Keeri-Karijärve looduskaitseala [email protected] on Tartu maa suurtest kaitsealadest kõige noorem. Siin kaitstakse Elva jõe luhaalasid, kahte suurt ja mitut väiksemat järve ning elurikkaid loodusmetsi Elva orundi põhjaosas endises Ürg-Võrtsjärve lahes. Looduskaitseala metsad ja märgalad pakuvad elupaiku rikkalikule linnustikule. Piirkond on tähtis suur-konnakotka elupaik, lisaks pesitsevad siin ka merikotkas, kalakotkas ja väike-konnakotkas ning palju teisi rahvusvaheliselt kaitstavaid linde. Luhtadel pesitseb kuni paarkümmend paari rukkirääke. Kaitseala telje moodustab Elva jõgi koos järvedega. Need on tähtsad liigikaitse seisukohalt – kaitstavatest kaladest elavad siin näiteks tõugjas, hink ja vingerjas. Matkaja võib jälgida kobraste toimetusi ja mets ea karja toitumisjälgi. Kaitseala lõunaosas on tähistatud matkarada ja ööbimiseks sobiv matkaonn Karijärve ääres. Mööda Elva jõge looduskaitsealale jõudes leiab matkaja siit randumissilla ja puhkuseks laavu selle juures. Liikumispiirangute kohta saab infot kaitseala valitsejalt: - s - Tartumaa kõige tihedam matkaradade võrgustik jääb Elva linna ümbrusesse. korraldab puhkamis-, õppimis- ja sportimisvõimalusi sihtasutus. väärtuseks on liigestatud reljeef, puhtaveeline Elva jõgi ja sellesse suubuvad ojad, taastatud lamminiidud ja marjarikkad ning valgusküllased palumetsad. Matkarajad on erineva raskusastmega. Siin asub Tartumaa pikim 14,4 km jalgsimatkarada, mõhnastikul kulgeb järs kude tõusude ja langustega Viti järve rada ning lastele on rajatud mänguplatsi ning „nõiamajaga“ seik lusterada. - - Elva-Vitipalu, Vapramäe ja Vellavere maastikukaitsealadel Elva-Vitipalu maastikukaitseala Elva jõe ürgoru matkarada: Viti järve matkarada: Seikluste rada: Jalgrattarada: www.vvvs.ee Vapramäe maastikukaitseala Vellavere Elva jõgi Vapramäe loodusmaj Vapramäe looduse õpperada: Vapramäe jalgratta ja jalgsimatkarada: Vellavere jalgrattarada: Tervislike eluviiside matkarada: Elva jõe veetee: as - on maakonna vanim kaitsealune puhkeala. Hea asukoht, vahelduv reljeef, mitmekesine metsakooslus ja rikkalik kultuu rilugu on põhjused, miks kaitseala on väga populaarne. Metsas ja Elva jõe kaldal looklevad matkarajad on külastatavad igal aastaajal. . piirkonna vahelduv maastik sobib eel kõige just mõnusateks rattaretkedeks, aga ka jalgsirän nakuteks. Erinevatest ajalooetappidest pärinevad pärandkultuuriobjektid on infotahvlitega varustatud ja muudavad külateedel liikumise huvitavamaks. on muudetud puhke- ja telkimiskohtadega ning infotahvlitega veematkajatele keskseks veeteeks, mis ühendab ka siinseid kaitsealasid. Hellenurmest algav ja lõpuks piki Emajõge Tartusse viiv veetee on 66 kilomeetrit pikk ja selle läbimiseks tuleb varuda vähemalt kolm matkapäeva. Muidugi võib veeteel valida ka lühemaid lõike. - leiab infot Elva puhkepiir- konna ja matkaradade kohta - - Tartumaa mitmekesine maastik on rikas loodusväär tuste poolest. Kaitse- ja hoiualad ning looduskaitse alused üksikobjektid haaravad enda alla märkimis väärse osa Tartu maakonna pindalast 17% Tartumaa kaks looduskaitseala Alam-Pedja ja Emajõe- Suursoo on rahvusvahelise tähtsusega märgalad nn . Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe suudme hoiuala, Piirissaare maastikukaitseala ning Kärevere looduskaitseala tuntakse üleeuroopalise tähtsusega linnualadena Lisaks leidub Tartumaal veel palju väikseid kaitsealasid, millest igaühel on oma kindel kaitseülesanne ja -kord ning väärtus. Kaitsealad on huvitavad, ent nende külastamisel tuleb arvestada mitmete piirangutega. Enne kaitseala külas tamist soovitame reeglitega tutvuda. Eestis kehtivad ka üldisemad nõuded looduses liikumisel. Kõigi nõuete ja reeglitega saab üksikasjalikult tutvuda Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehel - - - ( ). – – . - Ramsari alad . www.rmk.ee Alam-Pedja looduskaitseala Selli – Sillaotsa õpperajal http://loodusegakoos.ee on loodud soode, märgade metsade ja lammialade kaitseks. Üks Eesti suurimaid kaitsealasid hõlmab Võrtsjärve madaliku põhjaosa. Mandrijää taandumise järel lainetasid siin veel Ürg-Võrtsjärve veed, nüüdis ajaks on ala soostunud. Soomaastik e liigestavad üle kümne suurema jõe ja lõpmatu arv vulisevaid ojasid. Tuntumad nendest on Pedja jõgi, Põltsamaa jõgi ja Emajõgi, lisaks üle viiekümne vanajõe lammialadel. Viimastest on kujunenud rikkaliku kalastikuga uni kaalsed ökosüsteemid. Suurvee ajal väljuvad jõed voolusängidest ja võivad üle ujutada ligi kolmandiku kaitsealast. Ala on peaaegu inimasustuseta, ning meeldib seetõttu inimpelglikele linnuliikidele ja pakub suurulukitele häid varjevõimalusi. Vanade loodusmetsade ja soode mosaiikmaastikus kohtab hunte ja meri- ning kaljukotkaid, händ- ja värbkakke, metsiseid ja must- toonekurgi. Ulatuslikud lamminiidud on väga linnusti kurikkad, eriti kevad- ja sügisrände ajal. Looduskaitseala soo- ja metsaelupaikadega saab tutvuda . Rada kulgeb läbi kõrgete puudega palumänniku ja üle rabamännikuga soosaarte. Vesises siirdesoos ja puisrabas on taimestiku kaitseks ehitatud laudteed. Et mitte häirida liigselt looduse rahu, on soovitatav liikuda väikeste (alla 30 inimese) rühmadena. Õpperaja algusesse viib Laeva- Palupõhja tee. - k - - Alam-Pedja looduskaitseala lõunapiiril kulgeb teine õpperada . Linnutorni ja lõkkekohtadega matkarada ühendab Ilmatsalu linnurikkaid kalatiike Emajõe-äärsete luhtadega. Siinkandis on kohatud üle 200 linnuliigi. Loodus- ja keskkonnahariduse andjana ning õuesõppekeskusena tegutseb kaitsealal Alam-Pedja looduskaitseala jätkuna idas on moodustatud Emajõe luh tade, ümbruskonna vanade loodus metsade ja nende rikka elustiku kaitseks . Üleujutatavad luhad asuvad siin vahetult Tallinn-Tartu maantee ääres, mis teeb ligipääsu niitudele ja looduse jälgimise väga lihtsaks. Vahetult Tallinn-Tartu maanteelt Kärevere silla juurest algab piki Emajõe kaldavalli kulgev matkarada. See on 14 km pikkune puhkekohtade ja randumis sildadega jõe ääres. Loodusraja väravas Kärevere maanteesilla lähedal on ainus koht Eestis, kus on lubatud vaadelda Euroopas väga haruldase rohunepi mängu. Kevadeti muutub luht tuhandete läbirän davate veelindude puhkealaks, suviti peibutab siinne haudelinnurohkus kohale röövlinde. Kaldaalal toime tavad mitmesugused loomad nagu metskitsed, põdrad ja rebased. Pea igal sammul võib märgata kobraste tegevuse jälgi, loomad ise on inimpelglikud. . - - - - - Ilmatsalu – Kärevere linnutee Kärevere looduskaitseala http://loodusegakoos.ee http://loodusegakoos.ee Palupõhja looduskool Kärevere Looduskaitseala Luharada www.palupohja.ee Emajõe Suursoo