Lisa Tori Vallavolikogu 16.09.2015 määrusele nr 21 TORI VALLA EELARVESTRATEEGIA 2016 - 2019
Lisa
Tori Vallavolikogu
16.09.2015 määrusele nr 21
TORI VALLA
EELARVESTRATEEGIA
2016 - 2019
2
SISUKORD
Sissejuhatus 3
Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos 4
Riigi tasand 4
KOV tasand 10
Tulubaasi ülevaade ja prognoos 13
Maksutulu 14
Füüsilise isiku tulumaks 14
Maamaks 15
Teised maksutulud 15
Toetusfond 15
Muud tulud 17
Tulud kaupade ja teenuste müügist 17
Põhitegevuse kulude prognoos 17
Põhitegevuse tulem ja omafinantseerimise võime 19
Investeeringute kavandamine 20
Kohustuste planeerimine 21
Likviidsed varad 22
Sõltuvad üksused 22
Tundlikkuse analüüs 24
Finantsdistsipliini tagamine 24
Kokkuvõte 25
Lisa 1. Tori valla eelarvestrateegia 2016-2019 26
Lisa 2. Tori valla investeerimistegevus 2016-2019 28
Lisa 3. Tori valla arvestusüksuse eelarvestrateegia 2016-2019 29
3
Sissejuhatus.
Tori valla eelarvestrateegia on koostatud kohaliku omavalitsuseüksuse finantsjuhtimise seaduse
(edaspidi KOFS) § 20 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 372
alusel.
Eelarvestrateegia koostamine on kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) tegevus, millega tõstetakse
KOV finantsplaneerimise taset ja viiakse selle planeerimine pikemale perioodile. Kohustus on teha seda
minimaalselt neljaks aastaks. Kuigi kohalikud omavalitsused on tegelenud finantsprognooside
koostamisega pikemaks perioodiks ka varasemalt, nt seoses arengukavade ja kohustuste võtmise
planeerimisega, siis KOFS järgi toimub see alates 2012.aastast kindlate reeglite ja vormide alusel.
Eelarvestrateegia on aluseks valla järgmise aasta eelarve koostamiseks. Eelarvestrateegiat võib käsitleda
valla arengukava osana või ka eraldi dokumendina. Iga-aastane valla eelarve, arengukava kui ka
eelarvestrateegia peavad omavahel olema seoses ja üksteist toetama.
Tori Vallavalitsus on valla eelarvestrateegia koostamisel lähtunud lisaks ülaltoodule Tori Vallavolikogu
17. juuni 2015 määrusest nr 18 „Tori valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise
alused“.
Peamised eesmärgid eelarvestrateegia koostamisel olid:
valla arendamine investeerimistegevuse kaudu;
Tori aleviku atraktiivsemaks muutmine valla elanikele ja külastajatele;
valla omafinantseeringu tagamine erinevatest struktuurfondidest projektitaotlustele positiivse
rahastusotsuste saamisel.
Nimetatud eesmärgid on võetud aluseks valdkondade ja tegevusalade eelarvete planeerimisel ning
kõikides eelarvestrateegia osades.
Valla eelarvestrateegia tuleb esitada Rahandusministeeriumile hiljemalt 15. oktoobriks 2015. Eelnevalt
peab vallavolikogu eelarvestrateegia heaks kiitma ja vastu võtma.
4
Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos (allikas: Rahandusministeerium).
Riigi eelarvestrateegia uuendamise aluseks on Rahandusministeeriumi 2015. aasta kevadine
majandusprognoos, Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica
Liidu koalitsioonilepe, ministeeriumide organisatsioonipõhised arengukavad ning valdkondlike
arengukavade täitmise aruanded. Koos riigi eelarvestrateegiaga valmis ka Stabiilsusprogramm 2015.
Riigi tasand.
Perepoliitika.
Olulisemad poliitikamuudatused ja reformid järgnevatel aastatel:
Lapsetoetuse tõstmine esimese ja teise lapse puhul 2016. aastal 50 euroni kuus, 2018. aastal 55 euroni
ja 2019. aastal 60 euroni kuus ning täiendava toetuse maksmine kolme- ja enamalapselisele perele
summas 200 eurot.
Elatisabifondi loomine – riik hakkab alates 2017. aastast maksma lapsele elatisabi 100 eurot kui elatist
maksma kohustuv vanem õigeaegselt ei maksa.
Lasteaia- ja lapsehoiu kohtade ning puudega laste tugiteenuste kättesaadavuse parandamine.
Sügava puudega laste vanemate toetamine läbi neile mõeldud toetusskeemi kujundamise ja
rakendamise.
Ettepanekute väljatöötamine vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi muutmiseks, eesmärgiga toetada
töö- ja pereelu ühitamist, suurendada vanemahüvitise paindlikkust ja tagada isade suurem osalus
lapsehoolduspuhkuse kasutamisel.
Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja asendushoolduse vormide mitmekesistamine, tugiteenuste ja
järelhoolduse arendamise kaudu.
Lastekaitsesüsteemi käivitamine ja selle toetamiseks vajalike teenuste arendamine ning alaealiste
õigusrikkujate kohtlemise süsteemi ümber korraldamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas.
5
Sissetulekute kasvatamine ja ettevõtluse edendamine.
Olulisemad poliitikamuudatused ja reformid järgnevatel aastatel on:
Mootorikütuse aktsiisi tõus: diisel 14% aastal 2016, 10% aastatel 2017-2018; bensiin 10% aastatel
2016-2018.
Tubakaaktsiisi tõus 8% aastal 2016-2018, 10% aastal 2019-2020.
Alkoholiaktsiisi tõus, 15% 2016.a ning 10% aastatel 2017-2019.
Tubakaaktsiisi täiendav tõus 3% aastas, aastatel 2016-2018.
E-sigarettide maksustamine.
Majutusteenuste käibemaksu tõstmine alates 2017. aastast 5% võrra.
Üüriregistri loomine (eraisikute renditulu kulude maha arvamise 20% ulatuses võimaldamine).
Sotsiaalmaksu määra vähendamine 1% võrra.
Üleminek tekke- ja tegevuspõhisele eelarvestamisele.
Transport.
Olulisemad poliitikamuudatused ja reformid järgnevatel aastatel:
Tallinna trammiliikluse kaasajastamine.
Tallinnas ja Harjumaal ühtse piletisüsteemi juurutamine.
Kooskõlas kehtiva planeerimisseadusega Rail Baltic trassi asukohavaliku määramine kogu Eesti
Vabariigi territooriumi ulatuses algatatud planeeringutega.
Jätkuvad tegevused Narva piiripunkti laiendamiseks (sh Narva raudteejaama statsionaarse
läbivalgustusseadme soetamine).
Regionaalareng ja maaelu.
Olulisemad poliitikamuudatused ja reformid järgnevatel aastatel:
Töökohtade loomiseks piirkondade konkurentsivõimet arendavate investeeringute toetamine.
Piirkondlike tööhõive ja ettevõtlusvalmiduse arendamise algatuste elluviimine.
