Tartu Ekspress, 7.11.2013

Neljapäev, 7. november 2013nr 38 (271) • Tiraaž 43 000

www.tartuekspress.ee

www.fasters.eeAardla 23, Küüni 5a,

Küüni 7 ja Võru 79, Tartu

Maitsebpäeval ja öösel!

Sõbra 56, 51013 Tartu, tel: 7409 [email protected], www.pcexpert.ee

GARANTIITARTUS

Muretud laenud al 3 eurost

Soodne e-pood

Kiire kulla ja hõbeda kokkuost

Pandimajade liider!

Vaata kõiki pakkumisi www.tasku.ee

TUTVU UUE HINNAPOLIITIKAGA

-20%

R-LKogu kaup

-20%

Iga päev uus valikmoekaupa

-10%

Reedel ja laupäeval kõik tavahinnaga tooted

Lisandub Partnerkaardi soodustus.

Palju häid ilupakkumisi25% - 40% soodsamalt!

-25%

Kõik kaubadkliendikaardiga

125.- €art 13500art 13600

COFRA Muspell S3 CI WRHRO SRC talvesaapad99.- €

COFRA Bragi S3 CIHRO SRC talvesaapad

KOMPOSIIT-TURVANINA

APTTORKEKINDEL

VAHETALD

THINSULATE+ KARVANE

VOODER

KÜLMAISOLEERIVVÄLISTALD

TESTITUD-30°C

KÜLMAS

TEKSTIILISTTORKEKINDEL

VAHETALD

THINSULATEB600

VOODER

KÜLMAISOLEERIVVÄLISTALD

ALUMIINIUM-KIHIGA

SISETALD

LAI LIIST12 MONDO-

POINTI

LAI LIIST12 MONDO-

POINTI

TÕMBLUKKSAAPA

SISEKÜLJEL

VEEKINDELNAHK

TEIBITUDÕMBLUSED

KOMPOSIIT-TURVANINA

KVALITEETNEITAALIA

TÄISNAHK

49.- € 59.- €Norm. 80.-

72.- € 82.- € 89.- € 106.- € 189.- €art NA005 art 13640 art P710571art 81783 art 13570

99.- €art 88-461art 35140art 88-451

-10%

Hin

nad

sis

ald

ava

d k

äib

em

aks

u 20

% ja

ke

htiv

ad

kun

i 31.

12.2

013

või k

uni k

aup

a jä

tkub

!

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.eeTAMREX OHUTUSE OÜ

TALLINNLaki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTUAardla 114, Ringtee 37a

PÄRNURiia mnt 169a, Savi 3

RAKVEREPikk 2

VILJANDIRiia mnt 42a

JÕHVITartu mnt 30

VÕRUPiiri 2

VALGAVabaduse 39

NARVATallinna mnt 19c

PAIDEPikk 2

HAAPSALUEhitajate 2a

PARIMAD TALVESAAPAD TAMREXIST!*Ostes Cofra talvesaapad (art 13600 või 13500) saad kingituseks TASUTA Snickers Workwear sokid

TASUTA*art 9202/0418

TAVAHIND 17.- €

SNICKERS WORKWEARWoolMix töö- ja spordisokid

TASUTA*sokid

(väärtus 17.-€)

tartuekspresstartuekspress2 Neljapäev, 7. november 2013UUDISED

Tartlaste koostatud õpik pälvis messi eriauhinnaMullu Tartu ülikooli teadlaste poolt kirjutatud kaheksanda klassi terviseõpetuse õpik „Ter-vis – minu valikud“ sai Frankfurdis toimunud raamatumessil eriauhinna oluliste sotsiaal-sete ja eetiliste teemade käsitlemise eest.

„Õpikus on terviseõpetuse kursuse raames käsitletud mitmeid teemasid, mis toetavad noorte igapäevaseid tervi-sealaseid valikuid, nagu kehaline aktiiv-sus, toitumine, vaimne heaolu, suhted ja seksuaalsus, uimastiennetus, esmaabi ning õpilase tulevikuga seotud valikute teemad,“ kirjeldas sisu õpiku üks autoreid Merike Kull.

Kaheksast sõltumatust eksperdist koosnev žürii tõstis esile õpiku vastavuse õpilaste arenguvajadus-tele, seksuaalterviseteemade põhjalikku käsitlust, materjali mitme-kesist esitlust, teksti ja illustratsioonide sidusust. Žürii leidis, et õpik soodustab iseseisvat mõtlemist ja analüüsioskust ning võimaldab nii teadmiste, hoiakute kui ka sotsiaalsete oskuste arendamist, pak-kudes mitmeid praktilisi nõuandeid tervisealaste valikute tegemisel.

Õpiku autorid on Tartu ülikooli tervisekasvatuse lektor Merike Kull, sünnitusabi ja günekoloogia assistent Kai Part, kasvatusteooria dotsent Kristi Kõiv ning psühhofüsioloogia dotsent Evelyn Kiive.

Geenid leiavad rakendustTartu ülikool ja Šveitsis Lausennes asuv Nestlé terviseteaduse insti-tuut sõlmisid kolmeaastase koostöölepingu, mille raames hakatak-se koos TÜ Eesti geenivaramuga uurima kehakaalu reguleerivaid molekulaarseid ja geneetilisi tegureid. Koostöö eesmärgiks on mõista paremini, kuidas kehakaalu reguleeritakse ja millised on selleks olulised tegurid.

„Näiteks on teada, et inimesed, kes söövad küll sama palju, võtavad kaalus juurde või alla erinevalt, kuigi kehaline koormus on võrdne. Selle selgeid põhjuseid ei ole veel tänaseks teada,“ rääkis Eesti geenivaramu direktor Andres Metspalu.

Tegemist on vastastikku huvitava ja potentsiaalselt olulisi teadus-tulemusi andva projektiga, mis tegeleb globaalselt olulise problee-mi põhjuste otsimisega. „Tänapäeval, mil ülekaalulisusest tingitud terviseprobleemid on kasvavaks probleemiks kõikjal maailmas, suurenevad ka tervishoiukulutused näiteks teise tüübi diabeedi ravile proportsionaalselt. Seega on teema, mida ühiselt uurima hakatakse, oluline mitte ainult Eesti ja Šveitsi jaoks, vaid palju laie-malt,“ tõdes Metspalu.

Koostöö on võimalik tänu Tartu ülikooli rahvusvahelise tase-mega teadlaskonnale ning TÜ Eesti geenivaramu populatsioo-

nipõhisele biopangale, mis võimaldab vastavaid uuringuid läbi viia. „TÜ Eesti geenivaramu on

hea näide, kuidas teadus-arendustegevusse tehtud investeeringud soodustavad Eesti teaduse rahvusvahelistumist ja koostööd ülemaailmsete korporatsioonidega läbi

nende poolt fi nantseeritud uurin-gute,“ märkis TÜ teadusprorektor Marco Kirm.

Eesti geenivaramus on täna-seks juba ligi 52 000 geenidoo-nori terviseseisundi kirjeldus,

mis hõlmab infot ka toitumi-se kohta.

Rege rauta suvel, talvel aga suusata!

Täpsem info www.kuutsemae.ee, www.munakas.eeTellimissoov saada [email protected] või [email protected]

KUUTSEMÄE JA MUNAMÄE ÜHISE HOOAJAPILETI SOODNE EELMÜÜK!

75

43

2

1

6

1 72

3

4

5

6

Lilleoru

Kuutse

Kasemetsa

Teppani

LastenõlvTinnijaagu

Porikraavi

KAKS

MÄGE - ÜKS PILET!

kuni 15. november

-20KAKS

MÄGE - ÜKS PILET!

%

kuni 15. november

-20%

Õpiku kvaliteet sõltub KIRJASTAJA SUVASTRiigil puudub piisav kont-roll õppekirjanduse väl-jaandjate üle, mistõttu kannatab raamatute ja töö-vihikute kvaliteet.

Tartu kesklinna kooli hooleko-gu esimehe Kalle Kulboki sõnul leidub ebakvaliteetseid ja vigaseid õpikuid hulgaliselt. Näitena tõi ta välja Avita 2. klassi matemaatika tööraamatu, milles seisab, et kolm korda kolm on kaksteist.

Tühi töö

„Sisukvaliteedis puudub järele-valve ja sellist olukorda ei saa kui-dagi normaalseks lugeda,“ sõnas Kulbok. Samuti häirib Kulbokit algklasside matemaatikaõpik, kus on palju värvilisi pilte, kuid üles-andeid lehekülje peale tihti vaid üks-kaks. Kulboki hinnangul tõu-sevad sellega õpiku hind ja kaal, kuid langeb kvaliteet.

Tartu koolijuhtide ühendus saatis kevadel probleeme lahkava kirja ka haridus- ja teadusminis-teeriumisse, kes lubas asja uuri-da. Samuti konsulteeris ühendus Kulboki sõnul elukestva õppe-ga tegeleva sihtasutuse Innove aineeksperdiga, kel pole aga päde-vust olukorda sekkuda.

Ka see, kui kool õpikust vea avastab, ei muuda Kulboki hin-

nangul suurt midagi. „Kaebu-se esitamine kirjastusele on tühi vaev ja vaimu närimine,“ sõnas ta.

Koolijuhtide ühenduse pöördu-

mises toodi välja tõsiasi, et kirjas-tajad on muutnud õppekirjandu-se värvilisemaks, pildirikkamaks ja mahukamaks ning trükkinud selle kvaliteetpaberile. See aga tõs-tab õpikute hindu, mis on direk-torite hinnangul nüüdseks selgelt ületanud mõistlikkuse piiri. Ka

raamatute kaal ületab seetõttu sageli lubatud normid, mis muudab õpilaste koolikotid ras-keks.

Põhikooli- ja güm-naasiumiseaduse järgi peab kool võimaldama kuni üheksanda klas-sini kasutada tasuta vähemalt kooli õppe-

kava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, -vihikuid ja -leh-ti. Riik annab iga õpilase kohta 57 eurot, Tartu koolijuhid on sunni-

tud aga tunnistama, et kogu vaja-liku kirjanduse muretsemiseks sellest ei piisa.

Ei ühtki parandust

Seaduse kohaselt tuleb õppekir-janduse väljaandjal tellida igale trü-kisele vähemalt kaks retsensiooni. Kulboki sõnul sellest aga tihti ei piisa. 2013. aastal Avita poolt välja antud gümnaasiumi bioloogiatöö-vihik lepib kirjastuse andmeil näi-teks vaid ühe retsensendiga.

Vihiku toimetaja Tuul Sepp sel-gitas eksimust põhjendusega, et selline oli kirjastuse otsus. Tema sõnul on töövihik tehtud suuresti õpiku põhjal ja nii, et see vastaks kooli vajadustele.

Avita peatoimetaja Ly Kriis-ka lausus omalt poolt, et nende registris oli viga ja tegelikult on

õpikul kaks retsensenti siiski ole-mas, neist üks aga ei teinud ühtegi kooskõlastust vajavat ettepanekut ega parandust.

Haridusministeeriumi pressi-esindaja Asso Ladva sõnas, et õpi-kukirjanduses valitseb vaba turg ning riik otseselt midagi teha ei saa. Ladva väitel mingit muud kontrolli peale väljaandja enda toi-metajate ja retsensentide õpikute-le ei rakendu, seega vastutab viga-de eest kirjastus. „Kui kuskil on midagi päris metsa pandud, saab koolidele soovitada, et seda õpikut ei kasutataks,“ märkis Ladva siiski.

Ülejärgmise aasta maist peavad uue põhikooli- ja gümnaasiumi-seaduse järgi kõik õpikud digitaal-selt kättesaadavad olema. Nii saab materjalides vajadusel vigu paran-dada või teksti täiendada.

MADLE TIMM

uuringuid läbi viia. „TÜ Eesti geenivaramu on hea näide, kuidas teadus-arendustegevusse

tehtud investeeringud soodustavad Eesti teaduse rahvusvahelistumist ja koostööd ülemaailmsete korporatsioonidega läbi



mis hõlmab infot ka toitumi-

uuringuid läbi viia. „TÜ Eesti geenivaramu on hea näide, kuidas teadus-arendustegevusse

tehtud investeeringud soodustavad Eesti teaduse rahvusvahelistumist ja koostööd ülemaailmsete korporatsioonidega läbi



Kui kuskil on midagi päris metsa pandud, saab koolidele soo-vitada, et seda õpi-kut ei kasutataks.

Tel 734 6510.www.desirees.ee • www.veenus.eu

Tartu, Tiigi 57 • E-L 11-21

EROOTIKAKAUBADSTRIPTIIS

e-pood “VEENUS”

PAKUMEÜLLATUSI

PAKIMEKINGITUSI

ISADEPÄEVA KINGITUSED MEILT!

LAGEDE, SEINTE JA PÕRANDATE VÄRVIMINE KÕRGSURVEPRITSIGA

Neljapäev, 7. november 2013 3tartuekspresstartuekspressUUDISED

Koole ühendab terendav töökaotusKolme Annelinna gümnaa-siumi liitmise järel kaotavad mitmed õpetajad peagi ametikoha.

Järgmisest õppeaastast koondu-vad Tartu Kivilinna gümnaasiu-mi, Descartes‘i lütseumi ja kom-mertsgümnaasiumi keskkooli-osad uue, veel teadmata ühisnime alla. Kivilinna kooli direktor Karin Lukk tunnistas, et hetkeseisuga asub tulevasse gümnaasiumis-se õppima oluliselt rohkem noori, kui edaspidi vastu võetakse.

Seega on loogiline, et nõudlus õpetajate järele väheneb. Koolijuhi sõnutsi võib olla lahenduseks see, kui gümnaasiumõpetajad põhi-koolidesse tööle asuvad.

Madalamale ei kipu

Kommertsgümnaasiumi direk-tor Liina Karolin-Salu täpsustas, et järgmisest aastast tekkivasse uude Annelinna gümnaasiumis-se luuakse esialgu kümme klassi-komplekti, aga edaspidi võetakse vastu ainult viis kuni kuus paral-leeli. Karolin-Salu sõnul on seetõt-tu alust eeldada, et ligi kolmandik töökohtadest on ohus. „Eks mõned peavad minema pensionile, teised aga edasi liikuma,“ lisas ta

Direktori sõnul on tähtis hoo-pis see, et tööle jääksid just kõige paremad õpetajad. Selliste välja-selgitamine pole mõistagi sugugi lihtne.

Karolin-Salu ei leidnud aga eri-nevalt kolleegist, et lahendus oleks põhikoolidesse suunamine, sest tema arvates pole ka selles õppe-astmes nii palju vabu kohti. Direk-tor lisas, et selline olukord on paratamatu. „Oleme vist ise süüdi, et pole nii palju lapsi sünnitanud,“ naljatles ta.

Tartu linna haridusosakonna juhataja Riho Raave oli direktori-te jutuga nõus. Raave sõnul on või-malus põhikoolidesse suunduda küll olemas, aga üldjuhul eelistaks gümnaasiumiõpetaja endale oma-

se tööga jätkata, sest õpimeetodid on kooliastmetes erinevad.

Raave ütles, et hetkel otsus-tab töökohtade üle sellekohane

komisjon, kuid kui linnavalitsus loeb haridusreformi lõppenuks, on muutused uue direktori teha.

Haridusjuht lisas, et käimas-oleva koolivõrgureformi käigus töö kaotanud õpetajatele on teh-tud tavaliselt uus tööpakkumine. Tema sõnul on õpetajad selle kas vastu võtnud, läinud pensionile või valinud koondamishüvitise, et ise tööotsinguile asuda.

Seeniorid kaovad

Kanepi gümnaasiumist uue kooli direktoriks saabunud Meri-

ke Kaste sõnul on eelkõnelejate kirjel-datud oht tulevikus tõesti olemas. Kas-te sõnutsi tuleb aga enne koostada vas-tav arengukava, et pilt muutuks selge-

maks. „Ei tasu asjadega ette ruta-ta,“ märkis ta.

Direktor rääkis, et kõigepealt tuleks selgeks teha tekkiva koo-

li õpetajate arv. Ta lisas, et enne-kõike peavad nad arvestama õpetajate enda liikumissoovide-ga ning pidama maha vastavad vestlused.

Descartes‘i lütseumi direktor Jaan Reinson nõustus, et töökoh-ti jääb edaspidi vähemaks, kuid sõnas, et mitmedki õpetajad on pensioniealised, kelle töökoor-must on juba kärbitud. Seetõttu pole tema sõnul alust arvata, et koondada tuleks väga palju.

Eesti hariduse infosüsteemi andmetel oli Descartes‘i lütseu-mis eelmise õppeaasta seisuga üle 60-aastaseid õpetajaid ühek-sa, Kivilinna gümnaasiumis kuus ning kommertsgümnaasiumis 14.

Linnavalitsuse otsuse koha-selt alustab 2014. aastal õppetööd Descartes‘i lütseumi, Kivilinna ja kommertsgümnaasiumi baa-sil uus Annelinna gümnaasium. Descartes‘i ja kommertsgümnaa-siumi õppehoonetesse jäävad alles põhikooliosad.

MARTIN LAINE

LAUSEGAtartuekspressLAUSEGAtartuekspressLAUSEGALAUSEGAPeatamatud vargad3. novembril suutsid kurikaelad Ihaste tee spordihoone eest huu-gama panna tumesinise sõiduau-to Volkswagen Passati hoolimata sellest, et sõidukil puudusid nii aku kui süütelukk.

2000 eurot pidi linn andma reservfon-dist, et saaks likvideeritud Raadi kalmistul tormi tekitatud kahju.

Unistuste onn15. detsembrini ootab ERM 1.–6. klassi õpilaste töid joonistus- ja kavandivõistlusele „Unistuste onn“. Saabuvatest kavanditest valib näituse „Linn“ meeskond välja mõned onnid, mis ehitatak-se 2014. aasta mais avatava näitu-se tarvis ka päriselt valmis.

Pühapäevane grupitaplusHingedepäeva õhtu pidustused Narva maantee ööklubis arene-sid 3. novembri varahommikuks niikaugele, et Emajõe ääres peeti maha kaklus suisa paarikümne isiku osavõtul. Kedagi türmi ei pandud, osa pidulisi vajas mee-dikute abi.

Isadepäev EhalagaTartu noortekoor ja maestro Olav Ehala toovad oma isadepäeva tervitused kontserdi näol kuulda-vale Lõunakeskuse musamõm-mide ansambli juures pühapäeval kell 13.

Pisut plussisOktoobris registreeriti Tartumaal 179 sündi ja 155 surma. Aasta tagasi olid samad arvud vastavalt 183 ja 149. Ka pulmi peeti mulluse 42 asemel tänavu viinakuul vaid 38 korral.

Uus perearstNovembrist võtab TÜ lastekliinikus patsiente jutule uus perearst doktor Ruth Ladva, kes võitis vabanenud perearstinimistu konkursi ja võttis üle varem perearst Maire Vaariku nimistusse kuulunud patsiendid.

Rannatennise turniir9. novembril peetakse Nõo ran-nahallis rannatennise paarismän-gu turniir, kuhu on oodatud igal tasemel nais- ja meespaarid.

Perega kalaleIsadepäeva perekeskis sisusta-miseks korraldab Lõuna-Eesti kalastajate klubi Anne kanali ääres õngitsemisürituse ühes kala-püügilahinguga. Algajad saavad juhendaja abil spinningutehnika-ga tuttavaks kell 10.30-st; võistlus stardib keskpäeval.

Kliinikumi nurgakiviEeloleval teisipäeval pannakse nurgakivi Maarjamõisa meditsiini-linnaku teise ehitusjärgu kolme-le uuele ravikorpusele, kus 2015. aasta sügisel saavad oma kodu onkoloogiakeskus, sise- ja silma-kliinik ning kardiokirurgia osakond.

6 m2 põrandapindaLaulja, laululooja ning luuleta-ja Tuuli Vellingu debüütalbum „Kuus ruutmeetrit põrandapin-da“ jõuab emajõelinlasteni Tartu Jazzi klubis 8. novembril kell 21 algava esitluskontserdiga.

Avalda [email protected]

Kas vene patsient ei väärigi arstiabi?27. septembril pidi mul ole-ma vastuvõtt Tartu ülikooli kliinikumis kardioloog Silvia Noodla juures.

Olen 75aastane ja tervis on mul väga kehv. Peale südameprobleemide põen aastaid kõhunäärmevähki, samuti on arstid korduvalt diagnoosinud songa. Kõik see kokku on mu viinud hullumise äärele, tunnen, et pole enam midagi kao-tada.

Paraku selgus vahetult enne vastuvõttu, et suu-re ähmi käigus on kuhugi kadunud minu meditsiini-line ambulatoorne kaart. Tõesti ei tea, kuhu tähtis paber saada võis, ohtrate terviseprobleemide tõttu on mul kõiksugu doku-mente lademetes – terve Annelinna korteri olen neid täis tassinud.

Doktor Noodla keeldus mind ilma kaardita kate-gooriliselt vastu võtmast. Ei olnud abi ka minu pal-vetest, et olen väga haige inimene ja ei pruugi kor-dusvastuvõtuni elada.

K u n a ma vaa-t a m a t a arsti kor-raldusele

ruumist ei lahkunud, muutus ta

lausa jõhk-raks. „Mine siit koju!“ kar-jus Noodla

mu peale mitu korda.Mis mõttes koju – kas

Venemaale? Aga olen ju Eesti kodanik ja siin pea kogu elu veetnud…

Nadežda

Silvia NoodlaTÜ kliinikumi kardioloogia vanemarst-õppejõud

Ma ei kavatsegi juhtunut kuidagi kommenteerida. Kui patsiendil on minu käi-tumise kohta pretensioone, võiks ta teha korrektse kae-buse kliinikumi ravinõuko-gule, nii nagu protseduur seda ette näeb.

SÄHVATUSSÄHVATUSSÄHVATUS Saada oma sähvatus:[email protected]

PÄRMINE APPIKARJE: Valimiskampaanias mesinikuks kehastunud Rein Kilki tervitab kolm aastat tagasi kinni pandud pärmivabriku-kultuuritehase seinal ahastav kritseldus. KAUR PAVES

LUGEJALUGEJALUGEJALUGEJALUGEJA KIRI

LINDEX7.11 TAVAHINNAGA PESU 20% 8.11 TAVAHINNAGA NAISTERIIDED 20% 9.11 TAVAHINNAGA LASTEKAUP 20%Pakkumisi ei saa kombineerida teiste pakkumistega

SPORTLANDSWIX NAISTE SULEMANTLID 70% (tavahind 269€, soodushind 80€; seni kuni kaupa jätkub)

KÕIK NIKE, ADIDAS, MIZUNO, CASALL, ASICS, AND1 TOOTED VÄHEMALT 30%TIMBERLANDI JALATSID VÄHEMALT 25%Püsikliendisoodustus ei lisandu

SHU HOOAJAKAUP KUNI 50%JYSK MADRATSID, PADJAD JA TEKID KUNI 50%

VOODIPESUDE KOMPLEKTID KUNI 50% KÕIK TOOLID KUNI 50%

Neljapäeval

7.11

Pakkumised ei kehti juba soodushinnaga toodetele

SUKADSOKID, SUKK PÜKSID JA PESU

KÕIK KOMMID JA KOMMIKARBID

KÕIK JUUSTUD

naiste, laste, meeste

harilikud ja delikatessjuustud, määrde-, sulatatud ja toorjuustud, hallitusjuustud

-40%-40%

-20%Reedel

8.11Laupäeval

9.11

EEDENI MAKSIMARKETIS

Kaubandus- ja Vabaajakeskus

Kalda tee 1c, Tartu

Vaata kõiki pakkumisi www.eeden.ee

7. 9.11.2013

Oleme vist ise süüdi, et pole piisavalt palju lapsi sünnitanud.

Uue suurkooli novembrist tööd alustanud direktori Merike Kaste sõnutsi jätab osa senistest Annelinna õpetajatest ilmselt praeguse kohaga hüvasti, ent suurema selguse jaoks tuleb ära oodata arengu-kava. KAUR PAVES

ma vaa-t a m a t a arsti kor-raldusele

ruumist ei lahkunud, muutus ta


mu peale mitu korda.

t a m a t a

raldusele ruumist ei lahkunud, muutus ta



ASSORTII..ANU FOTO

TARTU, Küüni 7E-R 10.oo- 20.oo

L 10.oo-18.ooP 10.oo-16.oo

Juturobot hakkab eesti keelt rääkimaKeeletehnoloogid on arendamas juturobotit, kes suudab vastaspoole küsimusele suuliselt ja eesti keeles vastata.

Tartu ülikooli keeletehnoloo-gia osakonnas on Margus Treu-muthi eestvedamisel loodud programm, mis oskab kindlas ainevaldkonnas sidusalt vestel-da. Treumuth põhjendas vajadust uudse masina järele sellega, et ini-mesed enamasti ei viitsi erinevate tarbeesemete juhiseid tavateksti-na lugeda, vaid eelistaksid sidusat interaktiivset jutuajamist.

Ka ülikooli üldkeeleteadu-se doktori Heiki-Jaan Kaalepi sõnul on üle maailma läbi vii-dud uuringuid, kus on tõdetud, et inimesed ei oska andmebaa-sides oleva informatsiooni sees vajalikku üles leida. „Siin tuleb-ki appi juturobot, kes oskab and-mebaasi najal anda vastused

mõne sekundiga,“ lisas Kaalep.Treumuthi väitel oskab robot

küsimustele paremini vastata, kui vestlus käib konkreetsel teemal,

sest seal omavad sõnad program-mile kindlat tähendust. Teadla-ne selgitas, et näiteks hambaravis, kus nad esmase programmiver-siooni loonud on, tähendab sõna „auk“ enamasti õõnsust hambas ning „valu“ peaaegu alati suupa-kitsust. Sellises piiratud kontekstis on sobiva vastuse leidmine masina jaoks palju lihtsam.

Taolised võtmesõnad nagu „auk“ ja „valu“ korjab juturobot lausest välja ning otsib süstee-mist asjaliku vastuse. Programm on Treumuthi väitel kasulik, kuna töötab sõltumata kellaajast tasuta ning annab hädavajalikku infot inimesest kiiremini.

Matslikult vait

Treumuthi juhendaja Mare Koidu sõnul ongi aga juturobo-ti nõrkuseks just asjaolu, et see ei mõista lauset täielikult, vaid keskendub võtmesõnadele. See

tähendab, et kui andmebaasis puu-dub otsene vaste, jääb masin hätta. „Samuti ei oska juturobot vasta-ta hinnangulis-tele küsimustele,“ nentis ka Kaalep.

