Ühe mehe võim. Avalikkusele tundmatu Narva linnavolinik ...

aripaev.ee

| 17.–19. november 2006 | nr 211 (3226) | 19 kr |

Nädalavahetus

Puhkepäev

Kui palju on kinnisvarahinnad muutunud? �loe täna kell 9.15aripaev.ee

Erakondade liidrid peavad va-limislubadust muuta kuluhüvi-tiste korda populismiks. “Vali-mislubaduste sekka ei tohiks seda lülitada – see kõlaks väga populistlikult,” ütles IRL kaas-esimees Tõnis Lukas. �6 � Reklaamiagentuuri TANK juht Joel Volkov

Kuluhüvitised ei kõlba valimislubaduseks

Ettevõtjate huvi teenuste vaba liikumise vastu on leige, sest ELis tegutsetakse juba prae-gu. “Ma arvan, et Eesti-siseselt

ei mõjuta see reklaamifirma-de toimimist kuigivõrd,” tõdes reklaamiagentuuri TANK juht Joel Volkov. �4–5

Vaba teenuseturu vastu kasin huviAS Pakendikeskus loobus

Shanghais kontori avamisest, sest EL kehtestas osale Hiina kiletootjaile dumpingumaksu. Lisaks vähenevad impordima-hud, ütles firma juhatuse esi-mees Lauri Maaring. �8

EL nurjas Hiinas kontori avamise kava

” Tegeli-kult po-

legi ju vahet, kas müüa kin-gi või ehitus-materjale.

Mis tegelikult juhtus presidendi Ida-Virumaa tuuril

Mida teha, kui asfaldiauk lõhub auto

Urve Palo �14–15 Auto �27Reportaaž �16–17

Maailma suurima ehitusmater-jalitootja Saint-Gobaini Ees-ti haru perenaise Urve Palo uueks väljakutseks on viia et-tevõte pärast rahvusvahelist ühinemislüket ka Eestis suu-remate ehituskauba müüjate hulka.

Pensionikind-lustus on tulusaim mängumaa50selt liitujale

Minu raha �25

Täna kinno jõudev 007: kirglikum kui kunagi varem

AleksandrMoissejev

Narva kubernerÜhe mehe võim. Avalikkusele tundmatu Narva linnavolinik Aleksandr Moissejev on linna mõjuvõimsaim mees. �10–13, 34

Foto: Veiko Tõkman

Äripäev 17. november 2006 toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel 667 0391, e-post [email protected]

5PÄEVA2 Äripäev 17. november 2006 toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel 667 0391, e-post [email protected]

Kas õnn peitub rahas?

EI Õnn ei peitu rahas, küll aga on raha puudumine täielik õnnetus. Õnn, see on vabadus, mida raha osaliselt realiseerida võimaldab.

� Viktor Siilats, autoärimees

JAH Kindlasti see suhe nii ühene ei ole, et raha võrdub õnn, aga raha on üks õnne komponent. Mis need tei-sed komponendid võiksid minu jaoks olla? See on nii filosoofiline küsimus, et sel-lele vastamiseks tuleks kir-jutada uus raamat nimega “Õnn”.

� Rain Lõhmus, inves-teerimispankur ja raama-tu “Raha” üks kaasautor

GALLUP

� Esimest töövisiiti Ida-Virumaale tegev Toomas Hendrik Ilves on teisipäeval Aseri tellisetehases oma presentatsioonitellise valmis vorminud ja tõttab kätelt savi maha pesema. “Pikk päev veel ees. Tunni aja pärast peab olema Narva venelastele kodanikuõpetust jagamas, siis pressikonverents, sealt edasi jõe äärde sõudebaasi... Oot, millal siis lõunat pakutakse? Vähi ootab igatahes kella kolmeks Sillamäe sadamasse nurgakivi tsementima ning pärast seda vaja kohalikust Eesti seltsist läbi hüpata. Läheb kiireks, sest õhtul poole kuueks olen Avinurmes väga oodatud. Fotovälgud sähvivad vahetpidamata, väsitav, puhata tahaks. Laske käedki rahus puhtaks pesta.” Foto: Andras Kralla

Presidendi raske amet NÄDALA FOTO

ESMASPÄEV

Suhkrutrahv 713 miljonitEuroopa Komisjon mää-ras Eestile lõplikus suhkru-trahvi nõudeks 713 miljonit krooni, mis on suurim Eu-roopa Liidus.

Äripäev on nõus ETV saates “Foorum” esinenud Jaan Män-niku seisukohaga, et mis selle suhkrutrahvi üle ikka nutta.

Tegelikult ei olnud meil sel-lest hoidumiseks nagunii eri-ti võimalust ja kokkuvõttes on see väike summa, võrreldes Euroopa Liidust juba saadud ja tulevikus saadava kasuga.

TEISIPÄEV

Kalevi aktsia rallis ülesKalevi aktsia tegi enneole-matu hüppe, tõustes päeva-ga 14,5 protsenti.

Otsus Kalevile määratud 120 miljoni kroonine suhkru-trahv tühistada viis kommi-vabriku aktsia reaktiivina üles. Põllumajandusministeerium nuputab siiski uusi moodu-seid, kuidas ettevõtetelt trahv kätte saada.

KOLMAPÄEV

KütusekriisEestit tabas kütusekriis – väiketanklad olid sunnitud bensiinimüümise lõpetama.

Eesti kütuseturu haavata-vust näitas sellel nädalal see,

JÄI SILMA

On, mida näidata!

Veidi raha onõnneks siiski vaja 59

ei 19

jah 22

� % vastanutest

toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel 667 0391, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

5 PÄEVA 3 toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel 667 0391, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

Mari Rahumäe juhitav OÜ Quelle võitis Äripäeva koos-tatud jaemüüjate TOPis esi-koha. Lisaks juhtimisele an-nab Rahumäe oma panuse ka sellega, et käib ise vahel laos kaupa pakkimas. Jaemüüjate TOP erineb teis-

test edetabelistest selle poo-lest, et vähesed sektorid või-vad hoobelda suurema kon-kurentsiga kui müüjad – see-tõttu on esikoht eriti magus. Hiljuti siseneti edukalt Läti turule, nüüd on eesmärk val-lutada Soome ja Rootsi.

Mari Rahumägi jae- ja hulgimüüjate TOPi võitja

Üks lõbus pidu ja selline põnts mainele – maksa töötajai-le kahjutasu, talu pidevat krii-tikat kodumaises ja välispres-sis, võimalik politseiuurimi-ne jne. Kõige tipuks püsib Tal-linki aktsia paigal nagu nae-lutatud ning Rootsi meediast

võib lugeda, et sealne pileti-müük on vähenenud. Seda ap-sakat saavad suhtekorralda-jad kaua klaarida. Tõeliselt vi-lets nädal Tallinki juhatuse esi-mehe jaoks.

Enn Pant purjutamise tulemusi klaarib kaua

NÄDALA VÕITJA NÄDALA KAOTAJA

NELJAPÄEV

Kolmas Weroli eksjuht sai süüdistuse

� Endine Viimsi vallavanem Kaido Metsma (vasakul) ja endine vallavolikogu esimees Madis Saretok teisipäeval volikogu istungil. Foto: Raul Mee

TEISIPÄEV

Viimsi maatehingudTeisipäeva õhtul läks Viim-si vallavolikogu istungil õi-ge kuumaks. Esimese päe-vakorrapunktina esitas revisjonikomisjon rea en-diste vallajuhtide kahtlasi maatehinguid.

Ettekandes oli põhirõhk nüüd volikogus opositsioo-nis, kuid enne mitu ameti-aega valda juhtinud reformi-

erakondlaste Madis Saretoki ja Enn Sau ning parteitu Kai-do Metsma ametiajal tehtud maatehingutel. Nimelt olid mehed viimase kümne aasta jooksul erastanud maatükke nii iseendale kui ka oma lähi-sugulastele. Mitmel juhul oli inimene, kellele maa kui õi-gusjärgsele omanikule tagas-tati, selle mõni kuud hiljem vallaisadele edasi müünud.

Opositsioon kuulas ette-kande ära ning asus vastu-rünnakule, süüdistades re-visjonikomisjoni “äratege-mises”.

Miks te ainult meie te-hinguid vaatate, teised eras-tasid ju ka, küsisid mehed. Kas järeldada, et Viimsi val-las on igal võimulolijal kom-beks kõigepealt enda taskud täita?

Tallinki juhid purjutasid laeval� Viimasel ajal uudiseid luge-des tuleb küll selline tunne, et rikaste ja vaeste revolutsioo-nid ei ole enam kaugel. � Arvan, et tegu on ameti-ühingu liialdusega. Tõenäo-liselt oli nii, et juhtkond nägi töötajate poolset ebaklien-disõbralikku käitumist ja tegi noomituse. Töötajad hakkasid aga vastu ülbama... mis, mui-de, tihtilugu endast heal ar-vamusel klienditeenindajate probleem. Sellised klienditee-nindajad tulebki paika panna. � Omanikud või mitte, fir-mades käib asi reeglite alu-sel. Töötajal on konkreetsed kohustused: baar X kell kin-

ni panna. Need kohustused on sätestatud laeva sisekorra eeskirjaga ja omavoliliselt ta neid muuta ei saa. Ei saa lam-bist ka Tallinki juhatuse liige suusõnaliselt muuta, vaid ta peab andma korralduse käsu-liinis, et asi muutuks.

Savisaar: ettevõtjad, tõstke palkasid!� Hämmastav. Lihtsalt sõna-tuks võtab. No kuidas saab ametnike palga järsku kasvu serveerida kui üleüldise õnne valemit? � Las tõstab esimesena oma mööblifirmas. Siis räägime edasi.� Palgad võivad tõusta mui-

dugi. Aga esialgu võiks ära kaotada igasugused mõtte-tud lisakulud. Näiteks ame-tiautod, bensiin, telefon, ja anda igaühele valida, kas ta-hetakse suuremat palka või väljasõite ja muid boonuseid?

Toivo Asmerist sai kinnisvaraärimees� Täna võiks öelda, et igal en-dast lugupidaval eestlasel on mingi kinnisvaraprojekt. Ja mis seal imestada, nii mõni-gi on tänu sellele rikkaks saa-nud. � Kuni leidub idioote, kes on nõus hakkama 30 aastaks pangaorjaks, seni ka õitseb arendajate megaäri.

ESMASPÄEV � Statistikaamet avaldab ok-toobrikuu tootjahinnaindek-si, ekspordi- ja impordihinna-indeksi.

TEISIPÄEV� A2-Autowelt OÜ ja A2 Auto OÜ vaidlevad kohtus, kumb peaks oma ärinimest loobu-ma. � AS Balbiino nõuab kohtus maksuameti määratud laova-rude trahvi tühistamist.� Rootsi välisminister Karl Bildt on Eestis visiidil.� Ilmub Äripäeva uue teh-noloogiaajakirja Tehnotrend avanumber.� Sünnipäev on Saar Poll OÜ juhil Andrus Saarel.� Tallinna linnavalitsuse ja Tartu linnavalitsuse istungid.

KOLMAPÄEV� Statistikaamet avaldab kolmanda kvartali tööhõive ja töötuse näitajad.

� Kohtuistung – Tallinna Diagnostikakeskus nõuab endistelt juhtidelt 4 miljonit krooni, sest need ostsid et-tevõttele kasutatud medit-siiniseadme uue seadme hin-naga.� Sünnipäev on rahandusmi-nister Aivar Sõerdil.

NELJAPÄEV� Statistikaamet avaldab kolmanda kvartali keskmi-se palga.� Ilmub Äripäeva ajakiri Si-sustaja.� Valitsuse istung ja valitsu-se kabinetiistung.� Töövarjupäev.

REEDE� Euroopa Parlamendi EPP fraktsiooni konverents “Ees-ti teel riigirahvaks” Tallinna Matkamajas� Sünnipäev on Trigon Capitali nõukogu esimehel Joakim Heleniusel.

Kes ütles?“Tuleb loobuda tootmisest, mida ei saa kasvavate ku-ludega kasumlikult teha, ja mõelda kaugemale kui mõ-ned kuud!”

variandid: a) Andrus Ansipb) Maris Lauric) Edgar Savisaar

� Vastused saata märksõ-naga “mäng” e-posti aad-ressile [email protected] hiljemalt kolmapäevaks, 22. novembriks, lisada kindlas-ti enda nimi ja kontaktand-med.� Kõigi õigesti vastanu-te vahel loosime välja Ale-xander Kotchubei raama-tu “Koosolekute juhtimi-se kunst”. Võitja avaldame järgmisel reedel ajalehes Äripäev.

LUGEJA ARVAB aripaev.ee

ÄP2 valik nädala sündmusi ÄRA MAHA MAGA järgmisel nädalal MÄNG

kuidas põleng Leedu bensii-nitootjas Mažeikiu Nafta jät-tis hätta väikesed tanklad. Nii mõnigi oli sunnitud kütu-se hinda tõstma, Favora oma-nikud käisid kütust ostmas Nestest.

Defitsiiti leevendas kolma-päeval saabunud kütuserong, kuid kriis pole veel kaugeltki möödas.

Werol Tehastega seotud kriminaalasjas sai süüdis-tuse juba kolmas inimene – endine juhatuse liige Elmo Hainsoo.

Parimaks prokuröriks tun-nistatud Marge Püss on Weroli põhjalaskmise uurimise hoo-lega ette võtnud. Äripäev ootab huviga tulemusi.

Sissemakse: 0 krKuumakse: 36 x 598 krHind: 16 990 kr

HP Pavilion dv6154 sülearvutiAMD Turion™ 64 X2 Mobile Technology TL-50, 15.4” WXGA BrightView laiekraan, 1024 MB DDR2 operatiivmälu, 120 GB SATA 5400 rpm kõvaketas, NVIDIA® GeForce™ Go 7200 videokaart (kuni 256 MB), Lightscribe DVD-kirjutaja (+/-R +/-RW), Bluetooth®, 802.11a/b/g WLAN, 3xUSB, VGA, S-Video, 5-in-1 kaardilugeja, veebikaamera, kaugjuhtimispult, hulgaliselt lisatarkvara, Windows XP Media Center Edition, kaal 2,99 kg, garantii 1 aasta.

Küsi lisaks juurde tasuta* Windows Vista Premiumi ekspressuuendused. *Tasuda tuleb posti- ja käsitlemiskulude eest.

Uues HP sülearvutis on stiili. Silmatorkav disain, kordumatu graafika, efektne valgustus. Elegantne välimus peidab eneses võimast ja jõulist sisu – parim tehnoloogia, mööndusteta kvaliteet. Kiirusta ja me kingime Sulle ka Slimefect’iga digikaamera, millega võid eriti peen välja näha.

Saadaval ainult EMT ja Elioni esindustes. Elioni klienditeeninduse tel 165, [email protected] | www.elion.ee

Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub või kuni 23.12.2006

Kiirematele digikaamera

TASUTAHP M525 digikaamera6 megapikslit ja 3-kordne optiline suurendus

Äripäev 17. november 2006 toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected]

UUDIS4 Äripäev 17. november 2006 toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected]

TSITAAT

”Odava tööjõu pealetungi

hirm on asendunud tõdemusega, et te-gelikult on tore, kui keegi õlut valab ja torud ära parandab. Marek Reinaas, Zavod BBDO juht

Kolmapäeval kiitis Euroopa Parlament heaks kaua oodatud teenuste direktiivi, mis lubab mõne aasta pärast Eesti firma-del vabalt Euroopa Liidu mis ta-hes riigis tegutseda. Ettevõtja-te huvi on aga leige, sest seal te-gutsetakse juba praegugi.

Teenuste vaba liikumine hakkab kehtima paljudes vald-kondades – jaemüük, äriteenu-sed, reklaam, kinnisvaraagen-tuurid, ehitusteenused, reisi-teenused. Ka praegu saab neil aladel teistes ELi riikides te-gutseda, kuid iga liikmesriik saab ettevõttele oma nõudmi-si esitada diplomite, kontori asukoha, kohalike litsentside jms kohta.

“Meie teada on ettevõtjate huvi teenuste direktiivi vastu leige. Seda ka mõjualasse kuulu-vate või väljajäävate valdkonda-de suhtes,” ütles Eesti Kauban-dus-Tööstuskoja poliitikadirek-tor Reet Teder, kes on tutvusta-nud teenuste direktiivi ja küsi-nud selle kohta tagasisidet.

Eesti väljast tulijate ees hirmu ei tunneReklaamiagentuuri TANK juht Joel Volkov tõdes, et kuigi ta on direktiivist kuulnud, ei ole ta seda uurinud ja pigem kobab pimeduses. “Ma arvan, et Ees-ti-siseselt ei mõjuta see rek-laamifirmade toimimist kui-givõrd. Turg on nii väike, et röövvallutajad ei tunne erilist motivatsiooni siia siseneda,” lisas Volkov.

Kolme ELi riigi ning kahe tulevase liikmesriigi kinnisva-raturul tegutseva Arco Vara ju-hatuse esimees Viljar Arakas tervitas bürokraatiat vähenda-vat otsust, kuid lisas, et nen-de tegevusalal ei ole uutes liik-mesriikides märkimisväärseid sisenemisbarjääre, ei nõuta lit-sentseerimist ega erilubade taotlemist. “Siiralt loodan, et direktiivi vastuvõtmine on üks oluline samm ELi poolt teenus-teturu avamisel, mis ei jää vii-maseks,” lisas ta.

Juba pakume oma teenuseid Euroopas“Me juba praegu pakume oma teenuseid mujal Euroopas. Mitmut väljatöötatud lahen-dust on kohaldatud Poolas, Ungaris, Tšehhis, Lätis ja Lee-dus,” arvas ka Zavod BBDO juht Marek Reinaas ja lisas, et töö tegemise ning teenuse osutamise ja müümise asu-koht ei oma tänapäeva digi-taalses maailmas enam suu-remat tähtsust.

Arakas ja Reinaas peavad direktiivi eelkõige suunatuks vanadele liikmesriikidele, kus turud on jäigalt reguleeritud. “Uutest liikmesriikidest päri-neva odava tööjõu pealetungi hirm on asendunud tõdemu-sega, et tegelikult on tore, kui keegi õlut valab ja torud ära pa-randab,” põhjendas Reinaas lä-bimurde tagamaid.

Pärast direktiivi ülevaata-mist saadab Euroopa Komisjon selle 5. detsembriks Euroopa Nõukokku arutlusele. Seejärel on liikmesriikidel aega kolm aastat direktiivi üle võtta.

Teenuste liikumine Euroopa direktiiv mõeldud eelkõige vanadele liikmetele

KOMMENTAAR

D irektiivist olen tead-lik, aga ei arva, et see meie agentuurile olu-

list mõju avaldab. Töötame ka praegu välisturgudel ette-võtete heaks, kes Eestis min-gil moel ei tegutsegi, nii et direktiivi puudumine meid piiranud pole. Kindlasti teeb see aga tulevikus meie töö veelgi lihtsamaks.Samas tuleks vaadata ka asja

Harry [email protected]

teist poolt – see direktiiv suu-rendab konkurentsi ka Ees-tis. Siiagi tulevad eeldatavasti mitmed piiritagused agentuu-rid õnne otsima.

� Kent Raju, reklaamiagentuu-ri Kala Ruudus loovjuht

Krimi Weroli juhatuse liikmel ametiseisundi kuritarvitamise kahtlus

Veel üks Weroli juht kuriteokahtluse allWerol Tehastega seotud kriminaalasjas on saanud kuriteokahtluse ka Weroli endine juhatuse liige Elmo Hainsoo.

“Teda süüdistatakse ameti-seisundi kuritarvitamises. See on seotud rapsiseemne üle-

varumisega,” kommenteeris Lõuna ringkonnaprokuratuu-ri prokurör Marge Püss.

Paragrahv näeb ametisei-sundi kuritarvitamise eest ette kuni viieaastase vangis-tuse. “Meie nägemuses pole Hainsoo süü nii suur kui Aavi-kul, kuid see selgub krimi-

naaluurimise käigus,” kom-menteeris Püss.

Hainsoo on Weroli süüas-jas juba kolmas kahtlustatav. Werol Tehaste endist juhata-jat Erki Aavikut kahtlustatak-se ametiseisundi kuritarvita-mises, millega on tekitatud kahju üle 100 miljoni krooni,

75 000 euro omastamises ja rahapesus.

Väidetavalt kanti Aaviku osalusel firmast üle miljoni krooni ühele Läti pangakonto-le. Arve avas Tõnu Jaanimets, Weroli kunagine kommertsdi-rektor, kellele on juba kahtlus-tus esitatud. Kaisa Tahlfeld

� Reklaamiagentuuri TANK juht Joel Volkov arvab, et Eesti reklaamifirmade

MAAOST Valitsus ostab maad looduskaitsealal Valitsus andis keskkonna-ministeeriumile loa omanda-da eravalduses olev 5,4 hek-tari suurune kinnistu 64 800 krooniga. Kinnisasi asub Endla loodus-kaitsealal, millel kehtib siht-kaitsevööndi kaitserežiim. Sellega on kinnisasja kasuta-mine piiratud ning kaitsekor-rast tulenevate kohustuste täitmine raskendatud. KAUBANDUSSuured poed peavad taarat vastu võtmaEile kiitis valitsus heaks sea-duseelnõu, mis täpsustab et-tevõtjatele pakendite kogu-mise nõudeid, teatas kesk-konnaministeerium.Ettevõtjad peavad suuren-dama pakendijäätmete ko-gumist ja taaskasutamist. 2012. aastal peab pakendi-jäätmeid taaskasutama prae-

guse 50% asemel vähemalt 60% ulatuses. “Täpsustuvad ka pakendiettevõtjatele pa-kendi tagasivõtmise kohus-tused,” ütles keskkonnami-nisteeriumi jäätmeosakon-na nõunik Helle Haljak. “Üle 200ruutmeetrise pinnaga müügikoht peab võtma ta-gatisrahaga pakendeid vas-tu kogu lahtiolekuaja. Väike-sem müügikoht võib kohaliku omavalitsuse loal anda selle kohustuse kellelegi teisele.”

UUS AMETLaaneots kaitseväe juhi kandidaadiks President Toomas Hendrik Il-ves esitab kaitseväe juhata-ja kandidaadiks kindralmajor Ants Laaneotsa. Riigikaitse nõukogu toetas üksmeelselt president Ilvese ettepanekut esitada Riigiko-gule kaitseväe juhataja kan-didaadiks Kaitseväe Ühenda-tud Õppeasutuste ülem kind-ralmajor Ants Laaneots, tea-tas presidendi kantselei.

Kohus Tunnistajate ütlustes vastuolu

K-kohukese kohtuotsust ei tulnudKohus ei teinud eile ot-sust K-kohukese reklaami asjas, vaid uuendas me-netlust.

Kohus leidis, et täpsusta-maks väärteomenetluses too-dud asjaolusid, tuleb üks tun-nistaja istungil vahetult üle kuulata, teatas kohtu pressi-esindaja.

Pooled loobusid kohtuliku arutelu käigus ühe tunnista-ja vahetust ülekuulamisest, piirdudes kohtuvälises me-netluses antud ütluste aval-damisega. Kohus leidis aga tõendeid uurides, et menet-lusaluste ja tunnistaja ütlus-te vastuolu selgitamiseks on vaja tunnistaja istungil üle kuulata.

Kuivõrd eile ei olnud koh-tus kõiki osalisi, siis kohus

uut istungi aega veel ei mää-ranud.

Politsei koostas ASile Idea ja Media Planning Group Eesti OÜ-le ning nende juh-tidele Mark Eiknerile ja Paa-vo Pettaile väärteoprotokolli, taotledes nende karistamist 18 000 krooniga poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumise eest.

Protokolli kohaselt oli 4. oktoobril eelmisel aastal Es-tonia pst 10 juures tänavaval-gustuspostil kaks K-kohuke-se välireklaami, üks neist prü-gikastil ja teine posti küljes. Protokollis oli kirjas, et rek-laamid on samastatavad ko-halike omavalitsuste valimis-tel osaleva Eesti Keskerakon-naga ja esitatud ajal, mil po-liitiline välireklaam oli kee-latud.

toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

UUDIS 5 toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

Vabade pindade suurused:97 m²86 + 91 = 177 m² (kahel korrusel)102 m²60,5 m²180 m²

KONTAKT: Eero Hammer 613 0589, 50 51 292, [email protected]

Iga büroopind on eraldi sissepääsuga kahekorruselises hoones.

Kõikides on kööginurk, WC ja panipaik, ülejäänud pinna saab lahendada vastavalt rentniku vajadustele.

Sisse-väljapuhkeventilatsioon, kliimaseade.

Hoones on saun puhkenurgaga.

OÜ SHF otsib OÜ SHF otsib

RENTNIKKERENTNIKKE

2007. aasta maikuus 2007. aasta maikuus Jüri Tehnopargis Jüri Tehnopargis Tiigi tn 28 valmivasse Tiigi tn 28 valmivasse nägusassenägusasse

BÜROOHOONESSE.BÜROOHOONESSE.

TAUST

3� aastat on pärast teenuste liikumise direktiivi vastuvõt-mist liikmesriikidel aega seda üle võtta.

NUMBER

jätab leigeks

� Teenuste vabale liikumisele on seatud palju erandeid� Teenuste liikumise vaba-dus ei kehti nn üldise ma-jandushuvi teenustele, mille alla kuuluvad postiteenused; elektrienergia, gaasi ja veega seotud teenused ning jäätme-töötlus.� Teenuste liikumine ei ole vaba ka panga-, õigus-, ha-sartmängu-, transpordi-, ter-

vishoiu-, eraturva- ja mitme muu teenuse osas, mida loe-takse eranditeks. � Teenuste vaba liikumist on oluliselt kärbitud eelkõige suuremate ja rikkamate liik-mesmaade vastuseisu tõttu, kes kardavad odavate teenuste voolu kõrgemalt majandustasemelt madala-matele.� Direktiivist jäi välja pärit-

olumaa printsiip, mis tähen-danuks, et teenuste osutaja lähtub oma päritolumaa sea-dustikust, maksab sealseid makse jne. Nii tagavad tööta-jate sotsiaalõigusi ka edaspi-di siseriiklikud õigusaktid. � Eelkõige on selle taga hirm Türgi liitumise ees, sest see tähendaks islami õiguse ko-hustuslikku kohaldamist teis-tes ELi riikides ja ka Eestis.

TSITAAT

”Turg on nii väike, et röövvallutajad

ei tunne erilist moti-vatsiooni siia siseneda. Joel Volkov, reklaamiagentuuri TANK juht

tegevust direktiiv ei mõjuta. Foto: Julia-Maria Linna

Eesti Rahvusvaheliste Au-tovedajate Assotsiatsioon (ERAA) arutas eile maan-teeameti ümarlaual Tallinn-Tartu maantee liikumispii-rangud.

“Praegu arutletakse ja ana-lüüsitakse teemat, otsust veel

tehtud ei ole,” ütles ERAA esin-daja Ermo Perolainen.

Maanteeameti ettepanek on piirata Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel sõidukite ja autorongide liiklust.

Maanteeameti plaani koha-selt keelatakse Jüri liiklussõl-mest Kärevere ristmikuni üle

12 m pikkuste sõidukite ja au-torongide (välja arvatud bussid) liiklus reedeti ja pühapäeviti kella 13st kuni 21ni ja esmas-päeviti kella 5st kuni 9ni.

ERAA ei ole nõus mingi-te liikumispiirangutega, küll aga võiks piirata kolonnis sõit-mist. aripaev.ee

Transport Maanteeamet tahab tipptunnil liiklust piirata

ERAA piiraks kolonnis sõitmist

6 UUDIS Äripäev 17. november 2006 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

JOKKPärle Riigikogu liikmete ku-luhüvitistest � Tarmo Leinatamme auto kütusepaak mahutab 122 liitrit� Margus Leivo sõidab autoga iga päev 250 kilo-meetrit� Aivar Õun tangib korraga diislikütust ja bensiini

AS Imprest on Lääne-Virumaal Ojakülas asuv ette-võte, kelle põhitegevuseks on süvaimmutatud aia-postide ja mänguväljakute tootmine. Oma 85 töö-tajaga saavutame 2006. a käibeks 95 mln krooni, mille realiseerime 15 Euroopa riiki. Osaks meie missioonist on “Muuta töö nauditavaks inimeste-le, ühendades personaalsed eesmärgid ettevõtte eesmärkidega!”.

Tulevaste eesmärkide täitmiseks vajame asjalikku

OSTU-TEHNIKAJUHTIOSTU-TEHNIKAJUHTIKelle ülesanneteks saavad:• tootmisseadmete korrashoid ja varuosade haldus• abimaterjalide ja varuosade ostusüsteemi arendamine ja parendamine• hankijate haldus

Kandidaadilt eeldame:• töökogemust või erialast haridust• head arvutioskust (MS Office)• eesti ja vene keele valdamist heal suhtlustasemel; kasuks tuleb inglise või saksa keele oskus• head suhtlemisoskust, korrektsust ja meeskonnatunnetust• B-kat juhiluba

Ise lubame:• arenevat töökohta positiivses ja noores kollektiivis• tulemustele vastavat töötasu• ametikorteri kasutamise võimalust

Lisainfo: 50 10 551 või www.imprest.eeCV koos sooviavaldusega palume saata 4. detsembriks aadressil: Ojaküla, 44106 Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa või [email protected]

Valimistel hüvitiste muutmist ei lubata

Ehkki erakondade liidrid möönavad, et Riigikogu liik-mete kuluhüvitised on hä-biväärsed, peavad nad ku-luhüvitiste korra muutmist enne valimisi populismiks.

