tartu_kümme

PUUDUB RATTATEE

RIIA-RISTMIK – LIIGAVÄHE ÜLEKÄIKE.

KATKESTUS UUE JA VANAKESKUSE VAHEL

JALAKÄIJATELE OHTLIKUD MAHAKEERAMISED

KEVADETI ÜLE UJUTATUD, PIME-DAS EBATURVALINE TUNNEL – ILMA ÜLEKÄIGURAJATA SILLA-PEALSEST AUTOTEEST MOODUS-TUB BARJÄÄR.

AUTOTEE OSA LAIUS MOODUSTAB BARJÄÄRI VANALINNA JA VABADU-SE PUIESTIKU VAHEL.

SÜMPAATSE ATMOSFÄÄRIGA NURGAKE, KUID TREPID MOODUS-TAVAD SUJUVAT LIIKUMIST SILMAS PIDADES BARJÄÄRI.

ÜLEDIMENSIONEERITUD RAJA-LAIUSTEGA AUTOTEE MOODUS-TAB RASKESTIÜLETATAVA TAKIS-TUSE.

PÄÄS SUVEKUIVA JÕE LOODUSLI-KULE KALDALE ON AIAGA ÄRA LÕIGATUD.

KORIDORI KINNIEHITAMINE – TÕSINE SUJUVA JA LOOGILISE KERGLIIKLUSE HÄIRE. AVALIKU RUUMI TÕRJUMISE NÄIDE.

SOOLA TN RISTUMISED (SILLAESINE JA VÄIKE-TURU) – SEGASED & EBAMÄÄRASED. KUJUNDUS EELISTAB AUTOLIIK-LUST.

VÄLJAEHITAMATA KERGLIIKLUSST-RUKTUUR.

KALURI TN PROMENAAD VAJAB TOIMIMAHAKKAMISEKS KERGEID ÜMBERKORRALDUSI.

ÄRALÕIGATUD ÜHENDUSED JA TEEÜLETAMISKOHTADE VÄHESUS TURU TÄNAVAL.

KALLASRADA KATKESTATUD KATLAMAJA (POOLELDI KASUTU-SEST VÄLJAS) KRUNDIGA

KALLASRADA KATKESTATUD SADAMARAJATISTEGA

KALLASRADA KATKESTATUD EBAMÄÄRASE JA EEMALEPELETA-VA SITUATSIOONIGA – TEE LÕPP JA LOATA VÕÕRAL MAAL OLEMISE TUNNE.

VÕIMALIK LÄBIPÄÄSUKORIDOR

JA LIIKUMIST MUJALE SUUNAVATE TEEDE POOLT.

END TUPIKUNA ESITLEV SUUND (POLE NÄHA, KAS AED ON LUKUS. POLE TEADA, KAS TOHIB LIIKUDA).

MOOTORSÕIDUKITELE PRIORI-TEEDI ANDEV TURUHOONE ESINE KUI SUJUVA JÕENIPÄÄSU KATKES-TUS.

PARGI JÕEPOOLSEL KALDAL PUUDUB (MUGAV) PÄÄS VEENI. TEE OLUKORD KEHV, ÖÖSEL TUNDUB PUUDULIKU VALGUSTU-SE JA ÄRAPÖÖRAMISVÕIMALUSTE VÄHESUSE TÕTTU EBATURVALI-SENA.

ÜLEDIMENSIONEERITUD KIHUTA-MIST SOOSIV NARVA MNT. TOIMIB VÄHESTE ÜLEKÄIKUDE JA KIHUTA-VATE AUTODE TÕTTU BARJÄÄRI-NA. RIKUB PARGI RAHULIKKU ATMOSFÄÄRI (PARGI KITSAMATES LÕIKUDES).

ÜLEKÄIGUVÕIMALUSTE PUUDUS

TUNNE.

