TALLINNA POLÜTEHNIKUMI MAJANDUSAASTA ARUANNE 1.1.2011- 31.12.2011 Aruandekohustuslase nimetus: Tallinna Polütehnikum Registreerimiskood: 70003974 Aadress: Pärnu mnt 57, Tallinn 10135 Telefon: +372 61036 01 Faks: +372 61036 40 E-post: [email protected]Interneti kodulehekülg: www.tptlive.ee Majandusaasta periood: 01.jaanuar – 31.detsember Tegevjuht: Kalle Sammal Audiitor: Audiitorbüroo Silvia Sirel OÜ Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja hinnangust aruande õigsuse ning tehingute seaduslikkuse kohta. Lisatud dokumendid: Audiitori hinnang majandusaasta aruande õigsuse ning tehingute seaduslikkuse kohta. Dokument koosneb 59 leheküljest.
59
Embed
TALLINNA POLÜTEHNIKUMI MAJANDUSAASTA …docu.tpt.edu.ee/Aastaaruanne2011.pdf · kaasajastamine" raames ja vastavalt investeeringute kavale 2007-2015 ... Ülevaade Tallinna ... vastavalt
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
TALLINNA POLÜTEHNIKUMI MAJANDUSAASTA ARUANNE
1.1.2011- 31.12.2011
Aruandekohustuslase nimetus: Tallinna Polütehnikum
LISA 1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD
ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED ..................................................................... 47 LISA 2. TEHINGUD AVALIKU SEKTORI JA SIDUSÜKSUSTEGA ............................................................ 50 LISA 3. MAKSUD................................................................................................................................. 52 LISA 4. NÕUDED JA KOHUSTUSED...................................................................................................... 52 LISA 5. KINNISVARAINVESTEERINGUD ............................................................................................. 53 LISA 6. MATERIAALNE PÕHIVARA .................................................................................................... 53 LISA 7. IMMATERIAALNE PÕHIVARA ................................................................................................. 54 LISA 8. SAADUD JA ANTUD TOETUSED .............................................................................................. 54 LISA 9. KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK ............................................................................................. 55 LISA 10. TÖÖJÕUKULUD .................................................................................................................... 56 LISA 11. MAJANDAMISKULUD ........................................................................................................... 56 LISA 12. PÕHIVARA AMORTISATSIOON ............................................................................................. 57 LISA 13. SIIRDED ................................................................................................................................ 57 LISA 14. SELGITUSED EELARVE TÄITMISE ARUANDE KOHTA ........................................................... 58
1. Väheneb ilma kutse- või erialase hariduseta inimeste osakaal tööjõuturul; 2. Koolis on käivitunud VÕTA (varasema õppe- ja töökogemuse arvestamise) süsteem
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
Toimub süstemaatiline dokumenteeritud VÕTA rakendamine. VÕTA komisjoni otsused protokolitakse ning registreeritakse kooli siseveebis.
1.4. Õppekavade täiendamine erinevate spetsialiseerumisvõimalustega
1. Laieneb individuaalsete õpivõimaluste (õpiteede) ja lisakvalifikatsioonide omandamise võimalus; 2. Kooliõppekavades on spetsialiseerumise võimalused valikainete moodulite näol;
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
2009 alustanud õppekavadel õppijad on jõudnud III kursusele, loodud on võimalus valikmooduliteks. Kool loob ja laiendab olemasolevaid sidemeid, et õpilastel oleks õpingute ajal taotleda lisakvalifikatsiooni (IPC standardid, MS kursused jm)
1.5. Nii taseme- kui täiskasvanute õppe paindlikkuse suurendamine, kasutades erinevaid õppevorme ja –viise (õhtune õpe, õpe nädalavahetustel, tsükliõpe, kombineeritud traditsiooniliste ja e-õppemeetodite kasutamine õppeprotsessis
1. Avarduvad õppimisvõimalused töötavatele inimestele, töötutele, erivajadustega õppijatele ja teistele sihtrühmadele; 2. Oluliselt on suurenenud e-õppe vahendite ja meetodite kasutamine õppetöös, eelkõige tsükliõppes
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, haridustehnoloog
2011 lõpul valmistati ette ja esitati registreerimiseks neli uut tasemeõppe õppekava, millest kaks on suunatud kutseõppes keskhariduse baasil (Elektroonikaseadmete koostaja ja Multimeedium (veebispetsialist). Avardunud on erinevate täiskasvanute koolituste hulk, tööle on võetud täiskasvanute koolituste turundaja. Kool on osalenud töötukassa raamhangetes, läbi on viidud mitmeid kursus täiskasvanute koolituse RKT raames. E-õppevahendeid luuakse süsteemselt juurde.
