www.esuitsud.ee KAUPLUSED Anne Keskuses ja Sepa Keskuses! e-sigaretid e-vedelikud lisatarvikud varuosad | | | Neljapäev, 19. juuni 2014 nr 24 (301) • Tiraaž 20 400 www.tartuekspress.ee Tööluusi- ja martiinipäev Ülikooli Küüni Poe Vallikraavi Barclay www.joogipood.eu Küüni 5A, Tartu tel 5629 2330 JOOGIPOOD BEER & DRINKS Õlut igale maitsele! Õlut igale maitsele! TAKSO TELLIMINE TARTUS: 7 222 222 7 666 666 www.takso2.ee või Kaardimakse TAMREXIS PARIM TÖÖJALANÕUDE VALIK! Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.08.2014 või kuni kaupa jätkub! 79 € TAMREX MoonWalker S1P SRC turvasandaalid TAMREX MoonWalker S3 SRC turvakingad 77 € 54 € art FW360 COFRA Pakri S1P SRC turvasandaalid 52 € art FW270 COFRA Aksi S3 SRC turvakingad art B493T TASUTA* art 3640 art B118T TAVAHIND 7.50 € TAMREX funktsionaalsed töö- ja spordisokid *Ostes Tamrex Moonwalker jalanõud (art B493T või B118T) saad kingituseks TASUTA Tamrex sokid 86.- TURVASANDAALID Cofra Guttorm S1P SRC TURVASANDAALID Sievi Relax S1 107.- TURVASANDAALID Cofra Don S1P 40.- TURVASANDAALID Tamrex Summer S1P 37.- TURVASANDAALID Diadora Free Beat S1P 129.- TURVASANDAALID Diadora Parky S1P 77.- TURVASANDAALID Dike Game S1P SRC 84.16 -15% Norm. 99.- TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Aardla 114, Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30 VÕRU Piiri 2 VALGA Vabaduse 39 NARVA Tallinna mnt 19c HAAPSALU Ehitajate tee 2a PAIDE Pikk 2 Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected]www.tamrex.ee TAMREX OHUTUSE OÜ ZERO PERFORATION 100% EN 12568:2010 APT torkekindel tald - parem soojusisolatsioon, kerge ja painduv 200 J COMPOSITE TOE CAP Komposiitmaterjalist turvanina - parem soojusisolatsioon, kergem kui metallist turvanina 89 mm EXTRA LARGE Lai liist ja turvanina - biomehaaniline raam järgib jala kuju Anatoomiline sisetald - vähendab põrutust kannaosas, antibakteriaalne, imab niiskust. COFRA JALANÕUDE OMADUSED: TÖÖRIIS AKESKUS T TÖÖRIIS AKESKUS T TÖÖRIIS AKESKUS T TÖÖRIIS AKESKUS T TÖÖRIIS AKESKUS T Sepa Ärikeskus (uus maja), Turu 45B • E - R 9 - 18, L 10 - 14 • Tel 740 2100 • [email protected]www.tooriistakeskus.ee Lõikelaius: 117 cm Mootor: Kohler (USA) Max. võimsus (hj): 22 Käigukast: Hydrostatic Kütusepaak: 5 l Multskate: Lisavarustuses Suunaja: Standard Rattad (ees/taga): 15'' x 6,5'' / 20'' x 10,5'' Kaal (ligikaudne) kg: 235 Mõõdud: L194 / W136 / H114 Niidukõrguse reguleerimine: 6 positsiooni, 30 - 90 mm Pöörderaadius: ca 40 cm Murutraktor Yardman 22 Hydro 2014 Lõikelaius:107 cm Mootor: B&S, 1 silinder, Max. võimsus (kW): 14,6 Käigukast : Hüdrostaatiline (käsihüdro) Kütusepaagi mahutavus: 4,9 l Koguja: Lisavarustuses Multskomplekt: Lisavarustuses Deflektor: Standard Lõikekõrguse reguleerimine: 5 positsiooni, 38- 95 mm Pööramisraadius: ca 50 cm Murutraktor MasterCut B&S19,5hj,Hydro 2550 € 1950 €
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Kehtib täiskomplekti tellimisel: aknad, aknalauad, paigaldus, sisepalede taastamine.
-60%
AKNAD KUNI
www.sadloy.ee
www.sadloy.ee
REHVID SÕIDUAUTODELE, KAUBIKUTELE JA DÞIIPIDELE
RA
VIL
A
BETOONI
www.sadloy.eewww.pkp.ee
E-R 8-18, L 9-14, tel 534 534 99, 53 787 052. Ravila 51, Tartu. Tel 744 7719.
• Mootori ja veermiku remont• Õlivahetus ja korrosioonitõrje
Keretööd ja keevitustööd • Rehvide müük ja montaaþ • Autopesu
•
AS
SADLOY
175/65 R14 al €185/65 R15 al €195/65 R15 al €205/55 R16 al €215/55 R16 al €225/55 R16 al €225/45 R17 al €225/50 R17 al €
3439405359666873
235/45 R17 al € 245/40 R18 al €235/70 R16 al €235/65 R17 al €235/60 R18 al €195/70 C15 al €
698984819452Saadaval palju muid mõõte.
Klubid koorivad püksikandjaid külmalt edasiEhkki soolise võrdõiguslikkuse volinik on ööklubide südametele koputanud juba aastaid, pää-sevad naised enamikele Tartu tantsupõrandatele endiselt olu-liselt soodsamatel tingimustel.
Kriitikute hinnangul enamasti õrne-ma soo õiguste nimel näppu viibutav volinik Mari-Liis Sepper pälvis juba 2010. aastal tähelepanu sotsiaalministeeriumi välja antud soolise võrdõiguslikkuse tee-malise brošüüriga. Seal tuuakse hoiata-vate näidetena diskrimineerimisest välja ühelt poolt alusetult varieeruvad juuk-surihinnad, teisalt aga paljude ööklubide viljeletav hinnapoliitika, mille kohaselt lastakse eevatütred tasulistele üritustele pool- või pärismuidu.
Ülemaailmne trend
Kuigi diskrimineeriv käitumine on karistatav kuni aastase vangistuse-ga, näitab põgus pilk Taaralinna ööel-lu, et lõviosa klubidest pole põhimõtetes midagi muutnud. Piirdudes vaid viimas-te nädalate näidetega näeme, et Ema-jõe põhjakalda klubide kuldne kolmik – Illusion, Atlantis, Club Tallinn – tavat-seb neidudele priipääsmeid jagada kel-la 00.01-ni. Sama kaua tegeleb soopõhi-se hinnaeristusega Vabank, end muusi-kakohvikuna reklaamiv Feel Good aga lubab naisi tasuta sisse öö läbi.
Ükski küsitletud eripakkumisi tegeva klubi esindaja soodustustes probleemi ei näinud. „Nimetatud praktika ei ole laialt levinud Tartus, vaid kogu Eestis,“ selgi-tas Club Tallinna programmijuht Karl Kukke. „Kui vaatate läbi kõik Eesti öölo-kaalid, siis võite märgata, et hinnapolii-tika ei ole erinevates linnades asuvatel sarnastel ööklubidel mitte sarnane, vaid lausa identne. Lisaks on olemas maail-ma mastaabis täpselt samad võrdlused.“
Ka Illusioni haldava Great Nights OÜ juhatuse liige Erlend Aav märkis, et ei tun-ne, et oleks kedagi diskrimineerinud või eelistanud. Samuti kinnitas ta sarnaselt Kukkele, et kaebusi ettevõte saanud pole. „Erinevaid soodustusi pakutakse kõigile, ka meestele,“ väitis Aav. „Kui jälgida klubi kava laiemas perspektiivis, siis leiavad ka mehed erinevatele üritustele soodsama sissepääsu nii Facebooki attend’i, klubi-kaardi kui ISIC-kaardi näol.“
Hinnaralli uksel
Aav tõi kasutatud näitena välja võima-luse kutsuda peole soodsa hinnaga mini-maalselt kümme inimest – „olenemata soost või mõnest muust kriteeriumist, mis ei lähe klubi sisekorra eeskirjade ja
heade tavadega vastuollu“.„Kui vaadata ürituste kava pikemalt,
siis soodustusi ei ole mitte ainult naistele, vaid väga erinevatele gruppidele,“ rõhutas ka Kukke. „On olemas näiteks üritustesa-ri Meestekas, mis on varsti jälle tulemas, kus on ka meestele tasuta sissepääs.“
Feel Goodi programmijuht Hanno Pasovs jäi aga reedese peo hinnaerisu-si kommenteerides sootuks napisõnali-seks. „Kivi Paber Käärid nimeline peo-seeria pakub suvisel ajal naistele tasuta sissepääsu, kuna tegemist on spetsiaal-selt naistele suunatud hinnapakkumise-ga,“ tõdes ta.
Küll nõustus Illusioni juht Aav, et Tar-tu meelelahutusäris on karmides konku-rentsitingimustes tekkinud olukord, kus
käib tihti „hinnaralli“ uksel tasuta sis-sepääsu näol. „Ehk siis, et milline klubi, pubi või baar suudab teha parema pak-kumise sissepääsul või baarihindades,“ selgitas ta.
Tilliga või tillita
Ainsa „klassikalise“ ööklubina ei tee naistele hinnaalandust Maasikas. „See on teadlik valik. Maasikas on kõik külalised võrdsed ning tunneme, et me ei pea min-gite trikkidega meelitama eraldi just naisi või mehi,“ lausus loovjuht Krõõt Kiviste.
Kiviste väitel on klubi hea teenindu-se ning erinevate lisaväärtustega saavu-tanud õhkkonna, kuhu tahavad võrdselt tulla nii mehed kui naised ning on sama-
väärselt valmis ka maksma. „Mis muidu-gi ei tähenda, et naistepäeva puhul me näiteks ei kingiks naistele lilli või ei teeks muid üllatusi,“ lisas ta.