EMAJÕE IDEEVÕISTLUS – 2012 TARTU KÜMME

EMAJÕGI

SUPILINNA TIIK

EMAJÕGI

ANNE KANAL

ANNE KANAL II

SUPELRAND LODJAKODA

UUENDATUD ALLEEDUUS KERGLIIKLUSTEE

PÄIKSELISED MURUPLATSID

MUGAV SILLAALUNE

FORTUUNA KALDARAJATISED

SIILI TN KORTERMAJA(D)

REBASE PAADISADAM

TREPID JÕE TASANDILE SILLAALUNE

PAADISADAM

SUPELRAND

SITUATSIOONISKEEM:EMAJÕE JA TARTU LINNA ÜHENDAVAD RUUMIELEMENDID / KOHAD / FUNKTSIOONID

EMAJÕGI

SUPILINNA TIIK

EMAJÕGI

ANNE KANAL

ANNE KANAL II

KR

OO

NU

AIA

SIL

D

LO

DJA

KO

DA

KA

AR

SIL

D

KA

AR

SIL

D

0,77 km

3 min

9 min

LODJAKOJA-

KROONUAIA

0,70 km

2,8 min

8 min

KROONUAIA-

KAARSILD0,29 km

1,2 min

3 min

KAARSILD-

VÕIDU SILD

0,66 km

2,6 min

8 min

VÕIDU SILD-

TURU SILD

1,06 km

4,3 min

12 min

TURU SILD-

SÕPRUSE

0,79 km

3,2 min

10 min

SÕPRUSE-

SIILI TN

0,97 km

3,8 min

12 min

TURU SILD-

SÕPRUSE

0,65 km

2,6 min

8 min

KROONUAIA-

KAARSILD

1,4 km

5,6 min

17 min

SUPELRAND-

KROONUAIA

VÕ

IDU

SIL

D

TU

RU

SIL

D

TU

RU

SIL

D

SÕ

PR

US

E S

ILD

SII

LI T

N

KR

OO

NU

AIA

SIL

D

SU

PE

LR

AN

D

0,67 km

2,7 min

8 min

KAARSILD-

TURU SILD

SÕ

PR

US

E S

ILD

KERGLIIKLUSKIIRTEE

ALTERNATIIVNE VÕI LISAHARU

OLULINE LÄHENEMISSUUND

PERSPEKTIIVNE KATKESTUSTETA KERGLIIKLUSE KIIRTEE EMAJÕE KALLASTEL

1

JÕGI PRAEGU (VÄHESTELE) = SITUATSIOON

– Merle Jääger

Jõe tähtsusest füüsilises linnaruumis ja linna mentaalses kontekstis on raske rääkida ilma, et tekiks kahjutunne Tartu selleteemalise arenguleiguse tõttu. Tippkvaliteet voolab kõigist hüljatuna ja ük-skõikselt omas sängis, tekitades elevust vaid siis, kui kevaditi üle kallaste ajab või mõni tegelane Kaarsillalt vette kargab. Samas on õhuke kiht elanikke, kes oskavad hooldamatuses ja reeglite puudumises võimalust näha ning agaralt kalastavad, paadiga sõidavad, pikutavad. Väga suur osa neist on kahjuks elus hätta jäänud, kes iseoma eksistentsiga nii kimpus, et ka enda ümbruse sa-masuguse räpaga nakatavad. Kuidagi on läinudki nii, et Emajõe kontekstis saavad enamasti kokku jõe kuldaväärt potentsiaal ja enneolematu räpp, moodustades ühe suurima takistuse jõekallaste

kasutamisel. Sest tavalisele kodanikule on jõgi ikka veel piisavalt kaugel ja raske kätte saada, et tal jaguks kannatlikkust takistused ületada; ka on räpasus saanud jõe kuvandiks, mis ometi on tema katkematu dünaamika ja puhastumisega olemuslikus vastuolus. Jõekallaste olulisim potentsiaal on olemasolevad jõge ja linna ühendavad ruumielemendid ja kohad. Kaldad on mitmesuguste funktsioonide ja nende algetega tihedasti kaetud, võimaldades jõe äärde sattunul endale nii mõnusat äraolemist, katkestustega liikumist kui teenuseid. Probleemsed on nn vahekohad, lüngad kallasrajas, millede ületamine ei ole ei mugav ega teinekord isegi mitte võimalik. Seepärast kodanik tüdib ja kasutab parema meelega mõnd paremini toimivat tänavat, mis paraku jõest eemal. Ligipääsud on ära lõigatud autoteedega – selle transpordiliigi eelistamine on loonud absurdse olukorra, kus näiteks Kaubamaja parklast Taskusse on autoga mugavam pääseda kui jalgsi. Kõige krooniks on Tasku ja Pläsku vahelise jalakäijate tänava kinniehitamine, mis on linnas-truktuuri toimimise ja inimeste vaba liikumise mõttes kuritegu; kaupmeestele mõistagi ülitasuv, sest

ainukese ümbruskonna läbipääsu kaubakastidega barrikadeerimine meelitab paljud käed produkti järele sirutuma.

