Teemapäevade kalendermärkmik klassijuhatajale

Teemapäevade kalendermärkmik klassijuhatajale

Märkmikus kasutatud ikoonide seletused:

Filmisoovitus – filmi täpsem kirjeldus ja laenutamine Maailma-kool.ee portaali filmikogu kaudu

Mäng – täpsemad kirjeldused leiate Maailmakool.ee portaa-list rubriigist „mängud“

Näitus – näitused on üleval Maailmakool.ee portaalis, rubriigi „näitused“ all

Rohkem ülesandeid Maailmakooli kalendris Maailmakool.ee

Hea klassijuhataja,

hoiad käes kalendermärkmikku, mis annab ideid, kuidas sisustada klassijuhataja-tundi maailmahariduslike tegevustega. ÜRO teemapäevad annavad hea või-maluse õppekava põhiväärtuste ja läbivate teemade sügavamaks käsitluseks. Tundides mõjutame lisaks teadmistele ka väärtusi ja hoiakud, eesmärgiga kas-vatada sallivaid ja solidaarseid maailmakodanikke.

Teemapäevade juures on mõned ideed, kuidas neid võiks koolis tähistada, idee-dele saab täiendust internetist – enamikel päevadest on olemas ka oma kodu-lehekülg. Aadressil www.maailmakool.ee leiate lisaks metoodilist materjali ning taustainfo, millest võib olla abi tunni planeerimisel. Kodulehelt leiate ka „parimaid praktikaid“ selle kohta, kuidas teised koolid on teemapäevi ja nädalaid (nt. Afga- nistani-, Islami, keskkonnanädalaid) läbi viinud. Maailmahariduskeskuse toel võite tundi kutsuda ka vabatahtlikke oma kogemus-test ning teistest kultuuridest rääkima. Häid inglisekeelseid ideid leiate nt Oxfami kodulehelt www.oxfam.org.uk/education/resources/. Maailmahariduskeskusel on ka oma raamatukogu, kust saab laenutada raamatuid ja õppematerjale ning ka erinevaid foto- ja koomiksnäitusi.

Filmid on hea materjal klassijuhatajatunni ilmestamiseks. Märkmikus oleme esile toonud erinevaid filmisoovitusi päeva teemast lähtudes. Kõik need filmid ning mit-med teised huvitavad dokumentaalid on leitavad Maailmaharidusekekuse filmiko-gust, mille leiate Maailmakool.ee portaalist. Filme saate laenutada otse internetist ja need saadetakse tasuta kooli. Samas võite ka tulla ise filmidele ja teistele ma-terjalidele Maailmahariduskeskusesse järele.

Keskuse aadress on Telliskivi 60 A, 10412 Tallinn. Külastuse kokkuleppimiseks saatke meil aadressile [email protected]. Sellele aadressile võik-site saata ka oma koolis toimunud tegevuste kirjeldusi ja pilte, nii saame lisada ka teie kogemuse teisi innustama maailmakooli kodulehele www.maailmakool.ee.

Jõudu tegutsemiseks!

MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus

08.09.RAHVUSVAHELINE KIRJAOSKUSE PÄEVInternational Literacy Day

Kirjaoskusepäeva peetakse 8. septemb-ril, mil tuletatakse rahvusvahelisele üld-susele meelde kirjaoskuse tähtsust in-diviidile, kogukonnale ja ühiskonnale. Rahvusvahelise kirjaoskuse päeva idee sündis UNESCOl ning esimest korda tähistati seda 1965. aastal. 2003. aas-ta jaanuaris kuulutas ÜRO resolutsioon kirjaoskusele pühendatud aastakümne alanuks. Aastakümne 2003–2012 põhi-teemaks on alghariduse kättesaadavus kõigile. Kirjaoskus on inimõigus, mis an-

nab inimesele võimaluse arenemiseks, hariduse saamiseks ja oma võimete ka-sutamiseks. Kirjaoskus on parema ter-vise ja heaolu võti. Kirjaoskus on tähtis ka naiste ja meeste vahelise võrdõi-guslikkuse, rahu, ühiskonna arengu ja demokraatia seisukohalt. Haridus on väga oluline tüdrukute tuleviku seisu-kohalt – koolis käinud tüdruk abiellub tõenäoliselt vanemana, saab vähem lap-si ja suudab laste eest paremini hoolit-seda kui hariduseta tüdruk.

Iga viies inimene on kirjaoskamatu.

2/3 kirjaoskamatutest on naised.

Ligi 70 miljonil lapsel ei ole võimalust kunagi koolis käia.

Umbes 120 miljonit last saab vaid algha-riduse, suurem osa on neist tüdrukud.

Arutlege kirjaoskuse olulisuse üle igapäevaelus. Õpilased koostavad nimekirja tege-vustest, mille jaoks nad ühe päeva jooksul kirjaoskust kasutavad. Seejärel kujutlevad õpilased ette omavanuse tüdruku või poisi elu, kellel ei ole olnud võimalust koolis käia. Õpilased joonistavad kujutletud tegelastest pildisarju ning esitlevad neid tervele klassile.

Õpilased uurivad paarikaupa, kuidas on tüdrukute ja naiste võimalused ja õigused hari-dusele arenenud Eesti ajaloos. Õpilased selgitavad, milliseid seadusandlikke meetmeid on ajaloo jooksul tüdrukute haridusvõimaluste parandamiseks rakendatud ning milline on olnud nende muudatuste mõju naiste elule. Õpilased koostavad oma tähelepanekute põhjal eesti tüdrukute haridustee ajatelje ning esitlevad seda kogu klassile.

„Algharidus kõigile“ – Kambodža pingutab selle nimel, et harida uus põlvkond, kes suudaks riigi vaesusest välja tuua.

„Pumwani tudengid“ – Keenia noored kooli lõpetamas.

September

10.09.ENESETAPPUDE ENNETAMISE PÄEVWorld Suicide Prevention Day

See päev on loodud maailma enese-tappude ennetamiseks, enesetapukat-se sooritanud inimeste aitamiseks ning avalikkuse teavitamiseks.

Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri-Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka.

Enesetapurisk ja valitud mee-tod varieerub kultuurigrupiti.

Umbes 3000 inimest soori-tab iga päev enesetapu.

Enesetappude üheks põhjuseks on diskriminee-rimine, seda eriti multikultuursetes ühiskondades.

Arutlege vaimse tervise, kriisikäitumise, ene-setappude põhjuste, tagajärgede ja efekti üle; rääkige ka neist, kelle enesetapukatse nurjub – kuidas oleks võimalik aidata neil eluga edasi minna. Pöörake tähelepanu ka diskrimineerimisele ning inimõigustele.

„Väsinud end vihkamast“ – anorek-siaga võitleva noore Eesti neiu lugu.

September

15.09.RAHVUSVAHELINE DEMOKRAATIA PÄEVWorld Day of Democracy

Demokraatia on universaalne väärtus, mis põhineb inimeste vaba tahte väljen-damisel, et määratleda oma poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuuri-lisi arusaamu, mis omakorda suurendab kodanike vabadust ja tolerantsi. Päe-va eesmärk on arendada arusaamist demokraatiast ning julgustada valitsusi tugevdama demokraatiat ja oma kodani-ke osalemist poliitilistes protsessides.

Rahvusvahelise demokraatia päe-va raames võiks koos noortega külastada näiteks Riigikogu, aruta-da klassiruumis demokraatia ole-muse ja selle mõjude üle nii isik-likul kui ka ühiskondlikul tasandil.

„Kampaania“ – põnev sissevaade Jaapani parlamendivalimiste telgitagustesse.

„Valige mind“ – humoorikas dokumentaal, kuidas ühes Hiinas algkoolis korralda-takse esimest korda vabad valimised – klassivanema valimised.

September

16.09.RAHVUSVAHELINE OSOONIKIHIKAITSMISE PÄEVInternational Day for the Preservation of the Ozone Layer

1987. aastal kirjutati alla Montreali lepingule osoonikihti hävitavate ainete vähendami-seks. Osoonikiht on õrn gaasikiht umbes 25 km kõrgusel Maast, mis kaitseb meie pla-neeti ohtlike ultravioletkiirte eest ja muudab seetõttu elu säilimise võimalikuks.

Rääkige hõrenevast osoonkihist, selle mõ-just kliimamuutustele ja meie igapäevaelule ning mõelge, kuidas saaks iga inimene käi-tuda nii, et osoonkihti oma igapäevaste te-gevustega võimalikult vähe kahjustada.

„Katastroofi retseptid“ – naftavaba aasta filmitegija ja tema pere-konna elus. Kuidas oma otsustega vähendada CO2 tootmist?

September

21.09.ÜLEMAAILMNE RAHUPÄEVInternational Day of Peace

Päev on pühendatud riikidesisese kui ka rahvusvahelise rahu tugevdamiseks. Rahupäeval tahetakse, et kõik konflikti osapooled kuulutaksid välja vaherahu.

20. sajandil sai riikidevahelistes konf-liktides surma ligi 100 miljonit inimest.

Külma sõja järgsetes sõdades ja konf-liktides hukkus üle 5 miljoni inimese.

1948. aastast alates on ÜRO läbi vii-nud kokku 63 rahuvalveoperatsiooni.

Eesti osales ÜRO rahuvalve missioonil esimest korda 1995. aastal Horvaatias.

Üle maailma korraldatakse ülemaailmse rahupäeva raa-mes algatusi – „Kallistus rahu heaks” ja Rahutuvi kam-paania ning erinevaid kontserte, piknikke, spordiüritusi. Neid võiks ka oma õpilastega ellu viia. Vaata tegevuste planeerimiseks ka kodulehte: internationaldayofpeace.org

„Pabertiivul“ – Teise maailmasõja aegsest tsiviilisi-kute sõjategevusest Jaapanis ja USAs.

„Maailmarahu ja teised 4. klassi võidud“ – maailma-rahu simulatsioonimäng 4. klassis Virginias USAs.

September

21.09.ÜLEMAAILMNE PUUDE ISTUTAMISE PÄEVENO Tree Planting Day

Ülemaailmse puude istutamise päevaga tähistatakse ENO kooliaasta algust. ENO on ülemaailmne e-kool, programm kesk-konnateadlikkuse ja säästva arengu hü-vanguks, milles osaleb 200 kooli 75 rii-gist. 21. septembril istutatakse paljudes riikides kell 12 kohaliku aja järgi puid. Puude istutamise aeg käib koos päikesega idast läände, Aasiast Euroopasse ja Aaf-rikasse. ENO sümboliks on puu, mis on osa loodusest ning meenutab meie kesk-konnakaitse tähtsust, teiseks on see ka koolide ülemaailmse koostöö, kultuurieri-nevuste, tolerantsi ja rahu sümbol.

Selle päeva raames võiks oma noortega minna puid istutama ning teha koostööd teiste koolidega.

„Katastroofi retseptid“ – naftavaba aasta filmitegija ja tema perekonna elus. Kuidas oma otsustega vähendada CO2 tootmist?

September

21.09.MAAILMA ALZHEIMERI PÄEVWorld Alzheimer's Day

Maailma Alzheimeri päeval on kesk-mes haigused – alzheimer ja de-mentsus – ning nende mõju perele, kogukonnale ja rahvustele. Alzhei-meri tõbi on üks levinumaid dement-suse vorme, mis seisneb mitmetes häiretes, mis kahjustavad mentaalset funktsioneerimist ning mis on prog-ressiivne ja pöördumatu haigus.

Iga 71 sekundi tagant avastatakse kellelgi alzheimeri tõbi.

Tänapäeval on see haigus hinnanguliselt umbes 30 miljonil inimesel üle terve maa.

Alzheimer mõjutab umbes 10% 65-aastaseid inimesi ning see kahekordistub iga järgneva aasta järel peale 65. eluaastat.

Alzheimeri ennetamiseks soovitatakse näiteks võtta ette lühikesi matku, süüa õuna, šokolaadi, karriga maitsesta-tud toitu, marju, vitamiine ja veeta aega koos sõpradega.

Kutsuge tundi meditsiinitöötaja, kes selgitaks alz-heimeri sümptomeid ning kuidas haigust põde-vatele inimestele kõige paremini toeks võiks olla.

September

22.09.AUTOVABA PÄEVAutovaba päeva eesmärgiks on julgus-tada autojuhte vähemalt üheks päe-vaks oma auto hülgama, et kasutada selle asemel ühistransporti, jalgrattaid ning kõndimist. Samaaegselt survestab autovaba päev linnasid töötama välja efektiivsemalt toimivat ühistranspordi-süsteemi. Esimene autovaba päev toi-mus juba 1973. aastal naftakriisi ajal, kuid tänasel kujul on päeva tähistatud alates 90ndate keskpaigast.

Väidelge teemal: Elu ilma autota/autoga.

Korraldage väike uurimus klassikaaslaste seas, arvutades välja, kui palju õpilased sõidavad nädalas autoga ning miks. Lisaks võiks arutada üheskoos, kuidas vähendada kogu klassi nädalast läbitud kilomeetrite arvu poole võrra.

„Katastroofi retseptid“ – filmitegija pingutustest oma CO2 tootmist vähendada ning elada aasta ilma naftata.

September

September

JOM KIPPUR EHK SUUR LEPITUSPÄEVTähistatakse Juudi kalendri järgi Tishri kuu kümnen-dal päeval, mis langeb tavaliselt septembri lõppu või oktoobri algusesse

Suur lepituspäev on iganädalase sa-bati kõrval Iisraeli rahva kõige suurem püha. See on andeksandmise päev – kahetsuse ja meeleparanduse päev iga-ühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Jom kippur on paastupüha. Reedesest päikeseloojangust järgmise päikeseloo-janguni (25 tundi) hoidutakse nii toidust kui joogist, kahetsetakse ja palutakse Jumalalt patte andeks. Jom kippuri ajal pole töötamine lubatud. Suurt lepitus-päeva tähistavad sünagoogi külasta-misega ka paljud ilmalikud juudid, kes muid usukombeid ei järgi.

Tutvustage õpilastele judaismi põhitõdesid ning levikut maailmas. Võimalusel võiks külla kutsuda ka juudi, kes oskaks jagada oma kogemust juutide pühade tähistamise kohta.

Maailmas sureb iga 10 minuti tagant inimene (peamiselt Aafrikast ja Aasiast pärit) marutõppe.

Inimese marutaudi põhjustab enam koerte marutaud.

28.09.MAAILMA MARUTAUDI PÄEVWorld Rabies Day

Seda päeva korraldati esimest korda 2007. aastal erinevate inimese ja looma tervisega seotud maailmaorganisatsioo-nide eestvedamisel. Maailma marutau-dipäeva eesmärk on tõsta inimeste tead-misi marutaudi kohta ja teadvustada, kui lihtne on seda ennetada.

September

KURTIDE PÄEVDay of the DeafLiikuv päev, mida tähistatakse septembri viimase täisnädala pühapäeval

Kurtide päeva tähistamise eesmärgiks on see, et inimesed näeksid ja mõistak-sid kurte kui keelelist vähemusgruppi enda seas. Mõistaksid nende saavu-tusi ja kogukonna probleeme. 1951. aastal toimus Roomas esimene Maail-ma Kurtide Föderatsiooni (WFD) kong-ress ja sellest ajast hakati tähistama ka kurtide päeva.

Maailmas elab ligi 72 miljonit ja Eestis umbes 1500 kurti.

Kurtidel inimestel on kollektiivitunne, nagu kuuluksid kõik kurdid ühte pere-konda/kogukonda ning nende kogukonnas on rohkem füüsilist kontakti kui kuuljate hulgas, sest tähelepanu saavutatakse sageli teise inimese kätt või õlga puudutades ning hüvasti jäetakse kallistades või kätt surudes.

Kurtide kultuur hoiab traditsioone ja muutusi ei võeta kergesti vastu.

Kurtide kogukonnale on omane kurtide folkloor, mis si-saldab näiteks viipemänge, viipeluulet ja nimeviipeid.

Suheldes kurtidega, peaks vaatama kurdi inimese poole, mitte tema kätele ning silmkontakti ei tohiks katkestada.

Kurtide kultuur on seotud tehnoloogiaga, näiteks kasutatakse vibreerivat äratuskella, vilkuvat uksekella, vaadatakse subtiit-ritega telesaateid ja kasutatakse faksi ning tekstitelefoni.

„Tummfilm kurdist tüdrukust“ – kurdi lastekodulapse olulistest otsustest – sisekõrva implanaat või mitte?

Kurtide päeval võib noortele õpetada näiteks viipekeele märke ja vaadata videosid kurtide elu ja viipekeele kohta.

September

September

MAAILMA SÜDAMEPÄEVWorld Heart DayTähistatakse septembri viimasel pühapäeval

Esimest korda tähistas Maailma Sü-dameföderatsioon maailma südame-päeva 2000. aastal, eesmärgiga teavi-tada inimesi südamehaigustest, mis on peamiseks surmapõhjuseks. Lisaks rõhutatakse tervislikke eluviise, mis ai-tavad haigusi ära hoida.

Südamehaigused võtavad iga aasta elu 17,1 miljonilt inimeselt.

80% südamehaiguste põhjustatud enneaegset surma saaks ennetada, kui kontrollitaks peamisi riskifaktoreid: tu-baka tarbimist, ebatervislikku toitumist ja füüsilist liikumist.

Kutsuge külla meditsiinitöötaja, kes selgi-taks peamisi südamehaiguste põhjuseid ning annaks nõu tervisliku eluviisi osas.

01.10.RAHVUSVAHELINE TAIMETOITLASTE PÄEVWorld Vegetarian Day

Ülemaailmset taimetoitlaste päeva tähis-tatakse 1. oktoobril. Esimest korda tä-histati taimetoitlaste päeva 1977. aastal Põhja-Ameerika taimetoitlaste ühingus. Rahvusvaheline taimetoitlaste liit kiitis tai-metoitlusele pühendatud päeva tähista-mise heaks 1978. aastal. Päeva eesmärk on edendada taimetoitlust kui positiivset, kaastundlikku ja tervislikku eluviisi.

1. oktoobril 2011. aastal toimus Tallinnas Eesti esimene taimetoidu mess, mida korraldas Eesti Loomakaitse Selts.

Taimetoit on ökoloogiline toitumisviis: Iga kanaliha kilo tootmiseks kulub 2 kg sööta, sealiha puhul 4 kg, loomaliha puhul 7 kg. Mida rohkem sööme liha, seda rohkem tuleb kasvatada teravilja, soja ja muud loomasööta. Samuti ühe looma-liha kilo tootmiseks võib kuluda ligi 100 000 liitrit vett. Kanaliha puhul kuni 3500. Võrdluseks kulub ühe kilo kartulite tootmiseks 500 ning nisu jaoks 900 liitrit vett.

„Pig Business“ – vaata lühifilmi Internetist.

„Meie toidame maailma“ – kuidas toodetakse meie toit ning kuidas on mitmes maailma piirkonnas valitsev näljahäda meiega seotud.

Kutsuge külla meditsiinitöötaja, kes selgitaks taimetoitluse kui tervisliku toitmise võimalusi. Arutage ka tingimusi, milles toode-takse supermarketites müüdavat liha ning katsuge leida lahendus kõige tervislikumaks ja loodusest lugupidavamaks toitumiseks.

Oktoober

01.10.RAHVUSVAHELINE EAKATE PÄEVInternational Day for Older Persons

Päeva eesmärk on meeles pidada eakaid inimesi. Eakatele tähelepanu pööramine ehitab silla erinevate gene-ratsioonide vahele, et kultuur ja tradit-sioonid säiliksid.

Hetkel on maailmas umbes 600 miljonit inimest üle 60 aastase ning demograafilise revolutsiooni tõttu on see arv 2025. aastaks kahekordistunud.

Enamik eakaid elab arenenud riikides.

„Koht tähtede seas“ – Indoneesia perekon-na põlvkondadevahelistest erinevustest.

Rääkige vananemisest – tervisest, keskkonnast, haridu-sest, kogukonna teenustest, maailma ja Eesti demograa-filisest olukorrast, vabatahtlikkusest, mis on seotud eakatega, külastage mõnda hooldekodu või kirjutage/meisterage midagi oma lähedasele vananevale inimesele.

Oktoober

Oktoober

Lapsed, kel puuduvad korralikud elamistingimused, kannatavad sageli füüsiliste ja vaimsete tervishäirete ja käitumisraskuste all.