Alternatiivüritustele panustava Genialistide klubi programmijuht Ahto Külvetile tundus aga küsimus võimalike hinnaerinevuste kohta lausa kummali-sena. „Seda just sel põhjusel, et me ei ole kunagi pidanud sugu diskrimineerivaks, et sellele põhinevalt erinevaid hinnasilte külge panna,“ sõnas ta.
Soolise palgalõhe vastases vaimus osa-les klubi ka 10. aprillil korraldatud akt-sioonis, kui söögikohas Vats sai tilliga toi-tu osta 30% kallimalt kui tillita roogasid. „Me põhimõtteliselt ei paku ega kasvata soolõhet – seda nii menüüs, programmis kui baaris,“ rõhutas Külvet. „Ebavõrdsuse-le maailmas juhime oma programmis ise aktiivselt ja teadlikult tähelepanu.“
Kaur PavEs
Cool D sookaaslastest fännid pidid lemmiku audientsile jõudmiseks rahakotiraudu poetama. aTlanTis
Värskeid diskrimineerimisi ∞ Atlantis – 31. mai peol Mexico
Loco pilet kuus eurot, naistele südaööni tasuta.
∞ Illusion – 30. mai peol House of Friends pilet kuus eurot, Faceboo-ki listiga liitunud tüdrukud kella 1-ni tasuta, edasi tüdrukutele kolm eurot.
∞ Club Tallinn – 30. mai peol Blondid Ruulivad, Brünetid Rokivad pilet viis eurot, naistele südaööni tasuta.
∞ Vabank – 30. mai peol Vabank Sum-mer Club pilet kaheksa eurot, nais-tele esimesel tunnil sissepääs prii.
∞ Feel Good – 30. mai peol Kivi Paber Käärid pilet viis eurot, nais-tele tasuta.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi peavad kaubad ja tee-nused olema võrdselt kättesaadavad mõlema soo esindajatele. See tähendab muu hulgas, et kauba või teenuse hind ei tohi varieeruda olenevalt sellest, kellele see kaup on suunatud. Meelelahutusasutuste diskrimineeriva praktika kohta on eelmine volinik Margit Sarv oma seisukoha öelnud juba oma 2005./2006. aasta ülevaates.
Samas küsimuses saatis volinik talle saabunud kaebuste tõttu 15. septembril 2011 soodustust kohaldanud meelelahutusasutusele märgukirja, kus juhtis tähelepanu nende tegevuse keelatusele ning soovitas muuta kehtivat praktikat ja järgida sea-dusega sätestatud kohustusi ja keelde.
Volinik ei saa aga võrdse kohtlemise seadusest tulenevalt teha seadust rikkunud asutusele ettekirjutusi või määrata karistusi, sest see ei kuulu voliniku pädevusse. Inimene, kes tunneb, et teda on kauba või teenuse kättesaadavuse või pakkumise tõttu tema soo tõttu diskrimineeritud, võib esitada kauba või teenuse pakkujale kir-jaliku taotluse seletuse saamiseks. Kauba või teenuse pakkuja peab kirjaliku seletuse andma viieteistkümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest. Inimesel on seaduse järgi õigus nõuda ka sellise käitumise lõpetamist, tekitatud kahju hüvitamist ning lisaks mittevaralise kahju hüvitisena mõistliku rahasumma maksmist.
Neljapäev, 19. juuni 2014 3tartuekspressUUDISED
lausegalaUSEgaPop tulebSeptembrist kuni 31. augustini 2015 tegutseb Lille majas Euroo-pa Vabatahtliku Teenistuse raa-mes 19-aastane rumeenlanna Diana Pop, kes korraldab igal nädalal lastele kunsti- ja käsitöö-klubi, noortele väitlusklubi ning kõikidele huvilistele rumeenia kultuuriõhtuid.
22 044eurot maksab riigihanke tule-musel Karlova gümnaasiumisse (sügisest Karlova kool) paigaldatav kabinetklaver, üle 20 000 euro sel-lest jääb omavalitsuse kanda.
lütseumist Puškini kooliksTartu vene lütseum sai linnavalit-suselt rohelise tule muuta õppe-asutuse nimi Tartu Aleksandr Puš-kini kooliks. Ühtlasi võimaldas raad koolis kasutada põhiõppekeelena vene ja mõnes klassis lapsevane-mate nõusolekul eesti keelt.
lepa müts põleb17. juunil otsis keskkriminaalpolitsei menetluse raames läbi Tartu Valla Kommunaal OÜ tööruumid – kaht-lustuse järgi tegi äriühingu juhatuse liige Aigar Lepp mitme aasta vältel suures ulatuses tehinguid tema endaga seotud ettevõtetega.
vesi pealeLinn otsustas sõlmida Tartu Vee-värgiga liitumislepingu tulevikus Tamme gümnaasiumi majutava Nooruse 9 kinnistu vee-, sade-mevee- ja kanalisatsioonitorustiku ühendamiseks ühisveevõrguga.
rae varased jaanidKuna võidupüha langeb tänavu esmaspäevale, siis reedet kui sel-lele eelnevat tööpäeva tööandja kolme tunni võrra lühendama ei pea. Linnavalitsus aga selles asjas juuksekarva lõhki ei aja, mistap
pole 20. juunil pärast kella 14 rah-val ametnike jutule asja.
Peldik jääbLõpeb Anne kanali rannalõvide pikk kannatus: selle hooaja alul Pika tänava äärde paigaldatud ajutine konteinerkäimla jääb pai-ka vähemalt 2019. aasta 31. maini.
Bussijaam lettiBussijaama planeeringu korrigeeri-tud lahendust tutvustatakse avaliku arutelu vormis 20. juunil kell 15 rae-koja saalis. Planeeringu koostasid Artes Terrae OÜ maastikuarhitek-tid AS-i Emajõe Ärikeskus algatusel, arvestades eelmisel aastal korral-datud ideevõistluse teise koha töid.
Hansapäevad retrospektiivisTasku teise korruse aatriumis on 20. juulini võimalik tutvuda foto-näitusega möödunud hansapäe-vade säravamatest hetkedest.
Mood läks õue13. juunil toimunud Antoniuse moeetenduse „Mood on õues“ peaauhinna, osalemisvõimaluse detsembrikuus toimuval moe-üritusel Le Marché des Modes Prantsusmaal koos 1000-eurose stipendiumiga võitis Liisa Soo-lepp kollektsiooniga „Smilla“.
arheoloogiline festival19. juunil kell 17 avab kunstimuu-seum 20. augustini väljas oleva arheoloogianäituse festivaliga, mis „tõukub kinnisideelisest suh-test oleviku „viltuste“ olukordade vastu ja püüab neid reflekteerida, heites pilgu aja ja ruumi erineva-tesse kihistustesse“.
NÄÄME SEPTEMBERIS: Ilmselt eelmises Tartu Ekspressis ilmunud artikli mõjul nirvaanasse jõudnud Võru tänava joogagurud tõmba-vad suveks pedagoogilisele tegevusele joone alla. augusT luMM
Tartus ootavad teid hambaarstid: Dr Anu TaimDr Inga PivenDr Janet JürimaaDr Janne Tiigimäe-Saar
Dr Kristin SiimanDr Merlin Helekivi-KalinaDr Piret PõderDr Tuuliki Uudeküll
Viie tee ristmiku projekt lõpusirgellinna ja OÜ Tinter-Projekti koostöös hakkab ilmet võtma projekt, mille järgi autojuhtide alaline peava-lu, viie tee rist aardlas, saab likvideeritud.
Linna inseneriteenistuse spet-sialist Peep Margus selgitas Tar-tu Ekspressile, et tööd on tänaseks jõudmas lõppfaasi – eskiisprojekt hakkab ilmet võtma. „Linna kõige hullema liikluskorraldusega rist-miku lahendus vähemasti pabe-ril on peatselt olemas. Ringrist-mik, kus parempöörded Aardlast Raudtee tänavasse on mõlemas suunas vabad. Päris miniringiks ma seda 8-meetrise raadiuse tõt-tu ei nimetaks, aga olemasolevat ruumi arvestades üpris optimaal-ne lahendus.“
Projekti järgi peidetaks eraldi taskutesse ka Raudtee bussipea-tused Aardla ja Soinaste tänaval, et buss peatudes kogu liiklust ei seiskaks, nagu see praegu juhtub. Peatused ise nihkuks ehituse käi-gus ka mõne meetri võrra.
Ohutuse nimel
Kõigile viie-le harule on ette nähtud jalakäijate ülekäigud, mis ohutu-se tagamiseks on viidud ristmikust pisut kaugema-le. Samal printsiibil rajatak-se sõiduradu eraldavad ohu-tussaared enne ringristi.
Korda saavad ka kõigi viie tänavaotsa kõnniteed – rajata-vatele peaks ladusalt ära mahtu-ma nii jalakäijad kui jalgrattu-rid. Viimased peaks küll linnast välja suunal Aardla tänava ase-
mel mõne teise valima, sest peale ringristmikku enam kõnniteedel neile ruumi ei jätku. Pigem vali-da sõiduks Soinaste või Raudtee tänav, kus kõnniteed praegu soo-tuks puuduvad.
„Ajaloost on meil taoliste segas-te situatsioonide likvideerimise kogemus olemas näiteks Kuper-janovi-Tõnissoni-Kas-tani ristist. Sealne ring toimib laitmatult. Nagu ka mõnevõrra teistsu-gune lahendus Paju-Jaama-Puiestee kohtu-mispaigast,“ on Margus veendumusel, et mida-gi enneolematut transpordipusle lahendamises polegi.
Ainsaks nõrgaks kohaks jäävad hetked, kus Aardla tänava raud-teeülesõit on rongi tõttu suletud. Et sel ajal ringi umbe ei sõidetaks sõltub juba autojuhtide arukusest.