Jõe kasutamise põhilised füüsilised takistused on arvestatavate, mugavate kergliiklusteede puu-dumine ja katkestused ning lüngad kallasrajas. Peaaegu ükski neist tõketest ei ole ületamatu füüsilises mõttes, küll aga sotsiaalselt vastutustundlikule ning seadusekuulekale kodanikule väga ebamugav või piinlikkusttekitav. Kõige ebasõbralikumad on jõekaldad pimedas. Olemasolev val-gustus on kõrgel, kehv ja hõre; ruumi omadus pimeduses venida tekitab teekonnad, kust käia ei juleta, kuigi päevasel ajal võtaks läbimine vaid minuti. Et õhtul on paha käia, kandub kuriteohirm üle ka päevasesse aega ja päädib kallaste alakasutusega, mis omakorda toodab sotsiaalse kon-trolli puudumist ja sellest tingitud vandaalitsemist. Katkematu kallasrada võib tunduda leierdatud sõnakõlksuna, kuid on siiski sarnaselt paljude teiste üldteada tõdedega (hoolimata kõigile teadaol-emisest) endiselt tagaplaanil.

KERGLIIKLUSE KIIRTEE TOIMIMIST TAKISTAVAD RUUMILÕIGUD

EMAJÕE IDEEVÕISTLUS – 2012 TARTU KÜMME

2

POS 1

POS 0

POS 0

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

POS 7

POS 8

POS 9

POS 10

KATEGOORIA: sündmus / ajutine ehitis

LÄBISURUMINE POS 8

PROGRAMM: markeerimine / väliturg / TURU kohvik / AHHAA kohvik

OSAPOOLED: LV / turg / vabatahlikud / TKKK / TKK / Sadamateater / AHHAA keskus

KATEGOORIA: sündmus

KOTIJOOKS POS 9

PROGRAMM: kaubajooks keskusest keskusesse

OSAPOOLED: Zeppelin / Tasku / spordikool Kalev / AHHAA keskus

KATEGOORIA: sündmus

TSIRKUS JA LEIB POS 4

PROGRAMM: ajutine teehõive / turud / ajutine mööbel / tänavaaeroobika / laste jalgrattakool / ajutine haljastus / lineaarkohvik / kontserdid jõel

OSAPOOLED: TKKK / TKK / kesklinna kohvikud / Vanemuine / Klink-Klonk / Gen. klubi / ettevõtliusosakond

KATEGOORIA: sündmus

TARTU HAILAIN POS 10

PROGRAMM: raudtee ajutine avamine / ajutine haljastus /aju-tine mööbel / kontserdid / installatsioonid

OSAPOOLED: Fortum / TKKK / TKK / Kink-Konk

KATEGOORIA: ümberehitus

JAGATUD RUUM POS 7

PROGRAMM: kergliikleja sõbralikkus / “teede dieet” / tõstetud ristmikud / jalgratta teed / pääs jõeni

OSAPOOLED: LV / bussijaam / turg / sadam

KATEGOORIA: ümberehitus

ÄRIPROMENAAD POS 9

PROGRAMM: ol.ol promenaadi pikendamine / kergliikleja sõbralikkus / tõstetud ristmikud

OSAPOOLED: LV / Zeppelin / Tasku / hotell Tartu / AHHAA kes-kus / spordikool Kalev

KATEGOORIA: ümberkorraldus

JÄNES JÕENI POS 4

PROGRAMM: kergliikleja eesõigus / linna ühendamine jõega / hajaparkimine / rahustatud liiklus

OSAPOOLED: LV

KATEGOORIA: ümberkorraldus

LUTS JÕENI POS 2

PROGRAMM: kergliikleja eesõigus / rahustatud liiklus / puude harvendamine / jõe raamatukogu / uus valgustus

