-
�Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht
Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 29 (354) 23. aprill
2008
Tänan Pilvi Karu ja Hel-le Randa toreda väikeste so-listide
konkursi korraldami-se eest.
Veikko Lehto, muusikaosakonna juhataja
Kevadpäev Euroopas 2008 kutsub osalema konkurssidel
Projekti „Kevadpäev Eu-roopas” selle aasta teemaks on
„Kultuurisillad kõneluste kaudu”. Õpilastele toimub ka sel aastal
selle projekti raames mitmeid võistlusi.
Üle-eestiline veebide konkurss „Meie ühised Eu-roopa
väärtused”
Ajaveebis tuleb:*kajastada läbi viidud
kolme Euroopa kultuurilist mitmekesisust puudutava ürituse
korraldamist (vest-lusring, mõne filmi vaatami-ne, kohtumine teise
kultuuri esindajaga vms.)
*mitme nädala vältel tu-leb jälgida avalikku multi-
kultuursuse teemalist de-batti Eestis ja võimalikult veel
laiemalt Euroopas, teha kuuldust/nähtust/kogetust kokkuvõtteid ning
edastada omapoolset arvamust
*esitada omatehtud 1-mi-nutiline videoklipp Euroopa kevadpäevaga
ning Kultuu-ridevahelise Dialoogi aasta-ga seotud sündmustest
Tähtaeg: 11.maiAuhinnad: I koht reis
Brüsselisse, kogu meeskon-nale, II veebikaamerad, kogu
meeskonnale, III koht mälu-pulgad kogu meeskonnale
31.maini on võimalik osa-leda ka kahel üle-euroopali-
sel konkursil:1) joonistusvõistluse-
le „Minu välismaa sõber” on oodatud kõigi pildilood kohtumisest
välismaalasega või oma reisist teistsuguse kultuuriga maale.
2) Videokonkursile „Mi-nu Kevadpäeva film” on oodatud 1
minutilised vi-deoklipid Kevadpäeva pro-jektiga seotud
üritustest.
Lähemalt vt. Kevadpäev Euroopas 2008 kodulehelt:
www.springday2008.net
Maidu Varik, projekti pedagoogiline
nõustaja
Tänu toreda eeskava eest 12.klasside tutipäeva aktu-sel 1a ja 1b
klassi õpilased ja nende juhendajad I.Engso, R.Rääp ja H. Rand.
Abistamise eest suur tänu L.Lehto, G.Lutter, K.Oidekivi, M.
Aavik, T.Rist ja M.Laht
Ning eriline tänu spalee-ris osalejatele!!!
Anneli Meisterson, noorsootöötaja
Juht tänab
Sünnipäevad
Tutinädal. Neljapäeval, 17. aprillil istusime meie, abituriendid
oma puu kooli taha teiste samasuguste juurde. See sümboliseeris
meie suureks kasvamist. Me andsime puule kõik oma kooliajal
omandatud teadmised. Sellele kõi-gele eelnes 4 päeva
pritsimispidustusi ja särgisodimist. Me elasime end välja igal
kujul... Isegi nii innukalt, et Mai-du Varik sõnas: „Poisid, ei
märga tüdrukuid!“ Siiski jäi mulje, et kogu koolipere suhtus meisse
ja meie lapselikesse üleannetustesse väga sallivalt. Aset leidis ka
viimane klassijuhataja tund, millele järgnes aktus. Ette astusid
pisikesed 1. klassi õpilased oma ilme-kalt päheõpitud
luuleridadega. Meelde jäi hetk kui üks koolijüts sosistas teisele:
„Valjemini.“ Tore, et see kõik on läbi... Või siiski mitte. Koos
veedetud aastad olid ilusad ja meie 30. lend on seni kõige ägedam
ja omanäolisem. Eks tehke järgi! Tutt
Armsad sünnipäeva-lapsed!
Tehnilise rikke tõt-tu ei saa Meie KG aval-dada selle nädala
õpilas-te sünnipäevi. Avaldame need järgmises koolilehe
numbris.
Vabandame!Palju õnne kõigile!
Õpetajate aprillikuu sünni-päevad:
Endel Tustit 25.04Hilja Metsmaa 25.04*Inge Jalakas 25.04Leili
Võrel 27.04*Lea Rooda 28.04*Ariita Sepp 29.04Siivi Kaasik 30.04
Paljuõnne!
Foto: Gert Lutter
TeatedEesti keele riigieksam toi-
mub 26. aprillil kell 10.00 - 16.00. Palume olla pool tundi
varem kohal. Eksam toimub klassiruumides.