Natuke naginat naabritega
Linnamajanduse osakonna juhataja Andres Poole kirjeldus-tes võiks ideaalse jätkuna tänavu aasta lõpus valmida ka tööprojekt.
„Sel juhul saame uue aasta algu-ses välja kuulutada hanke, sii-
ras lootuses, et 2015 aprillis on ehitaja selgunud ja septemb-
riks, mil linnas liiklus taas põrguks läheb, ka ristmik
valmis ehitatud. Aga ei saa välistada, et ehi-
tus- ja projekteerimishanke teeme ühiselt.“
Põhjuseid, miks alustati eskiis-projektiga, nimetab Pool kaks: esi-teks tuli selgitada mõistlike kulu-dega, milline ristmiku lahendus üldse sinna ära mahub ning tei-seks õhus rippuv oht pikkadeks vaidlusteks naabritega.
„Vajas selgitamist, et erinevalt levitada püütud valeväitest, linn mitte ei võta kelleltki eramaad ära vaid soovib talle kuuluvat kasuta-ma hakata,“ kirjeldas Pool olukor-da, kus mitmete lähikonna ela-nike aiad on rajatud linna maale. Eeldatavalt heas usus või teadma-tuses, ent pikkade aastatega on tekkinud omandi ulatusest vale-arusaam, mille murdmine tekitab paratamatult pingeid.
K omprom i s s l a hendu s en a pakub linn, et uued aiad õigetele krundi piiridele rajatakse ehituse käigus ning eelarvest.
9876 eurot maksva eskiispro-jekti valmimistähtaeg on 15. juuli.
rasMus rEKand
ainsaks nõrgaks kohaks jäävad hetked, kus aardla tänava raudteeülesõit on
rongi tõttu suletud.
Tartu linna sõiduautod
Volkswagen 6296
Ford 3912
Audi 3810
Opel 2831
BMW 2497
Toyota 2387
Volvo 1735
Mercedes-Benz 1505
Honda 1453
Mazda 1210
Nissan 1137
Škoda 955
Peugeot 876
Chrysler 799
VAZ 776
Mitsubishi 762
Hyundai 747
Citroen 661
Renault 631
Kia 599Loe ja kommenteeri
www.tartuekspress.ee peab suvepuhkust.
Järgmine Tartu Ekspress ilmub 7. augustil!
SUVEPUHKAME
tartuekspress4 Neljapäev, 19. juuni 2014uudised
SUUREM JA SOODSAM VALIK EESTIS!• KAMINAD• PELLETKAMINAD• PLIIDID• AHJUD• ELEKTRI -JA BIOKAMINAD
Traksideta ühishauda?Kui autoroolis on järjepidev teavitustöö muutnud turva-vöö kasutamise normiks, siis ühissõidukeis kipub rahvas endiselt ohutusele mugavust eelistama.
Ühe ühistranspordi olulise plussina vabatahtliku sohvrirolli ees on ikka väl-ja toodud ohutust: kogenud juht, ran-gelt piiratud kiirus ning mis peamine – tohutu mass – tagavad üldjuhul selle, et reisijad pääsevad kokkupõrgetest ehma-tusega. Ometi teame, et täielikke garan-tiisid liikluses pole – kui aprillis hukkus veoki külgrammimise tagajärjel 43-aas-tane rongisõitja Jelena, siis mullu det-sembris jättis Harjumaal külili paisku-nud liinibussi elu 77-aastane Nõva koo-li matemaatikaõpetaja Helve Uustalu. Juhi kõrval istuda armastanud teeneka vanaproua elu võinuks ehk päästa turva-varustus, mille kinnitamisest ta loobus.
Neli protsenti kuulekaid
Paraku polnud kadunuke selles osas mingi erand. Maanteeameti liiklusspet-sialist Tarmo Koor tuvastas oma diplomi-töös, et vaadeldud tuhandest bussireisi-jast kasutas turvavööd ka selle olemasolul vaid iga 25. „Kuigi Eestis juhtub võrreldes üldkogumiga busside osalusel võrdlemi-si vähe liiklusõnnetusi, ei tähenda see minu arvates, et nende ohutuse teemaga ei peaks tegelema,“ märkis Koor.
Samal ajal on sõidukijuhtide ja autos kaassõitjate käitumisuurin-gud näidanud turvavöö ja lapse tur-vavarustuse kasutamise järjepidevat suurenemist. Kui 1999. aastal läbi vii-dud uuringus fikseeriti turvavöö kasutusta-semeks juhtidel 65%, täiskas-vanud kõr-valistu-j a t e l
55%, täiskasvanutel tagaistmel 14% ning lapsed olid turvavarustuse abil kinnita-tud 19% juhtudest, siis 2012. aastal olid turvaliselt kinni vastavalt 95%, 97%, 83% ja 94% vaadelduist.
Lõuna prefektuuri pressiesindaja Rag-ne Keisk kinnitas, et suurematel aktsioo-nidel nagu ka turvavarustuste kontrol-lidel peatatakse muu hulgas liinibusse, kus kontrollitakse nii juhtide kui ka rei-sijate turvavarustuse kasutamist. „Seni-ne praktika näitab, et olukord reisijate turvavarustuse kasutamisel võiks alati parem olla, kuid samas ei saa öelda, et see ka üdini halb oleks,“ lausus Keisk. „Pigem on inimestel siiski hakanud tekkima har-jumus, et kui bussis on ikka turvavöö ole-mas, siis see ka kinnitatakse.“
Odavaim elukindlustus
Seniste kontrollaktsiooni-de raames avastatud rikku-miste korral ei ole politsei
Keiski sõnul siiski
turvavööta bussireisijaid karis-tanud. „Nendega on vesteldud,
tehtud suuline hoiatus ning neile on selgitatud, miks on oluline ka bus-
vetalituse vanemliiklusametnik Janek Sarapuu sõnul on turvavöö kinnitami-ne mistahes liiklusvahendis üks kõige
odavam elukindlustuse võimalus, kuid seegi kaitseb inimest vaid siis, kui see on kinnitatud korrektselt. „Liiklusõn-netusse sattumisel on bussis viibival inimesel kinnitamata turvavöö kor-ral sama suur oht eluohtlike vigastus-te saamiseks kui sõiduautos,“ lausus ta. „Bussireisijad ise võiksid omaenese ohutuse huvides alati võimalusel eelis-tada busse, mis on turvavöödega varus-tatud. Samuti on oluline tuletada, et ka kooliekskursioonideks oleks mõist-lik valida turvavöödega varustatud bussid.“
Liiklusspetsialist Koo-ri nukraid tähelepane-kuid kinnitavad ka pea kõigi Tar-tu ja pealin-na vahel vura-
v a t e bussi f ir-
made esin-dajad, kes samas
väidavad kui ühest suust, et teevad omalt
poolt kõik, et reisijaid sea-duskuulekusele manitseda.
Juhi noomitus ja kleeps
„Tõsi ta on, et kahjuks kinnitavad tur-vavöö bussis vähesed inimesed,“ lausus MK Autobussi veokorraldaja Tair Teder. „Kõik meie bussid on varustatud turva-vöödega ja salongis on olemas nõuete-kohased kleepsud meeldetuletuseks rei-sijatele. Lisaks oleme liitunud maantee-ameti hiljuti algatatud teavituskampaa-niaga „Kinnita turvavöö ka bussis!“, mil-le käigus oleme teavituskleebised kleepi-nud bussi uksele nähtavale kohale sise-neva reisija jaoks.“
Ka Hansabussi transpordiosakon-na juhataja Kalmar Meidla tõdes, et tur-vavöö kasutamist harrastavad vähesed ja seda peetakse pigem tülikaks kohus-
tuseks kui normaalseks harjumu-seks. „Iga reisi alguses on bussijuhi kohustus juhtida reisijate tähe-lepanu turvavööde kasuta-mise kohustuslikkuse-le,“ toonitas ta.
Maanteeame-ti turvavöö kinnita-
m i s e vajadust
tutvustavas kampaanias osa-
levad ka suurimad vedajad Sebe ja Taisto.
„Kindlasti on turvavöö kin-nitamine ühissõidukis väga olu-
line teema,“ märkis Taisto Liinide veokorraldaja Jan Landrat.
Teave puudub
„Tegeleme selle küsimusega järjepide-valt. Tähtis roll on meie bussijuhtidel, kes reisi alguses paluvad reisijatel turvavöö kinnitada, selle vajalikkusele juhivad tähe-lepanu ka vastavad kleebised,“ sekundee-ris konkurendile Sebe kommunikatsioo-nijuht Gert-Daniel Hankewitz. „Ent kõi-ge olulisem osa on ikkagi inimesel endal – kuigi bussidega juhtub õnnetusi väga har-va, peab reisija teadvustama, et turvavöö on tema enda ohutuse huvides.“
Diplomeeritud turvavööspetsialist Koor tõi omalt poolt välja, et pisut suu-nab rahvast trakse peale panema vastava teabe esitamine istme kohal helkiva pik-togrammi kujul. Kui piktogrammi ole-masolul kinnitas turvavöö kuus, siis selle puudumisel vaid kolm protsenti reisijaist.
Samas võis toimivat piktogrammi näha Koori pilgu alt läbi käinud 26 bus-sist vaid üheksas. „Seega peaks minu arvates piktogrammide olemasolule senisest suuremat tähelepanu pöörama nii korralistel tehnoülevaatustel kui ka politsei järelevalvel,“ märkis ta.
Kaur PavEs
Neljapäev, 19. juuni 2014 5tartuekspressUUDISED
TRAPETSPROFIILPLEKKSEINTELE JA KATUSTELE, OTSE TOOTJALT
Tel 53 003 717, 776 9307
FERREST METALL OÜ
Välja 12, Soinaste, Tartumaa. HIND 4,98 €/m²(KM-ga)
MIlJONIlaagRISSE riigikeelt omandama1973. aastal pioneerilaagriks ehitatud remniku õppe- ja puh-kekeskuses ida-virumaal alajõel toimus 11.- 17. juunil keelelaager „Koos on tore õppida 2“. Kokku kogunes 180 last eesmärgiga saada selgeks riigikeel ning vähendada teineteise suhtes negatiivset hoiakut.