looduskaitseala Emajõe Suursoo looduskeskusest Emajõe õpperada www.rmk.ee , hõlmab Peipsi järve madalikul Emajõe suudmeala suuri soid. evadine suurvesi muudab soostiku üheks suureks lainetavaks veteväljaks, mida liigendavad üksnes kõrgemad metsased soosaared. Tõeline veelindude paradiis, kalade kudemis- ja kasvuala, meri- ja kala kotka pesitsusala, tetrede, sookurgede, huntide, karu de, põtrade ja teiste inimpelglike loomade elupaik selline on Emajõe Suursoo. Inimesed on siin läbi aegade liikunud piki veeteid ja küladki asuvad vete ääres. Parim viis kaitsealaga tutvumiseks ongi matkata sõita mööda jõgesid. Teavet kaitseala ja selle külastusvõimaluste kohta saab , mis asub Kavastu külas Luunja vallas. Keskaegse kindluse ja hilisema jõekõrtsi müüridele ehitatud hoones on võimalik vaadata ka näitusi ja loodusfilme. Keskuse juurest saab alguse 2,5 km pikkune mis tutvustab lammiala taimekooslusi. Suurvee ajal võib õpperada olla üleujutatud ja raskesti läbitav või ka lausa läbimatu. K - - – – Tartumaa looduskaitsealad ja matkarajad Tartumaa looduskaitsealad ja matkarajad Poolel teel Tartust Otepääle jõuame maalilisele Siinse looduse silmailu on vahelduva reljeefiga mõhnastik ja sellest tulenev traditsiooniline maakasutus ning liigestatud kaldajoonega kalarikkad järved. Kaitseala kuulub loodusalade hulka. Looduslike hu viväärsuste avastamiseks ja kaunite järvevaadete nau timiseks on siia rajatud kaks matkarada: Pangodi järve läänekalda ujumiskohast algav ja teisel pool järve , mis algab ida kalda supelranna juurest. kujutab endast Kesk-Devoni Aruküla lademe punase liivakivi paljandit, mis on oluline toonases meres 380 miljonit aastat tagasi elanud kalade kivististe poolest. Piki paljandi jalamit kulgeval matkarajal saab infotahvlite abil tutvuda liivakivi ja selle tekkimise iseärasustega, Võrtsjärve linnustikuga ja kaldataimestikuga. . Natura võrgustiku Pikksaare rada Palumägede matkarada Tamme paljand - - - Pangodi maastikukaitsealale Tamme paljandi maastikukaitseala www.vortsjarv.ee http://loodusegakoos.ee Pikksaare rada Palumägede matkarada Kavastu külast võib sõita mööda Koosa teed põhja poole mis on loodud pärandkultuurmaastiku kaitseks. Ligi viie kilomeetrisel matkarajal saab nautida Alatskivi ürgoru loodust ja tutvuda nii muinaseestlaste linnamäega kui ka uhke ja hästi restaureeritud Alatskivi ga. Alatskivi lähedale jääb kus kaitstakse metsakuklaste elupaiku. Siin asub Euroopa suurim teadaolev laanekuklaste asur kond üle 2000 võimsa pesa. Pesakuhilaid tohib vaadelda ainult kaitseala läbivalt metsateelt. Sipelgate elukorraldust tutvustavad infotahvlid. jääb Tartumaa kagu nurka ja siit saab looduselamuse põlismetsast. Siinne viie kilomeetri pikkune õpperada tutvustab Eesti vanimat metsakaitseala. Juba 1924. aastal kaitse alla võetud mets on tänaseni kasvanud ilma inimese vahe lesegamiseta ja omandanud tõelise ürgmetsa ilme. Lin dudest võib kohata siin tüüpilisi vääriselupaiga liike hallpea-rähni, värbkakku, händkakku, tetre ja metsist. Järvseljal kaitstavatest üksikobjektidest tasub üles otsida üle 360 aasta vanune võimas jämedatüveline Kuningamänd. Aukartust äratavaid vanu puid on siin teisigi. Järvselja metsade pikimad kuused sirutuvad latvu üle 40 meetri ja on Eestimaa puude hulgas rekordiomanikud. , , - lossi - - - : Alatskivi maastikukaitsealale Padakõrve looduskait seala Järvselja looduskaitseala http://loodusegakoos.ee http://loodusegakoos.ee - - EST Tekst: Annereet Paatsi Kujundus: Triinu Sarv Trükk: Paar Fotod: Tartumaa avalik pildipank, 2013 www.visittartu.com Tartumaa looduskaitsealad ja matkarajad Tartumaa looduskaitsealad ja matkarajad Tartumaa looduskaitsealad ja matkarajad Tartumaa looduskaitsealad ja matkarajad 1 3 5 7 6 8 4 2 9 11 12 13 10 Olulisemad reeglid looduses liikujale: Väljaspool kaitsealade liikumiskeeluga alasid on riigimaal liikumine kõikjal lubatud. Igaüheõiguse alusel on eramaal lubatud ilma omaniku loata viibida päikesetõusust päikese loojanguni. Eramaaomanik võib oma maal liikumise siiski keelata, ent sellisel juhul peab see olema märgistatud ja kõigile arusaadavalt piiratud Avalikud teed on kõigile kasutamiseks, erateedel ei tohi autoga sõita, küll aga valgel ajal jalgsi kõndida. Õuealadest tuleks soovitavalt hoiduda vähemalt 200 m kaugusele. Avalikuks kasutamiseks olevate veekogude kallastel on liikumine lubatud kallasrajal . Telkida ja lõket teha tohib ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Prügi tuleb endaga kaasa võtta, kui pole paigaldatud prügikaste Koeri ei tohi lasta vabalt ringi joosta vaid nad peavad olema rihmastatud Igaüks võib avalikust veekogust ilma kalastuskaardita kala püüda ühe lihtkäsiõngega, pidades seejuures kinni püügiaegadest, - kohtadest ja muudest piirangutest. . (4-10m) . , . www.kalastusinfo.ee 3,5 km 14 km 2,5 km 4,5 km 5 km 1 km 1,5 km 14,4 km 2,3 km 1,5 km 23,5 km 3,5 km 6,5 km 13 km Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse hallatavate matkaradade ja muude tegemiste kohta saab lisateavet kodulehelt: on metsaparkidega rahulik väikelinn. Siinsesse männikusse on rajatud eriline eesti rahvajuttude aineliste puuskulptuuridega palistatud . Väerada algab Elva südamest vana raudteejaama kõrvalt. jaamahoones asub , kust võib hankida teateid nii Elva, selle ümbruse kui ka Tartumaa kohta Tartumaa maastikud sobivad ka rattamatkadeks. Maakonda läbivad mitmed marsruudid ja ka sadu kilomeetreid Põhja-Lätti ja Lõuna-Eestisse rajatud jalgrattamarsruudist . Populaarne on 140 km pikkune , millest umbes pool lookleb Tartumaa teedel Üks piirkondlik rattarada kulgeb mõhnastikul. Sellel 30 kilomeetri pikkusel viidastatud rajal on lõkkekohaga telkimispaik ja Kukemetsa metsaonn Jalgrattamarsruudid on loodusesse märgitud ka maastikukaitsealal (23,5 km) ja (8 ja 13 km) ning kandis (8 km) . Siiski tuleb arvestada, et suur osa Eesti maa kohalikest rattamarsruutidest suunab matkajad tihti väikestele hõredama autoliiklusega ja turvalisematele kruusateedele. Elva . Kärgandi . - EuroVelo Tour de LatEst Võrtsjärve rattarada Selgise Elva- Vitipalu Vellaveres Ilmatsalu www.vvvs.ee tel 733 0132 http://matkakeskus.elva.ee/ (www.bicycle.ee) ( tourdelatest. ) (www.vortsjarv.ee/ ). (www.vvvs.ee) (www.rmk.ee) Elva Jalgrattarajad Väike väerada Elva matkakeskus www. eu tourism/maps http://loodusegakoos.ee Tartu Külastuskeskus Raekoda, Tartu 50089 Tel. 744 2111 [email protected] www.visittartu.com 2 km 66 km 3 km Lõkkekoht Lõkke tegemine keelatud 4,5 km Telkimine keelatud Telkimine 23,5 km Pikkus Varjualune Vaatetorn Infotahvlid Piknikukoht Laudtee Ujumiskoht 600 m