Lastel, kes elavad halbades elamistingimustes, on keeruline ning ebakvaliteetne hariduslik käekäik.

ÜLEMAAILMNE HABITAADI PÄEV World Habitat DayLiikuv päev, mis toimub oktoobri esimesel esmaspäeval

Päeva idee on meelde tuletada inimeste elukohtade tuleviku ja urbaniseerumise kollektiivset vas-tutust ning linnade jätkusuutlikku arengut. Linna rahvastiku kasva-des suureneb küll majanduslik ja sotsiaalne protsess, kuid sel-lega kaasneb ka haiguste, kuri-tegude, õhusaaste ja vaesuse hulk. Jätkusuutliku ja kvaliteetse linnade arengu seisukohalt tuleb tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele, linnaplaneerimisele, juhtimisele, infrastruktuurile, tee-nustele, rahandussüsteemile ning katastroofide haldamisele.

1950. aatatel elas linnades 1/3 maailma populatsioonist, kuid 50 aastaga on linnas elavate inimeste hulk kasvanud pooleni maailma rahvastikust.

Arengumaade slummide elanikest pole 50% ligi-pääsu varjupaigale, veele ega sanitaartingimustele.

2030. aastal puudub umbes 40 % maailma rahvastikust oma eluruum.

„Favela Rising“ – Rio de Janeiro kurikuulsate favelate noori toob vägivallast välja muusika.

„Sul on õigus teada“ – Keenia slummielanike püüdlustest oma olukorda parandada.

Arutlege linnastumise, selle põhjuste, tagajär-gede, väljakutsete ja võimalike lahenduste üle erinevatest aspektidest. Näiteks Eesti linna- ja maaelanike vahekorra ning erinevuste üle. Sa-muti elukoha, selle keskkonna ja naabruskonna mõjude üle inimese elule, tervisele, toimetulekule ja rahulolule ning kuidas üksikisik saaks olukorda parandada (nt vabatahtlik töö vms).

Oktoober02.10.RAHVUSVAHELINE VÄGIVALLAVASTANE PÄEV International Day of Non-Violence

Päev tähistab Mahatma Gandhi sünnipäeva. Gandhit (1869–1948) tuntakse kui India iseseis-vumiseni viinud rahvusliku liikumise juhtfiguuri ja maailma vabadusidee kandjat. Ta pühendas oma elu vägivallatusele ning õpetas ka teisi oma põhimõtete järgi elama. Vägivallavastase päeva-ga tuletatakse meelde rahu, sallivuse, mõistmise ja vägivallata elamise tähtsust.

Tänapäeva konfliktides osaleb ligi 300 000 laps-sõdurit, kellest noorimad on ainult 8-aastased.

Esimeses maailmasõjas hukkunutest olid 15% tsiviilisi-kud, Teises maailmasõjas hukkunutest 65% ja tänapäe-va konfliktides on hukkunutest ligi 90% tsiviilisikud.

Paarisuhte vägivald põhjustab vigastusi enamasti naistele.

„Gandhi jälgedes“ – film, mis läbi viidete Gandhi ideedele ja elule, hei-dab pilgu tänapäeva India demokraatlikule liikumisele.

„Süütu“ – film Uganda lapssõduritest.

„Palveta kurjus tagasi põrgusse“ – põnev dokumentaal naiste rahulii-kumisest Libeerias. Liikumise juht sai Nobeli rahupreemia 2011. aastal.

Arutage vägivalla ja konfliktide olemuse, põhjuste ja tagajärgede üle nii indiviidi kui ka ühiskonna kontekstis ning mõelge, kuidas oleks võimalik konflikti vältida või rahumeelselt lahendada. Samuti võiks tutvuda Ma-hatma Gandhi elulooga või korraldada vägivallavastane plakativõistlus.

Oktoober05.10.ÜLEMAAILMNE ÕPETAJATE PÄEVWorld Teachers' Day

Päeva eesmärgiks on tunnustada õpetajaid ja aidata tagada õpeta-jaameti kestvus ka tulevateks põl-vedeks. Tähistatakse õpetajate kui kvaliteetse hariduse jagajate olulist rolli meie ühiskonnas. Eesmärgiks on tõsta ka õpetaja staatust.

ÜRO hinnangul on 2015. aasta aastatu-hande arengueesmärkide saavutamiseks tarvis ülemaailmselt lisaks 8 miljonit õpetajat.

„Lootust testides“ – nelja Lõuna-Aafrika noore pingutustest enne lõpuksameid.

„Afghan Connection I ja II“ – Afganistani haridusest ja Inglismaa heategevus-liku organisatsiooni saavutustest selle toetuseks.

Sel päeval näitavad õpilased ja lapsevanemad üle maailma austust õpetajate vastu, tehes õpetajale kingitusi või korraldades kontserte. Tunnis võib arut-leda õpetajate rolli ja tähtsuse üle terves maailmas.

RAHVUSVAHELINE LOODUSÕNNETUSTE TÕRJUMISE PÄEVInternational Day for Disaster ReductionLiikuv püha, mida tähistatakse oktoobri teisel kolmapäeval

Päeva eesmärgiks on valmisolek ennetada loo-dusõnnetusi globaalsel tasemel. Katastroofi-riski vähendamine on kõigi inimeste asi ning selleks peavad kõik olema valmis kaasa lööma nii kodanikeühiskonna, võrgustike, munitsi-paal- ja valitsusetasandil. Linnade ja slummide inimesed on looduskatastroofile suhtes kõige haavatavamad, sest nad on sõltuvuses infra-struktuurist, teenustest, informatsiooni levikust.

Arutlege looduse ja inimkonna suhete ja koos-eksisteerimise üle. Mõelge, milliseid riske toovad endaga kaasa looduskatastroofid ning kuidas oleks võimalik nende tagajärjel tekitatud kahjusid vähendada. Tuletage meelde lähiaja suurimad loo-duskatastroofid, nende mõju inimestele ja mõelge, kuidas on õnnetuste tagajärgedega toime tuldud.

Oktoober

Suure elanikkonnaga piirkonda-des on protsentuaalselt vähem vaimsete tervisehäiretega inimesi.

Suurim suitsiidiprotsent on Ida-Euroopa meeste seas.

Depressiooni iseloomustavad kur-bus, huvide kadu, millega kaasne-vad ka psühholoogilised, käitumus-likud ja psüühilised sümptomid.

Vaimsete tervisehäirete ilmnemine on kahekor-distud kriitilistes olukordades, näiteks sõdade ajal.

10.10.ÜLEMAAILMNE VAIMSE TERVISE PÄEV World Mental Health Day

Ülemaailmset vaimse tervise päeva hakati vaimse tervise föderatsiooni algatusel tähistama aastal 1992. Sel-le päevaga tahetakse tähelepanu juh-tida vaimse tervise probleemidele, informeerida ravivõimalustest ja enne-tustööst. Loodetakse, et teadlikkuse tõusuga psüühikast täieneb inimeste teadmistepagas, mis aitab vältida vaim-se tervise probleemide teket ja aitab hakkama saada olemasolevatega.

Umbes pooled vaimse tervise häi-red ilmnevad enne 14. eluaastat.

Neljast inimesest ühel esineb aasta jooksul vaimseid häireid.

Maailma elanikkonnast 20%-l esi-neb vaimse tervise häireid, sõl-tumata nende elukeskkonnast.

Mõelge, kuidas mõjutab tänapäeva elutempo ja keskkond meie vaimset tervist ning võr-relge maa- ning linnaelu erinevusi vaimse tervise seisukohalt. Mõelge inimõiguste, töö, vaesuse, toitumise, teenuste, meedia ja poliitika mõju üle. Arutlege, kuidas saavad vaim-selt ebastabiilsed inimesed hakkama meie ühiskonnas, kuidas suhtub sellesse ühiskond, kuidas kajastab seda meedia, kuivõrd esineb vaimsete tervisehäiretega inimeste disk-rimineerimist ning kuidas oleks võimalik olukorda paremaks muuta. Mõelge sellele, kui-das hoida oma vaimset tervist ning kuivõrd oleneb see inimesest endast, tema elustiilist, lähedastest inimestest ja nõustamise ning riikliku tugisüsteemi olemasolust. Mõelge indi-vidualismi ja kollektivismi vahekorrast ning nende kahe mõjust inimese vaimsele tervisele.

Oktoober

Oktoober

Igal aastal tuleb juurde umbes 7 miljonit pime-dat – see tähendab üks iga viie sekundi tagant.

90 % maailma pimedatest elab arengumaades.

Paljudel juhtudel on pimeduse põhjuseks vaesus – ei saa hoolitseda oma silmade eest.

MAAILMA NÄGEMISE PÄEV World Sight DayLiikuv püha, mida tähistatakse oktoobri teisel neljapäeval

Seda päeva korraldati esimest korda 2002. aastal, et tähistada õigust nägemisele. Selle päeva raames pööratakse tähelepanu nägemispuudele ja vaegnägemi-sele, nende ennetamisele ja ravile.

80 % vaegnägemise juhtumitest võib ennetada või ravida.

Maailmas on 180 miljonit nägemispuudega inimest.

40 miljonit inimest on pimedad.

Selle päeva raames võiks noortega rääkida nägemise olulisusest ning oma silmade eest hoolitsemisest. Võiks näiteks käia noortega silmakontrollis ja korraldada rollimäng, kus noored peavad kaetud silmadega maailma tajuma.

Oktoober13.10.RAHVUSVAHELINE KATASTROOFIDE VÄHENDAMISE PÄEVInternational Day for Disaster Reduction

Tänapäeva urbaniseerunud maailmas on loodusõnnetustel ja -katastroofidel äärmiselt traagilised tagajärjed, seega peab linnapla-neeringus arvestama loodusjõududega.

Tutvustage õpilastele viimaste aastate suuri-maid looduskatastroofe ning arutlege üheskoos, mida saaksid inimesed ära teha selleks, et loo-duskatastroofe võimalikult vähe juhtuks ning et nendega kaasneks võimalikult vähe hukkunuid.

Aastas on 12 miljonit maavärinat.

Aastas on 100 000 äikesetormi.

Aastas on 10 000 üleujutust.

Aastas on sadu maanihkeid ja tornaadosid, orkaane, metsapõlenguid, vulkaanipurskeid, tsunaamisid, põuda.

15.10.ÜLEMAAILMNE KÄTEPESUPÄEVGlobal Handwashing Day

ÜRO initsiatiivil tähistatakse alates 2008. aastast ülemaailmset kätepesu-päeva, mille eesmärk juhtida tähele-panu hügieenile ning vähendada kõhu-lahtisusest tingitud surmasid. Selle raames toimuvad õpetlikud koolitused, mille põhisõnumiks on hügieeni vajalik-kus. Seebiga käte pesemine on lihtne võimalus ära hoida kõhulahtisust ja akuutsete hingamisteede infektsioone, mis igal aastal võtavad arengumaades miljonite laste elusid.

Kutsuge tundi mõni meditsiinitöötaja seebiga kätepesu olulisusest rääkima. Korraldada võiks ka ülekoolilise kampaania, mille raames klassi õpilased uurivad kätepesu olulisust ja olukorda arengu-maades ning valmistavad ise kaasahaaravaid ja informeerivaid plakateid, mille võiks üles riputada kooli WCsse.Vaata tegevuste planeerimiseks ka kodulehte: globalhandwashingday.org.

Oktoober

Maapiirkondade tööpäevad on võrreldes linna tööpäevade-ga 20% võrra pikemad. Maapiirkondades investeerivad töösse 20% rohkem aega kui mehed, linnas on see aga 6%.

15.10.RAHVUSVAHELINE MAAPIIRKONDADE NAISTE PÄEV International Day of Rural Women

ÜRO üldassamblee kuulutas 2007. aastal 15. oktoobri rahvusvaheliseks maapiirkondade naiste päevaks, õhu-tades liikmesmaid parandama maa-piirkondade naiste eluolu rahvuslikul, piirkondlikul ja globaalsel tasandil. Tähelepanu juhitakse toidu turvalisuse-le, majanduse arengule, koolitussüs-teemidele, et vähendada ebavõrdsust. Maapiirkondade naised on farmerid, kalastajad, karjakasvatajad, ettevõt-jad, etnilise identiteedi säilitajad, tra-ditsiooniliste teadmiste ja jätkusuut-like tavade edasikandjad, hoolitsejad, vanemad, eestkostjad jne.

Maapiirkondade naised esindavad veerandit kogu maailma populatsioonist.

Naised omavad kõigest 2% maad ning põllumajanduse tulust saavad nad kõigest 1%.

Naised esindavad 2/3 kirjaoskamatutest inimestest.

Oktoober

Arutlege soorollide, maa ja linna naiste elu erinevuste, traditsioonide ning maapiirkondade naiste eluolu põhjuste ja tagajärgede üle ning leidke, kuidas olukorda parandada. Mõelge globaalse maapiirkondade naiste kontekstis ka Eesti maapiirkondades elavate naiste eluolust.

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresi-dendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

„Roosad sarid“ – film naiste õiguste eest võitleja elust In-dias.

„Lakshmi ja mina“ – koduabilise ja tema tööandja suhe tänapäeva Indias.

„Õed planeedil“ näitab, kuidas mõjutavad kliimamuutused naisi erineval pool maakera.

Oktoober

Oktoober16.10.ÜLEMAAILMNE TOIDU PÄEVWorld Food Day

Ülemaailmne toidu päev on algupä-raselt FAO (Food and Agriculture Or-ganization) poolt kinnitatud aastal 1979. Päeva eesmärk on tõsta üldist teadlikkust maailma toiduprobleemist ja juhtida tähelepanu nälja, alatoitu-muse ja vaesuse vastu võitlemisele. Aastal 1980 soovitas ÜRO üldassamb-lee selle päeva tähistamist, rõhutades toidu hädavajalikkust, mis on inimese toimetuleku ja heaolu vältimatu eeldus.

Maailmas on 925 miljonit alatoitumise all kannatavat inimest, mis tähendab, et iga seitsmes inimene ei saa piisavalt toitu, et olla terve ja elada aktiivset elu.

Nälg ja alatoitumine on ülemaailmselt suurem risk tervise-le, kui seda on AIDS, malaaria ja tuberkuloos kokku.

Alatoitumine teeb inimesed haigustele vastuvõtlikuks, kahjustab nii füüsilist kui ka vaimset tervist, vähendab töövõimekust ja tõstab enneaegse suremise riski.

Ülemaailmse toidupäeva raames korral-datakse üle terve maa erinevaid spordi- ja heategevusüritusi, kontserte ja marsse. Neid võimalusi võiks kaaluda ka Eesti noortega. Võiks arutleda ülemaailmsete toiduprobleemide, toidu kvaliteedi ja tur-valisuse, toidutööstuse, tarbimiskultuuri ning õiglase kaubanduse teemadel. Ko-dulehelt www.fao.org/getinvolved/ leiate tähistamiseks lisaideid.

„Bullshit“ – film globaliseerumisest ja geneetilisest muun-damisest, patentidest ja biopiraatlusest tänapäeva Indias.

„Banana split“ – Banaani ajalugu käsitlev film.

„Mõru šokolaad“ – kas meie šokolaadis kasutatud kakao on kasvatatud lapstööjõu abil.

STAND UP AND TAKE ACTION!

Igal aastal oktoobri keskpaigas korraldatakse kolm päeva järjest igal pool maailmas üritusi, et juh-tida tähelepanu üleilmsele kriisile – vaesusele – ning aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide täitumisele. Päeva koordineerib ÜRO aastatuhande kampaania.

Selle aktsiooni raames võiks klassiga korraldada oma aasta-tuhande arengueesmärke tutvustava ürituse. ÜRO aastatu-hande kampaania julgustab osalejaid neid oma üritustest teavitama, et mõõta seeläbi toetajate suurust ning suurenda-da ettevõtmise poliitilist mõju. Vaata tegevuste planeerimiseks ka kodulehte: standagainstpoverty.org.

„Inimareng“ – inimarengu indeksi järgi esimese (Norra) ja viimase (Niger) riigi elanikud räägivad, mida nad oma elust arvavad.

„MDG viktoriin“ – powerpointi esitlus koos viktoriiniga aastatu-hande arengueesmärkide paremaks mõistmiseks. www.mdg.ee

Oktoober

Oktoober17.10.RAHVUSVAHELINE VAESUSE LIKVIDEERIMISE PÄEVInternational Day for the Eradication of Poverty

1992. aastal kuulutas ÜRO üldassamblee 17. ok-toobri rahvusvaheliseks vaesuse likvideerimise päevaks. Paljud rahvad olid tähistanud seda päe-va juba varemgi. ÜRO liikmesriigid uuendasid oma kohustust vaesuse vähendamiseks ja inimeste elutingimuste parandamiseks kogu maailmas. Üks ÜRO aastatuhande arengueesmärk on süga-vas vaesuses elavate inimeste arvu vähendamine poole võrra aastaks 2015. Selle all mõeldakse inimesi, kes peavad toime tulema alla 2 dollariga ööpäevas. Sügavas vaesuses elab üle miljardi inimese. Vaesuse vähendamine nõuab riikidelt paljude meetmete rakendamist. See nõuab jõupin-gutusi haridus-, tervishoiu-, majandus- kui ka po-liitsüsteemi tasemel.

Ligi pool arengumaade rah-vastikust – umbes 2,6 mil-jonit inimest elas 2004. aas-tal alla 2 dollariga ööpäevas.

Maailmas on üle 200 miljoni töötava lapse.

Üle 1 miljardile inimesele ei ole puhas joogivesi kättesaadav.

Rahvusvahelise vaesuse likvideerimise päeva raames korraldatakse üle terve maa erinevaid kontserte ja kultuuriüritusi, kirjutatakse petitsioone. Nendele võimalustele võiks mõelda ka klas-siruumis ning arutleda erinevate vaesusega seotud teemade üle, nagu näiteks tööturg, haridus, arenenud riikide ja arengumaade suhted, tervis, toit, elutingimused jne.

Korraldage kooli aulas riikide majandusliku ja sotsiaalse erinevusega seotud söögi loosimine. Küpsetage eelnevalt kokanduse tunnis kooke ning uurige maailma erinevate riikide majandus-likku ja sotsiaalset olukorda. Seejuures pöörake tähelepanu riikide SKP-le, inimarenguindeksile, kirjaoskusprotsendile ja keskmisele prognoositavale elueale. Valmistage ette riikide andmete-ga sedelid ning pange need kõik ühte purki. Söögi loosimisel saab igaüks, kes purgist sedeli võtab, ühe koogitüki. Koogitüki suurus sõltub sedelil oleva riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast. Rikka maa andmetega sedeli tõmmanu saab suurema koogitüki kui vaese maa oma. Kõige vaesema riigi koogitükk on vaevalt suurem kui üks koogiraasuke. Pöörake tähelepanu sellele, mis mõtteid eri suurusega koogitükid külastajates tekitavad. Rääkige loositõmbamisega seoses maailma ebavõrdsusest ja inimeste eluolust erinevates maailmajagudes.

„8“ – kaheksa kuulsa režissööri lühifilmi aastatuhande aren-gueesmärkidest.

„Inimareng” – inimarengu indeksi esimese riigi (Norra) ja viimase (Niger) riigi elanikud räägivad, mida nad oma elust arvavad.

„MDG viktoriin“ – powerpointi esitlus koos viktoriiniga aastatu-hande arengueesmärkide paremaks mõistmiseks. www.mdg.ee

Ligi 3 miljardil inimesel puu-duvad elamiseks korralikud sanitaartingimused.

21.10.ÕUNAPÄEVApple Day

Õunapäeva eesmärgiks on juhtida iga-aastaselt tähelepanu kohaliku mitme-kesisuse olulisusele. Õun sümbolisee-rib seejuures kohalikku toitu ja selle mõju kogukonnale ning maastikule. Ostes supermarketitest vaid üht liiki õunu ignoreeritakse kohalikku mitme-kesisust ning see avaldab mõju nii inimeste elule kogukonnas kui ka loo-dusele. Alates 1990. aastast on päeva raames korraldatud üle Inglismaa mit-meid üritusi, mis juhivad tähelepanu kohalikule mitmekesisusele ning pro-pageerivad kogukonna õunaaedu.

„Bullshit“ – film globaliseerumisest ja patenteerimisest, geneetilisest muundamisest ja biopiraatlusest aktiivse india naise Vandana Shiva näitel.

