1 TALLINNA ÜLIKOOL FILOLOOGIATEADUSKOND ÜLD- JA RAKENDUSLINGVISTIKA ÕPPETOOL MARE KITSNIK ÕPPIJAKEELE UURIMISE JA ARENDAMISE VÕIMALUSI EESTI VAHEKEELE KORPUSE PÕHJAL (EITUSE VÄLJENDAMISE NÄITEL) MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: PhD PILLE ESLON TALLINN 2007
125
Embed
TALLINNA ÜLIKOOL FILOLOOGIATEADUSKOND ÜLD- JA ...evkk.tlu.ee/pdfs/mag_too_mare.pdf · tallinna Ülikool filoloogiateaduskond Üld- ja rakenduslingvistika Õppetool mare kitsnik
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
1
TALLINNA ÜLIKOOL
FILOLOOGIATEADUSKOND ÜLD- JA RAKENDUSLINGVISTIKA ÕPPETOOL
MARE KITSNIK
ÕPPIJAKEELE UURIMISE JA ARENDAMISE VÕIMALUSI EESTI VAHEKEELE KORPUSE PÕHJAL
1. Teise keele uurimine ja arendamine ……………………………….. 5 1.1. Baasmõisted …………………………………………………………… 5 1.2. Teise keele omandamise uurimisest ………………………………... 8 1.3. Korpused – uus võimalus teise keele uurimiseks …………………. 15 1.4. Teise keele õpetamise arendamisest ………………………………. 20 1.5. Eesti keele kui teise keele uurimine ………………………………… 25 2. Eituse väljendamine eesti vahekeele korpuse tekstides ……… 27 2.1. Eituse väljendamisest eesti keeles …………………………………. 27 2.2. Eitus öeldises …………………………………………………………. 32 2.2.1. Verbi eitava kõneliigi vormid ………………………………… 32 2.2.2. Õppijakeeles esinevad kõrvalekalded eituse väljendamisel
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Kindel kv isik tm olevik - K
193 30, 127, 36
75 16, 36, 23
211 18, 154, 39
Kindel kv isik tm olevik – MK
28 8,18,2
5 1,2,2
23 5,14,4
4 2,2,0
17 0,15,2
7 1,2,4
7 1,5,1
9 1,3,5
8 1,3,5
23 2,17,4
34 9,21,4
2 0,2,0
17 2,12,3
7 1,6,0
Kindel kv isik tm lihtmin – K
30 3,15,12
3 0,1,2
17 2,10,5
Kindel kv isik tm lihtmin – MK
3 0,2,1
2 0,2,0
8 2,1,5
1 0,0,1
1 0,0,1
4 2,1,1
12 0,8,4
4 0,4,0
Kindel kv isik tm täismin – K
3 2,1,0
0 0
Kindel kv isik tm täismin – MK
2 1,0,1
9 2,4,3
Kindel kv isik tm ennemin – K
3 0,0,3
Kindel kv isik tm ennemin – MK
1 0,0,1
Kindel kv umbisik tm olevik - K
1 0,1,0
1 0,1,0
Kindel kv umbisik tm olevik - MK
1 0,1,0
1 0, ,0
Kindel kv umbisik tm lihtmin K
1 1,0,0
Kindel kv umbisik tm lihtmin MK
1 0,1,0
1 0,1,0
Kindel kv umbisik tm täismin –K
4 1,1,2
1 0,1,0
Kindel kv umbisik tm täismin - MK
4 0,3,1
2 0,2,0
3 0,1,2
1 0,1,0
46
Kindel kv umbisik tm ennemin – K
1 0,0,1
Kindel kv umbisik tm ennemin - MK
1 0,0,1
Tingiv kv isik tm olevik – K
5 0,3,2
25 0,20,5
Tingiv kv isik tm olevik – MK
1 0,1,0
1 0,1,0
1 0,1,0
4 0,2,2
1 0,1,0
Tingiv kv umbisik tm üldmin – K
1 0,0,1
Tingiv kv umbisik tm üldmin - MK
4 0,1,3
Tingiv kv umbisik tm olevik – K
Tingiv kv umbisik tm olevik - MK
Tingiv kv umbisik tm üldmin – K
Tingiv kv umbisik tm üldmin - MK
Käskiv kv – K 5 1,4,0
Käskiv kv – MK
1 1,0,0
3 0,3,0
Kaudne kv – MK
Kaudne kv – K
Möönev kv – K
Möönev kv – MK
47
SEE ON LK 47
48
Kindla kõneviisi eitava kõneliigi ajavormide moodustamine ja kasutamine
Kindla kõneviisi isikulise tegumoe eitusvormid
Lihtöeldis
• Eituse kasutamine jaatava kõneliigi verbivormidega
Analüüsitud materjalis esineb 28 kõrvalekallet (algtasemel 8, kesktasemel 18, kõrgtasemel
2), mille korral õppija on kasutanud verbi eitusvormi asemel verbi jaatava kõneliigi vormi.
Need juhtumid jagunevad kahte rühma: 1) õppijad on kasutanud korrektselt eituspartiklit
ei, kuid lisanud sellele verbi jaatava kõneliigi vormi, 2) õppijad on kasutanud verbi jaatava
kõneliigi vormi ning markeerinud eitussõna mitte abil mõne teise lauseliikme.
Esimest võimalust on kasutatud nii alg- kui kesktaseme tekstides 7 korral (algtase, näited
1 ja 2; kesktase, näide 3).
(1) Kudas sull on palju raha ja ei ole haridus, see ei aitab sulle.
Õige: ei aita
(2) Ühe sõnaga, ei töötavad seadmed, milleseid me kasutame igal päeval. Õige: ei tööta (3) Viimasel ajal inimesed ei kujutavad ette oma elu mobiiltelefonita, internetita,
arvutita. Õige: ei kujuta ette
Mõnikord on õppijad eksinud eituspartikli kasutamisel sõnajärjega (algtase, näide 4).
(4) Aga ei mõjuta inimese elu see on sünniaeg, sest (sellepärast) see on ei vaja. Õige: ei ole vaja
Teist võimalust – öeldisverbi jaatava kõneliigi vormi koos mõne teise lauseliikme (aluse,
sihitise või määruse) markeerimisega eituspartikliga mitte esines 14 korral (1 algtasemel,
11 kesktasemel, 2 kõrgtasemel). Eesti keeles on selline eituse vormistamine küll võimalik,
kuid ainult juhul kui partikliga mitte markeeritud eituse fookus paikneb lauses öeldise järel
ja sellele järgneb vaid – vastandus.
Seetõttu on kõrvalekallet keelenormist nähtud ainult nendes näidetes, kus eituse fookus on
öeldisverbist eespool ning vaid – vastandust pole kasutatud. Õppijad on eitavalt
markeerinud nii alust (kesktase, näide 5), sihitist (kesktase, näide 6) kui määrust (algtase,
näide 7; kesktase, näide 8). Esineb ka 2 juhust, milles alus on eitavalt markeeritud verbist
olema moodustatud eitava kõneliigi vormiga pole (kesktase, näide 9).
49
(5) Ja ütleme veel, et mitte ainult raha annab meile võimalus elada, see sõltub veel oma
enesetunuseta. Õige: võimalust elada ei anna meile (mitte) ainult raha, vaid… Õige: võimaluse elada annab meile mitte ainult raha, vaid …
(6) Mitte kõiki parandab vangla karistus. Vahel inimene, kes kandis karistust saab aru, et
ta tegi vea. Õige: Kõiki vanglakaristus ei paranda. Õige: Vanglakaristus ei paranda (mitte) kõiki, vaid … Õige: Vanglakaristus parandab mitte kõiki, vaid …
(7) Selliseid juhtub mitte tihti.
Õige: ei juhtu tihti Õige: ei juhtu (mitte) tihti, vaid … Õige: juhtub mitte tihti, vaid …
(8) Kuigi mitte rahas on õnn – räägivad palju inimesed. Mulle tundub on vastupidi.
Õige: õnn ei ole rahas Õige: õnn ei ole (mitte) rahas, vaid … Õige: õnn on mitte rahas, vaid …
(9) Kahjuks pole kõik inimesed võivad kasutada interneti, sest see on kallis. Õige: kõik inimesed ei või kasutada
Näidetes 5 – 9 asub eitussõnaga mitte markeeritud lauseliige jaatava kõneliigi vormis
olevast öeldisest eespool, lauses puudub ka vaid-vastandus. Näitelausete
korrigeerimisvõimalusi on mitu. Esiteks on loomulik asendada verbi eitusvorm jaatava
kõneliigi vormiga ning jätta ära eitav markeering sõnaga mitte. Lisaks sellele on mõnikord
lause loomulikumaks muutmiseks vaja muuta ka sõnajärge. Teine võimalus on asendada
verbi eitusvorm jaatava kõneliigi vormiga ja lisada vaid-vastandus. Sel juhul on
markeerimine eitussõnaga mitte fakultatiivne. Kolmas võimalus on alles jätta nii verbi
eitusvorm kui aluse eitav markeering, kuid muuta seejuures sõnajärge ja lisada vaid-
vastandus.
• Vajaliku sõna väljajätt või üleliigne kasutamine Analüüsitud materjalis esineb 5 juhtumit (algtasemel 1, kesktasemel 2, kõrgtasemel 2), kus
kõrvalekalle lihtöeldise vormistamisel on tekkinud kas mõne sõna puudumisest või
üleliigsest kasutamisest. Puuduolevaks sõnaks on tavaliselt verbi olema vorm (kesktase,
näide 10). Samas võib selle verbi vorme üle kasutada (algtase, näide 11). Üleliigsete
sõnadena on esinenud ka modaalverbid saama (kõrgtase, näide 12; kesktase, näide 13)
ning võima (kõrgtase, näide 14), mille abil on õppijad moodustanud eestipärase lihtöeldise
asemel liitöeldise.
50
(10) Rahad on väga tähtis, kuna rahata ei elu ja rahaga on võimalus ostma kõik ümber.
Õige: ei ole elu (11) Selliseid olukordi juhtub ei ole tihti. Õige: ei juhtu tihti
(12) Tihti hästi kasvatatud ja haritatud inimene ei saa tänapäeva eluga hakkama saama ja jääb prügimäele. Õige: ei saa … hakkama
(13) Ja nad ei saa saata töökoht. Õige: ei saa (14) Ja kui inimesel ei ole haridust, siis ta ei või leida töökohta. Õige: ei leia
Esiteks on õppijad valinud eitusvormi moodustamiseks vale tüvevariandi. Seda esineb
peamiselt laadivahelduslike sõnade puhul nagu andma, leidma, hindama, hoidma. Näidetes
15
(kesktase) ja 16 (algtase) on ekslikult lähtutud da-infinitiivi tüvest.