Treumuth lisas samas, et programmi täiendatakse jätku-valt ning lisatakse juurde reeg-leid, millele juturobot vastulau-

sete valimisel toetuda saab. Näi-teks ei palu ta praegu ebaselguse korral täpsustust. „See on viga. Ta on sellisel juhul lihtsalt vait, mis aga ei ole sugugi viisakas,“ nentis Treumuth ning lisas, et õnneks inimesed täpsustavad enda küsimust sellest sõltumata. „Ilmselt nad tajuvad, et vestlevad nõrgema osapoolega.“

Koit märkis, et õnneks aitab taolistel puhkudel masinat abis-tav inimene. See tähendab, et kui robot jääb hätta, siis teavitab ta sellest assistenti ning viimane võtab vestluse üle.

Treumuthi sõnul on juturo-boti vestlusoskus jõudnud etap-pi, kus kõnesünteesi abil oskab ta küsimustele vastata suuliselt. Hiljuti said linti loetud lisaks meeshäälele ka õrnema soo sõnad, mis on teadlase väitel paremini mõistetav ja selgem. Treumuth lisas, et kevadel oleks võimalik proovida ka tekstitu-vastust, kus katsejänes esitaks küsimused robotile suuliselt.

Tuleviku koha pealt jäi leiutise „isa“ napisõnaliseks, kuid ütles, et tema peaeesmärk on teha valmis põhiprogramm, milles ainsana hakkab muutuma teadmusbaas ehk võtmesõnad, vastulaused ja reeglid. Valmiva projekti annaks Treumuth üle tudengitele lootu-sega, et neil tekib idee, mida selle najal rakendada.

HELENA KÕIV

Täna Margus Treumuthi juturobot veel loojale võrdväärseks vestluspartneriks pole, ent peagi suudab ta tarbijat kitsa teemavaldkonna piires nõustada. ERAKOGU

Fasters heidab õllepoele kindaMais endise Teise Koha burgeriputka hõivanud Fastersi omanik astub sammu edasi ja avab keldrikorrusel õllepoe.

„Pind oli vaba ja tekkis mõte sellega midagi ette võtta,“ sel-gitas Barclay pargi ümbruses domineeriva kiirtoidukoha Fas-ters juht Egon Vaiksaar uue äri-idee tagamaid.

Sama ootamatult toimus ka paarsada meetrit eemal Kesk-linna keskuses juba müügipinda omava Fastersi laienemine, kui omanik võlgnevustega maadle-va Teise Koha endisest kasiino-hoonest välja tõstis. Toona sün-dis otsus Vaiksaare sõnul mõne tunni jooksul.

Algselt plaanis Vaiksaar õlut müüma hakata juba jaanipäe-val, ent linna luba laoruumide otstarve muutmiseks saabus alles sel nädalal. Nüüd kaldub-ki mees arvama, et vast tasub humalasõpru kostitama asuda alles kevadel, ent ei välista siis-ki, et avab uksed juba lähiajal. „Ei ole kindel, kas hilissügis on kõige parem aeg,“ märkis ta. „Aga mine tea, kõik oleneb puh-talt tujust.“

Kiirtoidu ülemvõim

Uue kaupluse lettidele plaa-nib Vaiksaar tuua 200 eksooti-lisemat õllesorti. Niisiis asub ta konkurentsi pakkuma end mul-lu Rüütli tänaval sisse seadnud Tartu ülikooli politoloog Karmo Tüüri Gambrinusele.

Kui samanimelise õllesõpra-

de klubi juhtfi guur Tüür müüb oma poes rangelt vaid kesva-märjukesega seotut, siis Vaik-saar nii ühest lähenemist ei luba. Pigem on keldrisse ooda-ta ka veine. „Tuleb arvestada, et asume vanalinnast pisut eemal, ja veidi peame hindadega meeli-tama,“ vihjas ta veeringuid luge-vate huviliste rõõmuks.

Söögita ei saa

Peatselt avatava poe sissekäik saab olema Fastersi uksest tei-sel pool maja ning otsest kok-kupuudet kiirtoidukohaga see-ga pole. Nii saab uuest projek-tist burgeriärimehe teine katse end kultuursemas sfääris teos-tada. Eelmine ettevõtmine, tei-sel pool Ülikooli tänavat märt-sis käima löödud veinibaar Kel-der nr 6 oma nišši ei leidnudki ja nüüd laiutab selle ruumides jär-jekordne, Ööpuhveti nime kan-dev Fasters.

„Inimesed käisid reedeti-lau-päeviti küll, aga käivet ei teinud,“ meenutas Vaiksaar veini kõrvale vaid suupisteid pakkunud vino-teegi probleeme. „Rahvale tuleb ikka süüa anda.“ Siiski ei välis-ta ta, et proovib ka baarinduses peagi uuesti kätt.

KAUR PAVES

Politsei palub abi2. novembril sõideti Liiva täna-val Raadi kalmistu parklas külge sõiduautole Volkswagen Jetta, millel sai kahjustada juhipoolne tagumine uks. Otsasõitja lah-kus sündmuskohalt.

1. novembril sõideti Ülenur-me alevikus Lasteaia tänaval külge pargitud sõiduautole Audi A4. Otsasõitja lahkus sündmuskohalt.

Kõigil, kes juhtusid pealt näge-ma kumbagi kirjeldatud liiklusõn-netustest, palutakse ühendust võtta telefonil 730 8814.

Kontserdimaja sünnipäevVanemuise kontserdimaja 15. sünnipäeva puhul tuleb 7. novembril kell 19 „Kuldse klassika“ kontserdisarja raames ettekandmisele Pjotr Tšaikovs-ki sümfoonia nr 6 „Pateetiline“ ja viiulikontsert D-duur.

Vanemuise sümfooniaor-kestrit dirigeerib Paul Mägi. Viiulil soleerib Taani rahvusliku sümfooniaorkestri solist ja kont-sertmeister Christina Åstrand.

Kosmiline isade-päevahommikPühapäeval, 10. novembri kell 11–13.30 toimub Tartu ülikooli ajaloo muuseumis isadepäe-vahommik, kus muuseumi meespere ootab kõiki endaga koos meisterdama ja kosmo-senäitusel seiklema.

Muuseumi kohvikuruumis saab meisterdada põnevaid tulnukamaske ning lasta teha tore foto endast Marsi pinnal jalutamas. Näitus „Kosmose jälg Eestis – Eesti jälg kosmo-ses“ pakub avastamist nii suur-tele kui ka väikestele külalistele. Lisaks on võimalik testida oma sobivust kosmonaudiametisse ja lastenurgas valmistada õhu-pallirakette.

Kohal on Hull Teadlane, kes oma kabinetis peab lühiloen-guid kosmosest, mis on abiks isadele, kes peavad vastama oma lapsteadlaste pealtnäha lihtsatele küsimustele päevast, ööst, Maast, Kuust ja Päikesest. Koos otsitakse Hullu Teadla-se kabinetis selgitusi sellistele salapärastele nähtustele nagu kuu- ja päikesevarjutus.

Nõukogude ajal ka näiteks sauna majuta-nud Ülikooli 5A keldrikorrusele kerkib lähi-kuudel Tartu teine õllepood. KAUR PAVES

Hiljuti sai linti loetud ka naishääl, mis on teadlase väitel pare-mini mõistetav.

PROGRESSEERUVAD PRILLIKLAASID

Poe tn apteegis

Kõik prilliraamid ja prilliklaasid

PENSIONÄRIDELE TOPELTSOODUSTUS!

9.-10. novembril

MEESTELE KÕIK PRILLIRAAMID

ISADEPÄEVA PAKKUMINE KESKLINNA KESKUSES!

PRILLIDE MÄÄRAMINE PRILLIDE TELLIJATELE

Pakkumised kehtivad prilliraamide ja klaaside koosostul.

TÜ Kesklinna ApteekPoe 8tel 742 3596

Maarjamõisa PolikliinikPuusepa 1atel 731 9151

Kesklinna KeskusKüüni 7tel 744 1167

TASUTA!-50%

-30%

KUNI -50%

Te müüte kinnisvara, aga...• müük ei suju• huvilisi pole• maakler ei täida lubadusi• puudub ülevaade turul toimuvast

Nõustame kinnisvara ostu ja müügi osasning aitame jõuda soovitud lahenduseni.

on kinnisvaraalase konsultatsiooni ning vahendusega tegelev ettevõte Tartus.

Me ei luba imesid, vaid teeme tööd!

56 503 503 [email protected] www.ecre.ee


PETTURTUDENGITE PÕLI kisub peagi õige kibedaksAkadeemilistes ringkondades kaua oodatud plagiaadituvastaja jõuab novembri lõpus avalikkuse ette ning tõmbab tegijate sõnul mahakirjutajatel vaiba alt.

Lõputöös mõnest raamatust laena-tud võõra lause viiteta tsiteerimine võib tulla pahatahtmatust tuulepäi-susest, kuid teadusmaailmas klassifi t-seerub see ideevarguseks ehk plagiaa-diks, millele järgneb karistus.

Paraku pole võimalik tõestada, kas laen sattus töösse kogemata või tead-likult. Seni on kohustus hoolealuste töid oma teadmiste ja laia interneti abil kontrollida lasunud juhendajate õlul, uue keskse süsteemiga saavad ülikoo-lid hakata kontrollima kõiki andme-baasidesse lisatavaid uurimistöid auto-maatselt.

Eestikeelse programmi väljaarenda-mise on enda õlule võtnud Tartus tegut-sev tarkvaraarendusettevõte Ideelabor, mille eestvedaja Mart Randala sõnul sai idee alguse juba tema enda informaati-kaõpingute ajal.

„Koolitöö käigus puutusime kokku mitmesuguste meetoditega, mis võimal-davad tuvastada tekstides sarnasusi üldi-semal tasemel,“ selgitas ta. „Neid teadmisi oleme rakendanud varem eraettevõtluses ning akadeemilise ringkonnaga suheldes sai selgeks, et kõrgkoolidel on suur huvi üldise plagiaadituvastuse vastu.“

Raport süüdistusega

Programm kasutab viitamata kor-duste leidmiseks digitaalsetes arhiivi-des olevaid töid, pisteliselt ka Internetti ning kogu süsteemi varem käsitsi lisatud materjali. Kahtluste ilmnemisel generee-ritakse raport, kus probleemsed kohad on võrdlusmaterjaliga kõrvuti ära too-dud ja mis võimaldab asjaosalistel anda kiire hinnangu. Kõiki töid kontrollitakse automaatselt, kuid õppejõududele jääb õigus materjali ka ise üles laadida ning programmil seda kontrollida lasta.

Vajaduse ühtse, koolideülese süstee-

mi järele tõstatas esmalt Tartu ülikool, pöördudes probleemiga Hariduse Info-tehnoloogia Sihtasutuse poole. Projekti-juhi Jüri Lõssenko sõnul otsiski sihtasu-tus üles Ideelabori, kes kaks aastat val-minud programmi novembri lõpus vii-maks avalikkuse ette toob.

Tunamullu oktoobris käima lükatud projekt läheb maksma enam kui 220 000 eurot, millest suur osa tuleb Euroopa Lii-du sotsiaalfondist. Lõssenko sõnul oli esialgu laual ka juba toimiv välismai-ne programm, kuid see oleks osutunud veelgi kulukamaks.

„Eesti kõrgkoolide puhul on välismaise tarkvara kasutamise aastane litsentsita-su umbes 100 000 eurot. Lisaks on kaits-tavatest töödest umbes 95 protsenti eesti keeles, mis tähendab, et kontrollile tema jaoks võõrkeelsete tööde ette söötmine ei annaks niikuinii tulemust,“ lisas ta.

Kuigi plagiaadituvastussüsteem inglise keelt veel ei oska ehk tõlkeid esialgu kont-rollida ei suuda, oskab mootor siiski leida üles ümber sõnastatud laused. Seega pole skeemitajatel kasu heast jutustamisosku-sest või sünonüümide tundmisest.

Tartu ülikooli õppekorralduse pea-spetsialisti Ülle Hendriksoni sõnul tee-nib igal aastal akadeemilise petturluse eest dekaani noomituse või karmimal

juhul eksmatriku-leerimise üks-kaks

üliõpilast. Plagiaadiga vahe-le jäänute juhendajate üle kohtu pidami-ne on jäetud iga teaduskonna nõukogu enda ülesandeks.

Patustajad lendavad välja

Viidete kontrollimine üliõpilase tea-dustöös on samas eelkõige juhendaja kohustus ning jääb selleks ka edaspidi. Hendrikson avaldas lootust, et uue tuvas-taja kasutuselevõtu järel massiivne pla-gieerimine siiski päevavalgele ei tule ning tänu automaatsele kontrollile on tuden-gid ehk ka ise tulevikus hoolikamad.

Mõne aasta eest Tartu ülikoolis fi lo-soofi ateaduskonnas ühe aine lõputöö tegemisel plagiaadisüüdistuse saa-nud Martini sõnul ei tei-nud ta kurja pahatahtli-kult, vaid ei tundnud pii-savalt hästi viitamiskor-da. Sama õppejõu aines oli viiteproblee-me ka tema sõbral. Kumbagi noormeest siiski ülikoolist ei eksmatrikuleeritud, sest dekanaat mõistis, et tegemist oli tudengite oskamatuse ja õppejõu tähele-panematusega.

Projektijuht Lõssenko sõnul puudus projekti algatades statistika selle kohta, kui suur probleem plagieerimine tegeli-

kult on, sest puu-dus ülikoolidevaheline võrd-lusbaas, mis nüüd aga peaks tekkima. „Peamiselt õppejõudude endi tuvasta-tud üksikjuhtumid olid juba piisavateks indikaatoriteks, et teemaga peab süs-teemselt tegelema,“ nentis ta siiski.

Randala Ideelaborist arvas, et kõige suu-rem väljakutse seisab veel ees, sest plagiaa-dikontrollija peab toimima töökindlalt ka tugeva koormuse all ning olema seejuures kättesaadav kõikidele huvitatutele. Esmane katsetamisaeg on kõrgkoolidele ette nähtud alates märtsist, seejärel saab arendustiim anda esimesi hinnanguid süsteemi toimi-misele ja võimalikele kitsaskohtadele.

Plagiaadipatune Martin usub, et uus programm paneb kindlasti tudengeid hoo-

likamalt viitamisreegleid jälgima, kuid see ei peata teist vähkkasvajat: lõputööde telli-mise äri. „Mina isiklikult olen kirjutanud valmis kaks võõrast tööd, üks teenis A ning teine kehva kaitsmise tõttu C, aga kumbki lõpetaja ei jäänud vahele,“ tunnistas Mar-tin. „Seda on juba märksa raskem tuvasta-da kui lihtsalt plagiaati.“

MARI METS

leerimise üks-kaks üliõpilast. Plagiaadiga vahe-

dus ülikoolidevaheline võrd-lusbaas, mis nüüd aga peaks tekkima.

juhul eksmatriku-leerimise üks-kaks

kult on, sest puu-dus ülikoolidevaheline võrd-

Muudatused liiklusesTeetööde tõttu suletakse 7.–15. novembrini liikluseks Ihaste tee–Salu-tähe–Metshaldja tänava ristmik. Kesk-linnasuunalised ümbersõidud toimu-vad Lammi tänava kaudu. Ajutise liik-luskorralduse eest vastutav isik on AS Tref, Tarmo Klaus, tel 504 7463.

Asfalteerimistöödeks suletakse 7. novembril kella 8–17 liikluseks ka Kloostri tänav. Ümbersõidud toimuvad Jakobi tänava kaudu. Ajutise liikluskor-ralduse eest vastutav isik on OÜ Silame Elekter, Ivari Taluste, tel 5556 5811.

Lammutamine Raadil jätkubTartu linn jätkab Raadi linnaosas asuva-te endiste sõjaväelennujaama hoone-te lammutamist. Tänavu mais lõppes lammutustööde esimene etapp, mille käigus võeti maha 15 vana hoonet, peatselt algavas teises etapis on kavas lammutada 17 hoonet.

Tartu linnas asuvate nõukogudeaeg-sete sõjaväelennujaama hoonete lam-mutamise II etapi riigihankel tunnistas linnavalitsus täna võitjaks Lähte Ehitu-se ASi pakkumuse kogumaksumusega 77 640 eurot.

Käesoleva aasta detsembrist kuni 2014. aasta juunini lammutatakse Raa-dil asuval endisel sõjaväelennuvälja territooriumil 17 tühjana seisvat hoo-net, mis asuvad Tartu linnale kuulu-vatel kinnistutel Roosi 50, 89, 89a, 91, Puiestee 114, Peetri 33 ja Raatuse 117.

Peale teise etapi lõppu jääb Raadil lammutusjärge ootama veel 10–15 sõjaväehoonet. Edasiste lammutus-tööde maht sõltub rentnikega sõlmi-tud lepingutest.

Endiste sõjaväehoonete lammu-tamist rahastab keskkonnainvestee-ringute keskus keskkonnaprogrammi raames. Projekti kogumaksumus on 197 312 eurot sh KIKi toetus 177 580 eurot ja linna omafi nantseering 10% (19 731 eurot).

Mina ise olen kirjutanud kaks tellitud lõputööd.

Vahele ei jäänud kumbki.

Tartu Maxima X/XX kauplused ootavad oma meeskonda:

- - MÜÜJAID- LETITEENINDAJAID- SAALITÖÖTAJAID

KASSAPIDAJA-MÜÜJAID

Ettevõte garanteerib: - stabiilse palga - sotsiaalsed garantiid - tasuta lõunasöögid- erinevad motivatsioonipaketid- tööalase tasuta koolituse

Täitke tööotsija ankeet meie kodulehel: www.maxima.eeSaatke CV: [email protected]

Pakume tööd ka osalise tööajaga!

tartuekspresstartuekspress6 REKLAAM Neljapäev, 7. november 2013

tartuekspresstartuekspress 7ARVAMUSNeljapäev, 7. november 2013

Lehmakauplem

ine po

le meile

Ko

alitsioo

ni p

õh

isõn

um

iks oli u

ue, viie

nd

a abilin

nap

ea koh

a loo

min

e. Ku

mm

a-lin

e, et osalise

d e

i osan

ud

selg

itada, m

ida h

akkab tartlaste rah

ast üle 53 0

00

e

uro

aastas palka saav ab

ilinn

apea te

ge

ma. Liiatig

i on

kuu

lda, et ta rae

kotta ära

ei m

ahu

. See

pärast tu

nd

ub

, et teg

u o

n p

ige

m ko

alitsioo

ni ko

kkuklo

psim

iseg

a p

oliitiliste ko

htad

e jagam

ise läbi, m

itte tartlaste valimiste

l välja öe

ldu

d tah

te e

lluviim

iseg

a.K

olm

vee

rand

tartlastest ütles valim

istel välja se

lge sõ

nu

mi – m

uu

tus lin

na-

valitsem

ise kultu

uris. Lu

ge

des ko

alitsioo

nile

pin

gu

t, me se

da m

uu

tust e

i näe.

Kõ

ik jätkub

en

am-väh

em

samam

oo

di. Sõ

lmitu

d ko

alitsioo

nile

pin

gu

l ei o

le se

da h

aaret ja tuleviku

visioo

ni, m

ida Tartu

aren

gu

ks vaja ole

ks. Teg

u o

n p

ige

m

mu

gavu

skoalitsio

on

iga, et tag

ada ju

ba p

ea 20 aastat võ

imu

l oleva se

ltskon

na

rahu

lik jätkamin

e. See

pärast o

n IR

L võtn

ud

vastu o

tsuse o

lla kon

struktiivn

e o

po

sitsioo

n, te

hes tartlaste e

lu p

arand

avaid ette

pan

eku

id n

ing

olles kriitilise

d

seal, kus se

lleks vajad

us.

Sõlm

itud

koalitsio

on

ilep

ing

ut lu

ge

des o

lin p

isut ü

llatun

ud

, et palju

dest vali-

mise

elsetest lu

bad

ustest o

n o

sapo

ole

d lo

ob

un

ud

. Lasteaiakoh

tade järje

korra

pro

ble

em

on

jäetud

lahe

nd

amata, ku

igi se

da lu

basid

kõik e

rakon

nad

. IRLi ü

ks p

õh

ilub

adu

s on

just lasteaiako

htad

e järjeko

rdad

e kaotam

ine, m

illeks tu

leb

luu

a 50

0 u

ut lasteaiako

hta n

ing

laien

dad

a lasteh

oiu

tee

nu

st. Ku

mm

aline o

n se

e, et ku

igi n

ee

d rah

ad o

n riig

i po

olt ette n

ähtu

d ja vajavad

vaid lin

na kaasrah

astamist,

Tartu ko

alitsioo

n se

da o

ma le

pin

gu

sse kirja ei o

le pan

nu

d. Se

ep

ärast arvan, et

ne

lja aasta pärast se

isame ikka lasteaiako

htad

e pro

ble

em

i ees.

Teise

ks nõ

rgaks ko

haks o

n laste h

uvih

aridu

s, millest e

nam

ik erako

nd

i en

ne

valimisi kõ

vasti rääkis. IRL n

ägi ette väh

em

alt üh

e tasuta h

uvirin

gi ig

ale lapse

le, ku

na p

eame se

da väg

a olu

liseks te

ma are

ng

ute

el. K

ahju

ks on

see lu

bad

us

lep

ing

ust välja jään

ud

. K

ahetsu

sväärne o

n ka se

e, et koalitsio

on

ilep

ing

ei käsitle o

maste

ho

old

ajate p

rob

leemid

e lahen

du

si. Selleks on

riik järgm

ise euro

rahad

e perio

od

i joo

ksul ette

näin

ud

üle 20

0 m

iljon

i eu

ro n

ing

Tartul o

n võ

imalu

s olu

liselt tõ

sta om

asteh

oo

l-d

use te

em

aga se

otu

d in

imeste e

lukvalite

eti. Tun

du

b, et jääb

teg

em

ata. E

raldi te

em

aks on

üksin

da last kasvatavate van

em

ate olu

korra p

arand

amin

e, ku

na n

en

de lap

sed

on

majan

du

slikult kõ

ige ke

eru

lisem

as olu

korras. IR

Li plaan

o

n aid

ata üksin

da last kasvatavaid

vane

maid

elatisrah

ade kättesaam

isel. K

a see

tee

ma o

n kõ

rvale jäetud

, millest o

n kah

ju.

Kõ

ige su

ure

maks p

rob

lee

miks o

n ag

a see, ku

st tule

b rah

a, et lep

ing

usse sisse

kirjutatu

d lu

bad

usi täita. M

ul o

n h

ea me

el, et so

tside p

õh

ilub

adu

sest maksta

igaku

iselt laste

le koo

litoetu

st on

väike osa siiski ko

kku le

pitu

d. K

uid

raha m

a selle

ellu

viimise

ks kuskilt tu

lem

as ei n

äe. IR

L on

ainu

s erako

nd

, kes pakku

s välja linn

ale lisaraha to

ova lah

en

du

se – õ

pp

elae

nu

tagastu

se. Üliko

oli võ

i kutse

koo

li lõp

etanu

d n

ing

Tartusse sisse kirju

-tatu

d n

oo

rele tö

öin

imese

le ole

ks linn

hakan

ud

tagasi m

aksma õ

pp

elae

nu

. Sel-

leks o

leks ku

lun

ud

po

ol te

ma p

oo

lt linn

akassasse too

davast tu

lum

aksu rah

ast. Te

ine p

oo

l ole

ks oln

ud

linn

a tulu

, mid

a kasutad

a tartlaste elu

paran

dam

iseks.

See o

n sam

m, m

is too

ks Tartusse ju

urd

e töö

tavaid n

ing

haritu

d in

imesi, su

u-

ren

daks lin

na rah

akotti n

ing

võim

aldaks te

oks te

ha valim

istel lu

batu

. See

pärast

ole

me se

isuko

hal, et vaatam

ata koalitsio

on

ilep

ing

ule tu

leb

õp

pe

laen

u tag

astus

ellu

viia nin

g m

eie fraktsio

on

linn

avoliko

gu

s vastavad ette

pan

eku

d ka te

eb

.Järg

min

e aasta näitab

, kas ja kui p

alju su

ud

avad u

ue

d ko

alitsioo

nip

artne

rid

mõ

jutad

a sen

i linn

a mu

gavalt ju

htin

ud

Refo

rmie

rakon

na valitse

misstiili. Se

da

eriti lin

na p

lane

erim

ise ja eh

itamise te

em

al. Ko

alitsioo

nile

pin

gu

t vaadates o

n

Refo

rmie

rakon

d kõ

ik om

a lub

adu

sed

sisse saanu

d, te

ised

jäänu

d p

ige

m to

e-

tavasse rolli.

Linn

aplan

eerimin

e Tartu b

ussijaam

a ja Oa tän

ava näid

ete näo

l on

oln

ud

pikalt

avalikkuse täh

elep

anu

all. Ka valim

istel rääg

iti nen

de

l teemad

el p

alju n

ing

lu

bati

mu

ud

atusi. Ee

lkõig

e selle

s, kuid

as otsu

seid

lang

etatakse. Lo

od

an, et lin

nap

lane

erimin

e läheb

sotsid

e kätte nin

g n

ad

suu

davad

seal korra m

ajja lüü

a. Võ

ib-o

lla võim

aldab

see

kuid

agi so

tside

l selg

itada o

ma valijate

le, miks n

ad p

rae-

gu

sesse koalitsio

on

i läksid.

IRL o

n käitu

nu

d o

ma valijate ja ka o

ma p

oliitiliste p

art-n

eriteg

a voliko

gu

s korrektse

lt. Me p

eame o

ma lu

bad

ustest

kinn

i ja tee

me tartlaste h

eaks töö

d n

ii koalitsio

on

is kui

op

ositsio

on

is. Po

liitiline le

hm

akaup

lem

ine e

i ole m

eie stiil.

