-
9Nädaline 24. november 2007 HARIDUSELU
TERVISE EDENDAJA on Rapla maakonna uimastiennetusprogrammi
osa
Uimast i ennetusnäda lRapla maakonnas toimubsedapuhku juba
kuuendatkorda. Tubakas, alkohol janarkootikumid on kõik ui-mastid.
Sel aastal onrõhuasetus suitsetamiselja erilise tähelepanu
pü-hendame vesipiibule, misekslikult arvatakse olevatn-ö süütu
seltskondlikajaviide. Õpilastel on või-malus koostada põnevaidja
õpetlikke slaidikavasidtubakateemal. Parimatetööde presentatsioon
on 30.novembril.
Uimastiennetusnädal
käsitleb tänavu
tubakateematArvatakse, et vesipiibu suit-setamine on süütu
seltskond-lik ajaviide, mida toetab pet-lik arvamus, et läbi
vesipii-bus oleva veefiltri tulev tuba-kasuits ei saa olla
terviselenii kahjulik kui sigareti suit-setamisel. Samuti nagu kõik
teised tu-bakatooted, on ka vesipiiptervisele KAHJULIK.
Mõjutervisele on suures osas sar-nane nagu tavaliste sigaret-tide
suitsetamisel.
Miks vesipiipu
suitsetatakse?
Vesipiibu suitsetamise pea-miseks põhjuseks on, et seeon uus,
näiliselt huvitav ningvesipiipu suitsetatakseenamjaolt seltskonnas.
Piibusuitsetamise põhjused on sar-nased sigarettide suitseta-mise
enamlevinud põhjuste-ga – ka siin mängib rolli:• teiste eeskuju•
gruppi kuulumise tunne• populaarsusejanu• arvamine, et see pole
ter-visele kahjulik.Vesipiibu ohtlikkus:
• Vesipiibus kasutatakse tu-
Müüt:
Vesi filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained.
Tegelikkus:
Vesi ei filtreeri kõiki kahjulikke aineid. Vesipiibu
suits sisaldab suures koguses süsinikdioksiidi, tõr-
va, nikotiini, raskemetalle – seda võib olla isegi roh-
kem kui sigarettides.
Kui vajad abi või nõustamist, on sul alati võimalus
oma murega pöörduda perearsti, koolipsühholoogi või
vanemate poole. Kui aga soovid anonüümsust, siis
aitavad sind ka suitsetamisest loobumise nõustajad,
kelle võid leida iga maakonna suurima haigla juures
olevast suitsetamisest loobumise nõustamiskabine-
tist. Nõustamine on kõikidele tasuta.
Vesipiip kahjustab tervist
Eksiarvamused seosesvesipiibu suitsetamisega
bakat, milles sisalduv niko-tiin tekitab kergesti sõltu-vust.•
Vesipiibu suitsetamine tõs-tab riski haigestuda raske-tesse
haigustesse, nagu näi-teks kopsuvähk ja muud vähk-kasvajad,
kroonilised kopsu-haigused ning südame- javeresoonkonna haigused.•
Vesipiibu suitsetaminesuurendab igemehaiguste jahammaste lagunemise
riski.• Vesipiibu jagamine mitmesuitsetaja vahel sisaldab ris-ki
haigestuda mõnda ras-kesse nakkushaigusesse, na-gu näiteks
C-hepatiit, herpes(kõnekeeles ohatis), hinga-misteede viirused,
tuberku-loos, maksapõletik.• Vesipiibu suitsetamine onseltskondlik
tegevus, kuid ni-kotiinist sõltuvusse jääminesuurendab riski hakata
siga-rettide suitsetajaks.• Pikemaajaline viibimineseltskonnas, kus
suitsetatak-se vesipiipu, ohustab mitte-suitsetajat samuti kõigi
pas-siivse suitsetamise tagajär-gedega. Eriti ohtlik on seelastele
ja rasedatele.
Müüt:
Vesipiibu suits ei kahjusta kopse ega
tervist.
Tegelikkus:
Vesipiibu suits tundub küll mahe,
kuid siiski on vesipiibu suits kahjulik
kopsudele ja kogu organismile – sa-
muti nagu sigaretisuits.
1. detsember on ülemaailmne aidsi vastu võïtlemise päev.2007.
aastal on Raplamaal avastatud üks HI-viirusekand-ja. Kokku on
Raplamaal aastatel 2001-2007 fikseeritud 9HIV-positiivset inimest.
Võimalik, et nakatunuid on roh-kem, aga inimesed ei ole ennast
testinud. Algas kampaa-nia “Sul on tarvis ainult anda vereproov”,
et julgustadainimesi end testima. Analüüse saab anda ka
anonüümselt,selleks on mitmed viited Tervise Edendaja viimasel
lehel. Soovin teile palju häid kordaminekuid ja päikest
igassepäeva! Hoidke ennast ja oma lähedasi!
