eelmisest akadeemilisest aastast tidab samu lesandeid rahvus-vaheliste suhete spetsialist. Kolledis loodud uus ametikoht on aidanud rahvusvahelisele koostle paremini keskenduda ja Olgal endal jb nd rohkem aega muude tegemiste jaoks kuigi tudengivahetuses lb ta endiselt aktiivselt kaasa.

Praegu loome kolleegidega Erasmuse semestri kava, mis keskendub limitud aine- ja keeleppele (LAK-pe toim.) ja loodetavasti meelitab Narva rohkem vlistudengeid, toob ta niteks.

RAHVUSVAHELINE KOGEMUS AITABLAK-ppes arendatakse aktiiv-pet ning aine- ja keeleppe hid petamispraktikaid kasutades nii keelt, ainetundmist kui ka pioskusi. Eestis kasutatakse seda juba kigis kooliastmetes ja ha enam rgitakse LAK-ppest ka likooli kontekstis. Kolledi petajahariduse ppekavades on see kohustuslik aine ning ppe-jud kasutavad seda meetodit oma loengutes, seminarides ja praktikumides.

Seni on Narva kolledis p-pinud aastas ks-kaks Erasmuse

vlistudengit Euroopast, lisaks vahetuslipilased Venemaalt ja teistest riikidest. Kolledi enda tudengitest on lipilasvahetu-ses osalenud igal aastal neli-viis noort. Peale selle on igal aastal inimesi seotud ka Comeniuse petajapraktikaga.

Kui Olga oli veel Erasmuse programmi koordinaator, koos-klastas ta koosts seitsme teise Euroopa likooliga Austriast, Ungarist, Poolast, Trgist, Hol-landist, Leedust ja Slovakkiast intensiivprojekti Cross-curricu-lar Creativity, mis ti kaheks ndalaks Narva ligi 30 lipilast ja 10 ppejudu eri Euroopa likoolidest, et koos ppida ja petamist praktiseerida.

Viimasel kahel aastal on Narvas suve jooksul vene keelt ppimas kinud ka suur hulk Ameerika lipilasi.

Kisin ka ise tudengina Portugalis ppimas ja Narva kolledis ttamise ajal olen mitu korda eri Euroopa riikides end tiendamas kinud. See on hindamatu ja teliselt kasulik kogemus, mis soodustab keele- ja suhtlemispraktikat, enda erialaste

oskuste arendamist, kontaktide loomist, kogemuste ning heade praktikate vahendamist, kinni-tab Olga.

Alles novembri lpus kis ta ndala jagu Hispaanias inglise keelt petamas. Olga on mitu korda varemgi Erasmuse ppe-juvahetuses osalenud ja otsustas selgi aastal oma panuse anda. Tema snul annab see lisaks hindamatutele kogemustele ka vimaluse vaadata oma td ja ennast justkui uute silmadega.

Kui palun Olgal meenutada, kuidas temast petaja sai, vastab ta esiti, et see oli juhuslik, kuid tpsustab, et tagantjrele sellele meldes ei ole miski elus juhus-lik.

Ausalt eldes ei olnud mul prast kooli lpetamist selget ettekujutust, kelleks saada. Selge oli vaid see, et likooli lhen ma kindlasti ppimine on alati olnud ks mu lemmiktegevustest ja see oli ka vanemate soov, jutustab ta.

Dokumendid viis ta mitme likooli mitmetele erialadele, sest

ENESETIENDAMINE VLISMAAL ON TELISELT KASULIK KOGEMUS, MIS SOODUSTAB KOGEMUSTE JA HEADE PRAKTIKATE VAHENDAMIST.

OLGA (VASAKULT TEINE) KOOS VRKEELTE LEKTORAADI KOLLEEGIDEGA.

DETSEMBER 2015 NR 1114 PERSOON

paljude huvide hulgast oli raske valida. Kui lpuks tuli valik teha, ji ta inglise keele eriala juurde.

pingute jooksul ei vtnud ma keele petamise vimalust eriti tsiselt arvesse ja mtlesin, et saan lihtsalt keele hsti selgeks ning kasutan seda mnel muul eesmrgil kui petamine. Kui Tartu likoolis magistrantuuris ppisin, tulin Narva kolledisse administratiivtle ja siis pakuti mulle lisaks ka vimalust petada ldist inglise keelt esmakursus-lastele nii see kik algas!

PPIMINE PEAKS OLEMA MTESTATUDPrast magistrantuuri lpetamist sai ta kolledis juurde uued ained, mida petada, ja hakkas tsse ha rohkem sisse elama. Olga on lisaks kolledi lipilastele peta-nud ka erapilasi ja kinud koolis praktikal. Samuti on ta avatud loengute ja kursuste raames veel gmnaasiumipilasi petanud.

Ma ei saa elda, et koolipi-laste petamine erineks eriti palju lipilastega ttamisest. Hea petamise phimtted on minu arvates sna samad, sltumata sellest, keda sa petad, kas vikest last, lipilast vi tiskasvanut, usub Olga.

Kolledis on Olga tudengite hulgas nii esmakursuslasi kui ka

magistrante, ja ppeaineid, mida ta petab, on lai valik: praktilisest inglise keelest ja inglise keele praktilisest foneetikast kuni ing-lise keele ajaloo ja erialase inglise keeleni.

Olga pab oma loenguid vaadata lipilaste silmade lbi ja suhtuda tudengitesse kui koostpartneritesse. Tunde ette valmistades ja pidades mtleb ta sellele, et ei temal ega tudengitel

ei oleks igav, ning et loengud oleksid ka ppimisrohked, asja- ja jukohased, eesmrgiprased ning et lipilased tunneksid ennast turvaliselt ja kaasatuna. ppimine viks Olga arvates olla otstarbekas, mtestatud ja thendusrikas.

Ma usun, et vga oluline vi isegi esmathtis on ige

suhtumine iseendasse, teistesse ja oma tsse ning siis saavad korda ka erialased teadmised ja petamisoskused. Mul on vga vedanud, sest mul on olnud vga head petajate eeskujud nii koolis kui ka likoolis, kellelt sain palju kasulikku ppida. Olen vga tnulik, et saan ttada toredate lipilaste ja kolleegidega nii vahvas kohas, nagu seda on Narva kolled!

OLGA PAB OMA LOENGUID VAADATA LIPILASTE SILMADE LBI JA SUHTUDA TUDENGITESSE KUI KOOSTPARTNERITESSE.

HUMANIORA VALDKOND

NATALIJA JOONASfilosoofiateaduskond, vene keele petaja

REALIA ET NATURALIA VALDKOND

JOHANN LANGEMETSmatemaatika-informaatikateaduskond, matemaatika assistent

SOCIALIA VALDKOND

OLGA OREHHOVANarva kolled, inglise keele lektor

MEDICINA VALDKOND

MARIKA MASSOarstiteaduskond, ldbioloogia assistent

AASTA PARIMAD PPEJUD TARTU LIKOOLISF

OTO

D: 3

X A

ND

RE

S T

EN

NU

S, 1

X E

RA

KO

GU

15DETSEMBER 2015 NR 11 PERSOON

Kes on Eesti mtteloos omad ja kes vrad?

FO

TO: T

F

ILO

SO

OF

IAT

EA

DU

SK

ON

D


tlus kski prohvet pole kuulus omal maal on laialt levinud. Sageli vastab see ka vhemalt mingis

osas vi mingi aja jooksul tele. Konverents pab leida vastuseid ksimusele, mille prast vetakse mned hes vi teises kultuuris omaks ja teised mitte.

Miks peavad mned mtted ootama n- oma aega, kuni need vastu vetakse ja omaks saavad,

vi koguni rndama le keele- ja maapiiride, et leida mistmine ja tunnustus hoopis teises kultuu-rikontekstis kui see, milles need vlja eldi?

Miks saavad hed omaks ka siis, kui nad ei kirjuta ei meie kee-les ega isegi meie kultuurist, tei-

4. detsembril toimuval rahvuslikooli 96. aastapeva konverentsil arutlevad teadlased, ppejud ja doktorandid selle le, keda ja miks peetakse omaks vi vraks.

ALMA MATER

DETSEMBER 2015 NR 1116 AKTUAALNE

sed vivad aga pingutada ometi omaks saamata? Milles peituvad sraste dilemmade phjused ja millest sltuvad nende lahendu-sed?