2. Tegevusvaldkond. Täiskasvanute tööalase koolituse pakkumise suurendamine
2.1 Lisakvalifikatsiooni, täiendus- või ümberõpet võimaldavate tööalaste koolituste pakkumine lähtudes koolitussituatsioonist ning erinevate tellijate ja rahastajate soovidest ja vajadustest
1. Suureneb koolituspakkumine ja operatiivne reageerimine tellijate soovidele ning tööturu vajadustele; 2. Paraneb täiskasvanute ligipääs koolitusele; 3. Suureneb täiskasvanud õppijate arv
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, haridustehnoloog
Suurenenud on kutseõppes keskhariduse baasil õppijate arv. Laienenud on ettevõtete ring, kes tellivad spetsiifilisi koolitusi oma ettevõtete töötajatele. Täiskasvanute koolituses laienes koolituskursuste arv, lisandus mitmeid arvutiteaduste ja meedia valdkonna koolitusi.
2.2 Töökohapõhise õppevormi (õpipoisiõppe) 1. Kasvab õppevõimaluste Õppealadirektor, Tegevused algavad 2014
16
taasrakendamine täiskasvanud õppijatele paindlikkus ja suureneb töökohapõhises õppevormis õppivate täiskasvanute arv
erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
2.3. Ainult põhi- või üldkeskharidusega täiskasvanutele senisest enamate õppimisvõimaluste loomine taseme- ja täienduskoolituses
1. Suureneb kutse- ja erialase ettevalmistusega inimeste osakaal tööjõuturul; 2. Koolis on avatud uued õppimisvõimalused, kus on maksimaalselt arvestatud eeltoodud sihtgrupi vajadusi
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
2011 lõpul valmistati ette ja esitati registreerimiseks neli uut tasemeõppe õppekava, millest kaks on suunatud kutseõppes keskhariduse baasil (Elektroonikaseadmete koostaja ja Multimeedium (veebispetsialist). Laienenud on ettevõtete ring, kes tellivad spetsiifilisi koolitusi oma ettevõtete töötajatele. Täiskasvanute koolituses laienes koolituskursuste arv, lisandus mitmeid arvutiteaduste ja meedia valdkonna koolitusi.
2.4. Töötutele paindliku juurdepääsu võimaldamine õppimisvõimalustele ja õppe läbiviimine
1. Koolis toimuvad töötute täiendus- ja ümberõppekursused
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Kool on osalenud töötukassa raamhangetes. Kool on Töötukassa ametlik koolituspartner.
2.5 Tippkvalifikatsiooni saavutamiseks mõeldud koolitusvõimaluste oluline laiendamine
1. Teadmuspõhiste töötajate arvu oluline kasv; 2. Kool pakub spetsialistidele koolitust koos sertifitseerimisega, eeskätt infotehnoloogia ja elektroonika valdkonnas
Õppealadirektor, IT-juht, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Laienenud on ettevõtete ring, kes tellivad spetsiifilisi koolitusi oma ettevõtete töötajatele. Pakutavate koolitust hulka kuuluvad neli IPC sertifikaadikoolitust, erinevaid arvutiteaduste valdkonna koolitusi (sh ettevalmistust EUCIPi eksamite sooritamiseks).
3. Tegevusvaldkond. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise (VÕTA) rakendamine
3.1. VÕTA põhimõtete rakendamine koolis 1. Varasema õppe ja töökogemuse tunnustamine koolis on reguleeritud, paindlik ja õpilase individuaalset varasemat töö- ja õpikogemust arvestav
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
Toimub süstemaatiline dokumenteeritud VÕTA rakendamine. VÕTA komisjoni otsused protokolitakse ning registreeritakse kooli siseveebis.
1 Vene keeles alustavate õpperühmade arv, mis lähevad üle eestikeelsele õppele hiljemalt nominaalõppeaja II pooleks
1 1 2 2
2 Õpilaste rahulolu riigikeeleõppe korralduse ja tasemega koolis (5-palli süsteemis)
3,8 4,0 4,3 4,5
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Madalama konkurentsivõimega sihtrühmadesse kuuluvate õppijate sihipärasem ja sobivam kaasamine nii esmasesse kui täiendus- ja ümberõppesse
1.1. Laialdasemate õppimisvõimaluste ja sobivamate õppevormide ja – viiside pakkumine
1. Väheneb oluliselt kutse- ja erialase ettevalmistuseta inimeste osakaal; 2. Paranevad liikumispuuetega inimeste õppimisvõimalused koolis peale koolihoone renoveerimist 2011.a. (valmib invalift)
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, arendusdirektor
2011 lõpul valmistati ette ja esitati registreerimiseks neli uut tasemeõppe õppekava, millest kaks on suunatud kutseõppes keskhariduse baasil (Elektroonikaseadmete koostaja ja Multimeedium (veebispetsialist). Kool on loonud võimalised liikumispuuetega õpilastele.