Liivia Vacht, Rapla maavalitsuse
tervisedenduse peaspetsialist
Allikas: Tervise Arengu Instituut
-
12 24. november 2007 NädalineTERVISE EDENDAJA
Ülle Rüüson: MTÜ Li-ving for Tomorrow SirleBlumbergi
eestvedamiselkoolitas oktoobris-no-vembris Rapla maakon-nas välja
17 noort ini-mest Kohila, Juuru, Jär-vakandi, Märjamaa jaRapla
gümnaasiumistning Kehtna MTKst. Neednoored on abiks ja eel-kõige
koostööpartneriksRapla maavalitsuse ter-viseedenduse
spetsialis-tile, kes oma töös lähtubsuuresti just nende
noortearvamustest. Kolm ja pool aastat ta-gasi sai
seksuaalkasva-tuslikku koolitust esime-ne grupp noori. Nendeaastate
jooksul korral-dasid nad maakonna esi-mese
õpilaskonverentsi,aitasid läbi viia maa-kondlikke
uimastienne-tusnädalaid, osalesidmessidel ja noorteüritus-tel
seksuaalkasvatuslikeinfolaudadega, andsidtunde noorematele
õpilas-tele. Kuna lastel on pahakomme kasvada suureks,on paljud
õpilased güm-naasiumi lõpetanud: Hei-ko ja Kadri Rapla
ühis-gümnaasiumist, VeikoVesiroosist, Piret ja Kai-sa Märjamaalt...
“Va-nadest” olijatest on tänarivis veel Triin, Nele jaMikk. Oleme
väga tänu-likud Sirlele, et ta meilelisajõude jälle juurdekoolitas!
Võimalikud preven-tiivsed, ennetavad tege-vused on meil
noortegaalati läbi arutatud janende ideed on kõik kasu-tatud –
konkursid, plaka-tite ideed, slõuganid - kõikneed pärinevad
noortelt,sest nemad teavad, mistoimib samaealiste hul-gas.
Meist endist ja HIVist
MTÜ Living for Tomorrow ja Sirle Blumbergi eestvedamisel sai
seksuaalkasvatuslikku, nnseksikate koolitust 17 noort inimest
Kohila, Juuru, Järvakandi, Märjamaa ja Rapla gümnaasi-umdest ning
Kehtna MTKst. Foto erakogust
KOMMENTAAR
Sirle Blumberg,MTÜ Living for Tomorrowjuhataja,MTÜ Aidsi
Ennetuskeskusjuhatuse liige
Aastast 2000 on Eesti
elanud HIVi epideemia
olukorras. Isegi kui
vahepeal ennatlikult
teatati, et HIVi levik on
pidurdunud, hakkas
tegelikkuses 2006. aastal
nakatunute arv jälle
tõusma.
Olles tegelnud HIV/aidsi vald-konna teemadega juba seitseaastat,
leidsin end mitmeteküsimuste ja mõtete ees, kuimul paluti sellest
TerviseEdendajasse kirjutada.Ametlike andmete kohaselton praeguseks
Eestis naka-tunud kokku 6250 inimest.Selle arvu suuruse
mõistmi-seks kommentaar, et iga päevnakatub Eestis vähemalt
2inimest HIV-nakkusesse.Mida annab selliste numbriteüleslugemine
täiesti tavalise-le Eestimaa inimesele? Kuisee tavakodanik leidis
endmõttelt, et eks need nakatu-nud olegi rohkem narkomaa-nid ja
prostituudid ning egasee mind eriti puuduta, siismina kui selles
valdkonnastöötaja mõtlen, et meil on veelsuur tööpõld ees.
Tõepoolest sai süstivatenarkomaanide hulgas alguselaiaulatuslik
HIV-nakkuselevimine, kuid selle sihtrüh-maga on Eestis suudetudväga
tõhusalt töötada ningsaame öelda, et asi on enam-vähem kontrolli
all. Täna onHIV-nakkusega inimene 15-35aastane, naine ja
mees,eestlane ja venelane, õppija jatöötaja, ühesõnaga
inimenetänavalt, kes sai oma viiruseseksuaalvahekorra kaudu.
Igas koolis leidub lapsi janoori, kes on proovinud näi-teks
kanepit. Alkoholi kätte
saada on noorel lihtne - seadu-serikkuja on seejuures müü-ja.
Seksuaalkasvatus on ühis-konnas olematu ja tihti piir-dutakse
mõttega, et panemekondoomiautomaadi kooliüles, siis saab kondoomi
iga-üks võtta. Arvatakse, et kuilaseme noorel mulaazi pealekondoomi
panna ning rää-gime sinna juurde põgusaltHIVi levikust, ongi
ennetustöötehtud.
Tekib küsimus, miks meie,täiskasvanud, arvame, et seeon see,
mida noored vajavad.Miks mõtleme, et nad taha-vad varakult seksida?
Miks eivõiks me arvata, et pigem ta-havad noored rääkida
kõigest,mis puudutab seksuaalsustja arenemist. Räägime
ar-mastusest, suhetest, vastu-tusest, EI ütlemisest, seksu-aalsest
naudingust, mis võiksolla ja peaks olema seksuaal-
vahekorras vastastikune. Kas sina, lapsevanem, oled
võtnud aega oma nooregarääkida? Rääkida nii tähtsalteemal. Või
loodad, et sedateemat käsitleb koolis õpeta-ja või leiab noor info
meediast.