OSAPOOLED: LV / Lutsu raamatukogu / Tartu Ülikool

KATEGOORIA: ümberehitus

KULTUURITÄNAV POS 5

PROGRAMM: Vanemuise tänava sujuv ühen-dus jõe, Annelinna ja Maarjamõisaga / uus sild /taksode ala sidumine kergliiklusalaga

OSAPOOLED: LV / Tartu Ülikool

kill

KE

tankla

KK

KE

KE

5

6

B

B

AA

B

B

A

KATEGOORIA: ümberehitus

PROGRAMM: läbipääsu rajamine / kergliikleja sõbralikkus /avalik sadamaala

OSAPOOLED: LV / sadam / turg / AHHAA keskus

PROMERAND POS 8

KATEGOORIA: ümberehitus

OPTIMUM POS 1

PROGRAMM: teede dieet / tee äärne parkimine / lihtsustatud ülepääsud / uus valgustus / ujuvkaid

OSAPOOLED: LV / Tartu Ülikool

AIN

ULT

BUSS

KATEGOORIA: ümberehitus

KAASAEGNE RISTMIK POS 6

PROGRAMM: sõiduradade optimeerimine /bussirajad / jalgrattarajad / ülekäigurajad /vähendatud pöörderaadiused

OSAPOOLED: LV

KULT

UURI T

ÄNAV

VANEM

UIS

E

KULT

UURI S

ILD

VANEM

UIS

E

KATEGOORIA: ümberehitus

PROGRAMM: läbipääsu rajamine / kergliikleja sõbralikkus /uus sild

OSAPOOLED: LV / turg / Vanemuine / Tartu Kaubamaja

KULTUURISILD POS 5

KATEGOORIA: ümberehitus

PROGRAMM: sujuva liikumise tagamine

OSAPOOLED: LV / Hesburger

BURKSI PURRE POS 3

KATEGOORIA: tee-ehitus

ASFALDI ÄSS POS 0

PROGRAMM: 10m asfalti ettevõtte kohta /katkematu kergliikluskiirtee rajamine / rajamises osalevad kõik lähedased ettevõtted

OSAPOOLED: moodustatakse MTÜ Tartu Kümme, mis koordi-neerib tee-ehitust ja rahastamist

KONTSEPTSIOON

Jõgi on oma sisult, gabariitidelt, dünaamikalt ja käitumiselt kiirtee. Kiirused on piiratud, kuid ülem-ine piir on tegelikult hoomamatu. Kõik sõltub olukorrast; ruum liikumiseks on vaba. Kiirel teel juh-tuvad alati õnnetused, aga ka õnned, sest liikumine tekitab liikumist, mis omakorda nakatab dü-naamikaga kogu ümbruse. Kergliiklustee-promenaad jõe perimeetris on vedelast olekust tahkesse vormunud veetee, mille valgala ning sellel tegutsemise tihedus sõltub ainult ja ainult kergliiklusala kvaliteedist, võimaluste paljususest ning õigetest, eesmärki täitvatest lülitustest linnast kallastele. Disainmööbel ja –laternad ei too inimest jõe äärde, vaid mugavad ning ohutud ülepääsud, sidus kergliiklusvõrk ja teadmine, et jõeäär on muuhulgas tavaliste linlaste, mitte mingi vähem või rohkem aktsepteeritud sihtgrupi kogunemiskoht.

Jõekallaste kasutatavuse töö täitmise esimene etapp/sündmuskategooria on kergekaaluline sünd-mus või sekkumine, mis juhib tähelepanu tegelemist vajavale kohale ning katsetab ühtlasi, kas soo-vitud meetod viib tulemuseni. Sündmusega saab testida, mis pikema sekkumise puhul võib juhtuma hakata, kuidas reageerib linnaruum ja liikleja, kas kavandatav tegevus ennast õigustab. Sekkumiste läbiviijateks on valdavalt mittetulundusühingud, koolid, tudengid – projektide elluviimine eeldab pigem aktiivset, julget ja heatujulist tegutsemist kui suuri investeeringuid. Sekkumiste läbiviimise partneriteks peavad alati olema kohalik omavalitsus ja vajadusel erakinnistu valdaja/asjast huvitatud ettevõtja, et sündmus kulgeks reeglitega kooskõlas ning kellegi huve ei riivataks.