2. Tegevusvaldkond. Vene õppekeelega õpperühmade eestikeelsele õppele üleminek
2.1.Vene õppekeeles alustavate kutsekeskharidusõppe õpilaste üleminek eestikeelsele õppele
1. Vene õppekeeles alustanud arvutierialade õpperühmad kutsekeskhariduse tasemel lähevad alates kolmandast kursusest üle enamuses õppeainetes eestikeelsele õppele. 2. Lõpetajad sooritavad lõpu- ja/või kutseeksami eesti keeles
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
Venekeelsetel õppekavadel on suurendatud riigikeele tundide arvu. Mitmedki erialamooduleid õpetatakse viimastel kursustel eesti keeles. Kool on astumas samme täielikult eestikeelsetele lõpu –ja kutseeksamitele üleminekuks.
Meede 1.3. Tugi-, nõustamis- ja toetuste süsteemide arendamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Õpilaste väljalangevus kutsehariduse tasemeõppest, maksimaalselt
16% 14% 12% 10%
2 Õpilaste rahulolu õppeprotsessi tugi- ja 3,8 4,0 4,3 4,5
18
nõustamisteenuste sisu ja kättesaadavusega (5-palli süsteemis)
3 Lastevanemate rahulolu koolis toimiva tugi-, nõustamis- ja toetuste süsteemiga
3,8 4,0 4,2 4,3
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Tugi- ja nõustamisteenuse kättesaadavuse tagamine kutseõppeasutuses
1.1. Õpinõustamise ja õpiabi võimaldamine õppijatele 1. Õpingute katkestamise vähenemine (2014. aastaks kakestajaid max 10%)
Tööle on võetud sotsiaalpedagoog, kes toetab rühmajuhatajaid ja õpetajaid probleemsete õpilastega toimetulekuks. Õppekasvatustöö info paremaks haldamiseks on tööl õppekorraldusjuht.
1.2.Karjäärinõustamise ja teiste vajalike nõustamiste võimaldamine sisseastujatele ja õppijatele
Neli töötajat (2 õpetajat, sotsiaalpedagoog ja huvijuht) läbivad karjäärinõustamise koolitust.
2. Tegevusvaldkond. Toetuste süsteemi kujundamine vajadustepõhiseks
2.1. Vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele vahendite kavandamine nii, et kõik toetust vajavad õppijad neid ka saaksid (kaasaarvatud ühiselamutoetusi) ning suurendada rakendada vastavad muudatused kooli õppetoetuste määramise eeskirjas
1. Majanduslikel põhjustel õpingute katkestamise vähenemine; 2. Võimaluse tekkimine maksta õppetoetusi ka I kursuse esimese poolaasta õpilastele; 3. Võimaluse tekkimine maksta toetust ühiselamus elavatele õpilastele; 4. Võimaluse tekkimine maksta õpilastele erakordset ühekordset toetust
Kooli nõukogu, õppealadirektor, õpilasomavalitsus
Kooli õpilaskodus elavatele õpilastele makstakse poole õpilaskodu kuumaksumuse ulatuses õpilaskodutoetust.
19
Meede 1.4. Õppijate olmetingimuste parendamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Õpilaste kasutuses olevate kaasajastatud elamiskohtade arv õpilaskodus
69 69 69 69
2 Õpilaste rahulolu elamistingimustega ja tugiteenustega õpilaskodus (5-palli süsteemis)
4,3 4,4 4,5 4,6
3 Õpilaste rahulolu koolisöökla pakutava toitlustusteenusega (5-palli süsteemis)
3,8 4,0 4,1 4,2
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Õppuritele (nii tasemeõppes kui täiskasvanukoolituses) kaasaegsete elamistingimuste loomine ühiselamute ehitamise ja renoveerimise teel
1.1. Ühiselamute renoveerimine / ehitamine investeeringute kava alusel
1. Tagatud on ajakohased elamistingimused kõikidele õpingute ajal elamisvõimalust vajavatele õppuritele; 2. Ühiselamu kasutamiseks on sõlmitud koostöölepingud
Arendusdirektor, majandusosakonna juhataja, õpilaskodu kasvataja-majutusjuht
Kooli kasutuse on Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilaskodu III korus (Sõpruse pst 182).