Uskuge, noored tahavad rää-kida oma vanematega ja nadtunnevad
ennast palju kind-lamini ning turvalisemalt, kuinad vähemalt
teavad, et nen-de vanemad võivad vabalt selteemal arutleda. Isegi
siis,
kui me arvame, et noored tea-vad meist palju rohkem, ta-sub
teatud teemasid ikka jajälle aruteludeks tõstatada.
Kuidas on eelnev seotudHIV/aidsiga? HIV on tagajärgja me kahjuks
siiani tegelemevaid tagajärgedega. Aeg põh-justega tegelema
hakataoleks olnud juba üleeile. Kui-das igaüks meist saaks
vähi-malgi määral aidata kaasaennetustööle? Meie, täiskas-vanud,
saaksime võtta aegaja olla koos oma lastega.Rääkida teemadel, mis
onneile olulised.
Noored, võtke endale mõ-nede otsuste tegemisel kas võiüks minut
mõtlemisaega,kas see, mida te teete, on teilehea ja õige. Seda,
mida alko-holi- või narkojoobes otsusta-site teha, võite hiljem
kahet-seda. Iga otsus tähendab vas-tutust. Tark inimene vastu-tab
oma tegude eest. Meie - õpetajad, terviseeden-dajad, sotsiaal- ja
noor-sootöötajad jt, peaksime läbiviima just neid programme,mis
kannavad endas sügavai-maid väärtusi kui lihtsalt üksjärjekordne
üritus, milleanalüüs jääb tegemata või mehindame selle tegevuse
tõhu-sust vaid osalejate ja jao-tatud materjalide arvu järgi.
-
11Nädaline 24. november 2007 TERVISE EDENDAJA
Margus Kaldma,
Rapla politseijaoskonna
korrakaitsetalituse
vanemkomissar
30. septembril teatati polit-seile, et Kohilas Lõuna täna-val,
kaupluse taga, on jalg-rattaga kukkunud 13aastanepoiss, kes on
teadvuseta. Tulikiirabi, kuid elustamine eiandnud tulemusi ja laps
suri.Kukkumisele ja sellele eel-nenud sündmustele olid
tun-nistajateks mitmed kohali-kud noored.
Selle juhtumi uurimiseksalustas politsei kriminaal-menetlust.
Määrati eksper-tiis noormehe surmapõhjuseväljaselgitamiseks.
Täna-seks on teada, et surm saa-bus gaasimürgistuse
tagajär-jel.
Teadaolevalt kasutab min-gi hulk noori sissehingami-seks
kemikaale, mis sisalda-vad erinevaid lenduvaid ai-neid - rohkem on
kindlastiräägitud kummiliimi, bensii-niauru, lakkide või
lahustitesissehingamisest. Kohila juh-tumi põhjal nähtub, et
kat-setatakse kõike, mis meienärvisüsteemi mõjutada või-vad, isegi
tulemasina täite-gaasi.
Toksikoloog Mailis Tõnisso-ni sõnul imenduvad lenduvadained,
mida tulemasina täite-gaas sisaldab, kopsudest kii-relt organismi,
mistõttu tekibka toime kiiresti.
Tulemasina täitegaas sisal-dab muude ainete hulgas kabutaani ja
propaani. Väike-ses koguses on neil sarnanemõju alkoholiga -
tekivad eu-
fooria, elevus, käitumishäi-red, kõnehäired, joove. Suure-ma
koguse puhul võivad tek-kida nägemis- ja
kuulmishal-lutsinatsioonid, kaasnevadiiveldus, oksendamine,
pea-ringlus. Võivad tekkida sü-dame rütmihäired, vererõhu-langus,
krambid ja kooma,äge aju- ja kopsuturse. Võibtekkida ka halvatus.
Sageda-sel ja pikaajalisel gaasi sisse-hingamisel on
iseloomulikjoobes käitumine, tekib sele-tamatu osavõtmatus,
isutus,tujutsemine. Esinevad kõhu-valu ja peavalu, köha,
vesinenohu, kurguvalu, vesised japunetavad silmad, mälu-
jaõppimishäired, kopsude janärvisüsteemi kahjustus. Li-saks ajule
ja närvisüsteemilevõivad kahjustuda teised sise-organid.
Tulemasinagaasjäägu tulemasinatele
Eesti Punase Risti Raplamaa Seltsi16tunnine esmaabikursus on
17.-18. dets. kell 10
Rapla maavalitsuse ruumis 405.
Info ja registreerimine tel 489 4120, 521 3789.
www.raplamv.ee/tervis
Kui narkomaan reeglinateab, millist kogust ta kaifisaamiseks
vajab, siis gaasisissehingaja ei saa inhaleeri-tavat kogust ise
määrata.Selline gaasi manustaminevõib eluohtlikuks muutudajuba
esimesel tarbimisel.