Marg

us Tsah

kna, Isam

aa ja Res P

ub

lica Liit

Puudu terviklähen

emisest

Esite

ks peab

avaldam

a kiitust se

lle eest, et Tartu

s linn

avalitsust m

oo

du

stama

asun

ud

Keske

rakon

d, R

eform

ierako

nd

ja Sotsiaald

em

okraad

id o

n ko

alitsioo

ni-

lepin

gu

s aktsepte

erinu

d ka Isam

aalise Tartu K

od

aniku

mõ

nin

gaid

sihte; lep

ing

us

on

tõstetu

d esile vajad

ust le

even

dad

a lasteaiakoh

tade p

uu

du

st, otsitakse lah

en

-d

usi an

ne

linlaste p

arkimisp

rob

leemile; o

n n

äha tah

et toetad

a ettevõtlu

se ja uu

te tö

öko

htad

e tekkim

ist. M

uid

ug

i, ole

ks oo

dan

ud

selg

em

alt sõn

astatud

visioo

ne, m

illiseid

olu

lisi mu

u-

tusi lin

laste ellu

tahetakse n

eis vald

kon

dad

es tuu

a; Isamaalise Tartu

Ko

dan

iku

jaoks o

leks väg

a olu

line o

lnu

d lu

bad

us kao

tada lasteaiajärje

korrad

ja luu

a pu

u-

du

olevad

500

lasteaiakoh

ta. Prae

gu

ses lepin

gu

s näeb

linn

avalitsus lah

end

usen

a ette p

ige

m e

ralasteh

oiu

toetam

ist, mis p

ole m

eie m

ee

lest piisav.

Me

ie hin

nan

gu

l on

koalitsio

on

ilep

ing

us p

uu

du

tervikläh

en

em

isest; m

uu

h

ulg

as ka ettevõtlu

se ja tuleviku

töö

koh

tade p

rob

lee

mile. Tartu

linn

al nag

u ka

teiste

l Eesti piirko

nd

ade

l tule

b p

aratamatu

lt sõn

astada o

ma n

äge

mu

s sellest,

millises su

un

as tahetakse n

äha ko

haliku

ettevõtlu

se aren

gu

t; sed

a ee

ldab

kasvõi

majan

du

smin

istee

rium

i plaan

toetad

a Eestis majan

du

se piirko

nd

likku sp

etsiali-se

eru

mist.

See

ga ko

alitsioo

nile

pin

gu

s ole

ks mõ

istlik fi ksee

rida p

ikem

visioo

n; et Tartu

s tu

leb

luu

a kon

kreetn

e Tartu lin

na ettevõ

tluse ja tö

öko

htad

e kasvup

rog

ramm

, m

ille raames to

etatakse: IT, me

ditsiin

i, äritee

nu

ste ja töö

stusliku

too

tmise are

n-

gu

t, Tartu ü

likoo

lide ettevõ

tlus- ja rah

vusvah

elistu

mise su

un

alisi teg

evusi, sest

see lo

oks tu

levikus p

arem

ini tasu

statud

töö

koh

ti. Tartu

t oo

tab e

es uu

s Euro

op

a Liidu

rahad

e investe

erim

ispe

rioo

d. Se

e tähe

n-

dab

ligikau

du

150 m

iljon

i eu

ro su

uru

st investe

erin

gu

te voo

gu

. Lisaks samas

suu

rusjärg

us in

vestee

ring

uid

Tartu ü

likoo

lilt.Ee

lkõig

e ole

ks oo

dan

ud

, et koalitsio

on

ilep

ing

us o

leks kirjas lin

na are

ng

u

hü

vang

uks p

laanitavate võ

tme

-investe

erin

gu

te tervikp

ilt; mid

a järgn

evate aas-tate jo

oksu

l soo

vitakse saavutad

a linn

ale olu

listes valdko

nd

ades, n

agu

hari-

du

skorrald

us, ettevõ

tlus ja m

ajand

usare

ng

, tee

de ja sild

ade võ

rk, sotsiaaltu

gi ja

tervish

oid

, en

erg

iasäästlikkus ja p

rüg

imajan

du

s jne. Se

da ise

gi ju

hu

l, kui p

aljud

e n

en

de vald

kon

dad

e aren

gu

rahastam

ine o

n p

ige

m riig

i teh

a; sihid

peaks sõ

nas-

tama o

mavalitsu

s.E

L tõu

kefo

nd

ide in

veste

erin

gu

te pro

po

rtsioo

nid

e jagu

ne

min

e tule

vaseks

pe

rioo

diks o

leks o

tstarbe

kas jub

a koalitsio

on

ilep

ing

us läb

i mõ

eld

a. Siis ole

ks ka lin

nako

dan

ikul se

lge

m aru

saam, ke

lle hu

vide

s roh

kem

või väh

em

inve

s-te

eritakse

. Kas in

veste

erin

gu

d to

etavad ro

hke

m sp

ortim

isting

imu

si või van

e-

mae

aliste ja sotsiaalse

lt nõ

rge

mate g

rup

pid

e toim

etule

kut; võ

i pig

em

tee

vad

auto

ga liiku

mise lin

nas m

ug

avamaks võ

i siis loo

vad alu

se tule

viku tö

öko

htad

e te

kkimise

ks.O

n m

õn

eti loo

mu

lik, et pig

em keskklassi h

uve esin

dav R

eform

ierakon

d rõ

hu

b

prae

gu

ses lep

ing

us n

äiteks 10

0 km

jalgrattate

ed

e eh

ituse

le ja Raad

ile kultu

uri-

linn

aku rajam

isele. P

ige

m o

li üllatav, et So

tsiaalde

mo

kraatide varase

malt p

alju

kõlan

ud

lub

adu

s toetad

a elu

ga ke

hve

min

i toim

etulijaid

on

prae

gu

ses lep

ing

us

üsn

a kahvatu

lt esind

atud

. Piird

utakse p

igem

üksiku

te teg

evuste

ga, n

agu

esimes-

se klassi min

ejate ranitsato

etus jm

s.N

äiteks võ

iks lep

ing

us o

lla selg

e viide, et lu

uakse te

rviklik pro

gram

m lig

i 700

0

erivajadu

sega ja to

imetu

lekurasku

stes tartlase eluo

lu p

arand

amiseks; n

end

e sot-

siaalse mo

biilsu

se, liikum

ispro

ble

em

ide võ

i töö

alase raken

dam

ise toetam

iseks.

Kü

llalt suu

rt osa n

eist o

n kin

dlasti võ

imalik ko

du

dest välja saad

a ja aktiivsem

ale ü

hisko

nd

likule e

lule viia.

Mu

idu

gi seisab veel ees uu

e linn

avalitsuse seatu

d sihtid

e süsteem

sem an

alüü

s. Ku

ivõrd ko

alitsioo

nilep

ing

us lu

batakse ko

ostö

öd ja laiap

õh

jalist kaasamist, siis lo

o-

dan

, et Isamaalin

e Tartu Kod

anik saab m

itmetes eelp

oo

lnim

etet kitsasko

htades ka ise lin

navalitsusele õ

la alla pan

na; et asu

da

üh

iste jõu

du

dega lo

om

a linn

a kui elu

keskkon

na, ku

i m

ajand

us-, h

aridu

s- ja kultu

uriru

um

i, kui tran

spo

rdi-

sõlm

e, kui ko

mm

un

ikatsioo

nikesku

se jpm

ajakoh

as-tam

iseks vajalike meetm

ete süsteem

i. Se

e on

suu

r töö

, milles o

n m

eie kin

dla so

ovi

koh

aselt võ

imalik kaasa te

ha väg

a palju

de

l. Tule

-m

uste ja rasku

steg

a pü

üam

e ajakirjand

use vah

en

-d

use

l kog

u e

lanikko

nd

a jätkuvalt m

itte ainu

lt kursis

ho

ida, vaid

arute

lud

esse ka sisulise

lt kaasata.

Imre M

ürk, valim

isliit Isamaalin

e Tartu K

od

anik

Kaasamisel po

le algust ega otsa

Lep

pe

p

uu

du

jääkide

ks o

n

mõ

õd

etavate

e

esm

ärkide

vähesu

s ja seg

ane ajakava, ka o

n se

lgu

setu, m

illine o

n

seo

s linn

a ee

larveliste võ

imalu

ste ja ee

larvestratee

giag

a n

ing

kuid

as antakse aru

selle täid

eviimisest.

Lepin

gu

s po

le nim

elt arvestatud p

aljusid lin

na aren

gu

-kava p

un

kte, kuid sisse o

n too

du

d asju, m

ida seal p

ole, n

t R

aadile lu

batakse u

ut ku

ltuu

rilinn

akut, aga lin

naraam

atuko

-g

u ei main

itagi. Kui kaasam

ise ja osalu

se teemad

e tervikliku

visioo

ni p

uu

du

mist ko

alitsioo

nis p

üü

takse korvata kaasava

linn

ajuh

timise ko

misjo

ni lo

om

isega, siis ettevõtlu

skeskkon

-n

a arend

amisel p

eaks olem

a samu

ti märksa o

lulisem

koh

t.Ettevõ

tluse tu

levik Tartus o

n seotu

d üld

isemalt lin

na- ja

ettevõtlu

skeskkon

na eesm

ärgipärase ku

jun

dam

isega, kus

on

olu

lisel koh

al koo

stöö

üliko

olid

ega. R

õh

utatakse kü

ll ü

likoo

lide täh

tsust ja m

ainitakse Tartu ro

lli üliko

olilin

nan

a, ku

id lepin

gu vastavad p

un

ktid on

visand

likud ja n

eist ei n

ähtu p

laani lin

na ja ü

likoo

lide ko

mp

lekssemaks ko

ostö

öks.

Avatu

d ja kaasava lin

naju

htim

ise peatü

ki jõu

dm

ine ko

a-litsio

on

ilep

pesse o

n ise

en

esest märk ko

dan

ikuü

hisko

nn

a ro

lli esiletõu

sust n

ing

selles on

palju

Vab

akun

na p

rog

ram-

mi h

õn

gu

. Om

eti ei ju

lge ko

alitsioo

nile

pin

g te

ha väg

a re

ljeefse

id ette

pan

eku

id.

Kuig

i võib

tun

nu

stada tao

tlust lin

nao

sade p

rob

leemid

e lah

end

amisel kaasata p

iirkon

dad

e elanikke, lin

nao

saselt-se jt võ

i suu

rend

ada vo

likog

u ro

lli linn

a juh

timises, jää-

vad n

eed esialg

u h

üü

dlau

selisteks lub

adu

steks. Lub

adu

s ku

jun

dad

a plan

eering

ute avaliku

d väljap

aneku

d sisu

kateks aru

telud

eks osaliste vah

el ja tagad

a asjaajamise läb

i-p

aistvus p

laneerim

isel ja ehitu

slub

ade väljastam

i-sel o

n ju

ba ko

nkreetsem

ja mõ

õd

etavam.

Palju segasem

ad on lo

od d

igitaalse osalu

se võ

i nn e

-kaasamisega, m

ida o

n linn

as jub

a aastaid veeretatu

d, ku

id sellekoh

ane aren

gu

-kava p

ole en

diselt sah

tlist kaug

emale jõ

ud

-n

ud

. Ka ko

alitsioo

nilep

ing ei p

aku siin suu

ri lo

otu

si, sest end

iselt räägitakse palju ü

ksiku-

test pro

jektidest, m

illega pü

ütakse saada

digivald

kon

nas lin

nu

ke kirja.Ü

heks selliseks o

n ajast ja arust

lub

adu

s katta kesklinn ju

htm

evaba

intern

etiga, lub

adu

s luu

a erinevaid e

- ja nu

tifon

irakend

usi

tun

du

b lausa õ

rritamisen

a, kui lin

na ko

du

lehel p

ole ise

-gi ko

ntekstile ko

han

datu

d otsin

gu

süsteem

i, millega võ

iks ko

dan

ikud lih

tsasti leida ü

les end

ale olu

lisi materjale.

Tule

b täh

ele p

ann

a, et kaasamin

e ei saa o

lla algu

se ja lõ

pu

ga p

roje

kt, vaid p

eab o

lem

a läbiv p

rintsiip

kõig

is avaliku

võim

u te

gevu

stes. Seeju

ures tu

leb

alustad

a info

lih

tsast ja eesm

ärgip

ärasest kättesaadavu

sest linn

akod

a-n

ikule, m

is on

üld

se ting

imu

seks, et linlase

d o

ma p

õh

jen-

datu

d arvam

usi saaksid

ed

astada.

Seetõ

ttu o

n rõ

õm

ustav, et V

abaku

nn

a ja Refo

rmie

ra-ko

nn

a pro

gram

mi ko

mb

inatsio

on

ina o

n ko

alitsioo

nile

p-

pesse jõ

ud

nu

d kü

llaltki kon

kreetn

e pu

nkt, m

illeg

a lub

a-takse välja are

nd

ada lin

na te

en

uste h

ind

amise tag

asiside

-sü

stee

m ja vo

likog

u in

fosü

stee

m, m

ille abil o

n ko

dan

ikel

võim

alik jälgid

a ee

lnõ

ud

e aren

gu

t ja hääletu

si.N

end

e lub

adu

ste elluviim

ist saab mõ

istagi h

inn

ata ainu

lt ko

ntekstis, sest n

eid p

un

kte saab lih

tsalt vorm

itäiteks ära teh

a või viia n

eed ellu

nii, et n

eed o

n lin

nako

dan

ike jaoks

tõesti h

oo

matavad

ja ann

avad võ

imalu

se osaled

a linn

a-asjad

e korrald

amisel. N

äiteks ei arvesta voliko

gu

info

süs-

teemi kavan

d p

raegu

linn

a põ

him

ääruseg

a, mis n

äeb ette

eelnõ

ud

e algatam

ise võim

aluse ka lin

nako

dan

ikele.P

ikemas p

erspektiivis n

äeb V

abaku

nd

eesmärg

ina p

õh

i-m

ääruse täien

dam

ist nii, et lin

nako

dan

ikud

saavad vo

liko-

gu

info

süsteem

i kaud

u alg

atada rah

vahääletu

si selleks, et tü

histad

a voliko

gu

halb

u o

tsuseid

või alg

atada eeln

õu

sid,

milles ei su

ud

a voliko

gu

ise otsu

sele jõu

da. See o

leks g

arantii ju

lgete id

ee

de

ga lin

nako

dan

ikele, et n

end

e alg

atused

ei kao p

rotsessis ku

hu

gi m

usta au

ku.

Osalu

se küsim

uste jõ

ud

min

e koalitsio

on

i-le

pp

esse on

algu

seks h

ea küll. K

as plaan

itud

kaasava lin

naju

htim

ise kom

isjon

suu

dab

and

a n

en

de

le visand

atud

lub

adu

stele ka reaalse sisu

võ

i on

teg

em

ist kom

isjon

iga p

rob

lee

mid

e sum

-m

utam

iseks, se

da n

äitab ae

g. V

abaku

nd

ho

iab

kind

lasti ne

il küsim

uste

l ed

aspid

i ho

ole

ga

silma p

eal.

Märt P

õd

er, Valim

isliit Vab

akun

d

Ko

alitsioo

nilep

ing

op

ositsio

on

i silme läb

i

mu

ud

atusi. Ee

lkõig

e selle

s, kuid

as otsu

seid

lang

etatakse. Lo

od

an, et lin

nap

lane

erimin

e läheb

sotsid

e kätte nin

g n

ad

suu

davad

seal korra m

ajja lüü

a. Võ

ib-o

lla võim

aldab

see

kuid

agi so

tside

l selg

itada o

ma valijate

le, miks n

ad p

rae-

IRL o

n käitu

nu

d o

ma valijate ja ka o

ma p

oliitiliste p

art-n

eriteg

a voliko

gu

s korrektse

lt. Me p

eame o

ma lu

bad

ustest

kinn

i ja tee

me tartlaste h

eaks töö

d n

ii koalitsio

on

is kui

op

ositsio

on

is. Po

liitiline le

hm

akaup

lem

ine e

i ole m

eie stiil.

mu

ud

atusi. Ee

lkõig

e selle

s, kuid

as otsu

seid

lang

etatakse. Lo

od

an, et lin

nap

lane

erimin

e läheb

sotsid

e kätte nin

g n

ad

suu

davad

seal korra m

ajja lüü

a. Võ

ib-o

lla võim

aldab

see

kuid

agi so

tside

l selg

itada o

ma valijate

le, miks n

ad p

rae-

IRL o

n käitu

nu

d o

ma valijate ja ka o

ma p

oliitiliste p

art-n

eriteg

a voliko

gu

s korrektse

lt. Me p

eame o

ma lu

bad

ustest

kinn

i ja tee

me tartlaste h

eaks töö

d n

ii koalitsio

on

is kui

op

ositsio

on

is. Po

liitiline le

hm

akaup

lem

ine e

i ole m

eie stiil.

kitsaskohtad

es ka ise linn

avalitsusele õla alla p

ann

a; et asud

a kitsasko

htades ka ise lin

navalitsusele õ

la alla pan

na; et asu

da

üh

iste jõu

du

dega lo

om

a linn

a kui elu

keskkon

na, ku

i m

ajand

us-, h

aridu

s- ja kultu

uriru

um

i, kui tran

spo

rdi-

sõlm

e, kui ko

mm

un

ikatsioo

nikesku

se jpm

ajakoh

as-

See o

n su

ur tö

ö, m

illes on

me

ie kind

la soo

vi ko

hase

lt võim

alik kaasa teh

a väga p

aljud

el. Tu

le-

mu

ste ja raskuste

ga p

üü

ame ajakirjan

du

se vahe

n-

du

sel ko

gu

elan

ikkon

da jätku

valt mitte ain

ult ku

rsis h

oid

a, vaid aru

telu

desse ka sisu

liselt kaasata.

valimisliit Isam

aaline Tartu

Ko

dan

ik

kitsaskohtad

es ka ise linn

avalitsusele õla alla p

ann

a; et asud

a ü

histe jõ

ud

ud

ega loo

ma lin

na ku

i elukeskko

nn

a, kui

majan

du

s-, harid

us- ja ku

ltuu

riruu

mi, ku

i transp

ord

i-sõ

lme, ku

i kom

mu

nikatsio

on

ikeskuse jp

m ajako

has-

See o

n su

ur tö

ö, m

illes on

me

ie kind

la soo

vi ko

hase

lt võim

alik kaasa teh

a väga p

aljud

el. Tu

le-

mu

ste ja raskuste

ga p

üü

ame ajakirjan

du

se vahe

n-

du

sel ko

gu

elan

ikkon

da jätku

valt mitte ain

ult ku

rsis

valimisliit Isam

aaline Tartu

Ko

dan

ik

paistvu

s plan

eerimisel ja eh

ituslu

bad

e väljastami-

sel on

jub

a kon

kreetsem ja m

õõ

detavam

.P

alju segasemad o

n loo

d digitaalse o

saluse

või n

n e-kaasam

isega, mid

a on lin

nas ju

ba

aastaid veeretatud

, kuid selleko

han

e areng

u-

kava po

le end

iselt sahtlist kau

gem

ale jõu

d-

nu

d. K

a koalitsio

on

ilepin

g ei paku siin su

uri

loo

tusi, sest en

diselt räägitakse p

alju üksiku

-test p

rojektid

est, millega p

üütakse saad

a

garan

tii julg

ete ide

ed

eg

a linn

akod

anike

le, et nen

de

algatu

sed ei kao

pro

tsessis kuh

ug

i mu

sta auku

.O

saluse kü

simu

ste jõu

dm

ine ko

alitsioo

ni-

lep

pesse o

n alg

use

ks hea kü

ll. Kas p

laanitu

d

kaasava linn

ajuh

timise ko

misjo

n su

ud

ab an

da

ne

nd

ele visan

datu

d lu

bad

uste

le ka reaalse sisu

või o

n te

ge

mist ko

misjo

nig

a pro

ble

em

ide su

m-

mu

tamise

ks, sed

a näitab

aeg

. Vab

akun

d h

oiab

kin

dlasti n

eil kü

simu

stel e

dasp

idi h

oo

leg

a silm

a peal.

Refo

rmierako

nn

a, Keskerako

nn

a ja So

tsiaaldem

okraatid

e koo

statud

Tartu

linn

a juh

timise p

laani tu

gevu

si ja kitsasko

hti p

alus Tartu

Ekspress

vaagid

a op

ositsio

on

i jäänu

d rü

hm

i-tu

stel. JA

SSU H

ERT

SMA

NN

tartuekspresstartuekspresstartuekspress8 Neljapäev, 7. november 2013PERSOON

Senegalist pärit, Pariisis õppinud ja praegu Soomes elav Ndioba Gueye jagas Tartu Ekspressiga oma lugu kirest muusika vastu, mis on külalise mitmeid kordi ka Eesti lavalaudadele too-nud.

Alustades kõige algusest, kust pärineb teie muusi-kaarmastus?

See sai küll alguse juba mu ema kõhust. Aga tõsiselt rääkides arvan, et see pärineb kindlasti mu varajasest lapsepõlvest, kui elasin veel Senegalis. Seejärel kolisime isa töö tõttu Prantsusmaale. Alus-tasin kitarrimängust, aga siis sain endale päris oma bassi ja sealt see alguse sai.

Kas teadsite algusest peale, et teist saab muu-sik?

Ei, mu isa oli arhitekt ja tahtis, et lapsed ka kõik midagi õpiks, muu-sika tuli teisejärgulisena. Ma järgi-sin seda kuni keskkooli lõpuni, aga siis ütlesin talle: tean, et sa tahad, et ma õpiks, aga võin seda alati ka hiljem teha; lase mul alustada oma karjääri muusikas, ma saan sellega hakkama. Isa ostis mulle bassi, nii et tänu talle mul selline võimalus tekkis. Mängisin natuke ka varem, aga isa ei teadnud sellest.

Mis on muusika teie jaoks?

Muusika on viis, mille läbi kir-jeldan seda, kuidas kogu maail-ma tunnetan. Läbi muusika on seda teha palju lihtsam kui teis-tel viisidel. Ma ei näe ennast nor-maalse inimesena, muusikud pea-vad mõtlema veidi erinevalt. Kui lähed näiteks Eric Claptoni kont-serdile, siis näed, et ta ei ole ainult show business’i peal väljas. Show business’is müüakse oma keha ja häält. Nad ei ole muusikud, nei-

le kirjutatakse sõnad ette ja nad oskavad hästi esineda. Aga muusi-ku kutsumus peab olema sul peas.

Minu jaoks on muusika tege-mine nagu kokkamine. Sa paned sööki erinevaid asju sisse: mait-seaineid, liha. Arvan, et erinevaid muusikastiile ei tohiks segada lii-ga palju, aga mitte ka liiga vähe – oluline on tasakaal.

Mulle meeldib sisse tuua oma päritolu, sest kui ma seda ei teeks, siis ma oleks „kadunud“. Albu-mis „Don’t Go“ tegin seda vähem, aga tulevasel plaadil tahaks roh-kem. Senegali televisioon küsis mult, miks ma ei tee 100% Sene-gali muusikat, aga ma teen muu-sikat kõigile.

Hiinlased võivad minu loomin-gus iseend kuulata, nüüd oli mul laulus Sofi a Rubina ja ka eestla-sed võivad seda teha. Mu unistu-seks on tuua sisse rohkem Eesti vokaale.

Mis tõi teid Senegalist Euroopasse?

Mul oli kuuekuuline leping Soomes tuuritamiseks, mille järel naasin Senegali. Mõned sõbrad kutsusid mind tagasi lihtsalt puh-kusele, kuid kui ma olin Helsin-gis, siis kutsusid inimesed mind mängima. Pidin emale helista-ma, et ma vist tulen kuue kuu pärast, ja siis juba, et veel kolme kuu pärast.

Sain palju tööd ja siis mõtlesin-gi, et sean Soomes stabiilse elu sisse. Vahel inimesed vaatavad ja küsivad, mis ma siin külmas klii-mas teen, aga olen sellega ära harjunud. Käin Rovaniemis suusatamas ja olen nagu soomlane. Olen ära harju-nud Euroopa süsteemiga.

Kuidas Eestisse mängima jõudsite?

Esimesel korral tõi üks Soome ettevõte Soomest meid siia ja pidin män-gima ühel õhtul. Järg-neval vabal õhtul läk-sin ühte klubisse Tallin-na vanalinnas ja nägin Raul Vaiglat seal istumas. Mina tahtsin bassi mängi-da ja tal oli vaja kedagi, kes seda teeks ja sealt see alguse saigi. Seejärel nägin Villu Veskit ja Tiit Kikast, kes kutsusid mind enda-ga esinema.

Kas võib öelda, et teie muusikuteel on olnud väga palju juhuslikkust?

Ma arvan, et olen väga õnnelik inimene. Inimesed on mulle ise helistanud ja mängima kutsunud. See on nii olnud nii Eestis, Soomes kui Senegalis, kus nüüd mängin kahele väga tuntud artistile, Yoro Ndiayeõle ja Diogalile bassi.

Mis teid Eestisse ikka ja jälle tagasi toob?

Mul on Eestis palju sõpru ja see ongi põhiline. Mängime ja lindis-tame koos muusikat. Mulle meel-dib Eesti riigina, kuna siin on väga rahulik. Soomes on rohkem rabe-lemist. Mulle meeldib ka see, et ei pea sõitma suuri vahemaid.

Milline on teie lemmik-linn Eestis?

Kindlasti mitte Tallinn, sest sealne elurütm on väga kiire ja on näha, et inimesed on stressis. Minu jaoks on võrreldes Pariisiga muidugi Tallinna vahemaad väik-sed, aga meeldivad pigem erinevad väiksemad linnad nagu Kuressaa-re, Viljandi ja muidugi ka Tartu.

Kuidas kirjeldaksite Eesti publikut?

Kultuurid on väga erinevad. Alguses on eestlased väga taga-sihoidlikud, aga mida aeg edasi, seda avatumaks nad muutuvad. Nad võivad hommikuni pidutse-da, aga see võtab aega.

Millistel lavadel meeldib teile enim mängida?

Festivalidel, sest seal on kõik olemas, ja kontserdisaalides. Aga samuti ka väiksemates klubides, sest seal on hubasem ja intiim-

Senegali virtuoos: Tartu ongi parem kui Tallinn

Sain palju tööd ja siis mõtlesin-gi, et sean Soomes stabiilse elu sisse. Vahel inimesed vaatavad ja küsivad, mis ma siin külmas klii-mas teen, aga olen sellega ära harjunud. Käin Rovaniemis suusatamas ja olen nagu soomlane. Olen ära harju-

Mina tahtsin bassi mängi-da ja tal oli vaja kedagi, kes seda teeks ja sealt see alguse saigi. Seejärel nägin Villu Veskit ja Tiit Kikast, kes kutsusid mind enda-



Mis teid Eestisse ikka ja


Milline on teie lemmik-


Kuidas kirjeldaksite Eesti

Kultuurid on väga erinevad. Alguses on eestlased väga taga-

Senegali virtuoos: parem kui Tallinn

Sain palju tööd ja siis mõtlesin-gi, et sean Soomes stabiilse elu sisse. Vahel inimesed vaatavad ja küsivad, mis ma siin külmas klii-mas teen, aga olen sellega ära harjunud. Käin Rovaniemis suusatamas ja olen nagu soomlane. Olen ära harju-

Mina tahtsin bassi mängi-da ja tal oli vaja kedagi, kes seda teeks ja sealt see alguse saigi. Seejärel nägin Villu Veskit ja Tiit Kikast, kes kutsusid mind enda-



Mis teid Eestisse ikka ja


Milline on teie lemmik-


Kuidas kirjeldaksite Eesti

Kultuurid on väga erinevad.