“On elementaarne, et Rii-gikogu kuluhüvitiste kord va-jab muutmist, ja Reformiera-kond on valmis seda ka kohe tegema, kuid erakondade va-limisplatvormid peavad kõne-lema Eesti tulevikust,” selgi-tas peaminister Andrus Ansip. “Süsteem, mis meelitab Riigi-kogu liiget tankima oma auto kütusepaaki korraga nii ben-siini kui diislikütust, peab ka-duma.”

Majandus- ja kommunikat-siooniminister, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ei ar-va, et Riigikogu kuluhüvitis-te korra muutmine tuleks lü-litada partei valimislubadus-te sekka. “See puudutab liiga kitsast ringi inimesi. Keskera-konnal on märksa suuremad visioonid, mida me tahame oma valijatele tutvustada. Olen seisukohal, et Riigikogu peab ise selle küsimuse lahendami-sega hakkama saama,” rääkis Savisaar.

Rahvaliidu juht Villu Reil-jan ei pea õigeks kuluhüvitiste korra muutmisega hääli püü-da. “Kui lülitada kuluhüvitis-te korra muutmine erakonna valimislubaduste hulka, siis tegelikult muutuks midagi al-les 2011. aastal valitava Riigi-kogu jaoks. Seadus on selline, et riigikogulased saavad muu-ta alles järgmise koosseisu sis-setulekut. Järelikult valimis-lubadusena oleks see popu-lism, mitte probleemile sisu-lise lahenduse otsimine,” rää-kis Reiljan.

Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees Tõnis Lukas on sama meelt. “Valimislubadus-te sekka ei tohiks seda lülita-da – see kõlaks väga populistli-kult. Kuluhüvitiste otsused tu-leb teha ära selle koosseisu ajal järgmise koosseisu jaoks,” üt-les ta. Lukase sõnul pole era-kondade vahel kuluhüvitiste korra suhtes kokkulepet.

Sotsiaaldemokraatliku Era-konna esimees Ivari Padar üt-les samuti, et otsus peab tule-ma Riigikogu juhatuselt.

“Mind paneb imestama, et tuuakse hüvituseks trolliar-veid, talonge ja pitsasid,” pu-gistas Padar naerda. “Need on sellise pisikese mentaliteediga asjad. Mõne kulutuse võiks ik-ka oma palgast ka teha.”

Riigikogu juhatus teatas, et seda küsimust on küll kordu-valt arutatud, kuid lõpliku la-henduseni pole veel jõutud.

Erakonnad: kuluhüvitiste teema on populism

Kadri [email protected]

TAUSTÄripäev kirjutas 27. oktoob-ril põhjaliku loo kõigi 101 Riigi-kogu liikme tänavuste kuluhü-vitiste aruannete põhjal, mis näitas, et Riigikogu liikmed ka-sutavad tööalasteks kuludeks ette nähtud hüvitisi oma isik-liku edevuse rahuldamiseks, maksude optimeerimiseks ja toitumiseks.

� Reformierakond kuluhüvitiste muutmise teemaga enne valimisi ei tegele. Valimisplatvorm peab kõnelema Eesti tulevikust, põhjendab erakonna esimees Andrus Ansip. Foto: Erik Prozes

Kaotus Nobeli preemia laureaat

Milton Friedman suri kõrges vanuses Üks maailma tuntumaid majandusteadlasi Milton Friedman suri eile 94 aasta vanusena.

Nii tema pooldajad kui ka kriitikuid rõhutasid, et Friedmani maailm oli tegeli-kult väga lihtne: vankumatu usk, et parim viis tõsta ühis-konna heaolu on ühendada inimeste isikuvabadused ja kõrvaldada majanduslikud tõkked. aripaev.ee

� Toomas Alatalu pakub valija-tele lastepraade� Igor Gräzin ostab valijale kul-lapoest kingitusi� Nelli Kalikova kostitab vali-jaid külluslike õhtusöökidega koos ohtra alkoholiga� Koit Prants kulutas valijatele reede õhtul Pattaya ööklubis tuhandeid kroone

� Milton Friedman

UUDIS 7 17. november 2006 Äripäev toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

Finnair on esimene Põhjamaade lennufirma, kes pakub äriklassis oma kontinentidevahelistel lendudel täis-horisontaal lamamisistmete mugavusi. Need uued istmed on hetkel kõige kaasaegsemad ja mugavamad, pakkudes õdusat privaatset ruumi nii tööks, lõõgasumiseks kui uinakuks. Finnairi äriklassi plussideks on auhindadega äramärkimist leidnud toit ja veinivalik, professionaalne ja keeli valdav teenindav personal, mitmekülgne meelelahutuste valik pardal, mugavad salongid ja eraldi check-in teenus. WHY FLY ANY OTHER WAY

NEW YORK, NEW YORK!Äriklassi lennupiletid New Yorki ja tagasi vaid 18800 krooni!

Kasuta lahedat võimalust teha eksklusiivsed jõuluostud megapolises võisukeldu lihtsalt suurlinna pühademelusse.

Hind kehtib lendudele vahemikus 19.11.06 - 31.03.2007!Müügil 01.11-20.12.2006. Lastele 2-11 allahindlus –25%.Lisandub reisibüroo teenustasu.

Hansapanga analüütikud ei näe võimalust liituda euro-ga enne 2010. aastat, ütles Erkki Raasuke.

Intervjuu Hansapanga Gru-pi juhi Erkki Raasukesega.

Eesti on siiani olnud Han-sapanga Grupi lipulaev. Kas nüüd hakkavad Läti ja Lee-du meist mööduma?

Mööduma mitte, aga see on tõsi, et eriti Läti on näida-nud hämmastavat tulemuslik-kust. Eesti edu taga on suures-ti ka see, et 1998.–1999. aastal saime tänu ühinemisele Hoiu-pangaga tugeva turupositsioo-ni. Meil on olnud tõeliselt rõõ-mustav vaadata, kuidas Läti on kasvanud ja Läti finantsnäita-jad lähenevad jõudsalt Eesti omadele. Aga Eesti on praegu siiski vaksa jagu ees.

Kas Hansapank müüb oma fonde ka rahvusvaheliselt?

Jah, meil on selleks spet-siaalne tiim. Ma ei tohiks väl-ja anda turutundlikku infot, aga meie vastu on tuntud huvi ja meie fondi investeeriti hilju-ti Jaapanist, mis oli päris hu-vitav kogemus. Tuldi ja uuri-ti, mida teeme, kas meie riski-juhtimine vastab standarditele

Hansapank ootab eurot 2010. aastaks

jne. Summat ma ei oska öelda, aga see ei olnud väike.

Mida arvate eurole ülemi-neku viibimisest?

Meie analüütikud ei näe võimalust liituda euroga enne 2010. aastat. Mida kiiremini toimuks ühinemine, seda pa-rem. Meil on riske, mis olek-sid maandatud, kui me oleksi-me eurotsoonis. Mina arvan, et need inimesed, kes senti-mentaalsetel või muudel põh-justel räägivad, et euro meile

ei sobi, ei tea, millist karutee-net nad Eestile ja Eesti majan-dusele on tegemas.

Millised on olulisemad in-vesteeringud Eestis?

Investeerime lähiajal kolme valdkonda. Üks on tehnoloo-gia ehk kuidas muutuda veel täpsemaks oma pakkumiste tegemisel. Teine on seotud ka-nalitega, näiteks investeerime oma kontorivõrku. Ja kolman-daks meie enda inimesed – ta-hame olla kõige atraktiivsem tööandja.

Sampo ostmise vastu Han-sapank huvi ei tundnud. Kas Hansapank võiks lii-tuda mõne muu väiksema pangaga?

Sampo ostmata jätmise põhjuseks oli liiga kõrge hind. Pealegi on meie turuosa Balti-maades ilma liitumisetagi pii-savalt suur. Praegu ei ole Bal-timaades pankade ühinemise aeg. See aeg tuleb siis, kui ma-janduskasv raugeb ja tulevad rahulikumad ajad.

Kas Hansapanga nime ase-mele tuleb Swedbank?

Baltimaades on Hansapan-ga bränd nii tugev, et nimeva-hetust ei tule. Piret Reiljan

Pangandus Jaapanlased usaldasid Hansapanga fonde

� Erkki Raasuke Foto: Indrek Susi

Randver lihtsustab maade vahetust Keskkonnaminister Rein Randver kavatseb muuta maadevahetuse protse-duuri lihtsamaks.

Keskkonnaministeeriu-mi siseauditi osakond andis keskkonnaministrile üle era-korralise siseauditi tulemu-sed keskkonnakaitseliste pii-rangutega maade vahetamise sisekontrollisüsteemide õi-gusaktidele vastavuse kohta, teatas ministeerium.

“Erakorraline audit andis meile esmased juhised, kui-das maade vahetuse protse-

duure kodanikusõbraliku-maks ja efektiivsemaks muu-ta,” ütles minister.

Audit leidis, et maa-ameti vahetusmenetluse sisekont-rollisüsteemid on piisavad, kuid vahetusprotsess peaks muutuma läbipaistvamaks ja ministeerium võiks tugev-dada järelevalvet maa-ame-ti üle. aripaev.ee

� Rein Randver

Maatehingud Järelevalve tugevneb

KASIINODKaru sihib internetikasiinosid Olympic Entertainmet Groupi edukalt börsile vii-nud suuromanik Armin Karu sõnul plaanib ettevõte li-saks laienemisplaanile Ida- ja Kesk-Euroopasse sisene-da ka internetikasiinode tu-rule, kirjutas ajakiri Saldo. Karu sõnul uurib juhtkond võimalusi siseneda interne-tikasiinode turule. ”Võima-lik, et internetikasiinondus võib meie praegusele tege-vusele mingil hetkel anda olulist lisaväärtust. Sel-le eelduseks on aga kind-lasti üheselt mõistetav sea-dusandlik keskkond,” mär-kis Karu.

LAENUD Eestlaste tasumata võlad kasvavad Keskmine Eesti võlgnik on jätnud pankadele ja teenu-sepakkujatele maksmata pea 4000 krooni ning aasta-ga on võlgade arv kasvanud 15 protsenti. Sügisel oli Krediidiinfo mak-sehäirete registri andmetel võlgu ligi 148 000 inimesel. Ühe võlglase kohta on 1,8 tasumata arvet. Krediidiinfo juhi Alar Jägeri sõnul on positiivne aga see, et aastaga on vähenenud rohkem kui kümme protsen-ti nende inimeste arv, kes oma arveid hoolimata kor-duvast meeldetuletamisest ära ei maksa, kirjutas Tar-bija 24.

Tallink Kollo oli ka Hansatee juht

Peakapten lahkub40aastase kaptenistaaži-ga ning kümme aastat Tal-linki peakapteni ja tehni-kadirektori kohal töötanud Ülo Kollo läks pensionile.

Kollo andis eile ameti üle M/S Galaxy kaptenile Rein Õnnisele.

Tallink Grupi teatel on Kollo jätnud hindamatu pa-nuse Eesti merenduse lähi-ajalikku. Kollo jätkab veel orienteeruvalt aasta ettevõtte nõustamist ekspluatatsiooni-küsimustes.

1937. aastal sündinud Kollo alustas laevadel tööta-mist 1961. aastal madruse ja pootsmanina. 1980–1991 oli ta reisilaeva Georg Ots kap-ten. Kaks aastat ka Tallinki eellase ASi Hansatee di rek tor olnud Kollo on 1996. aastast olnud ettevõtte peakapten ning tehnikadirektor.

Rein Õnnis on sündinud 1951. aastal ja lõpetanud Pe-terburi Riikliku Mereaka-deemia. Tallinkis on ta kap-tenina töötanud alates 1996. aastast. aripaev.ee

8 UUDIS Äripäev 17. november 2006 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

VÕRDLUS

Üle viie aasta Hiina hanki-jatega koostööd teinud AS Pakendikeskus, kes plaa-nis aasta tagasi avada Shanghais mitme töötaja-ga kontori, on sellest loobu-nud, sest Euroopa Liit keh-testas osale Hiina kiletoot-jaile dumpingumaksu.

“Äri Hiinaga pole soikunud, kuid mahud on vähenenud,” ütles Pakendikeskuse juhatu-se esimees Lauri Maaring, kes eile rääkis oma kogemustest ka Eesti Väliskaubanduse Lii-du korraldatud Hiina-teema-lisel äriseminaril. “Esinduse asutamisest loobusime, kuid meil on Hiinas endiselt üks kohalik inimene, kes teeb seal klassikalist ostutööd.”

Maaringu sõnul kehtestas Euroopa Liit alates selle aas-ta septembrist Hiinast impor-ditud kiletooteile maksu, mis jääb vahemikku 4–28 prot-

Pakendikeskus loobus Hiina esindusest

senti toote hinnast. “Igale ki-letootjale on kehtestatud im-pordimaks vastavalt tema va-rasemale tegevusele,” selgitas Maaring. “Kuna ühe meie part-neri kiletoodangule väänati maksimummäär, siis temaga me enam koostööd ei tee.”

Ka mitmed teised Hiina ki-lepakendeid vahendavad fir-mad möönsid, et pärast im-pordimaksu kehtestamist on nad rahaliselt kaotanud. “Meie partneriteks on jäänud need firmad, kelle toodangu mak-sumäär jääb alumisse otsa,” ütles Viljandis asuva ASi KEK Trading International ostujuht Taavi Siimson.

Eesti ühel suuremal pakke-tarvikute müüjal ASil Pakendi-keskus on Hiinas 3–4 hankijat. Maaringu andmeil annab im-port Hiinast praegu ligi kol-mandiku ettevõtte käibest. Ta lisas, et üha enam toovad nad nüüd kiletooteid hoopis Viet-namist. Pakendikeskuse eel-mise aasta käive oli 44,4 mil-jonit krooni ja kasum 6,2 mil-jonit krooni.

Väinu [email protected]

ELi dumpinguvastane maks pitsitab pakendivahendajaid

� Pakendikeskuse juhatuse esimees Lauri Maaring näitab Hiinas valmistatud polüproleenist kotte. Foto: Julia-Maria Linna

KINNISVARAArco Vara fond ostis keskuse Klaipedas Explorer Property Fund – Baltic States omandas mööbli- ja kodukaunistus-kaupade keskuse Deco, te-hes nii oma esimese inves-teeringu Leedus, teatas et-tevõte.Klaipedas asuval 5200 ruutmeetri suurusel kesku-sel Deco on 24 rentnikku. “Mõned investorid on ehk jätnud kahe silma vahele as-jaolu, et sellest Leedu suu-ruselt kolmandast linnast on saamas kõige hinnatum investeerimisvõimalus sel-les riigis,” ütles fondi juht Kristjan Kivipalu.

ALLHANGEKosmoseagentuur uurib Eestit Eile saabus Eestisse Eu-roopa Kosmoseagentuu-ri (European Space Agency – ESA) delegatsioon, et saa-da ülevaade Eesti kosmo-setööstuse potentsiaalist ja arutada sõlmitava koos-tööalase raamlepingu tin-gimusi. Kahepäevase visiidi käigus kohtub ESA delegatsioon majandus- ja kommunikat-siooniminister Edgar Savi-saarega, külastab Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna tehnoparki Tehnopol ning tutvub mitme sidetehnikat tootva firmaga.Pärast raamlepingu sõlmi-mist saab Eesti koopereeru-nud liikme staatuse.

Eesti ja Hiinakaubavahetus2006 esimene poolaasta, %

� eksport

� import

tekstiil,tekstiilitooted 10

muud 24,3

puidutootedpuit 3,2

metallitooted,metall 7,7

metallitooted,metall 11

Allikas: statistikaamet

masinad jaseadmed 80

masinad jaseadmed 58

muud 5,8

UUDIS 9 17. november 2006 Äripäev toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

STATISTIKA

Uudne EURATRAY küpsetuspakend Uudne EURATRAY küpsetuspakend täidab suurköögi soovid!täidab suurköögi soovid!AS Sveiger on toonud turule uue pakendi, mis võimaldab lisaks pikale säilivusajale küpsetada ja soojendada toodet ahjus koos pakendiga. EURATRAY pakend koosneb kõrgtehnoloogilisest plastkihist ja kartongist. Eri-liseks teeb pakendi karbi hermeetiline keevitustehnoloogia ja võimalus lisaks küpsetamisele ahjus toit sterili-seerida. EURATRAY karbid suletakse küpsetuskilega, kasutades ORVED VGP pakkimismasinat.

EURATRAY küpsetuspakendi eelised

- Toit püsib küpsetamisel mahlane ja ei kaota kaalu.- Ahi jääb puhtaks, võimalus küpsetada ja soojendada erinevaid toite (karpe) ahjus samal ajal.- Kartong ei kuumene ega kaota kuju, seetõttu saab karbi ahjust välja võtta turvaliselt.- Suletud pakend ja pikk toidu säilivusaeg võimaldab kokkuhoidu logistikas.- Gastronormi (GN) mõõdus küpsetuspakendid sobivad hästi riiulitesse ja kuumlettidesse. - Oluline on tänapäeval loodussõbralikkus. EURATRAY karpide kartongikiht on looduses hävinev, samuti on lubatud pakendeid käitluses põletada.- 8 värviga fotokvaliteedis trükk loob uued turundusvõimalused.

Tallinn, Suur-Sõjamäe 25 Tel 600 7858

Tartu,Aardla 25dTel 6736 6340

www.sveiger.ee

Esmaspäeval toimuval Savi-liiva rajooni elupindade loo-simisel tuleb tihedaim rebi-mine viietoalistele eramute pärast.

Kõige rohkem taotlusi esi-tati kolmetoaliste korterite os-tuks, kõige suurem konkurss on aga viietoalise elamu saa-miseks, kus ühe pinna koh-ta laekus 12 taotlust. Kokku laekus 214 elamispinna koh-ta 618 taotlust, millest seatud tingimustele vastas 612, teatas Merko eile.

Merko Ehituse elamuehi-tusdivisjoni direktori Tiit Kuu-siku sõnul jäid mõned taot-lejaid lõppnimekirjast välja, sest olid esitanud küll taotlu-se, kuid jätsid maksmata 15% sissemakse.

“Mõned inimesed teata-sid, et teevad sissemakse pä-rast seda, kui on loosimine on nende jaoks edukas olnud, see oleks aga olnud ebaõigla-ne teiste osalejate suhtes,” sõ-nas Kuusik.

Korterid, millele soovijaid ei olnud, otsustati panna loo-sirattasse teist tüüpi korterite soovijate vahel, kes oma esime-sest eelistusest ilma jäävad.

Loosimine toimub 20. no-vembril siseministeeriumi,

Saviliival rabatakse viietoalisi maju

tarbijakaitseameti, Tallinna linna ning meedia esindaja-te juuresolekul. Pärast loosi-mist kinnitab korterisaajate nimekirja Tallinna elamuma-jandusamet, misjärel ülejää-nud soovijatele tagastatakse sissemaks koos 2,75% aasta-intressiga.

Suur huvi Saviliiva elamis-pindade vastu tuleneb Tallin-na linnavalitsuse määratud turuhinnast madalamast hin-nast, mis on keskmiselt 18 341 krooni ruutmeetri kohta kor-terite puhul ja 19 417 krooni

Kinnisvara Esmaspäeval loositakse elamispinna ostjad

ruutmeetri kohta eramute pu-hul. Kokku rajatakse Saviliiva tee 8a ja Vabaõhumuuseumi tee 95b kinnistutele 13 korter-maja, milles on kokku 182 kor-terit, ning 32 pereelamut.

Saviliiva kinnistute omanik on Tallinna linn. Merko Ehitu-se ja Tallinna vahel sõlmitud hoonestusõiguse lepingu alu-sel kannab Merko Ehitus kõik piirkonna väljaarendamisega seotud infrastruktuuri ning kortermajade ja eramute välja-ehitamisega seotud kulud.

aripaev.ee

RAUDTEEElektriraudtee juhid jätkavad Elektriraudtee ASi nõuko-gu vaatas kolmapäeval läbi juhatuse liikmete avaliku-le konkursile laekunud aval-dused ja otsustas pikenda-da ametis olevate juhatu-se liikmete Margus Malsi ja Kaida Kauleri lepingut 2010. aastani. “Tänastel juhatuse liikme-tel on selge nägemus ette-võtte arengust ning nõuko-gu liikmetel kindlus, et nad saavad selle realiseerimise-ga edukalt hakkama,” ütles Elektriraudtee ASi nõukogu esimehe Peep Aaviksoo.

LAEVANDUSPralle Tallinkil mõjutab piletimüüki Soome MTV3 teatel on Tal-linki juhtide väljakutsuv käi-tumine Silja Symphonyl ning sellele järgnenud vastuka-ja mõjutanud juba ka pileti-müüki. “Ettevõttest kinnitati, et Tallinki tippjuhtide käitumi-ne on vähendanud pileti-müüki,” kirjutas MTV3.

PRESIDENTRüütli turvamiseks 7,5 miljonit krooni Valitsuskabinet otsustas eile eraldada reservfondist 7,5 miljonit krooni ametist lahkunud president Arnold Rüütli julgeolekukuludeks, teatas valitsuse kommuni-katsioonibüroo.

Altia viinaeksport Soome uurimise allSoome sotsiaal- ja tervise-hoolduse tootevalvekes-kuse (STTV) hinnangul on Altia Eesti ASi viinamüük Soome firmadele ebasea-duslik, teatas Soome tele-kanal MTV3.

Altia Eesti müüb Soome firmadele näiteks jõulueelse-teks pidudeks vägijooke oda-vamalt kui Soome riigimo-nopol Alko. Kui toodet ei lei-du Eestis, siis toob Altia Ees-ti pudelid Soomest Eestisse ja saadab need tagasi.

Ostes veini, saab tellija kaks arvet: ühe Altia Eesti käest ja teise välismaalasest juriidilise isiku maksuesin-daja käest. Tellimine käib väga lihtsalt: klient saadab Altia Eestisse e-kirja ning tooted toimetatakse kohale

kahe nädalaga. Altia haarab nõnda endale Alko margina-li, mis sõltuvalt toote hinnast võib olla mitukümmend prot-senti. Kuid Soome võib alko-holi importida ainult enda tarbeks, samuti peab sel ju-hul ise ka transpordi korral-dama.

Altia grupi peadirektor Leena Saarinen: “Meie äri on seaduslik ja heaks kiide-tud Altia juhatuse ja nõuko-gu poolt.”

STTV kavatseb koostöös politsei ja tolliametiga uuri-da Altia viinamüüki.

Altia Eesti on Läänemere piirkonna suuremate alko ho-litootjate ja -turustajate hul-ka kuuluva kontserni Altia Cor poration tütarettevõte. Al-tia Eesti on suuruselt teine al-koholitootja Eestis. aripaev.ee

Alkohol Eestist tellida tuleb odavam

� Saaremaa viina valmistamine Altia Eesti ASis. Foto: Andras Kralla

1toalisedkorteri tüüp 1 0,7korteri tüüp 2 0,6korteri tüüp 3 1,3

2toalisedkorteri tüüp 4 0,8korteri tüüp 5 1,8

3toalised� korteri tüüp 6 2,0korteri tüüp 7 0,9

� korteri tüüp 8 3,7� korteri tüüp 9 4,4� eramu tüüp 1 7,2

4toalised� eramu tüüp 2 9,8

5toalised� eramu tüüp 4 4,7� eramu tüüp 4 7,0� eramu tüüp 5 5,6� eramu tüüp 5 12,3

Suurim konkurss üle 12 soovija ühele majale� taotlusi ühe Saviliiva elamispinna kohta

Allikas: Merko

Äripäev 17. november 2006 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

10

LUU

BI A

LL

Koit Brinkmann

[email protected]

toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

11

Narvas on nii poliitiline kui ka majanduslik võim koondunud kitsa seltskonna kätte, räägib Narvskaja Gazeta peatoimeta-ja Sergei Stepanov. “Mina ni-metan seda klubiks. Ilma klu-bi nõusolekuta ei otsustata Narvas midagi,” lisab ta.

Selle kitsa seltskonna nii-ditõmbajaks, kelle teadmise ja loata linnas ühtegi suurt ot-sust vastu ei võetavat, olevat omakorda mees, kelle nimi ei ütle enamikule lehelugejatest midagi.

Pealtnäha pehme mees, kes kontrollib linnaNeid, keda linnavolinik Alek-sandr Moissejevi tegemised ükskõikseks ei jäta, on Narvas küll – kahjuks on suurem osa neist nõus rääkima tingimu-sel, et nende nime kusagil ei avalikustata. Ettevõtjad põh-jendavad, et tahavad siin edasi äri ajada, mõni erakonnakaas-lane ütleb otse, et tegemist on ohtliku mehega, kellega ei saa riidu minna.

Pealtnäha pehme mehe mulje jättev Moissejev on teist järjestikust koosseisu linnavo-likogus, samuti kuulub ta aas-taid linnaosalusega ettevõte-te ASi Heakorrastus ning ASi Narva Vesi nõukogusse.

Veel eelmise aasta sügise-ni oli ta Kreenholmi ettevõ-tetele õmblustarbeid müüva OÜ Fervesta Grupp omanik. Moissejev põhjendab firma müüki kaheti: et see äri pol-nud enam huvitav ning et põ-geneda süüdistamistest era-äri ning linnavõimu põimumi-sest. Küll viitavad Moissejevi tegevused sellele, et tema hu-vid Fervesta Grupis on säili-nud.

Selle aasta kevadeni oli Moissejev ka Keskerakonna Narva piirkonna juht.

Riigikogu Res Publica frakt-siooni liige Ants Pauls nime-tab Moissejevit Narva kuber-neriks. “Tihti on küll selline tunne, et siin Ida-Virumaal lõ-peb Eesti riik ära, seadused ei kehti.” Pauls räägib lugu-

sid, kuidas Moissejevi abiga saavad inimesed keldripoed erastatud. Muidugi pole selli-ne abi tasuta ega odav, tasu-mine toimub sularahas. Ka võitvat linnahankeid teatud firmad ning hinnale lisatud 15–20 protsenti minevat Moissejevi seltskonnale, rää-gib Pauls.

Osaleda võivad kõik, võita saavad vaid ühedKüsin ühelt anonüümsust pa-lunud Narva ettevõtjalt: kas on tõesti nii, et linnahange-test võivad osa võtta ainult tea-tud firmad?

Mees hakkab naerma ja üt-leb, et ei, osa võivad kõik võt-ta, ent võita saavad teatud fir-mad.

Isamaa ja Res Publica Nar-va piirkonna juhatuse esimees Vladislav Ponjatovski ütleb Moissejevi tegemiste küsimu-se peale veidi tüdinud hääle-ga: “Tema tegemistest on kir-jutatud, kuid mitte midagi ei muutu. Kuid see on tõsi, et

ilma tema loata ei toimu Nar-vas midagi.”

Ka Stepanov peab olukorda linnas nukraks: “Tal on lin-nas igal pool ametis koalit-siooniliikmed, prokuratuur ja maksuamet ei taha tema asjadega tegeleda. Kui võtta-gi Moissejev maha, leiab klubi uue “Moissejevi”. Inimeste mõtlemine on siin selline.”

Narva ettevõtja Kalle Tull, kes on Moissejevi tegevuse peale kaevanud ka kaitsepo-litseisse, räägib, kuidas talle on öeldud, et sa vaata, kellega tülis oled. “Mina teda ei kar-da. Kohtusin temaga kohvi-kus. Oli näha, et mees higis-tas – näost näkku kohtumisel on tegemist argpüksiga.”

Tulli esimesed kokkupuu-ted Moissejeviga jäävad 2001. aastasse, kui Moissejev tundis Tulli ühe töötaja kaudu huvi, mida teeb eestlane Narvas.

“2004. aasta mais saatis Moissejev mulle meie endi-se töötajaga hoiatuse. Sõnum oli selline, et vahetevahel ini-

mesed surevad, nad maetak-se, kuid kirstud võivad olla ka topeltpõhjaga ning mõningaid võib matta ka elusalt.”

Moissejevi sõnul levitab Tull tema kohta jutte lihtsalt kadedusest.

Moissejev ei tõsta kordagi häältSaime Moissejeviga kokku eelmise nädala keskel, ilusal päikesepaistelisel keskpäeval Narvas Puškini tänaval asuva hotelli Inger restoranis.

Paaritunnise vestluse jook-sul ei lähe mees kordagi när-vi, tema vaikne hääl ei tõuse ka poolt tooni mitte. Pingesole-kut reedavad aeg-ajalt puna-seks minevad kõrvad ning va-helduvad näoilmed, mis aga ei takista tal naljagi viskamast.

Küsin enne lahkumist, kas ta on siis ohtlik inimene? “Mul on kaks püstolit, need on re-gistreeritud,” kõlab vastus. Fo-tograaf küsib neid näha. “Kaa-sas ei ole,” tõmbab mees hõl-mad laiali.

Narvas on poliitiline ja majanduslik võim koondunud ühe seltskonna kätte, kelle liidrirollis troonib Eesti laiema avalikkuse jaoks tundmatu mees – Aleksandr Moissejev.

Narva võimuklubi

Fotod: Veiko Tõkman

TSITAAT

”Sõnum oli selline, et

vahetevahel inime-sed surevad, nad maetakse, kuid kirstud võivad olla ka topeltpõhjaga ning mõningaid võib matta ka elusalt.Kalle Tull, Narva ettevõtja

kubernerPiirilinna

salapärane

”Mul on

kaks püs-tolit, need on regist-reeritudAleksandr Moissejev, Narva linnavolikogu liige

Äripäev 17. november 2006 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

12

LUU

BI A

LL

Aleksandr Moissejev tege-leb aktiivselt firmadega, millega tal justkui mingit seost pole.