Kui veel arvestada eelpoolöeldut, et lenduvad ainedimenduvad
organismi vägakiiresti, siis suures kogusesmürgiste gaaside
sissehin-gamine lõpebki surmaga.Surm võib olla tingitud sü-dame
rütmihäirest, okse sis-se lämbumisest või hinga-miskeskuse
pidurdusest võika kopsutursest.
Miks sellest kõigest ikkagikirjutada?! Tihti mõtleme, etkõik
halvad ja ohtlikud asjadjuhtuvad meist eemal - ku-sagil mujal.
Narkomaania
Ellu Eik,
psühhiaater
Käesoleval juhul on tegemistühe kurva juhtumiga paljudeteiste
seas. Mürgistusi ja üle-doose on palju ja tuleb kah-juks üha
juurde.
Ained, mis seda põhjusta-vad, on erinevad, kuid nendemanustamise
eesmärk onkahjuks üks ja sama – saada„kaifi“, jääda joobesse,
teisi-sõnu – lülitada end reaalsu-sest välja, olla seisundis, kuson
huvitav, põnev ja peaasi,ei pea kokku puutuma tege-likkuses
paratamatult ole-mas olevate raskuste ja valu-dega.
Siinkohal tekib kindlastiküsimus: mis kohutavad ras-kused need
siis on?! Enamas-ti ju tavalised noored? Nojah,paljudel on küll
õppimise jakäitumisega raskusi, aga noo-red ise ju neist ei hooli?
Vaidõpetajad ja vahest ka vane-mad on sellega hädas? Ja kasneed
raskused on tõesti niisuured, et neist pääsemiseksei hoolita mitte
ühestki või-malikust ohust ega vastikustenesetundest, mis järgneb?
Jasiis see põnevus. Kas elu ontõepoolest nii igav, et muud-moodi ei
saa enam oma põne-vusejanu rahuldada? Või onelu liiga kerge?
Neile küsimustele on raskeleida ammendavat vastust.Tõepoolest –
miks otsitaksepõnevust nii ekstreemsel vii-
sil? Ja kas siis elu on NIIRASKE, et ükskõik millinevahend on
sobilik selleks, etend välja lülitada? Artiklis onüsna täpselt
kirjeldatud sei-sundit, mis tekib sagedase japikaajalise
gaasimanusta-mise puhul – joobes käitumi-ne, isutus, tujutsemine ja
se-letamatu osavõtmatus.
Ja veel üks küsimus: mikskõik lapsed-noored seda eitee? Ja miks
vahel teevadseda ka tavalistest peredestpärit noored? Ja miks
mõni-kord ei tee seda need, kellekasvukeskkond on kõikemuud kui
hooliv ja turvaline?
Muidugi on neile küsimus-tele vastust otsitud ka mujalja juba
pika aja jooksul. Ar-vatakse, et põhjused on vägasügaval ja
varjatud. Oleks seelihtne, siis teaksid vanemadja õpetajad ning
muud asja-osalised juba ammu efektiiv-seid meetmeid. Arvamine,
ettavalises perekonnas, kusvanemad lastest hoolivad,seda ei juhtu,
ei pea kahjuksalati paika. Arvamus, et kuilapsi sel teemal hästi
harida,siis nad seda ei tee, ei pea kakahjuks paika sellel
määral,nagu sooviksime.
Räägitakse mitmetest eriliiki mõjuritest, mis seda näh-tust
pidurdavad või soodusta-vad. Esiteks meedia ja kõiksee, mis tuleb
TVst, ajakir-jadest-ajalehtedest ja kajabvastu noorte
hoiakutest-käi-betõdedest ja mõjutab väär-
tuste kujunemist. See on eral-di lai teema. Selge on, et
täna-päeva edukultus ja kõrgednõudmised tekitavad eba-kindlust ja
hirmu osutudakõlbmatuks tunduvalt suure-mal määral, kui veel
paar-kümmend aastat tagasi.
Teiseks on „kaifimise“ tee-ma põnev, on ju olemas mit-meid
aineid, mis justkui „eiole ohtlikud“, alkoholitarvita-mine on
üldine, selle müügipiiramist võetakse peaaegunagu inimõiguste
rikkumist.Alkoholitarvitamine noore-neb jätkuvalt ja järjest vä-hem
peavad täiskasvanud va-jalikuks sellega midagi peale
hakata. Seega, enese joobe-seisundisse viimine on
n-önormaliseerumas. Miks mesiis imestame, et noored ra-kendavad
selleks oma leidlik-kust? Miks peaks ohtlikkusomama mingit
tähendustneile, kui see ei oma piisavattähendust
täiskasvanutele?
Miks osa lapsi oleks justkuiimmuunsed?