Eesti keele õpetajad
-
� Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht
Inspira tantsuosakond teatabTantsupäev
29. aprillil tähistatakse üle maailma rahvusvahe-list
tantsupäeva. Sel pu-hul pakub Inspira tantsu-osakond vaadata nii
eesti kui teiste maade rahvaste tantsudest kokku pandud väikest
kontsertetendust. Kell 9.00 toimub KG au-las kontsert
algklassiõpi-lastele, kell 11.45 pakume vaadata kõigile
huviliste-le eesti tantsu programmi ning kell 14.45 on kõigil
huvilistel võimalus nä-ha teiste maade rahvaste tantse.
Tantsulaager
2. - 4. mail toimub KG-s Inspira tantsulaager nii Inspira
tantsuõpilastele kui ka teistele huvilistele.
Tantsulaagris anna-vad tunde külalistreene-rid Tallinna
Pedagoogi-ka Ülikooli Koreograafia õppetooli osakonnast. Põ-hirõhk
pannakse impro-visatsioon-, modern- ja jazz- tantsu õppimisele,
kuid antakse aimu ka muudest põnevatest tantsustiili-dest.
Kes on asjast huvita-tud, saab rohkem infot küsida meili teel:
[email protected]. Tantsutree-ningu tund (1,5h-i) mak-sab mitte
Inspira õpilase-le 60 krooni. Tantsulaagri viimasel päeval saavad
kõik tantsulaagris osale-jad soovi korral õpitud teadmistega ka
esineda.
Tantsutreeningud al-gavad 2. mail kell 13.00 KG aulas,
tantsulaag-ri lõpukontsert toimub 4. mailkell 16.00 KG aulas.
Inge Jalakas, spordiosakonna juhataja
Riigikaitsesuuna õpilased ��-ndatest klassidest osalesid läinud
kolmapäeval laskeharjutusel Karujärvel lasketiirus. 15 õpilast said
Kaitseliidu instruktorite juhendamisel lasta lahingrelvadest AK-4
ja Galil AR. Kõige täp-sema käe ja silmaga olid Siim Pärtel, Mari
Saar ning Jaan Käsk. Laskmiste vaheajal kuulati politseinikke, kes
tut-vustasid võimalusi sisekaitseakadeemiasse või politseikooli
õppima asumiseks. Tekst ja foto: Taavi Tuisk
Kultuuripäevadelt võitudega kojuKG huvikooli Inspira muu-sikud
taas koolinoorte kul-tuuripäevade edukaimad!
18.-19.aprillil toimusid Salme rahvamajas 14. Saa-remaa
koolinoorte kultuu-ripäevad. Ligi 400 õpilast võistlesid solisti-,
dueti- ja ansamblilaulus, showtant-sus, näitlemises ja kujutava
kunsti kategoorias.
KG huvikooli Inspi-ra muusikaosakonna esin-dus oli konkursi
suurim – 26 solisti, 5 duetti, 4 ansamb-lit, spordiosakonda esindas
tantsukava ja näitemänge te-gid 5b ja 8b näitlejad.
Muusikutel oli juba teist aastat põhjust oma saavu-tustega
rohkem kui rahul olla, sest auhinnalisi koh-ti saavutati erinevates
kate-gooriates kokku 20, neist esi-kohale lauldi end 7 korral:
B-kategooria 5.-6.kl. so-listide II-III koht Laura Põ-der (juh.
H.Rand);
A-kategooria 5.-6.kl. so-listide I koht Grete Paia (juh.
P.Karu), II koht Kärt Männa (juh. P.Karu) ja III koht Sig-rid Vinn
(juh. L.Lehto);
4.-5.kl. ansamblite I koht 4b ansambel „Rosin“ (juh. V.Lehto);
II koht 5b ansam-bel „Cherry Girls“ (juh. H.Rand), eripreemia
julge
esinemise eest ansamblile „Särts“ (juh. P.Karu)
Gümnaasiumi ansambli-te I-II koht neidude ansamb-lile (juh.
M.Rand)
B-kategooria 7.-9.kl solis-tide I koht Martin Õisnurm
(juh.V.Lehto)
A-kategooria 7.-9.kl solis-tide I koht Hanna Martinson
(juh.P.Karu)), II koht Linda Lapp (juh.P.Karu) ja III koht Anett
Sirgo (juh.L.Lehto);
5.-9.kl duettide I koht Linda Lapp-Hanna Martin-son
(juh.P.Karu);
gümnaasiumi duettide I koht Britta Virves-Maria Vä-li
(juh.P.Karu).
A-kategooria 10.-12.kl solistide I koht Kaia Oide-kivi
(juh.L.Lehto), II koht Marit Kiiker (juh.L.Lehto) ja III koht Kerli
Saar (juh.L.Lehto);
Meie kooli parimad an-samblid – Mandlike, Sa:rlai-ne, Kapriis ja
JEPPS seda-puhku ei võistelnud, nemad andsid hoopis väikse,
mee-leoluka kontserdi.