Teine etapp/sündmuskategooria on reaalsete muutuste läbiviimine ja põlistamine. Enamasti tähend-ab see ümberehitamist, mõnedel juhtudel ümberkorraldamist. Nimetatud tegevused on mõnedel

juhtudel teeprojektide koostamist, liikluskorralduse ümbermõtestamist, sillaehitust jm raskekaalulisi sekkumisi. Kui ajutiste sündmustega on sekkumise vajalikkus tõestamist leidnud, eo kohalikul oma-valitsusel kergem teha otsus põhimõttelisteks muutusteks, mis võib alguses olla ebapopulaarne, kuid hea linnakeskkonna kohalt on vältimatu. Üldine põhimõte – kergliikleja esikohale seadmine ja igaliigiliste juurdepääsude hõlbustamine – on iga linnakodaniku huvides. Autoteede dieet ei ole juhtide ahistamine, vaid nõrga-tugeva positsiooni jagamine selliselt, et võimu erinevad osakaalud füüsilise ruumi proportsionaalsel jagamisel võrdsustuvad. Iga auto roolis on juht, kes päeva lõpuks on jalakäija (samas iga jalakäija ei ole juht) ning sel moondumishetkel tahab ka tema, et ühest liigist teise minemine ei kahanda tema õigusi ega suru ootamatult madalasse positsiooni.

PO

S 0

: A

SFA

LD

I Ä

SS

PO

S 4

: TS

IRK

US

JA

LE

IB

PO

S 8

: L

ÄB

ISU

RU

MIN

E

PO

S 1

0: T

AR

TU

HA

ILA

IN

PO

S 1

: O

PT

IMU

M

PO

S 2

: L

UT

S J

ÕE

NI

PO

S 4

: JÄ

NE

S J

ÕE

NI

PO

S 7

: JA

GA

TU

D R

UU

M

PO

S 9

: Ä

RIP

RO

ME

NA

AD

PO

S 3

: B

UR

KS

I P

UR

RE

PO

S 5

: K

ULT

UU

RIS

ILD

PO

S 6

: K

AA

SA

EG

NE

RIS

TM

IK

PO

S 8

: P

RO

ME

RA

ND

PO

S 9

: K

OT

IJO

OK

S

ETTEPANEKUTE ELLUVIIMISE AJASKEEM

KO

HE

20

13

20

15

20

20

MÄRGUSÕNA: TARTU KÜMME

JÕGI PRAEGU (VÄHESTELE) = SITUATSIOON

„Kui keegi ühel päeval tuleks mõttele Emajõgi ära betoneerida, siis ei pandaks seda ilmselt hulk aega tähele“ – Merle Jääger

Jõe tähtsusest füüsilises linnaruumis ja linna mentaalses kontekstis on raske rääkida ilma, et tekiks kahjutunne Tartu selleteemalise arenguleiguse tõttu. Tippkvaliteet voolab kõigist hüljatuna ja ükskõikselt omas sängis, tekitades elevust vaid siis, kui kevaditi üle kallaste ajab või mõni tegelane Kaarsillalt vette kargab. Samas on õhuke kiht elanikke, kes oskavad hooldamatuses ja reeglite puudumises võimalust näha ning agaralt kalastavad, paadiga sõidavad, pikutavad. Väga suur osa neist on kahjuks elus hätta jäänud, kes iseoma eksistentsiga nii kimpus, et ka enda ümbruse samasuguse räpaga nakatavad. Kuidagi on läinudki nii, et Emajõe kontekstis saavad enamasti kokku jõe kuldaväärt potentsiaal ja enneolematu räpp, moodustades ühe suurima takistuse jõekallaste kasutamisel. Sest tavalisele kodanikule on jõgi ikka veel piisavalt kaugel ja raske kätte saada, et tal jaguks kannatlikkust takistused ületada; ka on räpasus saanud jõe kuvandiks, mis ometi on tema katkematu dünaamika ja puhastumisega olemuslikus vastuolus.