6
Üürielamute programmi käivitamine.
2016. aastaks uute maakonnaplaneeringute valmimine, mis muuhulgas käsitlevad juhiseid asustuse
arengu kestlikuks suunamiseks kahaneva ja vananeva rahvastiku ning kokkutõmbuvate teenuste
tingimustes.
Tööturg.
Olulisemad poliitikamuudatused ja reformid järgnevatel aastatel:
Töövõime toetamise reformi rakendamine eesmärgiga aidata vähenenud töövõimega inimestel tööturul
osaleda ja tööhõives püsida.
Uute meetmete arendamine tööturu riskirühmadele
Reformime töötervishoiusüsteemi eesmärgiga toetada töötaja töövõime jätkusuutlikkust,
terviseedendust ning haiguspäevade vältimist.
Tõhustame järelevalvet naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest makstava palga üle.
Sotsiaalne kaitse.
Olulisemad poliitikamuudatused ja reformid järgnevatel aastatel:
Kohalike omavalitsuste osutatavatele sotsiaalteenustele miinimumnõuete kehtestamine tagamaks nende
osutamise ühetaolise kvaliteedi, kaasaegse sotsiaalseadustiku vastuvõtmine ja rakendamine.
Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist
toetavate hoolekande- ja tugiteenuste väljaarendamine ja kättesaadavuse parandamine.
Abivahendite ja rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamine ning muudatuste rakendamine
Sotsiaalkindlustusameti poolt toetamaks töövõimereformi rakendumist.
Psüühilise erivajadusega isikute hoolekandeteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest lähtuvalt.
Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine eesmärgiga tagada paremad elamis-, õppimis-
ja töötamistingimused.
Toimetulekutoetuse tõstmine lähtuvalt kehtivast toimetulekupiirist ning üksi elavate pensionäride
toimetulekut parandava toetusskeemi kujundamine ja rakendamine.
7
Pensionikindlustuse jätkusuutlikkuse tagamine läbi pensionisüsteemi reformi, sh paindliku eapiiri
põhimõtte rakendamise ja eri- ning soodustingimustel pensionite maksmise ümberkorraldamise.
Sotsiaalkaitse avalike teenuste ja nende äriprotsesside kaasajastamine Sotsiaalkindlustusametis ning
innovaatiliste, kvaliteetsete ja tõhusate ning teenusekasutaja vajadustele vastavate avalike teenuste välja
arendamine (SKAIS2).
Ministeeriumidevahelise rakkerühma moodustamine hoolduskoormuse vähendamiseks, mis töötab välja
ettepanekud vajadustele vastavate hoolekandeteenuste pakkumiseks ja kättesaadavuse tagamiseks.
Haridus.
Olulisemad poliitikamuudatused ja reformid järgnevatel aastatel:
Gümnaasiumivõrgu korrastamine, tagamaks valikuterohke, kvaliteetne ja kättesaadav üldkeskharidus.
Kaasava hariduse põhimõtete juurutamine tavakoolides ning hariduslike erivajadustega õpilaste
õppekorralduse kontseptsiooni rakendamine
Kutsehariduse korralduse ja õppekavade reformi elluviimine.
Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase
kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks.
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine.
Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine.
Vene õppekeelega põhikoolides paremate võimaluste loomine eesti keele oskuse omandamiseks
iseseisva keelekasutaja tasemel.
Kultuur.
Olulisemad poliitikamuudatused ja reformid järgnevatel aastatel:
Kunstide alase huvihariduse regionaalselt ja majanduslikult kõigile elanikkonna gruppidele piisavalt
kättesaadavaks tegemine, et tagada uute loojate pealekasv ja kunstiteadliku ning haritud publiku
olemasolu.
Loomemajanduse arenguks soodsate tingimuste loomine.
Kultuuripärandi koordineeritud massdigiteerimine ja digitaalsena kättesaadavaks tegemine.
8
Uue säilituseksemplaride seaduse koostamine. Rahvusraamatukogu arendab välja säilituseksemplaride
loovutuskeskkonna kirjastajatele ja tasuta e-raamatute kättesaadavaks tegemise Rahvusraamatukogu
portaali Digar kaudu ning töötab välja e-raamatute laenutushüvitise süsteemi.
Rahvaraamatukogude seaduse muutmine, mille käigus täpsustatakse riigi ja kohaliku
omavalitsuse rolle rahvaraamatukogude tegevuse korraldamisel ning rahastamise põhimõtted.
Uue muinsuskaitseseaduse koostamine, mille tulemusel kasvab mälestiste omanike ja avalikkuse
motivatsioon kultuuripärandit hoida ja hooldada.
Kultuuriministeeriumi haldusala muuseumidevõrgustiku ümberkorraldamise jätkamine.
Keskkond.
Olulisemad poliitikamuudatused ja reformid järgnevatel aastatel:
Ettevõtete ressursitõhususe toetamine ja ettevõtete ressursi- ja energiajuhtimise alase teadlikkuse
tõstmine.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemist välja jäävate sektorite heitkogustega kauplemine.
Tervikliku maavarade kasutuse poliitika kujundamine (sh maapõue strateegia koostamine).
Kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutuste mõjude leevendamise tervikliku poliitika
kujundamine (sh Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 ja Kliimapoliitika
põhialuste aastani 2050 koostamine).
Looduskaitseliste piirangute kompenseerimise poliitika kujundamine.
Jäätmete taaskasutamise ja lõppkäitlemise teenuse pakkumise võimaldamine avatud konkurentsi
tingimustes.
Keskkonnatasu määrade kehtestamisel ühiskonnale tekitatava kahju (väliskulu) arvestamine.
Keskkonnaministeeriumi ning selle haldusala asutuste ja teenuste koondamine uude liginullenergia
puithoonesse.
Pinna- ja põhjavee kaitseks olemasoleva nitraaditundliku ala laiendamine.
Riigi maareservi poliitika kujundamine.
Põllumajandus ja kalandus.
Olulisemad poliitikamuudatused ja reformid järgnevatel aastatel:
9
Tugiteenuste arendamine Eesti toidu ekspordivõimekuse kasvuks:
Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti Toit 2015-2020“ rakendamine ja
laiendamine;
toiduohutuse seire laiendamine ning toiduohutuse alase teadusliku riskihindamissüsteemi loomine
ja käivitamine;
innovatsiooni ja teadmussiirde edendamine.
Tulemuspõhiste otsuste suurendamiseks eelarvestamisel ja eelarve läbipaistvamaks muutmiseks minnakse
üle tegevuspõhisele eelarvele. Tegevuspõhise eelarve rakendamise eelduseks ning eelarvestamise ja
raamatupidamise arvestuspõhimõtete ühtlustamiseks minnakse üle tekkepõhisele eelarvestamisele. Eestil
on kavas 2017. aastal üle minna tekkepõhisele ja aastaks 2020 tegevuspõhisele riigieelarvele.
Perioodil 2016–2019 kasvab riigieelarve tulude maht koos edasiantavate tuludega keskmiselt 4,7% aastas.