Eesti ja eestikeelse krghari-dusega seotud humanitaarkultuur saab peagi saja-aastaseks. Selle aja jooksul on meie eestikeelses rahvuslikoolis ja selle mber aset leidnud kultuurikontaktide alal nii nnestumised kui ka eba-nnestumised. Mis aga on nende phjused ja tagajrjed?

OMAD JA VRAD MTTELOOSKonverentsi peaettekande, Omad ja vrad Eesti mtteloo taustal peab Eesti filosoofia ajaloo professor lo Matjus. Professor tunnistas, et on ka oma isiklikus ajaloos oma ja vra probleemiga pris lhedalt kokku puutunud.

Ttades kunagi Eesti NSV ajal Tartu ajalehe Edasi toime-tuses sekretariaadi kirjandusliku kaastlise ja tlgina, ritasin algaja veerukirjutaja ehk ko-lumnistina alustada jrjelooga ajalehe phapevitisel erikljel Kirjandus ~ Kunst, phen-dades selle, nagu mulle tundus, mne pevakajalise ndalateema filosoofilisemale ksitlusele, meenutas Matjus.

Tema kolumnil ei olnud oma pealkirja, selle aset ja kohta titis le kahe veeru ulatuv ristklik pildiga prilles mehe silmadest. Ilmuda judis neid kolumne neli. hes neist tunnustas ta Loomin-gu Raamatukogu Franz Kafka

toomise eest eesti keelde, pidades silmas eesktt romaani Prot-sess ilmumist.

Sellessamas kolumnis jtkas ta eesti vliskirjanikega (nt Karl Ristikivi, August Mlk, August Gailit, Jaan Oks, Kalju Lepik, Henrik Visnapuu jt), arvates, et meil, st nn nukogude inimestel on kllalt vaenlasi, kellega vi-delda, ning et selle asemel viks hoopis melda vliskirjanike tagasivitmisele, hakates Eestis hoopis rohkem vlja andma ilu-kirjandust neilt, kes ei ole ometi meie vaenlased.

ht-teist oli selleks ajaks, 1968. aastaks vliseestlasilt siin varem ilmunudki. Ent sellega minu ritus kolumnistikarjri teha lppeski, nentis Matjus.

Tollane Eesti kompartei KK kultuuriosakonna juhataja, pub-litsistlike kalduvustega Olaf-Knut Utt kirjutas seejrel nimelt Eesti Kommunistis ilmunud artiklis Kunstniku vastutus, et vahel satub ajakirjandusse lbikaalu-

mata seisukohti, mis annavad tunnistust ideoloogilise vitluse teravuse mittemistmisest.

Nitena viitas ta just Edasi veergudel lo Matjuse varjunime I. Ronicus all ilmunud mtte-avaldustele, millest mningates on tunda klassirahu meeleolude kajastusi. Sellega nidati selgesti

ktte letamatu piir omade ja vraste vahel ning see oli I. Ro-nicuse lpp.

JURI LOTMAN JA TARTU LIKOOLSemiootika lektor Silvi Salupere kneleb konverentsil Juri Lotma-nist ja semiootikast Tartu likoo-lis. Kui Lotman konkureeris Paul Aristega, joonistus nende vrdlus paljuski raamistikus oma ja v-ras. Lotmani edendatud semioo-tika mber psib seniajani teatud vristuse aupaiste, kusjuures mitte ainult Eesti kontekstis.

Kindlasti ei vtnud kik Lotmani omaks. Tema toimeta-tud vljaannete ja suvekoolide menukus tekitas kadedust ja pingeid. Nii vime kirjadest lugeda, kuidas kirjastuse koosole-kul korraldati nitemng teemal kogu likooli paberitagavara on venelased nahka pannud, ti Salupere niteks.

Siiski oli Lotmanil likoolis palju toetajaid. Laiemalt tuntuks

ja omaseks sai ta eestikeelsele auditooriumile oma loengusarja-ga Vestlusi vene kultuuriloost, sest kuigi tema kirjutised hak-kasid eestikeelsetes ajalehtedes ilmuma juba Eestisse saabumise esimesel aastal, s.o 1950. aastal, mjus elav Lotman kahtlema-ta vahetumalt.

JURI LOTMANI EDENDATUD SEMIOOTIKA MBER PSIB SENIAJANI TEATUD VRISTUSE AUPAISTE, KUSJUURES MITTE AINULT EESTI KONTEKSTIS.

17DETSEMBER 2015 NR 11 AKTUAALNE

Lotmanist rkides vib Salu-pere snul omaksvtt thendada erinevaid asju. helt poolt oli ta oma eluajal kige kuulsam ja tlgitum Tartu likooliga seotud teadlane, kellele avaldati tnu ja tunnustust. Samas ei valinud Ees-ti teaduste akadeemia teda esime-sel katsel akadeemikuks ei pida-nud teda ehk piisavalt omaks?

T semiootika osakonnas on Juri Lotman kahtlemata ks olulisemaid autoreid, keda ksit-letakse nii eraldi kursuste raames kui ka pea kigil semiootika osakonnas loetavatel kursustel. Ka maailma mastaabis teatakse ja tunnustatakse Tartut seniajani kohana, kus silitatakse ja arenda-takse Juri Lotmani mttevara.

Rkides omadest ja vrastest laiemas kontekstis, arvas Salupe-re, et siin mngivad rolli erinevad identifikatsioonimehhanismid. Muidugi, sarnasus kige erine-vamates aspektides on omaks-vtmise jaoks oluline. Samas ei pruugi ka snnipralt eestlane ja puhast eesti keelt rkiv inimene automaatselt oma olla, oluli-sed on ka snad ja teod.

Kui jrgida Lotmani teese,

siis tema rhutas alati, et kultuuri elujulisuse jaoks on thtsad just erinevused. Ei usu, et midagi viks olla eesti kultuuri jaoks nii vrast, et ei saa kunagi omaks. Juba see, et taoline eristus tekib, nitab, et mingi hisosa on olemas, rkis Salupere.

See, mis saab omaks ja mis jbki vraks, ei ole tema snul

ilmselt ennustatav, kuna kultuur on pidevas muutumises ja valib ise, mida vtta ja mida jtta. Ning on ju ka vastupidine protsess, kus oma vib mingil hetkel muu-tuda vraks vi tielikult ununeda.

KUIDAS VRAST SAAB OMAKristiina Tiideberg T kuns-timuuseumist rgib igeusu kultuurist Setumaal. igeusk ja selle ksitlused on Eesti kultuuri-uuringute kontekstis olnud kaua aega vras, sest igeusk on Eesti aladel olnud ajalooliselt seotud venestuspoliitikaga ja venekeelse elanikkonnaga.

Need eelarvamused ja hoiakud on tugevasti mjutanud ka pikaajaliste igeusu komme-tega Setumaa kultuuriksitlusi. igeusuga seotud praktikatesse on suhtutud vahel vristavalt ja umbusuga, vahel aga on mni asi tiesti maha vaikitud vi the-lepanu alt vlja jetud, tles Tiideberg.

19. sajandil alguse saanud rahvaluulekogumise kampaaniast alates on setu kultuurist ptud

otsida ja seal rhutada nn soo-meugrilikke vi paganlikke jooni. Alates Eesti taasiseseisvumise protsessist 1980. aastate lpul on olukord aga muutunud.

Religioonil on oluline roll t-napeva setu identiteediloomes ja kogukondade kujundamises ning igeusu praktikad on selgelt setu kogukonnas au sees ja haaravad

turistide thelepanu. igeusuga seonduv on viimastel aastakm-netel judnud ka akadeemilistes-se uurimustesse.

Selle le, millal ja kuivrd on setud igeusu omaks vtnud, on palju vaieldud. Ajalooliselt on see tihti olnud ka ideoloogiline ksi-mus ehk kuivrd on setud vtnud omaks vene kultuuri ja kuivrd jnud eestlasteks. Selge on, et igeusutraditsioon on ajaloolistel

RELIGIOONIL ON OLULINE ROLL TNAPEVA SETU IDENTITEEDILOOMES JA KOGUKONDADE KUJUNDAMISES NING IGEUSU PRAKTIKAD ON SELGELT SETU KOGUKONNAS AU SEES.