(15) Niisugune on eluseadus: kui ei tea, mis on kurju, siis ei hinna headust.
Õige: ei hinda
(16) Sünniaeg ei anda mitte mingi sugust aitab. Õige: ei anna
Veaohtlikud on ka vältevahelduslikud sõnad, mille tüves esinevad häälikute kk – k – g,
pp – p – b ja tt – t – d vaheldus, sest eesti keeles ei ole neid häälikuid tihti võimalik
häälduse põhjal eristada (kõrgtase, näide 17), vene keeles moodustavad nad aga
helitu/helilise hääliku opositsiooni.
(17) Tahaks loota, et see film ei jätta ükskõikseks noori. Õige: ei jäta ükskõikseks Erinevustest foneetilises süsteemis on tingitud vältevahelduslike sõnade häälduspärane
kirjaviis. Segi lähevad samuti vältevahelduslikud lühikesed ja pikad vokaalid (kesktase,
näide 18). Raskusi on ka häälikute ä – a, ü – u ja ö – o eristamisega (kesktase, näide 19).
51
(18) Korteris võib olla üsna kulukas remont, aga sulle see ei soobi. Õige: ei sobi
(19) Mõned inimesed mõtlevad, et kui vene keel on aktiivsel kasutuses, siis eesti keel pole väjagi õppida. Õige: pole vajagi õppida
Õppijakeeles esineb ka selliste sõnavormide loomist, mida tegelikult olemas pole (näide
20). Võib oletada, näites 20 (algtase) on õppija soovinud lisada sihilisele verbile segama
sihilise verbi tunnuse -ta.
(20) Tema muusika ei segastada mulle. Õige: ei sega Liitöeldis Vcopneg + N
• Koopula ärajätt Koopula ärajätmist esines analüüsitud materjalis kokku 4 korda (2 algtasemel, 2
kesktasemel). Koopula ärajätmise korral on mõnikord kasutatud eituspartiklit ei, millele
järgneb öeldistäide (algtase, näide 21). Mõnikord on ära jäetud nii eituspartikkel ei kui
koopula ning selle asemel on öeldistäide markeeritud eitussõnaga mitte (kesktase, näide
22).
(21) Minu perekond ei väga suur. Õige: ei ole väga suur
(22) Minu arvamus on see, pärilikkus, keskkond, haridustase ja mõtlemine mitte nii
olulised tegurit nagu eelnevad.
Õige: ei ole (mitte) nii olulised tegurid
• Koopula kasutamine jaatava kõneliigi vormidega
Analüüsitud materjalis esines kokku 17 näidet (15 kesktasemel, 2 kõrgtasemel), kus
koopulat oli kasutatud jaatava kõneliigi vormides ning öeldistäidet markeeritud
eituspartikliga mitte (kesktase, näited 23 – 25; kõrgtase, näited 26 ja 27), ühel juhul ka
verbi olema eitusvormiga pole (kesktase, näide 28).
Ainuke võimalus kasutada jaatava kõneliigi verbivorme ja eitada öeldistäidet
eituspartikliga mitte, on vaid-vastanduse lisamine. See pole aga peaaegu kunagi
õigustatud, sest ei lisa sisuliselt olulist infot, vaid põhimõtteliselt kordab juba öeldut, nt
52
*Teisest küljest on see idee mitte paha, vaid hea. Kõrvalekallete korrigeerimiseks sobib
alati koopula jaatava kõneliigi vormi asendamine eitusvormiga ja öeldistäite eitava
markeeringu ärajätmine. Partikkel mitte ei sobi kindlasti juhul, kui öeldistäiteks on vaid
omadussõna (või ka mõni muu sõna), nt * See idee ei ole mitte paha. Kuid lauses See idee
ei ole mitte eriti paha mõjub eituspartikli mitte kasutamine loomulikumalt.
Tihti on võimalik ka jätta koopula jaatava kõneliigi vormi, asendades öeldistäiteks oleva
sõna antonüümsega. Antonüümid võivad olla nii eitava liite abil moodustatud (näide 22)
kui ka leksikaalsed (näide 23). Näites 24 on keelenormist kõrvalekalde korrigeerimiseks
vaja kirjutada eituspartikkel mitte põhisõnaga kokku; sel juhul muutub ta eituspartiklist
eitavaks liiteks. Kõigi sõnade puhul pole aga eitava liite mitte kasutamine semantiliselt
kohane.
(23) Teisest küljest see idee on mitte paha. Õige: ei ole paha (24) Ka ma mõtlen, et haridustase on mitte eriti oluline tegur.
Õige: ei ole (mitte) eriti oluline tegur
(25) Arvan, et see on mitte ohtlik, keegi ei peeta sind. Õige: ei ole ohtlik Õige: on ohutu (26) Veerud on suhteliselt mitte pikad ja ei tekita lugemisel suuri raskusi.
Õige: ei ole eriti pikad Õige: on suhteliselt lühikesed
(27) Mõned allkirjad Jõhvi Teatajas lihtsalt ümberjutustavad seda, mis on pildil esitatud, kuigi foto räägib seda ise ja sellega allkitjad on mitte vajalikud. Õige: ei ole vajalikud
Õige: on mittevajalikud
(28) Kui aeg tuleb, arvan osta mingi vähe auto, nagu VW Golf või Opel…, see peab olema muidugi pole kallis ja pole uus. Õige: ei pea olema kallis ega uus
• Vale eitusliite kasutamine
Eitavate liidete kasutamisega seotud kõrvalekaldeid esineb analüüsitud materjalis 7 korda
(1 algtasemel, 2 kesktasemel, 4 kõrgtasemel). Õppijad on ära vahetatud eesliite eba- ja
järelliite -tu- (algtase, näide 29; kesktase, näide 30). Näites 29 on õppija proovinud
kasutada eesliidet eba- sõna tähtis antonüümi moodustamiseks. Antud juhul oleks aga
korrektne olnud järelliite -tu- kasutamine. Liidet -eba saab kasutada sünonüümses sõnas
53
ebaoluline. Näites 30 on õppija aga kasutanud korrektse eesliite eba- asemel järelliidet -tu.
Samuti lähevad õppijatel segi abessiivi tunnus -ta ja eitav järelliide -tu (kõrgtase, näide
31).
(29) Tähtkuju on kõige ebatähtsam. Õige: on kõige tähtsusetum Õige: on kõige ebaolulisem
(30) Töö võib olla raske, huvitamatu, tervistkahjustav, paha tingimustega. Õige: võib olla … ebahuvitav
(31) Need tulemused näitavad kui viletsad on laste teadmised eesti teatrielust, seega kultuurist, kuna see on kultuuri lahendamata osa.
Õige: on … lahutamatu
• Öeldistäite funktsioonis oleva sõna käändekasutus ainsuses ja mitmuses
käändes ja näites 37 (kõrgtase) saavas käändes. Korrektne oleks kõigil juhtudel nimetav
kääne.
(35) Õpetaja peab olema suhtlejana, abivalmis ja kordumatu inimisena. Õige: peab olema… kordumatu inimene
(36) Päris erinevad inimesed ei või olla sõbradega.
Õige: ei või olla … sõbrad.
(37) Minu arust, nii Leenin koos oma kaastegijatega nii sakslase ei võinud olla nii naiivseteks, nagu neid filmis esitati, sest siis kõik juhtunud oleks võimatu. Õige: ei võinud olla … naiivsed
• Öeldistäite funktsioonis oleva sõna moodustusvead (vale tüvi)
kõrgtasemel): 1) häälduspärasest kirjaviisist johtuvad vead: kk – k – g, pp – p – b, tt – t – d
kirjutamisel (kõrgtase, näide 38) ning vokaalide kirjutamisel (algtase, näide 39); 2)
sõnatüvede segiajamine – paronüümia ja kontaminatsioon (kõrgtase, näited 40 ja 41).
(38) Tekstid ei olnud liiga pikkad. Õige: ei olnud … pikad (39) Naiteks minu isa juhtub auto ja valimus ei ole tahtis, aga kuidas sa töötab koos inimesega siis välimus on tähtis. Õige: ei ole tähtis
(40) Та pühendas se1le1e terve е1u, isegi naine ja laps ei olnud ta1le nii olulised kui tema tugev ning omakasupüüdlematu isamaa-armastus.
Õige: omakasupüüdmatu
(41) Ma ei hakka siin näiteid tooma, sest neid on nii palju, et kahelda minu sõnade õiguses on mõistetu. Õige: on mõttetu
55
Liitöeldis Vfneg+VInf
• Eituse kasutamine jaatava kõneliigi verbivormidega Analüüsitud materjalis esineb 8 kõrvalekallet (1 algtasemel, 3 kesktasemel, 5 kõrgtasemel),
mille puhul verbi eitusvormi asemel on kasutatud jaatava kõneliigi vormi: kolm korda
eitussõnaga ei (algtase, näide 43; kesktase, näited 42 ja 44), kaks korda aluse eitava
markeerimisega, millest üks kord on alus markeeritud eitussõnaga mitte (kesktase, näide
45) ja teine kord – sõnaga pole (kesktase, näide 46).
(42) Kõige pealt on vaja öelda, et viimasel sajandil inimkond on välja mõelnud erinevaid asju, protsesse, milleta tänapäevane inimene ei saab oma elu ette kujutada. Õige: ei saa… ette kujutada
(43) Kahjuks ma ei saa öelda, et on ainult üks leiutis, milleta ei saame elada. Õige: me ei saa elada
(44) Me ei peame ise mitte midagi teha. Õige: ei pea … tegema
(45) Muidugi mitte kõik vanemad saavad seda õpitada. Õige: ei saa kõik vanemad … õpetada Õige: ei saa … õpetada (mitte) kõik vanemad, vaid … Õige: saavad seda õpetada mitte kõik vanemad, vaid …
(46) Aga pole iga inimene saab endale osta seda, sest kõik hea ja mugav, ühe
sõnaga No-how maksab väga palju. Õige: iga inimene ei saa … osta Õige: ei saa … osta (mitte) iga inimene, vaid … Õige: saab … osta mitte iga inimene, vaid …
Näite 45 korrigeerimiseks on mitu võimalust. Esiteks võib asendada verbi jaatava
kõneliigi vormi eitusvormiga, jättes ära markeeringu mitte. Teiseks võib jaatava kõneliigi
vormi asendada eitusvormiga ja lisada vaid-vastanduse. Markeering sõnaga mitte on sel
juhul fakultatiivne. Kolmandaks võib lisada vaid-vastanduse ja muuta sõnajärge nii, et
alus asub lauses öeldisest tagapool. Viimasel juhul võib öeldisverb jääda jaatava kõneliigi
vormi ning eitust kannab aluse eitav markeering sõnaga mitte. Põhimõtteliselt samad
korrigeerimisvõimalused kehtivad ka näite 46 kohta, ainult et sõna pole tuleb igal pool
asendada sõnaga mitte.