Ida-Virumaal tegutseva OÜ Fervesta Grupp osanik on OÜ IV Invest Development, mille omanik on Moskva ela-nik Marina Uvarova, juhatus-se kuulub lisaks talle veel Jele-na Pahhomova, kes on Narva linnavolikogu elamukomisjo-ni esimees ning SA Narva Lin-naelamu juhatuse liige.

2001. aastal ostis Fervesta Grupp linnalt 460 000 kroo-niga Raja 3 asuva 7371 m2 kin-nistu, millel asub kahekord-ne hoone, millesse firma ko-hustus kolme aastaga inves-teerima 12 miljonit krooni. 2003. aastal palus firma muu-ta linnal investeeringute aja-kava ajaloolise tsooni geodee-tiliste uuringute tõttu. Linn nihutaski investeerimistäht-aja 2005. aasta detsembrisse ning loobus ettenähtud trah-vivõimalusest. Kui uus tähtaeg oli lõppemas, pöördus ettevõte taas linna poole, kes lükkas in-vesteerimise ajakava veel aas-ta edasi.

EAS annab Fervestale rahaEAS eraldas augusti lõpus

Fervesta Grupile 50 000 kroo-ni paberite ettevalmistami-seks Narvas konverentsikesku-

se ja restorani loomise projek-tile. Moissejev, kes enda sõnul pole Fervesta Grupiga mingil moel seotud, näitas mappi do-kumentidega ja tormas kohtu-misele EASi inimestega. Küsi-musele, kas ta on Fervesta Gru-pi konsultant, kõlab vastus: “Ei ole, mul lihtsalt paluti do-kumente vaadata.” Moissejev ei pea imelikuks linna loobu-mist trahvist, sest linn peab-ki ettevõtjaid toetama.

Ossipenkole aktsiate hankiminePoolte ASi Heakorrastus akt-siate omanik AS Cleanaway otsis enda osalusele ostjat. Moissejev tundis ostu vastu huvi ning alustas OÜ IV Invest Development esindajana läbi-rääkimisi. Kokku lepiti akt-siate omandamises 6 miljo-ni krooni eest. Mais esitas AS Cleanaway aktsiate ostu-müü-gilepingu linnavalitsusele ning juba 15. mail müüs IV Invest Development Heakorrastuse aktsiad 9 miljoni krooni eest edasi teise Ida-Viru nn valitseja Nikolai Ossipenko firmale.

Moissejev kinnitab, et te-ma pole läbirääkimisi pi-danud, sest sidet IV Invest Developmentiga tal pole. “Rää-kinud olen Cleanawayga nen-del teemadel küll. Rääkimised ning läbirääkimised on erine-vad asjad,” väidab Moissejev.

Linnavolinik Aleksandr Moissejev väidab, et temal Narvas vaenlasi pole, on ainult sõbrad.

Jääme Moissejeviga kohtumisele fo-tograafiga paarkümmend minutit hil-jaks, kuid aknaäärse laua tagant tõus-nud hallis ülikonnas tagasihoidlik meesterahvas ei näita mingeid ootami-sest tingitud ärrituse märke.

Kas tõesti see kurikuulus Moissejev, käib mõte peast läbi. Pigem meenutab Moissejev oma olemusega vaikset mõt-lejat kui inimest, kes olevat ähvarduste, äraostmiste ning kavalusega võtnud terve Narva oma kontrolli alla.

Räägitakse, et olete pannud omad inimesed linnas tähtsamatele koh-tadele.

Mis tähendab omad inimesed? Mi-nu inimesed on Narvas need, kes and-sid valimistel minu poolt oma hääle. Oleksin geenius, kui mul oleks omad inimesed igal pool.

Miks Teil linnas nii palju vaen lasi on?

Mul on kõik sõbrad. Olen sotsiaal-selt aktiivne inimene. Tahan ja tean, kuidas linna asju ajada. Seda ma ei tea, miks teised volikogu liikmed on passiivsed.

ASi Heakorrastus nõukogu liikmete-le ei maksta tasu. Olen teinud ettepane-ku, et ka teistes linnaettevõtete nõuko-gudes lõpetataks tasu maksmine. See ettepanek läbi ei läinud, eks see ole küll väike, aga kindel sissetulek.

Kas vastab tõele, et ehitushankeid võidavad Narvas ühed ja samad firmad?

See on jah probleem. Firmad ei täi-da tingimusi dokumentide osas, mõnel on kindlustus puudu või muud. Paku-me neile, et tooge dokumendid eelne-valt ilma hinnata näha, vaatame need üle. Ei tooda. Võidavadki kallimate pakkumistega firmad, kel dokumendid korras. Ühe objektiga tuli linnal seepä-rast võitjaks kuulutada kolm miljonit

krooni kallim pakkumine. Aga see on ju linna jaoks suur raha.

Kuidas olete soetanud kinnisvara, veel 2004. aasta majanduslike huvide deklaratsioonis on Teie palgaks Fervesta Grupis märgitud 7000 krooni?

Jälgin oma sissetulekuid ja välja-minekuid.

Teil on kinnisvara päris kõvasti soe-tatud – kinnisvararegister näitab üheksat kinnistut, samuti räägitak-se, et ehitate kahte maja, ühte Nar-vas ja teist Tallinnas?

Ehitan ühte maja Lodumetsa teel Meriväljal. Kas seda ka räägiti, et mul olevat Kanaari saartel kinnisvara?

Räägiti kinnisvarast Hispaanias.

Ei ole. Kas ka sellest räägiti, et ootan ISPA 3 programmi lõppu, et osta ära Narva Vesi?

Jah, et Teil ja ASi Narva Vesi juha-tuse esimehel Aleksei Voronovil on Vaivara vallas perspektiivse Silla-mäe–Narva kanalisatsioonitrassi asukohale muretsetud kinnistud.

Kinnistud mul on, kuid trassi ega teid nende pealt läbi ei lähe.

Kuidas olete ikkagi kinnisvara soe-tanud?

Ma räägin Teile ühe anekdoodi. Mehel oli Volga. Organitest tuldi

uurima, kust sai.“Müüsin Moskvitši maha, panin na-

tuke juurde ja ostsin.”“Kust Moskvitši said?”“Müüsin mootorratta, panin natuke

juurde ja ostsingi.”“Jah, aga kust sa mootorratta

said?”“Müüsin jalgratta maha, panin na-

tuke juurde ja ostsin.”“No, kust sa jalgratta siis said?”“Vot selle eest olen ma juba ära

istunud!”

Moissejev: Olen sotsiaalselt aktiivne inimene

Firmadel, kellel puudub Narva “eriliste” inimeste toetus, on äri alustamine raske.

Espakil oli Narva poe ava-mine plaanitud aprilli. Palgati personal, toodi kaup kohale.

Siis hakkas linn Espakilt tee-ehituse eest raha nõudma. Espak Narva projektijuhi Mar-gus Taltsi sõnul ei püüa linn ettevõtjat abistada, vaid otsib igasugu takistusi.

“Ei julge täpseid kahjusid öelda, aga paar miljonit võib see summa olla küll. Lisaks 750 000, mida peame maksma tee-ehituse eest,” ütleb Talts.

Talts räägib, et on linna peal kuulnud, et teatud ini-meste kaudu saaks problee-mid lahendatud, kuid see po-levat nende firma stiil. Ka on talle jäänud mulje, et linna-pea pole linnas otsustaja. Küll loodab Espak poe sel kuul lõ-puks avada.

Firmad, millega “pole” Moissejevil seost

Linn takistab Espak Narva tegevust

TSITAAT

”Olen sotsiaalselt aktiivne inimene. Tahan ja tean,

kuidas linna asju ajada.Aleksandr Moissejev

Koit Brinkmann

[email protected]

toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

13

Elektriku haridusega Alek-sandr Moissejev sukeldus suurejooneliselt ärisse ju-ba kooperatiivide ajastul 1990ndate alguses.

1968. aastal Venemaal sün-dinud Moissejev lõpetas 1987. aastal Tallinna Polütehniku-mi tehnik-elektriku erialal. Mehe enda sõnul ei ole ta valitud erialal kunagi tööta-nud, küll olnud ta 1990nda-te alul kooperatiivide ajal te-gev äris.

1996. aastal sai ta vabarii-gi valitsuse otsuse alusel Ees-ti kodakondsuse lihtsusta-tud naturalisatsiooni korras varemkehtinud kodakondsu-se seaduse alusel, mille koha-selt isikud, kes registreerisid end Eesti kodakondsuse taot-lejatena enne Eesti Kongres-si valimisi (01.03.1990) ei pi-danud sooritama eesti keele eksamit.

Moissejevi varasemast tege-vusest räägitakse üsna usku-matuna tunduvaid jutte.

Rääg itakse sellest, et Moissejev töötas veel 1990.

aastate algul Riias Nõukogu-de armee eriosakonnas. 1998.aastal olevat ta Eestisse tulnud Saranskist, kust ta põgenenud. Samuti räägitakse kompanjo-nide petmisest hotelli- ja ka-siinoäris.

Igatahes 1990ndate lõpus tegutseb Moissejev juba Nar-vas. Fervesta Grupi nimeline osaühing müüb Narva Kreen-holmi ettevõtetele õmblustar-beid – niite, nööpe, lukke jms. Räägitakse suuremahulisest ärist, kuidas Moissejev koos sõbra Sergei Lohmatoviga, kes on Kreenholmi õmblus-vabriku direktori Nadežda Sinjakova poeg, lükkasid se-nised tarnijad kõrvale või siis osteti kaup samadelt tarnija-telt ja müüdi tehasele suure va-heltkasuga.

Kõik see toimunud Kreen-holmi kauaaegse juhi Meelis Virkebau selja taga, kes ütleb, et pole sellisest inimesest na-gu Aleksandr Moissejev mida-gi kuulnud.

Moissejev ise lükkab kõik süüdistused kategooriliselt ümber sõnadega: “Pole tõsi!”

Cleanaway tegevdirektor Argo Luude sõnul pidasid nad ASi Heakorrastus akt-siate müügiks IV Invest Develpomendile läbirää-kimisi Moissejeviga, kellel selle firmaga justkui mingit seost pole.

Luude räägib, et kuna lepin-gud linnaga said läbi ning fir-ma 50protsendilise omandu-se juures ettevõtet ei kontrol-linud, otsiti juba varem aktsia-tele ostjat.

“Ostuhuvi tuli Moissejevi käest. Temaga pidasime ka läbirääkimisi, üks mees-terahvas oli ASi Heakorras-tus nõukogust veel,” lausus Luude.

Küsimusele, kas IV Invest Developmenti omanik ja ju-hatuse liige Marina Uvarova või teine juhatuse liige Jele-na Pahhomova ka läbirääki-miste juures viibisid, vastab Luude, et need nimed on tal-le võõrad.

Luude nendib, et talle tu-li üllatusena, et Cleanawaylt ostetud Heakorrastuse akt-siad müüdi edasi Nikolai Ossipenkole.

“Kui me müüsime, usku-sin, et nad ostavad endale,” ütleb Luude. “Inimesena jät-tis Moissejev meeldiva, eru-deeritud mulje. Sõnapidaja oli ta ka, kui oli Tallinnas kokku-saamine, oli ta alati õigel ajal kohal.”

Cleanaway rääkisläbi Moissejeviga

Kes on salapärane Aleksandr Moissejev?

� Aleksandr Moissejev eelmisel kolmapäeval Narvas istumas oma Volkswagen Touaregi.

Äripäev 17. november 2006 toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected]

14

PO

RTR

EE

Lemmi Kann

[email protected]

Ehitusplatsi

esileediUrve Palo

Illustratsioon: Kadri Laugas

15

ELULUGU

Urve Palo

� sündinud 10.07.1972 Tallinnas

Haridus� 1990 Värska Keskkool � 1994 Tartu Ülikooli turun-duse-kaubanduse eriala� 2001. aastast EBSi ärijuh-timise magistrant

Ametid� 1995–1999 Saint Gobain Isover Eesti AS, eri ametiko-had� 1999–2006 Saint-Gobain Isover Eesti ASi juhataja� al sept 2006 ühendfirma Saint-Gobain Eesti Ehitus-tooted ASi juhataja

� Huvid: sõbrad, reisimine, juhtimis- ja enesearendamis-alane kirjandus� abielus, tütar

Maailma suurima ehitusmaterjalitootjaSaint-Gobaini Eesti-poolse perenaise Urve Palo naeratus on sama päikeseline ja särav nagu tema kabineti kollane sein.

Ester Eomois:Urve ei hädalda kunagi

Urvel tuleb alati kõik nii hästi väl-ja! Ta näeb alati nii hea välja, kas ta siis ootab beebit või on beebiga

kodus olnud ja magamata – alati näeb ta hea välja.

Ta on oma käitumises äärmiselt mait-sekas ja kombekas, hoidmas väga head joont, mida ta ei ületa. Hea stiil, hea tun-netus suhtlemises, alati väljapeetud, ol-les samas emotsionaalne ja hoides posi-tiivset õhkkonda, väga hea suhtleja.

Urve on teinud oma valikud, ta on pii-savalt tark kõiki neid omavahel kombi-neerides. Ma arvan, et ta saab väga hästi hakkama. Urve ei ole kunagi käega löö-nud ega hädaldanud, et nüüd enam ei jõua ega taha. Tal ei ole see kombeks.

Ingrid Tähismaa: Tema peale võibalati loota

O leme tõesti sõbrad, kes on puuda soola koos ära söönud. Aja jook-sul, mil teineteist tunneme, on

mõlema elus palju juhtunud. Ja just tõeli-ne sõber aitab elus nii rõõme kui ka mu-resid jagada. Me oleme huvidelt väga sar-nased, see meid vist liidabki – sündinud Vähi tähtkujus. Mis tähendab, et kodu on hästi oluline ja kõik, mida kodusoo-jus endas sisaldab – lastest alates. Ümb-ritsev ilus keskkond on väga tähtis. See, millise pühendumusega kaunistab ning sätib Urve oma kodu, on imetlusväärne.

Urve on tubli ja stiilne naine, kes jõuab palju. Tema peale võib loota.

Hellart Kala:Ei saagi aru, et ta ülemus on

Urve on väga hea kolleeg. Kui on mure, siis sa lihtsalt lähed Urve juurde ja räägid mure ära. Tema

analüüsib selle lahti ja väga tihti selgub, et muret polegi. Kõik teavad, et temalt saab alati abi. See on nagu läheks ema juurde, et näe, juhtus selline asi, ja keegi ei pea ennast tagasi hoidma.

Mõnikord ei saagi üldse aru, et ta üle-mus on, aga meestel on tema vastu täie-lik respekt. Kui ta ikka midagi ütleb, siis nii on. Oma sõna oskab ta meeste selts-konnas väga hästi maksma panna.

Meelis Loo:Vaatasin, et kena asjalik tibi askeldab

Esimest korda nägin teda ühel Isoveri üritusel, kui tema veel rek-laamijuht oli. Vaatasin, et selline

kena asjalik tibi askeldab ringi. Rahvast oli nii kahesaja ringis, aga tema paistis kohe teiste seast välja.

Ükskord tuli ta meile tootekoolitust tegema. Ma olen ehitusfüüsikas üsna ko-dus, mis on soojustusmaterjalide juures oluline. Eks ma siis panin Urve proovile. Tahtsin teda natuke kimbatusse ajada, et vaatame, mis ta siis õige tehnilise kül-je pealt teab.

Mõne vastusega jäi Urve ikka jänni, aga närvi ta ei läinud ning tuli olukorrast ikka suhteliselt hästi välja. Ma olin posi-tiivselt üllatunud, et niigi läits. Ega ma muidugi otseselt pahatahtlik olnud ja eks need küsimused mind ka tegelikult huvitasid. Hiljem oleme sellest rääkinud ja koos naernud. Urve olla vaadanud, et vaata ülbikut, tuli ja kukkus targutama.

Ta on üks ilus, armas, sõbralik ja seltskondlik inimene ja kahtlemata väga hea juht, kelle edu pant on sihikindlus ja lojaalsus oma tööandjale.

� Ester Eomois, Tamro Eesti OÜ turundus- ja müügi-direktor, sõbranna

� Ingrid Tähismaa, ajakirja Kroonika peatoi-metaja, sõbranna

Naeratamiseks on tal põh-just rohkem kui küllalt, sest mitte just iga naist ei oota lap-sepuhkuselt naastes senisest veelgi kaalukam töökoht, kust Eestis kuhugi kõrgemale tõus-ta justkui polekski võimalik.

Eesti ehitusmaterjalide müüjate hulgas on missivä-limusega Palo käe all toime-tav Saint-Gobain Ehitustoo-ted Eesti AS kõva tegija, eri-ti pärast äsjast maailmamas-taabis ehitusgigantide Saint-Gobaini kontserni ja kipsitoot-ja Gyproci ühinemist.

Otsekui loomulikult sai veelgi paisunud rahvusvahe-lise ehitushiiglase Eesti haru juhtima Palo, kes seni kaman-das peaasjalikult Isoveri soo-justusvilla müümisega tuntud Saint-Gobain Isover Eesti väge-sid. Rahvusvahelise ühinemis-lükkega kasvab Palo juhitava nn Eesti osakonna käive taga-sihoidlike arvestuste järgi kol-mandiku võrra ehk 400 miljo-ni kroonini ning selliste ma-jandusnäitajatega jõuab ette-võte ka Eesti mõistes suure-mate ehitusmaterjalide müü-jate hulka.

Rahmeldas palju juba lapsena Palot tundvad inimesed ütle-vad, et juba lapsena olnud ta paras rahmeldaja – ei seisnud pudeliski paigal. Pidevalt ol-nud tal pea uusi ideid täis ja alalõpmata midagi käsil. See omadus pole aastatega kuhugi kadunud, vaid pigem süvene-nud ning viinud Värskast pä-rit maatüdruku juhtima kee-rulise nime ja mitte just kõi-ge naiselikuma tegevusala-ga ehitusfirmat Saint-Gobain Ehitustooted Eesti AS, mis te-geleb peaasjalikult soojustus-materjalide ja kipsplaatide müümisega.

Kooli ajal tahtis Urve Pa-lo saada hoopis matemaatika

õpetajaks või kingapoe juha-tajaks. Õpetajakutse langes pärast mõningat järelemõtle-mist ära, sest Palo ei kujuta-nud ette, et ta peaks aastast aastasse õpetama ühte ja sa-ma asja. “Ma tahan kogu aeg midagi uut, midagi muuta, aga Pythagorase teoreemi ju üm-ber ei tee,” naerab ta. Et kinga-poe majandamine tundus pal-ju huvitavam, läks Palo Tartu Ülikooli kaubandust ja turun-dust õppima.

Karjäär justkui õpikust maha kirjutatudEdasi läks Palo tee ülesmäge nagu mõnest karjääriplanee-rimise õpikust maha kirjuta-tuna. Nimelt sattus ta tuttava soovitusel kaheks kuuks prak-tikale äsja loodud firmasse AS Klaasvill, millel, tõsi küll, pol-nud kingadega midagi pist-mist. Õige pea sai praktikan-dist firma sekretär, kes oli küll üsnagi skeptiliselt meelesta-tud: no kui kaua teda sellised igavad asjad nagu ehitusma-terjalid üldse köita suudavad. Tegelikult polegi rahvusva-heline kontsern Saint-Gobain nii meestekeskne, kui arva-ta võiks. Nimelt teeb firma ka Prantsuse parfüümitootjatele lõhnaõlipudeleid.

Muidugi pole lõhnaõlipu-delid need, mis Palot firmas kinni on hoidnud. Üheks pea-süüdlaseks peab Palo firma endist juhatajat Tiit Rauda, kes paigalseisu mittetaluva piiga ambitsioonikust ja või-meid märkas ning ettenägeli-kult iga paari aasta pärast uut ametiposti ja väljakutset pak-kus. Nii ei jõudnud üks koht ennast veel ammendada ning endale esitatud küsimus – Kas mul on ikka veel huvitav? – sai iga kord jaatava vastuse. Se-da küsimust küsib Urve en-dalt siiani igal aastal. Vastus on endine.

Praegu rakendab ta sama taktikat oma alluvate peal.

“Meil on firmas palju vä-ga häid spetsialiste, aga ma ei hoia neid ühe koha peal ainuüksi sellepärast, et ta saab nii hästi hakkama,” räägib Pa-lo. “Ma tahan ennetada olu-korda, et inimene tuleb minu juurde ja ütleb: tead, Urve, see töö on ennast minu jaoks am-mendanud ja ma olen haka-nud ringi vaatama.”

Särav inimene igas olukorrasPalo kolleegidel, koostööpart-neritel ja sõpradel jagub tema jaoks ainult häid sõnu, mille võib lühidalt kokku võtta nii – alati positiivne ja särav isik-sus. Samuti kiidavad töökaas-lased tema suurepärast suht-lemisoskust.

Ise ütleb Palo, et ega ta nüüd mingi väga leebe juht küll ei ole, kes muudkui õla-le patsutades kontoris ringi käib. “Ma küll üritan tunnus-tada alati, kui on põhjust. Aga samal ajal olen ma väga print-sipiaalne,” tunnistab ta.

Kurja häält ta siiski ei tee. Näoilme võib küll kuri olla, kuid Palol on põhimõte – mi-na ei lase kellelgi enda peale karjuda ega karju ise ka. Üks-kõik, kas sa oled kuningas või narr, aga pole õigust teise ini-mese peale karjuda.

“Asju saab alati rahulikult lahendada. Inimestest tuleb

lugu pidada, isegi, kui sa ei ole nendega ühel meelel,” on ta kindel.

Unistus kingade müümisest ununesKüsin Palo käest, kuidas ta oma aega planeerib, et jõuab ühel ajal olla suurfirma edu-kas juht, abikaasa ja ema ning on kõige selle juures alati kau-nis ja elurõõmus.

Naine näitab oma tikk-kontsaliste kingade värviga harmoneeruva elegantse pu-nasest lakknahast kaantega täiskirjutatud kalendermärk-mikku ja tunnistab, et muidu-gi on aeg-ajalt kippunud pä-he mõte, et kui oleks õige liht-salt koduperenaine. Pool aas-tat lapsepuhkust aga andis Pa-lole teadmise, et tema kutsu-mus on ikkagi olla töötav nai-ne ja ta lihtsalt peab kodunt välja saama.

“Ma olen aru saanud, et juh-timine on ehk üks nendest töö-dest, mida ma tõesti oskan ja tahan teha. See ei tähenda se-da, et ma suur guru või spet-sialist oleksin, aga juhtimine tähendab ju inimesi ning ini-mesed pakuvad mulle huvi,” ütleb Palo.

Enda sõnul pole ta siiski üli-inimene, vaid on temalgi ol-nud põrumisi ja piinlikke het-ki, mida küll tagantjärele nal-jana saab võtta. Ja nalja Palo armastab. Olgu see või tema enda kulul tehtud.

“Meil kontoris kostab sage-li siit-sealt naerupahvakaid. See on hea märk – kõik on kor-ras,” ütleb ta. Otsekui selle kinnituseks kõlabki koosole-kute ruumi poolt meeste mü-risev naer.

Aga unistus müüa kingi? “Polegi ju vahet, kas müüa kin-gi või ehitusmaterjale,” ütleb Palo. “Tundub, et ehitusma-terjale võib olla isegi huvita-vam müüa kui kingi. “

Kas meessoost töökaasla-sed ja konkurendid viltu ei vaata, et mida see blond naine ka ehitusmaterjali-dest ja juhtimisest teab?

Palo tunnistab, et ega tal kaheksa aastat tagasi juhi-na alustades ju mingit sar-nast töökogemust polnud. Oli ainult tahtmine uut ametit proovida ja teadmine, et kui hakkama ei saa, siis on alati võimalus loobuda.

“Ma usun, et kui uus juht tuleb ametisse, siis peab nii-kuinii tõestama, kes sa oled ja millega sa hakkama võid saa-da, oled mees või naine. Võib-olla peab noor naine selleks natuke rohkem pingutama, et seda tõestust kätte saada,” sõ-nab Palo.

ASi Tartu Maja Betoontoo-ted juhataja Vallot Mangus üt-leb, et koostööpartnerina on

Urve Palo väga asjalik, koos-töö on ladus ning suhtlemi-sele fokusseeritud. Tema ar-vates kipuvadki vanemad ja omal alal kogenumad mehed, kellel kõik juba paika pan-dud, vahest natuke mugavad ja ehk ka väsinuma ilmega olema.

“Selline särtsakas naine lööbki paremini läbi selles maskuliinses seltskonnas. Al-guses võisid ju mehed natuke skeptilised olla, aga nüüdseks on kõigil selge, et ta on läbilöö-givõimelisem kui mõni mees ongi,” muigab Mangus, kelle-ga koos Palo aastaid Eesti Ehi-tusmaterjalide Tootjate Liidus on olnud.

Palo ise meenutab, et algu-ses üritas ta pigem mitte nai-sena käituda, olla selline tõ-sine ja asjalik. Praegu ta juba naudib naiseks olemist selles valdkonnas.

“Kui ma olin ülemusena pikka aega ainult inimene, siis nüüd ma olen inimene ja nai-ne. Ja mul on hea meel selle üle. Mul on hea meel olla naine valdkonnas, kus on nii palju mehi. Mulle tundub, et meeste-le meeldib ka, kui selles äris va-helduseks mõni naine on, neil on siis endalgi huvitavam.”

Oma sirge selja ja osku-se kõrgetel kontsadel läbi elu astuda võlgneb kaunis noor daam missivalimistele, kus ta keskkooli ajal osales. Palo tun-nistab, et kui ta poleks seda tu-leproovi läbinud, oleks ta prae-gu ehk teine inimene ning ni-metab seda veel nüüdki aas-taid hiljem väga vajalikuks ja positiivseks kogemuseks. Too-kord ta küll missiks ei saanud, aga võib-olla just tänu sellele on ta praegu Eesti ehitusma-terjalide tootjate seas tõeline esileedi.

Naisena meeste mängumaal: kõrged kontsad aitavad edasi

”Meil kontoris kostab sageli

siit-sealt naeru-pahvakaid. See on hea märk – kõik on korras.Urve Palo

� Hellart Kala, Saint-Gobain Ehitus-tooted Eesti ASi turundus-direktor

toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

� ASi Sarkop juhataja, sõber

Äripäev 17. november 2006 toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected]

16

SÜN

DM

US

KadriJakobson

[email protected]

Ilvese esimene töövisiit

kondiproov

Avalike suhete

ja tujutu presidentPresident Toomas-Hendrik Ilvese esimene töövisiit Ida-Virumaale kujunes nostalgiliselt pakazuhhamaiguliseks turneeks, kus vaid kuu aega ametis olnud president kurtis väsimuse üle ja pani tõsiselt proovile oma kantselei pressibüroo.

� “Miks te pildistate kogu aeg? Ma ei saa nii loengut pidada,” pahandab Narva humanitaargümnaasiumis loengut pidanud Ilves fotograafidega.

Andras Kralla

[email protected]

toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

17

”Ta on Too-mas…oehh,

ma ei tea!Neiu Narva humanitaargüm-naasiumis, vastuseks küsimu-sele “Kes on Eesti president?”

Aseri: kiire tiir ja tellisemätsiminePresidendi tulekuks on Ase-ri tellisetehase ees olev asfalt puhtaks lükatud, tänav liiva-tatud ning tehase ruumid sä-rama nühitud.

“See on nagu nõukogu-de ajal – presidendi tulekuks lüüakse põrandad läikima ja koristatakse praht. Aga jumala eest, ärge seda ajalehes kirju-tage,” anub üks töötajatest ko-halejõudnud ajakirjanikke.

ASi Wieneberger Aseri telli-setehase tegevdirektor Ain In-no tunnistab, et paar asja said presidendi visiidiks pinguta-tud küll. Esmalt viitab ta mus-tas kirjas firmanimele uue te-hase seinal.

“Silt pidi valmis saama te-hase avamispäevaks, 30. no-vembriks, kuid tegime varem,” muigab ta. “Ja käsitsi vormitud tellisetöölaud koos meistriga sai ka uude tehasesse viidud, kus seda muidu pole.”

Rõõmsameelne ja eesti keelt kõnelev Wienebergeri juhataja Lars-Erik Nystöm teeb presidendile kiire tiiru uues te-hases ja räägib müraga võidu ettevõttest. Ilves lehvitab tel-liseid alustele laduvatele töö-listele, kuni talle lõpuks sini-ne põll ette topitakse.

Narva kool: ajakirjanikud jäävad ukse tahaKui hommikul kella poole kümne ajal kihutab presidendi korteež Kalvi mõisa hommiku-kohvile, siis vilkurite ja kiiruse saatel möödub ka kogu edasi-ne päev. Peterburi maanteel kihutab korteež 120–130 kilo-meetrit tunnis, jättes selja ta-ha tõelise kaose.

Kell 10.40 stardib presiden-di meeskond Aserist Narva poole, et kell 11.30 olla 87 ki-lomeetri kaugusel Narva hu-manitaargümnaasiumis, kus president abiturientidele loen-gu peab. Presidendi käsundus-ohvitser viskab ajakirjanikele nalja, et makske enne trahvid ära ja andke tuld.

Mõned meediaväljaanne-te masinad üritavadki presi-dendi autoga maanteel sam-mu pidada, kuid loobuvad sel-lest õige pea, sest taoline ki-hutamine tiheda liiklusega teel ja paksus udus on mõt-tetu risk.