Showtantsu kategooria II koht Inspira tantsutrupp kavaga
„Tarantella“ (juh.I.Jalakas).
Veikko Lehto, muusikaosakonna juhataja
Foto: Heiko Kull
Meie KG, 23. aprill 2008
-
�Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht
Saarlased AustraaliasNimi: Karmen Riik. Ko-
dukoht: Saaremaa, Oris-saare. Elukoht Austraalias: Queensland,
Cold Goast, Coolangatta. Haridustee: 1994-1998 Tagavere Alg-kool,
1998-2003 Orissaa-re Gümnaasium, 2003-2006 Kuressaare Gümnaasium.
Amet (Austraalias): kliendi-teenindaja-ettekandja Twin Towns´i
kuurortis. Amet hetkel: müügikonsultant Elionis. Ajavahemik, mil-le
veetsid Austraalias: sep-tember 2006-juuni 2007
Mis oleks see miski, mis Sind Austraaliasse tagasi meelitaks:
Lained, Päike ja Tuul! Just, päike, mis pais-tis otse südamesse ja
andis energiat väga pikaks ajaks…ja kõik see ei pannud mind
muretsema tühiste problee-mide pärast.
Võrratute ookeani laine-tega oli super võidelda, soo-lane vesi
ja laine käis mõnu-sasti üle peal.
Ja mõnus jahutav tuuleke keset kuuma päikesepaistet oli mõnus
kosutus.
Nimi: Kirtti Pagil. Ko-dukoht: Saaremaa. Elukoht Austraalias:
Sydney hetkel. Haridustee: Salme Põhikool, Kuressaare Gümnaasium, 3
aastat Pedagoogikaülikool (lõpetamata BA sotsioloo-gias) Amet: oli
Soomes müü-gijuht Paljassaare Kala-tööstus/Vichiunai Group
Ajavahemik, mille vee-dad Austraalias: Lenda-sin siia novebris
2007, viisa kehtivus on 12 kuud, Eestis tagasi arvatavasti
novemb-ris 2008.
Mis on see, mis Sind Austraalia juures paelub?
Esiteks kindlasti kliima ja loodus, ookean ja rannad on siin
võrratud. Teiseks kind-lasti inimesed. Austraalla-sed on kõige
avatumad ja sõbralikumad inimesed ke-da kohanud olen. Kolman-daks
multikultuursus ja to-lerantsus ühiskonnas.
Nimi: Krislin Ranniit. Kodukoht: Saaremaa ja Tal-
linn.Elukoht Austraalias:
Elukoht on mul olnud Aust-raalias muutuv/liikuv, seal kus on mu
kohver, seal on-gi mu kodu.
Austraaliasse saabusin 2006. aasta oktoobri alguses, maandusin
Sydneys ja siis sealt edasi sõitsin Brisbanes-se. Brisbanes elasin
kuni det-sembri keskpaigani ja sealt liikusin ülespoole.
Järgmi-seks elukohaks oli Airlie Be-ach, vapustavalt kaunis koht ja
töötasin Daydream Islan-dil. Seal pesitsesin kuni jaa-nuari lõpuni,
pärast seda reisisin Far Nort Queenslan-dis ringi ja siis jäin 1,5
kuuks Tullysse paikseks. Sealt lii-kusin edasi Melbourni, kuhu jäin
ka umbes kuuks ajaks .Kuna seal läks jahedaks, siis lendasin
Brisbanesse taga-si. Seal olin ehk nädala ja siis sai mu uueks
koduks Mo-reton Island, Tangalooma Wild Dolphin Resort. Seal elasin
kõigepealt 3 kuud ja siis viisa pärast lahkusin saarelt kuuks ajaks
Western Australiasse ning kuu ae-ga elasin kõrbes. Parast se-da
kuud läksin saarele ta-gasi, kuhu jäin detsembrini. Viisa pärast
pidin sealt eda-si liikuma. Working Holiday
Visaga ei tohi ühe tööand-ja juures töötada kauem kui 6 kuud.
Kolisin siis Brisba-nesse tagasi, kuhu jäin kuni 2008. aasta
jaanuari lõpuni. Sellest ajast saati olen olnud Aasias puhkusel:
külastasin nii Malaisiat, Kambodzat ja Taimaad. Märtsist
Austraa-lias tagasi ja siis vaatan, ku-hu ma edasi liigun. Elu on
seiklus.
Haridustee: Põhikooli lõpetasin Kuressaare Güm-naasiumis ja
keskkooli Saa-rema Ühisgümnaasiumis.