56
• Modaalverbide kasutus liitöeldises
Esineb 23 kõrvalekallet (2 algtasemel, 17 kesktasemel, 4 kõrgtasemel). Vaid ühel juhul
neist on vea tekkimise põhjus modaalverbi ärajätt (kesktase, näide 47), mille tulemusel
liitöeldise asemel on lihtöeldis. (47) Aga inimene ei osta armastus, sõprus ja teised asjad.
Õige: ei saa osta
Ülejäänud näidetes saab jälgida eitusega kaasnevat nähtust – eksimist kasutatud
modaalverbi valikul. Selle vea põhjus on modaalverbide semantika vähene eristamine. Nii
on näidetes 48 ja 49 (mõlemad kesktase) modaalverbi tohtima eitusvormi asemel kasutatud
pidama eitusvormi ja näites 50 (kesktase) – saama eitusvormi. (48) Ma olen nõus, et venelased peavad teadma eesti keelt, aga ka oma keelt nad ei pea unustama. Õige: ei tohi unustada
(49) Mida peaks inimene tegema, et vähendada kuriteo ohvriks sattumise riski?
1)Ei pea jalutama öösel kus ei ole palju inimesi. 2) Ei pea näitama odavad asjad ebatuntud inimesi. Õige: Ei tohi jalutada. … Ei tohi näidata
(50) Mida saab inimene ise teha oma tervise heaks? Esiteks, tervislik eluviis on vajalik, et
teha oma tervise heaks. Inimene ei saa suitsetada, …tarbitada. Õige: ei tohi suitsetada, … tarbida
Näidetes 51 ja 52 (mõlemad kesktase) on modaalverbi suutma eitusvormi asemel
kasutatud modaalverbi saama eitusvormi. (51) Ma olen sellega nõus, sest tavaliselt inimesed ei taha, et nendes firmas töötavad
inimesed kes ei saa hoolitsema enda eest. Õige: ei suuda hoolitseda
(52) Näiteks, õpilased arvavad, et kormus on liiga raske ja nad ei saa nii palju tegema. Õige: ei suuda … teha
Näidetes 53 (kesktase) ja 54 (kõrgtase) on modaalverbi saama eitusvormi asemel kasutatud
modaalverbi võima eitusvormi. (53) Raha on ka väga tähtis, sest et rahata lihtsalt ei või normaalselt elada.
Õige: ei saa … elada (54) Väga kurb mõtte, aga niisugune on elu, mida mõjutada me ei või.
Õige: mõjutada … ei saa
57
Näites 55 (algtase) on modaalverbi oskama eitusvormi asemel kasutatud modaalverbi
saama eitusvormi.
(55) Kui sa ei saa võõrkeelt, ma mõtlen siis ei saa endale leida hea töökohta, siis on sul
madal palk. Õige: ei oska
• Eituspartiklite ei ja mitte kasutamine Esineb 2 kõrvalekallet (kesktasemel), mille puhul õppija on kasutanud partikli mitte asemel partiklit ei (näide 56).
(56) Lõpetuseks ütlen et on vaja õppida teistel vigadel ja proovida ei teekida nii palju probleemi esienesse. Õige: mitte tekitada
• Liitöeldises kasutatud vale infinitiiv ja infinitiivi vale tüvekuju
Infinitiivi kasutamise vigu esineb analüüsitud materjalis kokku 34 korda (9
algtasemel, 21 kesktasemel, 4 kõrgtasemel). On eksitud infinitiivi tüvevalikul.. Nagu
lihtöeldise eitusvormide moodustamise puhul nii ka siin on kõige enam raskusi laadi-
ja vältevahelduslike sõnadega: segi läheb häälikute kk – k – g, pp – p – b ja tt – t – d
kirjutamine (kesktase, näide 57), kasutatakse sama sõna mõnd teist vormi, eksimusi
põhjustab ka paronüümia ja kontaminatsioon (kõrgtase, näide 58). On kasutatud vale
infinitiivi (algtase, näide 59; kesktase, näited 60 ja 61). Esineb ka juhuseid, kus
infinitiivi asemel on kasutatud pöördelist verbivormi (algtase, näide 62).
(57) Peale selle maailmas on ka haigused, millidega arstid ei saa võitelda, nagu AIDS, vähk jn.e.
Õige: ei saa võidelda
(58) Et eluiga oleks pikkem ei tohi suitsetada, alkoholi juua ja narkootikume tarbitada. Õige: ei tohi … tarbida
(59) Siiski inimene ei saa elama ilma teist inimedeta.
Õige: ei saa elada
(60) Esimene raskus seisneb selles, et mitte koik pole valmis eestikeelsele õppele üle minna, sest nende keele oskus pole piisav. Õige: pole valmis … üle minema
(61) Kui inimene tahab elada edukalt, ta peab kõigepealt tunnetama looduse arengu seadusi, mitte rikkuda neid, aga järgida.
Õige: mitte rikkuma … järgima
(62) Ja siis ei saa: tunne ennast edukalt. Õige: ei saa tunda
58
• Liht- ja liitöeldiste aja, kõneviisi ning tegumoe kasutamine
Analüüsitud materjalis esineb 17 kõrvalekallet (2 algtasemel, 12 kesktasemel, 3
kõrgtasemel), mis eitusvormide kasutamisel ilmnesid.
Aegade puhul on kõige rohkem kõrvalekaldeid neil juhtudel, kui liitlause osades
kirjeldatakse samaaegselt toimuvaid tegevusi. Näites 63 (kesktase) peaks kasutama
olevikku, õppija on aga kasutanud lihtminevikku.
(63) Kes ei proovi, sest ei saanud!
Õige: ei saa Tegumoe vigadest esineb isikulise tegumoe asemel umbisikulise tegumoe kasutamist (algtase, näide 64).
(64) Nii pikat allkirja lugeja ei viitsita lugeda. Õige: ei viitsi
Näites 65 (kõrgtase) on õppija kasutanud liitlause esimeses osas kindla kõneviisi
lihtminevikku ja teises tingiva kõneviisi üldminevikku, mis ei ole korrektne. Kõrvalekalde
korrigeerimine on keerukas, sest pole võimalik üheselt öelda, mida õppija on soovinud
väljendada. Üks võimalus on kasutada liitlause esimeses pooles kindla kõneviisi
täisminevikku ja liitlause teises pooles kindla kõneviisi olevikku.
(65) Tema oleb teama rohkem linnaelu ja askelduste kohta. Tulevikus mulle tundub, et mõjutab haridus sellepärast, et elukutse valikul tema on vaja. Kui inimene ei õpinud
ülikoolis või kutsekoolis või polütehnikumis, siis ei oleks töötanud hea tööle kõrge palgaga. Aga kui tema saab hea elukutse siis oleb tema töötama tööle kõrge palgaga.
Õige: ei ole õppinud … ei saa töötada Kindla kõneviisi isikulise tegumoe lihtmineviku eitusvormid Lihtöeldis
• Eituse kasutamine jaatava kõneliigi verbivormidega
Esineb 3 kõrvalekallet (2 kesktasemel, 1 kõrgtasemel), milles koos eituspartikliga ei on
kasutatud jaatava kõneliigi vormi (kesktase, näide 66; kõrgtase, näide 67). Verbi jaatava
kõneliigi vormi kasutamist koos mõne teise lauseliikme eitava markeerimisega sõna mitte
abil analüüsitud materjalis ei esinenud.
(66) Tema stopp-nupp ei töötas, ma andsin plaier remondiks, aga seal mulle öeldi, et see ei saa teha. (Kesktase) Õige: ei töötanud
59
(67) Jah, nende poliitika tõepoolest ei läks läbi ilma inimsurma ning vereta (Kõrgtase).
Veaohtlikumad on verbid, mille põhivormides esineb häälikute kk – k – g, pp – p – b,
tt – t – d vaheldus (kõrgtase, näide 68; kesktase, näide 69).
Mõnikord võib õppija ka teada, et lihtmineviku eitusvorm moodustatakse da-infinitiivist,
kuid vormimoodustusel ikkagi eksida (kesktase, näide 70). Samuti lähevad segi
paronüümsed vormid (kesktase, näited 71 ja 72).
(68) Kuid see ei tähenda, et see ei pakunud mulle huvi. Õige: ei pakkunud (69) Tüdruk hakkas karjuma kui mees võttis teda ümber, vaid seda ei aitanud. Õige: ei aidanud
(70) ei hoidanud distantsiooni B ja C autode vahel. (Kesktase) Õige: ei hoidnud
(71) ei saatnud hea töökoht, ja see võib mõjutab inimese elu. (Kesktase) Õige: ei saanud (72) Samuti suur roll mängib vanemad selle päras ta ei kasvatus oma laps ja lapse elus seisib paha. (Kesktase) Õige: ei kasvatanud
• Liitöeldise kasutamine lihtöeldise asemel
Esines 2 juhust (kesktasemel), mille puhul õppija on kasutanud eestipärase lihtöeldise
asemel liitöeldist.
Näites 73 (kesktase) on õppija kasutanud modaalverbi saama eitusvormi koos verbiga
mäletama.
(73) Lisaks valvur ei saanud määletada, kui palju täpselt rohlat oli kontori juures, kui ta
astu vahetuse peale. Õige: ei mäletanud
60
Liitöeldis Vcopneg + N
• Öeldistäite funktsioonis oleva sõna moodustusvead (vale tüvi) Esines üks kõrvalekalle (kõrgtasemel), kus öeldistäite moodustamisel on valitud vale tüvi (kõrgtase, näide 74).
(74) Mõned sõnad olid tõlgimata. Õige: olid tõlkimata
Liitöeldis Vfneg+Vinf
• Modaalverbide kasutus liitöeldises
Esines üks kõrvalekalle (kõrgtasemel), kui õppija on valinud vale modaalverbi (näide 75). (75) Aga vaatamata sellele naine ei saanud talle andeks andma. Õige: ei suutnud … andeks anda
• Vale infinitiivi kasutamine ja infinitiivi vale tüvekuju
Esines 4 kõrvalekallet (2 algatasemel, 1 kesktasemel, 1 kõrgtasemel) infinitiivi tüve valikul (algtase, näide 76).
(76) Ma ei hakka varem eesti keeles mitte midagi räägida, aga kui kursuse mind ma hakkasin natuke räägida ja kirjutada.
Õige: ei osanud … rääkida
• Aja kõneviisi ja tegumoe kasutamine
Analüüsitud materjalis esineb 12 kõrvalekallet (8 kesktasemel, 4 kõrgtasemel). Eksitud on
peamiselt oleviku kasutamisega lihtmineviku asemel (kõrgtase, näide 77). Paaril korral on
lihtmineviku asemel kasutatud täisminevikku (kekstase, näide 78).