Nii jäävadki alalhoidliku-mate ajakirjanike ekipaažid presidendist maha, ei jõua õi-geks ajaks Narva humanitaar-gümnaasiumisse loengule ja jäävad ukse taha. “Me ei saa teid sisse lasta,” on turvame-hed vankumatud.

Fotograafide sõnul, kes loengule jõudsid, olnud presi-dent nende vastu sealgi tõrges. “Miks te pildistate kogu aeg? Ma ei saa nii loengut pidada,” manitsenud Ilves.

Ühel korrusel nukralt istuv helerohelise kampsuni ja sa-ma värvi küüntega neiu nae-ratab, kui temalt kõrge küla-lise kohta küsin. Kes on Eesti president?

“Ta on Toomas…oehh, ma ei tea!” punastab tüdruk ja pei-dab näo käte vahele.

Väikesed tüdrukud-poisid seisavad koridoris, nina vas-

tu ukseklaasi, et oma silma-ga presidenti näha. Pedagoo-gid kupatavad nad minema: “Pašol, pašol!”

Kui loeng lõppeb, kutsub oma uue ameti ja tehtud töö-ga ilmselgelt rahulolev Kadri-oru uus pressipealik Toomas Sildam kõiki ajakirjanikke pressikonverentsile. Lõpuks pääseme ka meie sisse.

Kuu aega presidendiametis: “Tunnen väsimust.”Presidendi uus pressipealik Toomas Sildam aitab nime-kaim Ilvesele tumesinise vil-lase mantli selga. Ilves võtab roheka nätsu (värvi ja karbi järgi otsustades Nicotinell) suust ja pistab selle taskuräti vahele tasku. Narva jõe taus-tal annab ta intervjuu teleka-nalile PBK.

“Härra president, olete kuu aega ametis olnud, kuidas te end presidendi rollis tunne-te?” küsib soliidselt ülikonda riietatud ajakirjanik. “Tun-nen väsimust, sest kogu aeg teen midagi ja jooksen ringi, tahaks vahepeal puhata.”

Neli turvameest vaatavad platsil eri suundades, kaks neist silmitsevad jõge, mil-le teisele kaldale jääb Vene-maa. Presidendi ihukaitsjad kannavad kuldseid kividega klotsereid. Narva politseini-kud ka.

Restorani ees uudistavad kolm koolijütsi. Nad tahavad presidenti näha. Laste küsi-mustel ei tule lõppu.

Kas see on tõsi, et presi-dent teenib 2 miljonit? On need tema autod? Kas tal nai-ne on? Ja lapsed? Aa, teist kor-da abielus… Kas ta elab Nar-vas või Tallinnas? Kui vana ta on? 30?

Sillamäe: orkester mere kaldalTiit Vähi impeerium Sillamäel on presidendi tulekuks viim-se pisiasjani ettevalmistatud. Kohal on ka Venemaa äripart-nerid.

“Huuh, külm on,” lõdise-vad kõik kohaletulnud, kel-le hulgas on Silmet Grupi ju-hid ja nende Venemaa äripart-nerid. Orkester mängib Kalle Kustat ja muid lõbusaid lugu-sid, rahvas üritab puusa nõk-sutades ja varvast toksides soo-ja saada.

Lõpuks paistavad kaua-oodatud autod. Vundamen-di nurgakivisse topitakse me-talltoru, milles on sadama es-kiisid, värsked päevalehed ja kõik näidised Eesti rahatäh-tedest.

Päeva lõpus kohtub presi-dent Sillamäe Eesti seltsi ja Avinurme rahvaga. Väljas on rõske ja pime ning idavirula-sed asutavad pärast rasket töö-päeva koju pere rüppe naas-ma. Mõni ime, et president on väsinud.

� Aseri Tellise meister Valeri Bazanov on presidendi jaoks meisterdanud spetsiaalse vormi, millel on nimetähed: THI. Ilves, saades aru, et segu võib tema riided rikkuda, kergitab mitu korda nõutult kahte kätt ja vaatab kurvalt oma ülikonda, kuni otsustab põlle alt pintsaku ära visata ja päevasärgi käised üles käärida. Ilves justkui ei viitsigi midagi rääkida. Ta viskab lätaki segu vormi ja jääb juhi-seid ootama. Tellis saab vildakas ja liivane, kuid meister ütleb, et praak see pole.

� Kui kogu seltskond märgi saapajälgi maha jättes euroremonditud Narva sõudebaasi vajub, võtab kolme-neljaliikmeline personal valveseisaku. Väikese basseini sees on tilk kollast vett, kaheko-haline paat ja noormees ning neiu hoolega sõudmas. “Miks te kuhugi ei jõua?” üritab Ilves nalja visata. Neiu nägu reedab, et ütlusest ta aru ei saanud. Noormees sosistab talle midagi kõrva. Eda-si kiirustab maskuliinne seltskond treppe mööda teisele korrusele. Kogu situatsioon meenutab kaadrit filmist “Mehed ei nuta”.

� Salvadore res-torani trepil kraa-bib priske korista-ja mõned minutid enne presidendi tulekut viimaseid jääkamakaid. Toksib luuavarre otsaga, pühib ja toriseb: “Minust pole vaja pilti teha!” Vaatepilt paneb presiden-di turvamehed muigama.

� Samal ajal kui president ja tema saatjas-kond hõrgutavat rooga naudi-vad, istuvad 30 meetri kaugusel temast kaks Narva kodutut. “Elame tänaval, vaatame ise, kuidas hakkama saame,” räägib Vladimir. Mida te küsiksite presi-dendilt? “Lehest lugesin, et nüüd on president Ilves. Ta on rikas mees, ei usu, et ta midagi suurt korda saadab ja meie elu pa-remaks läheb,” arvavad mehed. Üks võtab tas-kust “Troinoi”: “Da võpim za presidenta!”

� Sillamäe uue sadama asukoht näeb välja nagu tantsplošadka – koorem peent killustikku on kopaga ilusti siledaks aetud, keset platsi on ümmar-gune laud, tuttuued töökindad, labidad ja kellud, vundamendi nurgakivi. Mustades kaabudes ja mantlites Avinurme puhkpilliorkester meenutab pigem rabide punti.

Äripäev 17. november 2006 toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel 667 0391, e-post [email protected]

18

VAAT

LUS

Sirje Rank

[email protected]

“Kes 90ndatel Eestis tegutse-sid, on nüüd Bulgaarias,” rää-gib eksminister Heiki Kranich, kes on viimased paar aastat te-gelenud Bulgaarias mitmesu-guste projektide nõustamise-ga ning jõudnud ringiga me-ditsiini valdkonda.

Nii on Balti riikides läbi proovitud mudeliga turul juba tegutsemas Arco Vara ning Ko-ger & Partnerid, varem Eesti Te-lekomi erastamist nõustanud konsultandil on mobiilifirma ning porivaipade rendiga te-gelev EuroClean on Eesti sama ala ettevõtte Saarmase kont-septsiooni istutanud edukalt Bulgaaria alles tühjale turule.

Kordub Eesti kogemus“Eks on ju teada, et see, mis juhtus Eestis, juhtub ka Bul-gaarias. See on suhteliselt kin-del äriplaan ja küllap realisee-rub ka siin,” tõdeb sel näda-lal Bulgaarias ametlikul visii-dil viibinud peaminister And-rus Ansip, kelle slepis saabus maad kuulama hulk uusi äri-mehi.

Saarmasest suvel lahku löönud EuroCleani juht As-ko Pukk räägib Sofias, kui-das ta kümme aastat taga-si keskkooli lõpetades kahet-ses, et pole vanem ja jõukam, et samuti äris midagi ära te-ha. “Kui Sofiasse tulin, nägin,

et siin on minu elu võimalus,” ütleb Pukk.

Läinud aasta lõpus regist-reeritud firmal on praeguseks 300 klienti. Nende seas Sofia uus bussijaam, pangad, haig-lad – nii väikepoodideni välja. Juba on tegevust laiendatud Plovdivisse ja Varnasse ning sihikul on Burgas. Kahe aasta investeerimisplaan on 10 mil-jonit krooni.

Tudengid appiPukk räägib, et 100% Eesti ka-pitalile kuuluva firma asuta-mine läks ladusalt – tudengi-organisatsiooni AIESEC kaudu leiti Bulgaaria tudengid, kes aitasid sümboolse tasu eest ette valmistada vajalikud pa-berid. Vormistus notari juures on ühe päeva küsimus. Samal moel sai Sofias kanna maha ehitustööriistade laenutuse-ga tegelev Stroyrent. Töötajad aitas leida paljud Eesti firmad oma kliendiks saanud kohalik personaliotsingufirma Credo ning CV-Online’i tüüpi inter-netikeskkond jobs.bg.

Äri hämarama poole pealt on EuroClean kokku puu-tunud nii katusepakkujate, ümbrikupalkade kui ka kor-ruptsiooniga. “On otse öel-dud, et nüüd tuleks maksta 20–100 leevi,” räägib Pukk ja soovitab pigem sellisest as-

jast keelduda. Arvestada tu-leks Bulgaarias tegutseda taht-jal ka rohke paberimajanduse ja pikaldaste protseduuride-ga näiteks käibemaksu taga-sisaamiseks.

Enamiku eestlaste huvi Bul-gaarias on siiski kinnisvara, nagu kinnitab ka oma klien-tide huvides peaministriga kaasa sõitnud advokaadibü-roo omanik Aare Tark. Nii tu-leb kokku puutuda Kranichi kirjeldusel “uskumatult eba-efektiivse” maareformi ja vara-de tagastamise tagajärgedega. Maa tagastamine reaalosade-na kõikidele omanikele tähen-dab ülimat killustumist ja kee-rulisi omandisuhteid, möönab ka Arco Real Estate Bulgaria juhataja Rauni Tillisoo. Nii la-gunevadki Sofia kesklinnas ju-ba varisemisohus läinud sajan-di alguse majad, sest leegion omanikke ei suuda kokkulep-pele jõuda. Kinnistus- ja ka-tastrisüsteem on Eesti üheksa-kümnendate alguse tasemel.

Maffia põranda alt väljaMis puutub Bulgaaria kuri-kuulsasse maffiasse, siis iga-päevaelus seda ei taju. “Väl-ja arvatud see, et vaheteva-hel keegi maha lastakse,” rää-gib Kranich. Kõik üritavad legaliseeruda, nagu 90ndate alguse Eestis.

90ndad

Bulgaaria

Äri ELi uues riigis on eestlastele déjà vu

on tagasi:

Kuue nädala pärast Euroopa Liitu astuv Bulgaaria on eestlaste jaoks šanss uuesti läbi elada üheksakümnendate aastate kõigi võimaluste ajad majanduses. Küll kohalike variatsioonidega, kuid palju on Eestiga sarnast.

TSITAAT

”Välja arvatud see, et vahe-

tevahel keegi maha lastakse.Heiki Kranich, eksminister rääkides sellest, et maf-fiat üldiselt igapäevaelus ei taju

� Asko Pukk tuli porimattidega tühjale turule.

toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel 667 0391, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

19

Eesti avab bulgaarlaste-le kohe oma tööturu, kuid tulva pole tulemas. “Ma ei usu, et Bulgaariast võiks Eesti tööjõuprobleemi la-hendamisel kuidagimoodi abi olla,” ütles peaminister Andrus Ansip Sofias.

Kaheksakümnendate aas-tate lõpust on Bulgaariast vä-lismaale läinud ligi miljon ini-mest. Nüüd, kus majandus-kasv kiireneb, on oodata pi-gem bulgaarlaste koju pöör-dumist. “Kiire arengu tingi-mustes pole usutav, et inimesi

ka edaspidi riigist samas tem-pos lahkuks,” ütles Ansip.

Bulgaaria firmad on ise ju-ba tööjõupuuduses ning nelja aasta tagune 17% tööpuudus on kahanenud 8%-le.

Muu hulgas on terav põud kinnisvarasektori projekti-juhtidest, räägib eestlasi So-fias personaliotsingul abistava Credo juht Yana Stoyanova. See ajab üles palgad, mis kinnisva-rasektoris on niigi keskmisest kõrgemad. Kui väiksem kin-nisvaraarendaja saab projek-tijuhi palgata 1500–2000 leevi eest kuus, siis sellise portfel-

liga firmas nagu Delta Imoti Capital, mille omanikuks on Tõnis Haavel koos äripartne-ritega, võib palgatase küün-dida 2500 euroni. Lisaprob-leeme tekitab inglise keele os-kus, mis on küll praegustel noortel lõpetajatel, kuid mitte kogemusega projektijuhtidel.

Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis ütles enda värs-kest Bulgaaria kogemusest, et tõenäolisem on sellest rii-gist tööjõudu leida projekti-põhiselt. Veel parem oleks tel-lida Bulgaariast tööjõumahu-kat allhanget.

Bulgaaria peaminister Ser-gei Stanichev leidis aega kergitada koos Eesti peami-nistri Andrus Ansipiga šam-panjaklaasi Eesti saatkonna avamisel Sofias ja anda Äri-päevale intervjuu. Kahe rii-gi suhted on väga head.

Suhted on head eelkõige po-liitilisel tasandil – Bulgaaria on tänulik Eesti toetuse eest ELis ning enne NATO Riia tipp-kohtumist arutati Sofias naab-ruspoliitikat ja NATO laiene-mise teemat.

Ärisuhetes on pilt palju kur-vem. Vastastikused investee-ringud on napilt 1–2 miljonit eurot aastas ning kaubandus-mahud vaid 0,1% Eesti välis-kaubandusest.

Küsimuse peale, miks Bul-gaaria alles nüüd ELi läve-le jõuab, vastab peaminister

Stanichev, et reformid venisid ja erastamine ei õnnestunud alati. Valdav poliitika oli fir-mad paljaks riisuda (ja saadud raha kinnisvaraärisse panna). Lisaks peletas sõda endises Jugoslaavias investorid kogu piirkonnast minema. Kauban-dussidemed katkesid.

Praegu kasvab majandus aga viimaste aastate kiirei-mas tempos – teises kvarta-lis 6,6%.

Bulgaaria pooldab nagu Eestigi madalaid makse. Tu-levast aastast on seal ettevõt-te tulumaks ELi madalaim – 10%. Nii loodetakse juurde meelitada välisinvesteerin-guid, mis tänavu küünivad 3 miljardi euroni. Üksikisiku tulumaksu kolm astet – 20, 22 ja 24% on keskmise järgi sar-nased Eesti tasemega.

Bulgaaria on väga huvitatud

ka Eesti e-valitsuse projektist, mida ka Bulgaarias on ellu vii-ma asutud. Nii Bulgaarias kui ka Eestis on toetus ELile üle 70%. Järgmiseks sammuks, eurole üleminekuks, Stanichev tähtaega veel ei sea. Eestist va-rem see ilmselt ei toimu, arvab Ansip, sest ELi tasemele jõud-miseks on Bulgaarial veel väga pikk tee käia.

Eesti peaministril tuli Bul-gaarias anda hulk intervjuu-sid, kus tavapärane küsimus oli ELiga liitumisest karde-tud hinnatõusu kohta. “Rää-kisin, et tõusis suhkru hind ja see polnud saladus. No mis veel meenub. Jälle suhkur. Ega suurt rohkem olegi meenuta-da,” ütles Ansip.

3–4% inflatsioon on kiire majanduskasvu juures loomu-lik. Bulgaarias on inflatsioon praegu umbes 6%.

Teatud majandussektorites on maffia roll siiski märkimis-väärne, räägib Eesti aukonsul Bulgaarias Boris Halatchev ja nimetab prügimajandust. Aap Mummega Ukrainas prügiäri käivitav Jüri Jaakson jääb Bul-gaaria suhtes esialgu skeptili-seks. Maffia maffiaks, see sel alal ei üllata, kuid lisaks on Euroopas ka väga tugevad kon-kurendid.

Väliskapital avastas Bul-gaaria juba mitu head aas-tat tagasi. Nii manitseb Boris Halachev eestlasi kiiremini otsustama. Šveitsi šokolaadi-tootjad on juba turul, kui Kalev alles mõtleb, kas Bulgaarias tootmist arendada või mitte,

Eesti ja Bulgaaria on head partnerid

Bulgaariast ei tule tööliste tulvaräägib aukonsul. Võimalusi on turismis, tööstuses, teedeehi-tuses. Viimast võisid Ansipit saatvad ärimehed omal nahal tunda saada, kui Sofiast väljas kohvitehast külastasid. Sama juttu räägivad aga ka räämas pealinna autouputuses täna-vad. Suuri võimalusi nähakse ka põllumajanduse arengus.

Kiireim kasvuala Bulgaa-rias on siiski konkurentsitult ehitus ja kinnisvaraarendus Bulgaarias on kinnisvara soe-tanud üle 14 000 briti, saksla-sed üles ostnud terveid küla-sid ning oma asum olla juba ka soomlastel. Kinnisvara on ka maad kuulavate eestlaste peamine huvi.

� Yana Stoyanova

� Prügimajandus on pealinnas Sofias veel lahendamata probleem.

� Peaminister Andrus Ansip Bulgaaria kolleegi Sergei Stanicheviga esmaspäeval Sofias Eesti Bulgaaria saatkonna avamisel. Fotod: Sirje Rank

24.

Eesti mitmes pingereasBulgaariast eespool� kohad edetabelites

Bulgaaria

7.

25.

40.

57.

64.

72.

54.

korruptsiooniindeks

majandusvabaduse indeks

konkurentsivõime indeks

inimarengu indeks

Allikas: Äripäev

Eesti

Äripäev 17. november 2006 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0177, e-post [email protected]

BÖRS20 Äripäev 17. november 2006 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0177, e-post [email protected]

20052004200320022001

355,105.01.2001

KOMMENTAAR

Arvu poolest tehakse kindlasti Balti turgu-del rohkem tehinguid

kui ülejäänud Euroopa bör-sidel, aga tehingute mahud on seal jälle tunduvalt suure-mad kui Balti riikides.

Saksamaa on Rootsi ja Soome järel kauplemisaktiiv-suselt kolmandal kohal, pä-ris palju kaubeldakse Nor-ras, eelkõige kala- ja nafta-sektoris, aga ka muude akt-siatega. Põhjamaade turgu-del on eestlased üpris aktiiv-sed, ainult Taani ei ole mil-legipärast erilist huvi pälvi-nud, kuigi sealne indeks tõu-seb Rootsi ja Soomega sarna-ses tempos.

Taanis on sellegipoo-lest teistest rohkem kaubel-dud tuulegeneraatoritootja Vestas Windsystemsi aktsia-ga. Meie vahendusel tehakse kõige vähem tehinguid tõe-näoliselt Itaalia börsil, kus mõnikord kaubeldakse ai-nult Fiati aktsiatega, aga see on põhimõtteliselt ka kõik.

Päris ilusat tõusu näida-nud Horvaatia ja Bulgaa-ria aktsiaid me ei paku, sest sealsed tehingutasud on nii kõrged, et selliste summade-ga, nagu eestlased kauple-vad, ei ole lihtsalt mõtet seal-kandis tegutseda.

Raido Lillemets,Hansabank Marketsi maakler

PÄEVA TEGIJA

Volkswagen16.11

+3,5%

USA keskpanga signaalid intressimäärade muutuma-tuks jätmise kohta on Eu-roopa aktsiad viinud kõrgei-matele tasemetele alates 2001. aasta algusest.

“Investorid tunnevad, na-gu elaksid nad kõige pare-mas võimalikus maailmas,” kommenteeris valitsevat posi-tiivsust Vontobel Investment Bankingu fondihaldur Robert Halver. “Kasumid toetavad aktsiahindade tõusu ja hirmu intressimäärade ees pole,” sel-gitas Halver.

Euroopa aktsiahindade muutusi peegeldav Dow Jo-nes Stoxx 600 indeks liigub oma rohkem kui viie aasta ti-pu juures. Indeksisse kuulu-

Euroopa aktsiad tõusnud vatele ettevõtetele ennustati selle aasta alguses keskmiselt 9protsendist kasumi kasvu, nüüd on aga üpriski tõenäoli-ne, et ettevõtted näitavad hoo-pis keskmiselt 14protsendist tulu tõusu.

St. Louis’ keskpanga presi-dendi William Poole’i sõnul on intressimäärad just õigel tase-mel. Taolised vihjed on USAs toimuvat kajastava Standard & Poor 500 indeksi kergitanud viimase kuue aasta tippude juurde. USA kui maailma suu-rima majandusega riik ja Eu-roopa suurim kaubanduspart-ner mõjutab otseselt ka Euroo-pa turgudel toimuvat.

“Poole’i kommentaarid on andnud lootust, et intressi-määrad on haripunktis, see on investoritel selgelt tuju heaks teinud,” nentis Midas Capital Partnersi fondijuht Alan Borrows. “Toimunud ral-list hoolimata võib endiselt lei-

da atraktiivseid ettevõtteid, eriti tehnoloogiasektoris,” viitas Borrows kasutamata võimalustele.

Seitse investeerimispan-ka, nende hulgas Citigroup ja Goldman Sach, kavatse-vad traditsioonilistele bör-sidele vastukaaluks luua

oma platvormi Euroo-pa aktsiatega kauple-miseks.

“See sunnib börse tasusid alandama või muidu ühinevad pal-

jud pangad uue p l a t v o r m i g a ,”

märkis fondi-

Tarvo [email protected]

Euroopa aktsiaturud kerkivad USA tuules

NUMBER Suuremad tõusjad

58%� Horvaatia Crobex

32%� Hispaania Ibex

31%� Bulgaaria Sofix

haldur Philipp Musil ning li-sas, et taoline asjade käik kii-rendab börside konsolidee-rumist.

Viimaste päevade tõusu Euroopas on teiste hulgas vedanud telefonikontsern Vodafone, mille aktsiad rea-geerisid Deutsche Banki soo-vituse muutmisele tõusu-ga. Deutsche Bank vahetas “hoia”-soovituse “osta” vastu. Vodafone teatas mõni päev ta-gasi ka analüütikute ootusi ületanud majandustulemus-test. Telekommunikatsiooni-sektori kõrval näitavad tuge-vust ka Euroopa autotootjate aktsiad – Volkswageni aktsia on suuresti tõusnud tänu spe-kulatsioonile, et Porsche ostab ettevõtte aktsiaid kokku.

Selge on see, et tõus ei kes-ta igavesti ja turud võivad nõr-geneda. Kui võrrelda Euroo-pa suurfirmade aktsiaid USAs kaubeldavate aktsiatega, siis võimaliku pessimismi korral on Euroopa aktsiatel olemas mõningane puhver, sest need maksavad teenitud kasumi kohta vähem kui USA aktsiad.

Spetsialistid on eurotsoo-ni majanduse kasvu aeglustu-mise osas ühel meelel, vaidlus käib selle ulatuse üle. Euroopa Keskpank prognoosib kasvuks 2,1%, kuid erasektori majan-duseksperdid on arvamusel, et kasv kukub veelgi rohkem, kuna kardetakse, et Euroopa majanduse lipulaeva Saksa-maa valitsus tõstab käibemak-su 16%-lt 19%-le. See aga tähen-daks tarbimise vähenemist.

11090705030140

52

64

76

88

100

� Fiati Torino tehases monteeritakse Puntot. Foto: Bloomberg

toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0177, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

BÖRS 21 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0177, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

2006

150

200

250

300

350

16.11.2006kell 16.30

Allikas: Bloomberg

NUMBER Äripäev kutsub Teid maksuseminarileÄripäev kutsub Teid maksuseminarile

AastaaruanneAastaaruanne 20062006

6. detsembril 2006 Radisson SAS Hotelli 6. detsembril 2006 Radisson SAS Hotelli Hansa saali.Hansa saali.

Seminaril annavad tuntud Eesti maksuspetsialistid praktilise ülevaate aastaaruande koostamisest. Käsitletakse erinevaid teemasid, mida on vajalik teada aastaaruande koostamisel. Samas räägitakse ka maksu-

muudatustest, mis toimusid käeoleval aastal ja vaadatakse maksumuudatusi, mis hakkavad kehtima 1. jaanuaril 2007.

Seminaril käsitletavad teemad1. Aastaaruande koostamine.

Audiitorbüroo Toomas Villems tegevjuht ja audiitor Toomas Villems

• Millele 2006. majandusaasta aruande koostamisel tähelepanu pöörata.

• Aastaaruande koostamise ja kinnitamise käik. • Ülevaade enamlevinud vigadest, mis on

auditeerimisel silma jäänud, koos näidetega. • Kuidas vigu vältida?

2. Konsolideerimise sõlmprobleemid. KL Partnersi juhatuse liige Ksenia Lukkanen

• Üldnõuded konsolideeritud aruande koostamiseks.

• Konsolideerimise põhireeglid. • Raamatupidamise seaduse ja RTJ-11

muudatustega seoses esinenud küsimused eelmise aasta konsolideeritud aruande koostamisel.

3. Aastaaruanne äriregistris kui oluline informatsioon kasutajale.Registrite- ja Infosüsteemide Keskuse andmetöötlus- ja infoteenindusosakonna juhataja Piret Meelind

• Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) kui aruannete andmete töötleja.

• Registrile esitatavate aruannete terviklikkus. • Majandusaasta aruanded kui üks osa

infopäringute süsteemidest, sh Euroopa Äriregistri infoportaalist.

• Majandusaasta aruannete elektroonilise esitamise võimalused.

4. Maksuseaduste muudatused – ei ole hilja parandada 2006. aasta vigu ega vara arvestada 2007. aasta muudatustega. KPMG Balticsi maksu- ja õigusteenuste juht Kadri Arula

• Lühiülevaade 2006. aastal aset leidnud mak- sumuudatustest (käibemaks, tulumaks).

• Pilguheit 1. jaanuaril 2007 jõustuvatele maksumuudatustele (sh siirdehinnad, dividendide maksustamine jm).

Seminari hind kuni 29.11.2006 on 2792 krooni (km-ga 3295 krooni). Hiljem registreerujatele 3490 krooni (km-ga 4118 krooni). Mitme osaleja

registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%.Lisainfo www.aripaev.ee/seminar või 667 0237 (Kersti Leppiksaar)

taevasse

31%� Luksemburg Luxx

28%� Sloveenia Svsm

TSITAAT

”Toimunud rallist hooli-mata võib endiselt lei-

da atraktiivseid ettevõtteid, eriti tehnoloogiasektoris.Alan Borrows, fondijuht

61,34� dollarini barrel kerkis nafta hind eile Londonis. Musta kulla hind on jõudsalt kerkinud spekulatsioonide tõttu, et ameerik-lased sõidavad tänupühade ajal tavapärasest rohkem.

361

22 BÖRS INVESTEERIMINE

11090705030125

30

35

40

45

50

55

60

65

E ilsel päeval oli kaks erinevat palet. Kui enne keskpäeva käis

kibekiire kasumivõtt, siis päeva teisel poolel aktsia-hinnad stabiliseerusid ja näitasid kohati juba ker-gelt tugevnemise märke.

Päeva 3,8% langusega alus-tanud Olympicu aktsia lõ-petas 7,30 eurol (114,22 kroonil) ehk 1,4% miinuse-ga. Sarnaselt käitus ka Tal-linna Kaubamaja, mis oli päeva sees koguni 5,5 prot-sendiga kaotuses, kuid suutis lõpetada 7,71 eurol (120,64 kroonil) ehk 0,9% miinuses.Vastupidise skeemi jär-gi käitus Baltika aktsia, mis käis hommikul esma-kordselt ajaloos ära üle 300 krooni joone (301,97 kroo-nil = 19,30 eurol), kuid lõ-petas päeva 1,3% langu-sega (18,85 eurol = 294,94 kroonil).Omaette mastist oli eile PTA Grupi aktsia, mis tegi läbi 8,2 protsendilise ralli ja lõpetas 3,68 eurol (57,58 kroonil).Eile hommikul teatas rõi-vatootmise ja müügiga te-gelev ettevõte, et ostab

Poolast seitset poodi koor-dineeriva naistepesu jae-müügiketi. Mõned päevad tagasi teatas PTA, et soovib suurendada oma osalust Valgevene naistepesu toot-vas firmas Milavitsa ning teeb seetõttu väikeaktsio-näridele väljaostupakku-mise.Ehkki mõlemad tehingud on PTA jaoks rahaliselt väikse tähtsusega, tundub, et investorid otsivad kiires-ti kallinenud liideraktsiate kõrval uusi investeerimis-võimalusi.

Eilne PTA aktsia kauple-misaktiivsus oli igatahes väga muljetavaldav: 3,8 miljonit krooni ja 82 tehin-gut. Ettevõtte aktsia popu-laarsus peaks lähiajal kõ-vasti kasvama, kuna PTA noteerib end Tallinna bör-si põhinimekirjas ja no-teeritud aktsiate arv hüp-pab praeguselt 1,9 miljo-nilt 37,9 miljonini.