Amet: Eestis töötasin Ec-kero Lines ja Austraalias, olen nagu
Kriimsilm, kel 7 ametit.
Ajavahemik, mille vee-dad Austraalias: Nagu en-nem öeldud sai,
siis saabusin siia 2006. oktoober ja pärast 1 aastat tegin
viisapikenduse ära ja teise aasta viisa kehtib kuni 2008. november.
Seda, kui kauaks ma siia tegelikult jään, näitab aeg. Ma ei plaa-ni
midagi.
Mis on Austraalia ja Ees-ti suurim erinevus?
Esimene erinevus, kind-lasti kliima,elustiil ja inime-sed.
Laura-Liisa Perova, ��C klass
Karmen Sydneys päikest, merd ja tuult nautimas. Foto:
erakogu
Krislin ja kängurud. Foto: erakogu
Meie KG, 23. aprill 2008
-
� Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Meie KG, 23. aprill 2008
KG 30 – KG kunsti - ja käsitööosakondKäsi avab mõistuse
(Iisraeli vanasõna)
Meie osakonna põhimõtted:
• pakkuda õpilastele loo-mingulise eneseteostuse või-malusi
• arendada loovust, ilu-meelt, käelist tegevust ja
leidlikkust
• kujundada õpilasel os-kusi, teadmisi ning hoiakuid elus
toimetulekuks
Kooli algusaastatest on meie osakond kandnud es-teetikaosakonna
nime, va-hepeal töötanud sama nime all koos muusikaosakonna-ga ning
2005/06 õppeaastast oleme KG huvikool INSPIRA kunsti - ja
käsitööosakonna nime all. 8. veebruaril 2006 kinnitas KG
Sihtasutuse ju-hatus KG Huvikool Inspira logo, mille autoriks on
Rai-li Kaubi.
2007/08 õppeaastat alus-tasime neljaliikmelisena, kuid praeguse
seisuga esin-dame osakonda vaid kahe-kesi – seega oleme kooli
kõi-ge väiksem osakond.
Kõige enam, koguni 8 kunsti- ja tööõpetuse õpe-tajat, oli koolis
tegutsemas 1993/94 õppeaastal.
1992/93 õppeaastal loodi keskkooli käsitöö ja puidu-töö
eriklass.
„Olud ja arvamused on viimastel aastatel väga kii-resti
muutunud. On selge, et tänases majanduslikus si-tuatsioonis pole
ainult kesk-haridusega midagi peale ha-kata. Lähtudes eeltoodust
avasime 1992.a. sügisel klas-si, kus noormehed saavad peale
üldhariduse oskused ja teadmised puidutöös ning tütarlapsed
käsitöös ja ko-dunduses.
Kutseõpetus toimub koo-li ruumes õpetajate Raili Kaubi, Merle
Prii, Raul Rein-maa ja Robert Pajussaare ju-hendamisel.
Puidutööklass on varustatud vajalike masi-natega, kuid tööriistad
pea-vad noored mehed endale
ise tegema. Sel aastal alus-tatud kutseõppe eesmärgiks ei ole
õpilastele kutsetunnis-tuse, vaid oskuste andmine, mida igaüks
vajab oma linna või maakodus.“
Õppealajuhataja Tiiu Poo-puu õpilaste lehes avaldatud kirjutis
„Kutseõpe“ (Allikas: KG kroonika; 1992/93)
Kooli käsitööklass koos väikese kööginurgaga paik-nes
algusaastatel praeguses haldusosakonna kabinetis. Lisaks
olemasolevale käsi-tööklassile tehti siis keld-rikorrusele veel üks
kä-sitöökabinet (001) ning täiustati-uuendati poiste
puutöömasinaparki.
2004.-nda aasta suvel re-noveeriti kabinet 201 tüd-rukute
käsitööklassiks ning 2005. a. suvel sai uue näo ja sisustuse poiste
tööõpetuse kabinet (111).
Esimese praktilise ko-dundustunni kooli uues õp-peköögis (202)
saime läbi viia 1.veebruaril 2006.
Kunstiklass asus al-gusaastail klassis 101 ning 2005/06
õppeaastast jaga-vad nad koos muusikutega kabinetti 203.
Oma töösse oleme suut-nud kaasata ka tänapäevast tehnoloogiat.
2005. a. sügi-sel jõudsid meie kooli ko-hale CNC freespink ja
disai-nitarkvara, mis võimaldab kolmemõõtmeliste eseme-te
kujundamist ning 2007. a. kevadel tikkimis- ja õmblus-masin, mille
juurde on või-malik kasutada arvutiprog-rammi tikandite loomiseks,
seda tänu Tiigrihüppe siht-asutuse projektidele.