(77) Sest et millal inimene sündis, ta ei vali riik ja perekond. Õige: ei valinud
(78) Seisnud kuhagi lähedal auto valvur ei ole märkinud.
Õige: ei märganud
61
Kindla kõneviisi isikulise tegumoe täismineviku eitusvormid Lihtöeldis
• Eitusvormi moodustusvead (vale tüvi ja liide)
Esineb 2 kõrvalekallet (1 algtasemel, 1 kõrgtasemel) laadi- ja vältevahelduslike sõnade
tüvedes (kõrgtase, näide 79).
(79) Kui inimene ei õpinud ülikoolis või kutsekoolis või polütehnikumis, siis ei oleks töötanud hea tööle kõrge palgaga. Õige: ei ole õppinud
kõrgtasemel) ajakasutuses. Kõigil juhtudel on õppijad kasutanud täismineviku asemel
lihtminevikku (algtase, näide 80; kesktase, näide 81). Tegu on lihtmineviku ülekasutusega.
(80) Praegu ma õpin (eesti kelle) müügisekretäri kursusel ja pean ise leidma praktikale. Aga praegu ma ei leinud mitte midagi. Õige: ei ole leidnud (81) Siiani sellele küsimusele ei mõelnud, sest minu tervis aitas mind nii töötada (saata
tulu) kui õppida (arenguseks) ja puhata. Õige: ei ole mõelnud
Kindla kõneviisi isikulise tegumoe ennemineviku eitusvormid
• Aja, kõneviisi ja tegumoe kasutamine Analüüsitud materjalis esines üks kõrvalekalle (kõrgtasemel) ajakasutuses: ennemineviku
asemel on täisminevik (kõrgtase, näide 82).
(82) Lavastusi teadis ainult 1 õpilane 32st, näitlejaid ei ole mitte keegi kirjutanud. Õige: ei olnud … kirjutanud
62
Kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe oleviku eitusvormid Lihtöeldis
• Eituse kasutamine jaatava kõneliigi verbivormiga
Analüüsitud materjalis esines üks kõrvalekalle (kesktasemel), kus koos eituspartikliga ei
oli kasutatud verbi jaatusvormi (kesktase, näide 83).
(83) Näiteks Eestis ei kasvatatakse teravillja, sest kliima ei ole sobilik. Õige: ei kasvatata
• Aja/tegumoe/kõneviisi kasutamine Analüüsitud materjalis esineb üks kõrvalekalle (kesktasemel), milles oli kasutatud umbisikulise tegumoe asemel isikulist tegumoodi (kesktase, näide 89).
(84) Kaasa koju ei luba neid võtta. Õige: ei lubata … võtta
Kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe lihtmineviku eitusvormid Lihtöeldis
• Eituse kasutamine jaatava kõneliigi verbivormidega
Analüüsitud materjalis esines üks kõrvalekalle (kesktasemel), kus koos eituspartikliga ei
on kasutatud jaatava kõneliigi verbivormi (näide 85).
(85) Ma tean mitu situatsiooni, millal inimene oli hea spetsialist, aga pole ilusa välimusega, ja teda ei võieti tööle, sest tööandja nägi ainult kesta. (Kesktase) Õige: ei võetud
• Eitusvormide moodustusvead
Analüüsitud materjalis esines üks kõrvalekalle (kesktasemel) sõnatüve valikul (näide 86).
(86) Ma tean mitu situatsiooni, millal inimene oli hea spetsialist, aga pole ilusa välimusega,
ja teda ei võieti tööle, sest tööandja nägi ainult kesta. (Kesktase) Õige: ei võetud
63
Kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe täismineviku eitusvormid Lihtöeldis
• Eitusvormide moodustusvead
Analüüsitud materjalis esines 4 kõrvalekallet (3 kesktasemel, 1 kõrgtasemel), mille puhul
on eksitud sõnatüves (kesktase, näide 87), üks kõrvalekalle või liite valikus (kesktase,
näide 88). (87) Kolmandaks on parim elada kuskil seal, kus õhk ei ole säästatud. Õige: ei ole saastatud
(88) Personaal kodune arvuti ei ole leiutud ammu – umbes pool sajandi tagasi. Õige: ei ole leiutatud
Liitöeldis Vfneg+ Vinf
• Finiitverbi vale vorm / vale infinitiivi vorm Esines üks kõrvalekalle, mille puhul õppija on kasutanud finiitverbi umbisikulise tegumoe
täismineviku vormi asemel samatüvelist omadussõna. Samas näites esineb veel teinegi
kõrvalekalle: on valitud vale infinitiiv (kesktase, näide 89).
(89) Riik ei ole kohustuslik aidata neid.
Õige: ei ole kohustatud aitama
• Aja, kõneviisi ja tegumoe kasutamine
Analüüsitud materjalis esineb 3 kõrvalekallet (1 kesktasemel, 2 kõrgtasemel), mille puhul
on õppija eksinud tegumoe valikul. Näites 90 (kõrgtase) on kindla kõneviisi umbisikulise
tegumoe täismineviku vormi asemel kasutatud kindla kõneviisi isikulise tegumoe
lihtminevikku ja näites 91 (kesktase) – kindla kõneviisi isikulise tegumoe olevikku.
(90) Allkirjad ei ladunud fotodest kitsamalt ja seega ei jää allkirjast pisut tühja ruumi,
mis küll võiks olla. Õige: ei ole laotud
(91) Ja kõikede nende koolide ei lisa veel vene süvaõppe koolid. Õige: ei ole lisatud
64
Kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe ennemineviku eitusvormid
• Aja, kõneviisi ja tegumoe kasutamine
Analüüsitud materjalis esines üks kõrvalekalle (kõrgtasemel), milles õppija on kasutanud
kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe ennemineviku eitusvormi asemel kindla kõneviisi
isikulise tegumoe lihtmineviku eitusvormi (kõrgtase, näide 92).
(92) Ühes kohas oli dialoog, ruumis oli palju inimesi, naine pöördas mehe poole: Ütles: Joey! ja küsis midagi, aga kui tõlgiti eesti keelde, siis mehe nime ei pannud ja selline mulje jäi et kelle poole naine siis ikka pöördas? (Kõrgtase)
Õige: ei olnud pandud
Tingiva kõneviisi eitava kõneliigi ajavormide moodustamine ja kasutamine Tingiva kõneviisi isikulise tegumoe oleviku eitusvormid
Lihtöeldis
• Eituse kasutamine jaatava kõneliigi verbivormidega
Analüüsitud materjalis esines üks kõrvalekalle (kesktasemel), milles õppija on kasutanud
tingiva kõneviisi isikulise tegumoe oleviku eitusvormi asemel jaatava kõneliigi tingiva
kõneviisi isikulise tegumoe olevikku (kesktase, näide 93). (93) See on minu isiklik arvamus ja ma ei tahaksin mitte keegi kahetseda või kahju teha.
Õige: ei tahaks
• Eitusvormide moodustusvead (vale tüvi)
Esines üks kõrvalekalle, mille puhul on eksitud öeldisverbi tüvekuju valikul. Näites 94
(kesktase) on õppija kasutanud tingiva kõneviisi oleviku vormi moodustamiseks da-
infinitiivi tüve, korrektne oleks aga olnud kasutada kindla kõneviisi oleviku ainsuse
esimese pöörde tüve.
(94) Võib olla muudaksin ainult üht asja, mina ei pannaks hindeid.
Õige: ei paneks
65
Liitöeldis Vcopneg + N
• Koopula kasutamine jaatavas kõneliigis Esines üks kõrvalekalle (kesktasemel), mille puhul õppija on kasutanud koopulat jaatava
kõneliigi vormis ja markeerinud öeldistäite eitussõnaga mitte. Siingi on kõrvalekalde
korrigeerimiseks võimalik 1) asendada jaatava kõneliigi vorm eitusvormiga, jättes ära
eitussõna mitte, 2) asendada omadussõna eitusliitelise antonüümiga (kesktase, näide 95).
(95) Sellepärast nad saavad aru, et pool elanikkonnas on prantslased, ja see oleks lihtsalt mitte ilus valik. Õige: ei oleks … ilus valik Õige: oleks … inetu valik
• Aja, kõneviisi ja tegumoe kasutamine
Esines 4 kõrvalekallet (2 kesktasemel, 2 kõrgtasemel), mis on tingitud vale kõneviisi
kasutamisest. Näidetes 96 (kesktase) ning 97 ja 98 (mõlemad kõrgtase) on õppijal tingiva
kõneviisi isikulise tegumoe oleviku asemel kindla kõneviisi isikulise tegumoe lihtminevik.
(96) Me peame oma lapsi vältima, et nad ei teinud midagi ohtliku.
Õige: ei teeks (97) Ma ei tahtnud elada selles kohas, kus tualett kogu ajal, kui suvel, nii eriti talvel.
Õige: ei tahaks elada (98) Väikesed tähed on kohe arusaadavad, suured teevad ajalehe ilusam, mitmekesisem, et
kesksõnad, kvantorifraasid, da-infinitiiv(ifraasid); osalaused, mida saab asendada
substantiivse aluse kombel käituva pronoomeniga (EKG II: 39).
Alusfraasis saab eitust väljendada eitavate asesõnade ja liitelise eituse abil. Kogeja-
omajalause ning eksistentsiaallause puhul mõjutab eitus alusfraasi käänet: alusfraas on siis
üldjuhul partitiivis, teatud juhtudel ka nominatiivis.
Mõnel juhul on alusfraasi võimalik markeerida eitava partikli mitte abil.
Alusfraasi kääne
Substantiivne alusfraas võib olla nii nominatiivis kui partitiivis.
Normaallauses (s.t sellises lauses, mille grammatiline subjekt, tegevussubjekt ja
pragmaatiline subjekt langevad kokku) paikneb alusfraas lause algul ja on nominatiivis nii
jaatavas kui eitavas lauses (See inimene elab meie majas. See inimene ei ela meie majas).
Kogeja-omajalauses (s.t lauses, milles grammatiline subjekt ei lange kokku tegevussubjekti
ja pragmaatilise subjektiga) ei ole alus lause algul ning võib mõnikord üldse puududa.
Lause algul paikneb pragmaatiline subjekt (mis on ka tegevussubjekt) – kogejat või omajat
väljendav adverbiaal või sihitis. Eitavas kogeja-omajalauses on alusfraas partitiivis või
nominatiivis. Omajalausetes eitab partitiivne alusfraas situatsiooni üldiselt (indefiniitselt)
(Mul ei ole rohelisi teksaseid). Nominatiivne alusfraas eitab konkreetset (definiitset)
situatsiooni (Mul ei ole (mitte) rohelised teksased, (vaid sinised); Mul on sinised teksased,
mitte rohelised. Mul on mitte rohelised teksased, vaid sinised). Kui sellistes lausetes on
öeldisverb eitusvormis, siis on alusfraasi markeerimine partikliga mitte fakultatiivne. Kui
aga öeldisverb on jaatusvormis, on aluse markeerimine partikliga mitte kohustuslik.