Senegali virtuoos: parem kui Tallinn

KÕIK MEDITSIINIRÕIVAD

SÄRGID, PÜKSID, KITLIDMEESTELE JA NAISTELE

–20%

Vabrikupood Sõpruse pst. 2, TartuAvatud: E–R 10–19, L 10–16

Kai IlusalongPEREJUUKSUR

KÜÜNETEHNIK

KOSMEETIK

PÜSIMEIK

WWW.KAIILUSALONG.EE

+372 555 72 780

Selle kupongigajuukselõikus

pesu ja massaazigaMEESTELE 7€NAISTELE 10€Kehtib novembri lõpuni 2013.

Jõe 13, Tartu

Lõunakeskuse Taluturul

LEOKI KALAKIOSK

ALATI VÄRSKE KAUP!

Tel 505 4303.

Müügil veel:• vikerforell• angersäga• tuur

UUDIS: SÄGA

(värske, suitsutatud, marineeritud)

KALALEOKi

E - P 10 - 19

TARTUS Vaiba- ja PõrandaekspertAardla 25, tel 736 6185 www.vaip.ee

7.–9.11 KÕIK VALMISVAIBAD

JA LÕPUTÜKID -20 kuni -70% soodsamalt!

Ndiobast on enda sõnul saanud läbi ja lõhki põhjamaalane, kes nau-dib suusatamist ega pelga esineda ka hilissügiseses Tartus. EGLE MADISTE

tartuekspresstartuekspresstartuekspressNeljapäev, 7. november 2013 PERSOON 9

Senegali virtuoos: Tartu ongi parem kui Tallinn

Tartu ongi Tartu ongi

sem ning näed ini-mesi, kellele sa mängid.

Vahel vaatan kedagi publi-kust ja inspiratsioon muutub.

See, kuidas ta mind vaatab, muu-dab mind ja ma panen selle oma bassimängu.

Ükskord Saksamaal mängi-sin ühte aeglast lugu ja üks tüd-ruk istus kurvalt. Ma kutsusin ta üles lavale ja andsin talle too-li. Panin bassi talle kõrvale lähe-male ja hakkasin mängima. Ta hakkas nutma ja see kandus ka publikule üle.

Meeldib teile lavalau-dadel improviseeri-da?

Jah, kindlasti, mulle ei meeldi 1-2-3, 1-2-3. Mulle ei meeldi muusikud, kes ei improviseeri. Klassikalise muusika mängijad on väga head, aga kui sa võtad neilt paberid nootidega eest ära, siis nad ei tea, mida teha.

Millised on teie järgne-vad sammud muusikukar-jääris?

Nüüd on mul Soomes lõpuks ometi oma stuu-dio, mis on suur samm, sest stuudios lindistamine on väga kallis Ma tahaks oma muusikat rohkem inimeste-ga jagada.

Raha ei ole mulle tähtis, see on pigem vahend. Tahaksin

toetada Aafrika heategevust ja olen seal esinenud ka vastavatel kontsertidel.

Kus näete oma tulevikku, Euroopas või kodumaal?

Raske on öelda, sest üks-kõik, kus sa oled, jääb sulle ala-ti koht, kus sa sündisid, ja seal-sed mälestused. Eestlasena ei

unusta sa kuskil Prantsusmaal või Ameerikas viibides oma veri-

vorsti ära. Senegal on ala-ti mu mõtetes ja käin seal

väga tihti, tulin just kolm nädalat tagasi. Samas olen

väga avatud meelega inimene ja kuhu ma ka ei lähe, tunnen end ikka nagu kodus.

Millal on oodata uut albumit?

Ma juba lindistan, ärgates vahel kell 5 hommikul. Seekord tahan sinna rohkem erinevaid artis-te. Eelmist lindistati neljas riigis: Senegalis, Prantsusmaal, Soomes ja Eestis. Nüüd, kui mul on enda stuudio, maksan ainult muusiku-tele. Ise mängin kitarri, klahvpille, bassi ja teen ka vokaale.

Kas suudaksite kogu muusikatootmise prot-sessi algusest lõpuni üksi läbi viia?

Jah, aga seda ma ei tee, sest nii oleks igav. Sul on vaja inimesi, et lood huvitavaks teha.

Kellega olete koos muu-sikat teinud?

Neid on nii palju, et ma isegi ei mäleta kõiki. Erinevad muusi-kud üle maailma, nii Senegalist, Prantsusmaalt, Soomest, Vietna-mist kui Eestist. Eestist olen män-ginud näiteks Villu Veski, Raul Vaigla, Tiit Kikase ja Sofi a Rubina-ga, kellega tegin ka video.

Milliste Eesti artistidega sooviksite veel koostööd teha?

Mulle meeldib väga Liisi Koik-soni hääl. Tahaks teha laule, kus mina laulan oma emakeeles ja naisvokaal eesti keeles, sest mil-legipärast tunnen, et eesti keel on mulle väga lähedane. Ma isegi ei tea, miks. Üritan seda kogu aeg õppida.

Kuidas siis eesti keelega läheb?

(eesti keeles) Ma räägin natuke eesti keeles, see on väga raske keel, aga see on väga ilus. Tasapisi tuleb, aga ta võtab aega.

EGLE MADISTE

• ehitame hambaharjaroboteid ja elektrimootoreid• meisterdame linnumaju ja õhupallikitarre• teeme kemikaalidega vesikasve• paneme vikerkaare piima sisse• muudame mündid kuldseks• pressime isale märgi

Pühapäeval, 10. novembril kell 10-18 AHHAA keskuses

Kõik isade poolt ostetud piletid ja teaduspoe kaubad

Töötube viib läbi

elektrimootoreidelektrimootoreidelektrimootoreid

-20%

Päeva juhivad

kohtunikud

telesaatest:

Suurepärase jõudlusega kettsaag metsamehele. AutoTune kindlustab optimaalse jõudluse igas olukorras ning tänu RevBoost funktsioonile on tagatud suurepärane ketikiirus ning kiirendus. 50,1 cm3, 2,8 kW, 4,9 kg.

HUSQVARNA 550XP + TÖÖRIISTAVÖÖ

TÄISKOMPLEKT

769,-HUSQVARNA 545 +KIIVER FUNCTIONAL

599,-Hästi tasakaalustatud ning võimas professionaalseks kasutuseks mõeldud kettsaag. X-Torq mootor tagab väiksema emissioonitaseme ning väiksema kütusekulu. 50,1 cm3, 2,5 kW, 4,9 kg


Võta endalt verd ja rüüpa kust peale Arstiteaduskonna rebas-te ristimisõhtul pandi tudengite võimed proovile ekstreemseimates situat-sioonides ning voolamata ei jäänud ka veri.

Ülikooli peahoone ette jõudes võib nõrgemanärviline mööduja ära ehmatada. Kohal on kiirabi-auto ning käib askeldamine, mil-le taustal võib kuulda esmaabikur-sustelt tuttavaid tõdesid. Sel korral pole siiski tegemist reaalse situat-siooniga, vaid kõigest arstituden-gite ristimisülesandega. Et toimu-vat mõista, tuleb minna ajas mitu päeva tagasi.

Vastsed üliõpilased on nimelt juba nädala alguses jaotatud ühek-sasse rühma, igas neist umbes 15 liiget. Mina teen ristimisõhtu kaa-sa esimesega. Kui peahoone garde-roobi jõuan, on ülesande lahenda-mine juba täies hoos.

Mulle jääb katsumuse sisu aru-saamatuks – 15 esmakursuslast on kõik selili maas ning nende jalad käivad ringi kui ümberkukkunud kilpkonnal. Hiljem saan teada, et tegemist on katastroofi meditsiini ülesandega, kus terve grupp peab sisse võtma kindla asendi. Hea lahtivõimlemisharjutus, sest edasi läheb programm tõsisemaks.

Kuna käes on halloween‘i-nädal, kehastuvad kõik üritust korral-davad kuuenda kursuse tuden-gid vampiirideks. Rebaste ühiseks tunnusjooneks peale õpitava eri-ala saab aga kindlasti kaelas rip-puv verekaart. Mainimist vääri-vad ka telliskivid, mida iga rühm endaga kogu ristimisõhtu kaasas peab kandma.

Eesnääret tundsite?

Teise ülesande jaoks juhata-takse rebased nii kitsasse ruumi, et tunnen end kohe üleliigsena. Ometi ma ei lahku, sest toimuma hakkav tundub pagana naljakas. Ükshaaval peavad arstitudengid minema aknalaual kummarda-

va mannekeeni juurde ning tema eesnääret uurima. Eesmärgi juu-res on klausel, et kasutada tohib ainult enda näppu.

Tulevased arstid vaevlevad nae-rukrampides. Iga uue tudengi üle viskavad kuuenda kursuse mode-

raatorid teemakohaseid nalju. Tundub, et lisaks peahoonele, kus suur hulk rebaseid varem käinud pole, on paljude jaoks ka ülesan-de käigus kogetav sündmus esma-kordne.

Kolmanda verstaposti eel võib näha, et üks ristimisõhtu eesmär-ke on juba täidetud. Suhtlusbar-jäär tudengite vahel on murtud ning üheskoos juureldakse ees-seisva üle.

Järgnevalt tuleb rebastel tões-tada teadmisi anatoomiast. Üles-ande teeb eriliseks see, et vaim ei pea särama mitte kuuenda kursu-se, vaid professor Hannes Tomus-ki enda ees.

Katsumus osutubki keerulise-maks, kui oleksin ennist arvanud. Kuuest küsitud lihasest teatak-

se vastuseid vaid osaliselt – mõnel pu hu l lad ina ning mõnel eesti keeles. Vähemalt võib üsna kindel olla, et rebastele jääb meelde reie

nelipealihase rahvakeelne nime-tus: professor Tomusk nimetab seda jalgpallurilihaseks.

Teel viiendale katsumusele suudab esimese rühma telliskivi-kandja selle maha pillata. Gruppi juhtiv vampiirineiu lubab järgmi-

se sarnase teo eest karistust. Sel-lest hoolimata käib raskus rebase-le järgmist ülesannet oodates veel kaks korda üle jõu, nii et hakkan juba peahoone vasaku tiiva treppi-de pärast muretsema.

Õnneks pääseme enne totaalset krahhi ülesande juurde, mis sar-naneb tuntud sõnamängu „Alia-sega“. „Kurttummale“ tuleb sel-geks teha erinevatest meditsiini-listest terminitest koosnevaid lau-seid. Nalja saab palju, sest vaba-tahtlikel tuleb ette võtta väga kee-rulisi konstruktsioone nagu „ma armastan eesnäärmemassaaži“.

Esimene kaotus

Järgmine katsumus on õhtu tõsiseim. Pööningule jõudes leia-vad tudengid eest simulatsioo-ni, mille kohaselt on üks kolleeg end üles poonud ning teine lamab kofeiini üledoosist teadvusetult. Lugejate rahustamiseks tuleb märkida, et poodu on tegelikult turvaliselt mägironimisrihmade-ga lae alla kinnitatud ning mürgi-tatud üliõpilast asendab manne-keen.

Ka ülesande moderaatorid on seninähtutest tulihingelisemad. Pideva karjumisega tekitavad nad nõrgema närvikavaga tudengeile ilmselt tunde, et võiks perearstiks

spetsialiseerumisele mõelda. Esmakursuslaste esimene

reaktsioon on lihtsama vastupanu teed minek ehk kiirabi kutsumi-ne. See trikk aga läbi ei lähe ning alustada tuleb elustamist. Ärevust täis ülesanne lõppeb kaosega: esi-mene rühm kaotab patsiendi elu ning tiimitöö jääb alla igasugust arvestust. Vähemalt moderaato-rite sõnul.

Läheb veriseks

Kurbade emotsioonide ning sünge muusika taustal, mida esi-tavad kontrabassil ja viiulil vane-

mad tudengid, liigutakse vastu järgmisele jõuproovile. Eelmisest punktist vaid mõnekümne meet-ri kaugusel asuv pööninguruum tundub juba esmasel vaatlusel äär-miselt huvitav.

Nimelt on seal kuivkäimla, mis köidab küll minu tähelepanu, kuid jätab arstitudengid täiesti kül-maks. Ilmselt seetõttu, et nemad peavad nüüd iseendalt vereproo-vi võtma. Minu jaoks jääb aga sündmus ruumile alla, sest tege-mist on endise kartseriga. Märka-matult kaunistavad kõigi rebas-te verekaar te punased tilgad ning tuleb edasi kannatada.

Jõuame teise korruse keerdtrep-pide juurde, kuhu on toodud laud, millel asetseb neli ämbrit. Sarna-selt eesnäärme haaramisega on ka siin rõhk kompimismeelel. Täpse-malt on vaja käsikaudu ära arvata, milline loomaelund millises pan-ges asub. Ülesanne osutub rühma jaoks edukaks: väikese grupisise-se vaidluse järel tunnevad rebased ära nii südame, neeru, kopsud kui maksa.

Kolgata tee on nüüdseks kest-nud juba üle kahe tunni ning väsi-mus mööda ülikooli ringi traali-des annab tunda. Seda kinnitab ka taas pudenev telliskivi. Eelvii-masesse punkti jõudes möödu-me mitmetest teistest rühmadest, keda kõiki peab tervitama – selline on reegel.

Värske maitse

Veel kord tuleb patsiendile diagnoos määrata. Kuna verd kät-te saada pole võimalik, on ainsaks pääseteeks analüüsida uriini. Seda tuleb teha vana kooli mee-todi abil ehk oraalselt. Maitsmi-se järel suudetaksegi paika pan-na, et patsiendil on diabeet. Tõe huvides tuleb tunnistada, et tege-likult saavad julgemad proovijad premeeritud hoopis maitsestatud õllega.

Viimase, üheksanda katsumu-se raames tuleb arstitudengitel silmitsi seista liiklustraumaga. Esmalt jooksevad rebased uuni-kumist kiirabiautosse, kust kra-batakse kõik, mis vähegi kätte mahub. Samal ajal tehakse vaba-tahtlikule kannatanule selgeks, millised vigastused teda vaevavad. Kõrvaltvaataja pilk ütleb, et selle ülesandega saab rühm väga häs-ti hakkama. Patsiendi vigastused fi kseeritakse ning ta toimetatakse üsna kiiresti ravile.

Kõik! Ekstreemsport on läbi. Nüüd jääb rebastel anda veel vaid traditsiooniline vanne, misjä-rel liigutakse juba rongkäigule. Ah jaa, mis siis on ikkagi nende telliskividega, mida tudengid kaa-sas pidid kandma?

Tuleb välja, et need anti rebas-tele juba nädala alguses. Näda-la eestvedaja Martin Reimi sõnul sümboliseerivad kivid üliõpilaste tahumatust, mis aastatega võtab kindlama kuju ja formuleerub ars-tiõppe käigus. Lõpuks saadakse osaks süsteemi terviklikkusest, et sellesse oma panus anda. Väga või-malik, et samad tellised võetakse pidulikult kasutusele ka kliiniku-mi juurdeehitusel.

SIIM KAASIK

Tuleproov annab aimu, kuhu võib arstitudengitele omane tuupimine viia: üks kolleeg ripub lae all, teine kofeiinist pildituna põrandal. ANDRES TENNUS

Sedapuhku pole ülikooli peahoonest möödujatel närveerimiseks põhjust: uunikumist kiirabibussi toimetatakse simulant.

Ärevust täis ülesanne lõppeb kaosega: esimene rühm kao-tab patsiendi elu ning tiimitöö jääb alla igasugust arvestust.

realisatsioonikeskus

TARTU, E-R kl 9-18, L kl 10-15 tel 736 2966 , E-R kl 9-19, L kl 10-16, tel 734 9789

ww.rkeskus.ee

RINGTEE 26TURU 37

, ,

Suur valik valgusteid, säästu-, led- ja hõõgpirne, aiandus- ning majapidamis-kaupu jne.

Väga hea ja suur valik klapp- ja ehitusredelid ning ehitustellinguid!

MEILT PARIMAD PAKKUMISED SELLEKS TALVEREHVIHOOAJAKS

ja kõrge kvaliteediga rehvid ja hea kvaliteet ja väga hea hindLai valik soodsaid Aasia rehveIgas mõõdus kasutatud rehvide suurim laoseisKvaliteetne rehvivahetus

Kõrgkvaliteet al. Keskklass al. Nn hiinakad al. Taastatud Kasutatud al.

195 65 15 76 60 49 45 16,3205 55 16 105 70 64 59 21,1225 45 17 156 129 85 69 28,8

Tutvu e-poes www.kummibox.ee laia valikuga

Tartus Kreutzwaldi 56D ja Teguri 37A, Valgas Kelli 7Tel 5666 6141 Raigo, 5655 522 Marko, 5666 5444 Marek

Küsi rehvivahetust, valuvelgi, hoiustamist, velgede sirgendamist, sildade reguleerimist, õlivahetust, veermiku remonti, hooldust ja varuosi!


Päästjad ei jäänud ööklubides rahuleMöödunud nädalavahetusel tegid päästeameti inspektorid ootamatu reidi Tartu ja Võru meelelahutusasutustesse ning ööklubidesse, uurimaks kuidas külastajate ohutuse tagamiseks tuleohutusnõudeid täidetakse.

Mitme meelelahutaja juures avastati, et evakuatsiooniteedel on takistused ja -väljapääsud lukus. See tähendab, et tuleõnnetuse korral ei saa inimesed hoonest piisavalt kiiresti välja ja nende elud satuvad tõsisesse ohtu.

Ebameeldiv üllatus

„See oli omajagu ebameeldiv üllatus, et rikkumisi nii palju oli,“ ütles Lõuna päästekeskuse tuleohutuskontrollibü-roo juhataja Almar Nuuma. „Evakuat-sioonipääsude sulgemise tõttu satuvad õnnetuse korral ohtu paljude inimes-te elud. Rikkujaid karistatakse sellise tuleohutusnõuete mittetäitmise eest täie tõsidusega.“

Kokku külastati 19 ettevõtet, tõsise-maid rikkumisi leiti neis lausa kahek-sas, päris puhtalt pääses vaid viis.

Enamik rikkumisi oli kergemat sor-ti: õigeaegselt kontrollimata kustutid,

mõned kinni kaetud tulekahjusigna-lisatsiooni andurid või takistatud ligi-pääs tulekustutitele. Ühel puhul olid tuletõkkeuksed avatud asendis lah-tiselt fi kseeritud. Paraku pärani tule-

tõkkeustest aga tulekahju korral tulele mingit takistust ei ole.

Süüdi jäävad ettevõtted

„On äärmiselt oluline, et meelela-hutusasutuste omanikud ja valdajad mõistaksid oma vastutust ja täidaksid tuleohutusnõudeid,“ rõhutas Almar Nuuma. „Võimaliku õnnetuse korral satub sellises kohas ohtu paljude ini-meste elu ja tervis. Vigastada saanud inimeste ees jäävad süüdi aga ettevõtte hoolimatud juhid ja omanikud, mitte meie inspektorid.“

Kergemate rikkumiste puhul tegid inspektorid seekord hoiatuse, aga ras-kemate puhul alustati väärteomenet-lust, mis võib lõppeda kopsaka raha-trahviga. Füüsilise isiku trahv ulatub 1200 euroni ja juriidilisel isikul 3200 euroni. Päästeameti järelevalveins-pektorid jätkavad reidide korraldamist meelelahutusasutustesse, et tuleohu-tusnõuded oleksid täidetud.

RASMUS REKAND

Kus saab soodsaima ülevaatuse?

Ettevõte Hind Aadress

AS A-Ekspert 26 Tähe 135b

Autoveod-Tehnika AS 25 Aardla 23

A-Ülevaatus OÜ Tähe 36 Tähe 106c

A-Ülevaatus OÜ Jaama 36 Jaama 161

Everfeld OÜ 30 Ringtee 75b

E-Tehno OÜ Võru tn 35 Võru 55

E-Tehno OÜ Turu tn 35 Turu 32

E-Tehno OÜ Elva 34 Kirde põik 8, Elva

GoCarInspection OÜ 35 Ringtee 25

Käpp Grupp OÜ 35 Viljandi mnt 48

Tehnokonsult OÜ 26 Teguri 37a

Riik lõpetas tehnoülevaatuste hinnakirja mää-ramise juba 1999. aastal: iga töökoda arvutab ja määrab tasu ise. Tartu Ekspressi katsest selgub, et meie levipiirkonna 11 ülevaatuspunktis kõi-gub korralise kontrolli hind pea poole võrra.

Kõige odavamalt, 25 euro eest pakub tavalisele M1 kate-gooria sõiduautole ülevaatust Aardla tänava Akukeskus. Soolaseimat, 36-eurost hinda küsib aga A-Ülevaatus, mis peab esindusi Tähe ja Jaama tänaval.

Tihedas konkurentsis meelitatakse kliente ka erinevate lisapakkumistega. Nii on muidu 35 euro eest töötav A-Eks-pert tasu esindaja sõnul kampaania korras kärpinud 26 euroni. Tänavu Lõunakeskuse kõrvale autopesula rajanud Everfeld OÜ teeb aga avamise puhul 30-eurose ülevaatuse hinna sees sõidukile ka kümneeurose kuldpesu.

Kohati võib teenuse hind muutuda ka ühe ettevõtte pii-res. Kui Tartus saab E-Tehnos Võru ja Turu tänaval auto üle vaadata lasta 35 euro eest, siis Elvas on teenus fi rma sõnul „grammikese“ ehk euro võrra odavam.

KAUR PAVES

Tartu esimene kino taasavas uksedAlates 4. novembrist on tartlastel taaskord või-malik kinoelamusi saada ajaloolisest Ateena majast. „Kino Ateen eesmärk on pakkuda tart-lastele ja lõunaeestlastele fi lme, mida suured kinod ühel või teisel põhjusel siin piirkonnas ei näita,“ kostis kino programmijuht Liis Linn. „Oleme saanud head nõu nii Sõpruse kui ka Artise tegijate käest. Sealsed fi lmid on leidnud tee inimeste südametesse, seega usume, et nende näpunäidete järgi toimetades suudame ka Tartus kvaliteetseid kinoelamusi pakkuda.“

Avanädalal on kino Ateen kavas Vene komöö-diat „Kibe!“ ning realistliku õhustiku ja suurepä-rase osatäitmisega „Kaaperdamine“, mis tun-nistati möödunud aasta parimaks Taani fi lmiks.

Ateen on avatud kolm korda nädalas: esmas-päeval, teisipäeval ja kolmapäeval. Igal nädalal on kavas näidata kaht erinevat fi lmi.

Restaureerimise töökoda jätkabTartu Säästva Renoveerimise Infokeskus (SRIK) pakub talvehooajal tartlastele taas võimalust kasutada restaureerimistöökoda, kus meist-ri juhendamisel saab korrastada oma hoone akna, ukse või muu hoone juurde kuuluva arhi-tektuurse detaili.

„Mais ja juunis Ülenurmel põllumajandus-muuseumis toimunud avatud töökoja projekt oli menukas ning osalejate positiivse tagasisi-de põhjal otsustasime projekti jätkata. Seekord asub töökoda Tartu linnas Vaksali tänav 22, et tuua teenus linnarahvale lähemale,“ ütles pro-jekti eestvedaja Reesi Soodla.

Korraga saab avatud töökojas osaleda neli juhendatavat. Juhendajaks on restauraator Valdo Neerut, kes varemgi SRIKi korraldatavaid koolitusi läbi viinud. Töötoas on võimalik kasuta-da kohapeal olevaid tööriistu ja seadmeid, kuid kaasa võiks võtta ka endal olemasolevaid ja vaja-minevaid tööriistu. Samuti on kasutamiseks väike valik materjale (kruntvärv, linaõlivärv, kitt jms).

Töökoda on kasutajatele avatud kolma-päeviti ja neljapäeviti kl 17–20 ja ühe korra maksumus on 5 eurot. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine (iga päeva kohta eraldi) e-posti aadressil [email protected], kust suunatakse edasi registreerumise lehele. Töökoda tegut-seb aprillikuuni.

Lõuna päästekeskuse tuleohutusinspektorid reidil ööklubis. LÕUNA PÄÄSTEKESKUS

Klaasime Teie rõdu

Tutvu näidistega igal tööpäeval kell 8.00 – 16.30 Tallinnas Valdeku 132, tel: +372 6599 247Tartus Tähe 114, tel: +372 7360 041

RõduklaasidRõdupiirdedTerrassiklaasid

KlaasvarikatusedKlaasvaheseinad

e-mail: [email protected]

www.malmerkklaasium.ee

55 Ah 480A 242x175x190

€45.-tk

72 Ah 570A 277x175x175

€70.-tk

100Ah 850A 354x174x190

€85.-tk

2 AA7777x

€€7k

7777227777772222222272

€€€t

STIKKE OÜ Jaama 76 | www.diisel.ee

VAHETA AKUENNE TALVE!

1.- 10. novembrini

AKNAD kuni

Järelmakusvõimalus kuni 6 kuuks (intress 0%)

Tel 736 6886, 5645 2502, 501 6158Aleksandri 1-4, Tartu

Kehtib, kui tellite korraga aknad, aknalauad, paigalduse ja sisepalede taastamise.

Palju eri mõõdus valmis aknaid laos!

-60%


SINU DIGIPOOD

Mah

atõm

mat

ud hi

ndad

e näo

l on t

egem

ist to

odet

e tav

ahind

adeg

a. Ka

mpa

ania

kesta

b 05.1

1.201

3 - 30

.11.20

13. K

aupa

on pi

iratu

d kog

uses

. Kõik

pildi

d on i

llustr

atiiv

sed

www.klick.ee osta kodust lahkumata

Järelmaksu pakkujaks on Swedbank Liising AS. Krediidi kulukuse määr on 15,01% aastas järgmistel näidistingimustel: järelmaksu summa 500 €, sissemakse 10%, tagastamise tähtaeg 2 aastat, intress 9,9% aastas, lepingutasu 19 €.Määr on arvestatud eeldusel, et põhiosa ja intress makstakse tagasi igakuiste annuiteetmaksetena. Arvutus on ligikaudne javõib erineda Teile pakutavatest tingimustest. Soovitame tutvuda järelmaksu infoga aadressil www.klick.ee/jarelmaks.