Selle kohta arvatakse, etlaps, kel on terve arusaamineiseendast,
talle head toime-tulekut võimaldavad töö-,raskuste ületamise ja
suht-lemisoskused, reaalne tugimurede puhul, kindlustunnetuleviku
suhtes („ma olen kõl-
blik ja vajalik ka siis, kui mulon raskusi ja probleeme,
sestneed kõik on ületatavad“), pii-savalt huvitavat vaba aja
te-gevust, ei ole niipalju ohus-tatud, kui need lapsed, kesend nii
kindlalt ei tunne.
Kuidas kasvatada sellistend kindlalt tundvat last?Justkui kõik
me teame, etlastest tuleb hoolida, nendejärele vaadata, neid
armasta-da. Aga kõigi meie jaoks onnende mõistete sisu veidierinev.
Üldine tendents arva-ta, et kõik halb juhtub kusa-gil mujal ja
kellegi teisega, onlevinud enesepettus. Sageli eitunne ka vanemad
end kind-lalt ja neil on ettekujutus, etlastes kindlustunde
kasva-tamiseks on vaja eeskätt pal-ju raha ja võimalusi, mis
neileon kättesaamatu. Nii jääbkijärele nõudmine, kontroll,lapse
suutmatuse puhul omapettumuse terav väljenda-mine, kuid suutmatus
inves-teerida lapsesse iseend, omaaega ja hingejõudu – olles te-ma
jaoks olemas, huvitudestemast, arutades rahulikulteksimusi ja
probleeme ningvõimalusi neist üle saada.
Teine halb variant on üks-kõiksus ja vahel isegi
kerge(teadvustamata) hirm süve-neda lapse asjadesse – sestsee, mis
näen, on liiga kee-ruline ja ma ei oska sellegamidagi peale hakata.
Lapsejaoks on väga oluline tunneta-da, et vanem on olemas, „ei
lähe katki“ ka siis, kui temagajuhtub midagi tõeliselt halba.Kui
laps tunneb, et vanemadvõivad tema kõlbmatusepärast n-ö puruks
minna, siisei tunne ta end kusagil egakunagi hoolimisväärsena jaei
hooli endast enam ka ise.Ja siis on tõepoolest ükskõik,kas see,
millega ta tegeleb, onohtlik või mitte.
Artikli lõpus on öeldud, etlapsevanema kohus on rääki-da, et elu
võib olla ilus ja onantud elamiseks vaid ükskord. Paraku on
rääkimisestüksi vähe kasu. Lapse jaokson see tõene siis, kui see
koosvanematega olles, nende toelkasvades ka tegelikult ilus on.Ja
siin ei ole raha ja läikivadasjad esmatähtsad. Esma-tähtis on
hoolimine, kokku-hoidmine, rõõm üksteisest,raskuste koos läbimine,
asja-likud ja toimivad piirid, koostegutsemine. Ka siis, kui
lapsjuba suur ja tal on üha roh-kem oma elu.
Sellest kõigest on kergerääkida, tegelikkus on sageliüsna
keeruline ja paneb vane-mad tõsiste väljakutsete javalikute ette.
Soovin vanema-tele selget pead ja sooja sü-dant ning jõudu enda ja
omapere probleemide nägemiselja lahendamisel ning omalaste
toetamisel, kui ka mõn-da probleemi lahendada onesmapilgul
ülejõukäiv.
Kommentaar Kohila juhtumile
tuleb kindlapeale Tallinnast,gaasi sissehingamine
tuliTallinnast, vägivald on samu-ti Tallinnas ja üldse on
kõikhalvad asjad, mis meie maa-konda jõuavad, väga tihedaltseotud
Tallinnaga. Aga keskannatab?
Kannatavad meie endi lap-sed. Ei maksa eriti kindel olla,et minu
lapsega seda ei juhtu.Kunagi ei tea. Kohila juhtu-mit silmas
pidades ei usu ma,et see noor inimene ainsanaja esimest korda
tulemasinagaasi hingas. Aga kas teisedtema eakaaslased on
sellesttragöödiast endale vajalikudjäreldused teinud?! Kui ei,
siison lapsevanema kohus rääki-da, et elu võib olla ilus ja seeon
antud elamiseks üks kord.Aidake neil seda elada.
-
10 24. november 2007 NädalineTERVISE EDENDAJA
Ülle Rüüson
Tänavusel õppeaastal onsuitsuprii klassi võistlus re-kordiline:
kogu Eestis osaleb229 kooli 837 klassi 15 539õpilasega.
Selle aasta eripära võrrel-des varasematega on see, etosalevad
ka IV klassid, mison väga õige, sest suitsu proo-vimine algab juba
algklas-sides. Ka ilma IV klassideta(131 klassi 1973
õpilasega)oleks võistlus rohkearvulisim– eelmisel aastal
osalesumbes 10 000 õpilast.
Võistlus on muutunud jär-jest populaarsemaks ja sellekampaania
juures on see äär-miselt positiivne. Võistluseeesmärk on ennetada
või lüka-ta edasi suitsetamise alus-tamist laste ja noorte
seas;motiveerida õpilasi, kes suit-setavad, sellest pahest
loobu-ma, ning toetada mittesuit-setamist kui eluviisi.