Koguge klassi peale kokku nii palju erinevaid õunaliike, kui suudate ning tehke neist koos liiginimedega näitus. Uurige, kui palju kohalikke õunaliike kasvab Eestis ning mis liiki õunu müüakse kauplustes. Mis maalt on pärit Eesti poodides müüdavad õunad? Vaata tegevuste planeerimiseks ka kodulehte: http://www.england-in-particular.info/cg/appleday/index.html

Oktoober

24.10.ÜRO PÄEVUnited Nations Day

ÜRO on riikide koostöö organisatsioon, mis asutati 1945. aastal pärast II maail-masõda, et kõiki rahvaid ühendades vältida sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja eden-dada rahvaste koostööd. ÜRO eesmär-giks on luua maailm, kus ei ole vägivalda ja inimestele on tagatud võrdsus ja hea-olu. Valitsustevahelise organisatsiooni eesmärgiks sai rahvusvahelise rahu ja

ÜRO juhtimisel on sõlmitud ligi 500 rahvusvahelist kokkulepet.

ÜROsse kuulub praegu 192 liikmesriiki.

„Darfur nüüd“ – mida saavad üksikisikud teha, et olu-kord Darfuris laheneks, neli võimaliku varianti.

„Õiguse õed“– kahe naise püüdlused läbi Kameruni kohtusüsteemi.

„854“ – avab näljahädade tagamaid.

julgeoleku, rahvusvahelise õiguse ja inim-õiguste arendamine. ÜRO tegevuse ees-märgid ja põhimõtted on kirja pandud ÜRO põhikirjas. See määratleb organisat-siooni eesmärgid, põhilised funktsioonid ja otsustamisviisid. ÜRO põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva on ÜRO päevana peetud alates 1948. aastast. 1971. aastal soovitas ÜRO üldassamblee, et ÜRO päev oleks üldine puhkepäev.

Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991. Eesti Va-bariigi alaline esindus ÜRO juures asub New Yorgis.

ÜRO on oma tegevusaja jooksul viinud läbi kümneid rahuvalveoperatsioone, ai-danud kaasa koloniaalstaatusest vabanenud riikide taasiseseisvumisele, abista-nud näljahädalisi ning suurte keskkonnakatastroofide ohvriks langenud piirkondi.

Oktoober

ÜRO päeva raames võiks noori teavitada ÜRO põhimõtetest, eesmärkidest ja tegevusest. Kutsuge külla Välisministeeriumi esindaja või korraldage ülekooliline üritus “Maailm tuleb külla”, mille tarvis uurige ÜRO liikmesriikide tausta ning tut-vustage seda koolikaaslastele.

Juba üle 60 aasta on ÜRO eesmärgiks olnud maailmas rahu ja inimõiguste eden-damine, vaesuse vähendamine ning inimeste eluolu parandamine.

ÜRO päeval korraldage kooli aulas näitus, millega tutvustate ÜRO aastatuhande arengueesmärke ning nende saavutamise hetkeolukorda erineval pool maakera. Kaasake näituse ettevalmistamisse erineva kooliastme õpilasi.

Korraldage ÜRO simulatsioon, mille käigus mängige läbi üks ÜRO peaassamblee is-tung. Käsitlege istungil üht selle aasta tähtsatest teemadest: 2012. aastal on nendeks nt Palestiina iseseisvumine, kliimamuutused jne. ÜRO simulatsiooni juhised leiad siit: http://yrosimulatsioon.blogspot.com/2011/01/mis-on-uro-simulatsioon.html.

Korraldage ÜRO pidu, kus tutvustate organisatsiooni tegevust ja selle liikmesriike. Paluge igal klassil valmistada peoks ette näitemäng ÜRO teemal ning kandke need teineteisele ette. ÜRO pidu võiks olla näiteks ÜRO simulatsiooni alguseks.

Oktoober

24.10.ÜLEMAAILMNE ARENGUST INFORMEERIMISE PÄEVWorld Development Information Day

ÜRO üldassamblee kinnitas ülemaailmse arengust informeerimise päeva aastal 1972. Päeva ees-märk on suunata üldist huvi arenguprobleemidele ja rahvusvahelisele ühistööle. See, et samale kuu-päevale on sattunud ka ÜRO päev, ei ole lihtsalt kokkusattumus, päevade eesmärgid on ühesu-gused – tõsta avaliku arvamuse huvi arenguprob-leemide vastu ja tugevdada nende lahendamiseks rahvusvahelist koostööd.

„8“ – kaheksa kuulsa režissööri lühifilmi aastatuhande arengueesmärkidest.

„Inimareng“ – võrdlus inimarengu edetabelis esimese (Norra) ja viimase (Niger) vahel. Inimeste arvamused selle kohta, mis on nende riigis hästi või halvasti.

„MDG viktoriin“ – powerpointi esitlus koos viktoriiniga aastatuhande arengu-eesmärkide paremaks mõistmiseks. www.mdg.ee

Tutvu Välisministeeriumi lehel, kuidas Eesti üleilmsesse aren-gusse panustab. Milliseid riike on Eesti toetanud ning milliste vahenditega? Ühtlasi võiks arutleda selle üle, miks sarnase abi osutamine oluline on. Kutsu külla keegi Välisministeeriu-mist või organisatsioonidest, kes osutavad välisabi, esinda-jaid Arengukoostöö Ümarlauast või MTÜ'st Mondo.

Oktoober

24.10.–30.10.DESARMEERIMISE NÄDALIgaaastane desarmeerimise nädal algab ÜRO loo-mise aastapäevaga. 1995. aastal kutsus ÜRO üld-assamblee valitsusi ja vabaühendusi üles jätkama oma aktiivset osavõttu desarmeerimise nädalal.

Umbes 2 miljonit last sureb aastas relvastatud konfliktide tagajärjel.

Praegusel hetkel toimub erinevatel andmetel maail-mas umbkaudu 7 sõda ning 17 sõjalist konflikti.

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

„Ingando – kui vaenlased naasevad“ – transiitlaagrist, kus endi-seid Rwanda sõdureid valmistatakse ette tsiviilellu naasmiseks.

Selle nädala raames võiks arutleda maailmas toi-muvate relvastatud konfliktide üle ning selle üle, mida maailmas tehakse relvade vähendamise nimel. Samuti võiks mõtiskleda selle üle, kuidas on võima-lik elada riigis, kus käib sõda ning kuidas elada sõja tagajärgedega ning ehitada riik taaskord üles.

Palju suurem on riikide arv, mis toibuvad hiljuti lõppenud konfliktidest.

Oktoober

ÕIGLASE KAUBANDUSE NÄDAL43, 44 nädal

Õiglase kaubanduse nädala raames tutvustatakse erine-vates Eesti kauplustes ja kohvikutes Fairtrade’i märgiga tooteid. Kahjuks ei arvesta tänapäeva maailmakaubanduse reeglid kõige vaesemate inimeste huvisid – suurem osa ra-hast, mida meie tarbijatena maksame, jääb vahendajatest ja sissevedajatest suurfirmadele. Madalad maailmaturuhinnad sunnivad arengumaade väiketalunikke müüma oma saaki sellise hinna eest, mis ei kata isegi tootmiskulusid. Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade'i märk tootel tagab paremad ma-janduslikud ja sotsiaalsed tingimused Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele. Õiglase kaubanduse nädal toimub Eestis alates 2007. aastast.

Õiglase kaubanduse filmikogu filmid leheküljel www.fairtrade.ee

„Banana Split“ – film, mis kirjeldab läbi ameeriklaste ja eurooplaste suure lem-mikpuuvilja – banaani – rikaste lääne tarbijate ja vaeste tootjate elude seoseid.

Banaanimäng – rollimäng, mis selgitab toodete hinna kujunemist.

Raisa Kyllikki Karjalaineni fotonäitus „Kohvi hind – pilte Nicaragua väikestest ja suurtest kohviistandustest“

Korraldage õiglase kaubanduse toodete otsimise võistlus, mille raames õpilased peavad nädala jooksul kirja panema võimalikult palju poo-dides müüdavaid õiglase kaubanduse märgisega tooteid koos poe ni-mega. Samuti võib läbi viia küsitluse toidupoe klientide seas, uurides, kui paljud inimesed teavad õiglase kaubanduse märki. Kooli võiks kutsuda rääkima ka õiglase kaubanduse vabatahtlikke. Selle nädala raames võiks arutleda maailmakaubanduses toimuva ebavõrdsuse üle.

Oktoober

06.11.RAHVUSVAHELINE SÕDADE JA RELVAKONFLIKTIDE POOLT PÕHJUSTATUD KESKKONNA-KAHJUDE TÕKESTAMISE PÄEVInternational Day for Preventing the Exploitation of the Environment in War and Armed Conflict

2001. aastal kinnitati 6. november rahvusvaheliseks sõ-dade ja relvakonfliktide poolt keskkonnakahjude tõkesta-mise päevaks, ÜRO üldassamblee tahtis pöörata tähele-panu konfliktidest tulenevatele keskkonnakahjustustele. Konfliktid ei ole oht pelgalt inimestele, vaid ka loodusva-radele ja ökosüsteemide toimimisele. Kahjude tulemused ulatuvad veel kaugele pärast seda, kui konfliktid ise on juba ammu lõppenud.

„Mürgine tuli“ – Nigeeria naftaleiud pole toonud kohalikele elanikele kasu.

„Veri mobiilis“ – osa mineraalidest, mida mobiiltelefonides kasutatakse, on pärit Kongo DVst, kus nende kauplemisega rahastatakse ka kohalikku relvavõitlust.

Selle päeva raames võiks noortega rääkida sõdadest ning sõjateh-nika arengust, mis mõjutab meie keskkonda. Võiks arutada selle üle, milliste loodusresursside pärast on viimasel ajal relvakonfliktid tekki-nud (õli, puit, mineraalid jne.) ning millised on nende konfliktide taga-järjed inimesele, loodusele, veele, õhule, metsadele, loomadele jne.

Viimase 60 aasta sisemistest konfliktidest on 40% seotud maa ja maavaradega.

November

10.11.MAAILMA RAHU JA ARENGU TEADUSE PÄEVWorld Science Day for Peace and Development

Selle päeva eestvedaja on UNESCO alates 2002. aastast ning sellega pööra-takse tähelepanu teaduse olulisusele. Eesmärgiks on teavitada avalikkust tea-duse olulisest rollist ühiskonna rahu ja jätkusuutliku arengu kontekstis.

Selle päeva raames võiks noortega rääkida tea-duse rollist ja dialoogi olulisusest ning soovi kor-ral ka ise mõni väike teadusprojekt korraldada.

„Valige mind“ – humoorikas dokumentaal, kuidas ühes Hiina algkoolis kor-raldatakse esimest korda vabad valimised – klassivanema valimised.

„Maailmarahu ja teised 4. klassi võidud“ – maailmarahu simulatsiooni-mäng 4. klassis Virginias USAs.

November

MAAILMAHARIDUSE NÄDALGlobal Education WeekToimub novembri keskel

1999. aastal kuulutas Euroopa Nõukogu Põhja-Lõuna keskus välja maailmahariduse nädala, mille eesmärgiks on juhtida koolinoorte tähelepanu vae-suse ja sotsiaalse ebavõrdsuse küsimustele. Maail-mahariduse nädalal kutsutakse koolinoori ja õpeta-jaid üles oma koolis ellu viima maailmahariduslikke projekte, mille raames arutletakse ebavõrdsuse ja globaliseerumise teemadel. Maailmahariduse nädal kannab igal aastal erinevat pealkirja ning kesken-dub erinevatele probleemidele.

Tutvustage õpilastele aastatuhande arengueesmärke. Arut-leda võiks selle üle, miks on oluline rääkida koolis vaesusest ning sotsiaalse ebavõrdsuse küsimustest. Kutsuge külla MTÜ Mondo Maailmahariduse keskuse töötajaid tutvustama orga-nisatsiooni tööd ning õpilaste võimalusi selles kaasa lüüa.

„MDG viktoriin“ – powerpointi esitlus koos viktoriiniga aastatuhande arengueesmärkide paremaks mõistmiseks.

November

MAAILMA KROONILISE OBSTRUKTIIVSE KOPSUHAIGUSE PÄEVWorld Chronic Obstructive Pulmonary Disease DayLiikuv päev, mida tähistatakse teisel või kolmandal novembri kolmapäeval

Sel päeval on tähelepanu all kroonilised obst-ruktiivsed kopsuhaigused ning nende ravi.

Kutsuge külla meditsiiniöötaja, kes selgitaks õhu-saaste, kemikaalide ja suitsetamise mõju tervise-le. Korraldage teavituskampaania, mille raames õpilaste ülesandeks on video või plakatite abil koolikaaslastele selgitada obstruktiivse kopsuhai-guse olemust ja võimalikku levikut tulevikus.

2004. aastal oli 64 miljonil inimesel obstruktiivne kop-suhaigus ning WHO ennustab, et 2030. aastaks on see haigus kolmas surma põhjustajaid maailmas.

Obstruktiivse kopsuhaiguse riskifaktoriteks on tuba-kas ja suitsetamine, õhusaaste, tolm ja kemikaalid.

November

November14.11.ÜLEMAAILMNE DIABEEDIPÄEVWorld Diabetes Day

2006. aastal kinnitas ÜRO üldassamb-lee 14. novembri ülemaailmseks dia-beedipäevaks, sest sel päeval on ka insuliini leiutanud Frederick Banting’i sünnipäev. Rahvusvaheline Diabeedi-ühing ja WHO olid tähistanud diabeedi-

Ülemaailmse diabeedipäeva raames võiks noortele rääkida selle haiguse olemasolust, ennetusest ning tagajärgedega tegelemisest. Kui noorte seas on diabeetikuid või mõni nende lähedastest on suhkru-haige, on oluline, et haige inimese kaaslane teaks, mida kriitilises olukorras ette võtta ja kuidas aidata.

päeva juba 1991. aastast, kuulutades selle kuupäeva ÜRO päevaks. ÜRO üld-assamblee tahtis julgustada liikmesriike ületama diabeedi poolt tekitatud rasku-si ja pöörata tähelepanu kvaliteetsele tervishoiuteenusele.

Diabeeti on kolme eritüüpi.

Kui diabeedi üle kaotatakse kontroll ja veresuhkru tase tõuseb väga kõrgele, võib see endaga kaasa tuua pöördumatuid tüsistusi, südamehaigusi, infarkti, neeruhaigusi, närvikahjustusi ja silmahaigusi.

Diabeedi leevendamiseks on olulised füüsiline aktiivsus, normaalne ke-hakaal, tervislik toitumine, mittesuitsetamine ning tüsistuste jälgimine.

Diabeedi tekkimise nähtudeks võivad olla tihene urineerimine, pidev janu, suurenenud söögiisu, kaalukaotus, väsimus, huvi ja kesken-dumisraskused, oksendamine, kõhuvalu, käte ja jalgade tuimus, hä-gune pilk, nakkushaigused ja aeglaselt paranevad haavad.

Diabeet on pärilik, kuid haiguse esildumist mõjutavad ka mitmed keskkonnatingimused ja elustiil, pikkuse ja kaalu vahekord, mõne viiruse põdemine ja ka hiline sünnitusiga.

Maailmas on 143 miljonit suhkrihaiget ning IDF prognoosib 2025. aastaks diabeeti haigestunute kasvu kuni 300 miljonini, mis on tingitud rahvastiku kasvust, vananemisest ja urbaniseerumisest.

Ühe diabeetiku ravi on äärmiselt kallis ning haigekassa hüvitab suure-ma osa selle kuludest. Seega mõjutavad diabeetikud kogu haigekassa-süsteemi ja ühiskonda, mistõttu on oluline inimeste teadlikkus.

MAAILMA FILOSOOFIA PÄEV World Philosophy DayLiikuv püha, mida tähistatakse novembri kolmandal neljapäeval

Maailma filosoofiapäeva kor-raldab UNESCO alates 2002. aastast. Eesmärgiks on eden-dada filosoofia pärandit, kriiti-list mõtlemist, analüüsivõimet.

Sel päeval võiks rääkida noortele filosoofia ole-musest ning algatada mõni päevakajaline debatt.

„Koht tähtede seas“ – erinevad generatsioonid Indoneesia perekonnas.

„Inglise kirurg“ näitab Inglise ajukirurgi heategevuslikku tööd Ukrainas.

„Gandhi jälgedes“ näitab Gandhi tegevust Briti koloniaalvõimu aegses Indias ning tänase India demokraatlike kodanike lugusid.

November

16.11.RAHVUSVAHELINE TOLERANTSUSE PÄEVInternational Day for Tolerance

Päeva eesmärgiks on parandada inimes-te heaolu ja julgustada sallivust, austust ja dialoogi erinevate kultuuride, tsivili-satsioonide, inimeste ja organisatsiooni-de vahel. Üheks eesmärgi saavutamise teeks on hariduse edendamine ja avalik-kuse suurem teadlikkus. Tolerantsus on oluline poliitilise polariseerumise vastu, kui stereotüübid, ignorants ja ähvardav viha suurendavad ühiskondade mitme-kesisust. Tänapäeva maailm on tihedalt seotud turumajanduse ja infotehnoloo-giaga, mis suurendavad veelgi vaesust, ignorantsi. Tolerants aitab suurendada ini-mestevahelist austust ning aitab ehitada ühtset globaalset ühiskonda.

Arutle ühiskonna erinevate inimeste sotsiaalsete võimaluste ning huvide üle. Rääkige ebavõrdsusest, diskrimineerimisest ja tolerantsusest, teistega arvestamisest ning eri-nevate gruppide dialoogist, kooseksisteerimisest ja koostööst, inimgruppide vabadus-test, õigustest ja kohustustest. Mõelge, kuidas oleks võimalik diskrimineerimist vähen-dada ja tolerantsi suurendada. Võib korraldada ka näiteks meeskondlikke spordiüritusi, mis ühendavad inimesi ning kus noore sotsiaalne taust ei mängi rolli.

Etnilise päritolu põhjal tunnevad diskrimineerimist eelkõige Euroo-passe sisserännanud elanikud.

Üle poole eurooplastest üt-leb, et kui nad peaksid lange-ma diskrimineerimise ohvriks, ei teaks nad oma õigusi.

15% eurooplastest on tund-nud end diskrimineerituna.

Eurooplased tunnevad, et neid diskrimi-neeritakse kõige rohkem vanuse pärast.

„Võõras“ – film uurib Eesti ühiskonda ja selles peituvat viha ning hirmu segunemise ja väljasuremise ees.

„Afganistan otsib superstaari“ – Afganistani populaarne tele-saade kütab kirgi, mis on ühiskonnas lubatud ja mis mitte.

„Ole(d) Salliv?!“ – sotsiaalreklaamid

„Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rollid, kelle igapäevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu.

„Tervitused ümber maailma“ – lühike sissejuhatav mäng, mis so-bib sisse juhatama tundi kultuurierinevustest.

November

ÜLEMAAILMNE LIIKLUSOHVRITE MÄLESTAMISE PÄEVWorld Day of Remembrance for Road Traffic VictimsLiikuv püha, mida tähistatakse novembri kolmandal pühapäeval

Päeva tähistamise eesmärgiks on meenutada liiklusõnnetustes huk-kunuid ja toetada nende omakseid. Liiklusõnnetused on ootamatud ja traumeerivad ning nende mõju on pikaajaline.

Rääkige liiklusohutusest, samuti ka liiklusohvrite ja nende lähedaste abist ning leinast. Kutsuge näiteks mõni spetsialist neil teemadel rääkima.

Turvavöö kasutamine vähendab liiklusõnnetuste korral hukkumise riski 61% võrra.

Arengumaades on turistide suurim oht liiklus.

Poolte liiklusõnnetuse ohvriteks on jalakäijad, ratturid või mootorratturid.

Igal aastal juhtub üle 1,2 miljoni liiklusõnnetuse.

Igal aastal saab liiklusõnnetustes viga umbes 50 miljonit inimest.

November

20.11.AAFRIKA INDUSTRIA-LISEERIMISE PÄEVAfrica Industrialisation Day

Päeva eesmärgiks on tugevdada rahvus-vahelise üldsuse seotust Aafrika tööstus-liku arenemisega.

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

IFAD filmid: „I Spy“ ja „Trading Futures“ – turumajandusest Aafrikas.