Jõekallaste olulisim potentsiaal on olemasolevad jõge ja linna ühendavad ruumielemendid ja kohad. Kaldad on mitmesuguste funktsioonide ja nende algetega tihedasti kaetud, võimaldades jõe äärde sattunul endale nii mõnusat äraolemist, katkestustega liikumist kui teenuseid. Probleemsed on nn vahekohad, lüngad kallasrajas, millede ületamine ei ole ei mugav ega teinekord isegi mitte võimalik. Seepärast kodanik tüdib ja kasutab parema meelega mõnd paremini toimivat tänavat, mis paraku jõest eemal. Ligipääsud on ära lõigatud autoteedega – selle transpordiliigi eelistamine on loonud absurdse olukorra, kus näiteks Kaubamaja parklast Taskusse on autoga mugavam pääseda kui jalgsi. Kõige krooniks on Tasku ja Pläsku vahelise jalakäijate tänava kinniehitamine, mis on linnastruktuuri toimimise ja inimeste vaba liikumise mõttes kuritegu; kaupmeestele mõistagi ülitasuv, sest ainukese ümbruskonna läbipääsu kaubakastidega barrikadeerimine meelitab paljud käed produkti järele sirutuma.

Jõe kasutamise põhilised füüsilised takistused on arvestatavate, mugavate kergliiklusteede puudumine ja katkestused ning lüngad kallasrajas. Peaaegu ükski neist tõketest ei ole ületamatu füüsilises mõttes, küll aga sotsiaalselt vastutustundlikule ning seadusekuulekale kodanikule väga ebamugav või piinlikkusttekitav. Kõige ebasõbralikumad on jõekaldad pimedas. Olemasolev valgustus on kõrgel, kehv ja hõre; ruumi omadus pimeduses venida tekitab teekonnad, kust käia ei juleta, kuigi päevasel ajal võtaks läbimine vaid minuti. Et õhtul on paha käia, kandub kuriteohirm üle ka päevasesse aega ja päädib kallaste alakasutusega, mis omakorda toodab sotsiaalse kontrolli puudumist ja sellest tingitud vandaalitsemist. Katkematu kallasrada võib tunduda leierdatud sõnakõlksuna, kuid on siiski sarnaselt paljude teiste üldteada tõdedega (hoolimata kõigile teadaolemisest) endiselt tagaplaanil.

KONTSEPTSIOON

Jõgi on oma sisult, gabariitidelt, dünaamikalt ja käitumiselt kiirtee. Kiirused on piiratud, kuid ülemine piir on tegelikult hoomamatu. Kõik sõltub olukorrast; ruum liikumiseks on vaba. Kiirel teel juhtuvad alati õnnetused, aga ka õnned, sest liikumine tekitab liikumist, mis omakorda nakatab dünaamikaga kogu ümbruse. Kergliiklustee-promenaad jõe perimeetris on vedelast olekust tahkesse vormunud veetee, mille valgala ning sellel tegutsemise tihedus sõltub ainult ja ainult kergliiklusala kvaliteedist, võimaluste paljususest ning õigetest, eesmärki täitvatest lülitustest linnast kallastele. Disainmööbel ja –laternad ei too inimest jõe äärde, vaid mugavad ning ohutud ülepääsud, sidus kergliiklusvõrk ja teadmine, et jõeäär on muuhulgas tavaliste linlaste, mitte mingi vähem või rohkem aktsepteeritud sihtgrupi kogunemiskoht.

MÄRGUSÕNA: TARTU KÜMME

Jõekallaste kasutatavuse töö täitmise esimene etapp/sündmuskategooria on kergekaaluline sündmus või sekkumine, mis juhib tähelepanu tegelemist vajavale kohale ning katsetab ühtlasi, kas soovitud meetod viib tulemuseni. Sündmusega saab testida, mis pikema sekkumise puhul võib juhtuma hakata, kuidas reageerib linnaruum ja liikleja, kas kavandatav tegevus ennast õigustab. Sekkumiste läbiviijateks on valdavalt mittetulundusühingud, koolid, tudengid – projektide elluviimine eeldab pigem aktiivset, julget ja heatujulist tegutsemist kui suuri investeeringuid. Sekkumiste läbiviimise partneriteks peavad alati olema kohalik omavalitsus ja vajadusel erakinnistu valdaja/asjast huvitatud ettevõtja, et sündmus kulgeks reeglitega kooskõlas ning kellegi huve ei riivataks.