OMX Tallinn 759,00

-0,47%ÄP tööstus 280,32

1,02%Pension 142,49

0,10% Dow Jones 12 268,04

0,13%Nasdaq 2438,95

-0,16OMX Helsingi 9433,56

-0,01%OMX Stockholm 1113,89

-0,36%FTS London 6254,90

0,40%RTS Moskva 1714,44

0,50%

FondivalitsejadERGO Varahalduse AS Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, faks 667 9201AS Hansa Investeerimisfondid Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0336, faks 626 0636, e-post [email protected] Varahaldus AS Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, tel 680 0435, faks 680 0402, e-post [email protected], koduleht www.lhv.eeNordea Rahastoyhtiö Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3344Sampo Baltic Asset Management Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2295, faks 630 2275, e-post [email protected], koduleht www.sampo.eeTrigon Funds Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, tel 667 9208 faks 667 9221, e-post [email protected], koduleht www.trigon.eeSEB Ühispanga Fondid Tornimäe 2, Tallinn 15 010, tel 665 6565, faks 665 7122, e-post [email protected], koduleht www.seb.ee

Suprema Varahaldus (Evli Fund Management Co) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 640 5720, faks 640 5701, e-post [email protected], koduleht www.suprema.ee

MaaklerifirmadHansapank Liivalaia 8, Tallinn tel 613 1659, faks 613 1545LHV Tartu mnt 2, Tallinn tel 680 0401, faks 680 0410; Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn tel 630 2104 SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn tel 665 6622, faks 665 6802SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn tel 680 2500, faks 680 2501Suprema Tartu mnt 2, Tallinn tel 640 5784, faks 640 5701

* NAV tuhande osaku kohta ; ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve

� Raivo Sormunen,Äripäeva analüütik

PTA omaette mastist

INVESTEERIMISFONDID TALLINNA BÖRSIL INDEKSID

AS Hansa Investeerimisfondid 16.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

ost müük tootlus (p.a) % fondi maht

1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

SEB Ühispanga Fondid 16.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

ost müük tootlus (p.a) % fondi maht

1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

Pensionifond K1, EEK 11,33 11,61 11,44 0,85 -0,61 0,18 2,57 - 235 676 492Pensionifond K2, EEK 13,17 13,50 13,30 1,94 3,02 4,48 7,15 - 1 207 056 288Pensionifond K3, EEK 15,55 15,95 15,71 1,94 6,44 8,80 12,01 - 2 219 093 171Pensionifond V1, EEK 18,54 19,01 18,73 4,88 5,17 7,03 9,98 10,59 92 817 492Pensionifond V2, EEK 15,32 15,70 15,47 8,25 9,33 12,35 - - 130 329 957Pensionifond V3, EEK 19,93 20,43 20,13 13,00 16,02 21,34 - - 206 741 493 Balti Kasvufond, EEK 390,33 400,18 394,27 10,74 -1,92 -0,79 13,01 17,14 426 911 106Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 9,77 10,02 9,87 - - - - - 16 703 887Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 213,97 219,37 216,13 19,94 25,99 28,73 - - 3 286 372 394Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 11,15 11,43 11,26 - - - - - 19 226 969Venemaa Aktsiafond, EEK 2017,45 2068,40 2037,83 26,15 35,11 53,60 47,11 42,05 1 634 189 416Fondifond 30, EEK 104,21 106,84 105,26 - 4,55 - - - 97 573 425Fondifond 60, EEK 108,17 110,90 109,26 - 8,30 - - - 332 902 981Fondifond 10, EEK 113,38 116,25 114,53 - 13,11 - - - 297 593 842 Ida-Euroopa Võlakirjafond, EUR 9,48 9,53 9,48 - -4,24 -3,17 - - 26 664 586 Intressifond, EEK 143,93 143,93 143,93 -0,01 0,31 0,83 2,35 - 781 887 974Hansa Rahaturufond**, EEK 1000,00 1000,00 1000,00 2,58 2,63 2,54 2,11 - 1 259 504 460

Konservatiivne Pf, EEK 11,13 11,41 11,24 0,82 -1,49 -0,79 2,66 - 280 648 343Progressiivne Pf, EEK 15,12 15,50 15,27 2,37 6,12 8,37 11,93 - 1 555 071 075Tasakaalukas Pf, EEK 16,92 17,26 17,09 6,60 5,92 8,00 10,85 10,87 94 427 928Aktiivne Pf, EEK 15,25 15,56 15,41 0,00 15,73 19,91 - - 60 403 152 Kasvufond, EEK 7,61 7,76 7,69 19,50 23,96 27,96 34,17 32,44 863 793 091Fondifond, EEK 12,68 12,94 12,81 - 10,02 13,56 - - 162 382 341Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 12,42 12,67 12,54 - 18,17 21,01 - - 194 431 872Võlakirjafond, EEK 12,96 12,96 12,96 1,55 0,93 1,44 3,15 3,95 222 131 985 Likviidsusfond**, EEK 100,00 100,00 100,00 3,19 3,00 2,83 2,33 - 2 618 837 477

Sampo Baltic Asset Management, Sampo Rahastoyhtiö Oy 15.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

ost müük tootlus (p.a) % fondi maht

1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

Pension 25, EEK 12,65 12,91 12,78 1,24 3,23 5,10 6,10 - 81 453 954Pension 50, EEK 14,44 14,74 14,59 2,21 5,96 8,15 9,44 - 822 577 038Pension Intress, EEK 11,09 11,31 11,20 0,37 1,91 2,66 2,57 - 21 372 214Pensionifond, EEK 16,69 17,03 16,86 8,46 7,18 0,00 11,33 10,68 32 752 113 Balti G*, EUR - - 392,51 14,93 -3,74 -3,59 23,20 25,85 402 000 000Compass 25 G*, EUR - - 1252,33 4,02 5,87 8,25 7,76 5,05 10 663 500 000Compass 50 G*, EUR - - 1286,39 6,56 7,96 11,43 10,62 0,00 2 740 800 000Compass 75 G*, EUR - - 1291,95 9,48 10,93 15,49 13,66 5,31 1 314 200 000Compass Equity G*, EUR - - 803,64 12,01 11,97 17,11 15,92 3,26 1 894 300 000Compass Liquidity G*, EUR - - 1293,14 1,34 1,24 1,97 2,84 5,42 1 665 600 0002010 G*, EUR - - 1361,80 6,59 6,58 10,05 10,01 6,06 697 700 0002020 G*, EUR - - 1327,54 11,78 12,51 17,57 15,17 5,03 1 021 400 0002030 G*, EUR - - 1188,99 13,00 12,42 18,23 16,37 - 608 500 0002040 G*, EUR - - 1509,31 - 12,41 18,64 - - 68 800 000Uus Euroopa Fond, EEK 29,71 30,31 30,01 16,29 21,74 26,68 33,12 25,21 284 279 849Globaalne Kasvufond, USD 12,81 13,07 12,94 - 19,04 - - - 3 049 827Mandatum Russia G*, EUR - - 2398,52 27,91 17,90 29,00 - - 2 333 500 000 Likviidsusfond, EEK 1226,60 1226,60 1226,60 - 0,21 0,61 2,16 - 318 364 078

Evli FMC (Suprema) 14.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

ost müük tootlus (p.a) % fondi maht

1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

ERGO Varahaldus 16.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Global Multi Manager 75, EUR 124,17 124,17 124,17 9,28 5,94 8,65 14,55 6,42 46 829 399Global Multi Manager 40, EUR 129,33 129,33 129,33 5,51 3,56 5,65 9,53 0,00 27 866 142Baltic, EUR 255,83 255,83 255,83 18,34 -1,89 -0,56 34,70 0,00 14 033 242Greater Russia, EUR 227,90 227,90 227,90 25,71 32,70 39,55 0,00 0,00 83 953 936Nordic TMT, EUR 41,60 41,60 41,60 12,02 6,11 10,96 14,41 3,51 7 207 583IT, EUR 7,91 7,91 7,91 15,88 -0,40 0,14 3,89 -3,86 31 638 428European Smaller Companies, EUR 39,45 39,45 39,45 11,92 19,12 25,57 28,29 17,26 25 736 816Global, EUR 11,11 11,11 11,11 11,62 3,64 7,01 13,55 -1,11 16 502 815Select, EUR 21,58 21,58 21,58 13,76 20,23 27,22 24,83 15,78 130 293 224Euro Mix, EUR 14,06 14,06 14,06 5,04 8,06 11,25 9,11 4,74 20 722 532European High Yield, EUR 142,31 142,31 142,31 3,08 6,82 7,77 8,48 7,69 138 083 981European Investment Grade, EUR 133,23 133,23 133,23 2,51 0,54 1,42 3,94 4,89 75 762 867Ruble Debt, EUR 107,34 107,34 107,34 - 5,46 5,86 - - 60 057 165 Target Return, EUR 23,34 23,34 23,34 0,00 0,27 0,73 2,58 - 576 553 329

Tuleviku Pf, EEK 15,35 15,98 15,51 1,75 6,67 9,23 11,63 - 172 306 246Rahulik Pf, EEK 11,43 11,90 11,55 0,61 0,17 0,87 3,66 - 44 065 092

Trigon Funds 16.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Kesk- ja Ida-Euroopa Fond, EEK 256,61 265,72 260,51 16,17 12,44 17,02 28,15 0,00 1 751 323 894Teise Laine Fond, EEK 199,93 207,03 202,98 17,90 31,39 30,53 - - 1 249 895 628Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 127,89 132,44 129,84 - 19,01 26,32 - - 1 051 365 654Uus Euroopa Top 10 Fond, EEK 109,94 113,85 111,61 - - - - - 88 305 135

Nordea Rahastoyhtiö 15.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Euroland, EUR 2,88 2,94 2,91 12,33 12,47 18,33 15,24 4,33 238 000 000Optima.fi, EUR 10,69 10,91 10,80 - - - - - 621 000 000Euro Obligaatio, EUR 0,29 0,29 0,29 3,07 -0,18 1,43 3,85 4,17 536 000 000

LHV-Seesam Varahaldus 16.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Pf Maailma aktsiad, EEK 16,10 16,42 16,26 1,94 11,14 16,31 14,47 - 186 461 539Pf Dünaamilised Võlakirjad, EEK 12,38 12,64 12,51 0,49 4,69 5,48 5,09 - 21 938 955Pf Uued Turud, EEK 13,20 13,60 13,33 2,12 9,08 12,49 9,95 - 33 376 566Pf Tasakaalustatud Strateegia, EEK 12,08 12,44 12,20 1,06 5,63 7,68 6,32 - 31 768 472Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad, EEK 11,70 11,94 11,82 0,57 4,32 5,25 4,16 - 13 971 323Täiendav Pensionifond, EEK 16,54 16,88 16,71 11,63 9,72 15,96 17,31 - 18 922 154

RÕIVATÖÖSTUSPTA ostis Poola naistepesu jaemüügiketiPTA Grupi sajaprotsendiline tü-tarettevõte AS Silvano Fashion Group (“Silvano”) sõlmis kolma-päeval aktsiate müügilepingu, millega omandas sajaprotsendi-lise osaluse Poola naistepesujaemüügiketi operaatorist Splendo Polska Sp (“Splendo”). Omandatud osalusest 10% müüdi edasi Silvano kohalikule koostööpartnerile.

Hetkel opereerib Splendo seit-set naistepesu poodi Poolas. Seoses omandamisega lähe-vad Splendo poed üle Silvano teiste tütarettevõtete (SP ZAO Milavitsa ja AS Lauma Lingerie) toodete müügile ning pikemas perspektiivis või-dakse paigutada ka “Oblicije” naistepesu jaemüügiketi kau-bamärgi alla.

TEENINDUSAutorendifirma Herz läks börsileMaailma suurim autorendifirma Herz läks kolmapäeval börsile. Avaliku esmaemissiooni (IPO) hinnaks kujunes 15 dollarit aktsia, mis oli varem arutatust (16–18 USD) madalam. Raskustes vaevlev autotootja Ford müüs oma endise tütarettevõtte möödunud aastal erainvestoritele.

PÄEVA AKTSIAPTA Grupp16.11.

3,77� mln kr, käive

57,58 � kr, aktsia hind

aktsia hind, kr8,24%

� PTA-le kuulub ka Valge-vene pesutootja Milavitsa.

Äripäev 17. november 2006 toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post [email protected]

INVESTEERIMINE BÖRS 23 toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

Tallinna börs 16.11.aktsia sulgemis-

hind, krmuutuseelm, % ost müük

tehin-guid

käive,kr

P/Esuhe

div. akt.kohta

* - P/E arvutatud Silvano ja PTA kasumite liitmise alusel P/E suhe – arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal; dividendid aktsia kohta – viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides)

USA börsid 15.11.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

Advanced Micro Device 21,71 1,73 16,90 42,70 16,8AIG 71,99 1,05 57,52 72,44 14,9Alcoa 28,55 0,49 26,07 36,96 11,2Altria Group 82,25 1,37 68,36 85,00 15,7Amazon.com 42,60 2,63 25,76 50,00 -Amgen 73,61 0,64 63,52 84,50 20,2Apple Computer 84,05 -1,12 50,16 86,40 36,9Bristol Myers Squibb 24,50 0,25 20,08 26,14 20,4Caterpillar 61,45 1,81 55,90 82,03 12,0Chevron Corporation 69,95 -0,61 53,76 70,83 8,8Cisco Systems 26,60 -0,14 16,87 27,44 25,8Citigroup 50,47 -0,55 44,81 51,33 12,1Coca-Cola 46,65 0,21 39,36 47,50 20,2DaimlerChrysler 60,85 1,48 45,98 60,94 -Dell 25,75 0,63 18,95 33,22 18,8Du Pont 47,35 0,36 38,52 47,50 18,5Eastman Kodak 27,16 1,27 18,93 30,91 59,0eBay 33,92 2,69 22,83 47,86 37,3Exxon Mobil 74,80 0,47 55,60 74,93 11,5 FedEx 117,31 1,57 92,10 120,01 18,7Flextronics 11,69 0,43 9,62 13,26 16,7Ford Motor 9,00 2,27 6,06 9,48 -General Electric 35,79 0,56 32,06 36,48 18,8General Motors 35,35 -0,45 18,33 36,56 -Google 491,93 0,54 331,55 499,85 60,5Hewlett-Packard 39,79 -2,16 27,98 40,85 18,1Home Depot 37,62 -0,90 32,85 43,95 12,7IBM 93,11 -0,19 72,73 93,40 15,7Intel 22,32 2,02 16,75 27,49 22,1International Paper 32,79 -1,03 30,38 37,98 29,8JP Morgan Chase 47,45 -0,63 37,45 48,57 13,7JDS Uniphase 17,71 6,43 13,93 34,40 590,33Johnson & Johnson 66,54 -0,03 56,65 69,41 18,1Juniper Networks 19,94 1,48 12,09 24,31 26,2Lucent Technologies 2,56 1,19 1,99 3,22 23,3McDonalds 41,10 -0,41 31,73 42,48 17,6Merck 44,15 0,59 27,99 46,37 16,6Merrill Lynch 90,48 0,70 64,58 91,01 13,5 Microsoft 29,12 -0,37 21,46 29,46 22,23M 80,71 0,77 67,05 88,35 18,2Morgan Stanley 78,66 0,55 54,13 79,00 12,1Motorola 22,26 2,68 18,66 26,30 17,7Novartis 58,26 0,80 51,43 61,60 -Oracle 19,12 -0,26 11,99 19,27 22,8PepsiCo 61,24 -1,13 56,00 65,99 20,9Pfizer 26,53 1,07 20,27 28,60 12,3Procter & Gamble 63,12 -0,13 52,75 64,38 -Prudential 81,00 1,78 71,28 81,45 14,7Starbucks 38,97 1,27 28,72 39,88 54,9Sun Microsystems 5,41 0,37 3,62 5,62 -Texas Instruments 30,17 1,72 26,77 36,40 18,5Time Warner 19,98 0,50 15,70 20,13 21,7Wal-Mart Stores 47,68 0,04 42,31 52,15 17,0Walt Disney 32,69 0,49 23,77 33,85 20,4Wells Fargo 36,23 -1,31 30,31 36,99 15,1Verizon Communications 36,09 -0,82 30,00 38,95 14,6Yahoo! 27,15 -0,33 22,65 43,66 55,4

sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg

Euroopa börsidel ajaloo tegi eile ilma autotööstussektor, kuna Porsche naksas endale juurde tüki Volkswageni akt-siatest ning investorid spe-kuleerivad, et sektoris võib näha liitumisi.Porsche teatas kolmapäe-val, et omab Volkswagenist 27,4%. Lisaks lubas maailma kõige kasumlikuma autotoot-ja nõukogu suurendada osa-lust ettevõttes kuni 29,9 prot-sendini.Volkswageni aktsia oli eile pä-rastlõunaks lisanud oma hin-nale 3,5%, liikudes 87,21 eu-rol. Hinna poolest väga kallis

(911,5 eurot = 14 262 krooni) Porsche aktsia kallines 3,5%.Goldman Sachs Group tõstis Porsche aktsiareitingu “os-ta” peale, spekuleerides, et hetkel ettevõttes toimuv on eelmäng, saavutamaks suu-remat kontrolli Volkswageni üle. Porsche ise muidugi rõ-hutas, et ei soovi oma osalust lubatust enam kasvatada.Veokitootja MAN AG aktsia tõusis 4% (73,90 euroni). Et-tevõte pani eile paika ajavahe-miku, mil Scania aktsionärid võivad võtta vastu MANi poolt välja käidud 475 Rootsi kroo-nist pakkumishinna.

Riia börs 16.11.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

LASCO 1,02 0,99 0,84 1,42 21,1Latvijas Gaze 10,00 -0,50 8,30 11,13 21,3SAF Tehnika 12,15 1,25 9,60 12,20 -Valmieras Fiberglass 2,40 0,00 1,62 2,68 47,1Ventspils Nafta 2,33 0,43 1,73 2,91 -

sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg

Helsingi börs 16.11.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

Comptel 1,80 0,00 1,44 2,01 -Elisa Comm. 20,00 0,00 14,00 20,12 24,2Elcoteq SE 10,99 0,46 10,46 21,30 12,9Elektrobit Group 2,11 -0,47 1,82 2,56 14,4Finnair 12,19 -0,33 10,01 15,00 116,7Fortum 22,29 -0,27 14,14 23,48 18,5F-Secure 2,27 -0,87 1,79 3,48 31,1Kemira 16,05 -0,43 11,07 16,20 16,0Metso 36,19 0,17 21,50 36,64 14,4Neste Oil 25,21 -0,83 21,00 29,95 9,7Nordea 11,08 0,45 8,28 11,12 -Nokia 15,62 -0,06 14,33 19,09 15,7Outokumpu 24,77 0,73 10,46 25,68 -Perlos 4,20 3,96 3,90 9,67 -PKC Group 11,17 2,29 10,02 14,08 10,8Sampo 18,91 -0,89 13,54 19,90 10,4Stockmann 34,19 2,46 28,11 36,86 22,7Stonesoft 0,52 0,00 0,41 0,61 -Stora Enso 12,40 -0,32 10,01 13,58 -Tietoenator 22,01 -0,95 17,48 32,88 15,6UPM Kymmene 19,85 0,15 15,36 20,91 152,4

sulgemishinnad, EUR, allikas Bloomberg

Stockholmi börs 16.11.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

ABB 112,50 0,00 67,00 112,50 -Autoliv 417,00 0,36 344,50 451,00 -Assa Abloy 147,00 0,17 105,50 160,50 26,3AstraZeneca 411,50 0,00 338,50 485,50 -Electrolux 135,00 -1,46 90,00 139,25 29,3Ericsson 28,15 0,18 20,90 31,00 17,8FöreningsSparbanken 243,50 -0,41 167,50 250,00 11,9Hennes & Mauritz 325,00 -0,46 248,50 329,00 26,3Holmen 305,50 -1,13 239,50 345,00 17,4Investor 158,50 -0,63 114,50 165,50 4,0Sandvik 96,00 -1,03 70,50 106,00 14,8Skanska 123,75 -1,20 98,50 136,50 13,4SKF 121,50 0,00 94,50 140,00 13,7SEB 203,00 -0,49 151,50 213,50 12,8Securitas 98,50 -1,01 80,29 111,92 16,7Svenska Handelsbanken 191,50 -0,78 173,00 240,00 9,8Tele2 91,00 0,55 65,75 98,00 -TeliaSonera 55,00 0,46 37,90 56,00 16,4

sulgemishinnad, SEK, allikas Bloomberg

Moskva kauplemissüsteem 16.11.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

Gazprom 11,01 -0,18 7,63 13,25 16,1Lukoil 87,10 1,04 54,15 96,00 9,1Rostelekom 5,73 0,44 2,21 5,73 113,8Surgutneftegaz 1,36 0,22 0,97 1,85 11,2UES 0,86 1,90 0,37 0,86 52,0

sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg

Londoni börs 16.11.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

Barclays 705,50 -0,28 579,00 727,50 11,5BHP Billiton 999,00 1,22 828,00 1242,00 10,9British Airways 482,25 -0,57 304,00 490,25 6,2BP 601,50 0,84 558,50 723,00 10,3BT 282,50 0,53 201,00 296,00 13,5HSBC Holdings 991,00 -0,65 905,50 1028,50 12,8Lloyds TSB 565,50 0,18 465,50 595,50 12,6Marks & Spencer 697,00 0,14 434,25 716,50 19,8Reuters 476,00 1,82 345,25 482,00 31,5Rio Tinto 2788,00 0,69 2225,95 3387,00 10,4Royal Bank of Scotland 1901,00 1,12 1650,00 1952,00 10,4Royal Dutch Shell 1931,00 0,05 1686,00 2071,00 -Unilever 1407,00 -0,35 1102,77 1417,00 18,0Vodafone 139,00 0,00 107,75 141,50 -

sulgemishinnad, GBp, allikas Bloomberg

Frankfurdi börs 16.11.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

Adidas-Salomon 37,27 0,19 34,66 44,00 16,0Allianz 150,99 -0,54 109,22 153,25 9,2BASF 70,32 -0,51 58,10 70,89 11,7Bayer 40,04 -0,55 30,22 41,04 -BMW 45,18 0,56 35,52 46,47 10,7Commerzbank 28,72 0,17 22,83 33,96 11,9DaimlerChrysler 48,37 1,83 36,18 50,45 13,3Deutsche Bank 99,30 0,51 80,15 100,20 9,7Deutsche Lufthansa 19,15 -0,93 11,12 19,38 -Deutsche Post 22,00 0,69 18,23 23,85 11,8Deutsche Telekom 13,86 0,14 10,64 14,55 11,6E.ON 95,86 0,22 76,34 101,70 17,2Infineon 9,50 -2,96 7,52 10,31 -Metro 45,29 -1,48 36,52 48,10 36,5Münich Re 125,64 -1,03 97,15 131,40 6,9Siemens 75,68 0,50 60,81 79,97 21,3Volkswagen 87,15 3,44 43,50 88,40 38,9

sulgemishinnad, EUR, allikas Bloomberg

Tokyo börs 16.11.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

Bridgestone 2 480 -0,80 1 903 2 945 27,2Hitachi 703 -0,71 644 888 -Honda Motor 4 200 -1,18 3 050 4 340 30,1Matsushita 2 260 -2,16 2 080 2 870 -Mitsubishi Motors 202 0,00 184 296 -NEC 598 -0,33 545 920 28,3Nissan Motor 1 422 -0,56 1 133 1 556 26,3Nomura Holdings 1 958 -1,06 1 904 2 770 37,3NTT 566 000 0,53 498 000 640 000 39,5NTT DoCoMo 180 000 0,00 162 000 201 000 15,2Sharp 2 040 -1,45 1 571 2 185 24,1Sony 4 710 0,00 3 970 6 200 59,1TDK 8 990 -0,66 7 730 10 230 28,0Toyota Motor 7 230 -0,82 5 350 7 370 23,2Toshiba 733 -0,68 584 842 64,3

sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg

Autotööstus hoos

Vilniuse börs 16.11.aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

Grigiškes 2,83 0,36 2,50 3,82 -Invalda 11,30 -1,57 8,90 15,00 -Lithuanian Energy 2,85 0,00 1,76 2,96 203,6Mažeikiu Nafta, 9,01 -0,66 7,05 11,68 7,2Snaige 10,70 -0,47 7,34 17,20 18,0Rokiškio Suris 44,60 -3,04 43,50 75,50 13,5TEO LT (Telekomas) 2,48 0,81 2,10 2,78 -Vilniaus Vingis 5,71 0,00 3,00 5,90 5,4

sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg

BÖRSID VÄLISBÖRSIDEL

PÕHINIMEKIRI Baltika 294,94 -1,31 293,53 294,94 31 1 256 675 21,8 2,00Eesti Ehitus 148,64 0,53 147,86 148,64 40 1 218 222 14,7 1,95Eesti Telekom 121,26 -0,90 121,26 122,04 20 8 920 918 13,5 9,00Harju Elekter 56,80 -1,36 56,64 56,95 2 39 789 19,8 1,60Merko Ehitus 280,70 1,36 275,38 280,54 33 1 127 418 10,4 5,00Norma 75,57 0,63 75,10 75,42 3 20 526 13,1 5,00Olympic EG 114,22 -1,35 114,22 114,53 207 42 827 986 23,4 0,27Starman 61,02 1,83 60,24 61,02 8 223 849 22,1 0,35Tallink 66,19 -0,24 65,87 66,34 42 4 920 586 7,5 -Tallink3 65,72 -0,71 65,72 65,87 10 391 403 Tln Kaubamaja 120,64 -0,90 119,70 120,64 85 3 385 595 22,0 0,50Tallinna Vesi 220,62 0,21 220,30 221,09 8 1 072 447 19,4 7,85I-NIMEKIRI Kalev 26,44 1,20 25,97 26,44 24 406 312 542,9 -PTA Grupp 57,58 8,24 57,58 57,58 82 3 766 086 37,6 -’*Saku Õlletehas 217,49 -1,49 217,49 217,49 18 322 386 19,2 10,00Tln Farmaatsiatehas 78,23 - 78,23 80,11 2 132 527 137,3 -Viisnurk 35,67 -0,87 35,20 35,67 7 78 233 14,8 0,93VÕLAKIRJADE NIMEKIRI BIG - - 0,00 0,00 0 0 - -Sampo Pank 15 712 - 0,00 0,00 0 0 - -Q Vara - - 0,00 0,00 0 0 - -Ilmarise KVP - - 0,00 0,00 0 0 - -SBM Pank - - 0,00 0,00 0 0 - -Tallinna Sadam - - 0,00 0,00 0 0 - -VABATURG EVP 0,85 6,86 0,83 0,88 1 128 - -

ÄP INDEKS B30 INDEKS

Äripäeva indeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemis-hinna põhjal1600

1700

1800

1900

2000

2100

2200

110907050301

2210,4016. november -0,53%

52 nädalat

perioodikõrgeim

2222,24madalaim

1640,65

180

192

204

216

228

240

110907050301

Balti 30 indeksissekuulub 30 Eesti,Läti ja Leedu enimkaubeldud aktsiat

218,3816. november

52 nädalat

perioodikõrgeim

237,57madalaim

184,84

0,85%

Eesti ainuke venekeelne majandusleht Delovõje Vedomosti võtab tööle

Töö on suhtlemine. Suhtevõrgustikust ehk sotsiaalsest kapitalist sõltub üha enam inimese ametialane edukus, aga sageli ka isiklik õnn. Selle töö käigus loodud sidemed jäävad inimesele alles kogu eluks, isegi kui hiljem sunnib elu teda ametit vahetama.

Töökoht on stabiilses välistaustaga firmas, palk on hea. Palga tõstavad kuni kahe kordseks kandidaadi niisugused omadused nagu: – mõtlemis- ja analüüsivõime– hea kirjutamisoskus– majanduse ja ühiskonna toime- mehhanismide tundmine– võime kiiresti õppida– initsiatiivikus ehk tegutsemistahe ja julgus

Kandidaatidel palume saata

avalduse ja CV kohe, kuid mitte hiljem kui

22.11.2006 e-kirjaga

aadressile allan@ari-

paev.ee või tavalise

kirjaga Pärnu mnt

105, Tallinn. Ümbrikule

kirjutage parool

“Reporter”.

REPORTERI

w w w . v e d o m o s t i . e e

Sooviavalduse ja CV

palume saata kuni 24.

novembrini aadressile

malle.heerde@ari-

paev.ee, märgusõna

“Infotoi-metaja”.

Info tel 667 0381, Jane Suu

Äripäeva Kirjastus pakub tööd

infotoimetajale,kelle põhiülesanne on koguda iga kvartal Eesti 500 suurima ettevõtte majandusandmed ja kajastada neid Äripäeva online-uudistes.

Kandidaadilt eeldame: • väga head suulist ja kirjalikku eesti keele oskust • järjekindlust suhtlemisel • kohusetundlikkust • pingetaluvust • head arvutikasutusoskust • vene ja/või inglise keele oskust suhtlustasandil

Kasuks tuleb varasem kokkupuude klienditeenindus- või raamatupidamistööga

Pakume: • huvitavat ja pingelist tööd, kuna suhtled igapäevaselt Eesti suurimate ettevõtetega • kaasaegseid töötingimusi • kodubüroos töötamise võimalust

Äripäeva Kirjastuse telemarketingi osakond otsib oma rõõmsameelsesse ja ühtsesse kollektiivi

Sooviavaldus ja CV

märgusõnaga “telefonimüük”

palume saata kuni

19.novembrini aadressil Pärnu

mnt 105, Tallinn 19094 või e-

postiga malle.heerde@ari-

paev.ee. Info telefonil

66 70 054, Malle Heerde Pakume:

väljaõpet kaasaegseid töötingimusipõhipalka ja motiveerivat tulemuspalka tööaega 4 tundi päevas

infolehtede ja seminaride telefonimüüjatKandidaatidelt eeldame:soovi teha aktiivset müügitööd väga head suulist ja kirjalikku eesti keele oskust väga head väljendus- ja kuulamisoskustkohusetundlikkustpingetaluvustarvuti kasutamise oskust

24 BÖRS RAHATURG/KAUBADÄripäev 17. november 2006 toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post [email protected]

INTRESS

Börsikaubad 16.11.