Aafrika industrialiseerimise päeva raames võiks rääkida indust-rialiseerumise, integratsiooni ja turuarengu teemadel. Mõelda in-dustrialiseerimise mõjule nii arenguriikide kui ka arenenud riikide kontekstis nii ajaloolise, tänapäeva kui ka tulevikusuundade aspektist. Kasulik oleks vaadata mõnd filmi, et noortel tekiks olukorrast ka visuaalne pilt. Tööstuslike aspektide arutellu võiks sisse tuua üksikindiviidi ning üldise ühiskonnaarengu tasandi.

November

20.11.ÜLEMAAILMNE LASTEPÄEV Universal Childrens' Day

Ülemaailmset lastepäeva tähistatakse paljudes riikides 20. novembril, päeval, mil 1989. aastal võeti vastu lapse õiguste konventsioon. Konventsiooniga on liitu-nud kõik ÜRO liikmesriigid, välja arvatud USA ja Somaalia. Eesti ühines konvent-siooniga 1991. aastal. Rahvusvahelise lapse õiguste päeva eesmärk on tõsta inimeste arusaamist lastest ning edenda-da laste heaolu. Sel päeval pööratakse tähelepanu laste õigustele, vabadustele, lapstööjõule, laste kuritarvitamisele ja kaitsele, laste identiteedile, haridusele, toidule, tervisele ja suremusele.

„Punase külmiku teekond“ – 17-aastane Nepaali poiss ronib mööda mä-giteid, et teenida raha oma hariduse jaoks.

„Mõru šokolaad“ – kas meie šokolaadis kasutatud kakao on kasvatatud lapstööjõu abil?

„Punam“ – 9-aastase Nepaali tüdruku raskest elust.

„Thula Mntwana lapsed“ – laste rõõmudest ja raskustest Lõuna-Aafrikas.

November

Rääkige lapse õigustest ning nende olukorrast maailma eririikides. Vaadake teemakohast filmi ning arutlege, kuidas saaks laste õiguslikku olukorda maailmas parandada.

Sageli öeldakse, et mäng on laste töö. Ka laste õiguste konventsioon rõhutab laste õigust puhkusele ja vabale ajale. Korraldage sellest lähtuvalt ülemaailmse lastepäeva tähista-miseks rahvusvaheliste mängude päev. Ettevalmistuseks uurige erinevates õppetundides, milliseid mänge lapsed erineval pool maakera mängivad ja valmistage tööõpetuse tunnis ette lihtsad mänguvahendid. Ülemaailmsel lastepäeval korraldage ülekooliline spordipäev, kus esitlete klasside kaupa erinevaid mänge ja pakute huvilistele võimalust neid proovida.

Korraldage ka teemapäev, kus tutvustate laste igapäevaelu erinevates riikides. Selgitage, millistes oludes lapsed elavad, kui paljud lapsed peavad käima tööl ning kui paljud ei saa koolis käia. Korraldage töötavate laste elu käsitlevaid rollimänge: proovige näiteks vee toomist ja raskete asjade kandmist, korvi ja vaiba kudumist või kingade viksimist.

Samuti võiks korraldada teavitusürituse oma kooli aulas. Üritusel võiks rääkida laste elu-tingimustest maailma eri paigus ning linastada teemakohaseid filme. Mõelge ka ise, kuidas saaks laste olukorda maailmas parandada.

Iga neljas 5-aastane laps maailmas kannatab alatoitumise all.

2007. aastal ei registreeritud üle 51 miljoni lapse sündi, millest enamus oli arenguriikides ning mistõttu ei saa need lapsed kuna-gi migreeruda teise riiki, saada tulu sotsiaalteenustest ja kaitsest.

Umbes 2 miljonit last sureb aastas relvastatud konfliktide tagajärjel.

Igal aastal kannatab vägivalla all umbes 500 miljonit kuni 1,5 miljardit last ning seksuaalse vägivalla ohvriks langeb 150 miljonit tüdrukut ja 73 miljonit poissi.

40% Sahara-aluse Aafrika ja Kagu-Aasia lastest peab jooma vett, mis ei ole neile tervislik ning 65 % neist pole korralikku tua-leti kasutamise võimalust, mis põhjustab eluohtlikke haigusi.

Igal aastal sureb umbes 10 miljonit alla 5 aastast last hai-gustesse, mida oleks olnud võimalik vältida või ravida.

Sahara-alune Aafrika regiooni enam kui pooled lastest saavad haridust vähem kui 4 aastat.

November

21.11.ÜLEMAAILMNE TELEVISIOONI PÄEVWorld Television Day

Riike on õhutatud sel päeval tähele-panu pöörama rahu, turvalisust, ma-janduslikku ja ka sotsiaalset arengut ning kultuuri käsitlevate teleprogram-mide vahendamisele. Televisiooni roll tänapäeva ühiskonnas on suur, sest see on üheks põhiliseks infoallikaks, mis annab inimestele teada neid ümb-ritsevast maailmast. Televisioonil on ka universaalne roll kasvatada inimeste ühiseid arusaamu ja tolerantsi.

„Burma VJ“ – film, mis tutvustab teravalt ohtlikku ajakir-janiku tööd ja dissidentlust politseiriigis Burmas.

„Yes men parandab maailma“ – kaasaja Robin Hoodid võitlevad meedia abil kurjade korporatsioonide vastu.

Rääkige televisiooni rollist meie igapäevaelus, kuidas tarbitakse televisiooni ning milline on meie meediavalikute mõju hoiakutele, suhetele ja ühiskonnale tervikli-kult. Rääkida võiks ka televisiooni iseseisvusest ning riskidest ja sellest kuivõrd oluline on kriitiline infotarbimine meie elus. Võite ka viia läbi küsitluse televisiooni vaatamise kohta või väitluse „Kas kõik on tõene info, mida meedia kajastab?“ Külla võib kutsuda mõne tuntud meediategelase. Õpilased võivad toota ka oma uudi-seid või vaadata ja analüüsida uudiseid kodu- ja välismaisest meediast.

November

November

OSTUVABA PÄEVBuy Nothing DayAmeerikas tähistatakse päeva pärast tänupüha ja muudes riikides sellele järgneval päeval

Ostuvaba päev on rahvusvaheline pro-testipäev liigse tarbimise vastu. Ameeri-kas tähistatakse seda tänupühajärgsel päeval, mis on üks kümnest suurimast poodlemise päevast riigis. Esimene os-tuvaba päev toimus 1992. aastal Kana-das ning nüüdseks osaleb selles üle 65 riigi. Rahvusvahelisele tasandile tõi ostuvaba päeva tuntud väliseestlasest kultuurikriitik ja ajakirja Adbusters pea-toimetaja Kalle Lasn.

Uurige individuaalselt oma ökoloogilist jalajälge ning arut-lege üheskoos, kuidas saaksid õpilased ise igapäevaselt vähem tarbida, nii et meie planeedist jätkuks ka tulevas-tele põlvedele. Ostuvaba päeva raames korraldab juba mitu aastat näitusi ja üritusi ka Eesti Roheline Liikumine.

„Katastroofi retseptid“ – vaimukas film perekonnast, kes püüavad üle minna naftavabale tarbimisele.

„Ökoloogiline jalajälg“ – pooletunnine ülevaade ökoloo-gilise jalajälje terminist.

„Mardi Gras: Made in China“ ja „Meie ostame, kes maksab“ – filmid Läänemaailma tarbijatest ja tarbitava tootmistingimustest.

„Jõuluvana töötuba“ – dokumentaalfilm, mis viib vaata-ja Hiina mänguasjatehaste hirmuäratavasse tõelisusse.

25.11.RAHVUSVAHELINE NAISTE VASTU SUUNATUD VÄGIVALLA LÕPETAMISE PÄEVInternational Day for the Elimination of Violence against Women

Päeva eesmärk on teadvustada naiste vas-tu suunatud vägivalda, millel on mitmeid vorme – füüsiline, seksuaalne, psühholoo-giline ja majanduslik. Naiste vastu suuna-tud vägivald mõjutab naiste tervist kui ka tema perekonna ja kogukonna heaolu.

„Kui kuu ei paista“ – Taani Nigeeriast toodud pros-tituudid räägivad oma loo.

„Afganistani naiste lühiportreed“ – julgetest naistest Afganistanis, kes avalikus sfääris sõna võtavad.

„Suurim vaikus“ – vägistamistest Kongos.

Rääkige naiste vastu suunatud vägival-la olemusest, levikuulatusest ja taga-järgedest. Lugege klassiga nt. Khalid Hosseini ramatuid Afganistanist.

Mitmetes riikides eelistatakse majanduslike kasutegurite tõttu tüdruk-lastele poisslapsi ning tehakse tüdruklastest teada saamise korral aborti.

Üle 60% 15–24 aastastest HIV-positiivsetest on naised.

15–44 aastastel naistel on suurem risk langeda vägistamise ja kodu-vägivalla ohvriks kui vähi, autoõnnetuse, sõja ja malaaria ohvriks.

Naiste vastu suunatud seksuaalse vägivalla protsent on riigiti väga erinev: alates 6% Jaapanis, lõpetades 59% Etioopias.

Iga viies naine satub oma elu jooksul vägistamise või vägistamiskatse ohvriks.

November

November29.11.RAHVUSVAHELINE PALESTIINA RAHVALE SOLIDAARSUSE OSUTAMISE PÄEVInternational Day of Solidarity with Palestinian People

ÜRO üldassamblee kinnitas 29. novembri rahvusvaheliseks Palestiina rahvale soli-daarsuse osutamise päevaks 1977. aastal. Päeva tähistamise taustaks on 29. novem-ber 1947, kui ÜRO üldassamblee kiitis heaks Palestiina jagunemist puudutava resolut-siooni. Palestiina küsimus on üks maailma riike kõige rohkem puudutav teema.

Uurige Palestiina hetkeolukorda ning arutlege, milline võiks olla kriisi lahendus. Korralda väitlus teemal: „Palestiina peaks olema iseseisev riik.“

„SlingShot Hip-hop“ – Palestiina noored astuvad vä-givalla vastu räpiga.

„Rahu esimene õppetund“ – film erakordsest koolist Iisraelis, kus koos õpivad nii palestiinlased kui juudid.

01.12.RAHVUSVAHELINE AIDSI PÄEVWorld AIDS Day

Esimest ülemaailmset AIDSi päeva tähistati 1988. aastal. Päeva eesmärk on informeerida maailma AIDSi oh-tudest ning osutada solidaarsust ja tuge AIDSi ohvritele üle kogu maail-ma. AIDS on üks maailma keerulise-matest haigustest. Ühtekokku umbes 33,4 miljonil inimesel maailmas on HIV-nakkus. Üks aastatuhande aren-gueesmärke on maailmas AIDSi le-viku peatamine aastaks 2015.

„Punane lint ümber minu maja“ – vapustava naise Pinky lugu AIDSi ennetustööst.

„Me oleme koos“ – Lõuna-Aafrika AIDSi-orbude koorist.

Rahvusvahelise AIDSi päeva raames võiks kutsuda noortele AIDSist rääkima mõne spetsialisti. Sel päeval kantakse üle maailma punast linti, mida võiks ka koolis kanda. Samuti võib teha klassis rühmatöö AIDSist – koostada ennetus-plakateid, teha näidendeid või korral-dada viktoriine. (Teemadeks näiteks haiguse avastamine, levik, põhjused, tuntumad isikud, ennetustöö, diskrimi-neerimine, riikide kogemus.)

2/3 HIV kandjatest elab Sahara-aluses Aafrikas.

Paljud HIV kandjad ei tea, et nad viirust kannavad, sest neil ei esine mingisuguseid sümptomeid.

Viirus mõjutab inimese immuunsüsteemi ning seega on HIV viirusega inimene avatud teistele viirustele, mis võivad osutuda eluohtlikeks.

33,3 miljonit inimest elab HIV viirusekand-jana ning nendest 2,5 miljonit on lapsed.

Detsember

Detsember02.12.RAHVUSVAHELINE ORJUSE LÕPETAMISE PÄEVInternational Day for the Abolition of Slavery

Päeva tähistamisega meenutatakse ÜRO üld-assamblee poolt 1949. aastal heaks kiidetud lepingut inimkaubanduse ja ärakasutamise lõ-petamiseks. Tänapäeva peamised orjuse vormid on pärisorjus, võla- ning sunnisorjus ja konsoli-deeritud orjus, naiste ja laste inimkaubandus, koduorjus, prostitutsioon, sunnitud abielu ja nais-temüük, lapstööjõud. Tänapäeva orjus mõjutab meid kõiki, sest see nõrgendab legitiimset ma-jandust, lõhub perekondi, loob vägivalda, äh-vardab avalikku turvalisust ja tervist jne. Seega on oluline võidelda orjuse vastu ning pöörata tähelepanu vabadusele ja inimõigustele.

Uurige, milline oli transatlandiline orjakau-bandus ja selle tagajärjed. Samuti võiks analüüsida, milline on Eesti orjuse ajalugu ning analüüsida tänapäeva orjuse näiteid.

„Mardi Gras: Made in China“ – film Läänemaailma tarbija-test ja tarbitava tootmistingimustest.

„Mõru šokolaad“ – kas meie šokolaadis kasutatud kakao on kasvatatud lapstööjõu abil?

„Muuda maailm sotsiaalselt õiglasemaks“ sotsiaalreklaam.

Kõige rohkem on orjust Indias ja Aafrikas.

Tänasel päeval on orjus maailmas le-vinum, kui see on olnud varem ning hetkel on maailmas 27 miljonit orja.

03.12.RAHVUSVAHELINE PUUETEGA INIMESTE PÄEVInternational Day of Disabled Persons

Rahvusvahelist puuetega inimeste aastakümmet tähistati aastatel 1983–1992. Selle aastakümne lõppedes kinnitas ÜRO üldassamblee 3. detsemb-ri rahvusvaheliseks puuetega inimeste päevaks.

„Itaalia arst“ – film kummalise elueesmärgiga Itaalia mehest: päästa iga Afganistani miiniohvri inimväärikus.

„Cambodia Trust“ – film Kambodžas elavate miinide tõttu inva-liidiks jäänud inimeste elust ja nende õiguste eest võitlemisest.

„Tummfilm kurdist tüdrukust“ – kurdi lastekodulapse olulistest otsustest – sisekõrva implantaat või mitte?

„Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rol-lid, kelle igapäevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu.

Räägi noortega puuetega inimeste eluolust ning probleemi-dest erinevate valdkondadega seotult (töö, transport jne). Samuti tolerantsusest ja diskrimineerimisest ning sellest, mida saaks iga inimene teha, et puuetega inimeste elu kergem oleks.

80% puuetega inimestest elab arenguriikides.

Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande ja sotsiaalkindlus-tusega Eestis tegeleb nii riik kui ka kohalikud omavalitsused.

Puuetega inimesi, oli Eestis 2009. aasta alguse seisuga üle 118 000 isiku, moodustades 8,8% rahvastikust. Valdavalt on tegemist eakate inimeste-ga – 59% kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad, pisut üle kolmandiku, ehk 35% tööealised ning 6% olid vanuses 0–17 aastat.

Maailmas on 600 miljonit puudega inimest, mis on peaaegu 10% kogurahvastikust.

Detsember

Detsember05.12.RAHVUSVAHELINE VABATAHTLIKE PÄEVInternational Volunteer Day for Economic and Social Development

Päeva eesmärgiks on lisada teadlikkust vabatahtlikkuse tähtsusest ja õhutada rohkemaid inimesi vabatahtlike organi-satsioonidega liituma.

Rääkige vabatahtlikkuse olulisusest nii abisaajale kui ka vabataht-likkule endale ning võimalusest ise selles kaasa lüüa. Kutsu rääki-ma kedagi, kes on ise olnud vabatahtlik, et noortel tekiks sellest elav kujutlus ning nad saaksid innustust. Organisatsioone, kes saadavad vabatahtlikke arengumaadesse on mitmeid, näiteks Arengukoostöö Ümarlaud, MTÜ Mondo ja Continuous Action.

„Itaalia arst“ – film kummalise elueesmärgiga Itaalia mehest: päästa iga Afganistani miiniohvri inimväärikus.

„Inglise kirurg“ näitab Inglise ajukirurgi heategevuslikku tööd Ukrainas.

„Darfur nüüd“ – mida saavad üksikisikud teha, et olu-kord Darfuris laheneks, neli võimalikku varianti.

Euroopa Vabatahtlik Teenistus pakub 18–30 aastastele noortele võimalust teha välisriigis 2–12 kuud vabatahtlikku tööd ja sealjuures tutvuda selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga.

Vabatahtliku tegevuse käigus omandatud oskused ja koge-mused saab tulevikus stipendiumitele või töökohtadele kandideerimiseks kirja panna vabatahtliku passi.

Vabatahtliku tegevuse tutvustamisega Eestis tegeleb Vabatahtlike Värav.

09.12.RAHVUSVAHELINE KORRUPTSIOONI-VASTANE PÄEVInternational Anti-Corruption Day

Päeva eesmärk on tõsta inimeste teadvust korruptioonist, et seda en-netada. Korruptsioon on probleemiks paljudes riikides üle terve maakera ning see õõnestab inimeste ausust ja demokraatiat. Korrumpeerunud juhid kasutavad oma võimu ebaausate ees-märkide saavutamiseks.

Arutlege, millised on korruptsiooni põhjused ja tagajär-jed. Rääkige nii väikesema- kui ka suuremamahulisest, igapäevasest ja süstematiseeritud ning poliitilisest kor-ruptsioonist. Teemadega seoses rääkige ka eetikast.

Detsember

Detsember10.12.INIMÕIGUSTE PÄEVHuman Rights Day

ÜRO üldassamblee kiitis 1948. aastal 10. detsembril heaks inimõiguste üle-maailmse deklaratsiooni. Inimõiguste päeva eesmärk on tähistada konvent-siooni olemasolu ning austada neid õigusi, mis meil igapäevaselt on. Inim-õigused ei ole iseenesestmõistetavad kogu maailmas. UNESCO on andnud välja deklaratsiooni inimkonna ühis-test vastutustest: Universal Declara-tion of Human Responsibilities. Selle järgi on igaühe kohustuseks kohelda teisi inimlikult ja hakata vastu fanatis-mile, vihale ja tõrjutusele.

Korralda väitlus või arutelu inimõiguste teemal. Tutvusta õpilastele erinevaid kuulsaid inimõiguste eest võitlejaid (Nelson Mandela, Gandhi, Aun San Suu Kyi jne.) või rääkige tänapäeva suurimaist inimõiguste rikkumistest. Kutsu külla inimõigusi edendavate or-ganisatsioonide esindajaid. Samuti võiks kasutada juhtumianalüüse – võrrelda Ghana kullakaevanduses töötava lapse ja Eesti õpilase inimõigusi. Neid leiate Maailmakool.ee portaalist.

Õpilased tutvuvad paarikaupa inimõiguste deklaratsiooniga http://www.coe.ee/static/files/ ning joonivad alla nende arvates olulisemad kohad. Arutlege, kuidas deklarat-sioonis toodud inimõigusi rakendatakse Eestis ja mujal maailmas.

Samuti võiksid õpilased ühe nädala jooksul meedia kaudu jälgida inimõiguste olukorda maailmas. Õpilased valivad paarikaupa või väikestes gruppides välja inimõiguste dekla-ratsioonist ühe artikli ning jälgivad nädala jooksul ajalehtedes või ajakirjades käsitletud küsimusi, mis seostuksid deklaratsioonist valitud artikli teemaga. Õpilased hindavad ko-gutud materjali põhjal inimõiguste rakendamist. Kas foto või uudis räägib inimõiguste piiramisest või nende tagamise positiivsetest saavutustest? Õpilased koostavad vali-tud fotodest ja artiklitest kollaaži, pealkirjastavad oma töö vastavalt valitud inimõiguste deklaratsiooni artiklile ning esitlevad oma tööd kogu klassile.

„Õigusemõistmine“ – väga informatiivne ja kaasahaarav film Rahvusvahelise Kri-minaalkohtu igapäevatööst.

„Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpila-sed võtavad isikute rollid, kelle igapäe-vaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu.

Inimkaubaks satub aastas um-bes 800 000–900 000 inimest. Umbes 80% sellest moodustab naiste ja tütarlaste seksuaalne väärkohtlemine. Umbes pooled ohvritest on lapsed.

Maailmas on umbes 211 miljonit 5–14-aastast töötavat last. Umbes 61 % neist elab Aasias ja 23 % Sahaaras, lõunapoolses Aafrikas.