Lisaks ainekavas ette-nähtud teadmiste-oskuste omandamisele
tundides, on õpilased saanud end aren-dada meisterdamise-,
käsi-töö-, kunsti-, tehnoloogia ja puutööringides. Kooli
algus-aastail juhendas käsitööringi Anne Kolk. Pärast pikka va-het
hakkasid koolis kuns-ti- ja käsitööringid jälle töö-le 1996/97
õppeaastast kuni
tänaseni. 2005/06 õppeaastal toi-
musid koolis esmakordselt valikainetunnid 7.-ndate-le klassidele
– disainitunnid (nii poistele kui ka tütarlas-tele, õp. H. Kull)
ning ko-dundustunnid tütarlastele (õp. R. Kaubi), kunstiõpe-tus (E.
Jurkatam) 2006/07 õppeaastast kunstiõpetus, kodundustunnid
poiste-le ning puutöö tütarlastele, mis käesoleva õppeaastaga
kahjuks lõppevad. 2006/07 käivitusid ka suunatunnid
gümnaasiuminoortele (õmb-lemine- õp. R. Kaubi ja di-sain- õp. H.
Kull) .
Toimunud on nii suuna- kui ka ainepraktikad, juhen-datud on
õpilaste uurimis-töid, kevadeti on toimunud valikeksamid 5.-
ndatele klassidele tööõpetuses ja kä-sitöös. 2006/07 õppeaastal
viidi läbi koolisisesed olüm-piaadid tööõpetuses ja käsi-töös.
Huvi tööõpetuse ja kuns-ti vastu on äratatud läbi mit-mete
traditsiooniliste üri-tuste ning konkurssidel, näitustel ja
võistlustel osale-mise kaudu.
Läbi aastate on kevadeti
näitusel eksponeeritud kooli parimaid õpilastöid (käsitöö
eriklassi õpilastööde näitu-sed toimusid isegi kaks kor-da
aastas).
Erakordseks sündmu-seks võib lugeda 14. maist -17. juunini 2006
Saaremaa Keskraamatukogus ekspo-neeritud Kristel Väina
perso-naalnäitust töödest, mis olid valminud koolis
käsitöötun-dides ja- ringis. Kristel osa-les aktiivselt ringitöös
alates 5.-ndast klassist, on võitnud mitmeid auhindu vabariikli-kel
käsitöö- ja õmblusvõist-lustel.
Traditsioonilistest üri-tustest võib veel nimetada
kunstikonkurssi “Ruumi-line taies” ning kooli moe-loome konkurssi.
Teeme ka tihedat koostööd teiste osa-kondadega: mitmeid aastaid
korraldame tervisenädala raames õpilastele konkurssi “Tervisesalat”
ning algõpe-tuse osakonnaga võileibade võistlust.
Kolme viimase õppeaas-ta parimad tulemused, �005/06
Maakonnakoolinoorte moe-ja loomekonkurss Sc-hool Fashion Show
2006.
Elle Jurkatam ja Raili Kaubi. Foto: Gert Lutter
-
5Kuressaare Gümnaasiumi nädalalehtMeie KG, 23. aprill 2008
Meie koolist oli lõppvooru valitud 13 moekollektsiooni. 7 b
klassi tütarlaste kollekt-sioon “Day after tomorrow ” GRAND PRIX
(autorid Me-rilin Heinsoo , Imbi Võrel )
Üleriigiline kunsti- ja kir-jatööde võistlus “Euroopa koolis”-
Kõik 7 konkursi-le saadetud kunstitööd (ju-hendaja õp. Elle
Jurkatam) said tunnustuse osaliseks (osalejaid üle 500): Karoliine
Kask 9b, Kertu Saar 8b, Tiiu Jõgi 7b (kutse Tallinna –
au-tasustamine Õpetajate Majas 21.apr. 2006); Keidi Saks 7b, Imbi
Võrel 7b, Kertu Kesküll 7b, Marlen Väli 6b (tänuki-ri).
Eesti moedisainerikon-kursi SuperNoova 2006 noo-rema vanuseastme
39 võist-lustöö hulgast valiti 10 finalisti hulka Kuressaare
Gümnaasiumi 10 f klassi õpi-lane Katrina Kaubi moekol-lektsioon.