FO

TOD

: 2X

ER

IK P

RO

ZE

S /

PO

ST

IME

ES

/ S

CA

NP

IX


phjustel setudel juures pikem ja tugevam kui eestlaste juures. Jid nad ju juba 13. sajandil idakiriku mjuvlja, tpsustas Tiideberg.

heks oluliseks igeusu levita-jaks kujunes Petseri klooster, mis sai alguse 15. sajandi lpus, aga ka teised kloostrid, niteks Mla. 19. sajandil arvas Jakob Hurt, et setu-de igeusk pole muud kui ainult vlispidiste kommete ja talituste summa, kuid arvatavasti vib

selles nha pigem luteri pastori lihtsustavat ngemust tema jaoks vrale religioonile. igeusk on mjutanud setude phi ja tavasid, folkloori, maailmamistmist ning ruumilist keskkonda ja teeb seda tnini.

igeusu kiriku tavadel ja phadel on kogukondi ja pere-kondi hendav roll. Vga ilmekas nide igeusutraditsioonide vrtustamisest tnaste setude

seas on vikeste igeusu klaka-belite taastamine ning ka uute pstitamine niisama nii suurt td ju ette ei vetaks! Ja seda teevad kohalikud inimesed koos kohaliku omavalitsusega, mitte niivrd kirik.

Ilmselt neb enamik eestlasi Tiidebergi arvates igeusku v-rana, kuna see seostub Vene vi-mu ja venestusega, mis on meie jaoks selgelt negatiivse mrgiga. igeusu levitamine Eesti aladel ja igeusu kirikute pstitamine on tihti kaasnenud Vene vallu-tustega vi venestuspetega. Ka likooli peahoonesse rajati 19. sajandi lpu venestuslaine kigus igeusu kirik ja kellatorn, mis kll kohe Eesti Vabariigi algusaastatel lammutati.

Poliitiline vra aspekt pole kuhugi kadunud, kuid teisalt on igeusk eestlaste jaoks ka tea-tud mttes eksootiline ja huvitav. Seda testas kas vi sel aastal kunstimuuseumis toimunud ikooninituse menu, kus loengud olid rahvarohked ja tiskasvanu-tele suunatud ikoonimaaliprog-rammi tuli sgisel suure nudluse tttu korrata, lisas ta.

Tiideberg kiitis ka konverentsi teemavalikut, sest oma ja v-ra, omaksvtu ja mittevtmise temaatika on praeguste poliitiliste sndmuste tttu vga aktuaalne.

Ajaloolasena vastaksin, et kergemini omaks vetav on meile kik see, mis sobitub paremini meie rahvusliku narratiiviga looga sellest, kes me oleme ja kust me tuleme ning mis on vajalik meie edasikestmiseks. Ka religioon pole selles kontekstis vhethtis: eestlaste kultuuri-taust on luterlik, kuid meile on vga omased ka loodusrahvaste usundid.


T teadlased viksid teadusraha taotlemisel olla veel sdikamad

Kuigi Tartu likooli teadlased on teadusraha taotlemisel vga edukad, leiab T teadus- ja arendusosakonna juhataja Indrek Ots, et olemasolevaid vimalusi tuleks veelgi rohkem ra kasutada.

ALMA MATER

T MOLEKOLAARSE SSTEEMIBIOLOOGIA PROFESSOR MART LOOG ON KS T EDUKATEST TEADUSRAHA TAOTLEJATEST JA TI SEL AASTAL LIKOOLI MAINEKA ERC GRANDI.



V aadates viimast viit aas-tat, oli teadusrahade n- tipphetk 2013. aasta, kui likooli laekus le 66 miljoni euro teadusraha. Selle aasta en-nustus on aga 52 miljonit eurot. ks phjus, miks see summa viksem on, peitub selles, et ndseks lppenud Euroopa Lii-du struktuurifondide perioodi laekumisi on vhemaks jnud,

tles Ots. Struktuurifondide v-henemine mjutab omakorda ka likooli jrgmise aasta eelarvet see vheneb 5,2%.

Sealsamas on struktuurifon-did vaid ks osa teadusrahadest. Kui vaatame teisi, niteks riiklikke teadusrahastusskeeme, sealhulgas institutsionaalset uurimis toetust (IUT) ja perso-naalset uurimistoetust (PUT), siis on Tartu likoolil vrreldes teiste likoolidega vga hsti linud, rkis juhataja.

Vrreldes 2012. aastat ja kesolevat aastat, on likooli tuleva teadusraha suurus mne protsendi vrra kasvanud. Need on kll mned protsen-did, aga kui melda sellele, et kogu ssteemi ei ole praktiliselt raha juurde tulnud, siis see thendab omakorda seda, et teiste teadusasutuste eelarved on selle vrra vhenenud. Need paar protsenti thendavad aga umbes 3,5 miljonit eurot aastas. See on minu arvates vga tubli tulemus mts maha meie tead-laste ees, kuna see juurdekasv on tulnud konkurentsiphistest skeemidest ehk IUT-st ja PUT-st, tles Ots.

ERINEVUSED STRUKTUURIKSUSTESVlisrahastusest tulnud teadus-raha puhul aga nii selgeid suundi vlja ei joonistu. Pigem on jtkuvalt nha, et vlisraha on vahend, mida me ei ole piisa-valt kasutanud, viksime aga rohkem kasutada, snas Ots. Struktuuri ksuste likes on

likoolis ka selliseid ksusi, kus vlisrahade taotlemisega vga aktiivselt ei tegeleta. Need on viksemad teaduskonnad, niteks kehakultuuriteaduskond, kus viimase poolteise aasta jook-sul on esitatud ainult ksikud taotlused ning praeguse seisuga ei ole htegi rahuldatud taot-lust, rkis juhataja.

likoolis lheb vlisrahade taotlemisel vga hsti niteks Eesti geenivaramul ja Eesti mere-instituudil. Kui vaadata erine-vaid aastaid, siis on vlisrahade osakaal teadustuludes le 20%, mnikord on see isegi 30% ligi ja see on mrkimisvrne, snas Ots. Juhataja lisab, et struktuuri-ksustel ongi erinevad fookused ja kiki ei saa omavahel vrrelda. Mni ongi rohkem kesken-dunud riiklikule teadusrahale, teised vlisrahadele jne. Muret teeb aga see, kui hes ksuses ei olegi mingit kindlat suunda ja teadusraha kogusumma vhe-neb, lausus Ots.

Juhataja snul tekivad struk tuuriksuseti erinevu-sed ka sellest, kas fookuses on teadus, ppet vi hoopis mlemad. Struktuuri ksusi vrreldes tuleks vaadata neid valdkonna siseselt. Niteks saab kehakultuuri teaduskonda vrrel-da arstiteaduskonnaga. Kuigi teaduskonnad on suuruse poo-lest erinevad, vib teadusraha summa taandada akadeemiliste ttajate peale.

Nii joonistuvad mingisugu-sed trendid siiski vlja, niteks kehakultuuriteaduskonnas on

FO

TO: M

AR

GU

S A

NS

U /

PO

ST

IME

ES

/ S

CA

NP

IX


sel aastal he isiku kohta umbes 8000 eurot teadusraha, arstitea-duskonnas on see summa aga 41 000 eurot. Otsa snul tekib siin phimtteline vahe, sest m-

lema teaduskonna vimalused on suhteliselt vrdsed.

T kehakultuuriteaduskonna dekaan Priit Kaasik tles, et tea-duskonnal on olnud nii hid kui ka halvemaid aegu. On olnud perioode, kus teadus on ppe-tegevust toetanud ja selliseid, kus pe peab toetama teadust ning praegune aeg on viimase nite poole.

Kaasiku arvates on tea-duskonna rahataotlemine ja vahendite ngemine olnud liialt ETAG-i-keskne. Eesti teadusfinantseerimise allikad on olulised, aga ainult neile lootma jdes on paratamatult edu vhematel. Dekaan lisas, et rakendusuuringute potentsiaal vib olla valdkond, mida pole pris hsti ra kasutatud.

Sealsamas pole Eestis kuigi palju neid, kes oleksid valmis ja suutelised maksma iglast hinda. Niteks praktilised saavutuss-pordi uuringud, mille jrele on selge vajadus, ja teisalt kompe-tents, kuid mida ei ole nnestu-nud omavahel kokku viia.

Kaasiku arvates seisneb kehakultuuriteaduskonna ja teiste viksemate ksuste raskus n- tasandusfondi ja alternatii-vide puudumises. Kui mni suurema kaaluga taotlus jb rahuldamata, siis vibki juhtuda,

et on sisuliselt nullseis. Aga ka suurematel ksustel ei lhe alati iga lask kmnesse, kuid neil on vimalik tegevusi projektide vahel kohandada ja juba algusest

peale on kergem tegevusi planee-rida.