Väärismetallid, USD tr.ozKuld 617,75Hõbe 12,9400Plaatina 1196,00Pallaadium 321,001 tr.oz=31,105 g, Londoni fiksingud

Värvilised metallid, USD/t ost müük

Kohv, 15. novembri seisugaArabica (USc)/LB 123,50Robusta (USD/t) 1570,001 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE

Suhkur valge suhkur(USD/t) 363,00toorsuhkur (USc/LB) 11,641 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE

VALUUTAUSD

12,22 krSEK

1,73 krEesti Panga kursid 16.11.

valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK

Pankade ülekandekursid 16.11.RUB LTL LVL USD EUR SEKParex Pank

ost 0,4557 4,5179 22,3440 12,1664 15,6466 1,7204müük 0,4602 4,5451 22,4790 12,2519 15,6466 1,7307

Kommertspankade intressitootedjooksev hoius %

pank keskmiseltkuu jäägilt

kuupüsijäägilt

minimaalnepüsijääk

tähtajaline hoius %

1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat min summa

tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR

pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik (4) kontoris (5) intressimakse hoiustamisperioodi lõpus

Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid% päevasaldolt klient hõbeklient kuldklientNordea Pank

arvelduskonto, eraisikudkuni 50 000 EEK 0,15 0,30 0,6050 000–250 000 EEK 0,25 0,50 1,00üle 250 000 EEK 0,45 0,85 1,70reservhoius, eraisikudkuni 50 000 EEK/kuni 3196 EUR 2,15 2,45 2,7550 000–250 000 EEK/3196–15 978 EUR 2,25 2,55 2,85üle 250 000 EEK/üle 15 978 EUR 2,35 2,65 2,95

Kütused Rotterdami sadamates (CIF), USD/tNafta* 61,21Kerge kütteõli 551–553Masuut 267–271Bensiin 551–566Diisel 568–570

*Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil

Allikas: Bloomberg

Sampo Pank 0,25 0,25** 2,95 3,05 3,10 3,20 3,25 3,30 3,35 - 1000/5000(4)

Sampo Pank(3) 0,30 3,05 3,10 3,15 3,25 3,30 3,35 3,40 - 1000/5000(4)

Krediidipank 0,30 3,10 3,15 3,20 3,30 3,45 3,50 3,60 - 1000/3000(4)

SEB Eesti Ühispank 0,20 0,25 2,77 2,80 2,83 2,92 3,02 3,22 3,25 - 2000*

Hansapank 0,20 - - 3,05 3,08 3,09 3,15 3,20 - 3000

Tallinna Äripank 0,20 3,20 3,25 3,30 3,40 3,45 3,55 3,60 - 1000

Tallinna Äripank(3) 0,20 3,30 3,35 3,40 3,50 3,65 3,85 3,90 - 100 000

Nordea Pank kuni 1,70 3,25 3,28 3,30 3,40 3,50 3,55 - 5000

Parex Pank 2,00 3,00 3,05 3,10 3,25 3,30 3,50 - 10 000

SBM Pank 0,25 0,30 2,90 2,95 3,05 3,25 3,35 3,70 3,75 - 5000

BIG(5) - - - - - - - 4,10 4,30 4,50 5000

BIG(5) - - - - - - - 4,15 4,35 4,75 100 000

Sampo Pank 5,00 5,00 5,00 5,05 5,05 5,00 3,00 3,10 3,15 3,25 3,30 3,35

Krediidipank 5,05 5,15 5,20 5,35 5,40 5,45 100/200 (4) USD 3,10 3,15 3,20 3,30 3,45 3,50 100/200 (4) EUR

SEB Eesti Ühispank 4,85 4,90 4,95 5,10 5,16 5,22 200 USD 2,77 2,80 2,83 2,92 3,02 3,22 200 EUR

Hansapank - - 4,81 4,88 4,84 4,80 246 USD - - 3,05 3,08 3,09 3,15 192 EUR

Tallinna Äripank 5,10 5,10 5,10 5,15 5,15 5,10 100 USD 3,10 3,20 3,25 3,35 3,40 3,45 65 EUR

Nordea Pank 5,05 5,08 5,10 5,13 5,25 5,30 300 USD 3,25 3,28 3,30 3,40 3,50 3,55 320 EUR

Parex Pank 5,15 5,15 5,20 5,35 5,45 5,50 780 USD 3,00 3,05 3,10 3,25 3,30 3,50 640 EUR

SBM Pank 5,05 5,15 5,20 5,35 5,40 5,45 500 USD 2,90 2,95 3,05 3,25 3,35 3,70 350 EUR

SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100Hansapank Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, faks 631 0410Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn,tel 669 0900, faks 661 6037Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, tel 668 8088, faks 668 8089Nordea Pank Hobujaama 4, Tallinn, tel 628 3300, faks 628 3201 e-post: [email protected], www.nordea.ee

Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], www.sampo.eeSBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn,tel 611 0200, faks 611 0244, e-post: [email protected] Investeeringute Grupi PankRüütli 23, Tartu, tel 668 1888, faks 737 7581, e-post: [email protected], www.hoius.big.ee

Pankade kontaktandmed

Bulgaaria lev BGN 7,999870Euro EUR 15,646600Leedu litt LTL 4,531570Läti latt LVL 22,408100Norra kroon NOK 1,901440Poola zlott PLN 4,115900Rootsi kroon SEK 1,726910

Suurbritannia nael GBP 23,070700Šveitsi frank CHF 9,786730Taani kroon DKK 2,097420Tšehhi kroon CZK 0,558118Ukraina grivna UAH 2,427380USA dollar USD 12,215800Venemaa rubla RUB 0,458125

Alumiinium 2650,0 2650,5Nikkel 29990,0 29995,0Plii 1469,0 1470,0Tina 9625,0 9650,0Tsink 4149,0 4150,0Vask 6761,0 6762,0

Läti keskpank tõstis intressiLäti keskpank tõstis ei-le baasintressimäära 4,5 protsendilt 5 protsendini, püüdes sellega jahutada kiiret laenukasvu ja pidur-dada inflatsioonitempot.

“Praegused intressimää-rad on allpool makromajan-duses stabiilsuse kindlusta-miseks vajalikku taset,” ütles

lõunanaabrite keskpanga pre-sident Ilmars Rimsevics eilsel pressikonverentsil, vahendas uudisteagentuur Bloomberg.

Läti keskpanga intressi-määra tõstmise mõju ma-janduskasvu pidurdumise-le on küsitav, kuna Lätis võe-takse sarnaselt Eestiga laenu eurodes.

Kui eurodes antava eluase-

melaenu intress on Lätis kesk-miselt 4,5% ümber, siis latti-des antav on umbes 2 protsen-dipunkti võrra kõrgem.

Kiire inflatsiooni tõttu ei saa Läti liituda euroregiooni-ga algselt planeeritud 2008. aastal ja keskpanga juhi sõnul on kallineva energia tõttu eu-ro kasutuselevõtt kaheldav ka 2010. aastal. Äripäev

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

11.09.07.05.03.01.

3,74416. november

Euribor (6 kuud)

ÄRIPÄEVA KOOLITUSKESKUS KORRALDAB 29.–30. novembril 2006 Olümpia hotellis KOOLITUSE:

Koolitus … käsitleb kliendisuhete juhtimist (CM – client management) – kuidas seda oluliselt paremaks muuta, suurendada kasumlikkust, vältida ohukohti, ning oma võimalusi paremini ära kasutada.

… annab praktilised juhtimismudelid ja tööriistad, mida saate kliendisuhete juhtimisel kasutada.

… annab teadmised, kuidas teenida rohkem kasumit – kuidas tunda ära parimad kliendid praegu ja tulevikus, kuidas määratleda võtmekliendid.

… aitab mõista võtmeklientide tegelikke vajadusi ja ootusi, eristuda konkurentidest, tegutseda oma võtmeklientidega tulemuslikumalt.

… on suunatud turundus- ja müügijuhtidele ning ettevõttes CMi eest vastutavatele inimestele turunduse, müügi, teenuste või IT valdkonnas.

Iga osaleja saab koolituse lõpus kaasa Äripäeva turundusraamatu “Lilla lehm”.

Koolitaja on juhtimiskonsultant ja ärinõustaja Indrek Saul.

Täpsemat kava vaata aadressil www.aripaev.ee/koolitusKahepäevase koolituse hind on 6950 krooni (km-ga 8201 krooni). Juhul, kui korraga registreerub ühest maksjaettevõttest rohkem kui üks osaleja, on osalemise hind 10% soodsam, 6255 krooni (km-ga 7381 krooni). Info telefonil 667 0413 või elektronposti aadressil [email protected]. Registreerimine kuni 23. novembrini 2006 aadressil [email protected] või telefonil 667 0413. NB! Kohtade arv on piiratud.

EDUKAS KLIENDISUHETE JUHTIMINEKuidas kliendisuhete juhtimise abil edu saavutada?

Koolitaja Indrek Saul

MINU RAHA BÖRS 25 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

KOMMENTAAR

Vabatahtliku pensioni-kindlustuse poole on soodne hetk vaadata

50aastastel inimestel. Järg-neval neljal aastal oleks neil mõistlik investeerida vähe-malt miinimumsumma ja vii-masel, viiendal aastal kogu 15 protsenti aastasissetulekust. Alates 55. eluaastast saaksid nad oma investeeringud tu-lumaksuvabalt rahaks teha ja võidaksid ka tulumaksu-tagastuse vahepealsetelt pe-rioodidelt.

Pärast 55. eluaastat võib raha välja võtta tervikuna või osade kaupa. Kui võtta raha välja tervikuna, maksustatak-se see 10protsendilise tulu-maksumääraga. Ka enne 55-aastaseks saamist on võima-lik raha välja võtta, kuid siis ei saa kasutada tulumaksu-soodustust ja fondivalitsejal on õigus pidada kinni 2 prot-senti osakute puhasväärtu-sest. Samas peavad inimesed arvestama, et raha ei saa väl-ja võtta kahe aasta jooksul pä-rast investeeringu tegemist.

Ka noorematel kui 50aas-tastel on mõtet kolmandasse sambasse investeerida – ne-madki võidavad investeerides tulumaksu võrra. III sambas-se saab investeerida kindlus-tuse või vastavate pensioni-fondide kaudu.

Kindlustuse puhul on või-malik valida garanteeritud intressiga kindlustuse ja in-vesteerimisriskiga kindlus-tuse vahel. Garanteeritud int-ressiga kindlustuse puhul ta-gatakse kindel aastane int-ress. Investeerimisriskiga kindlustusse aga investeeri-takse raha ja tootlust ei ga-ranteerita.

Pensionifondide puhul on võimalik valida eri strateegia-ga fondide vahel. Hansapan-ga pakub kolme fondi, Ühis-pank kaht ning LHV-l ja Sam-po Pangal on üksainus fond täiendavaks kogumispensio-niks.

1,11� miljardit krooni on oktoobri lõpu seisuga Hansapanga kolman-da samba toodetes. Sellest 698 miljonit on paigutatud Hansa Elukindlustuse toodetesse, ülejäänu pensionifondidesse.

NUMBER

� Peeter Teder,Äripäeva analüütik

Pensioni kolmanda samba toodetest pakub investee-rimisriskiga pensionikind-lustus väga erinevaid või-malusi oma raha säästa, kasvatada ja ka tulumak-su optimeerida, seda kõige efektiivsemalt alates 50. eluaastast.

Hansapanga investeerimis-toodete osakonna juhataja Art Lukase sõnul on Eestis pen-sioni III sambaga liitunud ca 100 000 inimest, kusjuures lii-tujate arv kasvab pidevalt ja kiireneb just aasta lõpule lä-henedes.

“Koos aasta lõpu lähenemi-sega on näha ka inimeste huvi kasvu, kuna sellesse aastasse jäävatelt paigutustelt on või-malik juba järgmisel kevadel tulumaksutagastust saada,” selgitas Lukas.

Hansapanga kolmanda samba toodetes on oktoob-ri lõpu seisuga 1,11 miljar-dit krooni, millest 698 miljo-nit krooni on paigutatud Han-sa Elukindlustuse toodetesse, ülejäänud pensionifondidesse. Teise samba fondides on aga 3,59 miljardit krooni.

Numbritest võib välja luge-da, et kolmanda samba puhul nähakse kindlustuslepingutes õigustatult eelist. Soovi korral võib riskantseima pensioniko-gumisinstrumendi ehk inves-teerimisriskiga pensionikind-lustuse puhul oma raha paigu-tamisel ise valjuhäälselt kaa-sa rääkida, samuti saab soo-vi korral lisada lepingule elu-kindlustuse.

Kindlustusleping on eriti kasulik 55aastasteleKindlustuslepingu parimad omadused tulevad esile pärast 55. eluaastat, sest just siis võib lepingu rahulikult tulumak-suvabalt lõpetada, lepingu lõ-petamine enne seda toob kaa-sa ka tulumaksukohustuse. Samamoodi peab tulumak-su tasuma siis, kui kolman-

Kolmas sammas võimaldab edukalt makse optimeerida

Tarvo [email protected]

dat sammast on püsti hoitud vähem kui viis aastat. Seega on tulumaksu optimeerimise mõttes lepingut kõige kasuli-kum sõlmida 50aastasel ini-mesel, kellel on võimalus pää-seda III sambasse paigutatud rahalt tulumaksust väikse-ma võimaliku kaoga – teie ra-ha on reserveeritud viieks aas-taks. Muidugi saavad sama te-guviisi kasutada ka üle 50aas-tased inimesed, ainult et siis on elupäevade lõppemise risk juba suurem.

Seega, kui olete poolsada aastat elanud ja teil on tekki-nud tulu, millel on oht liht-salt pangakontole seisma jää-da, siis targem oleks see pai-gutada kolmandasse sambas-se – panete oma raha kasva-ma ja samas võidate tulumak-su – hetkel kehtiva 23%, mida ei olegi eriti vähe. Kui liita tu-lumaksuvõidule turgude liiku-misest eeldatavasti saadav ka-sum, võite oma raha viie aasta-ga päris kenasti paisutada.

Tagastatav tulumaks on suurem kui aktsiatootlus Loomulikult on paremate idee-de puudusel mõistlik kolman-da samba pensionikindlustus-se raha paigutada ka noorema-tel inimestel. Aastasissetule-kust saate III sambasse paigu-tada kuni 15%.

Siit saab aga minna veelgi kaugemale – on olemas ka või-malus oma raha sisuliselt ai-nult aastaks seisma panna ja sellelt tulumaks tagasi saada.

Iseenesest kõlab selline va-riant päris ahvatlevalt – või-te piirduda vaid aastase raha-paigutusega, mille tootluseks tuleks tulumaksu arvelt prae-gust tulumaksumäära arves-tades koguni 23% – see ületab umbes kaks korda isegi ajaloo keskmist aastast aktsiatoot-lust. Idee on lihtne – tuleb sõl-mida kindlustusleping, esime-sel neljal aastal investeerida ai-nult minimaalselt vajalik sum-ma, seejärel panna viimasel, viiendal aastal aga kolmandas-se sambasse kogu lubatud 15% sissetulekust.

Siin võiks mõelda võima-

luse korral ka oma sissetule-kute ajastamisele just sellesse viiendasse aastasse, mis an-naks võimaluse jätta tulumak-suvabalt sambasse rohkem ra-ha ning sellelt ka rohkem tulu-maksu tagasi saada.

Taolist skeemi saaks aga ra-kendada jällegi alates 50. elu-aastast ja ainult kindlustusle-pingu korral.

Kell hakkab tiksuma alates osakute ostust“Kindlustuslepingu puhul ar-vestatakse lepingu alguskuu-päeva ja pensionifondi puhul iga osakute ostu eraldi. Nime-tatud erinevus tekib küll ai-nult siis, kui raha korraga väl-ja võtta. Eluaegse annuiteedi puhul erinevust ei ole, see on igal juhul tulumaksuvaba,” sõ-nas Lukas.

Ja isegi lepingu lõpetamine enne viie aasta möödumist on selgelt kasulik – tulumaks ta-gastatakse iga aasta kevadel, seega saate seda raha kuni le-pingu lõpetamiseni (enne tu-lumaksu maksmist) kasutada ehk antud raha võiks vaadelda kui nullintressiga laenu.

Hansa Elukindlustus tõi hiljuti turule päris uue vaba-tahtliku pensionikogumistoo-te – Hansa V+ Pensionikindlus-tuse, mis võimaldab oma raha koos turgude tõusuga kasvata-da, kuid milles vara kindlusta-takse turgude languse vastu.

Pensionikindlustuslepinguga on mänguruum lai� kuidas võtta III sambast suurim kasu

Investeerimisriskiga pensio-nikindlustuse pakkujad � Hansa Elukindlustus� Sampo Elukindlustus� Seesami Elukindlustus� SEB Ühispanga Elukind-lustus

Parimad võimalused pensionikindlustuses

� Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukase sõnul saavad Hansa V+ Pensio-nikindlustuse vara kahandada ainult lepingutasud, mitte aga turulangus. Foto: Andras Kralla

TASUB TEADA

I variant: investeerite viimasel aastal

50aastaselt� sõlmite pensioni-kindlustuslepingumuidugi võib sõlmida ka va-rem (tulumaksu võitmiseks tuleb oodata üle 5 aasta) või hiljem (sel juhul nihkub lõpe-tamistärmin lihtsalt edasi)

50.–53. eluaastal� investeerite kolmandasse sambasse minimaalse summa

54. eluaastal� suurendate sissetulekut ja panete kogu lubatud 15%

aastasissetulekust pensioni-kindlustusse

55aastaselt � võtate raha välja ja võidate tulumaksu

II variant: kasutate tulumaksutagastust laenuna� sõlmite pensionikindlustus-lepingu

1.–4. aasta� lõpetate lepingu, tulumak-sult tagasi saadud raha kasu-tate enne omakorda tagasi-maksmist intressita laenuna

TAUST TSITAAT

”Uues lahendu-ses kindlustab

inimene end sisuli-selt turgude languse vastu.Art Lukas, Hansapanga inves-teerimistoodete osakonna juhataja

TOOMASE MILJONParimad portfellidAktsiamängu 12/2006 vahekokkuvõtemuutus protsentides 15. novembri seisuga

mln kroonides

15.11.0602.01.02

2 302 139 kr15.11.2006

Toomas on Äripäeva välja mõeldud tegelane, kelle käsutuses on miljon krooni reaalset raha, mida hakati alates 2002. aasta algusest Äripäeva börsitoimetuses investeerima aktsiaturgudele.

AKTSIAMÄNG

� Helmut Kurvits 27,054� Aadu Birnbaum2 26,178� Tiit Käbin 24,754

Peep Pajus 24,360Taimo Kihulane4 24,311

Erkki Ehrlich 24,252Aadu Birnbaum3 23,830Taimo Kihulane1 23,321Taimo Kihulane2 21,689Gert Kubpart 20,883

26 REKLAAM Äripäev 17. november 2006 reklaamitoimetaja Jana Kibal, tel 667 0161, e-post [email protected]

Eesti tervisepoliitika dokument-

eesmärgid, lahendused.Peeter Laasik, Sotsiaalministeeriumi abiminister.

Arengud ravimimaailmas.Kristin Raudsepp, Ravimiameti peadirektor.

Apteegiteenuse areng ja tulevikusuunad.Kaidi Vendla, Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor.

Heade kavatsuste kaos ehk haridusega tervise vastu.Kai Siinmaa, Ühiskondliku Leppe SA terviseprogrammi juht.

Eesti tervishoid aastal 2007 perearsti pilgu läbi. Madis Tiik, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees.

Tänapäeva ravimipoliitika peaeesmärk - terve inimene.Piret Sell, Eesti Ravimitootjate Liidu juhatuse liige.

Tervishoiu rahastamise arengud haigekassa vaatevinklist.Arvi Vask, Eesti Haigekassa juhatuse liige.

Patsientide organisatsioonide areng

kui Eesti arengu eeltingimus.Yrjö Ojasaar, MTÜ Adjuvant juhatuse liige, Luiga Mody Hääl Boreniuse jurist.

Konverentsi hind 3490 krooni (km-ga 4118,20 krooni) Kuni 05.12. 2006 registreerujatele hind 2792 krooni (käibemaksuga 3294,56 krooni).

Registreerides konverentsile mitu osalejat ühest maksjaettevõttest, kehtib hinnasoodustus 10%. Lisainfo www.aripaev.ee/seminar või telefonil 667 0237 (Kersti Leppiksaar)

Meditsiini arengukonverentsMeditsiini arengukonverents12. detsembril 2006 Reval Hotel Olümpia Alfa saalis12. detsembril 2006 Reval Hotel Olümpia Alfa saalis

§

toimetaja Ardo Kalda, tel 667 0141, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

27

AUTO| uued mudelid | müük | hooldus |

LENNUKHonda hakkab lennukeid tootma Honda Aircraft Company Inc alus-tas oma lennukite müüki. Amee-rikas hakkab uus lennuk maksma 3,65 miljonit dollarit. Põhinäitajad teevad uuest HondaJetist oma klassi liidri, sest ta on kiirem ja ökonoomsem kui konkurendid, lisaks sellele ka märksa mahukam.

Kui satud löökauku ja lõhud midagi ära, kutsu politsei, sest siis on võimalus ku-lud korvatud saada. Oma-valitsus võtab menetlusse ainult politseis fikseeritud juhtumid.

Eero Pesur on sel aastal lõh-kunud juba neli rehvi. Enim saavadki aukudes kannatada madala profiiliga rehvid, nagu Pesurilgi, millel pole kuigi pal-ju järeleandmisruumi ja mis sestap lõhkema kipuvad.

Viimased kaks rehvi lõhkus mees Tallinnas Kadaka teel. Kui eelmised korrad on kulud enda kanda võetud, siis viima-sele korrale tahab ta ametliku käigu anda, sest suuri ja kalleid rehve ei jaksa lõpmatuseni ise kinni maksta, eriti kui selles on süüdi meie kehvad teed.

“Seekord ootasin politsei ära ja järgmine käik tuleb kommu-naalametisse,” lubab Pesur.

Erafirmaga oli lihtne asju korda ajada

Teistmoodi kogemus on jaga-da Indrek Pajustel, kes lõhkus rehvi Kristiine keskuse park-las. Seal sõitis Pajuste läbi niigi teest madalama kanalisatsioo-niaugu, millel oli ka ümbert tee ära lagunenud.

Tulemuseks oli katkine rehv ja velg. Seekord tuli nõue esitada Kristiine keskusele,

kellega oli Pajustel suhteli-selt lihtne asju ajada. Esita-tud kahjunõudest korvati ko-he rehvi ja velje kulu. Lisaks läks Pajuste Kristiine kesku-se kulul United Motorsisse sil-lakontrolli ja kui midagi katki oleks olnud, oldi nõus ka see kinni maksma.

Kallid rehvid ja veljed jäid Kadaka teeleJaanus Palm lõhkus Kadaka teel oma Ford Focus ST kaks rehvi ja ka kaks velge. Focuse sportmudelil on juba algusest peale kaheksateisttollised vel-jed ja rehvid.

Küll saab hakkama kasko-kindlustusega, kuid omavastu-tus tuleb ikkagi maksta.

Ka ei ole peaaegu uue auto omanik kindel, et kõik vedrus-tuse komponendid terveks jäid. Et augus rehvide lõhkumiseks pole palju vaja, näitab seegi, et Palmi juhitud Focus sõitis au-ku kiirusel 10–20 km/h.

Peterburi tee ohvri auto vajab sillaremontiTallinnas Peterburi teel sat-tus augu ohvriks Marge Iidel. Tema autol lõhkus katkine tee kaks velge, ühe rehvi ja kõigele lisaks vajab auto nüüd sillare-monti. Iidel kutsus politsei ja nüüdseks on avaldus kommu-naalametis sees.

Lisaks temale tabas sama õnnetus ka suurt liinibussi, millel Iideli õnnetuse ajal kõr-val olevas bensiinijaamas pa-rasjagu rehvi vahetati.

Asfaldiaugud purustavad rehve, velgi ja vedrustustLöökaukude ohvreid saab juba väga palju

MIS EDASIKui lõhud rehvi:� Ära lahku sündmuspaigalt � Helista politseisse ja oota nad kohapeal ära� Kahjunõudega pöördu kom-munaalametisse

Ardo [email protected]

� Eero Pesur näitab paharet-ti, mis tema autolt sel aastal juba neljanda rehvi röövis. Foto: Andras Kralla

KOMMENTAAR

Kui juba praegu kummi-tavad asfaldiaugud, on hullem siiski veel ees.

Autotöökodadega vestle-misest selgus, et põhiline pu-rustuste parandamine läheb

lahti kevadel.Kui päeval paistab soe päi-

ke ja öösel on miinuskraadid, lõhub see asfalti omajagu ja purustustega autod ummis-tavad töökojad. Ardo Kalda

Kuulun minagi nüüd tee-auku sõitnute parteisse. Juhtus see mõni nädal

tagasi Tallinnas Peterburi teel, Neste bensiinijaama juures.

Oli õhtune tipptund, sügav-hämar ja sadas vihma. Järsu-

servaline auk ootas sõidurajal, no ei olnud võimalik reageeri-da. Mingit märki loomulikult polnud. Pauk oli sedavõrd tu-gev, et esimese ratta valuvelg väändus.

Käisin kindlustuses ja see-

järel teeninduses. Sõbrad üt-levad, et nõua kahju kommu-naalametist. Kahjuks ei kut-sunud politseid.

Moraal? Sõida ettevaatli-kult ja karda tumedaid lai-ke teel.

Auku kukkuja tagantjärele tarkus: oleks pidanud politsei kutsuma

� Meelis Mandel, Äripäeva peatoimetaja asetäitja

Uued ja kasutatud varuosad, pakiautode

hooldus ja remont

PakiAutoKeskus

Kauplus 678 2345Teenindus 678 2346GSM 514 0276

Avatud E–R 9–17.30 L, P suletud

[email protected]

Keila, Ehitajatetee 4

SUURIM AKUDE VALIK EESTIS

ERIPAKKUMINE:105 Ah 346×174×226 mm (klemmid + - ) 850.- (norm. 1350.-)

TALLINNASAkadeemia tee 15/2tel 655 6321

TARTUSAardla 23tel 747 4464

akukeskusedüle Eestiinfo 1182

www.akukeskus.ee

28 AUTOÄripäev 17. november 2006 toimetaja Ardo Kalda, tel 667 0141, e-post [email protected]

Detroidis esitletakse Evolution X mudelit.

Seeriatoodangusse mineva auto maailma esma-esitlus toimub 2007. aasta sü-gisel Tokios.

Autol on kaheliitrine tur-bomootor, mis arendab 300 hobujõudu.

Esmakordselt saab autot tellida ka otselülitamisega 6käigulise poolautomaatse käigukastiga, mille tehnoloo-giad pärinevad WRC autolt.

Ameerikas tuleb Evo X

müügile 2008. aasta alguses ning Eestisse peaks Mitsubi-shi kuulsaim ja kiireim mu-del jõudma sama aasta ke-vadsuvel. Ardo Kalda

Ford S-MAX kuulutati Eu-roopa Aasta Auto tiitli võitjaks väga tihedas kon-kurentsis.

Ford S-MAX kuulutati võit-jaks väga tihedas konkurent-sis. Algselt hindamisele pan-dud 41-st autost jäi järele 8 finalisti: Citroën C4 Picas-so, Fiat Grande Punto, Ford S-MAX, Honda Civic, Opel Corsa, Peugeot 207, Škoda Roomster ja Volvo C30.

“Me oleme äärmiselt rõõm-sad, et see täiesti uus Fordi mudel on saanud ülima tun-nustuse – Aasta Auto tiitli, se-da enam, et käesolev aasta oli rekordiliselt konkurent-sitihe väärikate võistlejate poolest,” ütles John Fleming, Ford of Europe’i president ja tegevjuht.

Ray Hutton, Aasta Auto žü-rii president, kommenteeris omalt poolt: “See oli väga ti-he võistlus, kus kõik finalis-

tid olid oma koha auga välja teeninud. Hääletades selgus, et žüriile avaldas enim muljet Ford S-MAXi kontseptsioon.”

S-MAX on Fordi tooteport-fellis esimene, millel kasuta-takse Fordi uue “kineetilise disaini” elemente.

“Aasta Auto” on rahvusva-heline auhind, mille žüriisse kuulub 58 tippautoajakirja-nikku 22 Euroopa riigist, kel-le ülesanne on selgitada väl-ja viimase 12 kuu kõige välja-paistvam sõiduauto.

Ardo Kalda

KUUPÄEV

25.11.� selgub TV3 telesaates Eesti Aasta Auto 2007 tiit-li võitja.

Chevrolet Captiva kuulub oma segmendilt kõiki-de autotootjate kohus-

tuslikku repertuaari. Et hästi müüa, sul lihtsalt peab maas-tur valikus olema.

Paljud autotootjad näevad nende väljatöötamisega tõsist vaeva ja kui aus olla, siis pea-vadki, sest neljast rattast ja kõrgemast vedrustusest enam ei piisa. Et selles segmendis tegijaks tõusta, on vaja päris insenere.

Disainiga mängitud suu-ruse peale. Pealtnäha on ju kõik vägagi kena. Disai-ni poolest on saadud pihta Dodge’i fenomenile. See tä-hendab, et auto ei ole tegeli-kult nii suur, kui sulle esma-pilgul tundub.

Jõulised jooned viitavad märksa suurema klassi au-tole ja mingi klõps inime-se peas paneb teda arvama, et jah, see masin on kohu-tavalt suur. Tegelikult ju ei ole. Välimusega on Chevro-

let’ disainerid kümnesse ta-banud.