Eitavates kogejalausetes on alusfraas tavaliselt nominatiivis (Mulle ei meeldi see värv;
Mulle ei sobi see värv; Mind ei huvita see jutt; Mul ei ole külm; Mul ei ole huvitav).
72
Mõnikord võib alusfraas olla nii nominatiivis kui partitiivis (Mul ei ole kiire; Mul ei ole
kiiret).
Eksistentsiaallauses (s.t lauses, milles grammatiline subjekt langeb kokku
tegevussubjektiga ja ei lange kokku pragmaatilise subjektiga) ei ole alus samuti lause
algul. Lause algul on kohta või aega väljendav määrus või sihitis. Eitavas
eksistentsiaallauses on alusfraas partitiivis või nominatiivis. Partitiivne alusfraas eitab
situatsiooni üldiselt (alusfraas on indefiniitne) (Siin pole filolooge). Kui eituse fookuses on
definiitne alusfraas, siis on see nominatiivis (Siin pole (mitte) filoloogid, (vaid
matemaatikud); Siin on (mitte) filoloogid, vaid matemaatikud). Kui sellistes lausetes on
öeldisverb eitusvormis, siis on alusfraasi markeerimine partikliga mitte fakultatiivne. Kui
aga öeldisverb on jaatusvormis, on aluse markeerimine partikliga mitte kohustuslik (EKG
II: 158).
Eitavad asesõnad
Kui subjekti olemasolu antud situatsioonis täielikult eitatakse, siis kasutatakse eitavaid
asesõnu (mitte) keegi – (Mitte) keegi ei tea, kuhu ta läks; (mitte) miski – Mul ei ole (mitte)
midagi viga; (mitte) ükski – (Ma ei näinud (mitte) ühtegi inimest; (mitte) kumbki – Mul ei
ole (mitte) kumbagi raamatut; (mitte) mingi – Ma ei soovi (mitte) mingit kooki jt.
Eesti keelele on iseloomulik, et eitavate asesõnade kasutamise puhul peab öeldisverb
olema kindlasti eitavas kõneliigis. Kõigil eitavatel asesõnadel on kaks vormi: ilma
partiklita mitte ja partikliga mitte. Neil kahel võimalusel ei ole sisulist erinevust. Kui aga
kasutada asesõna ilma partiklita mitte ja öeldisverbi jaatava kõneliigi vormi, siis omandab
asesõna umbmäärase asesõna tähenduse ja väljendatav mõte muutub täielikult.
Liiteline eitus
Aluse rollis olevas substantiivis või substantiivifraasis võib esineda ka liiteline eitus,
näiteks eesliide eba- (Õnn ja eba/õnn käivad ikka käsikäes. Siin ei ole eba/vajalikke asju );
järelliide -tu- (Tahtma/tu/s oma elu muuta viis ta üha uute probleemideni). Alusfraasis
esineva liitelise eituse korral võib öeldisverb olla nii jaatava kui eitava kõneliigi vormis, nt
Siin on ebavajalikke asju. Siin ei ole ebavajalikke asju.
73
2.3.2. Õppijakeeles esinevad kõrvalekalded eituse väljendamisel alusfraasis
Analüüsitud materjalis oli kokku 664 näidet, millest 513 korrektset (algtasemel 65,
kesktasemel 349, kõrgtasemel 99) ja 93 mittekorrektsest kasutusest kõrvalekalduvat
(algtasemel 19, kesktasemel 57, kõrgtasemel 17).
Täpse ülevaate eitust sisaldavate alusfraaside esinemisest annab Tabel 8, kus on esitatud
korrektsete ja mittekorrektsete kasutusjuhtude arvud keeletasemete kaupa.
Tabel 8. Eitus alusfraasis Keeletase A
õige
A
vale
B
õige
B
vale
C
õige
C
vale
Alusfraas 65
77%
19
23%
349
86%
57
14%
99
85%
17
15%
Õppijakeeles esinevad eitavate alusfraaside kasutamisel järgmised kõrvalekalded: 1)
eksitakse alusfraasi käände valikul; 2) ei osata kasutada sobivat eitavat asesõna; 3) liitelise
eituse korral kasutatakse ebasobivat liidet. Lisaks sellele esineb kõrvalekaldeid, mis pole
otseselt seotud eitusega: vead, mis tulenevad häälduspõhisest kirjaviisist;
kontaminatsioonist või parafaasiast tingitud vead; vormimoodustusvead; leksikaalsed vead
ning pragmaatilised vead. Nimetatud ebakorrektsused kaasnevad eituse väljendamisega
alusfraasis.
Tabelites 9 ja 10 on esitatud vealiikide statistika. Tabeli 9 esimeses veerus on arvandmed
korrektsete kasutusnäidete kohta. Teisest kuuenda veeruni on esitatud teave mittekorrektse
(MK) kasutuse kohta vastavalt veatüüpidele: part – alusfraas partitiivis, nom/part –
alusfraas osaliselt nominatiivis, osaliselt partitiivis, adess – alusfraas adessiivis,
nom=gen=part – alusfraasi kääne täpselt määratlemata, nom – alusfraas nominatiivis, gen
– alusfraas genitiivis.
Tabelis 10 on esitatud eituse tüüpide korrektsete/vigaste esinemisnäidete arvandmed.
Mõlemas tabelis on arvud esitatud nii, et esimene näitab tüübi esinemise koguhulka, selle
all
olevad arvud näitavad alg-, kesk- ja kõrgtaseme tekstides sisalduvate näidete hulka.
74
Tabel 9. Eitusega seotud käändekasutus alusfraasis
K kor- rektne kasutus
MK part
MK nom/ part
MK adess
MK nom= gen= part
MK nom
MK gen
1 2 3 4 5 6 7 Normaallause alusfraasi kääne
459 101,267,91
6 0,3,3
2 0,1,1
2 0,0,2
1 0,1,0
Kogeja-omajalause alusfraasi kääne
41 15,23,3
5 1,4,0
2 1,1,0
10 4, 5, 1
2 1, 1, 0
Eksistentsiaal- lause alusfraasi kääne
20 3,10,7
3 0, 3, 0
Tabel 10. Eitavate asesõnade ja eitavate liidete kasutamine alusfraasis Korrektne Mittekorrektne Eitavad asesõnad
22 0,7,15
6 0,3,3
Liiteline eitus 8 1,5,2
8 0,8,0
Eitusega otseselt mitte seotud
44 12,25,7
Tabelite 9 ja 10 põhjal võib öelda, et normaallause aluse käändekasutuses esineb väga vähe
kõrvalekaldeid, mis on ka loomulik, sest normaallause alus on nominatiivis. Seevastu
kogeja-omajalauses on kõrvalekaldeid üsna palju: kõige rohkem on alusfraasis
mittekorrektselt kasutatud nominatiivi. Eksistentsiaallauseid esines analüüsitud materjalis
vähe, kuid kõrvalekaldeid oli neist umbes veerand.
Eitavaid asesõnu ja liitelist eitust esines analüüsitud materjalis vähe, seejuures on eitavate
asesõnade puhul kõrvalekaldeid umbes veerand kõigist kasutusnäidetest ja liitelise eituse
puhul pool.
75
Alusfraasi kääne
Alusfraasi käändekasutust on vaadeldud lausetüüpide kaupa: kõrvalekalded
normaallauses, kogeja-omajalauses ja eksistentsiaallauses.
Normaallause alusfraasi kääne
Analüüsitud materjalis on kokku 459 korrektset näidet ja 11 mittekorrektset. Viimaste
korral on alusfraas partitiivis, osaliselt nominatiivis ja osaliselt partitiivis, adessiivis või ei
ole võimalik alusfraasi käänet üheselt määrata.
• Alus partitiivis
Esines 6 kõrvalekallet (3 kesktasemel, 3 kõrgtasemel), milles õppijad nominatiivi asemel
on kasutanud alusfraasi partitiivis (kesktase, näited 104 ja 105).
(104) Tüdruk hakkas karjuma kui mees võttis teda ümber, vaid seda ei aitanud.
Õige: see (105) Ma arvan et hindeid eriti ei näita inimese teadmist.
Õige: hinded • Alusfraas osaliselt nominatiivis, osaliselt partitiivis
Esinevad 2 juhtumit, milles alusfraasi mõni sõna on korrektselt nominatiivis, kuid teine –
partitiivis (kõrgtase, näited 106 ja 107).
(106) Uued lauseid ei hakkanud igas kohas suure läbitähega. Õige: uued laused
(107) Teda ei tundnud ära mitte Nadja, mitte ühtegi inimene.
Õige: mitte ükski inimene
• Aluse kääne täpselt määratlemata Samuti esineb üks juhtum, kus moodustatud vormi põhjal pole võimalik täpset käänet
määrata. Näites 108 (kesktase) ei saa üheselt otsustada, kas õppija on soovinud kasutada
mitmuse nominatiivi või ainsuse partitiivi.
(108) Ärge kasutage vett kui elektriseadmet ei ole lülitatud. (Kesktase)
Õige: elektriseade Õige: elektriseadmed
76
• Alus adessiivis
Esineb ka 1 juhtum, milles on nominatiivi asemel kasutatud alalütlevat käänet (kõrgtase, näide 109).
(109) Ühel ei saa elada ilma rahata, teisel võimatu ilma sõbrata. Õige: Üks … teine …
Kogeja-omajalause alusfraasi kääne
Analüüsitud materjalis oli kokku 41 korrektset näidet ja 19 mittekorrektset. Mittekorrektse
kasutuse korral on nominatiivse aluse asemel kasutatud genitiivset või partitiivset alust.
Esinevad ka juhud, milles alusfraasi üks komponent on korrektselt partitiivis, aga teine –
mitte.
• Alus nominatiivis
Esineb 10 kõrvalekallet (4 algtasemel, 5 kesktasemel, 1 kõrgtasemel), milles partitiivi
asemel
oli alus nominatiivis (algtase, näide 110; kesktase, näide 111). Mõnikord on seejuures segi
läinud ka ainsus ja mitmus (kesktase, näide 112).
(110) Kudas sull on palju raha ja ei ole haridus, see ei aitab sulle.
Õige: haridust
(111) Sellepärast kui inimesel on palju raha, temal ei ole probleemid. Õige: probleeme
(112) Väga mõjutab inimese elu haridus, sellepärast kui inimesel ei ole hea teadmised,
tal ei ole hea tööd. Õige: häid teadmisi
• Alus genitiivis
Esines 2 kõrvalekallet (1 algtasemel, 1 kesktasemel), milles partitiivi asemel kasutatud
oli genitiivi (algtase, näide 113; kesktase, näide ja 114).