Võrreldes 2015. aastaga suurenevad tulud 2019. aastaks 1,71 miljardi euro võrra 10,19 miljardi euroni.
Maksutulude osakaal tuludes suureneb tulenevalt paranevast majanduskeskkonnast, tarbimise kõrgemast
maksustamisest ja maksukulude vähendamisest ning mittemaksuliste tulude osakaal väheneb muuhulgas
seoses välisvahendite mahu vähenemisega (EL finantsperspektiivi vahetumine põhjustab ajutise languse).
Rahandusministeeriumi 2015. aasta kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus käesoleval
aastal nominaalselt 4,9% ning aastatel 2016-2019 peaks igaaastane nominaalne majanduskasv jääma
vahemikku 6,1%-6,9%. Prognoositav üldine majanduse käekäik avaldab mõju ka riigieelarve kuludele.
See tähendab, et koos majandusega võib oodata perioodil 2016-2019 ka riigieelarve kulude suurenemist.
Riigieelarve kulude maht peaks prognoosi kohaselt aastatel 2015 ja 2016 kasvama 5-6% ning aastatel
2017-2019 veidi vähem ehk 3-4%.
Vabariigi Valitsuse prioriteetideks aastatel 2016.-2019 on:
1) Eesti julgeoleku tugevdamine
Kaitsekulud säilivad tasemel 2% SKP-st.
Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide liikmete arv kasvab 30 tuhandeni.
2) Majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine
Tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL keskmisest kasvab 79,1%-ni.
Tööhõive määr vanusegrupis 20-64a kasvab 75,7%-ni.
Tööjõu efektiivne maksumäär väheneb 33,1%-ni.
3) Madalapalgaliste toimetuleku suurendamine
Absoluutse vaesuse määr langeb 5,9 %-ni.
10
Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64 aastased) osakaal langeb alla 26 %. 4) Lastega
perede toimetuleku parandamine, laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine
Absoluutse vaesuse määr 0-17 aastaste laste seas väheneb 7%-ni.
Summaarne sündimiskordaja tõuseb 1,67-ni.
4) Riigi ja kohaliku halduse reformimine, ääremaastumise leevendamine
Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas ei suurene.
Tööhõivemäär maapiirkonnas (vanusegrupis 20-64) kasvab (73,2% 2014.a).
2018.a lõpuks elab vähemalt 95% elanikest kohalikes omavalitsustes, mis vastavad
valitsuses kinnitatud võimekuse ja jätkusuutlikkuse kriteeriumitele.
Eesti miinimumpalk on praegu üks suuremaid Ida-ja Kesk-Euroopas, kõrgem on see vaid Sloveenias (743
eurot), Poolas (409 eurot) ja Horvaatias (395 eurot). Lätis ja Leedus, kes on Eesti peamised konkurendid
töökohtade pärast, on miinimumpalk vastavalt 360 ja 300 eurot.
Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanek oli tõsta miinimumpalk kahe aasta jooksul 448 eurole. Seejuures
tõuseks miinimumpalk 2016. aastast 417 eurole ning 2017. aastast oleks miinimumpalk 448 eurot. Praegu
on miinimumpalk 390 eurot. Ametiühingud ettepanekut vastu ei võtnud.
Läbirääkimised jätkuvad kahe nädala pärast. Eestis lepivad miinimumpalgas kokku sotsiaalpartnerid Eesti
Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit ( Eesti Tööandjate Keskliidu Pressiteade
08.06.2015).
KOV tasand.
Kohaliku omavalitsuse üksused täidavad olulist rolli avaliku sektori ülesannete täitmisel. Olenemata
suurusest täidetakse samu ülesandeid. Üldvalitsemine hõlmab linna- ja vallavalitsuse ning volikogu
ülalpidamiskulusid. Majanduskulud (sh elamu- ja kommunaalmajandus) koosnevad peamiselt valla- või
linnasisesest ühistranspordist, valla teede ja linnatänavate korrashoiust, veevarustuse korraldamisest ning
tänavavalgustusest. Sotsiaalse kaitse all tagatakse hooldekodude ülalpidamine, sotsiaalabi ja –teenuste
osutamine ning perede sotsiaalne kaitse. Koolide ja lasteaedade ülalpidamine kuulub haridusvaldkonna
alla. Vaba aeg, kultuur ja religioon hõlmab huvikoolide, kultuurimajade, raamatukogude, muuseumide ja
spordirajatiste ülalpidamist ning noorsootööd. Ülejäänud valdkonnad moodustavad kohaliku omavalitsuse
üksuste väljaminekutest väiksema osa – sinna hulka kuuluvad tegevustest nt heakord ning jäätmehoolduse
ja heitveekäitluse korraldamine. Kokku ulatus nende väljaminekute maht kassapõhiselt 2014. aastal 1616
11
mln euroni (sh 95 mln eurot kohustuste tasumine). Sellest 66% moodustasid personali- ja
majandamiskulud.
Oluline näitaja kohaliku omavalitsuse arengus on elanikkonna suurus. Tori vallas on sarnaselt teiste
väiksemate valdadega viimastel aastatel elanike arv vähenemas. 2015. aasta aga näitab positiivset trendi
viies elanike arvu 2011. aasta tasemele.
Tabel 1. Tori valla vanuselise koosseisu muutus 2011-2015 (Statistikaamet).
kokku 0-4 5-9 10-
14
15-
19
20-
24
25-
29
30-
34
35-
39
40-
44
45-
49
50-
54
55-
59
60-
64
65-
69
70-
74
75-
79
80-
84
85 ja
vanemad
2011 2 280 140 110 110 150 200 140 80 110 160 170 150 160 180 130 120 70 60 40
2012 2 273 129 114 104 142 155 112 114 115 190 171 174 164 188 116 123 71 57 34
2013 2 270 129 115 116 131 154 128 114 111 177 160 182 159 171 137 115 73 64 34
2014 2 245 114 120 117 123 154 128 121 102 166 171 179 158 153 155 106 85 55 38
2015 2 279 120 133 128 114 147 138 124 118 139 174 184 156 149 168 101 90 56 40
Joonis 1. Tori valla vanuselise koosseisu muutus 2011-2015 (Statistikaamet).
Vanuselise koosseisu muutused annavad märku elanikkonna vananemist vallas, samas näitab 0 kuni 19
aastaste vanuste elanike arvu muutus tõusutrendi.
Füüsilise isiku tulumaks moodustab Tori valla eelarve tuludest pea poole, seetõttu on elanikkonna
vanuselise koosseisu, tööhõive ja keskmise palga taseme prognooside jälgimine valla eelarvestrateegia
koostamisel väga oluline.