Ninaosa on kohutavalt sar-nane Hyundai Santa Fe’le. Võib-olla on see taotluslik, et mõningate mööndustega on need autod eestvaates üs-na sarnased. Pärinevad nad ju lõppude lõpuks mõlemad Ko-rea autotöösturitelt.

Interjööri kallal nuriseda ei saa. Sisu disainis domineeri-vad samuti raskekoelised joo-ned, mis vihjavad sulle, et sa istud ikka tõesti suures autos.

Nii ees kui ka taga on piisa-valt ruumi laiutamiseks. Pa-gasiruum on samuti piisav, et seal mõni väiksem Chevrolet’ mudel jalgratta asemel reisile kaasa võtta.

Siiski on lisatud Ameeri-ka autodele tüüpilisi elemen-te, näiteks näidikud keskkon-soolis. Need ei näe välja mit-te odavad, vaid vanad. Vana antiigi mõistes on hea, kuid meenutused 80ndate lõpust ei ole päris antiik.

Rooli kuulekusele ja ved-rustusele midagi ette heita just pole. Kui keerad rooli pa-remale, siis sinna masin ka lä-heb. Vedrustus on loomuli-kult sõltumatu, mis ei lase au-tol kurvides liialt kalduda, nii et ukselingid vastu asfalti ära kriibiks.

Proovisõiduautol oli 2,4-liitrine bensiinimootor. Se-da ma kellelegi siiski ei soovi-ta. Lohutuseks võib aga öelda, et Captivat saab osta ka dii-selmootoriga. Väike bensiini-mootor on jõuetu, lärmakas ja janune.

Kiirendushetkel kiunus mootor justkui appi karju-des: ära piina mind, näed ju, et must rohkem ei tule! Siit ka soovitus – Captiva ise on väga-gi mõistlik auto, kuid kui osta, siis diiselmootori või V6 ben-siinimootoriga. Viimane on küll hirmus janune, kuid pa-kub see-eest ka rohkem tõm-met ja vähem kisa.

Ardo Kalda

Suure auto hõng väikses kehas

Ford S-MAX Euroopa aasta auto

Test Chevrolet Captiva ei viita kuidagi oma eelmisele eesnimele – Daewoo

TAUST

Chevrolet Captiva� Mootor: 2,4 l bensiin� Võimsus: 136 hj� Kiirendus 0–100 km/h: 11,5 s� Tippkiirus: 183 km/h� Kütusekulu: 100 km kohta� Linnas: 12,0 l� Maanteel: 7,0 l� Kombineeritud: 8,9 l� Pikkus: 4635 mm� Laius: 1870 mm� Kõrgus: 1755 mm� Kütusepaagi maht: 65 l� Hind: alates 375 400 krAllikas: Chevrolet

� Jõuliste joontega auto rõhub Chevrolet’ algsele päritolumaale Ameerikale. Foto: Ardo Kalda

TSITAAT

”Lohutuseks võib aga

öelda, et Captivat saab osta ka diisel-mootoriga.

Konkurss Valiti Euroopa Aasta Auto

� Fordi uue kineetilise disaini esimene lapsuke S-MAX sai kohe ka aasta auto tiitli. Foto: Ardo Kalda

Uus Evo tulekul Uudis Mitsubishi näitab uut Evo-t

� Uue Evo jõhker välimus. Foto: Mitsubishi

BMW 118iAAdvantage 95 kW 2005 automaat, must, luukpära (5 ust), hooldusraamat, konditsioneer, külglibisemise vastane seade, roolivõimendi, ABS-pidurid, 6× turvapadi, 2× elektrilised akende tõstu-kid, disaimpolster Motion Graphit/Black nahkpolster, valuveljed (Star-spoke 139 16\\\”), DTC-stabiilsuskontroll, pidurdus-jõukontroll, veojõukontroll, tehn. kontrolli-tud, 34 000 km, liisinguvõimalus.Hind 336 000.–

BMW 530ix 3,0, R6, 190 kW, 2005, automaat, tumesi-nine met., sedaan (4 ust), hooldusraamat, kliimaautomaatik, paigaldatud tulekustu-ti, Comfortistmed, külglibisemisvastane seade, roolivõimendi, kesklukustus pul-diga, ABS-pidurid, 6 turvapatja, 4× el. akende tõstukid, Dakota beež nahkpols-ter, valuveljed (17”, BMW), tehn. kont-rollitud, United Motors ASi demoauto, 34 000 km, liisinguvõimalus. Hind 782 000.–

BMW 530d3,0 R6 160 kW 2006 automaat, tumesi-nine met., sedaan (4 ust), hooldusraa-mat, kliimaautomaatik, Comfort-istmed, külglibisemisvastane seade, Servotronic roolivõimendi, kesklukustus puldiga, ABS-pidurid, 6 turvapatja, 4× el. akende tõstukid, Dakota beež nahkpolster, valu-veljed (16”, BMW), DTC stabiilsuskont-roll, pidurdusjõukontroll, veojõukontroll, United Motorsi demosõiduk, tehn. kont-rollitud, 16 000 km, liisinguvõimalus. Hind 744 400.–

BMW 525iA2,5 R6 141 kW 2004 automaat, tumesini-ne met., sedaan (4 ust), hooldusraamat, kliimaautomaatik, paigaldatud tulekustu-ti, külglibisemisvastane seade, roolivõi-mendi, kesklukustus puldiga, ABS-pidu-rid, 6 turvapatja, 4× el. akende tõstukid, must poolnahkpolster, valuveljed (17”, BMW), DSC stabiilsuskontroll, pidurdus-jõukontroll, veojõukontroll, Eestist uuena ostetud, tehn. kontrollitud, 150 000 km, liisinguvõimalus. Hind 459 000.–

BMW 320iA 2,0 R4 110kW 2005 automaat, must, sedaan (4 us t ) , hoo ldus r aamat , kliimaautomaatik, paigaldatud tulekus-tuti, külglibisemisvastane seade, rooli-võimendi, kesklukustus puldiga, ABS-pidurid, 6 turvapatja, 4× el. akende tõstukid, valuveljed (16”, BMW), DTC stabiilsuskontroll, pidurdusjõukontroll, veojõukontroll, Eestist uuena ostetud, tehn. kontrollitud, 22 000 km. Hind 429 000.–

United Motors Paldiski mnt 108, TallinnTel 659 3721, 659 3728,

50 15 553, 52 61 535Avatud

E–R 9–18, L 10–15www.bmw.ee

[email protected]

K A S U T A T U D A U T O D E M Ü Ü K

BMW 325iA 2.5 R6 160kW 2005 automaat, tumesini-ne met., sedaan (4 ust), hooldusraamat, kliimaautomaatik, kaasa talverehvid, külglibisemisvastane seade, hall pool-nahkpolster, DTC-stabiilsuskontroll, pidurdusjõu- ja veojõukontroll, sportist-med, nahkkattega sportrool, Aluminium -iluliistud salongis, suusakott, ostetud Eestist, tehn. kontollitud, 44 000 km, liisinguvõimalus. Hind 539 000.–

Saab 9-7X5,3 V8 221 kW 2006 automaat, hõ-bedane met., 5 ust, hooldusraamat, kliimaautomaatik, roolivõimendi, kesk-lukustus puldiga, ABS-pidurid, 6 turva-patja, 4× el. akende tõstukid, katuseluuk (klaasist, elektriline), must nahkpolster, valuveljed (18”, Saab), stabiilsuskont-roll, pidurdusjõukontroll, veojõukontroll, signal. mahuanduriga, püsikiirusehoid-ja, Eestist uuena ostetud, 23 000 km, liisinguvõimalus. Hind 689 000.–

AUTO 29 reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, reklaamimüügi projektijuht Asso Laido tel 667 0072 17. november 2006 Äripäev

Ford Fusion 2006

Hind alates 359 000.-

Ameerika Autoteeninduse OÜSõpruse pst 27, Tallinntel 699 9222www.ameerikaauto.ee

2,3/3,0 l, manual ja automaat. Saadaval S SE ja SEL mudelid.

CO2 140–250 g/km.

Keskmine kütusekulu 8–11 l/100 km.

Ford Focus Eripakkumine alates 199 900 kr

Info-Auto ASPärnu mnt 232, Tallinn, tel 671 0060Kadaka tee 84, Tallinn, tel 677 6060Turu 1, Tartu, tel 737 1890Tallinna mnt 89a, Pärnu, tel 447 2777www.ford.ee

Nüüd saadaval piiratud koguses täisvarustuses Ford Focuseid (1,4 Trend) hinnaga al 199 900 kr. Lisaks võtmed-kätte-pakett (alarm, pori-kummid, põrandamatid, ohutuskomplekt ja es-mane registreerimine), metallikvärv ja talvereh-vid. Ford Focuse keskmine kütusekulu 4,8–7,7 l/100 km; CO-heitmeid 127–184 g/km

Pilt on illustreeriva tähendusega.

Volvo S40 Hinnavõit kuni 73 500 kr

Volvo S40 stiilne ja linlik sedaan on Info-Autos ainult jõuludeni saadaval eriti soodsa hinnaga. Hinnavõit nüüd kuni 73 500 krooni! Soovi kor-ral ostame tagasi sinu vana auto margist sõltu-mata. Volvo S40 hinnakirja hind alates 345 000 kr, keskmine kütusekulu 5,6–10,1 l/100 km; CO-heitmed 148–241 g/km

Info-Auto ASPärnu mnt 232, Tallinn, tel 671 0020Turu 1, Tartu, tel 737 1890Tallinna mnt 89a, Pärnu, tel 447 2750

www.infoauto.ee

Spetsiaalne Eesti eriversioon Grande Punto Perfetto kingib lisavarustust kuni 40 000 krooni väärtuses! Vaata lähemalt www.fiat.ee

Fiat Grande Punto

Euroopas enimmüüdudväikeauto!

Baasvarustus: ABS, EBD, roolivõimendi, elektriaknad ees, kesklukk, esimesed turvapadjad, peatoed, parda-kompuuter, CD-raadio (v.a 1,2), kahevärviline siseinter-jöör, 15” rehvid. Mootorivalik: bensiin – 5käigulised 1,2 65 hj, 1,4 77 hj ning diislid – 5käiguline 1,3 JTD 75 hj ja 6käigulised 1,3 JTD 90 hj, 1,9 JTD 120 hj, 1,9 JTD 130 hj. Grande Punto 1,2 Active 3D: CO2 sisaldus heitgaasides 140 g/km, kombineeritud kü-tusekulu 6,1 l/ 100 km.

Digitaalne diiseltuuning

info tel 678 1888;TOP [email protected]; www.topparts.ee

lihtne paigaldada; vabane jõuetutest momen-tidest lisatud võimsuse abil; kasutatud ja testi-tud üle 10 aasta; spetsiaalselt kohandatud teie autole; väljatöötatud kestma – maksimaalne töökindlus; parem kiirendus; ühtlasem minek kogu pööretevahemikus; kiirem reageerimine gaasipedaalile

ISUZU TURQUOISE Q-BUS 31

Uus ISUZU TURQUOISE Q-BUS 31 on oma 27 reisijakohaga avar ja mugav reisimiseks. Veetleva moodsa disainiga välimus koos mahuka 4 m³ pakiruumiga on leidnud paljude reisihuviliste heakskiidu.

Efektiivne WEBASTO konvek-torküte koos õhukonditsioneeri, klaaspakettide ja õhkvedrustu-sega tagab reisijate maksimaalse mugavuse.

TURQUOISE bussil on töökindel ja säästlik 176 hj Euro 4 Turbo Diisel mootor ja turvalised ning võimekad ABS-ASR õhkpidurid.

OÜ Renneks KaubandusSuur-Sõjamäe 36, Tallinntel 646 5140www.renneks.ee

Logistika toimetaja: Kristo Kiviorg, tel 667 0272; e-post [email protected]

Logistika reklaami projektijuht: Eili Pihlak, tel 667 0069; e-post [email protected]

������������ � ������ �� ���

Järgmisel aastal ilmub Logistika:

28. veebruaril28. märtsil25. aprillil30. mail

26. septembril (autotranspordifirmade TOP)31. oktoobril28. novembril (ekspedeerijate TOP)

Äripäev 17. november 2006 toimetaja Pille Rõivas, tel 667 0357, e-post [email protected]

30

TERVIS| liikumine | toitumine | lõõgastus |

Kõige rohkem lisaaineid sisaldavad töödeldud toidud

Pean tunnistama, et ei ole neid lisaaineid pa-kenditelt jälginud. Ma

tean küll, et võiks jälgida. Olen poodides märganud, et mõni inimene uurib neid pa-kenditelt päris pingsalt.

Kui lisaainete nimekiri ikka väga pikk on, siis ehk seda toi-duainet ei ostaks. Alati on ju ka alternatiive.

Usun, et suur osa inimeste teadlikkusest sõltub ka vasta-vast teavitustööst. Spetsiaal-selt keegi infot otsima ei hak-ka, kuid sellele tuleks info-kanalites tähelepanu pööra-ta. Siis muutuvad ka inimesed teadlikumaks. Kadri Kaljuvee

Tänapäeval kasutatakse toiduainetööstuses umbes 300 lisaainet.

Paljudelt toidupakenditelt võib koostise kirjelduses lei-da E-tähega märgistatud lisa-aineid, mida kasutatakse toi-du omaduste muutmiseks, näi-teks toote värvuse intensiivista-miseks või säilivuse pikenda-miseks. Praegu kasutusel ole-vad umbes kolmsada lisaainet on omakorda jagatud nelja põ-hirühma: toiduvärvid, säilitus-ained, antioksüdandid ja emul-gaatorid-stabilisaatorid.

Lisaainetesse ei maksa suh-tuda hirmuga, kuid toiduaine-te ostmisel tasub tähelepaneli-kult uurida, milliseid aineid on toidule lisatud. See oleks hea harjumus, sest mitte kõik lisa-ained ei ole kahjulikud. Lisaai-nete seas on ka mineraalaineid ja vitamiine.

Jälgi sünteetilisi lisaaineidTartu Ülikooli biokeemia pro-fessori Mihkel Zilmeri sõnul on tervise seisukohalt kasulik tea-da, millest toiduained koosne-vad ja kuidas need võivad ter-vist mõjutada.

“Kui soovite oma tervist säästa, on üha vajalikum toidu ja toitumisega seotud infoga arvestada,” selgitab Zilmer.

Soovitatakse vältida toidu-aineid, milles on rohkelt sün-teetilisi lisaaineid. Igal juhul on mõistlik kasutada võimali-kult palju töötlemata värskeid või vähetöödeldud toiduaineid. Mida enam on neid töödeldud, seda rohkem sisaldavad need lisaaineid.

Lisaained on pakendil kirjas Korrektse tähistusega paken-dil peab olema esitatud nii li-saaine keemiline nimetus kui ka numbrikood. Pakendil ole-va teabe põhjal saab otsustada, kas seda toitu süüa või mitte. Seadus kohustab tootjat mär-kima pakendile kõik kasuta-tud lisaained.

Sünteetilisi lisaaineid arva-takse ohtlikkuse poolest toidu-mürgistuste, tasakaalustamata

Pille Rõ[email protected]

Lisaainete hulka kuuluvad ka vitamiinid ja mineraalid

toitumise, tööstuslike saasteai-nete, toiduainetes looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuen-dale kohale.

Kergesti riknevate toiduai-nete säilitamiseks lisatakse säilitusaineid, millest tuntu-mad on bensoe- ja sorbiinhape ning nende naatriumi- ja kaa-liumisoolad. Looduses leidub neid näiteks jõhvikates, pohla-des, pihlakates ja murakates.

Väävliühendeid (E220–E228) kasutatakse peamiselt toorai-ne säilitamisel, vältimaks sel-le värvi muutumist.

Nitriteid ja nitraate (E250–E251) lisatakse põhiliselt liha-toodetele neile omase roosaka värvuse saamiseks.

TAUSTMõned lisaained, mis võivad tekitada ülitundlikkusnähte� AsovärvidE102 TartrasiinE110 ParaoranžE123 AmarantE124 Uuskošenill� SäilitusainedE200 SorbiinhapeE201 NaatriumsorbaatE202 KaaliumsorbaatE210 BensoehapeE211 Naatriumbensoaat � HüdroksübensoaadidE220–E227 Väävlishape ja sulfitid� AntioksüdandidE320 Butüülhüdroksüanisool (BHA)

KOMMENTAAR

Ma pole kunagi uuri-nud, milliseid aineid toit sisaldab, sest os-

tan seda, mis maitseb. Usun, et kui toit juba müügil on, siis tõenäoliselt ei saagi see väga kahjulik olla.

Tean küll, et mida rohkem E-sid toit sisaldab, seda roh-kem on seal säilitusaineid. Aga harjumust neid toodete etiketilt jälgida ei ole.

Tähelepanu pööran aine-te sisaldusele vaid mahlajoo-ke ostes, sest tahan teada, kui palju naturaalset mahla see sisaldab. Ei tahaks juua mah-la pähe värvaineid. Triinu Kruustük

Tundlikel tekivad häired Mõned tavalised toidu-

ained võivad põhjus-tada allergiat. Enne-

kõike väikestel lastel esineb valguallergiat, seevastu üli-tundlikkus lisaainete suhtes on üsna harv.

Mõni lisaaine võib põhjus-tada üksikutel inimestel üli-tundlikkusnähte, ehkki teis-te jaoks on need ohutud. Aspi-riini suhtes allergilised inime-sed võivad reageerida ka toi-dus kasutatavale bensoe- ja sorbiinhappele.

Reaktsiooni võib tekitada ka pohlades ja jõhvikates lei-duv bensoe- ja sorbiinhape. Aspiriinist, bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võivad tekki-da tursed, hingamisvaevused ja muud tervisehäired.

Sulfitid ja antioksüdandid BHA ja BHT võivad tekitada erilaadseid allergiareaktsioo-ne, eriti astmaatikud on tund-likud sulfitite ja teiste väävli-ühendite suhtes.

Tervisekaitseinspektsioon

MIS ON MIS

� Lisaainete põhirühmadtoiduvärvid (E100–E199)säilitusained (E200–E299)antioksüdandid(E300–E399)emulgaatorid, stabilisaatorid (E400–E499).

� Lisaainete abil on võimalikintensiivistada toote värvust;pikendada säilivust, pidurda-des bakterite kasvu;tugevdada maitse- ja lõhna-omadusi;parandada konsistentsi;mõningatel juhtudel säilitada toiduaine raviomadusi.Allikas: tervisekaitseinspektsioon

� Pakendilt toidu koostisosade lugemise peaks igaüks endale harjumuseks muutma. Foto: Raul Mee

25.11.� õpetab Eve Reitalu Tallinnas toimuval EFTE Aruka Harrastaja koolitusel, kuidas tegeleda tervisliku murdmaasuusatamisega.

KUUPÄEV

REKLAAM 31 reklaamitoimetaja Jana Kibal, tel 667 0161, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

Koostööpartnerid:

Äripäeva TOP 1OO

Urm

as L

atti

kas

Mar

t M

ikk Er

ki P

ehk

XXI S

ajan

di O

rkes

ter

Peep

Var

dja

ja A

ve V

ardj

a

Kaire

Vilg

ats

Smithbridge Productions

Kanal 2

30. novembril 2006Estonia Kontserdisaaliskell 19.30Tervituseks esitab pidulikku meeleolumuusikat pianist ja helilooja Urmas Lattikas

Balli avamine kell 20.00Eesti Edukate Ettevõtete TOP 100 võitjate avalikustamine ja autasustamistseremooniaBalli tantsumuusikat mängib XXI Sajandi Orkester dirigent Erki Pehki juhatamisel

Valiku haaravaid meloodiaid toovad kuulajateni Kaire Vilgatsja Gerli Padar

Tantsupõrandal haaravad vaatajaid kaasa professionaalsed tantsijad Peep Vardja ja Ave Vardja

Emporio Armani kollektsiooni Sügis/Talv 2006-2007 esmaesitlus Eestis

Jaguar S-type nädalase kasutusõiguse väljaloosimine ballikülaliste vahel

Elegantsed balliüllatused ning maitsvad suupisted

Õhtut juhib Mart Mikk

Balli pääse kahele 1680 krooni (käibemaksuga 1982.40 krooni)Osalustasuga toetate Maarja Lasteküla PõlvamaalInfo telefonil 667 0237, Kersti Leppiksaar

Äripäev 17. november 2006 toimetaja Pille Rõivas, tel 667 0357, e-post [email protected]

32

NOORED| õpingud | raha | karjäär |

Äripäev 17. november 2006 toimetaja Pille Rõivas, tel 667 0357, e-post [email protected]

H iljuti väideti uudis-tes, et ettevõtlus po-le noorte seas po-

pulaarne. Hoolimata rek-laamist, majandusõpetu-sest ja lugematutest konve-rentsidest eelistatakse ikka keskpärast palgatööd oma firma rajamisele.

Kas eestlased on tões-ti nii töökas rahvas, et kui neile hõbekandikul easy living ja kõrge palganum-ber kätte ulatataks, läheks keskmine inimene kõigest hoolimata riigiametnikuks või personalijuhiks?

Uurisin oma sõpradelt, mis oleks ideaalne töö-koht ja prestiižikas amet. Kõik mainisid ühe näitaja-na head töötasu. Endiselt on moes jurist ja nõustaja-ekspert – ametid, millega seostuvad stress, pingeline mõttetöö ja ületunnid. Kus tuleb tööd teha ja on tõsine oht ka läbi kukkuda. Kui kõik õnnestub, ootab juris-ti ilus viiekohaline number pangaarvel, triibuline üli-kond ja sugulaste imetlus.

Meile pole antud kui-gi palju võimalusi enese-teostuseks. On loomulik, et noor tahab end tavapärase palgatööga eelkõige tõesta-da. “Kaheksast viieni” kar-jäär hõlmab piisavalt ene-sepiitsutamist, eneseteos-

tust ja tuttavat rutiini. Et-tevõtlus on paljudele tund-matu ala, mille külge mõ-ned ärimehed on jätnud ka halva maigu – korruptsioo-niskandaalidest ja kirevast eraelust õnnetute pankro-tistumisteni.

Tööturg on muutumas. Aina rohkem hinnatakse paindlikkust ja leidlikkust, mida jurist või raamatupi-daja liiga palju praktisee-rida ei saa. Palju parem on ettevõtlus. Seda enam, kui praegu on turg veel pool-tühi. Ma ei mõista keda-gi ärilise apaatsuse pärast hukka.

Mõtlen isegi kooli lõpe-tamisele, tulevikule ja töö-leidmisele hirmuga ning aina rohkem kisub mind lihtsa ametniku kohale, riskidest ja avalikkuse hu-viorbiidist kaugemale.

Neile vähestele, kel on julgust rajada firma või börsil aktsiatega mängida, soovin palju edu. Neile, kel seda julgust veel ei ole, soo-vitan siiski proovida. Võita on ju rohkem kui kaotada.

Neelatan nüüd paar kor-da ja uurin börsigraafikuid edasi, sest kui piisav hulk toredaid noori ettevõtluse-ga tegeleb, peab see amet varem või hiljem ka oma halva maine kaotama.

Prestiižse tööga kaasnevad stress ja ületunnid

� Denis Piskunov, TÜ õigus-instituudi magistrant

LUGEJA KÜSIB Denis PiskunovMillal peab tööandja maks-ma töötajale lõpparve?

Palgaseaduse kohaselt on tööandja kohustatud töö-tajale töölepingu lõppemi-sel maksma kõik tööandjalt saada olevad summad tööle-pingu lõpetamise päeval. Kui töötaja ei saanud sel päeval lõpparvet vastu võtta, peab tööandja maksma lõpparve viie päeva jooksul päevast, mis järgneb töötajapoolse nõude esitamisele.

Palga maksmise või töö-

taja pangakontole ülekand-misega viivitamise korral on tööandjal kohustus maksta iga viivitatud päeva eest vii-vist 0,5% maksmisele või üle-kandmisele kuuluvast pal-gast. Lisaks tasub alati vaa-data töölepingu seadust, et olla kindel oma õigustes.

”Ettevõtlus on paljudele

tundmatu ala, mille külge mõned äri-mehed on jätnud ka halva maigu.

VAHENDAB Ellen Murula

Kui seni on õpilasfirmade populaarseimad tooted ol-nud suveniirid ja käsitöö, kerkib igal aastal esile aina omapärasemaid äriideid.

Junior Achievement Arengu-programmi koolitusjuhi Meri-ke Elmiku sõnul on viimasel ajal pööratud liialt palju tähele-panu innovatsioonile ja uudsu-sele. Muidugi tahavad kõik ol-la omanäolised, kuid õpilasfir-made programmi esmane ees-märk on siiski õppimine. Tava-

lisi tooteid ja teenuseid vajatak-se tihtilugu kõige enam ning ka konkurents on nende seas kõi-ge suurem.

“Suveniiridega on palju ras-kem läbi lüüa ja kes juba seda oskab, selle õpilasfirma liik-med saavad ka palju suurema kogemuse,” selgitab Elmik. Õpilasfirma programmi läbi-mise aeg on ju vaid aasta-kaks ning alati ei pea jääma ootama seda väga erilist ideed.

Trenditoodetega on oliline õigel ajal turule tulek. Kui veel mõni aasta tagasi olid moes märkide tegemine ning ka järg-nevatel aastatel on märgitegi-jaid olnud küllaldaselt ja on ka edaspidi.

Igal aastal registreeritakse mitu valemitega toodet, samu-ti korduvkasutuses materja-list tooteid. Kahjuks hakkavad sel juhul konkureerima mitte enam selle aasta tooted omava-hel, vaid selle aasta tooted eel-miste aastate omadega.

Õpilasfirmat võib regist-reerida aastaringselt, kuid te-gelik suurem registreerimi-ne tehakse siiski sügisel, et olla esindatud juba esimes-tel jõululaatadel. Tänaseks on registreeritud 67 õpilasfir-mat ja mõned ootavad täien-davaid dokumente. Selline arv on novembri keskpaigas tavaline. Novembri lõpus on oodata järgmist registreeri-mislainet.

Oktoobri algul registreeri-sid kolm Tallinna Mustamäe gümnaasiumi ja Nõmme güm-

naasiumi 11. klassi noormees õpilasfirma K&R, mille tege-vusalaks on WC-värava tootmi-ne ja müümine.

Tegemist on jalgpallivälja-kut kujutava hügieenimatiga, mis käib meeste pissuaarides-se. See on roheline plastikust matt, kuhu on kinnitatud mi-niatuurne jalgpallivärav ning omakorda selle külge jalgpall. Palli pihta urineerimisel suun-dub pall väravasse ning see ta-gab pissuaari ja selle ümbruse puhtuse.

17aastased Robert Kokk, Fred Ruubel ja Marg us Klementsov nägid seesugust toodet esmakordselt välismaal suusatamas olles ning sealt tek-kiski idee seda ka Eestis müü-ma hakata. “Olime juba ammu mõelnud õpilasfirma asutami-sele ning see toode andis mei-

Humoorikas äriidee:

Pille Rõ[email protected]

Omanäolised äriideed

� Fred Ruubel (vasakul) ja Robert Kokk pidasid parimaks äriideeks pissuaari paigaldatavat WC-väravat. Foto: Raul Mee

TSITAAT

”TENi regio-naalsessioo-

nid on kõik erilised.Mari Matjus, Tegusad Eesti Noorte 8.–10. novembril Raplas toimuva XVI regionaalsessiooni president

toimetaja Pille Rõivas, tel 667 0357, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

NOORED 33 toimetaja Pille Rõivas, tel 667 0357, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

KUUPÄEV

Viljandi neiu Tuuli Kohv ei larista raha sihipäratult, vaid kulutab selle ena-masti toidule ja õpilas-esindusele.

C.H. Jakobsoni nimelise gümnaasiumi õpilane Tuu-li saab taskuraha emalt. Tal pole kindlat summat, mille ema annab iga kuu vaid tü-tarlaps saab raha vastavalt va-jadusele.

Tuuli kasutab rohkem su-laraha kui pangakaarti, ku-na leiab, et sellega on kergem arveldada ja ülevaade rahast on parem. Raha kulub Tuu-lil peamiselt üritustele. Ku-na ta on õpilasesinduses, tu-

leb tihti käia laagrites ja koo-litustel, mis nõuavad taskura-hast oma osa. Keskmiselt 350 krooni kuus kulub neiul koo-lisöögile ja maiustustele .

Kuna Tuuli elab linnast väljas, on aeg-ajalt, kui ema talle järele ei saa tulla, vajali-kud bussisõiduraha ning kuu-kaart. Vahel armastab Tuu-li ka pidudel käia ning siis eraldab ta oma rahast kesk-misel 100–150 krooni, olene-valt peost.

Poodides käib ta koos ema või sõbrannaga ning proovib osta rohkem asju korraga, sest siis ei pea seal nii tihti käima. Umbes iga poole aas-ta tagant käib neiu Londo-

Tuuli ei raiska raha tühjale-tähjale

LOE VEEBIST

ÄP² noorterubriik on üleval ka veebis. Loe ja kommenteeri. Ligipääs vaba!

� www.aripaev.ee/noored/

Mina ja raha Kuidas noor inimene majandab

VÕRDLUS

Enam kulub söögile� Tuuli keskmised tulud ja kulud

kuus, kroonides� sissetulekudtaskuraha emalt 860� väljaminekudsöök 350telefoniarve 150transport 160meelelahutus 200

nis, kus elab tema vend. Ta üri-tab riieteraha hoida selleks pu-huks, sest seal on valik suurem. Neiu ei osta asju uisapäisa ning talle on oluline rõivaeseme hin-na ja kvaliteedi suhe.