Kohapeal võõrustab ajakirjanikku ning jagab huvitavaid fakte puhkekesku-se ajaloost programmijuht Anette Räni. Naise selgituse kohaselt valib omavalit-suse sotsiaalametnik või lastekaitsetöö-taja paljude soovijate seast vähesed sot-siaaltuusiku alusel laagrisse pääsevad lapsed. Programmijuhi sõnul maksab tavakülastuse korral nädalane laagriva-hetus 120 euro ringis.
Koomiline müügitehing
„Sotsiaaltuusiku saanud pere peab mõningal juhul siiski ka väikese omaosa-luse tasuma,“ lisab Räni. „Kindlaks mää-ratud riiklikul alusel põhinevaid kritee-riumeid valiku langetamiseks ei ole.“
Räni räägib edasi keskuse põnevast saamisloost: „Nelikümmend aastat taga-si kujundati territoorium ja majad pio-neerilaagrile sobivaks. 15. detsembril 1990 alustas siin tööd piirivalve õppekes-kus. Nelja tegevusaasta jooksul korralda-ti 12 kursust ning anti sõjaline väljaõpe 2304 piirivalvurile.“
Edasi muutub Räni nägu kavalaks ning laiali laotub veidi koomiline lugu puhke-kompleksi müügitehingust uuele omani-kule. Räni jutustab: „1994. aastal müüdi kompleks koos maaga ühe miljoni kroo-ni eest Lastekaitse Liit MTÜ-le. Komp-leksi hetkeväärtus on täna tollasest mil-jonist kroonist muidugi tugevalt suurem. Tollane omanik ei näinud alal mitte min-git perspektiivi ning soovis hoonetest ja maast kiirelt vabaneda.“ Sellest hetkest on seal korraldatud suviti lastelaagreid ning pakutud majutusvõimalust erinevatele juriidilistele ja eraisikutele.
Territooriumi kogusuuruseks on 12 hek-
tarit, kuid sellest reaalselt kasutusesse jääb üheksa hektarit. Alal asub viis maja 300 magamiskohaga. Sellele lisandub admi-nistratsioonihoone, klubimaja ja suur söö-gisaal paarisajale inimesele. Telkimisruu-mi jagub sajale telgile ning kui arvestada telgi mahutavuseks kolm inimest, mahub neisse ööbima kolmsada puhkajat.
Riigikeel ennekõike
Seekordne keelelaager oli mõeldud 7–15-aastastele Eestis elavatele teise rii-gi kodakondsusega noortele. Selle all mõeldakse Euroopa Liidu mõistes kol-mandate riikide ja määratlemata koda-
kondsusega noori. Keelelaagri eesmärgiks on Räni sõnul
eelkõige eesti keele omandamine ja seda teenivad kõik tegevused. Projekt sai kavandatud ja ellu viidud tänu Integrat-siooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed projektikonkursi „Noorte eesti keele õpe peredes ja projektlaagrites“ toetusele.
Lapsed hakkasid laagrisse saabuma 11. juuni pärastlõunal. Kiirelt jagasid kas-vatajad nad gruppidesse ning juhatasid majadesse üksteisega tutvuma. Ees ootas mõnus nädal koos uute ja vanade sõpra-dega päikselises keskuses.
Diskorõõm ja -kurbus
Oma laagrimuljeid jagavad 12-aasta-sed vahvad neiud Genivive ja Anastassia. Narvast pärit tüdrukud vuristavad kiirelt: „Meie lemmik on igal õhtul klubimajas toimuv disko!“ Tantsida saavad pika päe-va läbi teinud laagrilised kelle kümneni õhtul. „Õhtul oleme mõnikord kurvad ka, kui meeldiv noormees meid tantsima ei ole kutsunud,“ lisavad nad läbisegi.
Laagrit on aastate jooksul külasta-nud mitmed kohalikud kuulsused, näi-teks saabus kaks suve tagasi kohale pea-minister Andrus Ansip isiklikult. Möö-dunud aastal tegi laagris meeleoluka ja hoogsa õhtuse esinemise luuletaja Cont-ra. Spordipäeval külastas laagrit Howard Frier BC Kalev klubikaaslastega. Mehed õpetasid lastele paremaid korvpallinip-pe ning jagasid fännidele autogramme.
Räni sõnul jagub piisavalt vabu kohti kõigisse eesootavatesse laagrivahetustes-se. „Vahetused on valiktegevuste põhised,“ märgib ta. „See annab võimaluse valida välja erinevaid vahvaid mänge ja võistlusi.“
Järgmine sisutihe ja päikseline laagri-vahetuse nädal algab Remnikul juba 26. juunil. Vabu kohti veel jagub ning regist-reerida saab kodulehel aadressil www.lastelaagrid.eu.
sTEn sang
Kasvatajad Lii ja Kairi-Merle püüavad õppetöö ja seltsielu tasakaalus hoida.
Kuigi kõiki tüdrukuid diskoõhtul tantsima ehk ei võetagi, kompenseerib selle mängu-hoos õpitud keeleoskus. sTEn sang
tartuekspressKULTUUR6 Neljapäev, 19. juuni 2014
Palametsapajatused
295.
Pal Hunfalvy i üldlaulupeostJätkan Ungari keeleteadlase ja etnograafi Tartu muljete refereeri-mist. Ta kirjutas: 1869. a 18. jaanikuu päeval ärkan üsna varakult, et osa saada eestlaste suurest peost. Kell 9 hakkavad helisema kiriku-kellad ja Tähe tänavalt, Vanemuise seltsi üürimaja juurest asub tee-le pikk rongkäik. Ees kaks sõjaväelast, siis kirikuõpetajad mustades talaarides, edasi lipud: riigilipp, Liivimaa, Eestimaa ja Dorpati lipp. Järgnevad peokomitee koos aukülalistega ja siis 37 lippudega laulu-koori ning 2 orkestrit.
Peatutakse koraali laulmiseks Maarja kiriku juures, et edasi kää-nata alla orgu, Toomkiriku varemete ees olevale platsile. Laiu nõlva-sid täidab kogu ulatuses rahvahulk, kes suure kaasaelamisega jälgib õige pikaks venivat avajumalateenistust. Kõik jutlused ja laulud eesti keeles, millest vaid osaliselt aru saan. Aga tunne on vägev. Eesti rah-vas peab pärast 7 ja ½ sajandit kestnud rõhumist esimest korda üld-rahvalikku pidu. Tunneb end esimest korda rahvana.
Vaatan neid enamalt jaolt heledapäiseid ja sinisilmseid pikk-kuube-des mehi, nii noori kui vanu. Ning kena välimusega ja tervisest pakata-vaid rahvariietes naisi ning neiusid. Kuuldes neid koos laulmas, võime öelda, et selle rahva hääl on lauluks loodud. Nii nagu tema keelgi on laulmiseks iseäranis sobiv. Palju sobivam kui soomlaste ja ungarlaste
keel, mis pikkadesse sõnades-se kipub takerduma.
Jumalateenistus koos rong-käiguga kestis viis tundi ja suur rahvahulk jälgis seda pingsa tähelepanuga. Kui tegin sellest hiljem juttu ühes saksa seltskonnas, siis kinni-tasid kõik, et sakslased küll ei
suudaks nii kannatlikud olla. Küll aga eestlased, kes juba ainuüksi oma keele kõla naudivad ning ka ise õige jutukad on.
Pärast avamist mindi rongkäigus tagasi Vanemuise seltsi maja juurde, kust mõne aja pärast siirduti teisel pool jõge asuvasse Res-source aeda. Siin toimusid vaimulike ja ilmalike laulude kontserdid. Publik kuulas neid suure kaasaelamisega ja ühtepuhku plaksutades.
Järgmisel päeval sadas küll vihma, kuid eestlased ei lasknud ennast halvast ilmast segada. Kokkutulnuid innustas oma humoo-rika kõnega rahva seas tuntud ajakirjanik ning peomõtte algataja Jannsen. Ta on keskmist kasvu, jässakas ja tugev mees, kelle näo-ilmes ei peegeldu tume kirg, vaid särab vastu heatahtlik armastus-väärsus. Veel kõneles Hurt, kes soovis eesti rahvale kolme asja: üle-üldist haritust, seda, et need, kel õnnestub talupojaseisusest kõrge-male tõusta, ei hülgaks oma rahvust ja kolmandaks, et eesti rahva tarbeks loodaks ka algkoolist kõrgemaid koole.
Kontsert, mida katkestasid asjakohased kõned, läks ladusalt, ehk-ki vahepeal sadas kõvasti. Vihmale vaatamata peeti seltsi aias puu-de ja vihmavarjude all maha pidusöömaaeg, mida vürtsitasid toos-tid keisri, troonipärija, kubermangude võimukandjate auks. Kus aga sain, püüdsin sulada rahva hulka, sest nii võisin kohata eestlasi pal-judest maa osadest. Ainult Saaremaalt polnud kedagi laulupeole tul-nud. Eestlaste rõivad on enamikus saksapärased. Hoiakult on nad tõsised, aga naeruhimulised ja rutaka kõnega, millest võõral keele-huvilisel raske aru saada.
Selline mulje jäi siis ungari teadusemehele.
Eesti rahvas peab pärast 7 ja ½ sajan-dit kestnud rõhumist esimest korda üld-rahvalikku pidu.
sumo di Caprio paljastab hingesellest nädalast on spordi-muuseumis avatud sügisel sumokarjäärile lõpu teinud Baruto ehk Kaido Höövel-soni isikunäitus „10 aastat Jaapanis“.