(113) Mul ei ole perekonna. Õige: perekonda
(114) Ja raske elada kui tervise ei ole, kui ei saa teha mis tahab.
Õige: tervist
77
• Alusfraas osaliselt partitiivis
Esines 2 kõrvalekallet (1 algtasemel, 1 kesktasemel), milles alusfraasi üks komponent on
korrektselt partitiivis, aga teine – mitte (algtase, näide 115).
(115) Minu arvates, et väga tähtis on vanemad, sest et ei ole kedagi lähedased.
Õige: kedagi lähedasemat
• Alusfraas partitiivis
Kogejalausetes, kus on kasutatud verbe nagu meeldib, huvitab jmt peab alusfraas olema
nominatiivis. Analüüsitud materjalis oli 5 kõrvalekallet (1 algtasemel, 4 kesktasemel),
milles selles lausetüübis oli kasutatud partitiivi (kesktase, näited 116 ja 117).
(116) Mulle tundub, et eestlastele ei meeldi venelasi. Mitte kõiki, aga mõni. Õige: venelased
(117) Kui sind ei huvita mitte midagi, see pole hea, sest sul ei ole võimalust „kasvatada”
ja saada.
Õige: mitte miski Eksistentsiaallause alusfraasi kääne
Analüüsitud materjalis oli kokku 20 korrektset ja 3 (kesktasemel) mittekorrektset näidet.
Mittekorrektne oli alusfraasis partitiivi asemel nominatiivi kasutamine (kesktase, näide
118).
(118) Ma lõpetasin instituuti ja valisin endale töökohta tundmatus ja võrrases linnas –
Tallinnas, kus ei olnud mitte keegi minu tuttavatest. (Kesktase) Õige: mitte kedagi
Eitavate asesõnade kasutamine aluses Analüüsitud materjalis on kokku 22 korrektset näidet ja 6 mittekorrektset. Korrektselt oli
kasutatud järgmisi eitavaid asesõnu: keegi (7 korda) midagi (6), mitte mingi (4), mitte
keegi, mingeid, mitte midagi, ükski, ühtegi (kõik 1 kord)
78
Mittekorrektne eitavate asesõnade kasutamine
• (mitte) ükski
Eitava asesõna (mitte) ükski asemel on kasutatud sõna iga (kesktase, näide 119) ja arvsõna
üks (kesktase, näide 12).
(119) Iga inimene ei saa elada ilma oma leiutiseta.
Õige: Ükski inimene (120) Kui praegu meil ei ole ühte probleemi eestlaste ja venelaste vahel siis pärast nad tulevad ja see on fakt. Õige: ühtegi/ühtki
• (mitte) miski Eitava asesõna (mitte) miski asemel on kasutatud kindla kõneviisi oleviku eitavat vormi
pole (kesktase, näide 121) ja sõna kõik (kesktase, näide 122).
(121) Arvan,et tänapäeva noore ei värtusta haridus,sest noored alati istuvad arvuti taga ja neid ei huvita pole midagi, käivad baarides ja diskool ja nad ei saa õppida.
Õige: mitte miski
(122) Minuga juhtus ka selline lugu: meil ei olnud elektrit umbes 6 tundi ja juba siis ma sain aru kui tugevasti ma sõltun sellest (televiisor, radio, arvuti, pliit, kõik ei tööta, kraanist tuleb ainult kult vesi). Õige: mitte miski
• (mitte) keegi
Esines üks huvitav juhtum, kui õppija oli ilmselt soovinud kasutada umbmäärast asesõna
keegi, mis aga eitusvormis oleva öeldise puhul on omandanud eitava asesõna mitte keegi
tähenduse. Antud juhul oleks eesti keeles korrektne kasutada hoopis asesõna mõni
(kesktase, näide 123).
(123) Keegi ei saa elada ilma õluta, keegi ei saa elada ilma raamatuta.
Õige: Mõni … , mõni …
79
• (mitte) kumbki
Õppija on asendanud eitava asesõna (mitte) kumbki asesõnaga mõlemad (kesktase, näide
124).
(124) Mõlemad omandavad haridust, õppivad stipeendiumiga, samal ajal käivad tööl,
mõlemad ei suitseta. Õige: kumbki
Liiteline eitus Alusfraasi liitelise eituse korrektseid näiteid oli 8 ja vigaseid samuti 8. Korrektselt on
kasutatud liidet -tu (4 korda), liidet mitte- (2) ja liidet eba- (2).
• liide -tu-
Näites 125 (kesktase) on kasutatud liite -tu- asemel liidet mitte-.
(125) Haiguse põhjused asuvad peaaegu inimese sees. Need on vale toitumine, vähe liikuv
eluviis, mitteoskamine stressi toime saama. Õige: oskamatus
• liide mitte-
Näites 126 (kesktase) on liidet mitte- kasutatud põhimõtteliselt õigesti, kui poleks lisatud
eitust ei.
(126) Kolmandal leheküljel on jälle suur mitte midagi ei ütlev foto, aga samas toetab teksti meeleolu. Õige: mittemidagiütlev foto
Esineb ka mitmeid näiteid, milles õppija on kasutanud liidet mitte-, selleks sobimatus
kontekstis – eesti keeles kasutatakse aluses eitava liiteta antonüümset sõna (kesktase, näide
127). Tuleb ette ka seda, et õppija on mitte- põhisõnast lahku kirjutanud (kesktase, näide
pikkad, teravad kihvad, kikkis kõrvad, painduv keha. Õige: lühike
(128) Jaanalinnul on pikk ja painduv kere, mitte pikk saba, ei ole kihve.
Õige: lühike Analüüsitud materjalis esines ka üks juhtum, milles õppija oli kasutanud alusfraasis
ekslikult
80
mata-vormi. Kõrvalekalde korrigeerimise üks võimalus oleks kasutada abessiivi tunnust –
ta (kekstase, näide 129).
(129) Ja kindlasti igas rajoonis peavad töötama huviringid tasumata.
Õige: tasuta huviringid
Eitusega otseselt mitteseotud kõrvalekalded
Lisaks eitusega otseselt seotud vigadele oli analüüsitud materjalis ka 44 alusfraasi viga (12
algtasemel, 25 kesktasemel, 7 kõrgtasemel), mis pole eitusega otseselt seotud. Siia
kuuluvad häälduspärasest kirjaviisist, kontaminatsioonist või parafaasiast tingitud vead
(kesktase, näide 130; algtase, näited 131 – 133); vormimoodustusvead (kesktase, näide
134), leksikaalsed vead (kesktase 135 ja 136) ning pragmaatilised vead (kestase, näide
137). Mõnel juhul on õppija ilmselt soovinud kasutada alust partitiivis, eksinud aga selle
vormi moodustamisel (algtase, näide 138). Esinevad ka juhud, kus on küll kasutatud
korrektselt partitiivi, aga eksitud on ainsuse – mitmuse valikul (kesktase, näide 139;
algtase, näide 140).
(130) Ma sõidsin üksinda ja sellepärast teisi osalejäid polnud.
Õige: teisi osalejaid (131) Minu tüttar ei ole väga suur.
Õige: minu tütar
(132) Aga kui ei tööta elektrivõrk, siis ei tööta külmkapp, teler, raadio, kodunetelefon, pliit.
Õige: kodune telefon
(133) Meie suhtles ei ole piiratud keeleoskusega. Õige: Meie suhtlus
(134) Inimese elu sõltub sünnikohast ka, näiteks, kui inimene sündis vene külas, temale
natuke raskem saada hea haridust, vene külas ei ela jõukased inimesed. Õige: jõukad inimesed (135) Aga rumala inimesega pole tunnet suhelda.
Õige: tahtmist
(136) Jah, olen ka nõus et mõnikord vene seltskond ei õpi eesti keelt või ei kasuta seda, aga minu arvates on teised võimalused seda situatsiooni lahendama. Õige: venelased
81
(137) Mina tahan teile ütelda, et te ei pääsenud konkursil. Õige: Te
(138) Kohtla-Järvel ei ole kinot.
Õige: kino
(139) Aga kui on raha, siis ei ole rohkem probleemi. Õige: probleeme
(140) Koolitus on kallis mõnu ja kui inimesel raha ei ole, siis maksta kuursusi eest ei ole võimalusi. Õige: võimalust
82
Eitus aluses. Kokkuvõtvad märkused
Järgnevalt on esitatud kokkuvõte eituse kasutamisest alusfraasis: võrreldud on õppijakeele
vigaste ja korrektsete näidete hulka, analüüsitud iga veatüüpi ja keelenormi vastu eksimise
võimalikke tekkepõhjusi.
1. Normaallause alusfraasi kääne
Normaallause alusfraasi oli kasutatud korrektselt nominatiivis 97% näidetest ja
mittekorrektselt 3%. Seega võib öelda, et normaallause alusfraasi kääne ei valmista
õppijatele üldjuhul raskusi. Kõrvalekallete puhul kasutati nominatiivi asemel partitiivi –
tegemist on reegli „Eitus nõuab partitiivi” üleüldistamisega. Üks kord oli alusfraas
adessiivis – sel juhul on tegemist ülekandega vene keelest.
2. Kogeja-omajalause ja eksistentsiaallause alusfraasi kääne
Kogeja-omajalauste alusfraasi oli kasutatud korrektselt 68% kõigist juhtudest ja
mittekorrektselt 32%. Eksistentsiaallausetes oli õigete alusfraaside protsent 79 ja vigaste
protsent 21.
Eitavas kogeja-omajalauses ja eitavas eksistentsiaallauses peab alus üldjuhul olema
partitiivis (v.a kogeja-omajalaused verbidega meeldima, sobima, huvitama jt, milles alus
peab olema nominatiivis). Partitiivse alusfraasi asemel oli enamasti ekslikult kasutatud
nominatiivset alusfraasi – sel juhul on tegemist ärajätmisveaga. Mõnel korral oli alus
partitiivi asemel genitiivis, mis on ülekanne õppija emakeelest – vene keeles on sarnases
lausetüübis alusfraas genitiivis. Esines ka juhuseid, kus osa alusfraasist oli korrektselt
partitiivis, teine osa aga nominatiivis või genitiivis – ka need on ärajätmisvead, mille
põhjuseks võib pidada eesti keele partitiivivormi moodustuse keerukust. Ilmselt on
õppijatel raske tajuda kogeja-omajalausete ja eksistentsiaallausete erinevust
normaallausetest. Seetõttu loobuvad nad alusfraasi käände muutmisest ja kasutavad kõige
lihtsamat varianti – nominatiivi (lihtsustamine ja väljajätt). Kogeja – omajalausetes
verbidega meeldima, sobima, huvitama jmt esines vigu, kus õppija oli kasutanud alust
partitiivis. Sama viga esines ka eksistentsiaallausetes. Nendel juhtudel on tegemist reegli
„Eitus nõuab partitiivi” üleüldistamisveaga.