5.4 2. Eesmärk: Õpe on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline
20
Meede 2.1. Kutseõppe sisu arendamine ja kaasajastamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Uutest kutsestandarditest ja riiklikest õppekavadest lähtuvate kooliõppekavade osakaal
75% 100% 100% 100%
2 Uute erialade rakendamine 0 2 1 1
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Kutsestandarditele vastavate riiklike õppekavade uuendamine
1.1. Uute erialade õppekavade moodulite koostamine ja olemasolevate õppekavade täiendamine vastavalt tööturu vajadustele
1. Uute õppekavade erialade moodulid on koostatud ja täiendatud; 2. Kõigi erialade õpe koolis toimub uuendatud õppekavade alusel
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad Koolis toimub kõigil erialadel 2009 koostatud riiklike õppekavade põhjal loodud kooli õppekavadel. Kevadel 2012 lõpetavad viimased nö vanadel õppekavadel õppijad. Kooli õpetajad ja töötajad on kaasatud kutsestandardite ja õppekavade arendamise riiklikkesse töörühmadesse.
4. Töötajate rahulolu töökeskkonnaga (5-palli süsteemis)
4,0 4,1 4,2 4,4
5. Personal valdab riigikeelt nõutaval tasemel 90% 95% 100% 100%
6. E-õppe materjalide koostamisel osalenud õpetajate ja kutseõpetajate % õpetajate koguarvust
15% 25% 35% 45%
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Kutseõppeasutuste õpetajate täienduskoolitus
1.1. Õpetajate erialane, pedagoogilis-metoodiline ja keelealane täienduskoolitus
1. Õpetajate erialane pädevus on tõusnud; 2. Õppe kutse- ja pedagoogiline tase tõuseb; 3. Õpetajate võõrkeelte oskus paraneb
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, õpetajad ja kutseõpetajad
Õpetajad on läbinud või läbimas erinevaid erialaseid või pedagoogilisi kursuseid
1.2. Õpetajate efektiivne osalemine õppesuuna-, tsükli- ja ainekomisjonide töös ja omavahelise koostöö arendamine
1. Kõik õpetajad on haaratud erialosakondade, tsükli- ja ainekomisjonide töösse; 2. Õppetase tõuseb õpetajate vastastikuse rikastava koostöö kaudu
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, õpetajad ja kutseõpetajad
Erialaosakondades on seatus sisse igakuine töökoosolkute kord, kuis analüüsitakse õppe- ja kasvatustööga seotud küsimusi.
1.3. Õpetaja kohanemisaasta rakendamine 1. Uute õpetajate kohandumine on valutum, kasvab õpetajate rahulolu; 2. Kõikidele uutele õpetajatele määratakse esimeseks tööaastaks mentor (juhendav kolleeg) nii ainealaseks kui ka rühmajuhataja töös
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
Uutele õpetajatele on määratud direktori käskkirjaga juhendaja.
1.4. e-õppe edasiarendamine 1. Õpetajad on ettevalmistatud koostama e-õppe materjale ning oskavad kasutada e-õppe keskkondi (IVA, Moodle vt.)
IT-juht, haridustehnoloog, infojuht, õpetajad ja kutseõpetajad
Jätkuvalt toimub e-õppe materjalide loomine.
1.5. Kutseõpetaja erialase stažeerimise ja töökohapõhiste enesetäiendamise võimaluste
1. Sätestatud on õpetajate enesetäiendamise ja stažeerimise kord koolis
1. Koolis toimub ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitamine uuendatud õppekavade ja juhendmaterjalide alusel
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, praktikajuht
Tegevus on edasi lükatud aastasse 2012
2.2. Kutseõppeasutuste ühiselamute personali kasvatusalane koolitus
1. Suureneb ühiselamute personali pädevus õppijate sotsiaalsete ja käitumisprobleemidega toimetulekuks; 2. Kooli ühiselamu personal on läbinud vastavad koolitused
Arendusdirektor, majandusosakonna juhataja, õpilaskodu majutusjuht, sotsiaalpedagoog
3.1. Karjääriteede paindlikkuse suurendamine uute kutseõpetajate kaasamiseks
1. Karjääriteede paindlikkuse suurendamine on positiivselt mõjutanud uute õpetajate lisandumist ja olemasolevate õpetajate täiend- ja ümberõpet; 2. üle 70-aastased õpetajad on siirdunud pensionile või töötavad maksimaalselt 0,25 ametikohale vastava töökoormusega
Tööle on võetud uued õpetajad, toimub uutele õpetajatele kutsepedagoogika koolitus. Üle 70-aastased õpetajad on siirdunud pensionile või nende koormust vähendatakse maksimaalselt 0,25 ametikohale vastava töökoormuseni.