Tabel 2. Tori valla rahvastiku näitajad (Allikas: AS Andmevara, Maksu- ja Tolliamet,)
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
0-4 5-19 20-64 65 ja vanemad
2011
2012
2013
2014
2015
12
Selgitus/aasta 2011 2012 2013 2014 2015
Tori valla elanike arv 2280 2273 2270 2245 2279
Tööealised (19-64
aastased)
1592 1578 1513 1497 -
Registreeritud töötuid 74 68 54 52 -
Keskmine
maksumaksjate arv
964 966 944 929 -
Palgatöötaja kuu
keskmine brutotulu
718,48 751,66 767,5 835,58 -
Maksumaksjate
osakaal tööealisest
elanikust
64% 61% 62% 63% -
Eelmainitud faktorid mõjutavad valla tulubaasi enim, seetõttu tuleb eelarvetulude suurendamiseks
rakendada meetmeid, mis kutsuksid esile nende faktorite positiivseid muutusi – valla elanike arvu ja
keskmise sissetuleku kasvu (rohkem töökohti), samuti elanikkonna noorenemist (kvaliteetne haridus,
head töökohad ja hea elukeskkond).
Tori valla arvestusüksusesse kuuluvad:
Tori Vallavalitsus
Tori Lasteaed
Tori Põhikool
Tori Rahvamaja
Tori Muuseum
Tori Sotsiaalmaja
Tori Raamatukogu
Jõesuu Raamatukogu
Tori valla sõltuvad üksused on:
OÜ Tori Haldus
Ülalnimetatud arvestusüksused on iseseisva juhtimise ja eelarvega.
Tulubaasi ülevaade ja prognoos.
Tori valla põhitegevuse tulude prognoosid on kajastatud Tabelis3.
13
Põhitegevuse tulud vaadeldaval eelarvestrateegia perioodil kasvavad. Peamine kasvu mootor on
laekumine füüsilise isiku tulumaksust ja tasandusfondi suurenemine.
Joonis 2. Põhitegevuse tulud 2014-2019.
Tabel 3. Eelarvestrateegia põhitegevuse tulud 2014-2019.
2014
täitmine 2015
loodetav 2016
prognoos 2017
prognoos 2018
prognoos 2019
prognoos
Põhitegevuse tulud
kokku 2 088 972 2 178 970 2 241 260 2 271 530 2 346 120 2 413 400
sh Maksutulud 1 205 634 1 251 140 1 272 200 1 293 800 1 315 790 1 338 170
Tulud kaupade ja
teenuste müügist 146 655 105 000 101 060 100 000 100 000 100 000
Saadavad toetused
tegevuskuludeks 729 905 817 130 862 300 872 030 924 630 969 530
Muud tegevustulud 6 778 5 700 5 700 5 700 5 700 5 700
Tabel 4. Põhitegevuse tulud kokku ja muutus eelmise aastaga võrreldes.
aasta põhitegevuse tulud
KOKKU muutus eelmise aastaga
võrreldes
2014 täitmine 2 088 972 2015 loodetav 2 178 970 4%
2016 prognoos 2 241 260 3%
2017 prognoos 2 271 530 1%
2018 prognoos 2 346 120 3%
2019 prognoos 2 413 400 3%
Maksutulu.
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2 500 000
3 000 000
2014 täitmine
2015 loodetav
2016 prognoos
2017 prognoos
2018 prognoos
2019 prognoos
14
Füüsilise isiku tulumaks.
Tori valla füüsilise isiku tulumaksu laekumine moodustab valla eelarve põhitegevuse tuludest ligikaudu
55%. Alljärgnevalt on toodud tulumaksu laekumine aastatel 2012-2016 (2015 aasta lõpp ja 2016 aasta on
prognoos) ning muutused protsentides.
Eelarvestrateegia eeloleva perioodi tulumaksu laekumise prognoos on konservatiivne lähtudes
majanduskasvu prognoosidest ja valla elanike tööhõivest. 2015 aasta loodetav tulumaksu laekumine
kujuneb suuremaks kinnitatud eelarvest. Suurenemine on tingitud brutotulu tõusuga.
Tabel 5. Tori valla tulumaksu tegeliku ja prognoositava laekumise statistika (allikas
Rahandusministeerium, Eesti statistikaamet, Tori Vallavalitsus).
2012 2013 2014
muutuse %
2014/2013 2015*
muutuse %
2015/2014 2016*
muutuse %
2016/2015
jaanuar 92195 99774 105799 6 108161 2 109000 0,8
veebruar 77775 75727 79321 5 90049 14 92000 2,2
märts 82043 75901 87387 15 111013 27 113000 1,8
aprill 88965 84570 92296 9 96611 5 98000 1,4
mai 79395 83780 92567 10 100226 8 102000 1,8
juuni 82034 83508 94809 14 96216 1 98000 1,9
juuli 95076 101148 117832 16 111662 -5 115000 3,0
august 83761 86718 93814 8 93000 -1 95000 2,2
september 79601 85952 87042 1 93000 7 95000 2,2
oktoober 86945 86392 93124 8 93000 0 94000 1,1
november 88211 83428 92022 10 93000 1 94000 1,1
detsember 88256 86225 97219 13 93000 -4 95000 2,2
KOKKU aasta 1024257 1033123 1133232 10 1178938 4 1200000 1,8
Joonis 3. Tulumaksu laekumine ja prognoos Tori vallas 2014-2019.
1133232
1178940 1199999,92
1221600 1243590
1265970
1050000
1100000
1150000
1200000
1250000
1300000
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Tulumaksu laekumine
Tulumaksu laekumine
15
Maamaks.
Riik muutis maamaksu seadust, mille tulemusel vähenesid maamaksu laekumised alates 2013.aastast ja
seda kompenseeritakse riigi poolt tulumaksu laekumise brutotulu protsendi tõstmisega. Järgmistel aastatel
laekumise kasvu planeeritud ei ole. Kui riigi poolt viiakse läbi korraline maade ümberhindamine, siis
võivad need kaasa tuua muudatused prognoosides, kuid antud eelarvestrateegias neid arvestatud ei ole.
Teised maksutulud.
Tori vallas puuduvad sest kohalikke makse pole kehtestatud.
Toetusfond.
Teine suurem tuluallikas valla tuludes on toetusfond. Tori vald saab eraldisi tasandusfondist
tasandusfondi tulude ühtlustamiseks riigi eelarvest ja toetusfondist, mille suurimaks osaks on toetus kooli
ülalpidamiseks. Kooli ülalpidamistoetuse maht on seotud õpilaste arvuga ja riigi poolt kehtestatud
õpetajate töötasu alammääraga. Eelarvestrateegia kooli ülalpidamistoetusse ei ole arvestatud õpetajatele
töötasu kasvu põhjusel, et toetusfond täpsustatakse peale raha eraldise täpsustumist.
Sotsiaaltoetuste osas on kulud eelarvestrateegiasse planeeritud 2015. aasta tasemel. Ka seda täpsustatakse
peale toetuse suuruse selgumist.
Tabel 6. Saadavad toetused tegevuskuludeks 2014-2019.