Tähelepanu: Järelmaks on � nantskohustus. Enne järelmaksu lepingu sõlmimist tutvuge vastava teenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga.

TARTUS: Tasku keskus (E-L 10-21, P 10-18) 6 668 163 | [email protected]õunakeskus (E-P 10-21) 6 668 153 | [email protected] Eeden (E-P 10-21) 6 668 164 | [email protected]

HP Pavilion 15-n023sy

Neljatuumalise jõudluse superpakkumine!

• ProtectSmart kõvaketta kaitsesüsteem • kuni 1920MB graafi kamälu • DVD-kirjutaja • DTS Sound+ kõlarid • WiFi • 2xUSB3.0 • 1xUSB2.0 • HDMI • VGA

4GBmälu

500GBkõvaketas

2,28kgkaal

Quad-CoreAMD

A4-5000M

Windows8

aku tööaeg

9:00

15.6"ekraan Radeon HD

graa� ka8330G

-33%

GARANTII

AASTAT3

29% õhemkui eelmine mudel

10.10€

399.-48 kuud

kuumakse alates

599€

-21%

-33%

HP Pavilion 15-n029sy HP Pavilion 15-n037so

Võimas neljatuumaline jõudlus ülistiilses kestas! Ülivõimas neljatuumaline jõudlus stiilses kestas!

• ProtectSmart kõvaketta kaitsesüsteem• kuni 4079MB graafi kamälu • DVD-kirjutaja • WiFi• DTS Sound+ kõlarid • 2xUSB3.0 • 1xUSB2.0 • HDMI • VGA

• ProtectSmart kõvaketta kaitsesüsteem• kuni 6132 MB/2GB eraldiseisev graafi kamälu • HDMI • VGA• DVD-kirjutaja • WiFi • DTS Sound+ kõlarid • 2xUSB3.0 • 1xUSB2.0

8GBmälu

1000GBkõvaketas

2,28kgkaal

Quad-CoreAMD

A8-4550M

Windows8

aku tööaeg

9:00

15.6"ekraan

Radeon HD

graa� ka7600G 8GB

mälu

750GBkõvaketas

2,28kgkaal

Quad-CoreAMD

A10-5745M

Windows8

aku tööaeg

7:00

15.6"ekraan

Radeon HD

graa� ka8670G

GARANTII

AASTAT3

GARANTII

AASTAT3

13.90€

549-48 kuud

kuumakse alates

699€

15.16€

599-48 kuud

kuumakse alates

899€



Hea pildiga energiasäästlik teler! Piiratud kogus!

LED LCD TV

32VLE4302

32"81cm

DVB-T/Cdigituunerid

USB VIDEOMKV DivX HD

MP3 JPG

Aenergiaklass

100HzPPR

6.81€

269.-48 kuud

kuumakse alates

349€

-23%

LED LCD TV

32VLE4302

LED LCD-TV

UE40F6400

Smart TV ja muud nutikad funktsioonid!

• uus Smart TV 2.0 hääljuhtimine• lisapult ja 2 paari 3D prille

40"102cm

FullHD1920x1080p

USB VIDEODivX HDMP3 JPG

USBSALVESTUS

DVB-T2/Cdigituunerid

200HzCMR

Aenergiaklass

3DSmartTV

WiFi

15.16€

599-48 kuud

kuumakse alates

849€

-29%

Kvaliteetne tahvelarvuti nüüd eriti hea hinnaga! Kõige uuem - kõige parem!

Saadaval ka 4G mudelid.

TAHVELARVUTI

Lenovo 7" IdeaTab A1000L

Apple iPad Air Wi-Fi 16GB

8GBmälu

340gkaal

AndroidOS.

4.2. Dual Coreprotsessor

1.2GHz7"

ekraan

600x1024

aku kestvus7

tundi 16GBmälu

469gkaal

iOSOS.

7.0.3Apple A7

protsessor

1.3GHz9,7"ekraan

1536x2048

aku kestvus10

tundi

99.-159€

-38%

Uus kaamera osta novembris!

hinnad all kuni -47%

12.13€

479-48 kuud

kuumakse alates

Siiani kõige suurepärasem iPhone!

Saadaval hall ja hõbedane mudel.

iOSOS.

7 16GBmälu

112gkaal

Dual-Coreprotsessor

1.3GHz4"

ekraan

640x1136

kõne-/ooteaeg10/250

tundi

NUTITELEFON

Apple iPhone 5S

-11%

20.23€

799.-48 kuud

kuumakse alates

899€

LUKU-VABA

Kaasaskantav multimeedium hindamatute hetkede jaoks!

TAHVELARVUTI

Samsung Galaxy Tab 3

16GBmälu

510gkaal

AndroidOS.

4.2.2.Intel Atomprotsessor

Z256010,1"

ekraan

1280x800

aku kestvus10

tundi

8.33€

329.-48 kuud

kuumakse alates

399€

-18%

8GBmälu

111,5gkaal

AndroidOS.

4.1.Cortex-A9protsessor

1GHz4"

ekraan

480x800


tundi

Galaxy S3 väiksem vend eriti hea hinnaga!

-33%

Saadaval sinine ja valge mudel.

NUTITELEFON

Samsung Galaxy S3 mini

6.57€

199.-35 kuud

kuumakse alates

299€

Naudi piiramatuid võimalusi!

-29%

Saadaval must ja valge mudel.

AndroidOS.

4.2.2. 16GBmälu

130gkaal

Quad-Coreprotsessor

1.9GHz5"

ekraan

1080x1920


tundi

NUTITELEFON

Samsung Galaxy S4

12.63€

499.-48 kuud

kuumakse alates

699€

LAADIJA

Pebble Smartstick

Väike kaasaskantav laadija telefoni laadimiseks!

• komplektis: 2800mAh PEBBLE Smartstick akupank • USB laadija • 3 otsa mis sobivad enamuse telefonide laadimiseks

• karabiin • ümbris • 2800mAh 3.7V • suurus 21x114 mm • 84 gr

19.9939.99€

-50%

LUKU-VABA

LUKU-VABA

tartuekspresstartuekspressSPORT 13Neljapäev, 7. november 2013

Müüme ja paigaldame klaasplasttooteid• Septikud ja reoveemahutid• Tuletõrjemahutid• Veemahutid• Muda- ja õlipüüdurid• Transport ja paigaldamine üle Eesti• Tooted valmistatakse kerimismeetodil, omavad sertifikaati ja garantiid

Tel 5373 8556 • www.redsom.ee • [email protected]

kauplus Juveel katab pidulaua! novembrikuus

kogu lauahõbe

-10%

Tule tähista koosmeiega juveelitehase

sünnipäeva!

*Kaetud näidislaudlauahõbedaga

*Kohapeal tehase esindajad

*Maitsev kook jakohvi

8.November kell 12-18.00

kõik lauahõbe-20%

TÜ Rocki tänavune eurohooaeg sai kodusaalis alguse, mis on kõike muud kui igav. Agressiivse kaitse ja ladusa rünnaku toel pääsesid tartlased poolaja-pausiks 16 punktiga Ventspilsil eest, ent lasid minimaalse skooriga võidu napsata siiski lätlastel.

Mis juhtus Rocki palluritega teiselt pikalt pau-silt tulles, kui peale Lukovici avakorvi oldi enam

kui kuus minutit kuival? Miks Ventspils viskas esi-meses mängupooles 23 ja tagumises 43 silma? Kui-das kaob ühtäkki rünnakurütm? Millised on Rocki potentsiaalsed musklikohad, mida ära ei kasutata? Miks libiseb võit lõpu eel näppude vahelt juba mit-mendat puhku järjest?

Tartu Ekspress palus võimalikke selgitusi otsi-des appi gurud, kel piltlikult väljendudes pall pad-jaks ning maika tehtud korvivõrgust.

RASMUS REKAND

Pikk 12b, Tartu • tel 734 3888, 5664 3979E–R 10–18, L 10–15, P suletud

Erootiline pesu naistele ja meestele (body'd, sukad, negliþeed jm) kostüümid sõutantsijatele • DVD-d • ajakirjad • kingitused

seksuaalelu abivahendid • tellimine kataloogist

erootikakauplusÜlikooli 2, III korrus,

SEB pangahoones.Sissepääs ka

Vanemuise pargi poolt.E - L 11-22, P 12-21

hiina, nepaali ja tai toidud

Küsi pakkumist tel 747 7093, 5691 4817. http://vagamama.weebly.com

kl 11–15 päevapraad , päevasupp • õpilastele, tudengitele peolaua või söögi kaasa tellimine

3 € 1,9 € -10% -10%

aasia

restor

an

E-N 11-22; R-L 11-23 P 12 - 21

Ülikooli 2, III korrus, SEB pangahoones.Sissepääs pangahoone kaudu E-R 11-18Vanemuise pargi poolt lahtioleku aegadel.

Toit koju linna piires 3,50 €, üle 20 € tellides kojuvedu Väljaspool linna piiri transport alates 0,90 €/km. Tasuda saab nii sularahas kui kaardiga.

TASUTA! Küsi pakkumist 747 7093, 5691 [email protected]

www.vagamama.weebly.com

kl 11-15 päevapraad , päevasupp ISIC kaardiga • söögi kaasa tellimine

3€ 1,9€-10% -10%

Nõlvaku 2, Tartu (Annelinna Prismas)OÜ ÕNNEPÄRL

��

��

Parandame tavalisi ehteidTel 741 0015.E–P 10–19

Ehetele soodustus -20%

Paavo Russakkorvpallitreener

Esiteks ei tee korvpallitreener õigeid ega valesid otsuseid, vaid selliseid, mis konkreetses ajahetkes vähem või rohkem kasulikud. Tagantjärele arutlemine on kõik spekulatsioon.

Ventspilsi esimese poolaja 23 punkti oli märk, et asi nii ei jää. Nad ei mängi 50-seid mänge. Oli ooda-ta, et edaspidi võib näha teistmoodi mängu.

Kuldreegel on see, et kui sa hak-kad korrektiive tegema siis, kui vas-taste rong on hoo sisse saanud, jääb muutus hiljaks. Inimlikult on mõis-tetav, et kui asjad seni toimisid, ei tasu neid niisama muutma hakata, aga teisalt tuleks vastast proovida ennetada, pakkuda uusi argumente. Sellest on varasematel hooaegadel räägitud, et taktikaline arsenal Rockil on pisut ühekülgne.

Korrates Janar Taltsi sõnu, ei ole klapp taga- ja eesliini vahel veel kõi-ge parem ning pall ei satu pikkadeni alas just ülearu tihti. Positsiooni-rünnakus näiteks Lukovic korvi all selgelt domineeris, ent kui lätlased ajasid tempo kiiremaks, oli eelis juba nende Zakisel.

Tuleks üritada kontrollida mängu-tempot ise. Kasvõi otsitud vahetus-tega, maa-ala kaitsega.

Mõtlema pani veel üks moment. Ventspils saatis leegionärist män-gujuhi asemel otsustavatel hetke-del mitmel korral platsile suhteliselt noore Lejasmeierise, kes esines sisuliselt veatult, eriti kaitses. Kas meie poolelt saab vahel kartus eksida jagu lootusest, et muudatus võiks positiivselt lõppeda. Risk on siin kindlasti.

Ühe mängujuhi puhul, nagu praegu meil on, võib kaaluda mõtet, et kõiki palle ei pea sama mees üle tooma. Hingetõmbeks ja rütmi klaarimiseks piisab paarist-kolmest minutist, aga neid ei tohiks vaid kord

mängu jooksul tulla.Miks avapoolajal käe kuumaks

saanud Toome terve kolmanda vee-randi pingil istus ja Lukovic platsil lõõtsutas ja viimsel veerandil vas-tupidi – seda ei oska kõrvalseisja öelda. Lõpetuseks sama, millega alustasin – spekulatsioone võivad peale mängu kirjutada paljud, kiirete otsuste vastuvõtmine platsi ääres on midagi muud.

Kaire Asikorvpallitreener

Esimene poolaeg oli igati nauditav korvpall. Rock viskas ja ründas jul-gelt ja enesekindlalt. Teisel poolajal tuli Ventspils agressiivselt kaitses peale ja Rock ei kohanenudki. Jär-jestikused pisivead ja koperdamised viisid selleni, et ise ei saadud enam korvi ja vastane karistas need kohe kiirelt ära. Tundus, et see viis oma-korda enesekindluse ja tunda andis ka mõne mängija väsimus.

Igal juhul kadus kaitse – selle ase-mel, et olla ise ka aktiivsem, tõmbuti kaitses kaugele ja vahetused ning abistamine ei toiminud enam. Kait-se oli küll olemas, aga liialt passiivne ja kaugel.

Rünnakul oli nii palju kahtlemisi, et parimad viske- ja läbimurdeva-riandid jäid seetõttu kasutamata ja pidi lõpuks juba tegema viimase hetke viskeid, millest imekombel punktegi saadi. Need võinuksid võistkonda ju enesekindlust juurde tuua, aga jätkuvalt ei leidnud meest, kes mänguolukordadest tekkinud visked julenuks enda peale võtta ja muudkui sokutati palli edasi. Nii kadus ka teravus.

Kuna mängiti põhimõtteliselt ühe mängujuhiga, siis ehk võinuks teha Simpsonile veidi rohkem, aga lühemaid vahetusi. Samuti tundus, et Lukovicil lasti kolmandal veeran-dil päris tükk aega väsimusseisundis

mängida ja lõpuks rohkem platsile ei pandudki …

Tundub, et Lukovici jaks lõpebki üpris ruttu, aga ta on võistkonnale siiski ju väga vajalik mängija. On kaks varianti, mille juures üks ei välista teist – treenida vastupidavust ja teha tihedamalt vahetusi. Väsinult jääb ta paraku aeglaseks ja passiivseks. Samas on mees, kes võib imet teha ja teatud juhtudel teebki – materjali on temas kõvasti.

Mulle tegelikult selle aasta Rocki meeskond väga meeldib ja potent-siaali on tunduvalt rohkem kui eel-mistel hooaegadel. Kõrvaltvaataja pilgul on võimalikke liidreidki roh-kem kui üks.

Pole küll välismänge näinud, aga tundub, et põhiküsimuseks kujuneb, kuidas suuta oma enesekindlat ja julget rünnakut säilitada ka tuge-va ja agressiivse kaitse vastu, mitte mängida sulle-mulle stiilis ilma kor-vile ründamata viimaste sekunditeni. Mitte mingil juhul laguneda ja alla anda kaitses. Edu ja kompromissitut võitlusvaimu!

Aivo Erkmaakorvpallitreer

Kaotus oli kahtlemata valus ja annab mõtteainet nii treeneritele, meeskonna juhtidele kui ka fänni-dele.

Edukuse alus on komplekteeri-mine. Vigastused on osa spordist, millest pole pääsu. Kuid kui mees-konnas on mängijad, keda treenerid ei julge või ei usalda platsile panna, kas meil on siis alust loota erilisele rahvusvahelisele edule.

Otsustavatel hetkedel nappis enesekindlust, osad mehed oli selgelt väsinud ning lõpuminutitel tundus, et oli ka palju juhuslikku. Punktised kaotused lähevad paraku treenerite pingile. Õnneks on paran-damise võimalused veel olemas.

Kuhu kadus võit?

KAPAUTO REHVIPOSTTartus Viljandi mnt 48.E–R kl 9–18, L kl 9–15

Tel 742 4244, 504 4625.

KÕIK UUED TALVEREHVID KÕIK UUED TALVEREHVID

-50%

tartuekspresstartuekspressKULTUUR14 Neljapäev, 7. november 2013

Rootsi teadlane Tartust 1941. a sõjasügiselEnam kui 10 aastat töötas meie ülikooli juures Rootsi lingvist, ees-tirootslaste keele dialektide ja kultuuri uurija Per Wieselgren (1900–1989). Ta sai tuntuks Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi rajajana ja suure rootsi-eesti sõnaraamatu koostajana (kaasautorid G. Suits ja P. Ariste). Tõmmates TRÜ-s oma tegevuse otsi kokku, jäi ta 1941. a kevadsuvel Tartust Rootsi lahkumisega hiljaks, muutudes sel moel siinsete traagiliste sündmuste vahetuks tunnistajaks. Seda enam, et ta valdas vabalt eesti keelt.

Jõudnud tagasi kodumaale, pani ta juba 1942. a kirja äsjakogetu raamatus „Vasarast haakristini“, millest olen võtnud ka järgnevad fragmentaalsed meenutused sõjaaegse Tartu kohta.

September 1941 oli tartlastele majapidamise seisukohalt rõõmu-tu kuu. Ilm läks üha külmemaks ja puid sai vaid talumeestelt kalli

raha eest. Pealegi nõuti nen-de linnavedamise eest hinge-hinda – voorimehed kasutasid võimalust. Purunenud aknad tegid sageli kodu soojaks küt-mise mõttetuks. Seepärast oli targem päeval kusagil linna-

peal arhiivis või raamatukogus ja öösel kodus end soojalt riidesse toppida. Hea seegi, et enne talve tulekut saime aknaklaasid ette ja seda linna kulul.

Tartus nagu mujalgi Eestis kehtis 1941. a sügisel veel Saksa sõjaväe võim ja sõjaväelased ei kiirustanud elanikkonna probleeme lahen-dama. Oodatagu, kuni tuleb Saksa tsiviilvõim, küll nemad korralda-vad. Talunikud ootasid ametlikku toiduainete hindade tõstmist, et seejärel turul oma kraami linlastele müüma hakata. Sest enamlaste kehtestatud hinnad, mida ikka veel kästi kasutada, olid muutunud olukorras naeruväärselt madalad. Kui 27. septembril avaldati mää-rus uute kõrgete hindade kohta, sai linnarahvas osta jälle võid, juus-tu ning mune. Lihapuudus püsis endiselt sealiha ja singi osas. Ainult et nüüd oli kõik (rublades võetuna) oma 10 korda kallim kui aasta tagasi ja ka palkade mõningane tõstmine ei suutnud seda korvata.

Oktoobris paistis mulle elu Tartus jälle rõõmsamates värvides. Meelelahutused olid käima pandud ja palgalisa andis ka teistele pea-le sakslaste võimaluse restoranides, teatris ja kinodes raha kulutada. Kõige suuremad sõjapurustused olid ära koristatud, ehkki linn võis jätta uustulnukale õige trööstitu mulje.

Palametsapajatused

Normaalne see küll poleKas see ikka on päris nor-maalne kui täiskasvanud naine ronib voodi alla? Aga see, kui täiskasvanud mehe ainsateks eluverstapos-tideks on tühjaks joodud pudelid? Mis üldse on nor-maalne? Ja kelle jaoks?

Seda, et üle tee suure koera-ga naabrimees, kilehäälne mees-kolleeg, vanatüdrukust pedagoog tütre lasteaias, vurrudega raama-tukogutädi ja loendamatu hulk teisi inimesi „päris normaalsed küll pole“ lausume me, tunnista-gem, põlastavalt ja sageli. Peaae-gu kõik, kes on erinevad hallist ja tavalisest, on imelikud.

Erilisus pole lihtrahvale

Muidugi võivad endale ekstra-vagantsusi lubada staarid ja ava-liku elu tegelased. Mitte ainult ei või, vaid paljude olemus ainult sel-les seisnebki. Vastasel juhul ei eris-tuks nad massist kuidagi. Kum-malisus ja fenomenaalsus paneb neid vaatama, imetlemagi, kui kadestusväärselt julgelt nad oska-vad Iseomased olla!

Aga naabrimees, töökaaslane ja õpetaja pole staarid. Nemad, vas-tupidi, langevad karmi kriitika osaks niipea, kui neis täheldada

kröömikegi harvaesinevat. Põhi-mõtteliselt leiab peaaegu igaühe juures lähi- ja lävimiskonnast mis-kit. Eestlane on kirumises samal tasemel tšempion kui hästi mitte-ütlemises.

Kinodes rekordiliselt vaatajaid paeluvas Ilmar Raagi uues fi lmis „Kertu“ pole ka, kurat, mitte ühte-gi normaalselt tegelast, kes linale pääseks enamaks, kui Ivo Linna kõõritamise saatel peetud jaani-õhtu napid stseenid.

Traktoristina töötav vanaproua on oma pojast lasknud liiderdava joodiku sirguda. Lihuniku välimu-se ja suuresti ka olemusega Jüri on ise mis ta on, aga tema noorem tütar Kertu, (see, kes posti veab) on ju ammu teada peast lihtne. No mida head saabki sündida, kui alkohoolik ullikesele seeliku alla poeb?

Tegelasi ühes sündmustega, mida kohtab fi lmis, tuleb väikeste kõrvalekalletega ette ilmselt igas viiendas Eesti külas. Samavõrra ärapanevat kui ignorantset hin-nangut, mis eelkirjeldatuga kat-tub, kordi sagedamini. Hirmu-tavalt aus peegel režissööri käes pöördub õnneks vaataja poole ele-gantse sujuvusega, ajahüpetega pikitult.

Kui algul tunduvad nii tege-lased kui olustik kaugele, teisele poole reaalsusjoont jäävat, siis fi l-

mi edenedes kipuvad kuklasse üha konkreetsemad paralleelid ja küsi-mused. Keda neist olen päriselus kohanud? Ehk äragi tundnud?

Rohkelt küsimusi

Kui kerge on hinnangut anda, paika panna, võtta enda kätte tõe ja normaalsuse mõõdupuu? Kui-das leppida, et õnnelik saab olla sootuks teistel tingimustel, kui ise eeldaks?

„Kertu“ pakubki vaatajale mär-gatavalt rohkem küsimusi kui vas-tuseid. Aega, õhku, millal neil ida-neda, seejärel küpseda lasta, on fi l-mi jäetud piisavalt. Kõik on esma-pilgul selge ja lihtne, hetke pärast aga sootuks teisiti. Laast laastu haaval kooritakse katet sisult, mida tahaks juba väga näha. Või siis tegelikult üldse mitte! Ei tahaks teadlikki olla, et ka meie kandis …

Eelarvamusest „naistekas“ ei jäänud kinost lahkudest piiskagi alles. Varem kuuldud kiidulaulu-le müstiliselt heade näitlejatööde kohta saan vaid tunnustavalt kaa-sa noogutada.

Aga mis ikkagi on normaalne, ma küsin jälle? Ega seegi vist mit-te, kui Eesti fi lmid järjepanu vaa-datavaks kujunevad ning ma neid soovitamagi kipun?

RASMUS REKAND

Nüüd oli kõik (rub-lades võetuna) oma 10 korda kallim kui aasta tagasi.

MARKUS LUIK

MARIA SOOMETS

LIISA PULK

AIVAR TOMMINGAS

HANNES KALJUJÄRV

KAROL KUNTSEL

RIHO KÜTSAR

MERLE JÄÄGER

TARMO TAGAMETS

MARKUS LUIK

MARIA SOOMETS AIVAR TOMMINGAS

HANNES KALJUJÄRV

KAROL KUNTSEL

RIHO KÜTSAR

MERLE JÄÄGER

TARMO TAGAMETSMINU JÄREL, SELTSIMEES!

Ray Cooney farss

tõlge Vello Janson, Tanel Jonas / lavastaja Tanel Jonas / kunstnik Rosita Raud

Vanemuise suures majasEsietendus 9. novembril

Esitleb

Hooaja peasponsor

vane

mui

ne.e

e

Filmi nimitegelane Kertu (Ursula Ratasepp) ei nõua elult palju, ent satub selle piskugi pärast priskesse konfl ikti. GABRIELA LIIVAMÄGI

TELLI LEHT3 KUUD = 9 €6 KUUD = 18 €1 AASTA = 36 €

Telli ja igal neljapäeval on Tartu Ekspress Sinu postkastis.

[email protected]Ülikooli 1, 730 4455

www.tartuekspress.ee

www.sadloy.ee

www.sadloy.ee

RA

VIL

A

BETOONI

www.sadloy.ee

REHVID SÕIDUAUTODELE, KAUBIKUTELE JA DŽIIPIDELE

E-R 8-18, L 9-14, tel 534 534 99, 53 787 062. Ravila 51, Tartu. Tel 744 7719.

AS

SADLOYMootori ja veermiku remont Õlivahetus ja korrosioonitõrje Keretööd ja keevitustööd Rehvide müük ja montaaþ • Autopesu

• •

www.pkp.eePIRELLI rehvidel laiendatud garanii!

205/55 R16 al €225/45 R17 al €195/70 C15 al €

445552

175/65 R14 al €185/65 R15 al €195/65 R15 al €

3435 36

AUTOAKUD al €/tk40

KEEVITUS-TEENUS• malm• alumiinium • roostevaba

Kirjanike-pere esitleb raamatuid7. novembril kell 17 oodatakse Tartu linnaraamatukogu saa-li kirjanikepaari Helga ja Enn Nõu loomingu austajaid. Esit-lusele tuleb Helga Nõu sügisel ilmunud romaan „Mahajät-jad“ ning Enn Nõu verivärske romaan „Ma armastasin roots-last ehk Sollefteå suvi“.

Helga Nõu uus täiskasvanu-tele mõeldud romaan „Maha-jätjad“ räägib loo kahest eesti fotograafi st, kes Kalahari kõrbes kadunuks jäävad. Romaan on seiklusliku süžeega, aga sel-le kõrval on läbivaks teemaks „mahajätmine“ – ema jätab maha poja ja isa pere, eestlane on valmis maha jätma kodu-maa. Romaanile lisab vürtsi Aaf-rikas asuva tegevuspaiga kohal hõljuv salapärasuse aura.

Enn Nõu üllatab lugejaid, jutustades oma värskes romaa-nis loo esimesest armastusest. Nagu hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud kirjanikul tavaks, on ka selles romaanis palju auto-biograafi list ainest ja dokumen-taalne kirjutamisviis.

Romaani peategelane, noor eesti poiss on kutsealusena Rootsi sõjaväes aega teeni-mas. Üksluisele kasarmuelule pakub meeldivat vaheldust kauni nimega rootsi tütarlapse tähelepanu. Kirjanik on romaa-nile kirjutanud kolm erinevat lõppu, seega saab lugeja vali-da neist enda jaoks tõepärase-ma või meeldivama.