Dekaani arvates peaks pea-mine eesmrk olema teadus-probleemi pstitus ja selle lahendamine, mitte iga hinna eest rahastuse otsimine. See-tttu on mingites piirides psiva rahastuse olemasolu minu arva-tes heade ja edasiviivate projekti-taotluste alus.

TUBLID JA EDUKAD TAOTLEJADIndrek Otsa snul on heas mttes omaette nhtus Eesti geenivaramu, kus tegeletakse vga aktiivselt teadusrahade hankimisega. Samas ei tegeleta seal ppetga praktiliselt ldse ja nad on keskendunud pea-miselt teadustle, mistttu on ka teadus rahade taotlemine aktiivne ja see on kige suurema teadusrahaga ksus, selgitas Ots.

Silma paistab ka Eesti mere-instituut, kus keskendutakse samuti eelkige teadusele. Instituut on olnud edukas nii vlisrahastusskeemidest kui ka siseriiklikest allikatest taotlemi-sel.

Teadusraha taotlemise edu-katest isikutest ti Ots vlja T molekulaarse ssteemibioloogia professor Mart Loogi, kelle eest-

vedamisel tuli likooli sel aastal ERC grant ja ka ks Horisont 2020 grantidest, mis on kokku umbes le nelja miljoni euro.

Mart Loog tles, et teadus-rahade taotlemise edukus seisneb millegi erilise vlja-mtlemises. Oma teadust suunad tuleb arendada nii, et need oleksid originaalsed ja eral-diseisvad. Kui uurida samasu-guste meetoditega umbes samu asju nagu teised, siis on ka huvi vike, snas Loog. Oluline on teemat pidevalt arendada ja uuendada.

Loog rkis, et ERC presi-dent Jean-Pierre Bourguignon on elnud, et Ida-Euroopa riigid ei ole ERC grantide taotlemisel vhem edukad mitte niivrd madalama teadusliku taseme prast, vaid liigse loiduse tttu. Taotlusi ei taheta kirjutada, sest arvatakse, et see on aja-raiskamine. Tegelikult sltub vga palju kirjutamis oskusest ning oskusest oma td ja ideid esitleda. Suures osas on see kik pitav, rkis Loog.

Professori arvates suureneb kollektiivne kogemus taotluste kirjutamise arvu vrra, sest nii saab ka ksteise vigadest ppida ja nu anda. Holland on Eu-roopas ERC grantide taotlemisel inimese kohta esimesel kohal. Neil lheb hsti, sest nad on panustanud palju grantide kirju-tamise koolitusseminaridesse ja julgustanud kiki, kel on vhegi ideid. See ei ole ajaraiskamine, sest ebaedu korral saab need taotlused saata rahvuslikesse teadusfondi grandivoorudesse, selgitas Loog.

Teadus- ja arendusosakon-na juhataja Indrek Otsa snul ongi teadusrahade taotlemisel

IDA-EUROOPA RIIGID EI OLE ERC GRANTIDE TAOTLEMISEL VHEM EDUKAD MITTE NIIVRD MADALAMA TEADUSLIKU TASEME PRAST, VAID LIIGSE LOIDUSE TTTU.


peamine mt see, et vlisraha on raske saada. Selle mdi tahan kll mber lkata, sest kui vaatame PUT-ide taotlusvooru tulemusi, siis T taotlustest ra-hastati umbes 22%, tles Ots.

TAOTLUSTE EDUKUSE MRAD ON SAMADHorisont 2020 rahastustaotluste puhul on likooli keskmine edu-kuse protsent 19. T teadlaste juhitud individuaalgrantide vi konsortsiumite edukuse mr on 22%, ehk Otsa snul on see samal tasemel, mis personaalse uurimistoetuse edukuse mr.

Puhtalt statistiline teno-sus, et taotlus rahuldatakse, on Eesti PUT-i ja Horisont 2020 puhul sama suur, tles Ots. Ta lisas, et vimalik Horisont 2020-st saadav raha on aga kordades suurem kui PUT-idest saadav.

Sealsamas tles Ots, et on ka neid teaduskondi, kes pole vlisrahastust praktiliselt ldse taotlenud. Meie andmetel on niteks usuteaduskonnast linud viimase kahe aasta jooksul vlja ainult ks vlisraha taotlus, rkis ta.

T usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme nentis, et tea-duskonnal ei ole teadusraha taot-lemisel linud kige paremini ja vaatamata sellele, et taotluste esi-tamise aktiivsus isiku kohta on likooli krgeim, ei ole taotlusi edu saatnud. Viimasel perso-naalsete uurimistoetuste konkur-sil esitati viis taotlust, kuid mitte htegi ei rahuldatud. Eelmisel aastal esitasime kaks taotlust ja mlemad rahuldati, seega ei ole nii halvasti ka linud, tles Altnurme.

Usuteaduskonna jaoks on olulised Eesti-sisesed grandid ja

neile on ka keskendutud. Tea-dusraha moodustas teaduskonna eelmise aasta tuludest 41,7%. Varem oleme saanud toetust ka Euroopa Liidu raamprogram-midest, kuid hiljuti pole neis programmides kuigi suurt edu olnud, lisas Altnurme.

Horisont 2020 puhul ei ole usuteaduskonnas sobivate konkursside puudusel tegelike taotlusteni jutud, kuigi teema-sid on vimalike partneritega arutatud.

Toetust oleme aga saanud John Templetoni fondilt USA-st teaduse ja religiooni suhete uuri-miseks ning kuna teaduskond on vike, siis on he sellise taotluse edu vga oluline, tles Altnur-me. Ta lisas, et tulevikus tuleb rohkem panustada rahvusvahe-listele grantidele, kuigi sealsete konkursside eduprotsendid on viksemad kui riigisisestel konkurssidel. Jrgmisel aastal on

plaanis saata vlja ka ks ERC grandi taotlus.

Altnurme snul ptakse kasutada kiki vimalusi. Vana testamendi ja semitistika dotsent Urmas Nmmik on hes Hel-singi likooli tippkeskustest ja religioonipedagoogika dotsent Olga Schihalejev on Sdertoni likooli uurimisrhmas, ti dekaan niteid. Usuteaduskonna teadlased on saanud ka Hum-boldti ja Marie Curie indivi-duaalgrante ning 2008.2015. aastal osaleti kultuuriteooria tippkeskuse (Centre of Excel-

lence in Cultural Theory) prog-rammides.

Altnurme tles, et teadus-konnas rgitakse teadusrahade taotlemisest palju, arutatakse konkursi avanemisel, kes viksid taotlusi esitada, ja julgustatak-se ttajaid. Religioon on viimasel ajal kllaltki menukas teema, rahvusvaheliselt paraku eelkige terrorismiga seoses, aga ka uurimisraha peaks olema vimalik senisest enam saada, arvas dekaan.

OPTIMISTLIK TULEVIKUVAADETulevikku vaadates on ka teadus- ja arendusosakonna juhataja Ind-rek Ots lootusrikas, sest eelkige vlisrahastuse vimalusi vaadates on teadlastel valikuid palju. Kindlasti tuleks vaadata ka ettevtete ja teiste asutuste poole, sest ka see suund on kasutamata vahend, arvas ta.

Ots rhutas, et likoolgi toe-tab taotluste esitamisel nii nuga kui ka rahaliselt. Meie poole vib kindlasti prduda, kui tekib ksimusi. Peale selle on olemas vlisrahastustaotluse koostamise ja esitamise motivatsiooniss-teem, snas Ots. Motivatsiooni-ssteem thendab, et taotlejale antakse tiendav toetus taotluse kirjutamisel vi mingite kulude katteks. Niteks kui keegi on oma taotlusega judnud lppvooru, aga jb rahast viimasel hetkel ilma, siis toetab likool taotlejat kuni 20 000 euroga.

LIKOOLI MOTIVATSIOONISSTEEM THENDAB, ET TAOTLEJALE ANTAKSE TIENDAV TOETUS TAOTLUSE KIRJUTAMISEL VI MINGITE KULUDE KATTEKS.


DETSEMBER 2015 NR 1124 INTERVJUU

JAMES GROCCIA:ppimises on olulised ka emotsioonid


P rofessor on Tartu likooli klas-tanud varem seitse korda. Neli aastat tagasi petas ta siin Fulb-righti petajagrandi toel terve semestri jagu, samuti on ta kinud mitmetel T konverentsidel ning korduvalt krghari-duse osas nu andmas.

Professor Groccia, mis oli seekord teie klastuse eesmrk?

petasin kursust ppimine ja pe-tamine krghariduses, millest vtsid osa akadeemilised ttajad, ppejud, doktorandid.