Esimese eestlasest professio-naalse sumomaadlejana Jaapa-nis leiba teeninud Baruto isiku-näituselt võib leida peale sumo kui spordiala tutvustuse ka eks-ponaate vägilase hällist kuni karikateni välja. „Minu jaoks on need kõik kallid,“ arvas endine maadleja, kes tunnistas, et tea-tav nostalgiatunne temas pei-tub, aga seda jaguks ka kuue-kümneaastaselt karjäärile taga-si vaadates.
Hobitalunik
Üks edukamaid Eesti sportla-si lõpetas karjääri paljude jaoks ootamatult, kui saatuslikuks sai põlvevigastus. „Lõpetami-se tunne tekib ükskord siis, kui keha ja vaim ei saa kokkuleppele – traumasid oli nii palju,“ mee-nutas Höövelson. Eestisse taga-situlek oli tema jaoks loomulik
samm: „Et ma olen siit ükskord välja lennanud, siis tuleb ka tagasi lennata.“
Tuntum kui Eesti
Erru läinud sumolegen-di tegemistest Maarjamaal on meedias olnud palju juttu, eelkõige kodukandis Lääne-Virumaal olevast veisefarmist, mis on suunatud delikatessli-ha tootmisele. „Talupidamine, kui palju ma seal olen olnud? Meedia arvates ma olen hull talunik, mina olen lihtsalt nõu ja jõuga abis,“ jäi Baruto är i ideed kommenteerides tagasihoidlikuks. „Eks näis, kuidas läheb.“
Kui Eestis elab sumolegend üsna rahulikku elu, siis Jaapanis oli meie mees superstaari staatu-ses. „Kuna ta on Jaapanis nii populaarne ja ta on nii kena, hea südamega, suur ja tugev, siis kutsuti teda sumo Leonardo di Caprioks,“ tõi näituse avamisel osalenud tõusva päikese maa
suursaadik Tetsuro Kai näite mehe edust.
Saadiku sõnul on Jaapanis Baruto rohkem tuntud kui Ees-ti riik, kuid kindlasti on aida-nud sumomaadleja kodumaa-le head kuvandit luua. „Näi-teks eelmisel aastal tehti Tal-linnas Jaapani telesaade, kus Baruto oli üks peategelastest, mis kindlasti tekitas jaapanlas-tes rohkem huvi Eesti vastu,“ sõnas Kai.
Tõepoolest – mullu külastas Eestit 47 000 jaapanlast, mis on ligi poole rohkem kui aas-
tal enne seda ja parim tulemus Aasia riikide seas. Mehe tegemi-si on tunnustatud ka kõrgeimal tasandil: 2012. aastal andis pre-sident talle Valgetähe teenete-märgi muu hulgas ka Eesti tut-vustamise eest Jaapanis.
EglE MadisTE
lõpetamise tunne tekib ükskord siis, kui keha ja
vaim ei saa kokkuleppele – traumasid oli nii palju.
Eesti-Jaapani vägilase Baruto kiitmisel tõusva päikese maa suursaadik Tetsuro Kai ühes abikaasa Miya Kaiga sõnadega kitsiks ei jää. EglE MadisTE
lasteaiaturul valitseb KÄSUMaJaNDUSlapsi on viimastel aastatel sündinud rohkem ja see peaks meid kõiki rõõmustama. Eks rõõmustabki. Murelikumad on ainult need noored emad ja isad, kes oma lapsele sobivat lasteaiakohta otsivad. Murelikud on ka linnaametnikud.
Juba mõnda aega on Tartus lahendusi otsitud lasteaiakohta-de puuduse probleemile. Kohti ei jätku eelkõige 1,5- kuni 3-aastaste-le lastele madala kohatasuga lin-nalasteaedades. Samas on vabad kohad olemas eralasteaedades ja -lastehoidudes, mille võrk on vii-mastel aastatel Tartus jõudsalt arenenud.
Plaanikomitee ja kooperatiivid
Seega on põhiline mure hoopis lapsevanemate ebavõrdne kohtle-mine lasteaiakoha eest maksmi-sel. Kui linna lasteaias koha saa-nud lapsevanemad tasuvad täna kuus 39 eurot, siis erasektoris kohta kasutavad vanemad peavad maksma kuni neli korda rohkem.
Eestis on viimased 25 aastat vil-jeldud turureeglitele tuginevat majandust, kus kauba või teenu-se pakkumine kohaneb vastavalt nende järele tekkivale nõudlusele. Olukord lasteaiakohtadega mee-nutab aga pigem hilise nõukogu-deaja käsumajandust, kus teenust, millesse pole väga palju investeeri-tud, mille hinda on hoitud mada-lal ja mille järele nõudlus kasvab, kõigile ei jätku.
Haridusosakond püüab pingsalt täita plaanikomitee rolli – peab kohasoovijate nimekirja, mille alusel jagatakse piiratud koguses kohti linna lasteaedades, ja talub kahtlustusi, et osa kohti jagatakse althõlma. Eralasteaedade ja -hoi-dude tegevus sarnaneb aga linnale appi tulnud kooperatiividele, kes kõrgema hinna eest sama teenust pakkudes ülejäänud turuniši täi-davad.
Ehitamisest ei piisa
Arvudele otsa vaadates selgub-ki tõsiasi, et meie lasteaedades on täna piisavalt kohti kõigile linnas elavatele kolmeaastastele ja vane-matele lastele (neid on ca 5580 last, kohti linna lasteaedades jagub aga 5672 lapsele). Kui arvata kuni 3-aastaste järjekorrast välja lapsed, kes juba eralasteaia või -hoiu kohta kasutavad, võib reaalset uute koh-tade vajadust hinnata umbes 500 kohale. Samas on ka tõsiasi, et kõi-gile (ka üle kolme aasta vanustele) ei pruugi kohta leida just vanema-te poolt eelistatud lasteaedadesse. Suurim nõudlus kohtade järele on kindlasti kesklinna piirkonnas ja Annelinnas.
Mida siis ikkagi teha, et Tartus lasteaiakohtade nõudmine ja pak-
kumine tasakaalu saa-da? Kindlasti ehitab linn lasteaiakohti juurde ja ees-kätt neisse linna piirkon-dadesse, kus nõudlus suurem. Nii mahu-vad linna lähiaas-tate ehitusplaa-nidesse Kesklin-na Lastekeskuse renoveerimine, R u k k i l i l le
lasteaia juurdeehitus ning Peple-ri tänava uue lasteaia ehitamine.
Kuid ehitamine on võrdlemisi kallis ja aeganõudev meetod uute kohtade loomiseks. Uute hoone-te ehitamise kõrval tuleb senisest rohkem kasutada ka alternatiiv-seid ja kiiremaid lahendusi.
Toetus erasektorile
Alternatiivina sõimerühmade-le kavatseb linn senisest laialdase-malt hakata pakkuma kvaliteetset hoiuteenust, mis sõimerühmadest väga ei erine, kuid on lapsevanema-le paindlikum. Sobivaid hooneid ja ruume linnas õnneks leidub, nende üürimine ja kohandamine on ehita-misega võrreldes tunduvalt kiirem lahendus. Üüripindade kasutusele-võtuga on juba sellel aastal võima-lik linna eri piirkondades luua u 300 uut kohta. Hoiuteenuse osutami-ne hakkab toimuma munitsipaal-lasteaedade kaudu, kes hoolitsevad teenuse kvaliteedi eest ning keda rahastatakse samadel alustel kui erahoidusid.
Kolmeaastaseks saanud lastel on seejärel garanteeritud koht lin-na- või eralasteaias. Lisaks teeb linn jätkuvalt koostööd eralas-teaedade ja -hoidudega, kus on praegu umbes 1000 kohta (nen-dest u 150 on väidetavalt täitma-ta) ja kes on lubanud veel juurde luua u 100 uut kohta. Linna toe-tusskeem eralasteaedadele ja -hoi-dudele peab neidki motiveerima kohti juurde looma, aga samas ka teenuse hinda lapsevanemale tas-kukohasena hoidma. Kavandatud toetusskeem peaks enamikus era-hoidudes ja -lasteaedades lapseva-
nemate tasu langetama alates 1. septembrist 15%-le alampalgast (s.o 2014. aastal 53 eurot kuus).
Erasektori toetamise põhimõte on lihtne: kõik erahoidjad ja -las-teaiad, kes on nõus lapsevanema tasu hoidma eelnimetatud mää-ra piires, hakkavad linnalt saa-ma lisaks põhitoetusele ka täien-davat toetust, mis koos lapseva-nema tasuga peaks katma nende mõistlikud kulud. Täiendava toe-tusega liitumine on erahoidjate-le ja eralasteaedadele vabatahtlik. Kes soovib jätkata vaba hinnaku-jundust, saavad linnalt ka edaspidi põhitoetust.
Võrdsus majja
Et kõik lapsevanematest linla-sed oleksid võrdselt koheldud ja laste hoidmisele suunatud kulud mõistlikult kaetud, suureneb paratamatult ka linna lasteaeda-de kohamaks. Volikokku saade-tud eelnõu kohaselt hakkavad lap-sevanemad ka linna lasteaedades maksma kohatasu, mille suurus on samuti 15% alampalgast. Tea-tavasti on alampalk 2014. aastal 355 eurot kuus ja 2015. aastal 390 eurot kuus, kohatasu tõuseks see-ga 2014.aastal 39 eurolt 53 eurole (14 eurot), ning 2015. aastal seo-ses alampalga tõusuga 53 eurolt 58 euroni kuus.
Võrreldes praegusega peavad lapsevanemad arvestama uuest aastast seega ca 19 euro suuru-se lisakuluga kuus. Kuid ka peale kohatasu suurenemist jääb lap-sevanemate osalus lasteasutu-se kogukulude katmisel alla vee-randi ning valdav osa lasteaedade
tegevusku-ludest kaetak-
se jätkuvalt linna-eelarvest.