Saavutas 6. koha ja sponsoriauhinna — Roo-sikrantsi Alensi
eriauhinna
�006/�007
Tiigrihüppe konkurss “Auto ehitamine on jõu-
kohane igaühele” - disaini preemia KG-le
Stokkeri meistrivõistlu-sed automudeli ehitamises
(vabariiklikule konkursile “Ehita auto” laekus üle Eesti 212
automudelit) – Kristjan Lindau 11. koht, pääs finaali
Maakonna olümpiaad tööõpetuses – Andri Vanem III koht
Maakonna käsitöö ja ko-dunduse olümpiaad - Kertu Saar 9 b II
koht
Maakondlik õpilastööde näitus ( vabariiklikule õpi-lastööde
näitusele „Ilma-puu“ valitud 6 tütarlaste kä-sitööd, 8 kunstitööd,
5 poiste puutööd; äramärgitud tööd: 5 käsitööeset, 1 tütarlaste
puutöö)
Maakonna koolinoorte moeloomekonkurss Saare-maa School Fashion
Show 2007 (KG 5.-9. klassist pää-ses edasi maakonda 8
kol-lektsiooni) III koht nooremas vanuseastmes Merilin Hein-soo,
Laura Killandi, Hanna-Maria Kahju 8b “Vahest ju võib…”;GRAND PRIX
Ka-trina Kaubi 11f “Paelumi-ne”
Quelle moekonkurss-Kristiina Kiil 8c valiti Saare-maa
finaali
Noorte moedisainerite konkurss SuperNoova 2007 - Katrina Kaubi
11f (valiti 64-st 10 finalist hulka, noorema vanuseastme
võitja)
Üleriigiline kunsti- ja kir-jatööde võistlus “Euroopa koolis” -
auhinnalised ko-had Kristiina Avik 6a, Mar-got Väli 6a, Ketu Saar
9b
Üleriigiline kunstikon-kurss “Sünnipäevakaart Eu-roopa Liidule“-
oma vanuse-klassi võitja Margot Väli 6a
Maakondlik joonistus-võistlus „Saksamaa läbi lap-se silmade“-
vanema va-nuseastme võitjad Markus Mäemets, Alan Väli, Rauno
Rüütel
�007/08
Saaremaa miniteadus-päevade 2007 laureaadid : Laura Oolup 6a
uurimis-tööga “Kindad igapäevas-te esemete maailmas”,Minni
Meisterson 6a uurimistööga “Taimedega värvimine”
Üleriigiline koolinoorte moekonkurss FUTURE FI-
BIT - Katrina Kaubi peapree-mia
Maakonna koolinoorte moeloomekonkurss Saare-maa School Fashion
Show 2008
Noorem vanuseaste II koht 7a kl. tüdrukute õm-meldud
kollektsioon (autor Maarja Oder). Vanem vanu-seaste I koht Katrina
Kaubi
12 f , II koht Kerli Koovis-ki 12a, II koht Kristin Liias
10a
Üleriigiline käsitöökon-kurss “Kingitus sõbrale”- oma
vanuseastme võidutöö Livia Matt 8b
Pääs Eesti Televisiooni saate “Jätku leiba!” telekon-kursi
“Eesti toit” eelvooru (10 vabariigi parimat) - Hele-ni Vilbas,
Kaidi Kuusk (8a)
Üleriigiline kunsti- ja kir-jatööde võistlus “Euroopa koolis” -
võidutööd Anett Munk 7a, Noora Kotajärvi 7a
Maakondlik plakatikon-kurss „Lapsed, pere ja al-kohol“ -
võidutööd Lisette Toplaan 7a, Riin Oeselg 7a + 6 diplomiga
auhinnatud õpilast.
KG 30 – KG kunsti - ja käsitööosakond
Praegused ja endised Ku-ressaare Gümnaasiumi õpetajad, kes on
andnud käsitöö, kunsti- ja tööõpe-tuse tunde
Elle Jurkatam (põhikoo-li õpilaste kunstiõpetus; põ-hikooli
tütarlaste käsitöö ja kodundus, joonestamine; kunstiõpetus
valikainena 7. kl.; sept.1978)
Raili Kaubi (põhikooli tütarlaste käsitöö ja kodun-dus; käsitöö
ja kodunduse eriklass keskkooli tütarlaste-le; õmblemine ja
kodundus valikainena gümnaasiumis; tütarlaste, poiste kodun-dus
valikainena 7. kl.; sept. 1990)
Anne Kolk (põhikooli tütarlaste käsitöö ja kodun-dus; sept. 1978
– mai 1983)
Raili -Virve Kivi (põ-hikooli tütarlaste käsitöö ja kodundus;
sept. 1983 –
aug.1994)Heli Väärtnõu (kodu-
kultuuri õpetaja keskkoolis; sept. 1990 – sept.1996)
Merle Prii (põhikoo-li tütarlaste käsitöö ja kodundus;käsitöö ja
kodun-duse eriklass keskkooli tü-tarlastele, märts 1992 – mai
1993)
Põhikooli õpilastele on andnud veel käsitöötunde:
Marje Tõnn (1988/89) ja Sirje Ess (1991/92) ning kunstiõpetuse
tunde
Maret Laurson ja Raina Rääp.