Eesti on ratifitseerinud kõik peamised ÜRO inimõigusalased konventsioonid.

16.12.RAHVUSVAHELISE KODANIKUÕIGUSTE JA POLIITILISTE ÕIGUSTE PAKTI VASTUVÕTMISE TÄHTPÄEVRahvusvaheline pakt kodanikuõiguste ja poliitiliste õiguste kohta avati allakirjuta-miseks New Yorgis 16. detsembril 1966. aastal. Eesti ühines kodanikuõiguste ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pak-tiga 1991. aastal. Paktile allakirjutanud riigid kohustuvad kinni pidama üksikisiku kodanikuõigustest ja poliitilistest õigustest, sealhulgas õigusest elule, usuvabadusest, sõnavabadusest, kogunemisvabadusest, valimisõigusest ja õigusest õiglasele koh-tumõistmisele. Paktile pole alla kirjutanud 19 ÜRO riiki, muuhulgas Burma.

„Saades bangladeshlaseks“ – kodakontsuseta Bihaaride võimalus esimest korda oma riigis hääletada.

„Valgevene õppetund“ – film, milles näeme, kuidas ja kas on võimalik teismelistel muuta maailma, milles nad elavad ning hakata vastu totalitaarsele korrale Valgevenes.

„Burma VJ“ – film, mis tutvustab teravalt ohtlikku ajakirjani-kutööd ja dissidentlust politseiriigis Burmas.

Detsember

Detsember18.12.RAHVUSVAHELINE MIGRANTIDE PÄEVInternational Migrants Day

Sel päeval 1990. aastal kiitis ÜRO peaassamblee heaks migrantidest tööliste ja nende pereliikmete kait-set puudutava üldlepingu. Päeva tähistamise eesmärgiks on rõhuta-da võõrtööjõu inimõigusi, vabadusi ning kaitset. Migrandid aitavad kaasa majanduse kasvule ja aren-gule, nad rikastavad ühiskondi kul-tuurilise mitmekesistumisega, tead-miste ja tehnoloogiatega ning nad aitavad tasakaalustada inimeste vanuselist demograafilist jaotumist.

Arutlege migratsiooni, selle põhjuste, tagajärgede, ohtude teemadel nii globaalselt kui ka Eesti kontekstis. Kutsu kooli näiteks immigrandist külaline, IOMi (International Organi-sation for Migration) või Migratsiooniameti esindaja.

„Hanna ja Violka“ – väga isiklik film Itaalia haige mehe eest hoolitsevast Poola naisest.

„Bristoli rattaprojekt“ – on sümpaatne film ratastest, ringlusest ja pagulusest Suurbritannias.

„Paradiis – kolm reisi selles maailmas“ – miks Aafrika noor pigem sureb teekonnal Euroopasse, kui jääb kodupaika?

IFAD: „Sending money home“ – räägib migrantide poolt teenitud töötasu tagasi koju saatmise üle-maailmsest ulatusest ja voogudest.

„Qadir“ – siiras ja haarav dokumentaal noorest afgaani põgenikust, kes kodumaale tagasi pöördub.

Migrandid moodustavad 41 riigis 20% rahvastikust.

Iga 35. inimene maailmas on migrant.

18.12.NAISTE DISKRIMI-NEERISMISE VASTASE KONVENTSIOONI VAS-TUVÕTMISE TÄHTPÄEV1979. aastal võeti ÜRO egiidi all vastu konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta. Rah-vusvaheline leping sätestab meetmed naistevastase diskrimineerimise kõrval-damiseks konventsiooniga ühinenud riikides. Eestis jõustus konventsioon 20. novembril 1991. aastal.

„Umoja, küla, kuhu mehi ei lubata“ – hüljatud vä-gistamiseohvrid on asutanud oma küla Keenias.

„Fala di Mindjeris“ – Guinea-Bissau naiste elu mõjutavad usk ja traditsioonid.

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esi-mene aasta ametis.

„Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis“ – kolm lühifilmi võrdõiguslikkuse olukorrast Eestis.

Arutlege naiste võrdõiguslikkuse või-malustest maailmas ja Eestis. Miks makstakse naistele sama tööd tehes vähem palka? Mis ametikohadele eelistatakse palgata mehi? Miks?

Ligi 70% maailma vaestest on naised.

Maailma mastaabis saavad naised keskmiselt 75% meestele makstavast palgast.

Vaid 15,6% kõigist maailma parlamentide liikmetest on naised.

Üle 70 miljoni lapse ei käi pere vaesuse tõttu koolis ning nende seas on rohkem tüdrukuid kui poise.

Eestis on loodud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikoht, kelle ülesandeks on jälgida soolise võrdõigus-likkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist.

Euroopas on töötaval naisel keskmiselt rohkem kui poole vähem vaba aega kui tema mehel.

Kaks kolmandikku maailma 876st miljonist kirjaoskamatust inimesest on naised ja kolm viiendikku maailma lastest, kes koolis ei käi, on tüdrukud.

Naised teevad kaks kolmandikku kogu maailma tööst, kuid teenivad ainult ühe kümnendiku kogu maailma sissetulekust ning omavad ainult ühte sajandikku kogu maailma varast.

Detsember

Detsember19.12.ÜRO LÕUNA-ÜHISTÖÖ PÄEVUnited Nations Day for South-South Cooperation

Päeva eesmärgiks on laiendada Lõu-na-ühistöö võrgustikku, partnerlust ning ehitada rahul põhinevat, jõukat ja õiglast maailma. Arengumaade omavahelisel koostööl on oluline roll rahvusvahelistes organisatsioonides, kus nad saavad sellega tugevamalt oma hääle kuuldavaks teha. Koostöö võimaldab arenguriikidel paremini arendada oma majandust ning jätku-suutlikku arengut.

Arutlege globaalsete väljakutsete ning eri-nevate arengutasemega maade koostöö üle. Tee õpilastega aastatuhande aren-gueesmärkidega seotud harjutusi, mis on seotud vaesuse, nälja ja haigustega. Maailmahariduskekusest leiad ohtralt õp-pematerjale nende kohta. Vaata sel tee-mal ka www.mdg.ee portaali.

„Inimareng“ – võrdlus inimarengu edetabelis esimese (Norra) ja viimase (Niger) vahel. Inimeste arvamused selle kohta, mis on nende riigis hästi või halvasti.

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

„MDG viktoriin“ – powerpointi esitlus koos viktoriiniga aastatuhande aren-gueesmärkide paremaks mõistmiseks.

Umbes 1 miljonil inimesel pole korralike sa-nitaartingimusi või ligipääsu puhtaale veele.

Iga viies inimene maailmas on äärimiselt vaene (elab alla $ 1,25 päe-vas) ja pool maailma elanikonnast elab vaesuses (alla $ 2,5 päevas).

Kliimamuutus, humanitaarabikriis ja relvastatud konfliktid mõjutavad enim arenguriike ja kõige haavatavamaid inimesi.

20.12.MAAILMA INIMLIKU SOLIDAARSUSE PÄEVInternational Human Solidarity Day

Esimesel vaesusevastasel aastakümnel (1997–2006) kinnitas ÜRO üldassamblee 20. detsembri rahvusvaheliseks inimliku solidaarsuse päevaks. Üldassamblee tuletas meelde, et aastatuhandevahe-tusel on solidaarsus üheks neist univer-saalsetest väärtustest, millele inimeste ja rahvaste vaheline suhtlemine peaks uuel aastatuhandel tuginema. Päeva eesmärgiks on rõhutada mitmekesisust, teadvustada avalikkusele solidaarsuse olulisust, julgustada debatte, mis on seotud solidaarsuse ja vaesuse vastu võitlemisega, et liikuda turvalisema ja ra-humeelsema maailma poole.

„Lillede saar“ – irooniline saaga tänapäeva ebavõrdsest maailmast.

„Ole(d) salliv!?“ sotsiaalreklaamid.

„Inglise kirurg“ näitab Inglise ajukirurgi heategevuslikku tööd Ukrainas.

Korraldage plakatite või sotsiaalreklaamide konkurss. Rää-kige solidaarsusest ja arutlege, kui solidaarsed on õpilased üksikisikute, klassi, eestlaste või maailmakodanikena.

Detsember

Detsember21.12.RASSILISE DISKRIMINEERIMISE VASTASE KONVENTSIOONI VASTUVÕTMISE TÄHTPÄEVRahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineeri-mise kõigi vormide likvideerimise kohta koostati New Yorgis 21. detsembril 1965. aastal ja see on vanim ÜRO inimõigustealane konventsioon. Eesti suhtes jõustus konventsioon 20. novembril 1991. Konventsiooni ko-haselt kohustuvad osalevad riigid likvideerima rassilise diskrimineerimise ja tagama kõigi inimeste võrdõigus-likkuse seaduse ees, tegemata vahet rassi, nahavär-vuse, rahvusliku või etnilise päritolu järgi.

Selgitage õpilastele rassilise diskrimineerimise piiravat mõju ühiskonnale ja üksikisikule. Arutleda võiks kas Ees-tis on tagatud inimeste võrdõiguslikkus tema rassist, na-havärvusest või rahvuslikust päritolust sõltumata.

„Võõras“ – film uurib Eesti ühiskonda ja selles peituvad viha ning hirmu segunemise ja väljasuremise ees.

„Valge terror“ – analüüsib paremäärmuslikke liikumisi Root-sis, Ameerikas ja Venemaal.

Tutvustage jõulutraditsioone erine-vates maailma paikades ning arut-lege, mida teevad teiste uskude esindajad jõulude asemel.

JÕULUAEG

02.01.DAISAKU IKEDA SÜNNIPÄEVJaapanlane Daisaku Ikeda (sünd 2. jaanruar 1928) on Rahvusvahelise Sõka Gakkai president, mis on 12 miljoni liikmelise Nichireni budistliku koolkonna asutus. Ikeda on loonud ka mitmeid hariduslikke, kultuurilisi ning rahuuuringutega seotud insti-tutsioone, mis väärtustavad maail-marahu ehitamisel dialoogi pidamist. 1983. aastal määrati Ikedale tema väsimatute püüdluste eest maail-marahu nimel ÜRO rahupreemia.

Arutlege, miks on olulised rahumeelsed läbirääkimised rah-vusvahelise rahu tagamiseks, kuid ka näiteks väiksemate vas-tuolude lahendamiseks. Korraldage läbirääkimistepõhiseid rollimänge, kus erinevaid seisukohti esindavad noored pea-vad tunni lõpuks jõudma üksmeeleni.

„Gandhi jälgedes“ – näitab Gandhi tegevust Briti koloniaalvõimu aegses Indias ning tänase India demokraatlike kodanike lugusid.

Jaanuar

MARTIN LUTHER KING JR. PÄEVMartin Luther King Jr. DayAmeerika Ühendriikide liikuv riigipüha, mida tähistatakse jaanuari kolmandal esmaspäeval

Martin Luther King Jr. (15. jaanuar 1929 – 04. aprill 1968) oli mustanahaliste ini-mõiguste eest võitleva liikumise juht Ameerika Ühendriikides. Kingi tegevus oli suures osas motiveeritud Mahatma Gandhist ning ta uskus, et rõhutute tuge-vaim vahend vabaduse saavutamiseks on vägivallatu vastupanu. King korraldas kampaaniaid, mille eesmärgiks oli juhti-da tähelepanu ameeriklaste ebaõiglaste-le seadustele ja diskrimineerimisele ning võidelda mustade valimisõiguste eest.

„Valge terror“ – analüüsib paremäärmuslikke liikumisi Rootsis, Ameerikas ja Venemaal.

„Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rollid, kelle igapäevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu.

Tutvusta õpilastele Martin Luther Kingi elulugu ning võitlust mustana-haliste inimõiguste eest Ameerika Ühendriikides. Rääkige diskrimi-neerimisest üldisemalt ning arutlege, kui tolerantne on Eesti ühiskond.

Jaanuar

Rahumeelsetele protestidele vastati sa-geli vihase ja vägivaldse reageeringuga ning mitmel korral King vahistati. Üldi-ne arvamus aga muutus ja seeläbi sai võimalikuks kodanikuõiguste seaduse reguleerimine. 1964. aastal võeti vastu diskrimineerimisvastane kodanikuõiguste seadus ja aasta hiljem keelustati musta-nahaliste diskrimineerimine hääletamis-protsessis. Samal aastal sai King Nobeli rahuauhinna. 1968. aasta aprillis langes King Memphises atentaadi ohvriks.

27.01.RAHVUSVAHELINE HOLOKAUSTIOHVRITE MÄLESTUSPÄEVInternational Day of Commemoration in memory of the victims of the Holocaust

Selle päevaga mälestatakse Teise maail-masõja aegset tagakiusamist, milles huk-kus üks kolmandik maailma juutidest ja lugematu hulk muude vähemuste esinda-jaid. Tagakiusamise meenutamisega juhi-takse tähelepanu rassismi, eelarvamuste ja viha ohtlikkusele. Loodetakse, et taga-kiusamise meenutamine toimib kui hoiatav näide, et sellised õudused ei korduks. Li-saks leinale on päev mõeldud ka vastava-teemalise haridustöö ergutamiseks.

Kutsu tundi kooli ajalooõpetaja või juudi kogukonna esindaja rääkima holokaustist. Korraldada väljasõit Kloogale või viige läbi lühike uurimistöö.

YouTubist leiab palju huvitavaid lühifilme holokausti kohta, mida õpilastele näidata. Arutada võiks teemal: kas selline asi võiks korduda või on kusagil kordunud või juhtumas. Mida teha, et selliseid asju vältida?

Euroopas mõrvati hitlerliku poliitika tulemusel ligi kuus miljonit juuti, kellest veerand olid lapsed.

Klooga koonduslaager oli esimeseks paigaks maailmas, kus dokumenteeriti holokausti koledused. Saksa armee põgenedes jäid surnukehad osaliselt hävitamata. Veel enne, kui Vene armee saabus, sai rahvusvaheline meedia Kloogalt tõese pildi holokaustist.

Holokausti mälestuspäeva tähistamine Kloogal on muutunud iga-aastaseks traditsiooniks, mida korraldab Jeruusalemma Rahvusvaheline Kristlik Suur-saatkond koostöös MTÜga Eesti Juudi Kogukond alates 2003. aastast.

Jaanuar

01.02.–07.02.USUNDITEVAHELISE HARMOONIA NÄDALWorld Interfaith Harmony Week

Vastastikune mõistmine ja religioo-nidevaheline dialoog on oluline eel-dus maailmas rahu tagamiseks. Nä-dala eesmärk on juhtida tähelepanu inimestevahelisele mõistmisele, hoo-limata nende usulistest kuuluvusest.

„Rahu esimene õppetund“ – film erakordsest koolist Iisraelis, kus koos õpivad nii palestiinlased kui juudid.

„Püha mägi“ – film Mari loodususust.

„Iga hea abielu algab pisaratega“

Rääkige religioonidevahelisest dialoogist. Korraldage kohtumine erinevate religioo-nide esindajatega Eestis või organiseerige külastuskäik näiteks Tallinna sünagoogi.

Veebruar

04.02.MAAILMA VÄHI-HAIGETE PÄEVWorld Cancer Day

Päeva eesmärgiks on rõhutada vähi ennetustööd ning vähihai-gete ravi. Päeva eestvedajaks on Rahvusvaheline Vähivastane Ühendus (UICC) ning maailma vähihaigete päeva on korralda-tud alates 2006. aastast.

Anna infot vähi olemuse, ennetuse ja ravi kohta. Sel päeval kantakse üle terve Maa roosat linti. Tehke tunnis roosa lint, mida kanda.

„Inglise kirurg“ näitab Inglise ajukirurgi heategevus-likku tööd Ukraina elanike ajukasvajaid opereerides.

40 % vähist saab ennetada, jälgides tervislikke eluviise.

2008. aastal suri vähki 7,6 miljonit inimest, kellest 70% olid pärit madala sissetulekuga riikidest.

Veebruar

Veebruar20.02.MAAILMA SOTSIAALSE ÕIGLUSE PÄEVWorld Day of Social Justice

Sotsiaalne õiglus on aluseks edukal koosek-sisteerimisel, mis põhineb rahul. Sotsiaalse õigluse raames puutume kokku võrdsete õiguste tagamisega kõigile inimestele, sõl-tumata nende soolistest, vanuselistest, ras-silistest, etnilistest, religioossetest ja kul-tuurilistest erinevustest. Sotsiaalse õigluse päeva raames toetatakse rahvusvahelise kogukonna püüdlusi vaesuse vähendami-seks, väärikaid töövõimalusi, soolist võrdõi-guslikkust ja kõigi isikute võimalust õigluse-le ja sotsiaalsele heaolule.

„Inimareng“ – võrdlus inimarengu edetabelis esimese (Norra) ja viimase (Niger) vahel. Inimeste arvamused selle kohta, mis on nende riigis hästi või halvasti.

„Muuda maailm sotsiaalselt õiglasemaks“ – lühifilm sotsiaalsest õiglusest.

„Lakshmi ja mina“ – koduabilise ja tema tööandja suhe tänapäeva Indias.

„MDG viktoriin“ – powerpointi esitlus koos viktoriiniga aastatuhande arengu-eesmärkide paremaks mõistmiseks.

Arutlege, millistel gruppidel on Eesti ühiskonnas piiratud ligipääs võrdsetele õigustele ning kui-das seda olukorda muuta saaks. Kuidas on globaalses mõttes sotsiaalne õiglus inimestele erine-valt tagatud? Kuidas on Eestis tagatud võrdsed võimalused näiteks meestele ja naistele, eriva-jadustega inimestele, noortele ja vanadele? Kas ja kuidas on Eesti nendes aspektides erinev muude riikidega võrreldes – näiteks arengumaade või Skandinaaviaga?

Vaadates lühifilmi „Muuda maailm sotsiaalselt õiglasemaks“, võiks filmi järel arutleda sotsiaalakt-sioonide üle, mida õpilased ise saaksid läbi viia. Kokku võiks panna ka fotovaliku, mida vaadates võiks klassis arutleda, millised kujutatud situatsioonid on õiglased/ebaõiglased ning miks.

Külla võiks kutsuda ka vabatahtliku, kes on töötanud arengumaades või Eestis elava pagulase.

Veebruar21.02.RAHVUSVAHELINE EMAKEELEPÄEVInternational Mother Language Day

ÜRO üldkogu otsustas 2002. aastal tähistada 21. veebruari rahvusvahelise emakeelepäevana. UNESCO on tähis-tanud seda päeva juba alates 1999. aastast. Keel on üks kõige olulisem instrument oma kultuuripärandi säilita-misel ja arendamisel.

Arutle emakeele olulisuse üle kultuuri säilimise kontekstis. Mõelge ka teiste rahvuste keeltele ning rahvusvaheliste keelte rollile meie riigi kontekstis. Keelel on oluline roll ka ühiskonna tolerantsuse ja diskrimineerimise ulatuse seisuko-hast ning see ühendab inimesi ning aitab teineteist mõista. Lugege näiteks emakeelseid luuletusi ning mõelge ka sellele, kuidas meie keel aja jooksul on muutunud, mis seda on põhjustanud ning kuidas säilitada oma keelt.

„Sülem“ – idamaride kogukonna põhilisest tegevusalast, mesindusest.

05.03.TUUMARELVADE LEVIKU TÕKESTAMISE LEPINGU TÄHTPÄEVTuumarelvade leviku tõkestamise lepin-gu eesmärk on takistada tuumarelvade levikut ning edendada olemasoleva tuu-maarsenali hävitamist. Lepingus jõuti üksmeelele aastal 1968 ja see jõustus kaks aastat hiljem viiendal märtsil. Tuu-marelvi omavad liikmesriigid kohus-tuvad ära hoidma tuumarelvade levi-kut teistesse riikidesse ning osalema läbirääkimistel, mille eesmärk on hävi-tada juba olemasolev tuumarelvade arsenal. Tuumarelvavabad liikmesriigid

„Pabertiivul“ – Teise maailmasõja aegsest tsiviilisikute sõjategevusest Jaapanis ja USAs.

Uurige, mis on saanud Hiroshimast ja Nagasagist, mida tabasid tuumapommid 1945. aastal. Korraldage väitlus tuumarelvade hävitamise poolt ja vastu. Külla võiks kutsuda ka vabatahtliku, kes on töötanud arengumaades või Eestis elava pagulase.