Suvel on Tuuli käinud tutta-vate juures lapsehoidjaks, kus on teeninud päevas sada kroo-ni. Tööd neiu ise ei otsi, kuid kui pakutakse, siis ära ka ei üt-le. Tuuli leiab, et suvi on siiski rohkem puhkamiseks ja tööd jõuab ta ka hiljem teha.

Tütarlaps ei ole kunagi ra-ha kogunud. Ta on arvamusel, et kui tunneb vajadust millegi järele, mis ta õnnelikuks teeb, siis ostab selle kõhklemata.

Sirli Lellep

Praguseks juba Krimmis oleva vabatahtliku Kris-ti Kruusi meelest on va-batahtlik teenistus parim võimalus kellegi teise ra-ha eest elukogemust han-kida.

“Esialgu oli see lihtsalt utoopiline idee,” ütleb Kris-ti Kruus paar päeva en-ne Krimmi eestlaste külla Krasnodarkasse vabataht-likuks minekut. Tema mee-lest on vabatahtlik teenistus parim võimalus kellegi teise raha eest elukogemust han-kida, ei saanud seda kasuta-mata jätta.

Kristil läks lihtsalt, sest te-ma ülemus Saue noortekesku-ses teadis Odessas vabatahtli-kuks olnud inimest, kes tut-vustas Kristit MTÜ Krimmi Eestlaste Tugiseltsi aktiivsele liikmele Piret Laidroole. Tal oli peaaegu valmis projekt, mis oli mõeldud aastaks ajaks Euroopa Vabatahtliku Teenis-tuse (EVSi) kaudu vabatahtli-kuks minekuks.

Kristi tõdeb, et osa vaba-tahtlikke on pidanud ise pro-jekti valmis kirjutama ja otsi-ma saatja. Kui küsida, mida Kristi Krimmis tegema hak-kab, vastab ta naerdes: “Lä-hen mehele, jään rasedaks ja ehitan maja.” Siis tõsineb, sest tegelikult ongi Krimmi Eesti küla hädas noortega, kes jäävad vara rasedaks ega huvitu õppimisest.

Tallinna pedagoogilises seminaris noorsootööd õp-pinud Kristi soovib näidata, et elust rõõmu tundmiseks ei pea varakult last saama ega kooli pooleli jätma.

“Olen olemas, teen aeroo-bikaringi, õpetan käsitööd, kunsti ja laulu,” räägib ta oma ideedest.

Heli Talinurm

Vabatahtlik teenistus Parim võimalus elukogemuseks

Vabatahtlik töö välismaal annab parima kogemuse

KES ON KES

� Kristi Kruus läks aastaks Krimmi vabatahtlikuks. Foto: Maris Ojasuu

� Ingrid Käär19aastane, teeb hetkel Lõu-na-Aafrika Vabariigis kokku-võtet oma poole aasta pikku-sest vabatahtlikust teenistu-sest Namiibias. Seal olles töö-tas ta noorteprojektis Hope, mille eesmärgiks oli HIVi en-netamine ja nakatunute elu-kvaliteedi parandamine. Ing-rid läks CICD kolledži kaudu vabatahtlikuks, et elule vürt-si lisada ehk siis reisida, uusi keeli õppida ning huvitavate inimeste ja kultuuridega tut-

vuda. Aafrika valis ta sihtko-haks seetõttu, et see on tema arvates midagi hämmastavat ja Eestist väga erinevat.� Maiu Niineste21aastane, tuli augustis ta-gasi Belgiast, kus töötas aas-ta aega EVSi vahendusel väi-keste kuni 6aastaste lasteko-dus Brüsselis. Ta soovis õppi-misest veidi puhata ja reisimi-ne talle meeldib. Belgia valis Mari seetõttu, et tahtis õppi-da prantsuse keelt ja töötada pisikeste lastega.

� Vabatahtlikuks on võima-lik minna Euroopa Liidu hari-dusprogrammi Euroopa Noo-red alaprogrammi Euroopa Vabatahtliku Teenistuse va-hendusel.� Kandideerida saavad 18–25aastased noored, teenistus kestab 6–12 kuud.� Oluline on leida noorele sobiv projekt, mis kajastab seda, mida vabatahtlik tee-nistuse vältel tegema hak-kab, lisaks saatev ja vastuvõt-tev organisatsioon, mis pea-vad mõelmad olemas mittetu-lunduslikud. � Vabatahtlikule ei tohi prog-rammis osalemisel kaasneda

rahalisi kulutusi. Kui Euroopa Noorte büroo eraldatav toe-tus ei kata kogu kulu, tuleb raha leida kas saatval või vas-tuvõtval organisatsioonil.� Lisaks on mitmed noo-red eestlased Aafrikasse va-batahtlikuks läinud CICD kolledži kaudu, kuid sel juhul tuleb mitu kuud enne vaba-tahtlikuks saamist kas Inglis-maal, Taanis või Norras tööd teha ja ajakirju müüa. Aafri-kast tagasitulnud ei kirjelda organisatsiooni alati hea sõ-naga.Rohkem infot Euroopa Va-batahtliku Teenistuse kohta: http://euroopa.noored.ee .

WC-väravSTATISTIKA

le soodsa võimaluse alustada,” selgitab õpilasfirma tegevdi-rektor Robert. Tema huvi õpi-lasfirma tegemisel on omanda-da kogemusi, et neid ehk hiljem tulevikus oma päris firma tege-misel kasutada.

Kuna WC-värav käib pis-suaaridesse, siis on see eel-kõige mõeldud meeste tualett-ruumidesse avalikes asutus-tes, näiteks spordikeskustes, spaades, pubides, restorani-des ja muudes taolistes kohta-des. Samas sobib värav ka kon-tori tualettruumi.

“Miks mitte teha humoo-rikas jõulukink, et lisada hal-li argipäeva ka pisut värvi? Ni-na kinni hoidmise asemel võid väljuda tualettruumist naera-tusega ning teatada sõbrale või kolleegile, et sina juhid 3–0,” li-sab Robert.

Kaardiga parkima Martin Raude, Raimo Roots ja Mattias Saks lõid õpilasfirma Parkplan, mis hakkab müüma Tal-linna parkimisvõimalus-tega kaarti.

Tallinna 21. kooli abi-turiendid proovisid saada eri ametkondadelt ülevaa-det kesklinnas parkimisest, kuid see polnud võimalik. “Andmed olid kas puuduli-kud või vananenud,” selgi-tas Martin.

Mitme päeva jooksul teh-tud umbes sajakilomeetri-se jalutuskäigu tulemusena õnnestus noormeestel kaar-distada Kristiine keskusest Kadrioruni kõik parkimis-võimalused. Kaardistati ka parkimise tingimused ja muu vajalik info.

Kaart läheb müüki A6 for-maadis teatmikuna, milles leidub rohkelt ka muud in-formatsiooni. Praeguseks on teatmiku kujundus val-mis ning otsitakse ettevõt-teid, kes sooviksid osta teat-mikku reklaami.

Hind ei ole veel välja ku-junenud, kuid see jääb paa-ri-kolmekümne krooni pii-resse.

Kesklinnas auto parki-mine pole kerge ülesanne. “Kummaline, ka ametkon-dadel pole parkimisplatsi-de kohta täielikku ülevaa-det, veel vähem on see kätte-saadav liiklejale,” lisab noor-mees. Pille Rõivas

KUUPÄEV

TAUST

23.11.� toimub üle-eestiline töövarjupäev, mil gümnasistid varjutavad nii tipp-poliitikuid kui ka ärimehi.

25.11.� on tähtaeg konkursile Idee Äss 2006 oma uuenduslike, sil-mapaistvate ja reaalselt rakendatavate ideede saatmiseks.

Õpilasfirmasid saja ringi

0

20

40

60

80

100

120

050403020100

õpilasfirmade arv

114

Allikas: Junior Achievemant

Kuni aasta saab vabatahtlikuna tööd teha

Äripäev 17. november 2006 toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected]

34

ARVAMUS Äripäev 17. november 2006 toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected]

Äripäeva meelest on pealinnast kaugemale jäävate piirkondade arengu kõige suuremad pidurid

kohalikud kroonimata kuningad, kelle teadmata ja nõusolekuta ei sünni ühtki äritehingut ega looda uut ettevõtet.

Üks selline kohalik tuus on luubi all tänases Äripäevas – Narva kuberneriks kutsutav Aleksandr Moissejev, ettevõt-ja ja Narva volinik, kelle silmapilgutu-seta ei tule selles linnas vaata et kraani-dest vettki. Tema tegevuse iseloomusta-miseks sobib hästi Riigikogu Res Publi-ca fraktsiooni liikme Ants Paulsi ütlus tänases lehes: “Tihti tundub küll, et siin Ida-Virumaal lõpeb Eesti riik ära ja sea-dused ei kehti.”

Oleme varem mitu korda kirjutanud kohaliku võimu ja eraäri tihedast põi-mumisest, mille tulemusena soositakse ning seetõttu ka õitseb vaid kindlate et-tevõtjate äri. Ülejäänud ettevõtjad katsu-vad poliitik-ärimeeste “laualt” pudeneva-test raasukestest kuidagi ära elada.

Linnades-valdades, kus võimu jä-me ots püsib kohaliku suurema äritegi-ja käes, on konkurents praktiliselt välja surnud. Suurem osa elanike maksuraha-dest, aga ka teenistusest jookseb kindla-

te ärimeeste kaukasse. Uutel tulijatel on sellistesse kohtadesse raske siseneda.

Selliseid mehi on Eestimaal terve hulk: Kohtla-Järvel ja Jõhvis batjuška Ni-kolai Ossipenko, kelle tasku voolab pea kogu kohalike elanike maksuraha. Lää-ne-Virus troonib Oleg Gross. Saaremaa kunn on Vjatšeslav Leedo ja asekunn Prits Liblik. Haapsalu kandis harrasta-vad klubilist tegevust reformierakond-lastest mudaärimehed. Keila piirkon-na kunn on kauane omavalitsusjuht-ärimees Tiit Mae, Võru kandis Meelis Munski. Nimekirja sobivad Viimsis maa-äri korraldanud endised vallajuhid ja paljud teisedki.

Inimesed kiruvad riiki ja õiguskaitse-

organeid à la “kas me sellist Eestit taht-simegi”, aga kui oleks vaja endal haka-ta kohalikku elu muutma – näiteks vali-miste kaudu –, on meestel-naistel suud vett täis.

Mõni julgem ettevõtja, kes mõne kon-kursi on kaotanud, protesteerib küll. Kirjutab ka politseile või kapole avaldu-se, kuid sinna see jääbki – ei politsei, ka-po ega ka maksuameti hammas ole seni kohalike kunnide peale hakanud.

Ümberjagamise pooldajad, eeskätt Keskerakond, räägivad karjuvast va-jadusest toetada kohalikku ettevõtlust, mis olevat piirkonna arengu alus. Enne tuleb kohalikud kunnid troonilt tõugata, muidu jookseb maksuraha ka riigi raha-kotist ikka kohalike tuusade kätt.

Üks võimalus on saata kohalike mak-suametnike ja politseinike asemel kor-poratiivsust välja juurima uurijad pea-linnast või teistest piirkondadest. Kuni aga kohalik elanik vaikib, ei muutu mi-dagi.

Konkurents surnud ja tapjad troonil

LOE ÄRIPÄEVAST“Salapärane Narva kuberner” � lk 10–13

Peatoimetaja: Igor Rõtov

Väljaandja: Äripäeva Kirjastuse ASPärnu mnt 105, 19094 Tallinntelefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165Trükk AS Kroonpress

Toimetus: e-post: [email protected]: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, [email protected] Washingtonis: Kertu Ruus, [email protected]

Tellimine ja levi: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300Tiraaž: 25 600Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimineTellimishind 12 kuuks 3062 krÄripäev veebis: www.aripaev.ee

Reklaamiosakond: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200Seminarid ja Käsiraamatud tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290Raamatuklubi ja Infolehtede toimetustel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290

” Kui poleks lipsuta mehi,

oleks ka lipsuga meeste töö otsas.

Erkki Ots, Topauto müügijuht

ÄRILAUSE

Äripäev, 16.11.2006| toimetuse seisukoht | kommentaarid |

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse

korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale-

hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea-

begraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või

religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed

ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastami-

ne mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku

nõusolekuta keelatud.

Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda

Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363.

JUHTKIRI

”Kohalike omavalit-suste arengu kõi-

ge suuremad pidurid on omakandikunnid, kelle teadmata ei sünni ühtki tehingut ega uut firmat.

PALJU ÕNNE!

REEDENiilo Saard 59Cell Network ASi nõukogu esimees

LAUPÄEVÜlle Järv 48Baltika ASi juhatuse liigeJüri Truus 39Ikodor ASi juhataja

Ove Tüksammel 37Proekspert ASi juhataja

PÜHAPÄEVMait Metstak 51Restor ASi juhatuse liigeAin Kirnmann 44Klaasmerk ASi juhatuse liigeJaneck Uibo 35Trendmark ASi juhataja

Jõukus teeb ettevõtja ülbeksHea elu on praegu

Eesti ettevõtjal. Müük kasvab en-

naktempos, aastaplaanid said täis juba septemb-ris. Hindade tõstmisse suhtub klient heakskiit-va noogutusega. Ole vaid mees ja aja äri, tooda jõu-kust endale ja töötajatele, maksude maksmise kau-du tervele Eestile.

Paraku ei ole see nii. Ehitan hetkel maja ja olen seetõttu sunnitud suht-lema kümnetega teist, fi-nantssektorist ehitajate, transpordifirmade ja ehi-tusmaterjalide tootjate ja müüjateni välja. Julgen väita, et paljud teist on laisad või ülbed. Või on seda teie palgatud esime-se liini töötajad – need, keda näeb klient.

Mööblitootja ei vas-ta päringutele, santeh-nika müügisalongis tun-ned end ilmselgelt üle-liigsena, ehitusmaterja-lide tootja annab näda-last nädalasse vaid sama vastuse: “Ei tea, millal, ei tea, kas üldse.” Transpor-difirma teatab, et kui ta üldse töö ette võtab, siis vaid sularaha eest. Millal-gi. Ettevõtetes valitseb to-

taalne tohuvabohu, tel-limusi ei suudeta täita. Isegi hinnapakkumisi ei suudeta esitada. Tagasi ei helistata.

Näib, et majanduskasv tuli meie ettevõtjatele sa-ma ootamatult nagu esi-mene lumetorm Tallin-na linna juhtidele. Ei osa-ta enda tegemisi kohan-dada, olukorda paremaks teenimiseks ära kasuta-da. Alati polegi selleks tarvis miljonite kroonide investeerimist uude toot-mistsehhi. Tihti piisab korralikust klienditeenin-dusest, süsteemi loomi-sest. Järjekord pole häbi-asi, kuid on ülbus kliendi-le kuulutada: “Meil läheb müük nii hästi, et võid va-balt mujale minna!”

No ei oska ettevõt-jad toime tulla hea eluga keskkonnas, kus järjest enam kliente ukse taga kaupa ootab. Teooria jär-gi peaks see ju õndsuse-lähedane seisund olema, kuid praktikas näib ainus soov olevat uus majandus-langus. Et ainult ei peaks klientidega tegelema.

Muidugi on ka palju tublisid ettevõtjaid, aga see jutt ei käi nende kohta.

”Majandus-kasv tuli

ettevõtjate õuele sama ootamatult nagu esimene lumetorm Tallinna linna juhtidele.

TOIMETAJA VEERG Meelis Mandel

toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

ARVAMUS 35 toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 17. november 2006 Äripäev

REPLIIK

Elmar-Johannes Truu otsus lahkuda Rahvaliidust (mille rüppe ta omal ajal terve pere-de ja pensionäride erakonna viis) ja liituda Keskerakonna-ga on märk poliitikute jooksu-aja algusest. Tavaliselt käivitub see prot-sess paar kuud enne valimisi – siis hakkavad inimesed madala

reitinguga erakondadest popu-laarsematesse erakondades-se üle hüppama, lootes saada valimisnimekirjas sellist kohta, mis tagab nende jõudmise ta-gasi Toompeale. Neli aastat tagasi oli tõmbe-numbriks Res Publica, sel hoo-ajal on meepottideks Reformi-erakond ja Keskerakond.

Poliitikutel algas jooksuaeg

� Elmar-Johannes Truu proovib õnne juba kolman-das erakonnas.

ANEKDOOT

VAHENDABEesti majanduse tulevi-kusuunaks on väärtus-ahelas kõrgel paikne-

vad ja eelistatavalt suure li-sandväärtusega eksporttoo-ted ja -teenused. Selline väl-javaade saab realiseeruda ai-nult olukorras, kus ettevõt-teil on võimalus ja huvi koos oma töötajatega selles suu-nas pühendunult töötada.

Kui aga ettevõtjad peavad kogu oma energia, aja ja ka-pitali kulutama selleks, et tagada igapäevane ellu-jäämine madalalt tasus-tatavas alltöövõtu sektoris, ei teki meil kunagi energiat ega vahendeid, et töötada end üles konkurentsivõime-liseks eksportivaks riigiks.

Pääsemine meid ohusta-vast vaesuslõksust on prot-sess, kus ettevõtjad ja riik peavad tegema teineteist toe-tavat süsteemset koostööd.

Enamiku Eesti ettevõtjate suunamuutus on hädavaja-lik. Täna liigub suur osa Ees-ti majanduses toodetud ka-pitalist välisomanike kätte. Mõningad näited paljudest on importtoodete müügist teenitud kasum, finantsva-hendusest ja pangandusest teenitud tulud, Eesti töötaja-te odavast ärakasutamisest saadud kasum jms.

Kapitalistlikus turuma-janduses kehtib põhimõte, et tugevam kasvab veel tuge-vamaks ning nõrgal on igal järgneval päeval üha vähem mingisugustki lootust tuge-vate hulka jõuda.

Täna on Eesti majandus võrreldes arenenud töös-tusriikidega siiski nõrgemas seisus. Meil on häid algatu-si ja potentsiaali, kuid selle realiseerimiseks meile sobi-vatel tingimustel peame kas-vama tugevamaks.

Kuni oleme vaesed ja nõr-gad, kasutavad välisfirmad meie laenatud ostujõudu teadlikult ära, et oma eks-porti meie arvelt suurendada ja siin turul tööstustoodan-gut müües meie ostujõudu endale kanaliseerida.

Samuti kasutavad välisfir-mad teadlikult ära meie ini-meste madalat sissetulekut, et neid suhteliselt odava ra-ha eest enda juurde abitöö-dele meelitada.

Me võime tunduda enda-le edukatena, kuna võrreldes varasemate aastatega saame osta rohkem importkaupu ja käia suuremal määral välis-

Palgareform annab energiat ja päästab meid vaesuslõksust

Paremad tulemused ja suurem tootlikkus tagavad suuremad tulud ettevõtete-le. Suuremad tulud tekita-vad omakorda võimaluse tõs-ta palku ja motiveerida tööta-jaid veelgi enamaks.

Et käivitada kirjeldatud dünaamilist protsessi, tuleb ühest konkreetsest punktist alustada. Praegusel juhul on selleks alguspunktiks vääri-liste palkade kehtestamine. Muu töö teevad suures osas ära turujõud.

Oluline on siinjuures see, et struktuurse muutusega Eesti majanduses pole ae-ga oodata. Iga kaotatud päev töötab meie kahjuks. Peame arvestama sellega, et meie konkurendid töötavad efek-tiivselt ja teadlikult eelkõige enda huvides.

Seepärast tuleb rõhutada palgareformi kiire ja efektiiv-se läbiviimise vajalikkust.

Süsteemne, sihikindel ja järjepidev tegevus rahvus-liku rikkuse loomisel viib si-hile. Palgareformi ellukutsu-misega astub riik konkreet-se sammu Eesti majanduse konkurentsivõimelisuse kas-vu suunas. Siis on ettevõtja-te kord.

Ärisektor peab meie ühi-se perspektiivi nimel leidma võimalusi, kuidas eksporti-da suuremat lisandväärtust ja kasutada kodumaises tee-nuste ja toodete loomises üha enam väärtustuvat kodu-maist tööjõudu.

On aeg lõpetada tegevus, mis põhineb odava inimese ja poolmuidu saadud ressur-si välisriikidesse kinkimisel.

”Kõrgemad palgad

toovad kaasa töötajate suurema huvi pühendunult töötada ja seega paremad tulemu-sed, need aga ta-gavad koos suure-ma tootlikkusega ka suuremad tulud ettevõtetele.

� Edgar Savisaar, majan-dus- ja kommunikatsioo-niminister, Keskerakonna esimees

maal tööl. Tegelikult lõika-vad meie töö vilju peamiselt need riigid, kes meile oma toodangut müüvad ja meie odavat tööjõudu oma ma-janduse arendamiseks pal-kavad. Kui me seda trendi ei muuda, siis me vaesuselõk-sust välja ei saagi.

Arusaadavalt ei tulene selline teiste toitmine mit-te meie põhimõttelisest soo-vist nii käituda, vaid vähe-sest materiaalsest kindlusta-tusest tingitud sundseisust. Lahendust tuleb otsida nii inimeste kui ka ettevõtluse paremal tasemel kapitalisee-ritusest.

Aitamaks Eesti majandusel vaesuselõksust välja mur-da, saab riik esmalt õla al-la panna palgareformiga. Ta-gades Eesti inimestele vääri-lise sissetuleku, võetakse si-suliselt võimalus meie koda-nike odavaks ärakasutami-seks teiste riikide majanduse arendamisel.

Palgareform loob tulemu-se, kus inimesed saavad tee-nida märksa paremat sis-setulekut kodus kui ennast odavalt välisriikides müües.

Palgareformiga tõstetav üldine sissetulekute tase annab ka ettevõtluses osa-lejatele võimaluse vabamalt mõelda, milliste teenuste osutamise ja toodangu toot-misega on tasuvam tegelda, ning selles suunas ka tege-vust alustada.

Kõrgematest sissetuleku-test tingitud suuremad res-sursid vabastavad ettevõtjad sundseisust, kus igapäevase ellujäämise nimel tuleb kogu aeg ja energia kulutada oda-va alltöövõtu tegemiseks.

Kui tekib võimalus välju-da igapäevasest ellujäämis-võitlusest, ilmuvad ka reaal-sed väljavaated majanduse ümber korraldamiseks kon-kurentsivõimeliseks, suure lisandväärtusega tooteid ja teenuseid eksportivaks süs-teemiks.

Ettevõtete ja seega ka rii-gi kui terviku konkurentsi-võime ei ole tänapäeva ma-janduses staatiline seisund, vaid pidev dünaamiline prot-sess. Ettevõtete parem kapi-taliseeritus toob kaasa kõr-gemad palgad. Kõrgemad palgad tekitavad töötajates suurema huvi pühendunult töötada ja seega paremad töötulemused.

Ostame kasvavat metsa

Tel 507 2544www.erametsa .ee

Tartus18.-19. nov., 2.-3. dets.tel. 5 333 [email protected]

Tallinnas18.-19. ja 25.-26. nov.tel. 520 [email protected]

Tule sukeldumiskursustele!

www.sebak.ee

Kapo lekitas Enn Pandi vabanduskirja Silja Line’i Rootsi töötajatele: ----- From: Enn Pant To: Silja Line employees Subject: Lycka Till --- Hi Svensson, Sorry! Enn

LOE ÄRIPÄEVAST“Oleme tõusutsükli tipus”� Martin Lindpere, 9. nov“Keskmine palk kasvas aastaga 13%”� 7. nov“Palgasurve-kruustangid Edgar Savisaare käes”� 6. nov juhtkiri“Savisaar: sihiks Soome palgatase”� 2. nov“Ametnikke ootab ees suur palgatõus”� 1. nov

Info telefonil 667 0237, Kersti Leppiksaar.

Täpsem info: www.aripaev.ee/seminar

Seminar toimub 05.12.2006Seminar toimub 05.12.2006 hotellishotellis Radisson SAS.Radisson SAS.

Kuidas tehaKuidas teha õigeid otsuseid?õigeid otsuseid?

Kuidas mõjutavad otsustamist põhiväärtused? Toomas Paul, teoloogiadoktor

Miks räägitakse intuitsioonist?Anu Virovere, õppejõud-koolitaja

Kuidas ratsionaalne juht rakendab sisetunnet?Ilmar Raudsep, 7H Baltics OÜ juhatuse esimees

Kuidas teha õigeid valikuid?Tõnis Lepp, Copterline OÜ endine tegevjuht

Kuidas alateadvus enda kasuks tööle panna? Alar Tamming, Tavid ASi nõukogu esimees

Milline võib olla otsuse hind?Kristel Kivinurm-Priisalm, Trigon Capitali partner

Valmisfirmade müük, äri- jamittetulundusühingute

asutamine

Valmisfirmade müük, äri- jamittetulundusühingute

asutamine

www.wasp.ee

[email protected]

Tel. 6 77 01 55

Mob. 51 12 061

www.wasp.ee

[email protected]

Tel. 6 77 01 55

Mob. 51 12 061wasp projectwasp

Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalikFirma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik

������������� �����������������

������������������������������������ ��!�"���#$������%��

����������

Äripäev 17. november 2006

36

järgmisel nädalal

KinnisvaraÄrikoolitusTööstus

TransportTurundus

Ehitus TehnikaTöökuulutused

AutoTervisNooredPuhkepäevTurism

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Piret [email protected]

Plahvatused, sihitult ringi sõitvad autod, suurejoone-lisi võttepaiku üles seadvad tööliste hordid – need on vaid osa põhjustest, miks just Hollywood värskelt Los Angelese suurimaks õhu-saastajaks tituleeriti.

Filmi- ja televisioonitööstus ning sellega seonduv tegevus saastavad õhku rohkem kui muud tegevusalad viie maa-konnaga Los Angeleses, sel-gus Associated Pressi avalda-tud California Ülikooli kahe-aastasest uuringust.

Kuigi Hollywood näib tä-nu kuulsuste nime all korral-datavatele heategevusüritus-tele keskkonnateadlik, saas-tab filmitööstus rohkem õhku kui kosmosekatsetused, laeva-tööstus, hotellid või ebaratsio-naalne tootmine. Üksnes naf-ta töötlemine põhjustab kesk-konnale suuremat kahju.

Keskkonnakaitsjate survel on osa Hollywoodi filmitoot-jaid asunud õhu saastamist korvama. Filmi “Päev pärast homset” tegijad maksid 2,4 miljonit krooni puude istuta-

miseks ja muuks taoliseks, et korvata filmi tootmisel kasu-tatud sõidukite, generaatori-te ja masinate töötamisest tin-gitud 10 000 tonni süsihappe-gaasi sattumist õhku.

Filmide “The Matrix Re-loaded” ja “The Matrix Revo-lutions” meeskond laskis 97,5 protsenti võtetel kasutatud materjale ümber töödelda. Ko-gu teras töödeldi ümber ning 37 veoautotäit saematerjali läks Mehhikosse vaestele elu-asemete rajamiseks.

California Ülikooli uuring väidab siiski, et keskkonna-kahjude heastamine on erand, mitte reegel.

Hollywoodi probleem seis-neb uuringu järgi selles, et fil-mitööstuses on muude töös-tusharudega võrreldes roh-kem ajutisi tootjaid ning see raskendab keskkonnasõbrali-ke tavade juurutamist.

Filmitootja Participant Production esindaja Lisa Day oli uuringu tulemustest häm-meldunud. “Mina arvan, et fil-mitööstus tervikuna vastutab ise oma tegevuse eest. Stuu-diod on teinud palju selleks, et jääkaineid hävitada,” ütles Day, kelle sõnul on energia-probleemid filmitegijatele uus väljakutse.

Hollywood hävitab loodustFilmitööstus kahjustab keskkonda rohkem kui kosmosekatsetused

TAUST KOMMENTAAR

� Hollywood on piirkond Los Angeleses, California osarii-gis, USAs. Kuulsuse ning aja-looliste filmistuudiote ja staa-ride keskuse identiteedi tõt-tu kasutatakse sõna “Holly-wood” sageli Ameerika filmi-tööstuse sünonüümina. � Tänapäeval on suur osa fil-mitööstusest hajunud ümber-

kaudsetesse piirkondadesse, kuid paljud abistavad tööstu-sed, nagu efektid, toimeta-mine või valgustus, on jäänud Hollywoodi.� Ajaloolistes Hollywoodi teatrites toimuvad suurejoo-neliste filmiprojektide esili-nastused ning neis võõrusta-takse ka Oscari gala külalisi.

Keskkonnakaitsjad on hiljaks jäänud, nüüd tehakse paljud eriefek-

tid arvutiga. Omal ajal las-ti ajalooliste filmide tarbeks tõesti maju õhku, aga sellised ajad on möödas. Hollywoodi on hea rünna-ta, sest sealsetel tööstustel on palju raha. Suuremad projek-

tid, mis võiks keskkonda kah-justada, tehakse ju hoopis väl-jaspool Ameerikat – Bulgaa-rias, Rumeenias, Venemaal või Ukrainas. Hollywoodi fil-mitööstust nimetatakse see-tõttu jooksikuks. Keskkonda kahjustatakse hoopis mujal ning seejärel lahkutakse.

Ilmar Raag, ekspert

� 900 Frames ja EFXFilms võtab üles Iraagi terroristi põhjustatud pommiplahvatust Los Angeleses. Foto: AP Photo/Scanpix