Teine etapp/sündmuskategooria on reaalsete muutuste läbiviimine ja põlistamine. Enamasti tähendab see ümberehitamist, mõnedel juhtudel ümberkorraldamist. Nimetatud tegevused on mõnedel juhtudel teeprojektide koostamist, liikluskorralduse ümbermõtestamist, sillaehitust jm raskekaalulisi sekkumisi. Kui ajutiste sündmustega on sekkumise vajalikkus tõestamist leidnud, eo kohalikul omavalitsusel kergem teha otsus põhimõttelisteks muutusteks, mis võib alguses olla ebapopulaarne, kuid hea linnakeskkonna kohalt on vältimatu. Üldine põhimõte – kergliikleja esikohale seadmine ja igaliigiliste juurdepääsude hõlbustamine – on iga linnakodaniku huvides. Autoteede dieet ei ole juhtide ahistamine, vaid nõrga-tugeva positsiooni jagamine selliselt, et võimu erinevad osakaalud füüsilise ruumi proportsionaalsel jagamisel võrdsustuvad. Iga auto roolis on juht, kes päeva lõpuks on jalakäija (samas iga jalakäija ei ole juht) ning sel moondumishetkel tahab ka tema, et ühest liigist teise minemine ei kahanda tema õigusi ega suru ootamatult madalasse positsiooni.

I KATEGOORIA_ JÕGI VARSTI (PALJUDELE) = AJUTINE SÜNDMUS/EHITIS

Programmikaartide võti

Kavandatud tegevustest parema ülevaate saamiseks ja sidususe tekke hõlbustamiseks on erinevat liiki sekkumised antud programmikaartidel. Kategooria näitab tegevuse ulatust, programm konkreetseid tegevusi ja tegevuskavasid, osapooled on inimesed/institutsioonid, keda on tarvis nii sündmuste käivitamiseks, korralduseks, õnnestumiseks kui kulminatsiooniks ehk kavandatud muutuse põlistamiseks.

LÄBISURUMINE – edaspidises etapis kavandatava promenaadi kasutatavuse ja otstarbekuse, töölehakkamise testimine. Promenaad markeeritakse, suletakse autoliikluseks ja kasutatakse välituru pikendusena. Avatakse ajutised Turu ja AHHAA välikohvikud.

KOTIJOOKS – ostlemise võidujooks Taskust Zeppelini, et võtta kasutusele ja täiendada osaliselt olemasolevat, kuid praegu ebamugavat ja katkestatud AHHAA keskuse promenaadi.

TARTU HAILAIN – kallasraja kasutamise testimine raudtee ajutise avamisena kõndimiseks. Säilib valve sadamas. Kasutatakse konteinerhaljastust, ajutist mööblit. Toimub esialgu kindlatel kellaaegadel, päevadel.

SIRKUS JA REIV – tee hõivatakse ajutiselt kergliiklusele, et testida „alasti tänava“ (naked street) meetodit linnaruumi paremaks organiseerimiseks. Kasutatakse ajutist haljastust, igakordselt erinevaid ruumilahendusi, ajutist mööblit. Jõe kaldale promenaadile tekib lineaarkohvik, kus Tartu kohvikud pakuvad suupisteid ja jooke. Vanemuine paigaldab jõele välilava, kus toimuvaid kontserte lineaarkohvikust ja ja tervelt teiselt jõekaldalt kuulata saab.

MÄRGUSÕNA: TARTU KÜMME

II KATEGOORIA_ JÕGI PEAGI (AVALIK) = ÜMBEREHITUS/ÜMBERKORRALDUS/TEE-EHITUS

JAGATUD RUUM – Soola tänava dieet – sõidutee kõhnumine ja kergliikluse osa kosumine selle arvelt. Ristmikud on tõstetud, eraldatud jalgrattatee. Tänav kulgeb läbi turu jõeni, luues pääsu potentsiaalsele turulaiendusele, kalaturule ja Sadamaturule.

LUTS JÕENI – kogu tänav lõigus Lai-Vabaduse pst ristmik ja Vabaduse pst-Uueturu ristmik on kergliikleja eesõigusega. St, et jalakäija ja rattur võivad igal pool vabalt teed ületada, olles kindlad, et autod annavad teed. Pargipude võrasid harvendatakse selliselt, et rohkem päikesevalgust pääseb kaldapromenaadile, kuhu on võimalik rajada suvine pargiraamatukogu. Kaldale rajatakse uus valgustus. Valge valgus mõjub ohutumalt kui kollane, madalam latern tekitab rohkem valgusruumi, laternate tihe paigutus vähendab kuriteohirmu - valge madaltihe valgustus.