Märts

nõustuvad pöördumatult sellega, et nad ei arenda tuumarelvi ja kasutavad või-malikke tuumatehnoloogiaid rahumeel-setel eesmärkidel. 2011. aasta novemb-ri seisuga on lepinguga liitunud 189 riiki, millest viis on tuumarelvi omavad riigid: USA, Venemaa, Inglismaa, Prant-susmaa ja Hiina. On teada, et neli le-pinguga mitteliitunud riiki omavad tuu-marelvi: India, Pakistan, Põhja-Korea ja Iisrael, kuigi viimane pole relvade omamist avalikult kinnitanud.

08.03.RAHVUSVAHELINE NAISTEPÄEVInternational Women's Day

Nii arenenud maades kui ka aren-gumaades on alates 1970. aasta-test tehtud palju naiste olukorra parandamiseks. Siiski on veel palju teha. Naistepäev annab võimaluse märgata naiste saavutusi ja tuua esile kitsaskohti.

Rääkige naiste rollist ühiskonnas ning perekonnas, soolisest võrdõiguslikkusest, hariduse ja tööturu jao-tusest, naiste kohtlemisest, feminismist jne.

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

„Roosad sarid“ – naiste õiguste eest võitleja elust Indias.

Kadri Aaviku fotonäitus „Albaania naiste argipäev” (2010), kus peateemadeks aastatuhande arengueesmärgid ja naised.

Igal aastal sureb maailmas ligi 700 000 naist abordi tagajärjel.

Tänapäeval toimuvatest konfliktidest on üle 95% naiste ja laste vastu suunatud raske vägivald.

Üle 40% soome naisi on sattunud meeste füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks enne 15-aastaseks saamist.

Naised moodustavad maailma ligikaudu 1,3 miljardist vaesest 70 %.

Märts

21.03.RAHVUSVAHELINE RASSILISE DISKRIMINEERI-MISE LÕPETAMISE PÄEVInternational Day for the Elimination of Racial Discrimination

Rahvusvahelist rassismivastast päeva peetak-se 21. märtsil. 1960. aastal avas politsei tule ja tappis 69 rahumeelsel meeleavaldusel osalejat Lõuna-Aafrikas Sharpeville’s. 1966. aastal kuulu-tas ÜRO üldassamblee selle päeva (21. märtsi) rahvusvaheliseks rassismivastaseks päevaks ja kutsus üles rahvusvahelist üldsust suurendama oma panust rassilise diskrimineerimise vastu. Sellest päevast algab ka rassismivastane nädal.

„Valge terror“ – analüüsib paremäärmuslike liikumisi Rootsis, Ameerikas ja Venemaal.

Aruta rassilise diskrimineerimise olemuse, põhjuste ja tagajärgede üle nii indiviidi kui ka ühiskonna seisukohalt. Mida saaks igaüks teha, et rassilise diskrimineerimise vastu võidelda? Tutvusta klassile Lõuna-Aafrika ajalugu. Kutsu külla sealt pärit inimene. Uurige välja, milliste diskrimineerimisjuhtumitega tegeleb Eesti võrdse kohtlemise volinik. Õppematerjal: „Paha ring“, mille saab alla laadida Maailmakooli portaalist.

Koostage oma koolile diskrimineerimise ja kiusamise vastased juhised. Kirjutage need suure paberi peale ning kinnitage juhised kooli aula seinale.

Koostage näitus, millega tutvustate kõigi oma koolis käivate õpilaste rahvusgruppe. Näitust sobib ette valmistada näiteks kunsti, tööõpetuse, emakeele, ühiskonnaõpetuse või usundiõpe-tuse tundide raames. Koguge näituse jaoks kokku erinevaid kultuurielemente: pilte, joonistusi, riideid, muinasjutte ja muusikat. Pakkuge näituse avamisel kokanduse tunnis valmistatud maail-ma rahvustoite ning valmistage muusikatunnis ette kogum erinevatest helidest ja lauludest.

Kutsuge kooli erineva päritoluga külalisi (nt õpilaste vanemaid) ja paluge neil rääkida oma sün-niriigi kommetest, traditsioonidest ja tähtpäevade tähistamisest.

Märts

21.03.RAHVUSVAHELINE NOWRUZi PÄEVInternational Day of Nowruz

ÜRO üldassamblee korraldab seda päeva 2010. aastast. Nowruz on esi-vanematelt päritud pidulik esimese kevadpäeva ja looduse ülesärkamise tähistamine. See jagab väärtusi rahu ja solidaarsuse kohta erinevate generat-sioonide ja peresiseste suhete raames. Edendatakse ka kultuurilist mitmekülg-sust ning erinevatest kogukondadest pärit inimeste sõprussuhteid.

Arutle põlisrahvaste elu üle, räägi maausulistest.

„Koht tähtede seas“ – generatsioonideva-helised konfliktid Indoneesia perekonnas.

„Püha mägi“ – film Mari loodususust.

Märts

22.03.RAHVUSVAHELINE VEEPÄEVWorld Water Day

Ülemaailmse veepäeva tähistamise ees-märk on eelkõige teadvustada, kuidas ma-janduslik tootlikkus ja sotsiaalse heaolu kasv mõjutavad veevarude vähenemist. Koos ülemaailmse veepäevaga peetakse ka rahvusvahelist sanitaarpäeva. Puhas vesi, kanalisatsioon, hügieenilised WC-d ja puhtus on elutähtsad vaesuse, haiguste ja eriti laste suremuse vähendamisel.

„Püha vesi“ – India kogukondade protest Coca Cola tehaste vastu, mis ka-sutavad ära põhjavee.

„Anna rohelist“ – Hooldatud murulappide jaoks kulub palju väärtuslikku joogivett. Filmist tuleb välja, mis vahe on kastmisel ja vee maha valamisel.

Rääkike vee tähtsusest tänapäeva sotsiaalses, poliitilises ja majanduslikus kon-tekstis, selle säästlikust tarbimisest ning vee tähtsusest meie ökosüsteemile.

Koostage paarikaupa nimekiri tegevustest, mille jaoks kasutate ühe päeva jooksul vett. Võrrelge koostatud nimekirju ning arutlege selle üle, kuidas oleks võimalik hakkama saada üks päev ilma veeta. Koostage vee tarbimise plaan, arvestades, et päeva jooksul on kasutada vaid 20 liitrit vett. Mille arvelt hoiaksite veetarbimisel kokku?

25 % maailma mageveevarudest on tervisele ohtlikult saastunud.

Suuremal osal maailma rahvastikust läheks toimetulekuks vaja ainult 1/3 sellest veekogusest, mida nad igapäevaselt tarbivad.

Ligi 90% maailma katastroofidest on seotud veega.

Märts

Igal aastal sureb maailmas ligi 2 miljonit last reostunud veest põhjustatud haigustesse.

24.03.JUBILEE VÕLA KAMPAANIA ALGUSE TÄHTPÄEVMitmed MTÜd, kirikud, ametiühingud jt organisatsioonid on loonud juba ühek-sakümnendate aastate keskel koalit-siooni, mis nõuab erinevate kampaaniate abil vaeste riikide ebaõiglaste võlga-de tühistamist. Jubilee võlakoalitsioon (Jubilee Debt Coalition) ühendab Ing-lismaa riiklikke organisatsioone ja ko-halikke gruppe, kes nõuavad ühise kam-paaniana, et tühistataks vaeste riikide ebaõiglased välisvõlad. Maailma vaesei-

Mängi tunnis läbi välisvõlateemaline rollimäng, kus õpilased esindavad küsimusi esitades erinevaid huvigruppe: panka, mõnd arenenud riiki, Rahvusvahelist Valuutafondi, areneva riigi valitsust ning arengukoostööle pühendunud MTÜd. Ees-märgiks on jõuda kokkulepeteni võla tagasimaksmise osas.

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis. Filmil on ka välisvõlateemaline taustamaterjal.

Arengumaade võlad tekkisid juba 70ndatel aastatel, kui rik-kamad riigid pakkusid vaestele riikidele ohtralt odavat laenu.

Aastate jooksul on mõned arengumaad maksnud laenatud raha mitmekordselt tagasi, aga intresside tõttu on nad ikka võlgades.

Globaalselt arvatekse, et oleks vaja 17 miljardit dollarit aastas, et pakkuda kõikidele maailma lastele haridust. Nt. 2005. aastal mak-sid arengumaad selle summa 30kordselt intresside katteks.

Märts

mad riigid on kohustatud igapäevaselt maksma miljoneid dollareid maailma ri-kastele võla kustutamiseks, samal ajal kui nende enda riikides surevad vaesuse tõt-tu miljonid inimesed. Koalitsioon on juba edukalt surunud laenude kustutamise küsimuse lääneriikide ja organisatsioo-nide arutelude päevakorda, kuid palju on veel teha. Välisvõlg on üheks suurimaks põhjuseks, miks ebavõrdsus põhja ja lõuna vahel ei vähene, vaid kasvab.

24.03.RAHVUSVAHELINE TUBERKULOOSI PÄEVWorld Tuberculosis Day

Maailma tuberkuloosipäeva tähistatakse selleks, et anda infot haigusest ja sellest hoidumisest. Suures osas maailmas on tuberkuloos ikka veel haigus, mis tapab miljoneid inimesi aastas. 24. märtsil 1882. aastal andis doktor Robert Koch Maailma Teadusühingutele teada, et on avasta-nud tuberkuloosi põhjustaja – TB bakteri. Avastus tegi teed haiguse diagnoosimise-le ja ravimisele. 2008. aastal käivitatakse ülemaailmne kampaania haiguse peata-miseks. Kampaania tunnuslause on: I am stopping TB (Ma peatan tuberkuloosi).

„Võitlus haigusega“ – tutvustab vaeste riigide võitlust haigustega Mali näitel.

Tutvusta tuberkuloosi olemust, selle enneta-mist, ravi ning selle vastu võitlemist. Kutsu külla arst või külasta Tervishoiumuuseumi.

Üle 2 miljardi inimese on nakatunud tuberku-loosibakteriga ning iga 10. neist jääb tuberkuloosi.

Üle maailma sureb tuberkuloosi umbes 4700 inimest päevas.

Tuberkuloos on rohkem levinud arengumaades.

Eestis nakatub aastas tuberkuloosi umbes 330 inimest.

Tuberkuloos levib õhu kaudu.

Eestis on probleemiks HIV-positiivsete inimeste nakatumine tuberkuloosi.

Märts

24.03.RAHVUSVAHELINE RASKETE INIMÕIGUSTE RIKKUMISE ÕIGUSEJA OHVRITE VÄÄRIKUSE PÄEVInternational Day for the Right to Truth concerning Gross Human Rights Viola-tions and for the Dignity of Victims

Selle päeva eest vastutab ÜRO üldassamb-lee alates 2010. aastast. Päeva eesmärgiks on austada inimõiguste rikkumise ohvriks lan-genud inimesi ja nende lähedasi ning teavi-tada neid nende õigustest.

„Õigusemõistmine“ – väga informatiivne ja kaasahaa-rav film Rahvusvahelise Kriminaalkohtu igapäevatööst.

Märts

25.03.RAHVUSVAHELINE ORJUSE OHVRITE JA TRANSATLANTILISE ORJAKAUBANDUSE MÄLESTUSPÄEVInternational Day of Remembrance of the Victims of Slavery and the Transatlantic Slave Trade

Rahvusvahelist orjuseohvrite ja transat-lantilise orjakaubanduse mälestuspäeva tähistatakse 25. märtsil. ÜRO üldassamb-lee kinnitas mälestuspäeva 2007. aastal, väljendades muret, kui vähene on üleül-dine teadlikkus orjakaubandusest. Samas andis üldassamblee ÜRO peasekretärile ülesandeks koostada koolituskava, mille eesmärgiks on kasvatada teadlikkust or-jusest ja orjakaubandusest, nende põh-justest, tagajärgedest ning ajaloolisest õppetunnist ning tuua esile rassismiga kaasnevaid ohtusid.

„Kui kuu ei paista“ – Nigeeriast Taani toodud prostituudid räägivad oma loo.

„Natasha ei ole müügiks“ – inimkaubandusest Euroopas.

„Muuda maailm sotsiaalselt õiglasemaks“ – sotsiaalsest õiglusest maailmas.

Rääkige tunnis rahvusvahelise orjuse ohvrite ja transatlantilise orjakaubanduse teemadel ning ajaloost. Laske noortel endil valmistada ette selleteemalisi pre-sentatsioone. Pöörake tähelepanu inim-väärikusele, õigustele, vabadustele ja kaitsele. Samuti võiks analüüsida, milline on Eesti orjuse ajalugu ning analüüsida tänapäeva orjuse näiteid.

Transatlantiline orjakaubandus on jäänud ajalukku, sest see kestis umbes 400 aastat ning selle aja jooksul on orjastatud 17 miljonit inimest, kui transpordi käigus hukkunud inimesed välja arvata.

Tänapäeval on sunnitööl 5,7 miljonit last ning 1,2 miljonit inimkaubanduse ohvrid.

Märts

30.03.PUUETEGA INIMESTE ÕIGUSTE KONVENTSIOONI TÄHTPÄEVÜRO puuetega inimeste õiguste kon-ventsioon avati allkirjastamiseks 30. märtsil 2007. aastal. 2011.aasta oktoob-ri seisuga on sellega liitunud 106 riiki, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigid. Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta puuetega inimeste väärikust ja õigusi. Sellega liitunud riigid on kohustatud edendama, kaitsma ja tagama puuete-ga inimeste täielikud inimõigused ning tagama täieliku võrdsuse seaduse ees.

„Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rollid, kelle igapäevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu.

Räägi noortega puuetega inimeste eluolust ning prob-leemidest (töö, transport jne). Arutlege tolerantsuse ja disk-rimineerimise üle ning proovige välja mõelda, mida saaks iga inimene teha, et puuetega inimeste elu kergem oleks.

Maailmas on 600 miljonit puudega inimest, mis on peaaegu 10% kogurahvastikust.

80% puuetega inimestest elab arenguriikides.

Märts

MAA TUND Earth HourTähistatakse märtsi viimasel laupäeval

Maa tund on üleilmne maailma loodu-sefondi korraldatav üritus, mis kutsub üles majapidamisi ja ettevõtteid lülita-ma üheks tunniks välja tuled ja muud elektroonilised seadmed, et juhtida tä-helepanu vajadusele kliimamuutuste suhtes midagi ette võtta. Maa tund toi-mus esmakordselt 2007. aastal Syd-neys, mil 2,2 miljonit inimest lülitasid välja ebavajalikud tuled.

„Katastroofi retseptid“ – naftavaba aasta filmi autori ja tema pere-konna elus. Kuidas ta oma otsustega vähendada CO2 tootmist?

„Õed planeedil“ – näitab, kuidas mõjutavad kliimamuutused nai-si erineval pool maakera.

Arvutage klassis igaühe ökoloogiline jalajälg ning süsiniku-jalajälg (neid saab arvutada Internetis leitavate kalkulaatorite-ga). Arutlege, kuidas oma tarbimist vähendada ning milline on kliimamuutuste mõju erineval pool maakera. Plaanige üht ühist aktsiooni keskkonna heaks ja viige see läbi.

Märts

02.04.MAAILMA AUTISMITEADVUS-TAMISE PÄEVWorld Autism Awareness Day

ÜRO üldassamblee kuulutas 2007. aastal 2. aprilli maailma autismitead-vustamise päevaks. Eesmärgiks on kasvatada ÜRO liikmesriikides ühis-konnateadlikkust autismist.

„Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rol-lid, kelle igapäevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu.

Räägi autismist ning teadvusta noortele autistliku käitumise taga olevaid põhjuseid. Arutada võiks ka tolerantsuse, hoolivuse ning abistamise teemadel.

Autistidel on keeruline leida sotsiaalset kontakti, neil on raskusi nii verbaal-se kui ka mitteverbaalse eneseväljendamisega, neil on piiratud ja ebahari-lik käitumine ning seega on ka huvid ja tegevused kindlates piirides.

Autistid on endassetõmbunud, nad kiinduvad objektide mõ-ningatesse omadustesse, neil on mõtestatud ja tähelepanelik pilk ning hea ruumitaju, mehhaaniline mälu ja kõrge intellekt.

Aprill

04.04.RAHVUSVAHELINE MIINIDEVASTANE PÄEVInternational Day for Mine Aware-ness and Assistance in Mine Action

ÜRO kuulutas 2005. aastal 4. aprilli rah-vusvaheliseks miinidevastaseks päe-vaks. Eesmärgiks on anda infot miinide ohtlikkusest ja arendada rahvuslikke mii-nitõrjeüksusi nendes maades, kus mii-nid ja muud sõjaaja plahvatusohtlikud relvad on tõsine turvarisk ja takistus ma-janduslikule ning sotsiaalsele arengule.

„Itaalia arst“ – film kummalise elueesmärgiga Itaalia mehest: päästa iga Af-ganistani miiniohvri inimväärikus.

„Cambodia Trust“ – film Kambodžas elavate miinide tõttu invaliidiks jäänud inimeste elust ja nende õiguste eest võitlemisest.

Miinimäng – mäng juhib tähelepanu maamiinide probleemile maailmas, pannes õpilased hetkeks miiniohvriks langenud inimestega sarnasesse olukorda.

Igal aastal kaotab elu maamiinide läbi 10 000 inimest. Paljud saavad pöördumatuid vigastusi või kaotavad kalli inimese.

Suure osa surmasaanutest või vigastanutest moo-dustavad tsiviilelanikud, sealhulgas naised ja lapsed.

Lõhkemata maamiine leidub siiani 65 riigis.

2011. aasta septembri seisuga on 157 maailma riiki alla kir-jutanud Ottawa ehk jalaväemiinide keelustamise lepingule.

Aprill

SUUR REEDEReede enne ülestõusmispüha, liikuv püha, mis langeb märtsi või aprilli

Suur reede on kristlik püha, mil krist-lased mälestavad Kristuse ristilöömist. Ehkki see on päev, mil kirik elab leinas, usutakse, et Kristus on surnud meie eest ning toonud meile lepituse. Eestis on suur reede riigipüha ja puhkepäev.

Aprill

07.04.RAHVUSVAHELINE TERVISEPÄEVWorld Health Day

Maailma tervisepäeval soovitakse mee-les pidada ÜRO alla kuuluva maailma tervishoiuühingu tegevust. Maailma tervi-sepäeval on igal aastal erinev teema, mille abil parandatakse teadlikkust tervishoiu-teemadel rahvuslikul ja globaalsel tasandil.

„Võitlus haigusetega“ – tutvustab vaeste riigide võitlust haigustega Mali näitel.

„Väsinud end vihkamast“ – anoreksiaga võitleva Eesti tüdruku lugu.

Räägi tervise olulisusest, selle hoidmisest ning eba-tervisliku elustiili tagajärgedest. Sel päeval oleks sobilik võtta ette liikumis- ja spordiüritusi ja rääkida tervislikust toitumisest. Võib külastada ka Tervishoiumuuseumi.

Aprill

07.04.RWANDA GENOT-SIIDIOHVRITE MÄLESTAMISE PÄEVDay of Remembrance of the Victims of the Rwanda Genocide

ÜRO üldassamblee pühendas 2004. aastal 7. aprilli Rwanda genotsiidi-ohvrite mälestamise päevaks. Selle päeva raames mälestatakse umbes 80 000 Rwanda inimest, kes langesid genotsiidi ohvriks ning toetatakse mahajäänud kogukondi ja rahvast. Genotsiidi ennetamine on nii kollek-tiivne kui ka individuaalne vastutus.

„Õigusemõistmine“ – väga informatiivne ja kaasahaarav film Rahvusvahelise Kriminaalkohtu igapäevatööst.

„Darfur nüüd“ – mida saavad üksikisikud teha, et olukord Dar-furis laheneks, neli võimaliku varianti.

„Ingando – Kui vaenlased naasevad“ – transiitlaagrist, kus endi-seid Rwanda sõdureid valmistatakse ette tsiviilellu naasmiseks.

Selle päeva raames võiks noortele rääkida genotsiidist, selle mõjust rahvale. Rwanda austuseks seista vaikuseminuti. Arutada ja uurida, kas veel kusagil maail-mas toimub sarnaseid juhtumeid, rääkige sellega seoses nt Darfurist. Tutvuge ka Eesti Ravusvahelise kooli projektiga „Change the World by Monday“ Facebook'is.