3.2. „Noored kooli“ ja „Tagasi kooli“ algatuste laiendamine kutseõppeasutustele
1. Kooli asub tööle senisest enam noori õpetajaid; 2. Programmidest „Noored kooli“ või „Tagasi kooli“ jääb koolitööle vähemalt üks õpetaja igal aastal (vähemalt osalise koormusega)
1 Praktilise väljaõppe ruumide osakaal, mille sisustus ja õppetehnika on uuendatud viimase 4 a jooksul
95% 100% 100% 100%
24
2. Õpilaste ja õpetajate rahulolu praktilise väljaõppe ruumide sisustuse ja õppetehnika (5 pallis süsteemis)
4,0 4,4 4,6 4,7
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Õppebaaside, sisseseade ning muu infrastruktuuri arendamine
1.1. Praktilise õppe baaside ja muu infrastruktuuri renoveerimine investeeringute kava alusel
1. Kooli infrastruktuur ja praktilise õppe baas on kaasajastatud kooli investeeringute kava kohaselt; 2. Koolihoone on renoveeritud ning uuendatud on kõigi praktilise väljaõppe ruumide sisustus ning õppetehnika
Toimus projekti Polütehnikum projektide „Pärnu projekti „Pärnu mnt. 57 / Liivalaia 2 hoone renoveerimine“ (projekti kood 2.5.0200.09-0045) raames ja „Praktilise väljaõppe ruumide sisustus ja õppetehnika“ (kood 2.5.0200.09-0050) raames.
5.5 3. Eesmärk: Kutseharidussüsteem on sidus ühiskonna, majanduse ja tööturuga
Meede 3.1. Ühiskonna, teadmistepõhise majanduse ja tööturutrendide arvestamine kutseharidussüsteemi arengu kavandamisel Meede 3.2 Kutsesüsteemi arendamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Tasemeõppe lõpetajate rakendumine tööturul kuus kuud peale kooli lõpetamist (sh. tööle, edasi õppima, Kaitseväkke või lapsehoolduspuhkusele)
1. Tegevusvaldkond. Kutseandmise süsteemi arendamine
1.1. VÕTA põhimõtete rakendamine varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise näol õppekava läbimisel
1. Koolis on rakendunud VÕTA põhimõtteid arvestav õppekorralduslik regulatsioon 2. Kool on VÕTA võrgustiku piirkondlik juhtkool
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Toimub süstemaatiline dokumenteeritud VÕTA rakendamine. VÕTA komisjoni otsused protokolitakse ning registreeritakse kooli siseveebis. Kool on VÕTA võrgustiku juhtkool.
1.2. Kutseandmise võimaluse loomine lõpetajatele ning seda toetava institutsionaalse ja õigusliku keskkonna arendamine
1. Kooli lõpetajad saavad õppekava täielikul läbimisel vähemalt esmataseme kutse 2. Lõpueksamid on ühildatud kutseeksamitega
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Kõikidel õpetatavatel erialadel on võimalus sooritada kutseeksam. Elektriku ja Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja eriala on lõpueksam ühendatud kutseeksamiga. Avrutid ja arvutivõrgud erialal (al 2009 vastuvõtt) on kutseeksam üks osa lõpueksamist (teoreetiline osa).
Meede 3.3. Töö, meisterlikkuse ja kutsehariduse väärtustamine ühiskonnas
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Kutsemeistrivõistlustega haaratud erialade arv
3 4 5 5
2. Regulaarselt toimivate õpilaste huviringide arv
3 4 5 6
Tegevusvaldkond Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
26
2011
1. Tegevusvaldkond. Kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamine
1.1. Kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamine ja järjepidev rakendamine
1. Kutsemeistrivõistluste süsteem koolis toimib väljatöötatud mudeli alusel, laieneb kaasatud erialade ring 2. Regulaarne osalemine siseriiklikel kutsevõistlustel (Noor Meister jt) 3. Siseriiklike kutsevõistluste korraldamine (elektri, elektroonika ja trükitehnoloogia erialadel)
Noor Meister 2011 osalesid õpilased järgmistel võistlusaladel: IT - tulemuseks meeskondlik I koht, MS spetsialist I koht, vabavara IV koht; Elektrik - tulemuseks IV ja Vi koht; Elektroonika - tulemuseks I-III koht; Graafiline disain - tulemuseks II koht. Kool koordineeris Trükiste ettevalmistaja kutsevõistlust (toimus nov 2011) ning Noor Meister raames Elektriku ja Elektroonika kutsevõistlust. Tehnilise varustatuse tagas kool ka IT kutsevõistlusele.