Romaanide esitlusel kõne-leb peale autorite kirjandus-uurija Leena Kurvet-Käosaar, noori lugejaid esindab Jarmo Tael üliõpilasseltsist Raimla. Viimaseid päevi on väliseesti ja vanema raamatu osakonnas avatud näitus „Enn Nõu 80“, mis annab ülevaate juubilari eluteest ja loomingust.

tartuekspresstartuekspress 15Neljapäev, 7. november 2013 RAAMAT

Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | [email protected]

• Hotell• Spaa- ja saunakeskus

• Spaahoolitsused• Restoran

• Nõupidamine• Unekliinik

Kubija hotell-loodusspaa Kubija hotell-loodusspaa Kubija hotell-loodusspaa Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | [email protected]| Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | [email protected]| Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | [email protected]| Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | [email protected]| Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | [email protected]| Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | [email protected]

www.kubija.ee | www.unekliinik.ee | www.haanjamehetalu.ee

Puhkusepakett

al. 39€

Kubija hotell-loodusspaa Kubija hotell-loodusspaa

TERVIS PUHTASTLOODUSEST!

Maapoisi kroonueluAjaloos on kolm inimpõlve tagasi toimunu üürike hetk. Inimese mälus aga prügi-vabaks settinud minevik. Just viimast pakub luge-misaldistele tartlastele väga tuntud mees – Stepan Karja.

Stepan Karja töötas Edasis/Pos-timehes 36 aastat. Alustas Edasis sekretariaadi kirjandusliku kaas-töölise kohal ja lõpetas Postimehe ajakirjanikuna. Tema põhjalikkus joonistus kenasti esile 2002. aasta aprillikuu päeval, mil Stepan istus peale pidulikku pensionilesaatmi-se koosviibimist Postimehe kami-nasaalis tagasi oma töölaua taha, et kirjutada edasi lugu pojast, kes müüs Petserimaal isa teadmata suvila maha.

Olin ligi kümnendi Stepani kol-leeg. Minu mälus on ta jäänud Postimehe näoks. Enamasti oli just Stepan see, kelle nägu nägid need linnakodanikud või maaini-mesed, kes tulid oma mure- või probleemipuntraga ajalehetoime-tusse, et rääkida oma lugu ja otsi-da abi. Ja Stepan aitas. Alt, kuu-lutuste vastuvõtust tehti lakoo-niline kõne: „Stepan, sinu juur-de!“ (hämmastav, et ta oli pea ala-ti majas) ning viivu möödudes oli Stepan kolmanda korruse sisutoi-metuse tööruumidest esimesele laskunud, alati ornungis, ülikon-nastatud, viisakas, tihti portfell näpus ning juhatas murelise sise-ruumidesse.

Seost ajakirjanikutööga Ste-pan Karja äsjailmunud raamatul „Prokrustese sängis“ pole. Mina-

tegelane Paul Võsonurm toimetab nooruki-na 1950ndates. Stepan on Pauli loosse pookinud enda üleelamisi, mõtteid ning kujutlusi ja seepärast võiks seda raamatut võtta justkui autobiograafi lisena, aga õige pisut.

Kildude kogum

Lugu algab sõjakomissariaadis juuste pügamisega, misjärel poi-sid veoauto kasti, presendist kat-te alla kupatatakse ja Tallinnas-se viiakse. Seal pannakse Lõuna-Eesti poisid kohemaid olukorda, mis risti vastupidine kodus õpitu-le ja koolis õpetatule: jõkke tuleb visata kogu kaasa võetud toidu-

kraam – leivad-saiad, munad, liha, juust, küpsised ... kogu söök.

Kuigi alguse ja lõpu ajaraam mahub kol-me armeeteenistu-se aastasse, pole raa-mat noore mehe kroo-nuseiklustest. See on kildude kogum, mis kokku annavad hal-li aja värvilise ajastu-pildi, mis omakorda ei hõlma mitte mõn-da aastat, vaid aasta-kümneid. Raamat on täis ajahüppeid ja need annavad peavoolule kena täienduse.

Näiteks ahju äärde kuivama sätitud sõdur-poiste kirsade ja partjan-kade vastik hais, mida

Paul siin 1950ndail nuhu-tas, jõudis kirjeldusena eesti luge-jateni ka paar aastakümmet hil-jem, kui asumisaastatel rõivaste- ja jalatsikuivatuses töötanud noor Jaan Kross sedasama haisu raama-tus „Kallid kaasteelised“ kirjeldas.

Ka tegelasi lennutatakse raa-matus aastakümnete kaupa ajas edasi-tagasi ning lugejale antakse sündmuse järel teada, mis ühest või teisest Pauli kaasteelisest hil-jem on saanud või miks või kus elu neid taas kokku viis.

Ilmselgelt on kroonusündmus-te kirjeldused autoris esile toonud uusi, ajas varem või hiljem toimu-nud mälestusi ja mulle sobis, et ta neid korrektselt ajaskaalale ei pai-gutanud, vaid lubas neistki kohe osa saada.

Stepan tõstab ses raamatus pin-nale palju minevikku vajunud mälestusi, autentseid sõnu ja üte-lusi – „kausisetu“ või „Lambakarja ajad jooksma käeviibutusega, ini-mesele aga pead rääkima, miks on vaja üks töö pooleli jätta ja teisele kiirustada“.

Vaid 60 aastat tagasi toimunu mõjub lugedes kauge ja viirastus-liku ajakajana. Mõjub kohati kui väljamõeldud lugu, ent pole seda mitte teps.

Raamatu võtab hästi kokku järgmine lõik „Kui keegi Vene sõja-väeteenistuse üksikasjade tundja aga küsiks, kas mind saeti Prok-rustese sängis lühemaks või vas-tupidi, venitati pikemaks, siis vas-taksin, et eriti ägedasti nüsiti üle-misest otsast, kuid hööveldamata ei jäänud jalatalladki“.

Soovitan.KAUPO TORIM

Maapoisi

tegelane Paul

pildi, mis omakorda ei hõlma mitte mõn-da aastat, vaid aasta-kümneid. Raamat on täis ajahüppeid ja need annavad peavoolule kena täienduse.

kuivama sätitud sõdur-poiste kirsade ja partjan-kade vastik hais, mida

Paul siin 1950ndail nuhu-tas, jõudis kirjeldusena eesti luge-jateni ka paar aastakümmet hil-

Paul siin 1950ndail nuhu-tas, jõudis kirjeldusena eesti luge-

MÜÜA

1300€

1300€

BMW 316, 1,6l (75 kW)

Tel 5667 3453.

NB! Mugav ja lollikindel rullnoka bemm

Esmane reg: 1995Läbisõit: Ülevaatus kuni

210 000 kmaprill 2014

Automaat.,bensiin,tagasillavedu.Auto on hästi hoitud.Roostevaba.Aiku ja Petssoovitavad.Päriselt.

Asub Tartus

Prokrustese säng Prokrustes (kreeka keeles venita-ja) on kreeka mütoloogias kole-tislik võõrustaja, kes pakkus rän-dajatele ööbimiseks sängi – pik-kadele lühikest, lühikestele pikka. Pikkadel raius ta üle ääre rippu-vad kehaliikmed maha, lühikesi aga tagus haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid.

Tänapäeval kasutatakse Pro-krustese sängi väljendit selleks, et kirjeldada sobimatuid või-malusi, talumatut olukorda, probleemi ebasobivaid lahen-dusi. See on õigustamatuse mõõdupuu, millega vägivald-selt midagi kohandatakse.

Sõbrakeskuse pesumajas

E - R 8 - 18

rõivaste pesu ja hooldus.

Pakkumine kehtib novembri lõpuni.

Tel 516 5527.PESUMAJA

PESUTUBA

Jope pesemine 4 €Kaltsuvaibal 2,75 €/m 2

Võru 55f, Tartu

Mumsella komisjonipoodVõtame kaupa vastu

11.11.2013 avatavasse komisjonipoodi.Kauba toomiseks helista 5647 2822 ja lepi aeg kokku.

Kaupluse lahtioleku ajad alates 11.11.2013 on:

E - R 8.30 - 17 ja L 11 - 16 Asume Liiva tn. 41, Tartu


Voodi TREI

al . 123,90 €

TARTU MÖÖBLIKAUPLUSESWebShop.ee

WebShop.ee Asume Lõunakeskuse Rimi-poolses korpuses

1099 €

LAOS OLEVAD DIIVANID VÄGA HEA HINNAGATel 53 086 568 Lõunakeskuses, Ringtee 75

Nurgadiivan NEA

Komplekt RECLINER

210 €

Tugitool RECLINER

Nurgadiivan RAMOS 640 €

19 ,90 €39,90

VOODIvärvid: kreem, valge, pruunhind sisaldab voodi põhja 170 €

312

Nagi HANOI valge pruun

3-ne diivan RECLINER

550 €

Voodi JUBEE199 €

Narivoodi 90x200

145 €

2-ne diivan RECLINER

395 €

450 €

530 €

970

Nurgadiivanvoodi ROWENA 1,5lahtikäiv, pesukastiga 238x238

149 €

Tugitool

Madrats LUX POEET 160*200

185 €

Kattemadrats

al . 33 €

Neljapäev, 7. november 2013 tartuekspresstartuekspress 17INIMESE SÕBER

Juntson Haldus OÜ pakub tööd

HOOLDUSTEHNIKULEVajalikud oskused:• santehnilised ja elektritööd• erinevad remondi-ja hooldustööd• arvuti kasutamine• hea organiseerimis- ja otsustusvõime iseseivate tööülesannete täitmisel• B-kategooria sõiduki juhtimine• eesti ja vene keele oskus suhtlustasandil • valmisolek avariivalveks

Nõutavad isikuomadused:• kohusetunne, ausus ja usaldusväärsus• pingetaluvus• hea suhtlemisoskus, rõõmsameelsus, viisakus

Kasuks tuleb: • kogemused kortermajade tehnosüsteemide hooldus- ning pisiremonttööde tegemisel.• kogemused kinnisvara korrashoius

Ettevõte pakub:• meeldivat kollektiivi• kaasaegset töökeskkonda• ametiautot • kindlat sissetulekut (põhipalk) pluss lisatasu (vastavalt töötulemustele)• liikuvat ja rutiinivaba tööd• paindlikku tööaega

CV koos palgasooviga saata e-postkasti: [email protected]

Piletid eelmüügist 16 € Statoilis, Piletilevis ja Piletimaailmas.

Kollektiivtellimused - [email protected]

Info 505 9625, www.kontsertkorraldus.ee

KOIT TOOME, LUISA VÄRK, ROSANNA LINTS, ALEN VEZIKOTŠELLOKVARTETT C-JAM JA KONTRABASSIL EDUARDS GLOTOVS

Võru KannelValga KultuurikeskusTartu Peetri kirik

kl 19kl 19kl 19

11.1214.1218.12

Suur üleeuroopaliiduline es traadiõhtu nalja ja lauluga

50 38 045

Kuldne Trio

Piletid: Piletilevi, Piletimaailm, Statoil, Selver, Rimi ja kohapeal Soodushind: õpilased, tudengid ja pensionäridEelmüügist odavam

Mihkel SmeljanskiJüri Vlassov

Henrik Normann Pi lle Pürg

Anne Paluver

04.11 PÄRNU ENDLA 05.11 KURESSAARE KULTUURIKESKUS06.11, 03.12 TALLINN VENE KULTUURIKESKUS16.11, 11.12 TARTU KONTSERDIMAJA17.11 RAKVERE TEATER28.11 JÕGEVA KULTUURIKESKUS29.11 JÕHVI KONTSERDIMAJA02.12 PAIDE KULTUURIKESKUS09.12 PÕLVA KULTUURIKESKUS

10.12 VILJANDI SAKALA KESKUS16.12 KEILA KOOL17.12 PÄRNU KONTSERDIMAJA18.12 VÕRU KANNEL 24.12 VENEZIA LAHE UJUVLAVA*31.12 PARIIS LOUVRE’I SISEÕU*1.-2.01.2014 PUHKEPÄEVAD MUNALAIUL (koos hommikusöögiga), tagasi siis kui jää kannab.

Algus kell 19 *Tellimisel

VIIMASED ETENDUSED!

NB! ETENDUS SISAlDAB pIkANTSEID STSEENE jA VäljENDEID

Lemmikloomad sügishooldusesseVeel paar kuud läheb üha külmemaks ja pimedamaks. Kas teie lemmikloomad on selleks valmis?

Kui te pole päris kindel, millal tuleb ette võtta uus vaktsineeri-mine, siis heitke korraks pilk koe-ra või kassi passi. Enamasti on seal kirjas nii eelmise kui ka järgneva süsti aeg. Kui see tähtaeg on kohe-kohe saabumas (või on sellest juba aastaid möödunud), tuleks oma loomaarstiga uue pookimise osas ühendust võtta. Ning loomulikult ärge unustage anda 10–14 päeva varem ussirohtu!

Kehva suusailmaga on viiru-seid rohkem liikvel kui suvel ning vaktsineerimisega saab neist kõi-ge rängemaid ennetada. Kahjuks leidub ka selliseid viiruseid, mil-le vastu vaktsiin ei aita, kuid täis-väärtuslik toit ning tervislikud eluviisid aitavad immuunsüsteemi heale toimimisele kindlasti kaasa.

Kirp ei hüüa tulles

Hilissügist, aega vahetult enne talvekülmade saabumist, võiks nimetada lausa kirpude paradii-siks. Neid pisikesi musti tüütuid putukaid pole mingit kunst saa-da ei tänavalt, poest ega ühis-transpordist – igalt poolt, kus lii-gub loomi või inimesi. Pole har-vad juhused, kus vaid toas elavalt kassilt on omanik avastanud terve kirbukoloonia.

Seega tasuks aeg-ajalt kont-rollida lemmiku karvastikku. Ka siis, kui seal kedagi ei märka, kuid loom end kahtlaselt kratsib, tasuks kirburohi igaks juhuks pea-le panna. Paari kirpu on eriti suu-rest ja tumedast karvastikust leida kunst või õnneasi.

Meeldetuletuseks: kirpude areng toimub ümbruskonnas, mitte looma seljas. Kirbu munad

kukuvad maha ja arenevad põran-dapragudes või kuudi ümbruses, seega tasuks nende avastami-se puhul töödelda ka ümbrust, et hävitada putukate noorvorme.

Kui looma nahk on muutu-nud kuivaks või kestendavaks, võiks toidu juurde anda karvkatte parandamiseks mõeldud toiduli-sandeid. Need ei tee paha ka nei-le, kel silmaga nähtavaid problee-me pole, sest tugeva karvaga ja ter-ve nahaga loomal on talvekülmas kergem vastu pidada.

Püksid jalga

Väiksema karvastikuga ja alus-karvata koeri ja kasse tuleks jalutuskäikudel riietada vastavalt ilmale, et külm sügistuul, vihm või lumi neile liiga ei teeks. Riie-te valik on poodides aasta-aastalt laie-nenud ning palju-des kohtades saab neid loomale enne ostmist ka selga proo-vida. Enamasti riietatak-se loom küll vastavalt oma-niku maitse-eelistustele, ent kui rõivas on mugav ja praktiline siis pole neljajalgselgi selle vastu midagi.

Linnas liikudes on väga vajalik, et loom oleks autojuhile nähtav – sügisvarustusse peaks kindlasti kuuluma helkur, kas riiete peal või kaela- või jalutusrihmal. Kui hel-kurriba pole rõivaile juba tehases peale õmmeldud, võiks osavamate näppudega loomaomanikud seda ise teha. Uskuge – see päästab pal-jusid koeri õnnetustest ja säästab autojuhtide närve.

Emajõe ääres jalutada armasta-vatel koeraomanikel ei teeks paha lemmikutele jää tulles (või min-nes) päästevest selga tõmmata. Kuigi koer oskab ujuda, võib jää

alla vajuda uskumatu kiirusega ning vool kannab ohvrit muudkui edasi …

Sool teeb kurja

Kui te oma loomale just õuemi-nekuks susse jalga ei pane, siis olge tähelepanelik soolaliivaga puista-tud tänavatel. Käppade vahele või mikrohaavadesse minev sool teki-tab väga ebamugava tunde ning koer ei pruugi tahtagi edasi kõndi-da. Mõnikord aitab, kui käpp liht-salt üle pühkida kas tavalise salv-rätikuga või ka kindaga, kui muud käepärast ei ole.

Mõistlik oleks sel-liseid piirkon-

di üldse väl-tida, kuid

linnatä-navatel

pole enamasti kuskile pääsu. Soo-la eest aitab looma säästa käpava-ha, mis muudab naha pehmeks ning tekitab kaitsekihi.

Mis seisus on koera küüned? Kas need on normaalse pikkusega või vajaksid lühendamist? Kind-lasti jälgige ka neid küüsi, mis asfaldini ei küündi – käpa sisekül-gedel esi- ja mõnel puhul ka taga-jäsemetel. Asfaldil kõndival loo-mal kuluvad küüned päris kenas-ti õigesse pikkusesse, kuid kui tee kattub jääga, tuleb leida min-gi muu moodus ning enamasti on selleks lõikamine. See pole mingi raketiteadus ning tavaliselt saab omanik sellega ise hakkama, kuid alati on võimalus paluda abi loo-maarstilt.

Kilbiga lemmikud on aga mõist-lik talvel üldse kas või sunnivii-siliselt talveunele saata. Täpse-maid juhiseid uinutamiseks ja selleks ettevalmistamiseks leiab internetiavarustest või ka looma-poe müüjatelt. Need kilpkonnad, kes talviti magavad, rõõmustavad omanikke aastaid kauem.

KAIE PÄIKE

Väiksema karvastikuga ja alus-karvata koeri ja kasse tuleks jalutuskäikudel riietada vastavalt ilmale, et külm sügistuul, vihm või lumi neile liiga ei teeks. Riie-te valik on poodides

neid loomale enne ostmist ka selga proo-vida. Enamasti riietatak-se loom küll vastavalt oma-niku maitse-eelistustele, ent kui rõivas on mugav ja praktiline siis pole neljajalgselgi selle vastu

Linnas liikudes on väga vajalik, et loom oleks autojuhile nähtav – sügisvarustusse peaks kindlasti kuuluma helkur, kas riiete peal või kaela- või jalutusrihmal. Kui hel-kurriba pole rõivaile juba tehases peale õmmeldud, võiks osavamate näppudega loomaomanikud seda ise teha. Uskuge – see päästab pal-jusid koeri õnnetustest ja säästab


Mõistlik oleks sel- omanik sellega ise hakkama, kuid Väiksema karvastikuga ja alus-karvata koeri ja kasse tuleks jalutuskäikudel riietada vastavalt ilmale, et külm sügistuul, vihm või lumi neile liiga ei teeks. Riie-te valik on poodides

ostmist ka selga proo-vida. Enamasti riietatak-se loom küll vastavalt oma-niku maitse-eelistustele, ent kui rõivas on mugav ja praktiline siis pole neljajalgselgi selle vastu

Linnas liikudes on väga vajalik, et loom oleks autojuhile nähtav – sügisvarustusse peaks kindlasti kuuluma helkur, kas riiete peal või kaela- või jalutusrihmal. Kui hel-kurriba pole rõivaile juba tehases peale õmmeldud, võiks osavamate näppudega loomaomanikud seda ise teha. Uskuge – see päästab pal-jusid koeri õnnetustest ja säästab


liseid piirkon-di üldse väl-

tida, kuid linnatä-navatel

omanik sellega ise hakkama, kuid alati on võimalus paluda abi loo-maarstilt.

Kilbiga lemmikud on aga mõist-lik talvel üldse kas või sunnivii-siliselt talveunele saata. Täpse-maid juhiseid uinutamiseks ja selleks ettevalmistamiseks leiab internetiavarustest või ka looma-poe müüjatelt. Need kilpkonnad, kes talviti magavad, rõõmustavad omanikke aastaid kauem.

KAIE PÄIKE

SOODNE LAEN KODU OSTUKS,REMONDIKS, EHITUSEKS.LAEN KORTERELAMULE.

Tutvu tingimustega www.eluasemefond.ee

ja vajadusel konsulteeri telefonil 742 3292.

Krediidi kulukuse määr on 6,35% tingimusel, et laenusumma on 5000 €, intressimäär 6% aastas,

tähtaeg 5 aastat ja lepingutasu 25 €.


POOLA AKRÜÜLVANN, 100 x 70 cm, komplektis vann, vannijalad

69 € (99 €) (esipaneel 29 €)

KAHESÜSTEEMNE WC-POTT

tahajooks

29,9 € (79 €)

VALAMUSEGISTI ROSENTHAL

29,9 € (69 €)

119 € (319 €)

-30%

-62%-57%-70%

VIH

MA

DU

ŠI K

OM

PLE

KT

tartuekspresstartuekspress 19Neljapäev, 7. november 2013 TERVIS

Tark naudib veejugade mudimist kuiva nahagaVibrotrenažööril läbisuris-tatud jalgu leevendab vee-massaaž – sealjuures jääb katsealune täiesti kuivaks, tehes kogu protseduuri läbi kas või lõunapausil ja kon-toririietes.

“Ärge kartke, astuge peale!” jul-gustab Hiinalinna piiril paikne-va Targa Tervise salongi perenai-ne Heidi Kase vibreerivale aluse-le astuma. Õigupoolest ei soostu ta küll ise asutust salongiks nime-tama, sest üks keskealine klient olevat teenuse esimese hooga ära põlanud põhjusega, et salon-gis käivad ju ainult tibid. Siis aga meeldivalt üllatunud.

Kaaskannatajate hindavaid pil-ke pole tõesti põhjust peljata, sest Kase kindla käe all on jalgu väris-tav trenažöör eraldatud diskreet-se sirmi taha. Nii võib ka korpu-lentsem huviline julgelt kümme minutit pekki võdistada – sellest piisab Kase väitel päevase annuse-na täiesti, et veri käima lüüa ja üle-liigne rasv ära põletada.

Nii on särtsaka spordiriista peal ära käinud ka 90-aastane tervi-seentusiastist daam. Teeninda-ja tagasihoidliku soovituse pea-le, et ehk tasuks sellises vanuses siiski keharaputusest hoiduda ja piirduda veemassaažiga, vasta-nud proua: “Mis mul enam kaota-da on!”

Tantsides koju

Veelgi erootilisemalt kui rasva-voltide värin mõjub Tartu Eksp-ressi katsejänestele järgmine atraktsioon: Püssirohukeldrist tuttavana tunduv ratsutamisma-sin. Kui aga joomapunkri pulli eesmärgiks on džoki üha kasva-vas tempos viimaks sadulast len-nutada, siis Targa Tervise suksu evib eeskätt seljahaigetele mõel-dud teraapilist toimet.

Järjest saab proovida erinevaid

liikumiskiirusi kõnnakust galopini ning kui protseduuri korrata regu-laarselt, Kase hinnangul ehk kord nädalas, peakski kehahoiaku paika saama. Praegu otsivad targad tervi-senõuandjad liikumispuudega las-tekodulast, kellele kampaania kor-ras tasuta ravi pakkuda.

Kõrvaltoas toimetab valupunk-tide kallal punane laserkiir, mis võib Kase sõnul terveks ravida nii nikotiinisõltuvusest kui liigesepõ-letikust. Jutu kinnituseks räägib perenaine iseenda juhtumi, kui ta ühel päeval valutava põlvega lon-gates tööle tuli, pärast pooletun-nist seanssi aga “tantsides” lahkus.

Siiski peab patsient tervenemist ise soovima. Seega ei tasu talitada nagu üks üliagar naisterahvas, kes nõudis, et tema abikaasa laseri abil suitsetamise maha jätkaks. “Aga kas ta ise üldse tahab seda?” küsi-nud Kase ja vastust ei saanudki.

Salongi keskseks tõmbenumb-riks on välimuselt solaariumi-basseini meenutav konteiner, kus lubatakse hädalistele vesimassaa-ži. Siingi ei tasu end nimest eksi-tada lasta: pidurõivad võivad endi-selt selga jääda, sest märjast joast eraldab katsealust presendilaad-ne materjal. Teksapüksid tasuks võimsama kaifi nimel siiski peh-mema materjali vastu vahetada.

Abeli nahas

Meenuvad Ervin Abeli kanna-tused fi lmis “Mehed ei nuta”, ehk-ki tunne on märksa mõnusam, sest ühe külma piserduse asemel helli-tab keha 36 otsikust tulistatav mahe surve. Vaatepilt on võrreldav bensii-nijaamade survepesudega – küllap naudib neljarattaline sõber veeprot-seduuri siis samamoodi. Kogu män-gu juhib puldist Kase, lubades vas-

tavalt soovidele jalgadele, seljale või turjale tähelepanu pöörata.

Kõik kokku ei võta tundigi ja erinevalt harjumuspärasest tree-ningust siin kümblemisele aega raiskama ei pea. See viib mõttele, et küllap on peamiseks sihtrüh-maks kontoriinimesed, kes lõuna-pausil kiirelt tervisemasinatelt läbi hüppaksid.

Kase tunnistab siiski, et äärelin-nas on spordisaalilembeste noor-te asemel fookus seatud ümbrus-kaudsetele pensionäridele.

Pool tundi kuivvesimassaa-ži läheb maksma 20 eurot. Võib tunduda palju, ent Kase tooni-tab, et näiliselt soodsamatel lihast ja luust massööridel ei pruugi nii pikalt masinaga võrdväärselt jõu-du jaguda. 20 minutit masinas võrdub tema sõnul terve tunni tavamassaažiga.

KAUR PAVES

-22%RAAMIDJA

KLAASID

22 aastat selget nägemist!

TARTUS:Eedeni kaubanduskeskus

Kalda tee 1cTel 7380113, 58509312

Tasuta nägemiskontroll optometristilt!Pakkumine kehtib prilliraamide ja -klaaside koosostu kuni 23. detsembrini.

Salongi perenaise Heidi Kase valvsa juhtimise all läbib katsealune vesikümbluse vajadusel ka triiksärgis. RASMUS REKAND

PROSTASINMEHE tervis, elurõõm ja rahulolu• Eesnäärme heaoluks• Seksuaalse aktiivsuse toetamiseks• Südamele


Ajal, mil päevad muutuvad üha lühemaks ning langevad temperatuurid sunnivad soojemate rõivaste järele haarama, on õige uurida Kagu-Eesti ilmatarkadelt, millal talv oma tõelist palet näitab. Talve iseloomu suhtes päris ühte meelt ei olda, aga valgeid jõule lubasid küll kõik ennustajad.