Kursus oli meldud eelkige rah-vusvahelistele doktorantidele, aga 29 osalejast olid umbes pooled ka eestla-sed. Keskendusime sellele, kuidas olla likooli tasemel hea ppejud.

Maailmas on tavaline see, et dokto-rante koolitatakse olema head teadlased ja uurijad, aga petamisoskustele ei prata eriti thelepanu. Niteks USA-s veedavad likoolide akadeemilised t-tajad enamiku oma ajast petades, nii et ettevalmistuse puudumine on siinkohal suur puudujk.

Mnes mttes on mul vga hea meel, et olen vana professor, mitte aga noor ppejud. Nudmised neile on palju suuremad kui 30 aastat tagasi: kindel arv teadusartikleid, uurimistid, likooli toodud teadusgrante... Statistika jrgi ttab keskmine teadur USA-s ndalas 5055 tundi. Pole ime, et nad ei jua end petamises tiendada.

Mis on philised probleemid, mis puu-dutavad likoolides petamist?

Pris palju arvatakse siiani, et mis see petamine ikka ra ei ole. Lihtsalt tunne oma teemat ja kui lipilased tahavad,

Novembris klastas Tartu likooli Auburni likooli krghariduse haldamise professor James Groccia, kes andis meie ppejududele ja doktorantidele viie ndala pikkuse kursuse ppimisest ja petamisest krghariduses.

INTERVJUU

FO

TO: A

ND

RE

S T

EN

NU

S

25DETSEMBER 2015 NR 11 INTERVJUU

siis nad pivad ise juurde. Viimased 1015 aastat olen kokku puutunud ka arvamusega, et kui inimene on kunagi ise lipilane olnud, siis ta teab, kuidas petama peaks.

Suurem osa loengupidajaid ei ole tavaliselt uuenduslike ppemeetoditega kokku puutu-nud. Loengupidamist nhakse vga lihtsalt: ppejud annab lipilastele oma teadmisi edasi ja

lipilaste asi on see teave kuidagi vastu vtta. See vib toimida pe-tajaid vi doktorante petades: nad mtlevad palju, on iseseisvad ja motiveeritud. Aga nooremate lipilaste puhul ei tta selline lhenemine enam ammu.

lipilased tahavad olla kaasa-tud, leida viise, mis nende ppi-mist toetaksid. Kasutada tehno-loogiat, palju suhelda, mitte ainult ppeju juttu kuulata. Krghari-dus liigub kogu maailmas selles suunas, et kasutada rohkem rhmatd, teha praktilisi projek-te, kasutada tehnoloogiat. Olen sel teemal mitmeid raamatuid kirjutanud ja toimetanud.

Mis selle muutuse phjustas?Praegused ppejud ja dok-

torandid ppisid koolis hoopis teistmoodi kui ndisaegsed lapsed. Nad on harjunud eri lhe-nemisega. Lisaks on krg haridus ha rohkematele inimestele kttesaadav ja likooli juab palju mitmeklgsem hulk ppureid kui 1520 aastat tagasi.

See thendab, et lipilas-

tel vib olla vga erinev taust, piharjumus, motivatsioon. Praegused ppejud peavad ole-ma valmis kasutama erilaadseid tehnikaid, kuidas seda mitmeke-sist seltskonda petada. Lihtsalt headest erialastest teadmistest enam ei piisa.

Milline on siis hea ppejud?Hea ppejud hoolib oma

pilastest ja oma ainest. Ta oskab

hsti suhelda, rgib ja ka kuulab hsti. Ei pea eeldama, et hea pe-taja oleks hea pshholoog, ta peab lihtsalt paremini mistma, keda ta petab ja ka seda, kes ta ise on. Mida saab ta petajana kasutada.

Praeguses maailmas on parata-matu, et ppejud peab end kursis hoidma sellega, kui suurt rolli mngib noorte elus tehnoloogia. Hea oleks mingil moel seda oma petamises ra kasutada. ppimi-ne ei toimu ainult loenguruumis, see on protsess, mis toimub kogu aeg. See, kuidas pilased ja lipi-lased oskavad mobiiltelefone ja arvuteid ra kasutada, on hm-mastav. Tuleb ainult ra tabada, millal selline tehnika petamisele kaasa aitab ja millal seda takistab.

Kuidas teie ennast kige toimu-vaga kursis suudate hoida?

Juhendan praegu seitset dok-toranti, kes on seotud eri uurimis-rhmadega hariduse vallas. Saan nendega korrapraselt kokku ning pean seega pidevalt lugema ja uurima, et teada, millest nendega rgin ja kuidas neile nu anda.

Mul on ka vedanud selles, et olen saanud palju reisida. Olen kinud konverentsidel le terve maailma ja saanud vestelda oma akadeemiliste kolleegidega. Alati on pnev teada saada, millega nad tegelevad ja mida uut on leid-nud. Hariduse alal ttades on enda muutustega kursis hoidmi-ne htlasi kohustus ja ka auhind.

Mis teid hariduse juures nii vga paelub?

Minu jaoks on terve elu p-pimine. On ks Bob Dylani laul, mis on mind innustanud. Selle snad kivad umbes nii: See, kes parasjagu ei snni, sureb (he not busy being born is busy dying toim.). Minu jaoks annab see mrku, et elu on meldud ppi-miseks, uue teadmise saamine on justkui uuestisnd. Ja kui sa enam ei pi, hakkad sa vaikselt surema.

Krghariduses ppejuna ttamine on minu jaoks parim vimalik maailm. Ma ttan energiliste, tarkade ja motivee-ritud noortega. Mu kolleegid otsi-vad alati uusi viise, kuidas oleks parem petada vi teadust teha. Ja me kik teeme seda ldise heaolu nimel.

Ma usun, et tuleviku maailm on teadmusphine. Riigid, mis praegu kige kiiremini arenevad, on samad, kes arendavad teadust ja teevad oma rahvale krghari-duse kttesaadavaks. Majandus muutub, hiskond muutub, likoolide roll maailmas muutub.

Kas saame kuidagi enda teadmi-si heast petamisest likoolide rolli muutmises ra kasutada?

Oletame, et meil on km-me hea petamise phimtet, millest kik htmoodi aru saavad. likool aga ei saa lihtsalt eeldada,

AJU EI OLE MINGI ELUND, MIS MUU KEHAGA LDSE KOKKU EI PUUTU. KUI PILANE TUNNEB ENNAST TURVALISELT, SUUDAB TA PPIMISELE PALJU PAREMINI KESKENDUDA.

DETSEMBER 2015 NR 1126 INTERVJUU

Helsingi likoolil on olemas hea petamise tava dokument. Mida see likoolile annab ja kuidas seda kasutate?

Nii-elda hea petamise phimtted olid pikalt kirjas Helsingi likooli arengukavas, mida uuendame iga nelja aasta tagant. Kuna arengukava kirjutamise ja koostamise laad muutus, otsustasime hea petamise phimtted eraldi kirja panna.

Kui seda koostama hakkasime, kaasasime huvitatud inimesi ttu-bades, mttekodades, veebifoorumites jm. Prast ideede kokkukogu-mist rkisime tiendavalt lbi ppe- ja haridusasjatundjate, teadlaste ja pedagoogidega. Nemad kogusid kokku ka teiste likooli ttajate mrkused ja koos ppeprorektoriga kirjutasimegi selle kige phjal kokku petamise hea tava dokumendi. Minu meelest oli see prot-sess vga viljakas ja nii viks ka Tartu likoolis nende phimtete koostamise protsess olla vimalikult avatud kigi huviliste jaoks.

See dokument selgitab vrtusi, ideid ja phimtteid, mis on meie likooli jaoks petamise ja ppimise puhul olulised. See on vga thtis dokument, mis aitab likoolis td paremini koosklasta-da ja annab vimaluse oma praktikaid paremini hinnata. petamise hea tava kasutavad oma igapevats ja akadeemilises elus nii meie teaduskonnad, instituudid, ppejud kui ka lipilased, aga ka admi-nistratiivttajad.

AULI TOOMHelsingi likooli haridusprofessor

KS KSIMUS

FO

TO: E

RA

KO

GU

et nd hakkavad kik ppejud neile nuetele vastama. Kui oleme kindlaks teinud, milliseid ppe-jude tahame, tuleb neile vimal-dada ka sellealased koolitused.

Lisaks tuleb teha kindlaks, et tudengid saavad aru, mida me tahame, kui palume neil ppe-judude headust mrata. Kui loodame, et meie ppejududel on mingisugused omadused, siis tuleb just nende kohta ka ksida.