1.2. Kooli võistkondade osalemine rahvusvahelistele kutsemeistrivõistlustele
1. Regulaarne osalemine EuroSkills-il, WorldSkills-il, Taitaja'l ja teistel rahvusvahelistel võistlustel
1. Kooli kommunikatsioonitegevus on kaasaegne ja järjepidev; 2. Teave õppimisvõimalustest on lihtsalt kättesaadav kõigile huvilistele; 3. Info kooli kodulehel uueneb pidevalt ja on aktuaalne
Kooli infojuht uuendab igapäevaselt kooli veebi, toimuvad lahtiste uste päevad (märts), osaletakse erinevatel kutsehariduste tutvustavatel üritustel, koolide messidel, infomessil Teeviit. Koolil on alates 2011 huvijuht, kelle üks põhitegevustest on kooli populaariseerivate ürituste korraldamine.
2.2. Infomaterjalide (sh elektrooniliste ja videomaterjalide) koostamine ja väljaandmine ning õppimisvõimaluste tutvustamine
1. Teave õppimisvõimalustest on lihtsalt kättesaadav kõigile huvilistele
Kooli trükikoda trükib erinevaid kooli reklaamtrükiseid, õpilaste poolt on valminud paar kooli tutvustavat videot (õppeprotsessi käigus), Kool on loonud Facebooki lehe, mis annab ülevaadet toimunud üritustest, sisaldab
27
pildigaleriid.
3. Tegevusvaldkond. Huvi-, kultuuri- ja sporditegevuse laiendamine kutseõppeasutustes
3.1. Kutseõppega seotud huvitegevuste võimaldamine üldhariduskoolide õpilastele
1. Üldhariduskoolide õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest on paranenud, huvitegevus aitab kaasa õpilase õpi- ja karjäärivalikutele; 2. Üldhariduskoolide õpilased võivad osaleda raadioringi ja kammerkoori tegevuses
Kooli kammerkoor Harmoonia teeb jätkuvalt koostööd Tallinna Ühisgümnaasiumi segakooriga. Dets 2011 toimus ühiskontsert Nõmme kirikus. Põhikoolis õppivad õpilased osalevad raadioringi tegevuses (skautide ja gaidide ühenduste raames).
3.2. Kutseõppurite huvi-, kultuuri- ja sporditegevuse ning teiste noorsootöö võimaluste toetamine ja väärtustamine
1. Õpilaste vaba aja tegevused aitavad kaasa õppe eesmärkide täitmisele ja õppijate arengule ning on kättesaadavad; 2. Koolis töötavad raadioring, spordiringid, kammerkoor „Harmoonia“, tehnikaringid
Koolis on võimalus: mängida korv- ja võrkpalli, sulgpalli, kasutada jõusaali. Huviringidest on tegevust alustanud "Huvituja" (ajaloo huvilistele) ning robootikaring. Järkuvalt tegutseb raadioring.
5.6 4. Eesmärk: Kutseharidussüsteemi korraldus on otstarbekas, efektiivne ja jätkusuutlik
Meede 4.1. Kutseharidussüsteemi juhtimise ja arendamise tõhustamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Personali rahulolu kooli juhtimisega (5-palli süsteemis)
4,1 4,2 4,3 4,4
2. Töötajate rahulolu kooli õppeinfo-süsteemiga ja info liikumise ning operatiivsusega (5-palli süsteemis)
1.1. Kutseõppeasutuses eestvedamise kui kaasaegse juhtimisprintsiibi kasutamise laiendamine
1. Paraneb kutseõppeasutuse juhtimine, suureneb rahulolu juhtimisega
Direktor, arendusdirektor, õppealadirektor
Jätkuvalt on koolis "lahtiste uste poliitika", kus töötajad saavad otse pöörduda kooli juhtkonna liikmete poole. Tõhustusnud on info liikumine (ühtne meilisüsteem), operatiivinfo jõuab kõigi sihtrühmadeni kiiresti.
1.2. Kutsehariduse nähtavuse suurendamine ja staatuse tugevdamine ühiskonnas
1. Liidrite roll on kasvanud, kutseõpe on muutunud ühiskonnas nähtavamaks
Direktor, arendusdirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Juhtkonna liikmed ja erialaosakondade juhatajad osalevad erinevates organisatsioonides nii individuaalliikmetena kui ka kool organisatsiooni liikmena.
Toimub töötajate tunnustamine (rahaline) nende panuse eest õpilaste ettevalmistamisel nii siseriiklikeks kui ka rahvusvahelisteks kutsevõistlusteks. Kutsevõistlustel edukalt osalenud õpilasi premeeriti. Kooli tutvustutavatel üritustel osalenud õpetajaid ja õpilasi tunnustatakse käskkirjaga, kingitakse kooli meene.