Suitsuprii klassi võistlustkorraldatakse Eestis kuuen-dat
aastat. Tänavune võist-
Mikk Merekivi,Living For Tomorrow vaba-tahtlik noor
Järvakandist
Kui ma kohe ausalt ära ütlen,siis ei ole mul õrna aimugi,kas
selle artikli kirjutami-sest on vähimatki kasu.Loodan aga siiralt,
et mõnemõtleva inimese pilk sellelpeatub.
Juba väga ammust aegapainab mind küsimus: miksnoored peavad
suitsetama jajooma ning mis nad sellegasaavutavad? Kas on
tänapäe-va trendiks saanud tõesti see,et ei ole enam olemas
kaineidsünnipäevi, reedeid ega lau-päevi? Kas hävitatud tervis
onmõõdetav rahas? Nende kü-
simuste jada oleks pikk, kuidkeskenduksin esialgu neile,mida
eelpool loetlesin.
Teada-tuntud tõsiasi, et igateine pensionär on veendunud,et
noorus on hukas. Sellel onväga lihtne põhjus - see on jualati nii
olnud! Isegi siis, kuinemad noored olid. Kas agatänapäeva noorus on
rohkemhukas, ei tea me keegi. Fakton aga see, et tarbitakse lii-alt
meelemürke. Noorte endisõnul tagavad need ained peoltuju. On ju
kordades kergemteha siis asju, mida tavaliseltei julge, kui sul on
need või-malik millegi kaela veereta-da. See on omamoodi vastu-tuse
jagamine viinakuradiga.See ei ole aga kindlasti õige.Julged teha,
julge vastutada.
Sama tavaline kui hundi-jalavesi, on pidudel ka tuba-kas. Julgen
väita, et paljudsuitsetajad on saanud omaesimese mahvi kui mitte
va-rem, siis peol ja purjus pea-ga. Esimesest mahvist poleaga tee
regulaarse suitseta-miseni enam pikk. Tundubnõme ja jube leierdatud
jutt?
Tean, et sellest räägitakse,kuid minu eesmärk ei ole
neidrääkijaid korrata, vaid rääginoma kogemuste põhjal.
Esimest korda proovisinsuitsu, kui olin saamas seitseehk siis
kuueselt - Priima si-garette. Siis veel õnneks seepahe külge ei
jäänud. Uuestituli suitsetamine päevakor-rale, kui olin kaheksane
poi-siklutt. Siis hakkasin ma kajärjepidevalt suitsetama. Kõ-lab
uskumatult, kuid see onminu elu. Tehti see asi ju meiepoisikeste
kambale nii ime-lihtsaks. Oli üks „lahke noor-härra“, kelle poole
võis alatipöörduda sõnadega „onu,osta“ ja nagu võluväel onu
os-tiski. Ja nii aastaid - lisan-dusid veel teine ja kolmas
onujne... Võiksin öelda, et needonud on minu suitsetaja-kar-jääri
vundament.
Kahjuks jäi see pahe külgepikaks ajaks - nimelt küm-neks
aastaks. Tõsi, selle ajajooksul jätsin ma maha ka-hel korral,
mõlemal juhulkuueks kuuks.
Ma tean, mida tähendab
suitsetamine ja ma tean ka,kui raske on sellega võidelda.
Tänaseks päevaks olen sel-lest pahest võitu saanud jaolen
südamest uhke enda üle.Alkohol pole aga eales olnudmulle konti
mööda. Ühedmeelemürgid mõlemad.
Kui teie noored arenevadorganismid ei saa sellest aru,et teete
meelemürke tarbidesenda tervisele karuteene, siistehke kas või
kalkulatsioon,kui kulukas see on. Olles suit-setaja kümme aastat,
suit-setasin ma keskmiselt päe-vas paki sigarette, mille mak-sumus
võiks olla ümmar-guselt 20 kr pakk. Kerge ar-vutuse tulemusena
selgub, etsee mõttetu ettevõtmine läksmulle kümne aasta
jooksulmaksma 20*356*10=73 000kr. Seda ei ole mitte vähe,mõelge
sellele. Ja ega neednumbrid alkoholi tarbidesväiksemad ei tule.
Tervist onteil ainult üks, seda rahas eimõõda. Selle sama
tervisegapead veel kaua läbi ajama.Õnneks on meil kõigil või-malus
teha oma valikud!
Riskifaktoriks südame-ve-resoonkonna ja paljudeteiste haiguste
tekkes onsuitsetamine. Peale otse-selt sõltuvust tekitava
niko-tiini sisaldub sigaretis üle4000 tervist
kahjustavakomponendi.