Sama meelt oldi ka aasta alguses koos käinud lasteaiavõrgu töörüh-mas – lapsevanemate kohatasud samale vanuserühmale ja sarnase teenuse eest peavad linnas olema võrdsemad kui praegu. Kohatasu-de ühtlustumisel ei tohiks vanema-tel enam rahaliselt vahet olla, kas panna laps linna- või eralasteaeda. Linna ülesanne on seista hea selle eest, et mõlemas osutataks head ja kvaliteetset teenust.
Möödapääsmatu hinnatõus
Kohatasu tõus linna lasteaeda-des on paratamatu ka seetõttu, et saaksime linna lasteaedadesse palgata vaid kõige paremaid õpe-tajaid. Selleks on vaja aga muuta lasteaedade õpetajate ja teiste töö-tajate palk tööjõuturul konku-rentsivõimeliseks.
Liites kokku kõik artiklis välja-toodud loodavate kohtade arvud (300 munitsipaalhoiu kohta + 100 uut ja 150 täitmata kohta erasek-toris) ning võrreldes neid lasteaia-kohtade reaalse vajadusega (500–600 kohta), võime tõepoolest tõdeda, et üldine mure lasteaia-kohtade vähesuse pärast Tartus jääb peatselt ajalukku. Kuid kõik see (uued kohad, lastevanemate võrdne kohtlemine, õpetajate pal-gatõus) maksab päris palju ning nii linnal kui ka teenuse kasuta-jatel tuleb seda koormat edaspidi õiglasemalt jagada.
riHO raavETartu LV haridusosakonna
juhataja
tartuekspress8 VABA AEG Neljapäev, 19. juuni 2014
ristsõnaRiSTSõnA
Kino
CINaMON
Cinamon jätab endale õiguse teha kavas muudatusi!
20.06 kell 11, 12.45, 15.15; 21.–23.06 kell 11.15, 12.45; 24.06 kell 12.45, 1515; 25.06 kell 11.15, 12.45, 15; 26.06 kell 11.45, 12.45 Pahatar
20., 24.06 kell 14.40, 17.30, 20, 22.30; 21.–22.06 kell 14.45, 17.40, 20, 22.30; 23.06 kell 15.15; 24.06 kell 14.40, 17.30, 20, 22.30; 25.06 kell 17.05, 20.15, 22.10; 26.06 kell 16.30, 19.45, 22.30 22 Jump street
20.–23.06 kell 19.45; 25.06 kell 22.30; 26.06 kell 22.10 Miljon moodust läänes kär-vata
20.–22., 24.–26.06 kell 18.15, 22.20 Pikk tee alla
20.–22., 24.–26.06 kell 14.30, 18.45, 21.15; 23.06 kell 15 Meistekokk
20., 26.06 kell 12.15, 14.50, 17.05, 19.30; 21.–22.06 kell 14.15, 19.30; 23.06 kell 12.15, 14.50; 24.06 kell 14.50, 17.05, 19.30; 25.06 kell 12.15, 14.50, 17.30, 19.30; 26.06 kell 12.15, 14.50, 17.05, 19.30 süü on tähtedel
20.–22.06, 25.–26.06 kell 13.45; 23.06 kell 14; 24.06 kell 16 ninasarvik Otto (eesti keeles)
20.–22., 24.06 kell 22.20; 25.–26.06 kell 14.40 neetud naabrid
20.–23., 25.–26.06 kell 12; 24.06 13.10 Olly ja piraatide aare (eesti keeles)
20.06 kell 13.15; 21.–22.06 kell 11; 23.06 kell 11, 13.15; 24.06 kell 13.30; 25.06 kell 11, 13.15; 26.06 kell 11, 14.15 Paras pähkel (eesti keeles)
20.–22., 24.–26.06 kell 17.15, 22; 23.06 kell 15.30 Homse Piiril
sudokuSUDOKU
anekdoodidaNEKDOODIDPoeg toob koju oma armsama ja
tutvustab teda emale: „Ema, see on tore neiu, aus ja tark. Teeb suure-päraselt süüa, armastab küpsetada, hoiab oma korteri korras!“
„Väga hea, poeg! 50 eurot kuus ja las käib meil esmaspäeval, kolma-päeval ja reedel!“
***Purjus mees urineerib kiriku ees.
Tuleb politseinik:„Kas teil häbi pole! Võiksite vähe-
malt kiriku taha lasta!“„No kuule,“ poriseb joodik vas-
tu, „mis sa arvad, et mul on püksis voolik või?“
***„Mingi jama,“ kaebab mees nai-
sele, „kogu õhtu on telekaekraanil ainult lõke.“
„Joo vähem,“ vastab naine. „Teler viidi täna hommikul parandusse, aga sina, vana loll, vahid kaminat.“
***Sõbrad omavahel:„Kui me naisega külla läheme,
joon ma äärmiselt vähe.“„Miks? Kas naine ei luba?“„Ei. Lihtsalt ükskord jõin ma end
nii täis, et mulle tundus, nagu oleks mul kaks naist. Oleksin äärepealt ehmatusest hulluks läinud!“
***Politseikomissar pöördub
apteekri poole:„Teie abiline müüs härra Mülleri-
le välja kirjutatud unerohu asemel suure annuse rotimürki.“
„Ah nii, härra komissar, nüüd saab mulle mõndagi selgeks,“ vas-tab apteeker. „Mind on juba ammu imestama pannud, miks mul kliente järjest vähemaks jääb.“
***Avalikku tualettruumi otsitakse
valvurit. Esimesena läheb komisjoni ette polütehnilise haridusega neiu. Temalt küsitakse, mida tähendavad kaks rõngast tualettruumi uksel ja milleks tarvitatakse tualettpaberit.
Väljunud neiut piiravad teised töösoovijad:
„Mida küsiti?“„Üks küsimus oli geomeetriast,
teine materjaliõpetusest,“ vastab neiu.
***„Kas oled tähele pannud, et suur-
tel laevadel on enamasti naiseni-med?“
„Olen küll. See tuleb sellest, et nad on raskesti juhitavad.“
***Edgar peatub punase fooritule ees.
„Lindistavad,“ mõtleb Edgar...***Antarktika. 50 kraadi külma.
Lumel libiseb kelk, mille ette on rakendatud kaks polaaruurijat. Kel-gul istuvad koerad, tulistavad püs-sidest õhku, uluvad ja hauguvad, nagu kõri võtab. Üks polaaruurija ütleb vihaselt teisele:
„See oli sinu idee – koertele viina anda!“
***Firma infolauas heliseb telefon:„Kui palju teil tualettpaber mak-
sab?“„Vaadake seda meie kataloogi
273. leheküljelt!“ vastab infosekre-tär nipsakalt.
„Kuule, plika, kui mul see teie kuradi kataloog oleks, milleks ma siis veel tualettpaberit vajaksin?!“
***Külastaja: „Kelner! Minu supi sees
on sääsk!“Kelner: „Mis parata, härra – kärb-
sed on otsas.“***Metsas kohtuvad kaks seenelist:„Olge ettevaatlik, proua, mõned
seened võivad väga mürgised olla!“„Mul ükspuha. Ma müün neid
suvitajatele.“
20.–22., 24.–26.06 kell 16.45 rio 2 (eesti keeles)
20.–22., 25.–26.06 kell 16, 20.30; 23.06 kell 16; 24.06 kell 20.30 iseloomuga Kin-gitus
20.–22., 25.–26.06 kell 11.30, 13; 23.06 kell 11.30; 24.06 kell 11.30 Bamse ja röövlite linn
26.06 kell 19.15 Esilinastus: Transformerid: väljasure-mine
25.06 kell 20 naisteõhtu: armastuse lõuahaak
21.–22.06 kell 13.15, 15.30 Eellinastused: Kuidas taltsu-da lohet 2
Kontsert
AnToniUSe õU
19.06 kell 20 Muusikasuve avakontsert: Ott lepland (laul, klahvpillid) ja Kristjan Kaasik (kitarr)
26.06 kell 20 Maarja liis-ilu-sa ja rein rannapi kontsert raagus sõnad
JaaNI KIRIK
20.06 kell 12.15 Keskpäeva-muusika veerandtund, esi-neb organist anna Humal
24.06 kell 12.15 Keskpäeva-muusika veerandtund, esi-neb pianist Tanel Joamets
näitused
KaRlOva-ROpKa RAAmATUKogU
kuni 14.08 Tähe noortekes-kuse mudilaste fotoringi näi-tus Pildikesed
LinnARAAmATUKogU
kuni 21.06 näitus Jõgeva turisti pilguga
kuni 26.06 Ove Büttneri maa-linäitus Punane ja roheline
kuni 19.07 raamatunäitus arst, poeet ja esseist ivar grünthal 90
TAmmeLinnA RAAmATUKogU
kuni 27.06 raamatukogu fotoringi ülevaatenäitus
Armastuse lõuahaak
Enam ammu me ei kisa, isa,ei tee püksi ega pätti ...rõõmustame koos, et sinus, isa 100 prossa meest on, mitte ätti!
August Torim
80Enam ammu me ei kisa, isa,ei tee püksi ega pätti ...rõõmustame koos, et oled visaja et 100 prossa sinus meest on, mitte ätti!
Kikase grillimeistrite poolt arendatud lihatooted on värsked, puhta maitsega ja kõrge kvaliteediga, suuretükilise valitud pehme lihaga maitsvad palad valmivad küpsetades kiiresti!
www.kikas.ee facebook.com/kikaseesti
Jaanipäeva kombestikJõukatsumised rahvuslikes spordialadesLastele võistlused ja batuutTöötoadMaarahvalaat
Eesti Põllumajandusmuuseumis
TASUTA BUSS:Vanemuise alusmisest parklast:18.30 ja 20.30
Lõputööde fookuses prügi ja toitseks raamatukogus ja suud-lus purskkaevus? Ei, tuden-gite loomingus seostub Taaralinn hoopis prügi- ja toiduteemadega.