Räpina aianduskooli loodus-õpetaja, jahimees ja linnu-uurija Arvi Lepisk on oma sõnade koha-selt mõned vihjed loodusest kõr-va taha pannud ja sellest omad järeldused teinud, kuid ta rõhu-tas, et tema prognoosid kehtivad ikka ja alati vaid Kagu-Eesti koh-ta. Praegu on loodus mehele näi-danud, et esimene lumetörts võib maha sadada õige pea, kuid tea-tavasti ei ole esimene lumi püsiv, seega ei jää maa valgeks tõenäo-liselt enamaks kui vaid mõneks päevaks.

Püsivat lumikatet on ooda-ta aga detsembris ning praeguse seisuga tundub Lepiskile, et jõu-ludeks on maa valge, kuid krõbe talveilm sellega veel ei saabu. „Ma ei mõtle, et siin nüüd plusskraa-did on, aga suuri miinuskraade ei tohiks olla. Selline paras mõnus suhteliselt soe talveilm,“ ütles Lepisk.

Tõeline põhjamaa talv peaks meile saabuma aga jaanuari kesk-paigas ning oma tõelist palet näi-tama veebruaris. „Veebruar on selline korralik talvekuu, ehkki päris 30-kraadiseid külmasid ma ei luba, võib-olla mõnel üksikul hommikul on tõesti 29-30 kraadi. Veebruari lõpus peaks külm veidi tagasi tõmbuma, aga jääb ikka sin-na 10 kraadi kanti või pisut enam,“ rääkis loodusemees.

Lepisk mäletab oma lapsepõl-vest, et märtsi alguses, naistepäe-va paiku vesi väljas juba sulises, ent nüüd on asjad veidi nihkes-se läinud ja märtsi tulekuga lume kadumist tema sõnul loota veel ei ole. „Ma näen, et alles pärast 20. märtsi hakkab kevad sisse tungi-ma, temperatuur tõusma ja lumi sulama,“ sõnas Lepisk. „Niisugust pikka lund, nagu sel kevadel oli, seda ma ei näe. Kalendrikevadega peaks lumi ikka taanduma hak-kama.“

Palmi Peedu: pigem lühike ja krõbe talv

Võrumaal Raiste kandis elav elupõline ilmauurija Peedu Palm on tähele pannud, et mitu sat-si luikesid on lõunasse lenna-nud suhteliselt kõrgelt ning tema mäletamist mööda olid eelmisel aastal puud lehtedest paljad 23. oktoobriks ja kolm päeva hiljem tuli ka esimene lumi maha.

Palm teadis rääkida, et esime-sest lumest püsiva lumikatteni jääb umbes 40 päeva, seega võib lund oodata detsembri keskpai-gaks. „Aga siin on üks „aga“! Sep-tembris tulid mõnel pool Eestis juba esimesed helbed ära, nii et kui sealt võtta 40 päeva, siis tuleks see lumi maha juba novembri algu-ses,“ seletas Palm.

Selle lume püsimisse tal aga usku ei ole, seda enam, et Kagu-Eestis oli septembris näha vaid lumekruupe.

Palm tõi näiteid erinevatest aas-tatest: 2002 järgnes kuivale suve-le külm ja pikk talv, samuti kuiva suvega hiilanud 2006. aastal aga andis talve oodata koguni jaanua-ri teise pooleni. „Tänavu on keeru-line seis, ma millegipärast kardan, et tuleb sellist külma, et võib isegi puid kahjustada. Peale häid õuna- ja käbiaastaid on tulnud üks krõbe talv,“ arutles Palm.

Krõbe ta lv ei tähenda tema sõnul aga seda, et see pikalt kestab. „Võib ka nii juhtuda, et külm on detsembri lõpus, jaanua-ri alguses ära ja siis tõmbub tagasi. Lehtede langemise järgi vaatan ka, et peaks varakult algama. Ma ei usu, et eelmise talvega analoogne kordub. Pigem ma arvan, et tuleb lühem ja krõbeda külmalainega,“ arvas Palm.

Kuuse-taat: talve kohta on vara midagi arvata

Kogenud Põlva ilmaennustaja Elmar Kuus ehk Kuuse-taat nõus-tus eelkõnelejatega püsiva lumi-katte osas, kuid üldiselt on tema arvates talve kohta veel liiga vara midagi öelda, sest enne tuleb sügis üle elada. Märku võib talv endast vaikselt anda novembri alguses, kui Kuusi prognoosi kohaselt sajab maha esimene lumi. „Tuleb mõni

sentimeeter, aga see peaks kohe ka ära sulama,“ sõnas ta.

Pärast lume kadumist peaks aga rohkem vihma tulema, sest sellest on nii suvel kui ka sügisel puudus olnud ja kunagi peab see maha ikka sadama.

Sellist lund, mis ka maha jääks, ootab Kuuse-taat detsembri kesk-paigaks, enne seda ta suurt külma tulemas ei näe, kui mõned päe-vad novembri alguses välja arva-ta. „Asi on selles, et näiteks põh-

jaski on veel küllaltki soe, ma ei ole veel näinud kure- või luigeparvi üle lendamas, need ei ole veel nok-ka näidanud,“ seletas Kuus. „Kui need hakkavad minema, siis hak-kab külm tulema ja siis võib alles rääkida talve lähenemisest, aga praegu on põhjas ka soe ja linnud leiavad sealt toitu.“

Talve kohta pole Kuusi sõnul või-malik midagi veel öelda, see sel-gub tema sõnul alles kuu või paari pärast. „Teatud endeid ja arvamusi on, aga täpselt öelda ei saa,“ sõnas Kuus. Ta rääkis, et näiteks on ta ise ja ka paljud teised tähele pannud, et Peipsi järve ahvenad on end väga rasva söönud, kuid kas see on märk sellest, et tuleb külm ja pikk talv, või hoopis oli suvi piisavalt pikk ja kaladel süüa palju, seda ei tea. MARIA GONJAK, LÕUNALEHT

Ilmatargad ennustavad VALGEID JÕULE

Peipsi järve ahvenad on end väga rasva söönud, ent pole kindel, kas see on märk pikast ja külmast talvest.

Midagi sooja, helget ja hellitavat

Põnevaid käsitööideid kingitusteks:

UUS!

UUS!

UUS!

Jõululaua fruktodisain (3 t)Kokteilikoolitus (6 t)3D piparkoogid - taigen ja glasuur (6 t) Kodukokkajate teemaõhtu: Jõulupart ja hani (3 t)

Jääküünlad jõuludeks (3 t)Puidust kalamehepingi meisterdamine (12 t)Siidimaalitehnikas sall (3 t)Fookustehnikas (ruumilised) jõulukaardid (2 t)Sutaððpaelast ehted: kõrvarõngad ja keed (3 t)

MS Excel algtasemele (24 t)Kaameraga õues (8 t)Fotokaameraga sinasõbraks (8 t)Veebidisain (24 t)Adobe Fotoshop CS5 (8 t)

Palga-, erisoodustuse ja ettevõtlusega mitteseotud kulude arvestus (12 t)Töö- ja palgaarvestus MS Excelis (16 t)

Põllumaj. ettevõtte raamatupidamine (18 t)Majandusaasta aruanne (18 t)Väikeettevõtte raamatupidamine MS Excelis (32 t)

Ehitusplatsi koordinaatori koolitus (8 t)Keevitaja täiendusõpe - roostevabade torude keevitamine (TIG-141) (40 t)

Masinaehituslike jooniste lugemine, tolerantsid ja istud (32 t)

Tehniline mõõtmine (6 t)

Tõstukijuhi koolitus (24 t)

Ripsmete ja kulmude keemiline värvimine ning kulmude korrigeerimine (8 t)Punupatside erinevad tehnikas soengumoes (6 t)

Töötervishoid ja tööohutus (24 t)Töötervishoiu ja tööohutuse täiendusõpe (8 t)Toiduhügieeni koolitus (6 t)Esmaabiandja väljaõppekursus (16 t)Esmaabiandja täiendõppekursus (8 t)

Motivatsiooni- ja kaaskirja koostamine (8 t)Ametid ja tööturg (4 t)Töövestluse treening (12 t)Efektiivne juhtimine läbi meeskonnatöö (18 t)

Multimeedia ja arvutikasutus

Raamatupidamine

Ehitus, puit, metallitöö

Transporditeenused

Ilu- ja koduteenindus

Tervishoid

Tööpsühholoogia ja juhtimine

Täiskasvanute õppe- ja karjäärinõustamine

028.1129.116.1211.12

27.1103.-05.124.1211.12tellimisel

15.11.-06.1210.-13.1126.-29.1102.-16.1210.-13.12

19.-21.11

21.11-12.1223.11 - 07.1226.11-03.1213.12.-17.01

14.1118.-29.11

28.11- 19.12

5.12

28.-30.11

02.-03.12

6.12

12.-14.1113.1119.1105.-06.126.12

11.-13.1119.1126.11-02.1210.-17.12

0

18 €62 €39 €18 €

18 €45 €20 €14 €

108 €36 €36 €

144 €36 €

68 €

74 €99 €99 €

148 €

50 €400 €

179 €

39 €

123 €

37 €

24 €

130 €60 €23 €62 €39 €

4 €2 €6 €

80 €TASUTA

JÕULU ERI:

www.roduklaasid.eewww.aruum.ee

• rõduklaasid• klaaslahendused• piirded• voldikkardinad rõduklaasidele

• terrassiklaasid• varikatused• liuguksed• garderoobid

Tel 7736 185, 555 200 15.

TULE TUTVU NÄIDISTEGA!

Kvaliteetsed rõduklaasid Teie koju!

Nüüd ka Tartus, Raatuse 20, III k

tartuekspresstartuekspress 21REKLAAMNeljapäev, 7. november 2013 tartuekspress

NELIKVEOGA VÄIKEMAASTURID Võimsuskw

Keskm. kütusekulu / CO2 l/100 km / g/km

Pikkusmm

Teljevahemm

Paki-ruum l

Turva-padjad tk

Nelikveo-režiimid

Hind€

Suzuki SX4 S-Cross 1.6 VVT 4WD GL+ 5MT 88 5,9 / 135 4300 2600 430 7 4 18 499*

Subaru XV 1,6i 5MT 84 6,5 / 151 4450 2635 380 6 1 21 800

Opel Mokka 1.4 NET Start/Stop Enjoy 4WD 103 6,4 / 149 4278 2555 362 6 1 20 329

Nissan Qashqai 2,0 Acenta Connect 6MT 4WD 103 8,1 / 187 4330 2630 410 6 3 22 390

tartuekspresstartuekspress22 Neljapäev, 7. november 2013PROOVISÕIT

„Vaata! Vaata, kui kikkis,“ kihistavad kaks õrnas eas neiukest näpuga viibates. Halvastivarjatud kahetsusega tuleb tõdeda, et kaunitari-de elevuse allikaks pole mitte allakirjutanu ise, vaid minu selja taga häbitult pilke nooliv uus Mazda 3.

Lähenedes automaailma teleno-velade stsenaristi pilguga, julgeks oletada, et katsetatava vanavana-ema, askeetliku ja akuraatse proua Mazda Familia Vani 1960ndate puhkuseretk Šveitsis ristus puht-juhuslikult Bondi fi lmivõtetega.

Bondiauto geenid

Kuhu kadus üheks ööks Sean Conneryt sõidutanud Aston Mar-tin DB5 ning miks Mazda-proua jõudis sõbrannadega ette võetud mägimatkalt pere juurde alles sama hommiku varavalges, hal-lil luukpäral kummalised mõlgid, jääb igavesti saladuseks.

Peatselt Mazda perre sündinud poisslaps ristiti Protegéks. Ta tee-nis elu läbi leiba müügimehe ame-tis ning samu traditsioone kandis edasi temagi poeg, 323. Poole sajan-di tagune seik ei tulnud kordagi jutuks, isegi kõige hilisemal juube-litunnil kõige õlisemal hetkel.

Kuni tänavuses lehesajus nägi ilmavalgust järjekordne autopoiss. Vaevalt oli uus 3 oma külmsinised laternad avanud, kui vanavana-isa 800 plekiliselt pealaelt kukkus viimane polstrituust. Tõvevoodis kuhtuma kippunud vanaproua Vani silmis sähvatas aga kirjelda-matu helk ning kahvatutel põske-del võis täheldada roosakat kuma.

Milliste jõumasinate DNA jup-pidest uus Mazda 3 kokku on konstrueeritud, pole mul mõista-gi õrna aimugi. Aga tõeliselt isane on see masin küll. Ajakirjanikutöö on seni kokku viinud vägagi eris-kummaliste autodega, ent sellist

tähelepanu, kui seesinane Mazda, pole varem täheldanud. Eriti nais-soo hulgas, aga mitte ainult.

Vanema venna, Mazda 6-ga alguse saanud justkui irevil ham-mastega määratu suu pääseb pise-ma venna näos iseäranis tugevalt esile. Hüppevalmis kaslast imitee-riv kehakuju. Kärtspunane rüü. Kõik see kokku mõjub vaatajaile lummavalt.

Ega jäta külmaks ka seesistujat. Iste võtab justkui sülle ka pikemat kasvu vatsakama mehe. Tõsi, lõp-pu lükatud juhiistme seljatoe taha mahutab vaid väga sireda model-li sääred. Ilmselt polegi selle auto sihtgrupp rohkelapseline pere pesakonna koduloomadega.

Samas väljastpoolt kasinaks oletatud pagasiruumi õnnestus paigutada terve Annelinna Tartu Ekspressid. Kiitust väärib ka paga-sikatte alla paigutatud lisariiul, mille „kausid“ hoiavad pisema ja muidu tilkuma-määrima-veerema kippuva kola korralikult paigas.

Stiilipuhas minimalism

Hiirekino asemel on Mazda „kellad“ stiilselt lihtsad. Suur spi-domeeter keskel ja näpuotsaga sõi-dustatistikat paremal. Olles juba tükk aega liigelnud, avastasin üht-äkki, et ka tahhomeeter on arma-tuuri vasemas servas. Üles-alla hüpleva osutita ei tundnud teist algul äragi.

Nii konservatiivset keskpaneeli kohtasin viimati vist Datsun Cher-rys. Vaid kaks rulli ja paar lülitit. Sama praktiline kui ilus. Olles üht-

lasi täielik vastand klaviatuure har-rastavatele sakslastele.

Kogu ülejäänud suhtlus juhi ja auto vahel on koondatud paari nuppu parema käe all. Üllatavalt palju mugavam kui puutetundli-kul ekraanil teel rappudes näpu-ga õiget kohta tabada. Ehkki see-gi võimalus on ka tegelikult täies-ti olemas. Ja suurema jutusooviga sellid võivad autole käsklusi jagada suuliseltki.

Toimetuse kasutusse antud Mazda-poiss sattus tulema ilm-selt perest, kus veeringuid peos ei pea veeretama. Ehk siis masin kõi-gi viledega: võtmevaba käivitus, 7-tolline puuteekraan koos navi-geerimistarkusega; kuuekäiguline automaatkast; peeglid, mis hoiata-vad pimenurgas varitseva kaasliik-leja puhul; parkimisandurid ja kse-noontuled; isetumenev tahavaate-peegel, multifunktsionaalne nahk-kattega rool; kojamehed, mis alus-tavad vihma ajal ise tantsu ja arma-tuurivalgustus tõmbab end sekun-ditega delikaatselt hämaramaks ka silla all või katusega parklas.

Isegi kapotialune näeb sama akuraat välja kui vanatüdruku sokisahtel. Intelligentset linna-pidurdusabi, mis nina ees mõnd takistust – nagu näiteks jalakäija – märgates ise pidurid põhja surub, katsetama ei kippunud. Usutavas-ti ikka toimib.

Kui üldse midagi häirivat eest-laslikult otsides õnnestus märgata, võib mainida rooli, mis mõjus käe all teatud olukordades veidralt libeda-na. Aga ega ühe käe peopesaga roo-limine olegi võte, mida ülearu sage-

Kutsume kõiki seeniore kruiisile Stockholmi 16.–18. detsember. Seekord

seilame Rootsi Tallinki kruiisilaevaga M/S Victoria I.

Just Teile kavandatud reisil viib õhtut läbi kruiisijuht Inda Kõiva ning

loomulikult ei puudu ka üllatusesineja. Nagu tavaks saanud laulame ühiselt

ning mängime seltskonnamänge, kus on välja pandud auhinnad.

Külastame Stockholmi raekoda ning jõuluturgu. Samuti on laevas kõiki

ootamas suurepärased jõulusöögid ning kaunis jõuluprogramm.

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või

e-posti aadressil [email protected]

www.tallink.ee

16.–18. DETSEMBRIL SEENIORIDE

JÕULUKRUIIS STOCKHOLMI!

Grupi liikmele (alates 10 inimest)

kruiis Stockholmi

al. 43.25 €/in.

Hind sisaldab• kohta aknata neljakohalises

B-klassi kajutis• 1 õhtusööki Rootsi lauas

vabalt valitud suunal• Grupijuhile on kruiis, õhtu- ja

hommikusöögid TASUTA

NB! Ekskursiooni kohtade arv

on piiratud

Stockholmi linnaekskursioon koos

raekoja külastusega

20 €/reisija

Üksikreisijale kruiis Stockholmi

al.44.75 €/in.(tingimusel, et kajutis on 4

maksvat reisijat)

Hind sisaldab• kohta aknata

neljakohalises B-klassi kajutis

• 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Tartu Eurostauto juhataja Teet Uudeküll ei raatsinud pildistamise ajakski uuest „kolmest“ välja tulla. KAUPO TORIM

Pilgumagnet Mazda 3

tartuekspresstartuekspress 23Neljapäev, 7. november 2013 PROOVISÕIT

10. nov 19.00 Vanemuise Teater / suur majamaja

Lavastaja: EERO SPRIIT

Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

MERILIN KIRBITS ANTI KOBIN ( SA NUKU)

TAAVI TÕNISSON ( SA NUKU )

Vana Baskini

Teater

N

N

a i r

Clèment Michel (Prantsusmaa)

li harrastama peaks. Ebaõnnestu-nult lõppesid ka juhi vasakule käele mõnusa toetuspinna otsingud.

Ning tagaistmele tuleb sõna otse-ses mõttes pugeda. Juba salongi saanuna jagub pearuumi parasja-gu, ent sisenemine meenutab küll stseeni märulifi lmist, kus politsei kurikaela tagaritta pakkides pea ära löömise eest hoiatab. Mazdagi puhul ei tasu liiga suurt hoogu võtta ega kangekaelsust ilmutada, muidu on muhud tagatud.

Ahvatluste allikas

Mu esimene pikem kokkupuu-de seda tõugu Mazdadega pärineb sajandi algusest. Kohaliku supi-vabriku asjapulgana kasutasin töösõidukiks 1999. aasta 323. Mui-du polnud hallikassinisel suslikul vigagi, aga kõik tuvastatud ja veel-gi enam fi kseerimata jäänud kii-

rusrikkumised jäävad just sinna perioodi – küüntega asfaldis istuv uriseja suisa sundis takka.

Samad geenid on võimendu-nud kujul avaldumas ka selle loo kangelases. Tegu on paraja püssi-ga, mistap kiiruseseier tikub mär-kamatult kiirelt tõusma lubatust kõrgemale. Auto pakitseb ahvat-lusest, millele on raske vastu seista ka küpsemas eas.

Mõistagi ei mõju agressiivne sõidustiil kuigi säästvalt kütuse-kulule. Ehkki auto ise püüab kulu-sid optimeerida igal vähegi pike-ma peatuse puhul mootorit seisa-tes (I-stop).

Mootori tegutsemise helidest jõuab märkimisväärne osa ka salongis istujateni. Kohati sui-sa kummalisi häälitsusi tõi auto kuuldavale külmalt liikvele asu-des. Miski uus süsteem, mis moo-toril kiiremini soojeneda aitab. Aga mööngem, üldiselt nurrub see kõrgtehnoloogiline kass päris vürtsikalt ja ega sihtgrupiks vist olegi muuseumivaikuses klassi-karaadio helinüansside ihkajad.

Värske Mazda 3 on auto, mil-lele viimasena saab ette heita isi-kupära või stiili puudumist. Auto-demerest torkab ta jõuliselt silma, aga mitte Renault Vel Satise või Fiat Multipla kombel. Peale pilgu on sõiduk subjektiivsel hinnangul väärt ka lähemat tutvust.

Julgen debüteeriva seebioope-ri libretistina konstateerida, et mõningad tiivaripsutused võivad lõppeda sootuks soodsal moel, pea-asi, kui ajaline distants on piisav.

RASMUS REKAND

Mazda 3 HB Skyactive-G Pre-mium Plus 6 AT 5dMootor: 1998 cm3

Võimsus: 88 kw / 120 hjKäigukast: 6-käiguline automaatKiirendus: 10,3 s (0–100 km/h)Tippkiirus: 198 km/hKütusekulu: 5,6 l / 100 kmPakiruum: 364 l

Pikkus: 4460 mmLaius: 1795 mmKõrgus: 1465 mmTeljevahe: 2700 mmKliirens: 155 mmTühimass: 1315 kg

Hinnad alates: 14 990 €Proovisõidu auto hind: 20 190 €

Pilgumagnet Mazda 3

Liiva 41, Tartu

• Aitame lastel valmistuda kooliks ja tutvuda kooli kodukorraga.• Grupi suurususeks 10 last - nii on õpetajal parem lastega individuaalset tööd teha. • Õpetatavad ained on eesti keel, matemaatika ja loodusõpetus.

Tunnid toimuvad esmaspäeval ja kolmapäeval kl 16-18.Regsitreerimiseks saada sooviavaldus: Loe lähemalt:

[email protected]

www.tosca.ee

Toska Huvikool11. nov. algab 6-7 aastaste laste arendusring (eelkool)

tartuekspresstartuekspress24 VABA AEG Neljapäev, 7. november 2013

RISTSÕNARISTSÕNARISTSÕNA

ANEKDOODIDtartuekspressANEKDOODIDtartuekspressANEKDOODIDANEKDOODID

Väga näljased mängud8.11 kell 21 Cinamonis

Maailmas laialt tuntud ning kiidetud paroodiameistrid Jason Friedberg ja Aaron Seltzer toovad vaatajateni oma uue häbitu komöödia „Väga näljased mängud“.

Film parodeerib viimaste aastate kõige populaarsemaid kinohitte, naerutades oma publikut pisarateni. Vaatajad saavad näha oma lem-mikkangelasi fi lmidest „Tasujad“, „Harry Potter“, „Näljamängud“, „Palga-sõdurid“ ja „Avatar“, kuid seda täiesti uues võtmes. Veelgi naljakamaks teeb fi lmi asjaolu, et näitlejad on valitud selle järgi, et nad sarnaneksid oma parodeeritavatele rollidele.

Kommenteerides fi lmi „Väga näljased mängud“ on kinokriitikud hämmastunud režissööride oskuse üle luua ühine sisu kassahittidega, mis esitatakse absurdsel kujul ning kus kõige tuntumad dialoogid pööratakse pea peale.

Film „Väga näljased mängud“ teeb teoks ka oma vaatajate kõige pöörasemad ideed. Paljudel on mingi hetk tekkinud soov Lõuna-Korea räppar PSY maha lasta, kuid kes teeks seda paremini kui hambuni rel-vastatud Sylvester Stallone?

Ooteruumis vestleb külastaja sekretäriga.

„Kui palju teile siin makstakse?“„Kaks tuhat krooni kuus.“„Tulge minu juurde tööle. Ma

maksan teile tõrkumata kolm tuhat.“

„Tänan. Kui ma ei tõrgu, teenin siingi vähemalt viis tuhat.“

***„Ma sooviksin osta gloobust.“„Kui suurt, proua?“„Ma ei tea... Andke loomulikus

suuruses.“***Kerjus helistab ukse taga kella.

Teenijanna avab ukse.„Alles eile ma andsin teile tüki

keeksi!“Kerjus hõõrus silmi:„Teie? Olete ikka veel siin?“„Eilse keeksi järgi arvasin ma, et

olete siit ammu välja visatud!“***Keegi naine on kontserdile hiljaks

jäänud ja palub kohanäitajal end saali lasta.

„Võimatu,“ vastab too, „kui ma praegu uksed lahti teen, jookseb pool saali tühjaks.“

***„Miks te hakkasite muusikaga

tegelema alles küpses eas?“ küsib ajakirjanik tuntud heliloojalt.

„Juhtus nii, et kui meie peres sündis seitsmes laps, siis otsusta-sin, et peaksin oma loomingulisi võimeid proovima ka mõnel teisel alal.“

***„Kes teie laulukooris kõige musi-

kaalsem on?“„Jack.“„Kas ta laulab siis nii hästi?“„Ei, ta läheb välja, kui meie hak-

kame laulma!“***Maalikunstniku sõber tormab

ühel päeval ateljeesse ja teatab:„Mõtle ometi, meil käisid öösel

vargad!“„Kas nad viisid palju asju ära?“„Natuke raha, hõbeasju, ja kas

pole kummaline, pildi, mille sa mulle maalisid, lõikasid nad raamist välja!“

„Ohoo, milline õnn! Suurepärane reklaam mulle!“

„Nad võtsid raami kaasa. Pilt on alles.“

***„Miks fi lmitäht iga kord naeratab,

kui taevas välku lööb?“„Kuna ta arvab, et teda pildista-

takse.“***„Hiljuti lugesin lehest, kuidas

röövlid Arkansase osariigis ühele oma kaasosalisele kätte maksid.“

„Kas nad tapsid ta ära?“„Ei, nad sidusid ta raudteeröö-

bastele kinni.“„Oh õudust! Ja rong lõikas ta tük-

kideks?“„Mitte sinnapoolegi. Vaeseke ei

jõudnud rongi ära oodata, ta suri enne nälga.“

***„Kus te käite seeni korjamas?“„Naabri rõdu peal.“„Kas ta kasvatab neid seal?“„Ei, kuivatab.“***Väike Mery kelgib:„Minule kinkis isa tassi, millele on

kirjutatud „Issikeselt Merykesele“.“Väike Jack:„Aga mulle kinkis isa hiigelsuure

taldriku, millele on kirjutatud „Res-toranvagun“.“

***„Teil on suurepärased kunstiteo-

sed,“ ütleb külaline lord Williamsile. „Mis ajast need pärit on?“

„Sellest ajast, kui meil veel raha oli.“

SUDOKU„Miks te hakkasite muusikaga

SUDOKU„Miks te hakkasite muusikaga „Kuna ta arvab, et teda pildista-

SUDOKU„Kuna ta arvab, et teda pildista-

SUDOKUSUDOKU

KinotartuekspressCINAMON

Cinamon jätab endale õiguse teha kavas muudatusi!