ETTEVALMISTUSED suitse-tamisest loobumiseks• Olete jõudnud endas
sel-
Eve Sirel,Rapla politseijaoskonnanoorsoopolitseinik
Iga päev, ka täna, proovivadkümned ja kümned kooliõpi-lased
esimest korda suitsu.Esimene sigaret süüdataksetavaliselt sõprade
seltskon-nas. Kuigi selle maik ei pruu-gi meeldida, ei saa seda
ometisõpradele tunnistada. Murettekitavalt palju noorion “tänu”
sellele esimesele jasellele järgnenud suitsudelemuutunud pidevaks
suitseta-jaks - sõltuvus on kiire kujune-ma. Enamik suitsetajaid,
üks-kõik mis vanuses, teab, etsuitsetamine suurendab
sü-damehaiguste, kopsuvähi jmelundite vähkkasvajate tek-kimise
riski. Samas usutak-se, et lastel ja noores eas eiteki
suitsetamisest mingeidkahjustusi. See on aga ekslik- suitsetamine
mõjutab ter-vist juba esimesest sigaretistpeale. Lastega vesteldes
suhtuvadesimese ja teise klassi lapsedema ja isa suitsetamisse
ne-gatiivselt, kolmanda ja nel-janda klassi laps aga juba
kuinormaalsesse nähtusesse.Suitsetavatel vanematel onväga raske oma
lastele sel-geks teha, et nad ei suitsetaks.Laps arvab, et kui tema
isasuitsetab, siis miks ei võikstemagi seda teha? Ja nii kao-vadki
ema või isa suitsupa-kist esimesed sigaretid lapsetaskusse. Lapsed
arvavad kaseda, et kui nad kodus suitsuteevad, siis on see
lubatud.Põhjendades sellega, et ma eitee ju õues avalikus kohas.
Kodused tingimused võivadka head olla, ema ja isa egakeegi teine ei
suitseta, kuidmida teha kooli- ja eakaas-lastega, kes
ühistegevuseks jagrupikuuluvuse märgiks onvalinud suitsetamise ja
arva-muse, et suitsetamine on cool? Tubakaseadus aga ütleb, etalla
18 aasta vanusel isikulon suitsetamine või suitsuva-ba tubakatoote
tarvitaminekeelatud. Alla 18aastastel onka keelatud omandada
jaomada tubakatoodet, mõle-mal juhul maksimumtrahv600 krooni. Kui
noorel on suitsust kuju-nenud sõltuvus, usub ta tihti-
peale, et suits leevendabstressi. Tegelikult on suitset-amine
pigem stressi põhju-seks. Suitsetamine lihtsaltvähendab pinget ja
ärritust,mis tekib sõltuvuses olevalinimesel, kes pole tükk
aegasuitsetanud. Mitu aastat suitsetanudlaps ütles, et ta on väga
väsi-nud ning tal on raske kont-sentreeruda, hommikul kohepeab ühe
suitsu tegema, sestsee aitab ärgata. Vahetunnispeab ka suitsu
saama, sestõpetajad ajavad närvi ja üldsepärast suitsu olevat
mõttedselgemad. Selline laps ei saaolla enam ilma sigaretita! Talon
väga tugev sõltuvus! Kõige kurvem on aga see, etõpetajad on sageli
suitseta-mise vastu võitlemisele käe-ga löönud. Õpetajad püüavadsüü
veeretada vanemate kae-la ja vanemad omakordasüüdistavad kooli.
Tegelikultoleme aga süüdi me kõik –täiskasvanud. Kõige efektiivsem
oleks, kuimittesuitsetavad õpilasedhakkaksid oma koolis näita-ma
vastuseisu suitsetamisesuhtes. Kui õpilaste seas te-kiks hoiak, et
suitsetaja onmittesuitsetajast kehvem,kui suitsetamine oleks
äär-miselt ebapopulaarne, oleksõpetajatel kergem ja ka tule-mused
oleksid hoopis teised.Seda ideed toetab motivat-sioonikampaania
„Suitsupriiklass”. Rapla maakonnas on 2007.aasta 9 kuuga politsei
teinudalaealistele 143 trahvi kassiis suitsetamise või
tubakaomamise eest. 2006. aastaloli see arv 118. Suurem osa suitsu
proovi-nud laste vanematest ei usu,et nende laps on suitsu tei-nud.
Kurb on aga see, et kaühest ainsast proovimisestvõib välja kasvada
regulaarnesuitsetamisharjumus. Enne kui hakkad suitseta-ma, mõtle,
miks sa seda teed.Kas suitsu süütamisega alludsa tegelikult sõbra
pealekäi-misele või oled lihtsalt uudis-himulik? Mõtle oma tegelike
soovidepeale – kas olla ise oma otsu-seid tegev inimene, kes
väär-tustab oma tervist, või niko-tiinisõltlane, kelle tervist
jakäitumist määrab sigaret.
lus algas 22. oktoobril ningkestab kokku kuus kuud -
22.aprillini 2008. aastal.
Detsembrikuu vahekokku-võtete ajal (10. detsember)selgub, kes ja
kui paljud onsuutnud jääda suitsupriiksklassiks ja jätkavad
võist-lust.
Kõik võistluse edukalt läbi-nud klassid osalevad maa-kondlikus,
üleriigilises ja rah-vusvahelises loosimises. Eestiauhinnad
loositakse välja 20.maiks 2008. Võistluse pea-auhind,
klassiekskursioonHollandi pealinna Amsterda-mi, loositakse
suitsuprii klas-si võistluses osalevate riikidevahel ülemaailmsel
tuba-kavabal päeval, 31. mail
2008.