Vaadeldes värskelt diplomeeri-tud Tartu ülikooli ajakirjanike ja kommunikatsioonijuhtide lõpu-töid torkab silma, et kodulinn saab üldjuhul ära mainitud vaid ülikoo-li näol lõpuviidetes. Lootus, et 26 värske bakalaureuse- ja sama hulga magistri-töö seast kuigivõrd lokaalseid aspekte tähelda-da võib, sureb peagi.
Üksikuid remarke kolkapatrioodist info-huviline siiski leiab. Näiteks pärjati magist-rikraadiga Tartu Ekspressi kõigi aegade vilja-kaim kaasautor Laurits Leima, kes ei pea pal-juks teadustöös ka endist tööandjat ära mai-nida. „Et me väikesel toimetusel oli paar-kolm päeva aega lugusid kirjutada, ei tähendanud, et kolmapäeval oleks toimetuse ruumides olnud rahulik,“ meenutab ta. „Ikka oli kuskil mingi ots lahti või pidi eelmisel päeval ära kukkunud teemat hoopis teise nurga alt uuesti alustama.“
Kõik tartlased on imelikud
Leima tõdeb, et üks ajakirjandusharidu-sele tehtavatest etteheidetest on see, et Tar-tus antakse käsitööoskused, kuid maailma ei tutvustata, silmaringi ei avardata. „Lisaeriala annab võimaluse minna oma erialase valdkon-na uudiseid tehes materjaliga süvitsi ning leida üles olulisim, mis näiteks keerulise termino-loogia tõttu „tavaajakirjanikul“ tähelepanuta jääks,“ pakub ta välja.
Erinevaid toimetusi vaatlejana külasta-nud magister Marten Juurik aga tajus tartla-sena Tallinnas eriti teravalt igasugust Tallinn versus muu Eesti suhtumist. „See võis tule-neda ka tõsiasjast, et üks toimetuse ajakirja-nik ütles minu kuuldes valjult, et tema arvates on kõik tartlased imelikud ja talle ei ole Tar-
tu kunagi meeldinud,“ arvab autor. Seepärast uuriski Juurik, kuidas kujuneb suhtumine, mille kohaselt pealin-nas asuva toimetuse ajakirjanikud nimetavad maakondlikke kor-respondente „tontideks“ või Hiiumaad „ääre-maaks“.
Magistritööna vabariigi arutleva demokraa-tia olukorda monitoorinud Jorma Sepp ei jät-nud kahe silma vahele ka murrangulisi sünd-musi heade mõtete linnas. Näiteks märgib ta ära 13. novembril 2012 toimunud järjekordse „Aitab Valelikust Poliitikast“ meeleavalduse, mis lisaks Tallinnale peeti sedakorda ka Tar-tus. „Märkimisväärne on aga asjaolu, et 2013. aasta valimistel osalesid Tartus ja Tallinnas mitmed valimisliidud, mida Tartus saatis ka edu,“ selgitab ta kodanikuühiskonna järje-kordset triumfi.
Juuretasandile lähemale tulles näeme, et kohaliku toidu võrgustike sotsiaalseid prakti-kaid menetlenud Maria Ristkok lähtub uuri-muses Peipsimaa Kogukonna Köögi ja Tartu Antoniuse Õue Maitseelamuse Koja uurimus-test. Tulemus? Kogutud empiirilise materjali järgi on talutoidu ja toiduvõrgustike tähendu-sed kohati samad.
„Huvitav oli leida talutoidul teatud ikoonili-sus (helge lapsepõlve mälestus) ja maailmavaa-teline isikustamine: „Inimene on see, mida ta sööb“,“ väidab Ristkok. „Toiduvõrgustiku sot-
siaalse praktika seotus on suur: agendi eesmärk talutoitu osta ja pakkuda seostub Eesti väikeet-tevõtluse toetamisega. Toiduvõr-gustike ostjad eristasid mahetoi-tu „tavalisest“ talutoidust, leides,
et mahetoit on puhtam ja tervislikum kui tava-line talutoit.“
Prügist alma mater
Keskkonnaharidust uurinud Endre Tisleri fookusgrupis on lapsed, kes võtavad klassijuha-taja initsiatiivil osa rahvusvahelisest Comeniu-se projektist. „Laste kirjelduste põhjal on tege-mist prügiprojektiga, kus osalevad muu hulgas teiste riikide lapsed ja mille raames nad on pida-nud joonistama plakateid, välja mõtlema jutte ja meisterdama prügist Tartu ülikooli hoone,“ rää-gib autor. „Lastele meeldib projekti juures nii see, et see pakub neile võimalust meisterdada, kui ka see, et sellega kaasnevad teatud boonused, nagu võimalus reisida Rumeeniasse.“
Veelgi otsesemal moel sukeldub prügisse Kad-ri Pütsep, kes tuhnis läbi tulevasi ajakirjanikke majutava Lossi 36 õppehoone töötajate ja tuden-gite jäätmepraktikad. „Töö aluseks on etnograafi-line uurimus, mille raames tõin hoonesse jäätme-konteineri vanapaberi, taarapudelite ja patareide jaoks. Võib öelda, et uude konteinerisse pudelite ja paberi viskamine vähendas seega mingil määral nende jäätmete viskamist tavaprügikastidesse.“
Kaur PavEs
Tartu ülikooli magist-rikraadi võib pälvida ka õppehoone prügikas-tide põhjaliku analüüsi eest. Kadri PÜTsEP
tartuekspress10 reklaam Neljapäev, 19. juuni 2014
ehitus
1,6 ja 3,2 t ekskavaatorite rent ja kaevetööd. 80-110 € päevarent juhita. Tel 511 5786.
1,6; 2,5; 6 t ekskavaatorite rent ja teenustööd. Tel 5661 5334.
aedade, väravate, väravaauto-maatika müük, paigaldus, hool-dus. Tel 501 6453, www.nr1aiad.ee.
Ehitus- ja katusetööd, puitfassaa-did, ehituspuusepatööd, ehitus-abi jne. Ehitus Kiirabi OÜ, tel 5919 8885.
Ehitus-, remondi- ja lammutus-tööd (k.a san-tehnilised ja elekt-ritööd). Tel 5837 2544.
Ehitus, remont, viimistlus ja lam-mutustööd. Tel 5858 6953.
Eramute projekteerimine, kor-termajade soojustusprojektid. Tel 524 3142, imperialproject.ee.
Fassaadide soojusta- mine ja viimistlemine. Küsi hinnapakkumist tel 5850 9769, [email protected], www.auna.ee.
Katuse- ja üldehitustööd. Tööko-gemus Eestis ja Norras. Armecon Ehitus OÜ, tel 5590 9273.
Katuste remont. Katuste ehitus ja renoveerimine. Töö kiire ja korra-lik. Tel 5625 1750.
Korstnapitside ehitus ja remont. Moodulkorstnate paigaldus. Tel 5557 9399.
Kõik üldehitustööd. Katused. Fassaadid (ka krohvitavad). Plekitööd. Ramest Ehitus OÜ, tel 516 6152, www.ramest.ee.
Majade ehitus ja renoveerimine, energia, kütte, vee, ventilatsiooni paigaldus. Tel 504 0334, [email protected].
OÜ paigaldab plekk- ja valts-plekk-katuseid, vihmaveesüstee-me ning teeb erinevaid plekitöid. Tel 5695 6885.
Piirdeaiad ja väravad. Mõõdud ja värvid vastavalt kliendi soovidele. Standardmõõdus väravad kohe saadaval. Tel 520 7419, [email protected], www.mexlem.ee.
soojustamine puistevillaga. Tel 5665 0604, 502 0066, [email protected].
Tänavakivide paigaldus, piirde-aiad, haljastustööd. Tel 5623 3867, www.clinkerservice.ee.
valmistan palkmaju, saunu käsi-tööna tellija materjalist, ka otse vundamendile. Tel 5349 1633.
Killustik, liiv, kruus, täitepinnas kuni 5,5 t. Tel 513 3920.
Killustiku, kruusa, liiva ja mulla müük koos transpordiga Lõuna-Eestis. Tel 5666 7528.
Killustiku, kruusa, liiva ja mulla müük koos transpordiga Tartu-maal. Tel 505 7316.
Müüa pidevalt ehituslikku saema-terjali (okaspuu 3-6 m, erinevad ristlõiked). Rõngus, tel 5684 0777.
soodsad terrassi- ja välisvood-rilauad, saematerjal, höövelma-terjal. Tel 509 2168, [email protected].
Kinnisvara müük
1-toal ahik kap-remonditud kor-terid Tartus omanikult. Aed, korra-lik maja. Tel 5563 9452.
2-toal korter Põlvas (KÜ, keskküte, parkett, 15 200 €, ka järelmaksuga). Tel 520 0578.
Eramute projekteerimine, kor-termajade soojustusprojektid. Tel 524 3142, imperialproject.ee
Kinnistu (1,93 ha, 10 km Otepäält, puidust laohoone, vesi ja el, piir-neb teega). Tel 5348 8766.
Korras maja Elvas (5(6) tuba, saun, garaaž, puukuur, 130 m²). Tel 5803 8919.
Korterid, majad, majaosad Tartus ja maakonnas. Aitame kinnisvara müümisel ja üürimisel. Ragnar Paenurk, tel 742 0656, 5887 0888.
suvila Nõo v, Tartust 19 km (3 tuba, kivimaja, mööbel, parkett, veranda, köök, saun, garaaž, aed 910 m²). Tel 5341 6340.
Tasuta kinnisvaraalane konsul-tatsioon! Tel 550 0225.
Kinnisvara ost
1-toal korter. Tel 503 2345.