2.2. Õiguste ja vastutuse suurendamine RKT kasutamise osas
1. Kool saab kiirelt ja paindlikult pakkuda õppimisvõimalusi vastavalt regionaalsetele või sektoriaalsetele vajadustele; 2. Riiklik koolitustellimus on täidetud
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Vastavalt tekkinud vajadusele avati Elektroonika ja automaatika õppekavarühmas Elektroonika seadmete koostaja õppekava (kutseõpe kesskhariduse baasil, eesti ja vene keeles), mille
29
sihtrühm on üldkeskharidusega elektroonikatööstuse töötajad. Õppetöö on planeeritud 3 päeva üle kahe nädala, mis hõlbustab töötavatel inimestel õppida.
2.3. Kutseõppeasutuste autonoomia tõhusam kasutamine pakutava õppe ja teenuste parendamiseks
1. Koolis on kasutusel paindlik õppekorraldus ning kaasaegsed õppekavad; 2. Toimib sisuline koostöö erialaliitude, ettevõtete ja asutustega
Direktor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Õppetöö graafiku koostamisel on kool võtnud arvesse ettevõtjate ettepanekuid (Ericsson Eesti AS) nt kolmepäevased lühisessioonid igal teasel nädalal. Koolil on olemas suur koostöövõrgustik erinevate etevõtete ja erialaliitudega (esindatud on kõigi õpetavate erialade erialaliidud ja erinevad tööandjad). Tööandjate soove on arvesse võetud ka täiskasvanute koolituse õppekavade koostamisel (sihtgrupi koolitused, AS Ericsson Eesti, AS ABB, Staabi- ja Sidepataljon, Stoneridge Electronics jt).
2.4. Kutseandjatena tegutsevate kutseõppeasutuste arvu suurendamine
1. Kooli õppebaaside ja õppe kvaliteet on tasemel, mis võimaldab kutseandmist vastavalt seatud standarditele
Direktor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Kooli õppebaasid on üles ehitatud selliselt, et võimaldavad viia läbi kutseeksameid kõigil õpetatavatel erialadel.
30
Meede 4.2. Koostöö arendamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Rahvusvahelise mobiilsusega haaratud õpetajate ja töötajate arv
6 8 12 16
2. Rahvusvahelise mobiilsusega haaratud õppurite arv
10 16 20 30
3. Kõrgkoolidega (ülikoolidega või rakenduskõrgkoolidega) sõlmitud koostöölepingute arv
1 2 3 4
4. Koostööprojektide arv (siseriiklike institutsioonide või välispartneritega)
3 5 7 9
5. Tööandjate ja eriala- ning kutseliitude rahulolu koostööga kooliga (5-palli süsteemis)
4 4,2 4,3 4,4
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Koostöövõrgustike arendamine kõigil tasanditel
1.1. Koostöö tõhustamine tööandjate / töövõtjate ja nende esindusorganisatsioonidega, sh praktika osas
1. Sotsiaalpartnerid on kaasatud kutseõppe arendamisesse; 2. Praktika vastab õppekavas seatud eesmärkidele; 3. Õppekavade arendamisel ning koolituste kavandamisel arvestatakse piirkondlikke vajadusi ja võimalusi
Koolil on olemas suur koostöövõrgustik erinevate etevõtete ja erialaliitudega (esindatud on kõigi õpetavate erialade erialaliidud ja erinevad tööandjad). Praktika paremaks korraldamiseks on loodud praktikakeskus, mida juhib praktikajuht. Vastavalt piirkonnad tekkinud vajadusele avati Elektroonika ja automaatika õppekavarühmas Elektroonika seadmete koostaja õppekava
31
(kutseõpe kesskhariduse baasil, eesti ja vene keeles), mille sihtrühm on üldkeskharidusega elektroonikatööstuse töötajad.
1.2. Koostöö tõhustamine kutseõppeasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori vahel
1. Kooli panus Tallinna ja Harjumaa arengusse on kasvanud ning vastab kohalikele vajadustele ja võimalustele
Direktor, arendusdirektor, õppealadirektor
Tehakse tihedat koostööd Tallinna ja Harjumaa ettevõtetega, põhirõhk on täiskasvanute koolitusel ning praktikatel.