Rapla maakonna auhinna-fond on 18 000 krooni. Auhin-nad
loositakse. Arvestustpeame kolmes kooliastmes:IV–VI klassid, VII-IX
klassidja X-XII klassid. Igas astmeson neli auhinda: üks
peapree-mia a 3000 krooni ja kolm
preemiat a 1000 krooni. Li-saks tunnistused kõikideleedukalt
lõpetajatele.
Sel aastal osaleb ka Rapla-maal rekordarv koole, klasseja
õpilasi – 15 kooli 67 klassi1052 õpilasega!
Maakonnaüldhariduskoolidest osalebsuitsuprii klassi võistlusel30%
õpilastest. See tähen-dab, et kolmandik õpilasteston võtnud omale
eesmärgikselada tubakata! Võistlus onpopulaarsust kogunud:
üle-eelmisel aastal oli osavõtjateprotsent 8,2, eelmisel
aastal14,2.
Rohkem osavõtjaid kui Rap-lamaal on Tallinnas (2350),Tartu
linnas (1535), Harju-maal (1450) ja Viljandimaal(1310) – samas on
need lin-nad ja maakonnad ka tundu-valt suuremad kui Raplamaa.
Viiel aastal on osalenudMärjamaa gümnaasium,Rapla Vesiroosi
gümnaasiumja Kivi-Vigala põhikool, nel-jal aastal Käru,
Kabala,Haimre ja Lelle kool.
Kõige tõhusamalt on selgi-tustööd teinud Kohila güm-naasium, kes
võistleb roh-kearvuliselt - 12 klassiga!
• Visake ära kõik tuhatoosid,avamata sigaretipakid
jatulemasinad.
Abivahendid suitsetamisestloobumiselKes ei suuda
suitsetamisestloobuda vaid tahtejõu abil,võib kasutada ka
abivahen-deid. Apteekides on saadavalnikotiini sisaldavaid
plaast-reid või nätse, mida tuleb
saab teid nõustada arst, kesaitab teil toime tulla
prob-leemidega nikotiinisõltuvu-sest vabanemisel ja valida
kaabivahendi. Kui tunnete, et te seekord eiole valmis
suitsetamisest loo-buma, ärge heitke meelt. Järg-misel korral olete
juba pa-remini ette valmistunud.
On avatud suitsetamisestloobujate nõustamise kabi-netid tervist
edendavate haig-
gusele, millised on mittesuit-setaja eelised.• Olete teinud
kindlaks põh-jused, miks te suitsetate.• Olete jõudnud selgusele,
etloobute suitsetamisest.• Oma soovist teatage ka lähe-dastele,
sõpradele ja kollee-gidele, nii leiate endale toeta-jaid.• Määrake
päev, mil te loo-bute sigarettidest.
kasutada vastavalt nendekasutusjuhenditele. Needsisaldavad
väheses annusesnikotiini ja aitavad seegavähendada
sigaretinälga.Plaastreid ja nätse kasuta-takse järk-järgult
kahanevasannuses ca 8 nädala jooksul. Tõhusa abivahendina
suit-setamisest loobumisel on tun-tud ravim BUPROPRIOON,mida võib
kasutada vaid ars-ti loal. Suitsetamisest loobumisel
late baasilIda-Tallinna Keskhaigla
AS (Järve üksus, Energia 8,Tallinn, kabinet
118)Eelregistreerimine tel
677 1805
Rapla Maakonnahaigla
SA (Alu tee 1, Rapla, kabi-net 98) Eelregistreeriminetel 489
0710
või 489 0711
Allikas:Tervise Arengu Instituut
Suitsuprii klassi kampaaniastänavu rekordarv osavõtjaid!
Alkohol ja tubakas – kas liikumapanevadjõud või rahakoti
põud?
Suitsetamine pole lapseeralõbu, vaid meid kõikipuudutav
probleem
Nõuandeid suitsetamisest loobumiseks
2007/2008. aastal osalevad
Rapla maakonnas suitsu-
prii klassi võistlusel:
Lelle kooli IV, V, VI klKivi-Vigala PK IV, V, VI, VII, VIII, IX
klHaimre PK IV, V, VI klRaikküla LAK IV, V, VI klEidapere PK IV, V,
VI, VII klKäru PK V, VI klKohila G IV a, V a, V b, V c, VI a, VI b,
VII a, VII b, VII c, VIII b, IX c, XI a klVarbola kooli IV, V, VI
klKabala LAK IV, V, VI, VII klRapla VG IV, V a, V b, VI a, VI b,
VIII a klKehtna PK V klHagudi PK IV, V, VI, VII klRapla ÜG IV a, IV
b, V a, V b, VI a, VIII a klJärvakandi G IV, V, IX, X klMärjamaa G
IV a, IV b, V c, VI b, VIII b, VIII c, X a kl