2014
täitmine 2015
loodetav 2016
prognoos 2017
prognoos 2018
prognoos 2019
prognoos
Saadavad toetused
tegevuskuludeks 729905 817130 862300 872030 924630 969530
sh tasandusfond 213901 259490 271760 306490 359090 403990
sh toetusfond 459472 526720 526720 527000 527000 527000
sh muud saadud
toetused tegevuskuludeks 56532 30920 63820 38540 38540 38540
Muud tegevustulud 6778 5700 5700 5700 5700 5700
Suur osakaal on saadavate toetuste seas tasandusfondil. Tasandusfondi suurus sõltub paljudest teguritest
mida iseloomustab alljärgnev rahandusministeeriumi poolt välja töötatud tabel.
16
Tabel 7. Tori valla tasandusfondi toetuse planeerimine 2016-2019.
Arvestuslikud tulud: 2014 2015* 2016* 2017* 2018* 2019*
Tulumaks 1 133
232 1 178
940 1 200
000 1 221 600 1 243 590 1 265 970 Arvestuslik maamaks 45 200 45 200 45 200 45 200 45 200 45 200
Kulude parameetrid 2014 2015 2016* 2017* 2018* 2019* Laste arv vanuses 0-6 174 169 164 160 155 150 Laste arv vanuses 7-18 263 293 300 310 320 320 Tööealiste arv vanuses
19-64 1 497 1 456 1 420 1 400 1 390 1 370 Vanurite arv vanuses
alates 65 424 456 460 470 480 490 Hooldatavate ja
hooldajateenusele suunatud isikute arv 34 34 34 34 34 34
Kõvakattega maanteed 9 9 9 9 9 9 Kõvakatteta maanteed 97 97 97 97 97 97 Kõvakattega tänavad 2 2 2 2 2 2 Kõvakatteta tänavad 2 2 2 2 2 2
Analüüsi tulemus: 2014 2015* 2016* 2017* 2018* 2019*
Arvestuslikud tulud kokku 1 071
553 1 131
002 1 181
800 1 225 528 1 251 788 1 273 475
Arvestuslikud kulud kokku 1 309
221 1 412
321 1 483
754 1 566 073 1 650 774 1 722 350 Tulu ja kuluvajaduse
vahe 237 668 288 181 301 954 340 545 398 986 448 875 Tasandusfondi toetus 213 901 259 490 271 759 306 491 359 088 403 988
Kulude parameetrid ja väärtused: 2014 2015 2016* 2017* 2018* 2019*
Laste arv vanuses 0-6 1 162 1 232 1 306 1 377 1 447 1 520 Laste arv vanuses 7-18 924 980 1 039 1 095 1 151 1 209 Tööealiste arv vanuses
19-64 383 406 430 454 477 501 Vanurite arv vanuses
alates 65 556 589 625 659 692 727 Hooldatavate ja
hooldajateenusele suunatud isikute arv 649 649 649 649 649 649
Kõvakattega maanteed 1 028 1 099 1 165 1 228 1 290 1 355 Kõvakatteta maanteed 186 199 211 222 233 245 Kõvakattega tänavad 2 925 3 127 3 315 3 495 3 673 3 857 Kõvakatteta tänavad 186 199 211 222 233 245
Saadavate toetuste alla on planeeritud veel õppelaenu põhiosa tagastamise toetus, raamatukogudele
raamatute soetamise toetus, kooli ja lasteaia koolipiima ja juurviljatoetus ning ajaasustusprojektiga seotud
17
toetused. 2016. aastal on hajaasustuse projektide toetuseks saadavat summat suurendatud 50 000 euroni
seoses arvukalt laekunud projektitaotlustega.
Muud tegevustulud.
Muude tegevustulude osakaal on väiksem. Siin kajastatakse laekumine vee erikasutusest ja saastetasud.
Tulud kaupade ja teenuste müügist.
Suurema osa kaupade ja teenuste müügist laekuvatest tuludest moodustavad hariduse valdkonna
tegevustulud:
lasteaia kohamaks;
toidurahad lasteaias;
haridusasutuste rendi- ja üüritulud;
tulud teiste omavalitsuste osalemisest tegevuskuludes.
Lasteaias on tulude arvestamisel aluseks kehtiv kohamaksu määr. Lasteaia toiduraha suurus arvestatakse
tegelike kulude alusel. Valla haridusasutuses on toitlustamine korraldatud oma tööjõu baasil.
Tasaarvlemisel teiste KOV-ga võetaks aluseks lastaias arvestuslik tegevuskulude maksumus. Koolis
arvestatakse tegevuskulud õpilase kohta vastavalt põhikooli ja –gümnaasiumiseaduse sätetele.
Põhitegevuse kulude prognoos.
Põhitegevuse kulud ei sisalda investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse kulusid. Tori valla
põhitegevuse kulude prognoosid on toodud Tabelis 8.
Tabel 8. Eelarvestrateegia põhitegevuse kulud.
Tori vald 2014 täitmine kassapõhine
2015 eeldatav täitmine
kassapõhine
2016 eelarve
tekkepõhine
2017 eelarve
tekkepõhine
2018 eelarve
tekkepõhine
2019 eelarve
tekkepõhine
Põhitegevuse kulud kokku -122 897 -155 700 2 142 950 2 184 600 2 220 960 2 272 640 Antavad toetused tegevuskuludeks 0 0 245 190 195 190 195 190 195 190
Muud tegevuskulud -122 897 -155 700 1 897 760 1 989 410 2 025 770 2 077 450
sh personalikulud -122 897 -155 700 1 053 410 1 127 200 1 183 560 1 242 740
sh majandamiskulud 0 0 821 950 839 810 819 810 812 310
sh muud kulud 0 0 22 400 22 400 22 400 22 400
Põhitegevuse kulud vaadeldaval perioodil kasvavad keskmiselt 2%.
18
Joonis 4. Põhitegevuse kulude dünaamika 2014-2019.
Antavad toetused tegevuskuludeks suurenevad seoses ajaasustuse projektide planeeritava toetuste
suurenemisega. 2016. aastal on planeeritud nimetatud toetusteks 50 000 projektitoetusena ja 50 000 valla
eelarvest. Muus osas jäävad antavad toetused käesoleva aasta piiridesse.
Muud tegevuskulud:
Suurema osa tegevuskuludest moodustavad personalikulud. Personalikuludesse on planeeritud palkade
alammäära kasv 390 eurolt 420 eurole 2016. aastal ja 8% tõus järgnevatel aastatel. Muus osas on
personalikulud planeeritud 2015. aasta tasemel. 2017. aastast on planeeritud personalikulude kasv 5-7%
ulatuses tagamaks töötajate värbamisel Tori valla konkurentsivõime teiste omavalitsustega.
Personalikulud riigi toetusfondist on planeeritud 2015. aasta tasemel.
Suure osa tegevuskulude mahust moodustavad majandamiskulud, milleks on kommunaalkulud,
õppevahendid, sõidukite kulu, infotehnoloogia kulud, inventar, koolitused, toitlustamine, jne.
Hinnatõuse majandamiskuludes planeeritud ei ole. 2016. aasta majandamiskulude vähenemine on tingitud
Viira Kooli kulude vähenemisega, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kulude üleminekuga Tori
haldus OÜ-le.