Eituse väljendamisele kogeja – omajalausetes ja eksistentsiaallausetes tuleks
õppeprotsessis rohkem tähelepanu pöörata.
83
3. Eitavate asesõnade kasutamine
Eitavaid asesõnu oli alusfraasis kasutatud korrektselt 79% juhtudest ja mittekorrektselt
21%. Kuigi õige kasutuse osakaal oli üsna suur, oli tekstides esinenud eitavate asesõnade
absoluutarv väike (22). Üldse ei olnud kasutatud asesõnu (mitte) kumbki, asesõna (mitte)
ükski oli kasutatud ainult kaks korda. Oli selgelt näha õppijate oskamatus sobivaid eitavaid
asesõnu kasutada: nt (mitte) kumbki oli asendatud sõnaga mõlemad, (mitte) ükski sõnaga
kõik või sõnaga üks; sõna keegi oli soovitud kasutada umbmäärases tähenduses, koos
eitavas vormis öeldisega omandas see aga eitava tähenduse – st kanti eituse vahendid üle
oma emakeelest. Eitavate asesõnade kasutamine vajaks õppeprotsessis suuremat
tähelepanu.
4. Liitelise eituse kasutamine
Kõrvalekaldeid liitelise eituse kasutuses esineb alusfraasis 8, mis on üsna väike arv. Kuid
ka korrektsete näidete arv ei ole suur: samuti 8. Õppijad ajavad segi erinevad eesti keele
eitust edastada võimaldavad liited ja ülekasutavad liidet mitte-, mis mõjub väga kohmakalt,
samas kui eesti keeles on olemas tunduvalt paremaid väljendusvõimalusi.
Liitelise eituse uurimise ja õpetamisega tuleks kindlasti rohkem tegeleda.
5. Eituse väljendamisega otseselt mitte seotud vead
Analüüsitud materjalis esines ka eitusega otseselt mitte seotud kõrvalekaldeid
keelenormist: vormimoodustus- ja ainsuse-mitmuse kasutusvead, leksikaalsed vead.
Niisugused kõrvalekalded ei ole eituskesksed, vaid esinevad suure tõenäosusega sama
sageli ka jaatavas kõnes. Nende vigade vähendamiseks oleks vaja süstemaatiliselt tegeleda
vormimoodustuse õppimise ja drillimisega, samuti pöörata senisest tunduvalt suuremat
milles sihitist on partitiivi asemel kasutatud nominatiivis (algtase, näide 141; kesktase,
näide 142; kõrgtase, näide 143).
(141) Minu arvates tervis on väga tähtis, sest asjad võib teenida, aga tervis ei saa. Õige: tervist
(142) Aga inimene ei osta armastus, sõprus ja teised asjad. Õige: armastust, sõprust … teisi asju
88
(143) Minu arvates muuta kogu maailm kommunistlikuks ei olnud nii hea idee, sest Venemaa ei tunnistanud teised ideed, kui kommunistlik partei ja kohe keelas teised poliitilised parteid.
Õige: teisi ideid Sihitisfraas genitiivis Analüüsitud materjalis oli 5 näidet (2 algtasemel, 2 kesktasemel ja 1 kõrgtasemel), milles
partitiivi asemel on kasutatud genitiivi (kesktase, näide 144; kõrgtase, näide 145).
(144) Ja nüüd ma üldse ei saa selle kuidagimoodi käima panna.
Õige: seda
(145) Hiljem Keskküla mõistis, et bolševik ei kavatsegi Eestimaale sõltumatuse kinkida. Õige: sõltumatust
Sihitisfraas partitiivis – nominatiivis või genitiivis Analüüsitud materjalis esines 7 näidet (3 algtasemel, 4 kesktasemel), milles mõni sõna
sihitisfraasis on korrektselt partitiivis, samas kui teine sõna (teised sõnad) on
mittekorrektselt nominatiivis (algtase, näide 146) või genitiivis (keskase, näide 147).
Vormihomonüümia korral pole võimalik üheselt otsustada, kas sihitist on kasutatud
nominatiivis või genitiivis, sest nende käänete vormid langevad kokku (kõrgtase, näide
148).
(146) Kui sa ei saa võõrkeelt, ma mõtlen siis ei saa endale leida hea töökohta, siis on sul
madal palk. Õige: head töökohta
(147) Minu arvates inimene peab olema haritud, kuid mitte kõike inimesi võimelised saada head hariduse.
Õige: head haridust (148) Leheküljel on 5 veergu ja sellega ei tekita kirju muljet. Õige: kirjut muljet
Sihitisfraas muudes käänetes peale partitiivi, nominatiivi või genitiivi Analüüsitud materjalis oli 6 juhtu (3 algtasemel, 3 kesktasemel), milles sihitisfraasi on
kasutatud mingis muus käändes peale partitiivi, nominatiivi või genitiivi. Näites 149
(kesktase) on õppija kasutanud allatiivi, sest vene keeles nõuab verb aitama seda käänet.
(149) Sest vabanemistel ei ole töökohta ja raha kui neile ei aita nad hakkavad jälle
varastama ja tapma. Õige: neid
89
Eitavate asesõnade kasutamine Analüüsitud materjalis oli kokku 23 näidet eitavate asesõnade kasutamist sihitises (19
korrektset ja 4 mittekorrektset). Õigesti on kasutatud eitavaid asesõnu (mitte) midagi (13
korda, millest algtasemel 4, kesktasemel 6 ja kõrgtasemel 3), (mitte) ükski (2 korda, millest
1 kesktasemel ja 1 kõrgtasemel) ja (mitte) mingi (1 kord kõrgtasemel).
Mittekorrektsetest kasutustest on 2 näidet seotud ebasobiva sõnajärje valikuga (algtase,
näide 150; kõrgtase, näide 151). Ühel korral on õppija soovinud kasutada sihitises
umbmäärast asesõna midagi, aga koos öeldisverbi eitusvormiga on see sõna omandanud
eestikeelses lauses eitava asesõna tähenduse. Kõrvalekalde korrigeerimiseks tuleks
asendada asesõna midagi asesõnaga mõni (kõrgtase, näide 152).
(150) Pole ammu sinuga kohtunud ja midagi sinust ei tea. Õige: ei tea sinust midagi
(151) Lõpupunkti ei kasutanud terve filmi jooksul ühtegi. Õige: Terve filmi jooksul ei kasutatud ühtegi lõpupunkti.
(152) Tihti juhtub nii, et me ei märka midagi, aga hiljem me analiseerime sündmuseid ja otsustame lõpuks, et juhus mängib suure rolli meie elus. Õige: mõnda asja
Liiteline eitus Liitelist eitust oli sihitisfraasis kokku 6, neist 5 korrektset ja 1 (kesktasemel)
mittekorrektne, kui on kasutatud abessiivi koos kaassõnaga ilma, korrektne oleks aga
mata-vorm (kekstase,
näide 153).
(153) Kõige parem võtta korterit ilma remondita ja ise tegema. Õige: remontimata korter Eituspartikkel Esines üks kõrvalekalle, milles on ebakorrektselt kasutatud eituspartiklit mitte (kekstase,
näide 154). Eesti keeles oleks antud juhul korrektne kasutada mitte eitust, vaid jaatust.
(154) See on väga hea, kui inimene teab mitte ainult üht keelt. Õige: rohkem kui üht keelt
90
Eituse väljendamisega otseselt mitte seotud kõrvalekalded sihitises Analüüsitud materjalis oli 34 näidet (algtasemel 7, kesktasemel 21 ja kõrgtasemel 6),
milles esinevad vead pole otseselt seotud eituse väljendamisega ja neid võib kohata ka
jaatavates lausetes: samas sihitisfraasis on mõned sõnad ainsuses ja mõned mitmuses
(kesktase, näide 155); vead partitiivi vormimoodustuses (kesktase, näited 156 ja 157);
kõrvalekalded sõnaliigi valikul (algtase, näide 158); sihitise ärajätt (kesktase, näide 159).
(155) Kõikel inimestel on samasugune võimalused, ja tähtkuju ei mõjuta seda võimalusi. Õige: neid võimalusi
(156) Mõned lapsed ei olevad valmis töötada 25 või 30 tundi nädalas, ei tea töödistsipliinit,
kui töötavad koos täiskasvanute inimestega, võivad omandada halbu harjumusi. Õige: töödistsipliini
(157) Arvan, et vangla ei paranda kuritegijat, sest vanglas on „kuritegijate ühiskond”. Õige: kurjategijat (158) Sünniaeg ei anda mitte mingi sugust aitab.
Õige: abi (159) See on ebaoluline, sellepärast, et inimesel tööl võivad olla erinevad suhted, aga tema ei pea võtma tõsiselt. Õige: ei pea võtma neid tõsiselt
91
Eitus sihitises. Kokkuvõtvaid märkusi
Järgnevalt on esitatud kokkuvõte eituse kasutamisest sihitisfraasis: võrreldud on
õppijakeele vigaste ja korrektsete näidete hulka, analüüsitud iga veatüüpi ja keelenormi
vastu eksimise võimalikke tekkepõhjusi.
1. Sihitisfraasi kääne
Sihitisfraasis esines käändevigu üsna arvukalt – 34% kõigist näidetest. Eituse korral peab
sihitis enamasti olema partitiivis. Seda reeglit õpitakse algusest peale, see on õppeprotsessi
läbiv teema. Ometi esines õppijakeeles üsna palju näiteid, milles sihitis oli partitiivi
asemel kasutatud mõnes muus käändes, peamiselt nominatiivis. Nominatiivse sihitise
puhul on tegemist ärajätmisvigadega, kus õppija on läinud lihtsustamise teed ja kasutanud
sihitises olevaid sõnu algvormis. Paar korda esines genitiivset sihitist, mis on ülekanne
vene keelest.
Sihitis esines mõned korrad ka muudes käänetes peale nominatiivi ja genitiivi, ka siis oli
põhjuseks ülekanne vene keelest.
2. Eitavate asesõnade kasutamine
Eitavate asesõnade kasutusvigu ei olnud palju (19%), kuid väga vähe esines ka korrektseid
kasutusnäiteid (5). Nagu alusfraasi puhul, ei kasutata siingi kõiki eesti keele eitavaid
asesõnu, korrektselt esinesid ainult (mitte) miski, (mitte) mingi ja (mitte) üksi.