Paljud likoolid lasevad semest-ri lpus lipilastel mingisugusele tagasisideksitlusele vastata. Kui meil on olemas n- hea petamise phimtted, mida ppejud pea-vad jrgima, siis tuleb lipilastelt ksida, kas nad nevad seda.

Milliseid hea petamise phi-mtteid te ise jrgite?

Teate ju tlust, et kui ravim on kibe, siis see toimib? Ma ei usu, et ppimisega on sama lugu. ppimine ei tohiks olla valulik kogemus, emotsionaalne pool on vga oluline. Aju ei ole mingi elund, mis muu kehaga ldse kokku ei puutu. Kui pilane tunneb ennast turvaliselt, suudab ta ppimisele palju paremini keskenduda.

Ma pan oma loengutes luua kaasatud pikeskkonna, kus tudengid saavad omavahel arutleda ja neil oleks mugav olla. Niteks eksimisel on ppimises vga thtis osa. Kui kardetakse

eksida, ei julgeta midagi pakkuda ega arvata. Aga he inimese vale vastus vib tekitada arutelu, mis viib kellegi teise ige vastuseni.

Ttasin kunagi 15 aastat pshhoterapeudina. Nii pshho-teraapia kui ka petamine on m-nes mttes mlemad kitumise muutmised. Kui saad aru, kuidas inimestele jvad klge halvad kombed ja tundmused, siis oskad paremini neid headeks muuta. petada nad n- mber heaks. petajana on minu lesanne arendada tervet inimest, mitte ainult tema aju.

Loe tispikka intervjuud www.ajakiri.ut.ee.

27DETSEMBER 2015 NR 11 INTERVJUU


K ui praegu on lipilas-esinduses 31 tudengit ja heksas teaduskon-na nukogus veel umbes 40 lipilast, siis alates jrgmisest aastast hakkab igas 29 instituudi nukogus teiste liikmete hulgas tle mitu tudengi esindajat.

likooli uue phikirjaga koos justub ka lipilasesinduse (TE toim.) uus phikiri, mis tleb, et igas likooli struk-tuuriksuse nukogus peab olema 20% tudengiesindajaid. Kokku saab tudengiesindajaid olema le saja, rgib TE aseesimees Mari Anne Lekina.

Nii palju inimesi ei ole TE-s kunagi varem olnud. Senises praktikas ei olnud mitmed tudengiesindajad varem esinduse ametlikud liikmed ja kik liikmed ei kuulunud alati ka mnda otsustus kogusse.

Sgisel lipilasesinduse juhatusse valitud Mari Anne ks tlesannetest ongi koosklasta-da uute esindajate td htlaselt ja tasakaalustatult. ldisemalt eldes vastutab ta lipilaskogude

toimimise eest.Eelmine juhatuse liige, kelle

asemel Mari Anne nd esinduse juhatusse kuulub, tegeles tudengi-tele suunatud sndmuste korral-damisega. Sellest ppeaastast on kik tudengiritustega seonduv esinduse asemel lipilaskonna sihtasutuse (TSA toim.) rida, kes tegeleb muuhulgas ka likooli meenete mmise ja OLE ROHKEM liikumisega.

SIHTASUTUSE JA ESINDUSE ERI ROLLIDTE esimehe Martin Noor-kivu snul on Eestis toimuvaga vrreldes TE nagu valitsus ja TSA nagu ettevtluse aren-damise sihtasutus (EAS toim.).

Meie rgime kaasa Tartu li-kooli juhtimisotsuste tegemises ja hariduspoliitikas, sihtasutuse tegevus on aga suunatud kigi Tartu linna lipilaste arendami-sele, seletab Martin.

See muutus vimaldab lipi-laskonna mlemal osal oma td varasemast veelgi paremini teha.

Sihtasutus pakub pingutevlise aja veetmiseks ja korraldustks psivamaid kontakte ning tuge, valitud tudengiesindajad saavad aga keskenduda lipilaste esinda-misele likooli otsustuskogudes.

Sisuliselt thendab likooli ja esinduse uus muutunud ss-teem seda, et tudengiesindajatel on varasemast suurem vastutus. Kik esindajad kuuluvad mnda esinduskogusse ja peavad lipi-laste nimel sna vtma. Tuleb meeles pidada, et ka vaikimine on seisukohavtt, tleb Martin.

Peale selle suureneb ka esindajatevaheline koost. Kui varem veti lipilaskonna nimel otsuseid vastu TE ldkoos-olekul, siis edaspidi koosklas-tatakse ametlikud seisukohad kigi esindajatega. Seega on tudengiesindajate snal tulevikus enam kaalu ja lipilaste ldiste huvide eest seistakse kigil otsustustasanditel.

Liina Hirv, lipilaskonna aseesimees hariduse vallas, toob vlja, et see viib esindajad oma valijatele senisest palju lhemale. Kuna juba igas instituudi otsus-tuskogus on viis lipilast, annab see vimaluse oma struktuurik-suse tudengitega vahetumalt ja phjalikumalt suhelda.

Jaanuari algusest justuv uus struktuur Tartu likoolis toob kaasa muutusi ka lipilasesinduse ts. Niteks kasvab tudengiesindajate hulk enam kui sajani.INTERVJUU

TUDENGIESINDAJATE SNAL ON TULEVIKUS ENAM KAALU JA LIPILASTE HUVIDE EEST SEISTAKSE KIGIL OTSUSTUSTASANDITEL.

Uuel aastal rohkem tudengiesindajaid

DETSEMBER 2015 NR 1128 TUDENGID

Ma usun, et see annab meie tegevusele kvaliteeti juurde. Paratamatu on see, et kuigi ka praegusest esindusest kivad lbi kikvimalikud ppega seotud ksimused, ei ole tervet teadus-konda esindaval inimesel pde-vust kike teada. Uue ssteemi puhul on inimesed, kes sna v-tavad, ise vastava instituudi eluga tuttavad ja teavad tpselt, millest nad rgivad, kinnitab Liina.

TUDENGID KUI OLULISED OTSUSTAJADTE pdlus on, et ka insti-tuudi kogudes olevad tudengid mtleksid rohkem kogu likooli hvangu peale. Kuigi enamasti likooli ja instituutide huvid kattuvad, on siiski olukordi, kus esikohale seatakse enda struktuu-riksuse huvid. Esinduse juhatus

loodab, et tudengiesindajad aitavad otsustuskogudes sellistel juhtudel kogu likooli ja ppekva-liteedi eesmrke silmas pidada.

Nii tahavad nad nidata, et lipilased ei ole lihtsalt otsus-tuskogude juures esindatud, vaid osalevad nende aktiivsete liikmetena terve likooli juhti-mises ja paremaks keskkonnaks muutmises.

Me ei rita likooli struktuu-rimuutusega lihtsalt kaasa minna, vaid tahame seda lipilaste esin-damise arendamisel ra kasutada, et ra teha vajalikud sammud, mida me senises struktuuris astu-da ei saanud, rhutab Martin.

TE on asunud lipilasi innustama, et ka n- tavatudengid vtaksid senisest enam sna. Nii on nad oma Facebooki lehe abil aidanud korraldada lipilaste

veebiintervjuusid nii T rektori Volli Kalmu kui ka haridus- ja teadusministri Jrgen Ligiga.

Katsetatakse ka muid viise, et tudengitele selgitada, mis likooli juhtimises toimub ja millega li-pilasesindus tpsemalt tegeleb. Peale veebiintervjuudel korral-davad nad likoolielu teemadel arutelusid ja teevad igal kuul oma tegevusest ka lbusa n- aruande-video.

Samuti tahavad nad senisest enam kaasata huvigruppe, kes on siiani likooli juhtimisest mingil phjusel krvale j-nud niteks doktorandid ja vlistudengid. Senisest kordades suurema lipilasesindajate hulga htsemaks koostks on mttes luua ka suhtlusvrgustik, mille abil saab omavahel kiiresti ja tulemuslikult suhelda.

FO

TO: M

ER

ILY

N M

ER

ISA

LU

T LIPILASESINDUSE JUHATUSES ON KOLM LIIGET: LIINA HIRV, MARI ANNE LEKINA JA MARTIN NOORKIV.

29DETSEMBER 2015 NR 11 TUDENGID

REELIKA ALUNURMmajandusteaduskonna tudengiesindaja

M ne ndala eest sattus meie organisatsioon kummalisse olukorda. Kimas oli pikaajaline ja mahukas projekt, mille kigus pidime muu-hulgas tellima erinevat tehnikat.