ÄRIPROMENAAD – jupiti olemasoleva AHHAA hoonete vahelise promenaadi Taskust Zeppelinini lõpuni viimine. Promenaad on kergliiklejasõbralik, jalakäijaeesõigusega, tõstetud ristmikega.

OPTIMUM – Narva mnt neljarealine osa läheb dieedile, andes ülejäänud varud perimetraalseks parkimiseks. Parkimine rahustab liiklust ja ühtlasi annab võimaluse laialdasemaks pargikasutuseks. Jalakäijatele on tänavast ülepääsemine lihtsustatud. Jõele rajatakse sarnased ujuvkaid nagu on TÜ sõudjatel, kuid kõigile avatud, ilma piiravate aedadeta. Uus pargivalgustus on valge, madal ja tihe.

JÄNES JÕENI – kogu tänava ulatuses kergliiklejaõigusega liiklus. Tänaval hajaparkimine. Vabade ülepääsudega suureneb võimalus vabalt jõe äärde liikuda.

KULTUURISILD – umbes endise Nahksilla kohalt viib teisele kaldale uus kergliiklussild, mis muudab ühenduse kergliiklejasõbralikuks. Sild elemendina on lisaks linnapilti kaunistav ja annab võimaluse mitmeteks kultuurilisteks tegevusteks (näitused sillal, kontsert, traditsioonide teke jms).

KULTUURITÄNAV – Vanemuise tänav on ühendajaks Annelinna ja Maarjamõisa vahel. Vanemuise tänav laskub kergliikleja jaoks katkematuna jõeni, kust Turuhoone juurest läheb üle jõe. Vanemuise tänava teine ots viib üle raudtee Maarjamõisa väljale.

ASFALDI ÄSS – katkematu kergliiklustee rajamiseks kallastele moodustatakse MTÜ Tartu kümme, mis hakkab koordineerima kergliiklustee rajamist. Jõega seotud ja asjast huvitatud ettevõtted sponsoreerivad igaüks 10 m asfaltkattega tee rajamist. Teele joonistatakse logod, reklaamid vm osalejatele omased märgid.

KAASAEGNE RISTMIK – sõiduradade pöörderaadiused on vähendatud ja laiused optimeeritud selliselt, et ristmikule mahuvad bussirajad, jalgrattateed ja sebrad. Ülepääsude soodustamine võimaldab mugavamaid juurdepääse jõele ja soodustab kaubanduskeskuste vahelist liikumist.

PROMERAND – promenaad-rand eraldab nn Sadamateatri poolsaare autoliiklusest, jättes poolsaare kergliiklejatele. Piki tänavat paigutub allee-parkla turul ja teatris käijatele. Promerand on loogiliseks põhiteeks Turu tänava suunal kulgejatele. Promerand pakub nii kohti ajutisteks sündmusteks kui pidevaid teenuseid. Promerannast saab hõlpsalt Sadamateatri juurde, mille taha, jõe äärde mineva tee äärde, moodustub teatrile vabaõhuetendusteks ja kontsertideks vajalik müra eest kaitstud väljak. Jõe äärde minev kiir on turu pikenduseks, ühendades kogu turgu perspektiivse jõeäärse kalaturuga. Promerannale alternatiivina kulgeb ümber poolsaare tipu väiksem kergliiklustee, mis ühendab ülejäänud kallasrada. Sadamaala jääb avalikku kasutusse piirides, et sadam saab oma tööd jätkata – inimestele võimaldatakse vaba liikumine kallasrajal.

MÄRGUSÕNA: TARTU KÜMME

BURKSI PURRE – katkematu ja sujuva liikumise tagamiseks kallasrajal antakse kergliiklejatele Kaarsilla alt läbipääs, mis ühendab omavahel kaks Kaarsilla kummalgi küljel olevat kallasrada. Ühtlasi võimaldab see lülitus Hesburgeri maja tagust paremini kasutusele võtta ja jõele avada.