Jaan Lember (põhikooli poiste tööõpetus; sept.1978 –
apr.1998)
Raul Reinmaa (puutöö keskkooli poistele - eriklass; sept.1992 –
sept.1994)
Robert Pajussaar (puu-töö keskkooli poistele - eri-klass,
sept.1992 – sept.1994)
Urmas Johanson (põhi-
kooli poiste tööõpetus, mai 1997-okt.1999)
Avo Virves (põhikooli poiste tööõpetus; aug. 1998 – juuni
2000)
Vambola Naagel (põ-hikooli poiste tööõpetus; sept.2000 –
detsember 2000)
Ivar Metsküll (põhikooli poiste tööõpetus; jaan. 2001- juuni
2004)
Heldur Hurt (põhikooli poiste tööõpetus; sept. 2001- juuni
2004)
Heiko Kull (põhikooli poiste tööõpetus, disain va-likainena
gümnaasiumis, tü-tarlaste puutöö valikainena 7. kl.; aug.2004 -
dets.2007)
Heimar Siirak (põhi-kooli poiste tööõpetus, sept. 2006 - okt.
2007)
Sel õppeaastal 2008. a. jaanuarist õpetasid tööõpe-tust ka Mart
Aardam ja Jo-hannes Kaju (pildil kõrval).
-
6 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Meie KG, 23. aprill 2008
Saaremaa Kaubamaja
Tesman AS Kuressaare Gümnaasium
kodulehekülg: http://www.oesel.ee/kge-post:
[email protected]
Peatoimetaja Marit Tarkin ([email protected])Korrektuur
eesti keele osakond
Avaldamiseks mõeldud materjalid tuleb saata iga nädala reede
õhtuks. Hiljem saabunud materjalid avaldataksejärgmise nädala
lehes. Materjalid tuleb saata toimetaja või küljendaja e-posti
aadressile.
Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht
Küljendaja/kujundaja Gert Lutter ([email protected])
Ajalehte toetavad:
Käes on küpsuskirjandi aegMida teeksid aineõpeta-
jad sel päeval eksamit soo-ritades ja mida ei teeks?
• EI hakkaks 26. aprillil uute mõtetega eksperimen-teerima, vaid
kirjutaksin ik-ka sellel teemal, mida olen enda jaoks läbi
mõelnud
• EI kirjutaks kirjandis-se enam mitte kunagi sellist lauset
“Nii palju,kui on eri-nevaid inimesi, on ka erine-vaid
arusaamu.”
• kindlasti KAHTLEK-SIN ma mitmete sõnade õi-gekirjas ja
KASUTAKSIN eksimuste vältimiseks julgelt õigekeelsussõnaraamatut!!!
(Eve Tuisk)
• Ei alustaks kirjandit sõ-nadega: “ Läbi aegade on inimesed
otsinud vastust küsimusele... ja ei lõpetaks sõnadega:”
Kokkuvõtvalt võiks öelda...:-)
• Räägiksin probleemi-dest, millest teaksin roh-
kem kui teised. Kasutaksin kirjandis teoseid, mis on lu-gedes
mõtteid tekitanud, kutsunud juurdlema ja arut-lema. Kui vähegi
võimalik püüaksin vältida traditsioo-nilist kohustuslikku
kirjan-dust ja näitaksin, et loen ka siis, kui õpetaja ei käsi:-)
(Marit Tarkin)
• Ei kirjutaks närviliselt 5 lehte täis lauset: ma ei os-ka
ühelgi teemal midagi kir-jutada ja samuti ei mõtleks ma kolm
esimest tundi elu üle järele.
• Kindlasti loeksin oma valmis kirjadi KAKS kor-da läbi: esimene
kord vaa-taksin, kas sisuliselt on lu-gu tervik ja haakub pealkirja
mõttega, teisel korral jälgik-sin, kas komad ja õigekiri on paigas
(ÕS täiesti tasu-ta kasutamiseks;)(Merle Re-kaya)
Millise teema valiksite,
kui asuksite eksamit soori-tama?
• “Mida on klassikalisel kirjandusel öelda tänapäeva lugejale?”
Seega teemal, kui-das mina kirjanduses öel-dut mõistan, mida see
mul-le õpetab. (Eve Tuisk)
• Hea meelega rää-giks inimsuhetest, näi-teks teemal “Nõrkus
oled, inimene!”(Marit Tarkin)
• Meeltega tajutud maa-ilma sõnum (kirjanduse põh-jal) (Merle
Rekaya)
Soovid õpilastele:Armsad kirjandikirjuta-
jad! • Näidake kirjandis sa-
masugust isikupära, nagu te seda klassiruumis 305 tei-nud olete:
jääge iseendaks ja rääkige asjadest nii, nagu teie nendest aru
saate, unus-tamata seejuures piiranguid, millest me lõpmatuseni
rää-kinud oleme! Hoian pöialt!