Aprill

22.04.RAHVUSVAHELINE MAA PÄEVInternational Mother Earth Day

ÜRO eestvedamisel korraldatakse seda päeva alates 1970. aastast. Sel päeval pööratakse tähelepanu Maal elutsevatele erinevatele looma- ja taimeliikidele ning inimese mõjule ja jätkusuutlikule harmoonilisele koos-eksisteerimisele maal. Vaata kind-lasti www.earthday.org kodulehelt li-saideid päeva sisustamiseks.

„Ökoloogiline jalajälg“ – tutvustab mõistet huvitavate faktide ja analüüside abil.

Räägi erinevatest liikidest, ökosüsteemist, evolutsioonist, loo-duse tasakaalust ning majanduslikest/sotsiaalsetest/keskkond-likest mõjudest ja vajadustest. Arvutage välja oma ökoloogiline jalajälg (kalkulaatoreid on leida Internetist). Mõelge välja üks ühine heategu keskkonna heaks ja viige see läbi. Osalege „Bil-lion acts of Green“ kampaanias (lisainfo Earth Day kodulehelt).

Aprill

22.04.PAGULASSEISUNDI KONVENTSIOONI JÕUSTUMISE TÄHTPÄEVPagulasseisundi konventsiooni eesmärk on tagada, et kõik inimesed, kes on sunnitud oma kodumaalt põgenema, saavad elamisloa teises riigis, kuni nende kodumaale naasmine on ohutu. Konventsioon defineerib pagulase termini ning esitab asüülistaatuse saanud isikute õigused ning riikide kohustused, kes asüüli tagavad. Konventsioon määratleb ka selle, kes ei ole pagulased, näites sõjakur-jategijad. Konventsioon jõustus 22. aprillil 1954. aastal. 2011. aasta aprilli seisuga on sellega liitunud 147 riiki.

„Bristoli rattaprojekt“ – sümpaatne film ratastest, ringlusest ja pagulusest Suurbritannias.

„Mu kallis muslim“ räägib Poolas asüüli ootavate Tšetseenia põgenike loo.

„Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rollid, kelle iga-päevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu.

Kullar Viimse fotonäitus “Maapähklitaevas” (2007) – Põhja-Uganda põgeni-kelaagrites tehtud fotod.

Aprill

23.04.RAHVUSVAHELINE RAAMATUTE JA AUTORIÕIGUSTE PÄEVWorld Book and Copyright Day

Rahvusvaheline raamatute ja autoriõigus-te päeva peeti esmakordselt 1995. aastal UNESCO peakontoris Pariisis ning selle eesmärgiks on siiani julgustada kõiki avas-tama lugemise mõnusid ja tõsta inimeste austust kirjanike vastu, kes on oma teostega andnud edasi inimlikkuse sotsiaalset ja kul-tuurilist progressi. Sel päeval edendatakse autoriõiguste ning intellektuaalse omandi kaitset, tolerantsi ning eetilist mõtlemist.

Aruta noortega, mida lugemine neile pakub. Tutvusta huvitavat kirjandust erinevatest maailmaosadest. Arutleda võiks ka autoriõiguste üle ning külastada mõnda raamatukogu, näiteks Eesti Rahvusraamatukogu Tallinnas või Eesti Kirjandusmuuseumi Tartus. Telli klas-sile laenuks „Lohejooksja“ raamatud, mille kaudu saate tutvuda Afganistani ajalooga. Kuula huvitavate inimeste jutte internetist „Ted talks“ lehelt, näiteks Nigeeria kirjaniku Chi-mamanda Ngozi Adichie huvitavat lugu sellest, kuidas oli kasvada kirjanikuks Aafrikas.

Aprill

ÜLEILMNE HARIDUSKAMPAANIAGlobal Campaign for EducationLeiab aset iga aasta aprillis

Vähemalt 120 riigis toimuv üleilmne ha-riduskampaania on aeg, mil lapsed, õpetajad, lapsevanemad üle maailma ühinevad ja nõuavad üheskoos tasuta kohustusliku hariduse tagamist kõi-gile. Kampaania tutvustab juurdepääsu haridusele kui inimõigusele. Tegeleb aktiivselt avalikkuse teadlikkuse tõst-misega, et valitsuste ja rahvusvahelised organisatsioonid suudaksid täita antud lubadused – tagada kõigile maailma lastele tasuta juurdepääs haridusele. Vaata ideede saamiseks kindlasti ka kampaania kodulehte www.campaign-foreducation.org

„Lootust testides“ – nelja Lõuna-Aafrika noore pingutustest enne lõpuksameid.

„Afghan Connection I ja II“ – Afganistani haridusest ja Inglismaa heategevusliku organisatsiooni saavutustest selle toetuseks.

Arutlege tunnis hariduse vajalikkuse üle. Näiteks võib paluda õpilastel kir-jutada essee teemal „Mida ma teeksin, kui ma poleks oma elus päevagi koolis käinud“. Arutlege ka põhjuste üle, miks arenguriikides lapsed sage-li kooliharidust ei saa. Õpilased võiksid arutleda selle üle, mida peaksid poliitikud tegema selleks, et kõigil lastel oleks võimalik koolis käia.

Aprill

03.05.RAHVUSVAHELINE VABA AJAKIRJAN-DUSE PÄEVWorld Press Freedom Day

ÜRO üldassamblee kuulutas maailma vaba ajakirjanduse päeva välja aastal 1993. Juba inimõiguste deklaratsiooni artiklis aastast 1948 öeldakse, et igal-ühel on õigus vabalt oma arvamust väljendada ja et see õigus sisaldab ka ideede otsimist ja levitamist mee-diakanalites. Ajakirjandusvabaduse päeval tahetakse edendada maail-mas eelmainitud vabadust ja õigust ning meenutada, et ajakirjandusva-badus ei ole iseenesest selge ja lihtne – paljud korrespondendid trotsivad oma tööga vanglat või surma.

„Burma VJ“ – film, mis tutvustab teravalt ohtlikku ajakir-janiku tööd ja dissidentlust politseiriigis Burmas.

„Valgevene õppetund“ – film, milles näeme, kuidas ja kas on võimalik teismelistel muuta maailma, milles nad elavad ning hakata vastu totalitaarsele korrale Valgevenes.

Rääkige ajakirjanduse rollist meie elus, ühiskonnas ja ka globaalsel tasandil. Arutleda võiks ka informatsiooni kätte-saadavuse, kriitilise lugemise, sõnavabaduse, korruptsiooni, ajakirjanduse kui ühiskonna peegli ja valvekoera rolli üle.

Mai

05.05.BASELI KONVENT-SIOONI TÄHTPÄEVBaseli konventsioon ehk ohtlike jäät-mete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontroll on üks olulise-matest rahvusvahelistest keskkon-naalastest kokkulepetest, millega on 2011. aasta novembri seisuga liitu-nud 176 riiki üle maailma, sealhul-gas Eesti. Kuigi suur osa maailma riikidest on selle konventsiooniga lii-tunud, ei taga see veel tõhusat kon-trolli, sest üks peamiseid probleeme on järelevalve puudumine.

„Eksportides ohtusid“ – film elektrooniliste jäätmete ümbertöötlemisest Hiinas.

„Digitaalne prügimägi“ – film globaalsete elektrooniliste jäätmete kuhjumisest Nigeerias.

Uurige välja, mis juhtub teie vanade elektroonikaseadmetega. Kutsu sel teemal rääkima Eesti Looduse Fondi või Mobiilringlus OÜ esindaja. Vaata tegevuste planeerimiseks ka kodulehte: campaignforeducation.com

Baseli konventsiooni pole veel ratifitseerinud üks suurima tarbijaskonnaga riike maailmas – USA. 80% Ameerika Ühendriikides ”ümbertöötlemisele” mineva-test elektroonikaseadmetest eksporditakse Aasia riikidesse, näiteks Hiinasse.

Mittetöökorras olevaid seadmeid (st jäätmeid) on ebaseaduslik eksportida. Tööstusriikide tarbija jaoks moraalselt vananenud, kuid töökorras elektri- ja elektroonikaseadmete eksport nn arengumaadesse on siiski legaalne.

Mai

08.05.–09.05.TEISE MAAILMASÕJA OHVRITE MÄLESTUSPÄEVTime of Remembrance and Re-conciliation for Those Who Lost Their Lives during the Second World War

ÜRO üldassamblee kuulutas 8.–9. mai Teise maailmasõja ohvrite mälestuspäevaks 2004. aastal. Päeva tähistamisega osutatakse au üle 60 miljonile inimesele, kes hukkusid Tei-ses maailmasõjas.

„Pabertiivul“ – Teise maailmasõja aegsest tsi-viilisikute sõjategevusest Jaapanis ja USAs.

Suurbritannias ja Commonwealth'i riigides kantakse sel päeval pu-nast paberlille. Sellest tuleb ka päeva nimeks mooni päev (Poppy Day). Meisterdage ka endale kandmiseks punased moonid.

Mai

12.05.RAHVUSVAHELINE ÕDEDE PÄEVInternational Nurses Day

Rahvusvahelist õdede päeva tä-histatakse Rahvusvahelise Õdede Nõukogu (IND) poolt alates 1965. aastast, et inimesed märkaksid õdede panust meie ühiskonnas.

Rahvusvahelise õdede päeva raames võiks näiteks kutsuda mõne õe klassiruumi oma tööst rääkima või siis külastada mõnda haiglat või hooldekodu, kus noored näeksid vahetult õdede tööd.

Maailmas on WHO hinnangul puudu 4,6 miljonit medõde.

Aastatuhande arengueesmärgide viies eesmärk on pühendatud emade tervisele. Suurem osa arengumaade naistest sünnitab ämmaemanda abita.

Globaalselt on puudu 350 000 ämmaemandat.

Mai

15.05.RAHVUSVAHELINE PEREDE PÄEVInternational Day of Families

ÜRO 1993. aasta üldassamblee otsus-tas, et 15. maid tähistatakse rahvusva-helise perede päevana. Päeva tähista-mise eesmärgiks on lisada teadlikkust pereküsimustes ja parandada rahvas-te valmisolekut, arutledes peresid puu-dutavate probleemide üle erinevaid tegevusmalle kasutades. Arutletakse, kuidas mõjutavad perekonda erine-vad sotsiaalsed, majanduslikud ja de-mograafilised protsessid.

„Hing on sees“ – lastekodulapsed räägivad oma elust ja unistustest.

„Koht tähtede seas“ – erinevad generatsioonid Indoneesia perekonnas.

„Tahan saada bossiks“ – nelja noore hiinlase ettevalmistumine kooli lõpueksamiteks.

Räägi noortega pere rollist, sellest, kuidas erinevad ühiskondlikud protsessid mõjutavad pere käekäiku ja heaolu. Võiks arutleda ka Eesti peremudeli iseloomu ning selle kujunemise põhjuste ja taga-järgede üle. Võiks mõelda sellele, kuidas Eestis riiklikul tasandil pereelu reguleeritakse ning milliseid perepoliitika meetmeid kasuta-takse nii meil kui ka globaalsel tasandil (näiteks Hiinas). Sel päeval võiks innustada noori oma perega midagi toredat ette võtma.

Mai

17.05.MAAILMA INFO-ÜHISKONNA PÄEVWorld Telecommunication and Information Society Day

Telekommunikatsioonipäeva tähistati esi-mest korda aastal 2006, enne seda oli sama päeva tähistatud televisioonipäe-vana alates 1969. aastast. Tele- ja infoteh-noloogia arenedes on tähtis, et ühiskon-nad püsiksid arenguga kaasas ja võtaksid omaks uusi infovahetuse meetodeid. ÜRO tahab toetada avatud ja inimõigustega kooskõlas infotehnoloogia arengut.

„Veri mobiilis“ – osa mineraalidest, mida mobiiltelefonides kasutatakse, on pärit Kongo DVst, kus nende kauplemisega rahastatakse ka kohalikku relvavõitlust.

„Calcutta Calling“ – kõnekeskuse töötaja lugu Indiast.

„Yes men parandab maailma“ – kaasaja Robin Hoodid võitlevad meedia abil kurjade korporatsioonide vastu.

2011. aastal on maailmas protsentuaalselt kõige enam in-terneti kasutajaid Islandil (95%), Eesti elanikkonnast kasu-tab internetti 74%, Nigeerias 28,5% ja Malawis 2,26%.

Me elame eksponsiaalsel ajastul. Esimene SMS saadeti 1992. aastal. Iga päev saadetud ja vastuvõtud SMSide arv ületab täna maailma rahvastiku koguarvu.

Raadio jõudis 50 miljoni kasutajani 38 aastaga, televiisor 13 aas-taga, internet 4 aastaga, iPod 3 aastaga, Facebook 2 aastaga.

MySpace'l on üle 200 miljoni registreeritud kasutaja. Kui My-Space oleks riik, siis oleks tegu suuruselt maailma viienda riigiga.

Agengumaade ligipääs uuele tehnoloogiale sh Internetile onüks aastatuhande arengueesmärgidest (8. eesmärk: partnerlus).

Mai

21.05.RAHVUSVAHELINE KULTUURILISE MITME-KESISUSE JA VASTAS-TIKUSE MÕJU PÄEVWorld Day for Cultural Diversity for Dialogue and Development

Päev kuulutati välja aastal 2001 ning see aitab süvendada arusaamist kultuurilise ja religioosse mitmekesisuse tähtsusest, õpetab tolerantsust ning edendab kul-tuuridevahelist dialoogi. Eesmärgiks on kaasa aidata ühiskonna rahumeelsele ning jätkusuutlikule arengule. Päeva raa-mes tuletatakse inimestele meelde ka inimõigusi ja üldkehtivaid vabadusi.

„Iga hea abielu hakkab pisaratega“ – Briti-Bangladeshi perekonna eri-meelsused tulevad esile, kui on aeg hakkata tütreid mehele panema.

„Võõras“ – film uurib Eesti ühiskonda ja selles peituvat viha ning hirmu .

„Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rollid, kelle igapäevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu.

„Tervitused ümber maailma“ – lühike sissejuhatav mäng, mis sobib kul-tuurierinevuste tundi sisse juhatama.

2010. aastal elas Eestis u 418 000 (31,2%) muust rahvusest inimest 2000. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 1387 mus-limit. Nende seas on palju erinevaid rahvaid: aserbaidžaanid, abhaasid, kirgiisid, türkmeenid, usbekid, tadžikid.

Eestis elavad inimesed kõnelevad emakeelena ligi 110 erinevat keelt.

Amnesty Internationali 2010. aasta Eesti riigi kohta käivas raportis maini-takse Eestis elavate vähemusrahvaste keelepõhist diskrimineerimist.

Mai

Arutlege, mil moel avalduvad Lääne kul-tuuris erinevate kultuuride mõjud. Tutvuge Aafrika, Afroameerika, Ladina-Ameerika ja Aasia kultuuri mõjudega. Kas Eesti kultuu-ris on mitteeuroopalikke kultuurimõjusid? Kui nii, siis milliseid, miks ja kuidas avalda-vad need mõju tänapäeva Eesti kultuurile?

22.05.RAHVUSVAHELINE BIOLOOGLISE MITMEKESISUSE PÄEVInternational Day for Biological Diversity

Maailm muutub kiiremini kui kunagi varem. Rahvastiku kasv ja lisanduv tarbimine rõhu-vad ning lisavad ohte looduslikule mitme-kesisusele. Looduse mitmekesisuse päeval võiksime tuua esile kõikide vastutuse looduse kaitsmises ja selle säilitamises. Päeva ees-märgiks on lisada teadlikkust ja arusaamist looduse mitmekesisusest. Tähtis on tutvusta-da keskkonnakaitset, pidevat loodusliku mit-mekesisuse kasulikkust ja sealt saadava kasu võrdset jagunemist.

„Bullshit“ – film globaliseerumisest ja patenteerimisest, geneetilisest muundamisest ja biopiraatlusest aktiivse India naise Vandana Shiva näitel.

Seni on globaalne majanduse areng pöördvõrdelises seoses planeedi elurikkuse säilimisega: aastatel 1975–2003 maailma SKP kolmekordistus, samas kui planeedi elurikkus kahanes 30%.

Viimase 35 aastaga on hävinud üle neljandiku planeedi elurikkusest.

05. juunil 1992 allkirjastati Rio de Janeiros bioloogilise mitme-kesisuse konventsioon elurikkuse säilitamiseks, selle kompo-nentide säästvaks kasutamiseks ning geneetiliste ressurs-side kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks.

ÜRO on kuulutanud perioodi 2011–2020 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse kümnendiks.

Laske õpilastel uurida, millised toi-dulettidelt leitavad hõrgutised on tegelikult peaaegu väljasuremis-ohus. Samuti võiks tutvuda kam-paaniatega, mida on liikide säilita-miseks üle maailma läbi viidud.

Mai

29.05.RAHVUSVAHELINE ÜRO RAHUVALVAJATE PÄEVInternational Day of United Nations Peacekeepers

Rahukaitsmine on arenenud ajaloo jook-sul, see ei ole enam ainult relvarahude valvamine. Tänapäeva ÜRO rahuvalve ülesanded on mitmekülgsed – institut-sioonideehitamine, seaduste järgimine, majanduse ülesehitamine, valimiste kon-trollimine, relvade riisumine, humanitaar-projektide koordineerimine ning pagulaste uuesti taasasustamine. ÜRO rahuvalvajad teevad oma parima, et tagada konflik-tipiirkondades kestev rahu ja turvalisus. Rahvusvahelisel rahuvalvajate päeval on põhjust meelde tuletada, et ka kõige kallim rahuturvamisoperatsioon maksab vähem kui kõige odavam sõda.

„Darfur nüüd“ – mida saavad üksikisikud teha, et olukord Darfuris laheneks, neli võimaliku varianti.

Mai

31.05.ÜLEMAAILMNE TUBAKAVABA PÄEVWorld No Tobacco Day

Ülemaailmse tubakavaba päeva raames teavitatakse inimesi tubaka negatiivsest mõjust tervisele. Tubakavaba päeva al-gatajaks oli 1987. aastal maailma tervi-seorganisatsioon (WHO).

Kutsuge külla meditsiinitöötaja, kes selgitaks suitse-tamise mõju tervisele. Laske õpilastel otsida inter-netist suitsetamisevastaseid kampaaniaid ning tut-vustada klassikaaslastele kõige mõjuvamaid leide.

Mai

„Suits“ – www.kuukulgur.ee/suitsufilm/

MAAILMAPÄEV EESTISToimub igaaastaselt nädalavahetuse päeval mai lõpus – juuni alguses

Kogupereürituse maailmapäeva eesmärk on suurendada meie teadlikkust arengu-koostööst ja globaalprobleemidest ning anda ülevaade Eesti riigi ja vabaühen-duste tegevusest selles valdkonnas. Esimene maailmapäev korraldati MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud initsiatiivil 2005. aastal ning nüüdseks on sellest saanud iga-aastane traditsiooniline üritus. Maail-mapäeva raames tutvustavad oma tege-vust erinevad organisatsioonid nii Eestist kui välismaalt, toimuvad töötoad ja vestlus-ringid, sõna võtavad arvamusliidrid ning arengukoostöö vallas tegutsevad eksper-did, suurel laval kõlab maailmamuusika ning linastub filmiprogramm.

Uurige välja www.terveilm.net lehelt, kus ja millal toimub järgmine maailmapäev ning kuidas teie klass võiks sellel osaleda.

Mai

01.06.RAHVUSVAHELINE LASTEKAITSEPÄEVLastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis toimunud üleilmsel konverentsil. Lastekaitsepäeva tähista-takse erinevates riikides erinevatel aega-del. Eestis tehakse seda 1. juunil. 1925. aasta samal päeval kutsus Hiina konsul traditsioonilise Hiina draakonifestivali tä-histamiseks San Franciscos kokku Hiina orbudest lapsed. Sealt sai alguse tra-ditsioon tähistada lastekaitsepäeva igal aastal juunikuu esimesel päeval. Eestis alustas Lastekaitse Liit lastekaitsepäeva tähistamist 1980. aastate lõpul. 04.06.