Vtsimegi hendust he ettevttega, mis vahendas sobivat tehnikat ja tegime hinnapringu endale vajalike vahendite tarvis. Seepeale vastas aga ettevtte esin-daja kes oli muide ka juhatuse liige , et nad ei ole nus meile hinnapakkumist tegema. Sest ole-me tudengid ja meil ei ole nagunii raha, et seda tehnikat osta.

rilises plaanis ma muidugi mistan, mis olid selle vastuse kaalutlused. lipilased on testi piiratud rahaliste vahenditega sihtgrupp ja tehnika on vaiel-damatult kallis. Kllap on neil ka varasemaid ebameeldivaid kogemusi olnud vi ehk saadavad tudengid neile hinnapringuid niisama, niteks kodutde tarvis. Kuid sellegipoolest, mis phjusel saab vastus ometi olla nii rabav?

KES ON TSISELT VETAV TUDENG?Mulle endale tundub, et phjus on sna lihtne: me ei ole jtnud endast piisavalt tsiseltveta-vat muljet. Tudengi stereotp on tihti seotud kvade pidude, kampsunivenitamise ja muidu Pirogovi pargi murul istumisega. Kindlasti ei ole need phjenda-

matud kinnisarusaamad aga mitte ka pris tesed.

4. novembril kogunesid enam kui kolmekmne lipilasorga-nisatsiooni juhid Tartu tudengi-organisatsioonide aastakohtu-misele koos Indrek Tarandiga arutlema, kuidas tudengite hl hiskonnas kuuldavamaks muuta. Alles hiljuti ei teadnud ilmselt paljud, et nii palju organisatsioo-ne Tartus ldse tegutsebki ja tegelikult on neid veel.

Nende henduste juhid on noored, kes heskoos mjutavad tuhandete lipilaste koolivliseid tegevusi. Nad edendavad oma erialasid, korraldavad arendavaid ritusi ja vimaldavad oma liikme-tele mrgatavalt suuremat sotsiaal-

set kapitali, kui niisama likoolis ppides viks omandada.

Aga vaatamata sellele, et nad panevad iga pev tunde oma elust selle alla, et midagi paremaks muuta, kohtleb hiskond neid nagu siiberdajaid, kelle tegevus ei loe priselt midagi. Ja phju-sega me ise ei ole end piisavalt nhtavaks ja kuuldavaks teinud.

MIDA ME HISKONNA JAOKS RA TEEME?Hea uudis on see, et saame oma olukorda ise parandada. Me ei ole hiskonnas nrgem osapool, kes vajaks eesseismist ja esindamist. Just tudengiorganisatsioonid on need, kes oma teadmiste ja oskus-tega saavad olla eestvedajad, et

Tudeng ei ole hiskonnas oluline?DETSEMBER 2015 NR 1130 TUDENGID

Mida thendavad likoolide rahvusvahelised tabelid lipilaste jaoks?

LAURI RANDVEERrahvusvahelise koost peaspetsialist

Kuigi USA likoolide paremus-jrjestusi on ajaleht US News & World Report avaldanud juba 30 aastat, algab leilmsete edeta-belite ajalugu 2003. aastast, mil esimest korda ilmus Shanghai Jiao Tongi likooli koostatud Acade-mic Ranking of World Universities (ARWU). Sestsaadik on erinevaid paremustabeleid pidevalt juurde siginenud. Rahvusvahelistest ede-tabelitest kaks kige mainekamat on ehk Briti ajakirja Times Higher Education (THE) koostatav maail-ma likoolide pingerida ning rah-vusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds edetabel QS World University Ranking.

Edetabelite koostajate vitel on nende eesmrk pakkuda avalik-kusele likoolide kohta vrdlevat infot, mis oleks muuhulgas abiks tnapeva jrjest liikuvamatele lipilastele (ja nende vanema-tele) pisihtkoha valikul. Seetttu on likooli edetabelikoht leilmsel krgharidusturul ks olulisi nn mgiargumente. Uuringud ongi nidanud, et paljud lipilased teevad oma valikuid edetabeli-koha phjal. Niteks USA-s on leitud, et 1%-line tus edetabelis vib kasvatada lipilaskandidaa-tide sisseastumisavalduste arvu 0,9% vrra. Samuti jagatakse mitmetes riikides vljaminevatele lipilastele riiklikke stipendiume vaid mnes edetabelis esimese

200 vi 300 hulka kuuluvatesse likoolidesse ppima siirdumiseks.

Samas tuleb arvestada, et enamik tuntud edetabeleid vtab likoolide pingeritta seadmisel aluseks nende teadustugevuse, sest teadust kohta on lihtsam vrreldavaid andmeid koguda. ppet kvaliteeti adekvaatselt kajastavat objektiivset nitajat pole osanud veel keegi vlja pakkuda. Mned edetabelid kasutavad kaudseid ja vga ldisi mdikuid. Niteks THE ja QS-i edetabelite koostajad kasutavad he indikaatorina ppejudude-lipilaste suhtarvu, arvestusega, et mida vhem tuleb lipilasi he ppeju kohta, seda enam ppeju thelepanu on neil vimalik saada. THE edetabelis on selle nitaja osakaal 4,5% lpphin-dest, QSi-il lausa 20%.

Teatud mral seostuvad ppekvaliteediga veel ka jrg-mised THE kasutatavad nitajad: kaitstud doktorikraadide arv he akadeemilise ttaja kohta (6%), doktori- ja bakalaureusekraadide suhtarv (2,25%).

Seega mdavad need mne-des edetabelites kasutatavad pet puudutavad nitajad eelkige sisendvrtusi nagu lipilaste/ppejudude suhtarv ja vlisli-pilaste arv, ppeprotsessile ning vljundile pratakse tunduvalt vhem thelepanu. QS kll kogub likoolidelt andmeid ka lpetanu-te thive kohta, aga edetabeli koostamisel vhemalt esialgu veel neid ei kasuta.

TUDENG KSIB

lipilaste hlt arvestataks eri-alades, riiklikul tasandil, mee-dias vi ka lihtsalt omaenda likoolis vi tudengkonnas.

See ei ole kerge lesanne tegus tudeng klab tihti natu-ke vristavalt, justnagu oleks see vike hulk leliia innukaid lipilasi, kes tegelevad le-mra utoopiliste ettevtmis-tega. Priselt on need lihtsalt inimesed, kes teevad natuke rohkem. On rohkem.

Organisatsioonid jtkavad omavahel kohtumist marlau-dade vormis: et tudengihl saaks valjemaks ja et tudeng oleks hiskonnas priselt oluline mitte ainult tulevase tju ja maksumaksjana.

Tudeng ei ole hiskonnas oluline?F

OTO

: KA

RL-

ER

IK P

IIRIM

EE

S

31DETSEMBER 2015 NR 11 TUDENGID


K eiu tpsustab, et igal kevadel, kui noortel on aeg teha otsuseid, kuhu edasi ppima minna, hakkavad meedias ilmuma artiklid, kuidas humanitaarvaldkonna erialade l-petajad on ttud. Rgitakse, et selle haridusega ei ole midagi peale hakata, lisas ta.

Helleka ja Keiu on ka teiste kaastudengitega sna pikalt aru-tanud, et humanitaarerialadel on rakenduslik suund olemas, kuid millegiprast ei propageerita seda hiskonnas. Mtlesime, et see asi tuleb ise ra teha ja nidata, et humanitaariast saadud teadmi-

ne on ka vljaspool akadeemiat kasulik, lausus Keiu.

Nii loodigi rakendusliku antro-poloogia keskus (RAK), mis teeb kvalitatiivseid uuringuid kigile, kes soovivad eri meetodite abil mne probleemi vi olukorra tuumani juda. Oleme vga laiale avalikkusele suunatud ja eri-neme eelkige meetodi poolest. Enamasti tehakse kvantitatiiv-seid uuringuid, niteks et sada inimest arvas midagi. Tahame oma uuringutega nidata, et peale numbrite on tarvis kvalitatiivset teadmist, selgitas Keiu. Keskuse soov on panna uuritavad teemad knelema ja nidata seda, mida inimesed tegelikult arvavad vi soovivad.

Kuna RAK on valmis tegutse-

ma vga erinevate teemadega, ei ole nad oma sihtrhma m-ratlenud. Kuna me ei lhene valdkonnaphisest teadmisest, vaid meetoditest, siis vivad meie poole tegelikult kik prduda, selgitas Keiu.