8., 11.–12., 14.11 kell 13.45, 19.30; 9.–10.11 kell 13.30, 19.30; 13.11 kell 13.45, 19 Kapten Phillips

8., 11.–14.11 kell 16.20, 18.25; 9.–10.11 kell 16.15, 18.25 Vii-mane Vegas

8.–10., 12., 14.11 kell 21; 11.11 kell 21.45 Väga näljased mängud

8.–14.11 kell 22.30 Machete tapab

8., 12.–14.11 kell 12.30, 14.45, 19.10; 9.–10.11 kell 13, 15, 19.10; 11.11 kell 12.30, 14.45, 15, 19.50 Mandariinid

8.–14.11 kell 14.15, 16.30, 18.45, 21.30 Thor: Pimeduse maailm

8., 11.–14.11 kell 12.45; 9.–10.11 kell 10.45, 12.45, 13.10, 15.15 Taevast sajab lihapalle 2 (eesti keeles)

8., 11.–12., 14.11 kell 15, 17.30, 20.35, 22.15; 9.–10.11 kell 17.30, 20.45, 22.15; 13.11 kell 14.30, 16.45, 20.35 Vastik vanaisa

8., 11.–14.11 kell 13.15, 15.45, 17.45; 9.–10.11 kell 10.30, 11.30, 12.45, 15.45, 17.45 Tur-bo (eesti keeles)

8., 11.–14.11 kell 11.45, 17.05; 9.–10.11 kell 11, 17.05 Kertu

8.–14.11 kell 20 Kõik mängu

8.–14.11 kell 12 Lennukid (eesti keeles)

8.–13.11 kell 22 Me oleme Millerid

13.11 kell 21.45; 14.11 kell 22 Esilinastus: Advokaat

Kontsert

AHI

9.11 kell 23 E-Type

CLUB TALLINN

8.11 kell 23 Terminaator

GENIALISTIDE KLUBI

7.11 kell 21 Maailmamustrid: India õhtu

8.11 kell 22 Metro Luminal

KOTKA KELDER

8.11 kell 21.30 Tuulest Viidud

9.11 kell 21.30 President

15.11 kell 21.30 C‘est La Vie

RISTIISA PUBI

7.11 kell 21.30 Bad Orange Duo

8.11 kell 21.30 Blueshound

9.11 kell 20 TipMalts

14.11 kell 21.30 Raen Väikene

16.11 kell 21.30 Sailors Duo

TARTU JAANI KIRIK

8.11 kell 12.15 Keskpäeva-muusika veerandtund

14.11 kell 19 meditatiivne kontsert Helide Müsteerium

TARTU JAZZ CLUB

7.11 kell 20 Bluusikunst: Cry-Baby

8.11 kell 21 Tuuli Velling

9.11 kell 20 TJC teemaõhtu: Jazz Piano

13.11 kell Jam Session nr 45

14.11 kell 20 Vintskevich-Taylor Quartet

15.11 kell 21 Brian Melvin‘s Modern Times (Eesti–USA)

16.11 kell 20 TJC teemaõhtu: Diana Krall

TARTU LINNAMUUSEUM

11.11 kell 18 Vene romansid: Iris Oja (metsosopran) ja Kadri-Ann Sumera (klaver)

TARTU ÜLIKOOLI AULA

7.11 kell 18 Klaveriduod

TIIGI SELTSIMAJA

15.11 kell 17 Renee ansambli 2. aasta heategevuskontsert Tuluõhtu

VANEMUISE KONTSERDIMAJA

7.11 kell 19 Kuldne Klassika: Vanemuise Sümfooniaor-kester, dirigent Paul Mägi

14.11 kell 19 Baltic Guitar Quartet (Leedu)

15.11 kell 19 Eesti Rahvus-meeskoor. Dirigent Nicolas Fink (Saksamaa)

17.11 kell 16 Taasloodud kitarr: Smaro Gregoriadu (Kreeka)

VOLGA7

7.11 kell 21 Vaike Hannust Tribute to Diana Krall

9.11 kell 22 Mikk Tammepõld ja Priit Jääger

Näitus

KARLOVA-ROPKA RAAMATUKOGU

kuni 1.12 fotonäitus Värviline Valgevene

LINNARAAMATUKOGU

kuni 9.11 raamatunäitus Enn Nõu 80

kuni 9.11 raamatunäitus Valev Uibopuu 100

kuni 15.11 Tiina Sääliku foto-näitus 4 x 4 ehk Teelt maas

kuni 16.11 Luulesõit – 7 esi-mest aastat

kuni 16.11 raamatunäitus Tartu väikekirjastused 3: 1930ndad aastad

kuni 7.12 Eesti nahakunst-nike liidu pisiköidete näitus Ajastaja

TAMMELINNA RAAMATUKOGU

kuni 14.11 Margit Karu foto-näitus Roheline

Muu

LINNARAAMATUKOGU

7.11 kell 17 külas on kirjani-kud Helga Nõu ja Enn Nõu. Esitletakse Helga Nõu uut romaani Mahajätjad ning Enn Nõu romaani Ma armas-tasin rootslast ehk…

8.11 kell 11 Muinasjututund lastele: kavas on muinasjutud jänesest ja oravast

13.11 kell 15.30 Linnaraa-matukogu kirjanduskohvik, vaatluse all on norra kirjaniku Tarjei Vesaasi (1897–1970) romaan Jääloss. Külas on norra kirjanduse tõlkija Sigrid Tooming

tartuekspresstartuekspress 25REKLAAMNeljapäev, 7. november 2013

Võru 55f, Tartuwww.sobrakeskus.ee

E - R 10 - 19L 10 - 16

mööbel, ilusalong, pagariäri, riided, jalatsid, bowling, pesumaja, alkohol ja karastusjoogid, mängumaa

PESUTUBA

PESUMAJA

AVATUD IGA PÄEV10-22

Sõbrakeskus, Võru 55f, Tartu

Alkohol kahjustab teie tervist!

11,49Vergi white, dark, spiced rummid 1,0l

7,99

Vergi white, spiced ja darkrummid 0,7l

Hinnad kehtivad ka Tartu SuperAlko kauplustes

Kaunase pst 81A ning Rüütli 4.

KAMPAANIAHINNAD NOVEMBRIS!

11,41 €/l

3,89+ pant 0,48 €1,30 €/l

9,98 €/l

11,98 €/l

4,99

5,99VOL viinad, erinevad maitsed

Vergi õlu kohver24x0,33l 7,99 1 €/l

Õlu Alexander 0,5l

+ pant 0,08 €1,18 €/l

0,59

Õlu Rock 6-pakk

Aida palsam 0,5l


Ehitustartuekspress1,6 ja 18 t ekskavaatorie rent juhiga ja ilma. Päev 75 € ja 150 €. Tel 5551 0990, [email protected].

1,6 ja 3,2 t ekskavaatorite rent ja kaevetööd. 80-110 € päevarent juhita. Tel 511 5786.

Isover-puistevilla paigaldus. Prowool Baltic OÜ, tel 527 9863, www.prowool.ee.

Kortermajade renoveerimine, katuse-, fassaadi- ja üldehitus-tööd. Küsige julgelt pakkumist, koos leiame õige lahenduse! Tel 5809 6966, [email protected].

Sanitaar- ja kapitaalremont, lam-mutustööd (ka elektri- ja san-teh-nilised tööd). Tel 5837 2544.

Soojustamine puistevillaga. Tel 5665 0604, 502 0066, [email protected].

Teeme üldehitus- ja remonttöid. Status Invest OÜ, tel 5657 7785.

Materjal

Aiavõrgud, paneelid, postid, okastraadid, kinnitustarvikud, väravatarvikud, väravad, metall-aiad, väravaautomaatika, garaa-žiukse automaatika jpm. Tel 520 7419, [email protected], www.mexlem.ee.

Ehituslik saematerjal soodsate hindadega. Tasuta vedu Tartu ümbruses. Tel 5656 4624 või [email protected].

Kinnisvara müük

2-toal korter vaikses looduskaunis Pilka külas (43 m², ahiküte, saun, garaaž, põhjalikult renov, 34 800 €). Tel 5624 2181, www.aabakv.ee.

3 renoveeritud 1-toal korterit Jänese tn korralikus majas, aed. Tel 5563 9452.

3-toal korter Kalda tee 8 (5/5, 57 m², rõdu, keldriboks, avar, eraldi tubadega, 54 500 €). Võimalik vahetada 1-toal ahik korteri vastu. Tel 5624 2181, www.aabakv.ee.

3-toal korter Kaunase pst 1 (heas korras, 55 000 €). Võimalik vahetada maamaja vastu. www.aabakv.ee.

3-toal korter Vabriku tn. hoovi-pealses majas (81 m², eraldi sisse-pääs, 0 korrus, 42 000 €). Võimalik vahetus! Tel 525 7647, www.aabakv.ee.

4toal korter Nõos (80 m², II k, pakettaknad, väga heas korras, toimiv ühistu, 44 000 € – tule kauple!). Tel 5343 5201.

Aitan müüa sinu kinnisvara Tar-tus ja Tartumaal. Viktoria Ivanova, maakler, Arco Real Estate AS, tel 5814 5068.

Korter Puhja vallas Rämsi külas (2 tuba, 44 m², ahiküte, 7900 €). Tel 5624 2181, www.aabakv.ee.

Korter rahulikus ja vaikses Tam-melinnas (renov, võimalik kohe sisse kolida, hea hind: 50 000 €). Tel 5392 8366, www.aabakv.ee.

Korterid, majad, majaosad Tartus ja maakonnas. Aitame kinnisvara müümisel tel 742 0240, 506 2212 ja üürimisel tel 742 0656, 511 5949. www.robinsonkv.ee.

Müüme ja üürime Teie kinnisvara Tartus ja Tartumaal. Ragne Sõstra, maakler, Arco Real Estate AS, tel 521 2979.

Talukompleks Tartust ca 20 km (vajab renoveerimist, 23 000 €). Tel 5392 8366.

Tasuta kinnisvaraalane konsul-tatsioon! Tel 550 0225.

Tõravere kauplus (268,5 m², 14 800 €). Tel 512 8315, [email protected].

Võtame müüki ja üürile Teie kin-nisvara Tartus, sõbralik ja korrekt-ne suhtumine! Tel 513 0696, [email protected].

Võtame müüki Teie kinnisvara. Jaanus Mets, Raar Kinnisvara, tel 767 1709, 529 3504.

Väärikas eestiaegne maja koos kõrvalhoonetega 24 ha kinnistul Viljandimaal Tarvastu v (metsamaa 17 ha, põllumaa 4 ha, 120 000 €). Oodatud pakkumised! Võimalik vahetus. Tel 525 7647, www.aabakv.ee.

Kinnisvara ost

1-toal korter. Tel 503 2345.

1-2toal korter. Tel 507 4635.


2-3toal remonti vajav korter Tar-tus. Tel 509 4247.


Baltic Forest ostab metsakin-nistuid üle kogu Eesti, ka koos hoonetega. Hinnapakkumine paari päeva jooksul, sobivusel kiire tehing. Tel 508 0065.

Krunt Tartus. Tel 5456 6546.

Maja Tartus või Tartumaal. Tel 5615 9460.

Kinnisvara vahetus1-toal ahik renov korter Tartus vahetada elamukrundi vastu. Tel 5563 9452.

Üürile anda1-toal korter Sinika 4 (40 m², rõduga, heas korras, köögimööbel, pesumasin, 240 €). Korter on vaba. Tel 5624 2181, www.aabakv.ee.

2-toal korter kesklinna lähedal Anne 2 (48 m², sisustatud, rõduga, 275 €). Tel 5624 2181,www.aabakv.ee.

Kenad toad kesklinna renoveeritud korteris. Kõik toad eraldi. Köök möbleeritud ja tehnikaga sisusta-tud. Marko, tel 5650 3503, [email protected].

SUUR KATLAVALIK

EakateTervise-päevad

08. ja 26. november Kesklinna SüdameapteekKüüni 7, Tartu, tel 7407276.

21. november Anne ApteekJaama 74, Tartu, tel 7406566.

Ootame kõiki eakaid Südameapteegi Tervisepäevadele

• Õpetlikud tooteesitlused• Tasuta vererõhu mõõtmine*• Soodsa hinnaga vere kolesterooli- ja suhkrutaseme ning kehakoostise mõõtmine* (vajalik eelnev registreerimine apteegis)• Toodete sooduspakkumised

Igale uuele kliendikaardi omanikule kingitus!

• Õpetlikud tooteesitlused• Tasuta vererõhu mõõtmine*• Soodsa hinnaga vere kolesterooli- ja suhkrutaseme ning kehakoostise mõõtmine* (vajalik eelnev registreerimine apteegis)• Toodete sooduspakkumised

Igale uuele kliendikaardi omanikule kingitus!

* Tegemist ei oletervishoiuteenusega!

Endla 6, Tallinn 10149Telefon: 6659585www.kaanon.ee

Riia 24, Tartu 51010Telefon: 7350850

MÜÜA 4-TOALINE KORTER TARTUS, TÄHE TN!

2Üp. 109,1m , korrus 3/3Hind: 143 000 €

Tel. 50 57 378 Erkki

Tiina Aunaphindaja

Tel. 50 84 683

MÜÜA MAJA PÕLVAMAALVALGEMETSAS!

2 2Üp.187m , krunt 5254mHind: 35 000 €

Tel. 50 57 378 Erkki

MÜÜA RIDAELAMUDLUUNJA VALLAS SALU TEEL!

2Üp. 106 - 140mHind: 87 000 - 97 000 €

Tel. 52 29 605 Karin Kund

MÜÜA 1-3 TOALISED KORTERIDUUSELAMUS REHETARE TEEL

ÜLENURME VALLAS!Hind: 36 000 - 68 000 €Tel. 50 93 455 Toomas

Meil on Teie kodule ostja!Hetkel ootel 70 konkreetset soovijat

[email protected] või telefonil 527 8595 Info müügisoovi kohta on oodatud e-postiga

Hindamised pankadele, finantsaruandluseks ja kohtuekspertiisideks

Karin Kundmaakler

Tel. 52 29 605

Rudolf Halapuuhindaja

Tel. 56 668 786

Marili Kaasikhindaja

Tel. 52 69 014

Rünno Sarapsonhindaja

Tel. 52 80 721

Erkki Salmannmaakler

Tel. 50 57 378

tartuekspresstartuekspress 27REKLAAMNeljapäev, 7. november 2013

Leiame Teie korterile sobiva üürni-ku. Jaanus Mets, Raar Kinnisvara, tel 767 1709, 529 3504.

Üürile võtta

1-toal korter. Tel 503 2345.


2-3-toal korter. Tel 5561 4114.

Koolitus

A-, B-, BE-, C-, CE-, ADR-, ameti-, esmaabi- ja libedasõidu koolitu-sed. Tel 507 8230, Kalda tee 30, www.sõiduõppe.ee.

Matemaatikatunnid igale taseme-le Tartus kogemustega õpetajalt. Tel 5559 5233.

Õpime arvutiga joonestama! Arvutijoonestamise (CAD) kur-sused 11.-13. nov, 24 ak tundi, tasu 340 €. Kui on ühest fi rmast 2 või rohkem soovijat, saab kur-suse aega kokku leppida. Saabus müügile ZWCAD+2014, mis avab ka DWG 2013 faile. Tarkvara ost-jale soodustused. Tel 5388 9110, www.zwcad.ee.

Küte

Ahju- ja katlapuud (50 cm, lepp, kuiv). Tel 5301 1161.

Haluküte OÜ müüb lõhutud küttepuid lahtiselt, võrgus, kon-teineris; lõikamisjääke ja 3 m küttepuud. Tel 504 3100.

Kasepinnud (jämedad, 3 m ja tükeldatud: 50, 40, 30 cm). Koorem al 140 €. Tel 529 0183, www.elevus.ee.

Kuiv kütteklots, puitbrikett, kaminapuu. Tel 5197 8500.

Kuiv küttepuu (must lepp, 50 cm, 2 suve riidas seisnud, 40 €/rm). Transport. Tel 513 2981.

Kütteklotsid lahtiselt ja võrgus. Küttepuud. Kojuvedu tasuta. Tel 5193 8862.

Küttepinnud (3 m või tükeldatud). Kütteklotsid. Kojuvedu tasuta. Tel 5193 8862.

Puitbrikett 155 € / 960 kg alus, küttepuud 45 cm ja 30 cm kask. Kohaletoomisega Lõuna-Eestis. Tel 5386 1215, [email protected].

Loomad tartuekspressLemmikloomade ravi ja vaktsi-neerimine. Tel 514 8998.

Mööbel

Pehme mööbel, külmkapid, pesumasinad – tulge tutvuma kõikide meie pakkumistega Riia 138-2, Tartu! Tel 5850 0180.

Otsin tööd

Hea välimusega naispensionär otsib tööd. Tel 508 7457.

Pakun tööd

Absolut Ehitus OÜ otsib puusep-pade brigaadi ja ventilatsiooni paigaldajaid. Kiire. Tel 5669 8408.

Elementmaju tootev ettevõte Tartus otsib oma meeskonda tootmistöölisi. CV saata: [email protected].

Kojamehele. Koristustööde tege-mine väliobjektidel Tartu kesklinna piirkonnas. Info tel 5604 7968.

Tootmismahu kasvu tõttu vajab furgoonitehas OÜ Tarfurgo kogemustega autofurgoonide koostajaid ja lukksepp-keevita-jaid. Pakume konkurentsivõimelist töötasu. Täpsemad töö- ja tasusta-mise tingimused selguvad töövest-luse käigus. Töövestlusele regist-reerimine telefonidel 504 2117 või 736 2849, [email protected].

Riided

Jõe butiigis kasutatud riided (Mexx, Lindex, Vero Moda, Luhta)! Soola 10 (avaturg), E-P 9-16.

Kasutatud riided Norrast Tartus Anne 51 kpl Stiil. E-R 10-18, L 10-15. stiilriided.ee.

Pakume tasuta riideid ja jala-nõusid 21.-23. novembril kell 10-16, Tiigi 55, Tartu, Tartu Laste Turvakodu.

Sõbra pereriided, Võru 126A, Võru ja Sõbra ristmiku läheduses, avas uksed E-R 10-18, L 10-15. Suur valik talveriideid ja spordipükse. Tere tulemast!

SõidukidAutorent Tartus. Hinnad alates 23 €/päev. Tel 521 6571, 517 9445, www.baltasar.ee.

Ostan Moskvich 408 või 412, 1972-75 a. AZLK (ees kandilised tuled) doonorautoks. Tel 5593 8361.

Teenused

Arvutite hooldus ja remont Tartus Tiigi 19 ja Küüni 5b. OÜ Maxi IT, tel 5452 2200.

Arvutite ost, müük ja hooldus. Joorami poos, Struve 8, tel 5457 2787, 5657 7785.

Boilerite paigaldus, puhastus ja remont. Tel 518 7207.

Boilerite puhastus, veemõõtjate vahetus, san-tehnilised tööd. Tel 5646 9025.

Fekaalivedu ning era- ja korter-majade toruummistuste likvi-deerimine. Tel 516 9117.

Fekaalivedu väga soodsalt, ka L, P. Tel 5340 2060.

FIE Raivo Kägo. Likvideerin ummistusi 24/7. Tel 521 4808.

Firma teeb majahoidmis- ja san-tehnilisi töid. Tel 509 0750.

Halumasina teenus. Hind kokku-leppel! Info tel 520 6757.

Hauakivide ja hauaplaatide raiu-mine. Tel 5691 7488, Ülevälja 23, www.kiviraie.ee.

IT ja trükiteenused. Valmistame veebilehekülgi ja trükiseid ning remondime ja hooldame arvu-teid. Rohkem infot tel 5853 3430.

Jõulukaunistuste paigaldamine ja elektritööd korvtõstukil. Maksimaalne töökõrgus 11 m. Tel 5551 7935.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727 (hind 1,09 €/min). Ennustuste telli-mine meilile: ennustus.ee.

Kandlemees Sander ja Simmani-duo: rahvalikud kandlelood ja lau-lud Teie peole! Tel 504 3202.

tartuekspressKorstnapühkimisteenus 4 kutse-tunnistusega profi lt. Akt tasuta. OÜ Tartu Tuli, info ja broneerimine tel 730 5387.

Kullassepatööd – käsitööna kuld- ja hõbeketid jne. Väike-Kaar 41a. Tel 742 7441, E-R 10-15.

Laenud kinnisvara või sõiduki taga-tisel. OÜ Kredinaator, tel 516 4024.

LED-valgustite müük ja paigal-dus. Ringtee 25, 50105 Tartu, tel 5348 8836, www.ledwill.ee.

Litsentsiga korstnapühkija Tartus, Tartumaal, Põlvas, Põlvamaal. Tel 5191 6605.

Lumekoristus ja äravedu. Sõlmi-me ka pikaajalisi lepinguid. Tel 5852 3333, [email protected].

Ohtlike puude langetamine, puuhooldus ja äravedu. Omame vastutuskindlustust. Tel 5664 1413, [email protected], www.treeservice.ee.

Ohtlike puude raie ja puude hool-dustööd. Tel 5686 6157, [email protected], www.nordicarb.ee.

Ohtlike puude raie. Tel 5810 8597.

Pakun raamatupidamisteenust väikeettevõtetele, FIE-dele, KÜ-tele jne. Hind kokkuleppel! Info tel 5333 9544.

Parandame lõhutud küttepuid. Tel 517 0933.

Pottsepatööd ja -materjal. Konsultatsioon. Ahjukestad. Remonttööd eelisjärjekorras. Tel 503 2665.

Pottsepatööd. Tel 507 9037.

Raamatupidamisteenus soodsalt. Küsi hinda tel 5648 9595.

Remondin tigudiivaneid. Tel 5669 3410.

Soodne fekaalivedu ja ummistus-te eemaldamine. Tel 5382 8791.

Tasuta kodumasinate äravedu. Tel 5386 9008.

Vannide emaileerimine. Tartus hind 70 €. Tel 552 2879.

Veo- ja kolimisteenus maksikau-biku ja tagaluukveoautodega. Tel 5826 4050.

Veo- ja kolimisteenus. Tel 5382 8791, www.atram.ee.

Veo- ja kolimisteenused, utilisee-rimine suure kaubikuga. Tel 501 5312, www.kutotootmine.ee.

Veoteenus üle Eesti. Uued kaubi-kud. Tel 5551 0649.

Võtame enda juurde koju hoolda-da eaka. Tel 5364 1761.

Välikäimla rent 1 €/päev. Tel 507 0535.

Väljaandja: Ajaleht OÜAadress: Ülikooli 1, 51003 Tartu E-post: [email protected]: www.tartuekspress.eeTrükk: AS Kroonpress

TOIMETUS • tel 730 4535Peatoimetaja: Kaur Paves [email protected]: Rasmus Rekand [email protected]: Priit Kivisoo [email protected]: Terje Jepiselg [email protected]

REKLAAM • tel 730 4455Müügiesindaja: Malle Pastak [email protected] vastuvõtt: [email protected] TELLIMINE (9 € / 3 kuud) • [email protected] väljaandja: Kaupo Torim [email protected]

PANDIMAJAV.E.M.M.

T–R 9–13, 14–18, L 9–14, E,P suletudTartu, Kalevi 10-17, tel 734 0083.

TervistartuekspressAbi alkoholisõltuvuse korral 98%. Hiina meditsiin. Ly Chini OÜ, Tar-tu tel 505 8381.

Võtan ära teie seljavalud. Tel 508 7457.

Tutvus

41 a vaba Tartu mees soovib tut-vuda heasüdamliku vaba naisega kooselu eesmärgil. Tel 5665 8297.

54 a Tartu naine soovib tutvuda vaba härraga kooselu eesmärgil. Tel 518 8336.

Naine 63/164 tutvub heasüdam-liku ja hoolitseva 65–70 a vaba härraga. Tel 5557 4115.

Müük

Lõngapood! Uus kaup: käsitsi tel-gedel kootud ca 100 a vana linane kangas (laudlinaks, saunalavale, käterätiks jne). Villane alates 7 €/kg, lõim, heegelniit 10 €/kg, linane 17 €/kg. Ropkamõisa 10 hoovis Tartus, E-R 10-16 L 10-14, tel 520 7727, www.aardlakaubandus.ee.

Kohver-kirjutusmasin. Tel 734 4764.

Mobiiltelefon Samsung. Hind kokkuleppel. Tel 508 7457.

Piimanõu (40 l), saekaabel (nelja-sooneline), terastraat (lm 3 mm), liistparkett. Tel 5650 6710.

Ost

Ostame, müüme ja parandame kaubaaluseid. Ostame alusema-terjali. Müüme kütte lauad. Tel 5823 0098, 5551 2166, [email protected].

Tartu, Võru, Elva, Pühajärve, Kuus-

te, Luunja ja Otepää kantselei-maksu margid. Tel 516 6325.

Vanad raamatud, märgid, mün-did, medalid, hõbedast esemed, nõud jm vanavara. Tel 5649 5292.

Vanaaegne söögilaud, raamatud, postkaardid, paberrahad, mündid, nõud, maalid, ikoonid, medalid, hõbe, märgid, ordenid, dokumen-did, kellad jne. Tel 5829 9810.

Vanametall (autod ja muu metall). Vedu meilt. Tel 5561 2199.

Vaba aeg

14.11 kl 19 Tartu Jaani kirikus „Helide Müsteerium“ – medita-tiivne kontsert. Alice ja Richard Eiliakas (Leedu) - gongid, kristallhe-li- ja tiibeti kausid. Piletid 8-16 €. Tel 5593 0551, www.tartu.prosvet.eu.

Ruumide rent üritusteks, laste kokakool, põnevad töötoad. Tel 742 3447, [email protected], www.liannistuudio.ee.

Kaotatud

Hea inimene, kes sa 27. okt kl 14 Vanemuise kontserdimaja garde-roobist kas enne või pärast kont-serti „Jäljed“ leidsid või ka koge-mata oma taskusse panid naiste mustad nr 7,5 nahkkindad - ole kena, tagasta need kontserdimaja piletikassasse või Tartu Ekspressi toimetusse.

TELLI [email protected] Ülikooli 1, Tartu

tartuekspress.ee/kuulutused

kuulutus = (90 tähemärki)

1€1€11

730 4455tartuekspress.ee/


Tartu Ekspress, 7.11.2013

Documents