Muude kulude alla on planeeritud valla reservfond.
Tabel 9. Muude tegevuskulude jaotus.
2014
täitmine 2015
loodetav 2016
prognoos 2017
prognoos 2018
prognoos 2019
prognoos
Muud tegevuskulud 1803842 1950070 1897760 1989410 2025770 2084950
sh personalikulud 1096818 1050440 1053410 1127200 1183560 1242740
sh majandamiskulud 706899 877230 821950 839810 819810 812310
0
500000
1000000
1500000
2000000
2500000
Põhitegevuse kulud kokku
Antavad toetusedtegevuskuludeks
Muud tegevuskulud
19
Põhitegevuse tulem ja omafinantseerimise võime.
Põhitegevuse tulem näitab omavalitsuse finantsvõimekust. Eelarvestrateegia perioodil on planeeritud
põhitegevuse tulemi kasv. Põhitegevuse tulem on see, mis tagab vajalikud vahendid
investeerimistegevuseks ja finantseerimistegevusteks (laenude tagasimaksed). Mida suurem on
põhitegevuse tulem, seda suuremad on võimalused. Põhitegevuse tulemi suurendamiseks on vajalik
ülimalt konservatiivselt koostada kulude mahud.
Tabel 10. Põhitegevuse tulemi arvestus 2014 - 2018.
2014
täitmine 2015
loodetav 2016
prognoos 2017
prognoos 2018
prognoos 2019
prognoos
Põhitegevuse tulud kokku 2088972 2178970 2241260 2271530 2346120 2413400
Põhitegevuse kulud kokku 1945229 2135260 2142950 2184600 2220960 2272640
Põhitegevuse tulem 143743 43710 98310 86930 125160 140760
Joonis 5. Põhitegevuse näitaja liikumine 2014 – 2019.
0
20000
40000
60000
80000
100000
120000
140000
160000
Põhitegevuse tulem
20
Investeeringute kavandamine.
Tabel 11. Investeerimistegevus 2015– 2019.
2014 tegelik
2015 eeldatav täitmine
2016 eelarve
2017 eelarve
2018 eelarve
2019 eelarve
Põhivara müük (+) 1 000 8 400 1 250 0 0 0
Põhivara soetus (-) -152 480 -127 060 -166 300 -600 500 -108 700 -65 000
sh projektide omaosalus -95 100 -137 870 -568 500 -28 700 -65 000
Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 229 301 31 960 30 430 32 000 80 000 0
Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) 0 -404 700 -50 000
Finantstulud (+) 67 100
Finantskulud (-) 0 -1 350 -2 250 -8 180 -7 370 -6 560
Eelarve tulem 221 631 -448 940 -40 560 -539 750 89 090 69 200
Investeerimistegevus kokku on 2015 kuni 2017 aastatel negatiivne mis näitab, et planeeritud on
investeerimistegevuse väljaminekuid rohkem kui saadakse toetusi. Katteallikana on võimalik kasutada
põhitegevuse tulemit, eelmise aasta likviidsete vahendite jääki või suurendada laenukoormust.
Eelarvestrateegias kavandatavad 2017 aasta investeerimistegevuse väljaminekuid ei ole võimalik katta
ilma kohustusi suurendamata.
Tabel 12. Investeerimistegevuse objektide loetelu 2015– 2019.
Investeeringuprojektid* (alati "+" märgiga)
2015 eeldatav täitmine
2016 eelarve
2017 eelarve
2018 eelarve
2019 eelarve
Tori Sotsiaalmaja remont ja aktiviseerimiskeskuse rajamine 10 74 770 9 200 0 0 0
sh toetuse arvelt 31 960
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 42 810 9 200
Tori Rahvamaja arendus 15 420 35 800 0 0 0
sh toetuse arvelt 30 430
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 420 5 370
Lasteaia investeeringud 2 000 12 000 6 500 3 500 55 000
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 2 000 12 000 6 500 3 500 55 000
Vara munitsipaliseerimine ja renoveerimine 0 60 000 319 000 100 000 0
sh toetuse arvelt 80 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 60 000 319 000 20 000
Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide remont 0 30 000 20 000 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 30 000 20 000
Jõesuu külakeskuse renoveerimine 0 0 100 000 0 0
21
(Orava 6)
sh toetuse arvelt 32 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 68 000
Kergliiklustee rahvamaja- bussijaam 0 0 70 000 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 70 000
Tori Põhikool 3 700 3 700 5 000 5 200 10 000
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3 700 3 700 5 000 5 200 10 000
ÜVK-ga seotud investeerimistegevus 404 700 15 000 50 000 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 404 700 15 000 50 000
Eelpool nimetamata muud projektid kokku 31 170 2 600 80 000 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 31 170 2 600 80 000
KÕIK KOKKU 531 760 168 300 650 500 108 700 65 000
sh toetuse arvelt 31 960 30 430 32 000 80 000 0
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 499 800 137 870 618 500 28 700 65 000
Kohustuste planeerimine.
Riik on seadnud KOV-le laenukoormuse maksimumpiiriks 60%. Tori valla kohustused moodustavad
lubatud 60%-st 2015. aastal 7,24%. Stabiilne põhitegevuse tulemi kasv lubab planeerida 2016-2018
aastatel laenukoormuse suurendamist maksimaalselt 33%-ni.
Tabel 13. Finantseerimistegevus 2014– 2019.
2014
täitmine 2015
loodetav 2016
prognoos 2017
prognoos 2018
prognoos 2019
prognoos
Finantseerimistegevus 0 250 000 185 000 514 000 -102 000 -102 000
Kohustuste võtmine (+) 0 250 000 0 618 500
Kohustuste tasumine (-) 0 0 -25 000 -25 000 -88 000 -88 000
Netovõlakoormus
(eurodes) 0 157 818 208 178 749 928 660 838 591 638
Netovõlakoormus (%) 0 7,24% 9,3% 33,0% 28,2% 24,5%
Netovõlakoormuse
ülemmäär (eurodes) 1 253 383 1 307 382 1 344 756 1 362 918 1 407 672 1 448 040
Netovõlakoormuse
ülemmäär (%) 60% 60% 60%
Vaba netovõlakoormus
(eurodes) 612 990 746 834 856 402
22
Likviidsed varad
Likviidsete varade jääk on suunamata rahalised vahendid aasta lõpuks. Likviidsete varade jääki
planeeritakse ootamatute negatiivsete majandusmuutuste leevendamiseks, ettenägematuteks kuludeks ja
projektide tööde teostamiseks, mille toetus eraldatakse peale tööde teostamist järgmisel aastal.
Tabel 14. Tegelik ja kavandatav likviidsete varade jääk aasta lõpuks.
2014
täitmine 2015
loodetav 2016
prognoos 2017
prognoos 2018
prognoos 2019
prognoos
Likviidsete varade muutus (+
suurenemine, - vähenemine) 221 631 -198 940 -75 360 51 750 1 090 -18 800
Nõuete ja kohustuste saldode
muutus (tekkepõhise e/a
korral) (+ suurenemine /-
vähenemine) 0 0 -9800 -2000 0 0
Likviidsete varade
suunamata jääk aasta
lõpuks 291 122 92 182 16 822 68 572 69 662 50 862
Sõltuvad üksused.