Kuressaare Gümnaasiumi esimene käsitööõpetaja An-ne Kolk
meenutab oma töö-aastaid meie koolis:
“Õppisin E. Vilde nim. Tal-linna Pedagoogilises Instituu-dis
joonistamise, joonestamise ja käsitöö erialal, mille lõpeta-sin
1978. aastal. Töölesuuna-mise komisjonis anti valida, kas Saaremaa
Ühisgümnaa-siumisse või valmivasse uu-de Kuressaare Gümnaasiumi.
Minule tundus uus kool huvi-tavam (grupiõde Virve Lõbus valis
Saaremaa Ühisgümnaa-siumi). Tööle asusin 1. augus-til 1978. aastal.
Kogu augus-tikuu käisime ehitajatel abis ehitusprahi koristamisel.
Kä-sitöökabinet asus koolimaja peasissekäigust vasakul. See õhin ja
entusiasm, kuidas sai oma esimest töökohta sisusta-
tud on meeles tänaseni. Samas ruumis toimusid ka kokandu-se
tunnid.
Käsitöö õpetamine meel-dis mulle väga.
Mul olid väga head õpi-lased ja neid oli palju. Na-gu ma mäletan
4.-st kuni 8. klassini oli kõigis 4 parallee-li. Igal kevadel oli
meil aas-ta töödest ülekooliline õpilas-tööde näitus. Ka
vabariiklikel näitustel olid meie kooli õpi-laste tööd esindatud.
Peale tunde toimus huvilistele ka käsitööring. Õppealajuhata-ja
Helgi Alliku toetusel võtsi-me ette keskkooli rahvatant-surühma
tüdrukutega Muhu rahvariiete valmistamise. See oli noorele
õpetajale veidike hulljulge ettevõtmine, kuid tüdrukud olid tublid
- valmis need said.
Noore õpetajana valiti mind maakonna käsitöö aine-sektsiooni
juhatama, mis an-dis juurde palju huvitavaid kogemusi.
Tänaseni meenutan tä-nutundega oma esimest di-rektorit Kusti
Kokka ja suu-repäraseid kolleege. Meil oli palju ühisüritusi, kust
kuna-gi ei puudunud laul ....(Kui mustlasena....)
Töötasin KG-s 5 aastat. 1983.aastal meelitati mind Kuressaare
Ametikooli, kus parajasti alustati põhikoo-li lõpetajatele
käsitöölise kut-se õpetamist. Raske oli KG-st lahkuda. Ametikoolis
olen õpetanud nüüdseks 25 aas-tat. ”
Anne meenutab ka oma tolleaegseid õpilasi, kes ” olid ilmselt ka
parimad tegijad:
Kaie Holm, Katrin Kaljo, Ma-rit Kütt (Tarkin), Gerta Nurk, Tiiu
Pea, Girta Tang, Rita Nii-ne, Riina Paaskivi, Ruth Pei-rumaa,
Kristiina Tarus, Mare Väli, Tiina Aavik, Maret Al-lik, Inna
Grišina, Maie Müü-rissepp, Liis Rooväli, Ruth Te-ras, Riina Allik,
Tiina Ansperi, Kersti Liigsoo (Tuuling), Reet Soorsk, Gerda Kallus,
Kulla Kivi, Mare Kuiger, Ene Lepik, Gairi Pruul, Lelet Liiv, Rita
Uustuld, Katrin Varik, Kersti Kolk, Riina Tarvis, Janne Haa-mer,
Riina Haljas......jne.”
Kokkuvõtte osakonnast koostas
Raili Kaubi, kunsti- ja käsitööosakonna
juhataja
KG 30 – KG kunsti - ja käsitööosakond
(Eve, kes närveerib vist sama palju kui kirjandikirjutajad:)
• Kõik, mis tegite, on teh-tud, peaaegu :-) Eksami soo-ritamine
on teile ometi nagu sportlasele maailmameist-rivõistlus. Parim
tulemus võiks tulla just sel päeval. Üllatage nii ennast kui mind,
laske sulel joosta ja olge tar-gad kontrollijad, et ta üle kä-te ei
lähe. Teil läheb hästi, kui usute endasse ja enda sõ-na jõusse!
(Marit Tarkin)
Te olete teinud viima-se poole aasta jooksul vaffa arengu, ma ei
kahtle kellegi võimetes ja teadmistes, ka-sutage neid laupäeval
mö-nuga ning täie enesekind-lusega. Päikest ja vahedat sulge Teile!
Te saate hakka-ma!!! (Merle Rekaya)
Emakeeleõpetajad, kes ise küsisid ja ise vastasid