RAHVUSVAHELINE SÜÜTULT VÄGIVALLA OHVRIKS LANGENUD LASTE PÄEVInternational Day of Innocent Children Victims of Aggression

ÜRO üldassambleed kohutas 1982. aas-ta 19. augusti hädaistungi ajal Iisraeli agressiivsest käitumisest tulenev Pales-tiina ja Liibanoni lapsohvrite suur hulk ja seetõttu otsustati omistada üks päev kõigile lastele, keda on rünnatud. Rünna-kute ohvriteks langenud laste mälestus-päeva on peetud 1982. aastast.

Juuni

Juuni05.06.MAAILMA KESKKONNA PÄEVWorld Environment Day

15. detsembril 1972 otsustas ÜRO üld-assamblee kuulutada 5. juuni maailma keskkonna päevaks. Kuupäev meenutab Stockholmi 1972. aasta ÜRO keskkon-naistungi avamispäeva. Istungi tulemu-sena loodi ÜRO keskkonnaprogramm UNEP. Keskkonnakaitse päeva eesmär-giks on meie keskkonnas toimuvatele muutustele tähelepanu juhtimine. Klii-mamuutused, kliimasoojenemine ja kas-vuhooneefekt põhjustavad eriti suuri probleeme arengumaadele, kus ollakse kõige haavatavamad. Samuti on kliima-muutuste mõju märkimisväärselt suur ka Arktikale. Kliimasoojenemine mõjutab peale taimestiku ja loomastiku ka ini-meste toimetulekuvõimalusi.

08.06.MAAILMA OOKEANIDE PÄEVWorld Oceans Day

ÜRO üldassamblee kuulutas 2008. aas-tal 8. juuni maailma ookeanide päevaks. Ookeanidest sõltub meie edaspidine käekäik ja jätkusuutlik areng. Ookea-nid on peamisteks toidu ja meditsiiniliste resursside allikaks ning lisaks mängivad need äärmiselt olulist rolli meie biosfääris. Ookeane kutsutakse ju lausa maailma kopsudeks.

17.06.RAHVUSVAHELINE KÕRBESTUMISE JA KUIVUSE ENNETAMISE PÄEVWorld Day to Combat Desertification and Drought

ÜRO kuulutas 1994. aasta üldistungil 17. juuni rahvusvaheliseks kõrbestumise ja kuivuse ennetamise päevaks. Samal päeval ja samal aastal kiideti heaks ÜRO lepe kõrbestumise vältimiseks. Riikidel soovitati lisada teadlikkust rahvusva-helise koostöö tähtsusest kõrbestumise ja kuivuse vastu võitlemisel.

14.06.MAAILMA VERE-DOONORLUSE PÄEVWorld Blood Donor Day

Maailma veredoonorluse päeva eesmär-giks on tõsta inimeste teadlikkust ohutust veredoonorlusest, kusjuures rõhutatakse, et doonorlus võib päästa elu.

12.06.RAHVUSVAHELINE LAPSTÖÖJÕU KASU-TAMISE VASTANE PÄEVWorld Day against Child Labour

Rahvusvaheline tööorganisatsioon (ILO) käivitas 2002. aastal rahvusvahelise laps-tööjõu kasutamise vastase päeva, et pöörata tähelepanu lapstööjõu ulatusele globaalsel tasandil. Hetkel on maailmas umbes 215 miljonit lapstöötajat, kellest on 115 miljonit seotud ohtliku tööga ning ILO eesmärgiks on 2016. aastaks elimi-neerida hullemaid lapstööjõu vormid. Hetkel peavad paljud lapsed töötama pikki tööpäevi ohtlikes tingimustes ning need lapsed on üldiselt seotud vaesu-sega ja haridus pole neile kättesaadav.

Juuni

19.06.AUNG SAN SUU KYI SÜNNIPÄEVAung San Suu Kyi (sünd 19.06.1945) on Birma (praeguse Myanmari) oposit-siooni poliitik ja erakonna Rahvuslik Liit Demokraatia Eest liider. 1990. aastal või-tis Aung San Suu Kyi' erakond üldvali-mistel 59% häältest. Paraku oli ta juba enne valimisi riigijuhtide poolt koduares-tis. Ehkki talle pakuti võimalust riigist lahkumiseks, otsustas Aung San Suu Kyi Birmasse jääda ning veetis alates 1989. aastast ligi 15 aastat koduarestis, kuni ta vabastati 13. novembril 2010. aastal. 1991. aastal sai ta Nobeli rahuauhinna.

20.06.MAAILMA PAGULASTE PÄEVWorld Refugee Day

ÜRO üldassamblee otsustas 2000. aasta üldistungil alustada maailma pagulaste päeva tähistamist. Esimene pagulaste päev oli 2001. aastal. Samal juunikuu päeval oli juba varemgi tähistatud Aafri-ka riike ühendava organisatsiooni (OAU) poolt Aafrika pagulaste päeva.

Juuni

Juuni

26.06.RAHVUSVAHELINE NARKOOTIKUMIDE JA NARKOKAUBANDUSE VASTANE PÄEVInternational Day Against Drug Abuse and Illicit Trafficking

ÜRO kuulutas 1987. aasta üldistungil 26. juuni rahvusvaheliseks narkootiku-mide ja narkokaubanduse vastu võit-lemise päevaks. Päeva eesmärgiks on tugevdada ja parandada rahvusva-helist koostööd narkootikumide ja nar-kokaubanduse tõrjumiseks.

23.06.RAHVUSVAHELINE LESKEDE PÄEVInternational Widow's day

Rahvusvahelist leskede päeva peeti esimest korda 2010. aastal ÜRO üldas-samblee eestvedamisel. Päeva eesmär-giks on pöörata erilist tähelepanu les-kede ja nende laste täbarale olukorrale, et tagada nende inimõigused ja leeven-dada nende vaesust. Eesmärgiks on tagada kõigile naistele võrdne osalus ühiskonnas ning see peaks olema sam-muke lähemale vaesusevabale ja rahuli-kule maailmale.

Juuni26.06.ÜRO RAHVUSVAHELINE PIINAMISOHVRITE TOETAMISE PÄEVUnited Nations International Day in Support of Victims of Torture

ÜRO rahvusvahelist piinamisohvrite toe-tamise päeva peeti esimest korda 1997. aastal ÜRO üldassamblee eestveda-misel. 26. juunil 1987. aastal jõustus ÜRO piinamisevastane konventsioon. Konven-tsiooni kohaselt on sellele allakirjuta-nud riigid kohustunud võtma kasutusele meetmeid nende riigis aset leidva piina-mise ennetamiseks ning keelab saata neist riikidest välja tagasi kodumaale ini-mesi, kui on põhjust uskuda, et nad või-vad seeläbi piinamise ohvriks langeda. Piinamisvastane konventsioon on üks kõige rohkem kontrollitud rahvusvahelisi inimõigustealaseid konventsioone. 28.06.

MUHAMMAD YUNUS'I SÜNNIPÄEVMuhamad Yunus (sünd 28.06.1940) on Bangladeshi majandusteadlane mikrokre-diidi kontseptsiooni autor. Tema loodud Grameeni pank pakub vaestele inimes-tele ilma tagatiseta väikeseid laene, et aidata klientidel tagada majanduslik ise-seisvus. 2006. aastal pälvis Yunus ja Ga-rameeni pank Nobeli rahuauhinna.

Juuli11.07.MAAILMA RAHVASTIKU PÄEVWorld Population Day

1989. aastal soovitas ÜRO arengu-programm UNDP, et 11. juulit tähista-taks kui maailma rahvastikupäeva. 1989. aasta 11. juulil ületas maailma rahvaarv 5 miljardi piiri ning seetõttu oli see kuupäev sobiv meenutamaks rahvastikuprobleemide tähtsust. 18.07.

RAHVUSVAHELINE NELSON MANDELA PÄEVNelson Mandela International Day

Nelson Mandela on inimõiguslane, rah-vusvahelise rahu eest seisja ja esimene demokraatlikult valitud president Lõuna-Aafrikas. Sel päeval avaldatakse läbi va-batahtliku töö ja kogukonda panustamise austust Mandela levitatavatele väärtustele. Mandela päev kutsub globaalselt inimesi üles tegutsema idee nimel, et iga üksikisik on võimeline maailma muutma ja mõjutama.

Sel päeval võiks tunnis tutvuda Mandela elulooga ning tema rolliga Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi lõpetamises. Samuti võiks arutleda selle üle, kuidas õpilased saaksid ise läbi vabatahtliku tegevuse maailma paremaks muutmisse panustada.

JuuliRAMADAANIslami kalendri üheksas kuu, Gregoriuse kalendris liikuv kuu, mis katab 34 aasta jooksul ära kogu aasta

Ramadaan on islami kalendri paastukuu, mil iga täiskasvanud täie mõistuse juures olev terve moslem peab päikesetõusust päikeseloojanguni hoiduma toidust, joo-gist ja seksuaalvahekorrast. Ramadaan kestab 29 või 30 päeva ning selle ees-märgiks on õpetada moslemitele kan-natlikkust, vaimsust, alandlikkust ja alla-heitlikkust jumalale. Lisaks paastumisele on ramadaani ajal tavapärasest veelgi olulisemal kohal palvetamine ja heatege-vus. Nimelt õpetab paastumine moslemi-tele ka enesedistsipliini ja empaatiat.

„Iga hea abielu algab pisaratega“ – film Ing-lismaal elavast läänelike kommetega moslemi-tüdrukust, kes valmistub abielluma konserva-tiivsema Bangladeshi noormehega.

„Verised karikatuurid“ – film Taani päevale-hes avaldatud prohvet Moslemi karikatuuri skandaalist.

2000. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 1387 muslimit. Nende seas on palju erinevaid rahvaid: aserbaidžaanid, abhaasid, kirgiisid, türkmeenid, usbekid, tadžikid jpt.

Tutvuge Islami kommetega. Tellige sel-leks Maailmahariduskeskusest õppema-terjal „Islami maailm“, mis sisaldab ohtralt kasulikku taustinfot ja õppetegevusi. Või-maluse korral võiks näiteks tundi rääkima kutsuda mõne Eestis elava moslemi.

30.07.RAHVUSVAHELINE SÕPRUSE PÄEVInternational Day of Friendship

Rahvusvahelise sõpruse päeva korral-das esimest korda ÜRO üldassamb-lee 2011. aastal. Päeva eesmärgiks on edendada kultuuridevahelist rahu, harmooniat ning dialoogi tsivilisatsioo-nide vahel, solidaarsust, vastastikku arusaamist ja leppimist.

01.08.–07.08.ÜLEMAAILMNE RINNAGA TOITMISE NÄDALÜlemaailmset rinnaga toitmise nädalat tähistatakse enam kui 170 riigis eesmär-giga julgustada imetamist ning parandada seeläbi imikute tervist. Rinnaga toitmine on parim meetod selleks, et pakkuda vast-sündinuile eluks vajalikke toitaineid. Maail-ma terviseorganisatsioon soovitab vaid rin-naga toitmist kuni lapse kuuenda elukuuni ning imetamist koos lisatoiduga kuni lapse teise eluaastani.

06.08.HIROSHIMA KATASTROOFI MÄLESTUSPÄEV6. augustil 1945. aastal heitis Ameeri-ka Ühendriikide lennuk Enola Gay Hi-roshimale tuumapommi, millele järgne-vas plahvatuses hukkus umbes 140 000 inimest. Kolm päeva hiljem heit-sid USA lendurid tuumapommi Naga-saki linnale, tappes 70 000 inimest. Need kaks juhtumit on seni maailma sõjaajaloos ainsad tuumapommi ka-sutamise juhud. Tuumapommi mäles-tuspäeval valmistatakse valgeid pa-bertuvisid, mis mälestavad Hiroshima katastroofis hukkunuid. Legendi ko-haselt püüdis 9-aastane plahvatuse-järgselt haigestunud jaapani tüdruk Sadako Sasaki valmistada enne sur-ma 1000 tuvi.

August

12.08.RAHVUSVAHELINE NOORSOOPÄEVInternational Youth Day

Rahvusvahelist noorsoopäeva tähistati esimest korda 2000. aastal. Idee päeva tähistamiseks tuli noortelt, kes kogune-sid 1991. aastal ÜRO korraldatud noor-soofoorumile Viinis. Foorum soovitas maailma noorsoopäeva tähistamist – mõte oli ka päeva tähistamisega anda toetust ÜRO noorsoofondile. ÜRO üldas-samblee kuulutas 12. augusti rahvusva-heliseks noorsoo päevaks 1999. aastal.

09.08.RAHVUSVAHELINE MAAILMA PÕLIS-RAHVASTE PÄEVInternational Day of the World's Indigenous People

ÜRO üldassamblee otsustas 1994. aas-tal kuulutada 9. augusti rahvusvaheliseks maailma põlisrahvaste päevaks. Kuu-päev tuleneb sellest, et just 9. augustil 1992 kogunes esimest korda põlisrah-vusi käsitlev töörühm ÜRO inimõiguste edendamise ja kaitsmise alatoimkonnas. Sel päeval peetakse meeles põlisrah-vaid, nende kultuuri, teeneid ja saavu-tusi; tahetakse pöörata tähelepanu, et kõiki põlisrahvaid ei kohelda õiglaselt ja nende inimõigusi austavalt.

August

August

19.08.MAAILMA HUMANI-TAARABI PÄEVWorld Humanitarian Day

Esimest korda tähistati maailma humani-taarabipäeva 2008. aastal ÜRO üldas-samblee eestvedamisel, et tunnustada ja edendada humanitaarabi tööd.

EID AL-FITRliikuv püha, ramadaani lõpp

Eid al-Fitr on suur püha, mis muslimite jaoks tähistab ramadaani lõppu. Eid on araabiakeelne sõna, mis tähendab pi-dustust ning Fitr tähendab paastu lõpe-tamist. See püha tähistab 29 või 30 päe-va kestnud ramadaanikuu lõppu, mille jooksul koidust päikesetõusuni ei sööda ega jooda. Sel päeval peetakse eriline palvus ja jagatakse almusi. Muslimid püüavad sel päeval ka unustada ja an-destada erimeelsusi, mis aasta jooksul võivad olla tekkinud. Tavaliselt ärgatakse Eidi päeval vara, juba enne päikesetõu-su, pestakse, pannakse selga uued või parimad riided ning piserdatakse end parfüümiga. Perekonnad kogunevad pi-dulikuks eineks, lastele ja lähisugulastele jagatakse kingitusi, süüakse magusaid toite. Sel päeval on keelatud paastuda! Eid al-Fitr-it tähistatakse 1–3 päeva. Tüü-piline tervitus neil päevil on araabia-keelne „Eid Mubarak!” („Õnnistatud Eid”) või Eid Sa'eed (“Head Eid-i”).

23.08.ORJAKAUBANDUSE JA SELLE LÕPETAMISE MÄLESTUSPÄEVDay for the Remembrance of the Slave Trade and Its Abolition

Orjakaubanduse ja selle lõpetamise mä-lestuspäeva algatajaks oli UNESCO ning selle päeva eesmärgiks on tuleta-da inimestele meelde orjakaubanduse tragöödiat ning panna inimesi mõtlema selle ajaloolistele põhjustele ning orja-kaubanduse meetoditele ja tagajärge-dele. Selle päeva eesmärgiks on edenda-da tolerantsi ja inimõigusi ning tutvustada noortele peale orjakaubanduse ajaloo ka selle tänapäevast rolli meie ühiskonnas. Sel päeval võiks noortega rääkida kul-tuurilisest mitmekesisusest, rahvasteva-helisest dialoogist ning uue identiteedi ja kodakondsuse arengust.

30.08.ANNA POLITKOVSKAJA SÜNNIKUUPÄEVAnna Politkovskaja (30.08.1958–7.11. 2006) oli vene ajakirjanik, kirjanik ja inim-õigusteaktivist, keda teatakse peamiselt tema kriitika tõttu Tšetšeenia konfliktile ja tollasele Venemaa presidendile Vladimir Putinile. 7. oktoobril 2006. aastal tulistati teda tema kodumaja liftis, mille tulemusel ajakirjanik suri. Lahendamata mõrv pälvib jätkuvalt rahvusvahelist tähelepanu.

August

Aastatuhande arengueesmärgid

2000. aastal võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni ning seadis maailma suuremate arenguprobleemide lahendamiseks 8 eesmärki.

1. Likvideerida äärmine vaesus ja nälg.2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus.3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luuanaistele enam eneseteostusvõimalusi.4. Vähendada laste suremust.5. Parandada emade tervislikku olukorda.6. Võidelda HIV/AIDS'i, malaaria jt haigustega.7. Tagada loodussäästlikum keskkond.8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks.

Aastatuhande arengueesmärkide tunnis käsitlemiseks leiad ohtralt ideid Maailma-kool.ee ja mdg.ee portaalidest. Lisaks on maailmahariduskeskus koostanud Teach-MDGs projekti raames erinevaid aastatuhande arengueesmärkide teemalisi mater-jale (nt mälumäng, õpetaja raamat, pildikogu).

Aastatuhande arengueesmärke ja teisi tähtsaid ÜRO teemasid tasub erinevates õppeainetes käsitleda terve aasta jooksul. Tehtut võite koolikaaslastele tutvustada näiteks ÜRO päeval (24.10) või vaesuse likvideerimise päeval (17.10).

Globaalne sotsiaalne õiglus

Üleilmne ebavõrdsus kasvab. Kõige vaesemal osal inimkonnast on kõigest 1% kogu maailma jõukusest. Vaesuses elamine tähendab aga rohkem kui lihtsalt madalamat sissetulekut: see on peamine inimõiguste rikkumine. See tähendab piiratud või mitte- mingisugust juurdepääsu ressurssidele (nagu maa, toit, tervishoid jms). Vaesuse ring hävitab poole inimkonna füüsilisest ja vaimsest võimekusest.

Globaalse „põhja“ ja „lõuna“ vaheline püsiva lõhe on mitmete kõrgelennuliste kam-paaniate nagu Live8 ja Make Poverty History kaudu avalikkuse huviorbiidis pidevalt olemas. See näitab, et vajadus muuta globaalset ebavõrdsust on suur. Samas puu-duvad siiani seda lõhet selgitavad detailsemad faktid ning probleemi ümbritsevate küsimuste mõistmine. Nende teadmiste tutvustamiseks võib 20. veebruaril, üleilmsel sotsiaalse õigluse päeval võtta arutlusele küsimused: „Milline on minu roll vaesuse ja ebaõigluse säilitamisel?“ „Mis on tegelikult globaalse vaesuse põhjused?“ Rohkem infot vt ka www.globaalneoiglus.org.

Globaalse sotsiaalse õigluse teema on oluline osa maailmaharidusest, millega saab muuta noorte käibelolevat ja harjumuslikku teadmist, kuidas nende igapäevased ot-sused kas säilitavad või nõrgestavad ebaõiglast ühiskonnakorraldust.

UNESCO ühendkoolid

Üleilmne UNESCO koolide võrgustik (Associated Schools Project Network) alus-tas oma tegevust juba 1953. aastal ning tänaseks kuulub võrgustikku juba rohkem kui 8500 haridusasutust 176 riigist. UNESCO koolis on tähtsal kohal inimõigused ja demokraatia, teiste kultuuride tundmaõppimine ja jätkusuutlik areng. Tähtis on koolis käsitleda pidevalt ja põhjalikult maailma väljakutseid ja ÜRO rolli nende lahenda-misel. UNESCO koolis uuritakse teemasid nagu üleilmne vaesus ja sellest tingitud sotsiaalsed probleemid, samuti erinevaid keskkonnateemasid nagu kliimamuutused.

Aastal 2011 oli Eestis kokku 18 UNESCO ühendkooli. Osalus ühendkoolide võrgus-tikus pakub koolidele rahvuslikku ja rahvusvahelist tunnustust ning uusi võimalusi koostööks nii Eesti sees kui väljapool Eesti piire.

Igal aastal ootab UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon uusi koole UNESCO ühend-koolide võrgustikku. Kui teie kool tahab kuuluda UNESCO ühendkoolide auväärsesse seltskonda, kirjuta oma soovist õppeaasta alguses UNESCO Eesti Rahvuslikule Komisjonile. Kirja palume panna kooli nime, aadressi, kontaktisiku nime ning kirjel-duse selle kohta, kuidas kool plaanib järgmise õppeaasta jooksul tuua esile UNESCO väärtuseid oma koolikultuuris ja tegevustes.

Lisainfo: http://www.unesco.ee/hariduse-alune-menuu/

Kalendri on koostanud MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus ja selle valmimist on toetanud

Telefon

Klassijuhataja

Email