Aina enam rgitakse kliendi-phisusest ning sellest, kui oluline on oma kliente tunda ja koostd teha. Seetttu usuvad etnoloogid, et uuringud vivad aidata nii eri ettevtteid, riigiasu-tusi kui ka MT-sid. Seesu-gune projektide erinevus pakub meilegi pnevust ja vimalust eri teemadesse sveneda, mis on uuringutesse kaasatavatele

Rakenduslik antropoloogia aitab probleeme paremini mista

Etnoloogid Helleka Koppel, Merilin Piipuu ja Keiu Telve teostasid eelmise aasta suvel kaua peas veeretatud mtte: nidata, et humanitaarvaldkonna erialadel on tegelik rakenduslik suund olemas. Otsustati luua rakendusliku antropoloogia keskus.

ETTEVTLUS

DETSEMBER 2015 NR 1132 ETTEVTLUS

tudengitele samuti hea anss valdkondadega tutvumiseks, arvas Helleka.

UUED KOGEMUSED JA MEETODIDRAK teeb tihedat koostd ka T etnoloogia osakonna ja ettevtluse ppetooliga. Kaasa-me tudengeid oma tegevusse, et nemadki saaksid tegeliku uuringu teostamise kogemuse, lisas Hel-leka. Keiu arvates on oluline, et tudengid saaksid ppet kigus harjutada ja pakkuda omalt poolt vlja ttatud meetodeid. Usu-me, et RAK-i uuringutes kaasa les saavad lipilased arendada

teatud tpi oskusi, mida vib-olla likoolist kohe kaasa ei saa. Pakume teistsugust kogemust ja tulevikuvljavaateid.

RAK-i tehtavad uuringud toe-tuvad eelkige intervjuudele, kuid korraldatakse ka vaatlusi ning ka-sutatakse meetodeid, kus uuritav saab niteks ise midagi joonistada vi mistekaardina mtted kirja panna. Peale uuringute tegele-takse ka meetodite arendamisega ja ptakse uurimisse kaasata tehnoloogilisi vahendeid.

Niteks tekkis Eesti ajaloo-muuseumile uuringut tehes mte kasutada GPS jlgimist ja vaada-ta, kuidas muuseumi vljapanek

tegelikult ttab. GPS-iga taheti vaadata, kas inimesed liiguvad mda neid radu, nagu muuseum nituse klastamiseks ise ette on ninud vi mitte. Tehnilistel phjustel ji aga see meetod ka-sutamata muuseumi seinad olid selleks liiga paksud.

Keskuse eestvedajad tunnista-vad, et kvalitatiivsete uuringute tegemine vtab kindlasti kauem aega, uurijad teevad kauem td ja materjaligi analsitakse pike-malt, kuid nii saadakse laiem ja teaberikkam tulemus, sest ainult numbrid ei pruugi igas olukorras kogu probleemi vi olukorra olemust nidata.

FO

TO: A

ND

RE

S T

EN

NU

S

HELLEKA KOPPEL (VASAKUL) JA KEIU TELVE USUVAD, ET KVALITATIIVSED UURIMISMEETODID AITAVAD PROBLEEME VI OLUKORDI PAREMINI MISTA.

33DETSEMBER 2015 NR 11 ETTEVTLUS

Helleka ja Keiu loodavad, et lhitulevikus liituvad nende meeskonnaga ka inimgeograafid, sotsioloogid, pshholoogid ja tei-sed. Tegelikult on see valdkond hsti lai ja mujal maailmas tehak-se rakendusliku antropoloogia keskustes samuti erialade vahel palju koostd, rkis Keiu.

Hiljuti tegi RAK uuringu Vitluskoolitusele, kus sooviti teada, mida nende kliendid ja vimalikud kliendid koolitusest arvavad ja sellelt ootavad. Enne seda tehtigi uuring Eesti ajaloo-muuseumile, mis oli seotud uue psinituse ehitamisega. Muu-seum soovis teada, mida klasta-jad arvavad sellest, kuidas viks ajalugu vaatamiseks vlja panna ja mida tpsemalt muuseumilt oodatakse.

Keiu snul andsid nad soovi-tusi eri valdkondade asjatundjate-le, alustades valgustusest ja helist ning lpetades ajaloolastega. Klastajatelt saadi nuandeid ka nituse loogilisuse ja tehnoloogia kohta. Kuna nituse saalis on palju puutetundlikke ekraane, siis uurisime, kui palju inimesed neid kasutavad ja miks ning kes

neid ldse kasutavad, tles Keiu ja lisas, et sellest lhtuvalt saab muuseum vaadata, kuhu ja kui krgele ekraane ldse paigutada.

Helleka arvates meeldibki ini-mestele isiklik lhenemine ja kon-takt rohkem kui niteks lihtsalt ksitluse titmine. Intervjuusid tehes analsivad inimesed enam ja mtlevad ksikasjalikumalt

kaasa, lausus ta. Aktiivsemat kaasamtlemist

ngid Helleka ja Keiu ka Tartu linnamuuseumi projektis, mis uu-rib lejele jvat kogukonda ja piirkonda. helt poolt uuritakse selle piirkonna ajalugu, aga teiselt poolt ka praegust olukorda. Tehakse eluloophiseid interv-juusid ja kaardistatakse inimeste mlestusi. Sna saavad nii lapsed, noored kui ka tiskasvanud.

leje projektist selgus, et sealsed inimesed sooviksid rohkem histegevusi ja kokkusaa-mise kohti.

KODANIKUHISKONNA ARENG ON OLULINENii korraldatigi linnamuuseumi algatusel augustis ritus Pev le Je, mida aitas aktiivselt korraldada ka RAK. Roosi, Kivi ja Jaama tnaval avati kohvikud, korraldati ttube ja ringkike ning kogu peva kestis kontsert. Sellist ritust oodati ja sooviti ning tagasiside oli vga hea, lisas Keiu.

Jrgmiseks aastaks on sama projekti raames keskuselt tellitud juba 50 intervjuud ja RAK soovib

sellesse kaasata nii etnoloogia kui ka teiste erialade tudengeid.

Keskuse jaoks on oluline kodanikuhiskonna areng. Keiu arvates ongi kige parem nide leje projekt, mille kaudu uu-ritakse ht kogukonda ja antakse ka inimestele tagasisidet, et neist ollakse huvitatud. Uuringu jooksul on inimesed rkinud

vga palju seltsi loomise mttest. Oleme selle idee andnud edasi Tartu linnamuuseumile ja mrtsis on plaan inimesed kokku kutsuda ning korraldada leje seltsi aru-tamise koosolek, rkis Keiu.

ETNOLOOGID KUI VAHENDAJADHelleka snul on see hea nide, kuidas uuringutest vib vlja kas-vada selts, sest muuseum ei oleks vib-olla osanud varem midagi seesugust algatada. Sellest on palju rgitud, kuidas etnoloo-gid ja antropoloogid saavad olla vahendajad eri rhmade vahel, lisas Keiu.

Keskuse eestvedajad nevad endalgi seesugust rolli, sest mnikord ei oska histe moti-vatsioonide ja huvidega rhmad omavahel rkida vi puudub nende vahel suhtlus. hele koolile tehtud uuringust tuli vlja, et pilane ei saa minna direk-tori juurde ja elda, et mingid asjad on halvasti. Aga kui meie ksime, siis nad saavad meile oma arvamuse elda ja me saame selle anonmselt edasi anda, selgitas Helleka.

Noored nevad ka tnapeva hiskonnas (niteks pagulastee-ma puhul), et nende keskusest viks abi olla. Minu arust ei ole tehtud htegi sgavamat uuringut, missugused inimes-te hirmud tpsemalt on, mis nende taga seisab, missuguseid lahendusi inimesed ise nevad vi mida leldse riigilt selles olukorras oodatakse jne, arvas Keiu. Helleka lisas, et siinkohal on kindlasti oluline teadmistep-hiselt lheneda ja osata uuringust tulevat teavet analsida seda keskus uuringute soovijatele pakubki.

INIMESTELE MEELDIB ISIKLIK LHENEMINE JA KONTAKT ROHKEM. INTERVJUUSID TEHES ANALSIVAD INIMESED ENAM JA MTLEVAD KSIKASJALIKUMALT KAASA.

DETSEMBER 2015 NR 1134 ETTEVTLUS


K uid nagu tleb taimebio-loogia nooremteadur ja taimegeneetika dokto-rant Hanna Hrak, siis teadus on

nagu vitlus lohega: kui ks pea on ma

UT detsember 2015 nr 11

Documents