Tori Haldus OÜ.
Tori Haldus OÜ on loodud tegelema Tori vallas ühisvee- ja kanalisatsiooniteenuse arendusprojektide
elluviimisega, teenuse tagamisega elanikkonnale ja varade haldamisega. Tänaseks on Tori Haldus OÜ
veeettevõte kõikides Tori valla tiheasustusega aladel.
Tabel 15. Tori Haldus OÜ finantsnäitajad aastatel 2012-2014 (eurodes)
Bilanss
eurodes
31.12.2014 31.12.2013 31.12.2012
Varad
Käibevara
Raha 2 277 4 414 4 762
Nõuded ja ettemaksed 558 495 0
Kokku käibevara 2 835 4 909 4 762
Kokku varad 2 835 4 909 4 762
Kohustused ja omakapital
Kohustused
Lühiajalised kohustused
Võlad ja ettemaksed 351 334 124
Kokku lühiajalised kohustused 351 334 124
23
Kokku kohustused 351 334 124
Omakapital
Osakapital nimiväärtuses 2 500 2 500 2 500
Ülekurss 226 226 226
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
(kahjum)
1 849 1 912 3
Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 091 -63 1909
Kokku omakapital 2 484 4 575 4 638
Kokku kohustused ja omakapital 2 835 4 909 4 762
Tabel 16. Tori Haldus OÜ eelarvestrateegia aastatel 2014-2019 (eurodes).
Tori Haldus OÜ
2014
täitmine
2015
eeldatav
täitmine 2016 eelarve
2017
eelarve
2018
eelarve
2019
eelarve
Põhitegevuse tulud
kokku (+) 997 36 664 54 990 55 000 55 000 55 000
sh saadud tulud
kohalikult
omavalitsuselt 44 3 000
Põhitegevuse kulud
kokku (+) 3 088 38 640 38 330 42 190 44 460 50 100
sh tehingud
kohaliku omavalitsuse
üksusega 255 9 000
Põhitegevustulem -2 091 -1 976 16 660 12 810 10 540 4 900
Investeerimistegevus
kokku (+/-) 6 258
Eelarve tulem -2 091 4 282 16 660 12 810 10 540 4 900
Finantseerimistegevu
s (-/+)
Likviidsete varade
muutus (+
suurenemine, -
vähenemine) -2 091 4 282 16 660 12 810 10 540 4 900
Nõuete ja kohustuste
saldode muutus
(tekkepõhise e/a
korral) (+/-)
Likviidsete varade
suunamata jääk
aasta lõpuks 2 277 6 559 23 219 36 029 46 569 51 469
Võlakohustused
kokku aasta lõpu
seisuga
0 0 0 0 0
Netovõlakoormus
(eurodes) 0 0 0 0 0 0
Netovõlakoormus
(%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%
24
Tundlikkuse analüüs.
Tori valla tulude struktuur on üsna iseloomulik keskmise võimekusega omavalitsusele, kus suur osa on
tulumaksu laekumisel. Läbi aegade moodustab tulumaks eelarve tuludest ca 51%-58%. Ühe tulu liigi nii
suur osatähtsus tähendab ka suuremat riski. Kui majanduses läheb hästi ja palgad kasvavad, on tulumaksu
laekumine hea. Kui aga majandus langeb ja on halvemad ajad, langeb ka tulumaksu laekumine.
Lisaks on siin väga suur roll riigi rahastamisotsustel. Tulude laekumise planeerimine eeldab stabiilset
keskkonda.
Tori vallas on otsitud võimalusi kulude vähendamiseks. Viira kooli sulgemine oli majanduslikult
põhjendatud otsus mis suurendab valla finantsvõimekust. Samuti võimaldav kulusid vähendada
koolimajale hoonestusõiguse seadmine. Suurimaks kulukohaks on endiselt hariduse valdkond. See jääb
nii ka väga pikaks ajaks, kuigi suurt osatähtsust eeldaksid ka teised valdkonnad – keskkond, majandus,
sotsiaalne kaitse.
Tori valla finantsolukorra pingelisuse peamised põhjused on:
eelarve tulude mahu väike kasv;
elanike vananemine;
kulude vähendamise võimalused on realiseeritud;
Finantsdistsipliini tagamine.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus kehtestab finantsdistsipliini tagamise meetmed,
milleks on kinnipidamine:
põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest (aruande lõpu seisuga null või positiivne);
netovõlakoormuse ülemmäärast.
Tori valla põhitegevuse tulemiks eelarvestrateegia perioodil on kavandatud vahemikus 43-133 tuhat
eurot. Arvestusüksuse koosseisu kuulub 100% Tori valla valitseva mõju all olev äriühing, milleks on Tori
Haldus OÜ.
25
Planeeritavate laenudega 2016. ja 2017. aastatel kujuneb Tori valla netovõlakoormuse suuruseks 33,1 %
lubatud 60%-st.
Kokkuvõte.
Tori valla eelarvestrateegia on oluline finantsalane strateegiline dokument. Eesmärgiks on eelarve
põhitegevuse tulemi hoidmine ja kasvatamine.
Tori valla eelarvestrateegia näitab ära võimalused ja demonstreerib kindlat tahet tagada valla jätkusuutlik
ja tasakaalustav eelarvepoliitika säilitades põhitegevuse toimimise piisavas mahus jätkates arendus- ja
investeerimistegevusega.