1-2toal korter Tartus, võib olla võl-gadega. Võimalik kiire tehing, raha olemas. Tel 5648 0009.
1-2toal korter. Tel 507 4635.
2-3toal korter. Tel 5561 4114.
2-3toal korteri Tartus (hind kuni 30 500 €). Tel 5673 3922.
3-4toal korter. Tel 5615 9460.
Maja Tartus või Tartumaal. Tel 5615 9460.
Ostame põllumaa kinnistuid Tar-tumaale ja Jõgevamaale. Marko, tel 5888 8834, e-post eesti. [email protected].
Tegus noor lastega abielupaar otsib armast maakodu Tartumaal või Põlvamaal. Tel 522 2873.
Üürile anda
Aus õppiv neiu leiab toa Tartus. Tel 503 6561.
Üürile võtta
1-toal korter. Tel 503 2345.
1-2toal korter. Tel 550 0225.
2-3toal korter. Tel 5561 4114.
Noor paar soovib üürida korterit Võrus või Põlvas. Asjaga kiire! Tel 5637 3463.
Soovin üürida kommunaalmakse-te eest pesemisvõimalusega ela-mispinda Tartus. Tel 5831 7608.
Koolitus
Emajõe Keeltekool: uued kursu-sed juunis. Tel 740 4050, [email protected], www.emajoe.ee.
lauatennis 5-8aastastele. E, K, R kl 18 Tähe 118, Veevärgi spordihoo-nes. Tartu Kalev, info tel 557 7677.
sõiduõppe aBC - a-, B-, BE-, C-, CE-kat. veoautojuhtide ameti- ja adr koolitused. lõppastme-koolitus 85 €. Kalda tee 30, www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230.
Küte
Alati kvaliteetsed lõhutud kütte-puud: must lepp 50 cm 30 €/rm, kask 50 cm 34 €/rm. Kohale too-misega Elva ja Tartu lähiümbruses. Tel 5392 5280.
Haava- ja lepaküttepinnud (3 m pikad ja tükeldatud). Kojuvedu hin-na sees. Tel 5193 8862.
Kuiv kütteklots, puitbrikett, kaminapuu. Tel 5197 8500.
Kütteklotsid (haab, lepp) lahtiselt ja võrgus. Küttepuud. Kojuvedu tasuta. Tel 5193 8862.
Küttepuud (kask, lepp) lahtiselt ja võrgus. Vedu tasuta. Tel 5683 3404, 5684 8808.
Müüa järgatud 50 cm kuivi kütte-pinde (haab 23 €/rm ja okaspuu 22 €/rm, kastis). Müüa ka 3 rm pinnapakke 30 €/punt. Rõngus, tel 5684 0777.
Poolkuiv kuuseküte (ca 5 rm, 50 cm). Tel 5348 8766.
Puitbrikett, kuiv kütteklots (lahti-selt ja pakituna). Tel 528 9398.
otsin tööd
aastaaruanded ja raamatupida-mine, kliendikeskne teenindus (25 a). Vilja, tel 513 8668, 736 7077.
Pakun tööd
Arkaadia Puhastuse OÜ pakub Annelinnas õhtust tööd puhastus-teenindajatele ja masi-nistile. Anname objek-tipõhise koolituse. Info tel 5300 3118, Jekateri-na. www.arkaadiapuhastuse.ee
autoremondilukksepale. Tel 509 3590 või saatke CV [email protected].
ISS Eesti AS pakub tööd haljastus-töölisele Tartu linnas. Tel 731 4370, CV saata aadressil [email protected].
Koristajale E-R kell 17-20.30 Reola külas (olmeruumid, kontor). Tel 5823 0411.
aiahooldus ja rajamine - muru niitmine, heki lõikus, rohimine, istutusalade rajamine jmp. Tel 550 7067, [email protected].
Aiahoolik OÜ pakub hekkide pügamist, ilupuude ja -põõsaste lõikust ning suvist õunapuude lõikust, mis on puude tervislikust seisukohast parim aeg töö ette võtmiseks. Põhjus: lõikehaavad paranevad kiiremini ja tekib vähem vesivõsusid. Tel 5190 5271.
arvutite hooldus ja müük. Vaata lähemalt www.itupkeep.ee või helista tel 5663 1929.
arvutite hooldus ja remont Tartus Tiigi 19 ja Küüni 5b. OÜ Maxi IT, tel 5452 2200.
arvutite ost, müük, vahetus. remondime ja hooldame arvuteid. Joorami pood, Tartu, Struve 8, tel 5657 7785.
Boilerite puhastus, veemõõtjate vahetus, san-tehnilised tööd. Tel 5646 9025.
SOODSAIMVEOTEENUS
5648 8967Vedamine OÜ
Kraanaga veok • kast 2,5x7 m, 12,5 t
Tel 514 2173
35 cm, 1 ruum = 35 € / - 40 cm, 1 ruum = 32 / 40 €50 cm, 1 ruum = 30 / 38 €
LÕHUTUD KÜTTEPUUD toores / kuiv
Kohaletoomine TASUTA Tartus, Elvas ja Tartu lähiümbruses!
Hauakivid ka tellijamaterjalist-maakividest.Vedu ja paigaldus.
Ohtlike puude langetamine ja metsaväljavedu. Tel 567 2872.
Plekksepatööd: Ringtee 1, Tartu, tel 517 2156.
Pottsepatööd. Tel 507 9037.
Printerikassettide kiire täitmine! E–R 9–17, Raekoja 13, Tartu. Tel 744 1100, www.futari.ee.
Puit- ja krohvmaja fassaadide pesemine, värvimine, paranda-mine. Tel 5830 6883.
rakkekaevude kaevamine puhastamine ja remont. vajadu-sel ülemiste rakete vahetamine. Tel 557 4792.
san-tehnilised tööd. Tel 516 6836.
septikute müük ja paigaldus. san-tehnilised sise- ja välistööd. Tel 5757 0202.
septikute paigaldus, torustike ehitus. Tel 5661 5334.
soodne fekaalivedu ja imbvälja-kute puhastus 7 päeva nädalas. Tel 5340 2060.
soodne fekaalivedu Tartus. Tel 5382 8791, www.atram.ee
Tasuta kodumasinate äravedu (pesumasinad, pliidid, boilerid, radiaatorid). Tel 5693 5578.
Transport kaubik ja puksiir, reisi-jate vedu kuni 8 kohta väikebussi-ga. Tel 504 0334, allroads.ee.
ummistuste likvideerimine - pari-mad hinnad. Tel 5621 7955.
uus vann vanasse vanni, garantii 3 a. Lisainfo tel 503 1943, www.vannvannis.ee
veo- ja kolimisteenused suure kaubikuga. Soodsad hinnad! Tel 5193 2738.
veo- ja kolimisteenused, kiir-veod. Linna kiireim ja soodsaim transport. Tel 5560 6941.
veo- ja kolimisteenused, utiliseeri-mine suure kaubikuga. Tel 501 5312, www.kutotootmine.ee.
veo- ja kolimisteenused, utilisee-rimine, klaverite vedu. Head hin-nad. Tel 5621 7955, kiiredkolijad.ee.
veo- ja kolimisteenused, utilisee-rimine, laadijad. Soodsad hinnad. Suur kaubik. Tel 5356 8382.
veo- ja kolimisteenused. Tel 5348 4653.
veoteenus. Tel 502 0426.
veoteenus 2,7 t kandevõimega kaubikuga. Tel 502 2026.
veoteenus väikekaubikuga. Vajadusel lisaks haagis. Arve. Tel 5884 0999.
Õpetan vene keelt päris algajatele ja edasijõudnutele. Tel 5346 0841.
Tervis
abi alkoholisõltuvuse korral 98%. Hiina meditsiin. Ly Chini OÜ, Tar-tu. Tel 505 8381 (eesti ja vene k).
Tervislikult saledaks suvelaager 4.-6. juulil Tuisuliival. Tel 523 4591. Vaata: maerobic.eu/tuisuliiva/
Tutvus
61 a naine Vissilt otsib majapida-misse kodu armastavat autoga kuni 63 a meest. Tel 5886 9172.
64 a väikelasteta Tartu naine tutvub rõõmsameelse mehega. Kerge füüsiline puue ja mehelikud nõrkused ei ole takistuseks. Õhtuti tel 5331 7715.
Vaba 70-75 a mees, kes soovib tutvuda korraliku pensionärist nai-sega Tartust, helista tel 734 3376.
müük
ilusate asjade Pood Tähe 21 avatud E-R 10-18, L 10-15. riided, jalatsid, nõud. [email protected]
Kunstiostjatele - müüa vanade heade pallaslaste maale. Tel 508 7457.
Müüa kangasteljed. Tel 5663 3952.
ost
EW ordenid, teenetemärgid, sõja-väe rinnamärgid (100-150 €/tk). Raha kohe kätte! Tel 5649 5292.
Korporatsioonide uuriripatsid (100 €/tk), märgid, hõbe, vanavara. Raha kohe kätte! Tel 5649 5292.
Ostan vanametalli. Vedu ja lõika-mine meilt. Tel 520 3169.
vanaaegsed raamatud, kellad, märgid, medalid, ordenid, post-kaardid, fotod, maalid, graafika, mündid, paberahad, mööbel jne. Tel 5829 9810.
vanad märgid, mündid, hõbe, raamatud, vanavara. Raha kohe kätte! Tel 551 4964.
vanad märgid, raamatud, hõbe, lauanõud jne. Raha kohe kätte! Tel 5803 6752.
vanad raamatud, märgid, mün-did, medalid, postkaardid, nõud ja muu vanavara. Tel 5649 5292.
Teated
Tartus Vaksali tänavas varasta-tud 09.06 öösel jalgratas scott Contessa 640. Laps ootab oma sünnipäevakingitust tagasi! Infot vaevatasu eest oodatakse telefoni-le 50 15 209.