1.3. Kutseõppeasutuste vahelise koostöö arendamine ja võrgustike töö tõhustamine
1. Toimiv koostöö tagab ressursside efektiivsema kasutamise (sh õppebaaside ristkasutus) ja tugevdab kutsehariduse kogukonda
Direktor, arendusdirektor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, praktikajuht
Toimib koostöö piirkonna teiste kutseõppeasutsutega (Tallinna THK, Tallinna Ehituskool, Tallinna Teeninduskool),
1.4. Koostöö arendamine kõrgkoolidega 1. Õppijatele on loodud loogilised õpiteed kvalifikatsiooni tõstmiseks; 2. Koolis saavutatud õpitulemused lähevad arvesse õpingute osana kõrgkoolides; 3. Koolis sooritavad praktikat õpetajakoolituse ja teiste erialade üliõpilased
Direktor, arendusdirektor, õppealadirektor
Toimib koostöö rakenduskõrgkoolidega (Tallinna Tehnikakõrgkool ja IT Kolledž). Meie lõpetanud saavad oma õppetulemused VÕTA-t kasutades üle kanda (põhiliselt IT Kolledžis). Mitmed meie noored õpetajad õpivad Tallinna Ülikooli magistriõppes ning neil on võimalus oma praktika koolis sooritada.
1.5. Koostöö arendamine üldhariduskoolidega kutse- ja erialade tutvustamise ja algtaseme kutsealase ettevalmistuse osas
1. Üldhariduskoolide õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest on kasvanud ja kutseõppes õppijate osakaal tõusnud
Kool osaleb erinevatel üldhariduskoolide õpilastele suunatud teabeüritusel (Erialade Degusteerimine, Harju- ja Raplamaa koolides toimuvad piirkondlikud messid). Kooli käiakse tutvustamas ka regioonist väljaspool (nt Lääne-Virumaal).
1.5. Rahvusvahelise koostöö arendamine kutsehariduslike uuenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning õpetajate ja õpilaste mobiilsuse suurendamiseks
1. Rahvusvahelisest koostööst saadud häid kogemusi kasutatakse kooli arendamisel; 2. Õpetajate ja õpilaste professionaalsete oskuste tõus
Laienenud on õpirännete arv. Õpilastel ja õpetajatel on võimalus erinevate Leonardo da Vinci projektide raames viibida 1-2 nädalat erinevates riikides ning tutvuda sealse kutseharidusega ning saada praktilist töökogemust (Norra, Holland). Kasvanud on kooli osalemine partnerina erinevates rahvusvahelistes projektides (NordPlus, Comenius). Samuti oleme mitemendat aastat kodukooliks Norra IT õpilastele, kes teevad
32
Eestis oma rahvusvahelist praktikat. Oleme juhtiv koolituskeskus IPC standardite koolituste läbiviimisel.
2. Tegevusvaldkond. Koolisisese koostöö tõhustamine
2.1. koolisisese koostöö tugevdamine vastastikuse õppimise ja kogemuste vahetamise suunal
1. Kogemusi, oskusteavet ning erinevatel viisidel õpitut jagatakse koolisiseselt ning seda kasutatakse tõhusalt;
Eriaalosakondade koosolekud suurendavad õpetajate võimalusi jagada oma teadmisi ja kogemusi. Laienenud on õpetajate koolitustel osalemine (erialane, pedagoogiline) ning õpitu edastamine.
2.2. koostöö tugevdamine õpilastega 1. Koolis tegutseb tugev ja tegus õpilasomavalitsus Huvijuht, sotsiaalpedagoog, õpilasomavalitsus
Huvijuhi eestvedamisel on käivitunud õpilasomavalitsus, kes aitab kaasa erinevate ürituste korraldamisel ja läbiviimisel.
33
Olulisemad arendustegevuse projektid
Aruandeaasta olulisemad arendustegevuse projektid on kirjeldatud allpool:
A) Euroopa Liiduga seotud projektid
"Elukeskkonna arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Hariduse infrastruktuuri
arendamine" meetme "Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine" raames
ja vastavalt investeeringute kavale 2007-2015 (Vabariigi Valitsuse 11.12.2008.a. korral-
dus nr. 507) saab Tallinna Polütehnikum projekti „Pärnu mnt. 57 / Liivalaia 2 hoone
renoveerimine“ (projekti kood 2.5.0200.09-0045) investeeringuteks 2010/11 õ.-a.
vahendeid koolikompleksi renoveerimiseks kuni 39 751 000 krooni.
"Elukeskkonna arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Hariduse infrastruktuuri
arendamine" meetme "Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine" raames
ja vastavalt investeeringute kavale 2007-2015 (Vabariigi Valitsuse 11.12.2008.a. korral-
dus nr. 507) saab Tallinna Polütehnikum projekti „Praktilise väljaõppe ruumide sisustus
ja õppetehnika“ (projekti kood 2.5.0200.09-0050) investeeringuteks 2010/11 õ.-a.
vahendeid sisustuse ja õppetehnika soetamiseks kuni 20 000 000 kr.
Meetme 1.1 raames osaleme projektis "Eestikeelse õppe laiendamine muukeelsetes