26
Lisa 1
Tori valla eelarvestrateegia 2016-2019
Tori vald 2014
täitmine
kassapõhine
2015
eeldatav
täitmine
kassapõhine
2016
eelarve
tekkepõhine
2017
eelarve
tekkepõhine
2018
eelarve
tekkepõhine
2019
eelarve
tekkepõhine
Põhitegevuse tulud
kokku
2 088 972 2 178 970 2 241 260 2 271 530 2 346 120 2 413 400
Maksutulud 1 205 634 1 251 140 1 272 200 1 293 800 1 315 790 1 338 170
sh tulumaks 1 133 232 1 178 940 1 200 000 1 221 600 1 243 590 1 265 970
sh maamaks 72 402 72 200 72 200 72 200 72 200 72 200
Tulud kaupade ja
teenuste müügist
146 655 105 000 101 060 100 000 100 000 100 000
Saadavad toetused
tegevuskuludeks
729 905 817 130 862 300 872 030 924 630 969 530
sh tasandusfond 213 901 259 490 271 760 306 490 359 090 403 990
sh toetusfond 459 472 526 720 526 720 527 000 527 000 527 000
sh muud saadud
toetused
tegevuskuludeks
56 532 30 920 63 820 38 540 38 540 38 540
Muud tegevustulud 6 778 5 700 5 700 5 700 5 700 5 700
Põhitegevuse kulud
kokku
1 945 229 2 135 260 2 142 950 2 184 600 2 220 960 2 272 640
Antavad toetused
tegevuskuludeks
141 387 185 190 245 190 195 190 195 190 195 190
Muud tegevuskulud 1 803 842 1 950 070 1 897 760 1 989 410 2 025 770 2 077 450
sh personalikulud 1 096 818 1 050 440 1 053 410 1 127 200 1 183 560 1 242 740
sh
majandamiskulud
706 899 877 230 821 950 839 810 819 810 812 310
sh muud kulud 125 22 400 22 400 22 400 22 400 22 400
Põhitegevuse tulem 143 743 43 710 98 310 86 930 125 160 140 760
Investeerimistegevus
kokku
77 888 -492 650 -138 870 -626 680 -36 070 -71 560
Põhivara müük (+) 1 000 8 400 1 250
Põhivara soetus (-) -152 480 -127 060 -168 300 -600 500 -108 700 -65 000
sh projektide
omaosalus
-95 100 -137 870 -568 500 -28 700 -65 000
Põhivara soetuseks
saadav
sihtfinantseerimine (+)
229 301 31 960 30 430 32 000 80 000 0
Põhivara soetuseks
antav
sihtfinantseerimine (-)
0 -404 700 -50 000
Finantstulud (+) 67 100
Finantskulud (-) 0 -1 350 -2 250 -8 180 -7 370 -6 560
Eelarve tulem 221 631 -448 940 -40 560 -539 750 89 090 69 200
Finantseerimistegevus 0 250 000 -25 000 593 500 -88 000 -88 000
Kohustuste võtmine
(+)
0 250 000 618 500
Kohustuste tasumine
(-)
0 0 -25 000 -25 000 -88 000 -88 000
Likviidsete varade
muutus (+
221 631 -198 940 -75 360 51 750 1 090 -18 800
27
suurenemine, -
vähenemine)
Nõuete ja kohustuste
saldode muutus
(tekkepõhise e/a
korral) (+
suurenemine /-
vähenemine)
0 0 -9 800 -2 000
Likviidsete varade
suunamata jääk aasta
lõpuks
291 122 92 182 16 822 68 572 69 662 50 862
Võlakohustused
kokku aasta lõpu
seisuga
0 250 000 225 000 818 500 730 500 642 500
sh kohustused, mis
ei kajastu
finantseerimistegevuses
sh kohustused, mille
võrra võib ületada
netovõlakoormuse
piirmäära
0 0
Netovõlakoormus
(eurodes)
0 157 818 208 178 749 928 660 838 591 638
Netovõlakoormus (%) 0,0% 7,2% 9,3% 33,0% 28,2% 24,5%
Netovõlakoormuse
ülemmäär (eurodes)
1 253 383 1 307 382 1 344 756 1 362 918 1 407 672 1 448 040
Netovõlakoormuse
ülemmäär (%)
60,0% 60,0% 60,0%
Vaba
netovõlakoormus
(eurodes)
612 990 746 834 856 402
E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0
28
Lisa 2
Tori valla investeerimistegevus 2015-2019
Investeeringuprojektid* (alati "+"
märgiga)
2015
eeldatav
täitmine
2016
eelarve
2017
eelarve
2018
eelarve
2019
eelarve
Tori Sotsiaalmaja remont ja
aktiviseerimiskeskuse rajamine 10
74 770 9 200 0 0 0
sh toetuse arvelt 31 960
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 42 810 9 200
Tori Rahvamaja arendus 15 420 35 800 0 0 0
sh toetuse arvelt 30 430
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 420 5 370
Lasteaia investeeringud 2 000 12 000 6 500 3 500 55 000
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 2 000 12 000 6 500 3 500 55 000
Vara munitsipaliseerimine ja
renoveerimine
0 60 000 319 000 100 000 0
sh toetuse arvelt 80 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 60 000 319 000 20 000
Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide
remont
0 30 000 20 000 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 30 000 20 000
Jõesuu külakeskuse renoveerimine
(Orava 6)
0 0 100 000 0 0
sh toetuse arvelt 32 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 68 000
Kergliiklustee rahvamaja- bussijaam 0 0 70 000 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 70 000
Tori Põhikool 3 700 3 700 5 000 5 200 10 000
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3 700 3 700 5 000 5 200 10 000
ÜVK-ga seotud investeerimistegevus 404 700 15 000 50 000 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 404 700 15 000 50 000
Eelpool nimetamata muud projektid
kokku
31 170 2 600 80 000 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 31 170 2 600 80 000
KÕIK KOKKU 531 760 168 300 650 500 108 700 65 000
sh toetuse arvelt 31 960 30 430 32 000 80 000 0
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 499 800 137 870 618 500 28 700 65 000
29
Lisa 3
Tori valla arvestusüksuse eelarvestrateegia 2016-2019
Tori vald 2014
täitmine
kassapõhine
2015
eeldatav
täitmine
kassapõhine
2016
eelarve
tekkepõhine
2017
eelarve
tekkepõhine
2018
eelarve
tekkepõhine
2019
eelarve
tekkepõhine
Põhitegevuse tulud
kokku
2 089 670 2 203 634 2 296 250 2 326 530 2 401 120 2 468 400
Põhitegevuse kulud
kokku
1 948 018 2 161 900 2 181 280 2 226 790 2 265 420 2 322 740
sh alates 2012
sõlmitud katkestamatud
kasutusrendimaksed
0 0 0 0 0 0
Põhitegevustulem 141 652 41 734 114 970 99 740 135 700 145 660
Investeerimistegevus
kokku
77 888 -486 392 -138 870 -626 680 -36 070 -71 560
Eelarve tulem 219 540 -444 658 -23 900 -526 940 99 630 74 100
Finantseerimistegevus 0 250 000 -25 000 593 500 -88 000 -88 000
Likviidsete varade
muutus (+
suurenemine, -
vähenemine)
219 540 -194 658 -58 700 64 560 11 630 -13 900
Nõuete ja kohustuste
saldode muutus
(tekkepõhise e/a korral)
(+/-)
0 0 -9 800 -2 000 0 0
Likviidsete varade
suunamata jääk aasta
lõpuks
293 399 98 741 40 041 104 601 116 231 102 331
Võlakohustused kokku
aasta lõpu seisuga
0 250 000 225 000 818 500 730 500 642 500
sh kohustused, mille
võrra võib ületada
netovõlakoormuse
piirmäära
(arvestusüksuse väline)
0 0 0 0 0 0
Netovõlakoormus
(eurodes)
0 151 259 184 959 713 899 614 269 540 169
Netovõlakoormus (%) 0,0% 6,9% 8,1% 30,7% 25,6% 21,9%
Netovõlakoormuse
ülemmäär (eurodes)
1 253 802 1 322 180 1 377 750 1 395 918 1 440 672 1 481 040
Netovõlakoormuse
ülemmäär (%)
60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%
Vaba netovõlakoormus
(eurodes)
1 253 802 1 170 921 1 192 791 682 019 826 403 940 871