Mittekorrektsete näidete puhul esines kõige rohkem juhtumeid, kus õppija oli
umbmäärasust väljendada soovides kasutanud sõna midagi koos eitavas vormis öeldisega,
nii et asesõna omandas eitava tähenduse. Eitavate asesõnadega on vaja eesti keele kui teise
keele õpingutes rohkem tegeleda.
3. Liitelise eituse kasutamine
Liitelise eituse õigeid kasutusjuhtumeid oli 83% ja mittekorrektseid 17%. Kuid õigete
kasutusjuhtumite absoluutarv on väga väike – ainult 6. Mittekorrektse näite puhul ei olnud
õppija osanud kasutada eestipärast mata-vormi, selle asemel oli lihtsalt abessiivi tunnus -
ta.
Liiteline eitus vajab suuremat tähelepanu.
92
4. Eituse väljendamisega otseselt mitte seotud vead
Analüüsitud materjalis ka hulgaliselt eitusega otseselt mitte seotud kõrvalekaldeid
keelenormist: vormimoodustus- ja ainsuse-mitmuse kasutusvead, leksikaalsed vead.
Niisugused kõrvalekalded ei ole eituskesksed, vaid esinevad suure tõenäosusega sama
sageli ka jaatavas kõnes. Nende vigade vähendamiseks oleks vaja süstemaatiliselt tegeleda
vormimoodustuse õppimise ja drillimisega, samuti pöörata senisest tunduvalt suuremat
tähelepanu ka tähendusõpetusele.
93
2.5. Eitus määruses 2.5.1. Eituse väljendusvõimalused määruses Määrus on verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja
määrsõna laiend. Määrusi vormistatakse määrsõnade abil, noomeni käändevormidega ning
käändevormi ja kaassõna ühenditega, samuti verbi infiniitsete vormidega. Määruse puhul
on tüüpilised käänded alates illatiivist, mõningate kvantumit väljendavate määruseliikide
puhul esineb ka abstraktseid käändeid.
Tavalises eituslauses on öeldisverb eitavas vormis ja määrus samakujuline kui jaatavas
lauses (Ta ei andnud mulle raamatut). Määruses saab eitust väljendada eituspartikli mitte
abil (Ta andis raamatu mitte Peetrile, vaid Piiale; Ta andis raamatu Piiale, mitte
Peetrile).
Eitust saab määruses väljendada ka eitavate asesõnade ja liitelise eituse abil.
Eitavad ase- ja määrsõnad
Kui määrusega soovitakse eitada väljendatavat täielikult, siis kasutatakse vajalikus
käändes eitavaid asesõnu (mitte)keegi, (mitte) miski, (mitte) kumbki, (mitte) ükski ja
Tabelis 16 toodud andmete põhjal torkab silma (nii korrektsete kui mittekorrektsete)
vahendi- ja kaasnemismääruste suur esinemissagedus õppijakeeles. Antud nähtuse
põhjuseks on asjaolu, et EVKK-s on palju tekste, mis on kirjutatud teemal „Ilma milleta ei
saa inimene elada?”. Teema oli spetsiaalselt valitud selleks, et õppijad produkteeriksid
101
rohkem eitavaid konstruktsioone. Ülejäänud määruste liikides oli vigade arv (võrreldes
korrektsete näidetega) üsna väike.
Järgnevalt esitatakse eitusega seotud vigase keelekasutuse näited määruse liikide kaupa.
• Valdajamäärus
Valdajamäärusega seotud eituse vigu võib jagada kaheks: 1) liiteline eitus ja 2) eituse
väljendamisega otseselt mitte seotud vead määrusfraasis.
Esimesel juhul oli 2 kõrvalekallet (kesktase), mis on seotud liitelise eitusega. Õppija on
kasutatud ebasobivat liidet (kesktase, näide 160).
(160) Ei pea näitama odavad asjad ebatuntud inimesi. Õige: tundmatutele inimestele
Teisel juhul oli 11 mittekorrektset näidet (3 algtasemel, 8 kesktasemel). Peaaegu kõik selle
grupi vead on seotud käändevalikuga: mõnel juhul on kõrvalekalde põhjustanud eesti ja
vene keele rektsioonierinevused (algtase, näide 161), teisel juhul kasutatakse tõenäoliselt
eitusest tingituna partitiivi (algtase, näide 162). On ka kõrvalekaldeid normist, mis käände
valikul pole seotud ei rektsioonierinevuste ega partitiivi kasutusega eitusega seoses
(kesktase, näide 163). Eraldi võib välja tuua ka eitavate asesõnade käändevormide
moodustusvead (kesktase, näited 164 ja 165). Üks viga (kesktase) on
vormimoodustusreeglite mittekorrektne kasutamine (näide 166).
(161) Mul ei meeldi see. Õige: Mulle (162) Mulle tundub, et eestlastele ei meeldi venelasi. Mitte kõiki, aga mõni!
Õige: Mitte kõigile, … mõnele
(163) Lapsed, kes varalapsepõlves ei saanud vanematest piisavalt armastust ja tähelepanu, õpivad nõrgalt, murduvad ülekoormuse all.
Õige: vanematelt (164) Kedagil ei ole oma korterit. Õige: kellelgi (165) Kui inimesel ei ole sõpru nii tal on väga raske elus, sellepärast et talle mitte keegile
jutustada oma probleemid. Õige: mitte kellelegi (166) Mitte kõigidel kuritegijadel on geneetiline soodumus. Õige: Mitte kõikidel kurjategijatel
102
• Sõltuvusmäärus
Eituse kasutamisel sõltuvusmääruses on esindatud erinevad vealiigid: 1) kahel korral on
kõrvalekalle seotud liitelise eitusega – õppija on kirjutanud eitava liite mitte põhisõnast
lahku (kekstase, näide 167).
(167) Iga talunik pidi ära andma mingit osa oma saagist sellele kolhoosile muidu sind
süüdistatakse mitte lojaalsuses ja paremal juhul sind saadetakse laagrisse, sund töödele. Õige: mittelojaalsuses
(168) Me ei tohi mingil juhul "Puhas keskkond" proektile minemata. Õige: minemata jätta
3) Üks viga eitava asesõna (mitte) ükski kasutamisel (kõrgtase, näide 169), õppija on
ekslikult kasutanud arvsõna üks.
(169) Kolmeteiskümnendas küsimuses oli vaja antud mõistatusele kirjutada õigeid
vastuseid: oli kokku 3 mõistatust,oli 2 õpilast,kes on vastanud kõigidele küsimustele, 8 õpilast vastasid kahele mõistatusele, 7 kirjutasid ühe vastuse ja 13 ei ole vastanud mitte ühtele küsimusele, seega 11. klassi teadmisteskaal on palju kõrgem, kui klassil. Õige: mitte ühelegi küsimusele
4) Üks viga, kus verbi olema eitusvormi pole on kasutatud eitava partiklina (kesktase, näide 170).
(170) Pole kõik asju ei saa aru veel, aga arvan et ajaga hakkan kõik aru saama. Õige: Kõigist asjadest Õppijal on läinud segi öeldisverbiga ja määrusfraasiga väljendatavad eitused ning selleks
kasutatavad keelevahendid.
5) Esineb 20 näidet (algtasemel 7, kesktasemel 10, kõrgtasemel 3), kus vead ei ole otseselt
seotud eituse väljendamisega: määrusfraasis on kasutatud vale käänet (algtase, näide 171;
kõrgtase, näide 172), vale kaassõna (kesktase, näide 173) ja eksitud vormimoodustuses
(kesktase, näide 174).
(171) Ma kardan natuke, et ei saa aru eestlased.
Õige: eestlastest
(172) Ma ei usu saatuses, sellepärast ma arvan, et saatus ei mõjuta inimese elu. Õige: saatusesse
103
(173) Tihti vanemad ei vaata lapse eest. Õige: järele
(174) Elekter on väga oluline veel nii paljud inimesed ei pööra tähelepanu sellele mis neid
ümbritseb ja kuidas see töötab (nad teavad et on elekter pliit ja sellega võib süüa teha), aga kui millegigi pärast elekter kaob või mingi avarii juhtub, kõik asjad muutuvad mittevajalikkuks, kuna nad ei tööta. Õige: mittevajalikuks
• Kohamäärus
Eituse väljendamisel kohamäärusega on kolme liiki vigu:
1) üks kõrvalekalle (kesktase), kus on eksitud eituspartikli mitte kasutamisel (kesktase,
näide 175).
(175) Kõigides vene koolides õppitakse eesti keel, aga pole kõigides süvaõppega. Õige: mitte kõikides Jällegi on segi aetud üld- ja fokuseeritud eituse võimalikud väljendusvahendite
kasutusvõimalused.
2) üks juhus (algtase), mille puhul on eksitud eitava liite kasutamisel (algtase, näide 176).
(176) Sun. ee laeneb juhtiv positsiooni mitte tasuliste posti teeninduste seas. Õige: tasuta postiteenuste seas
3) 6 juhust (1 algtasemel, 5 kesktasemel), mis ei ole otseselt seotud eituse väljendamisega.
Eitusega määrsõnafraasis kaasnevad käändevead (kesktase, näide 177), leksikaalsed
kõrvalekalded (kesktase, näide 178) ja vormimoodustusvead (kõrgtase, näide 179).
(177) Kõrgkooli ei ole vaja iga päev kodumis tööd teha, koolis ei ole nii palju eksamit. Õige: Kõrgkoolis
(178) Ära töötage vee kõrval.
Õige: vee lähedal
(179) Aus inimene alati räägib tõtt ja ei hoia seda iseenna sees. Õige: iseenda sees
• Ajamäärus
Eituse kasutamine ajamääruses oli õppijakeeles üldiselt korrektne. Võis täheldada
mõningaid eitusega kaasnevaid vigu, mis pole otseselt eitusest sõltuvad (algtase, näide 180
ja kesktase, näide 181).
104
Näites 180 puudub eituses vajalik rõhusõna.
(180) Kahjuks, me suhtleme mitte tihti, kui ma tahaksin, sest mul on sõbrad, oma huvid ja meelelahutused.
Õige: mitte nii tihti Näites 181 on segi aetud kaks sõna üks ja sama.
(181) Sellega ma olen nõus ja ei ole nõus ühel ajal. Õige: samal ajal
• Viisimäärus
Eituse väljendamisel viisimäärusega oli 3 vigast näidet: 1) liide mitte on kirjutatud
põhisõnast lahku (kõrgtase, näide 182); 2) kasutatud ebasobivat sõnajärge (kõrgtase, näide
183); 3) on eksitud sõnaliigi valikul (kõrgtase, näide 184). (182) Paljudes kohtadest tekst oli poolitatud mitte loogiliselt.
Õige: mitteloogiliselt
(183) Sulle tuuakse koju sinu tellimusi ja sina kodunt väljumata saad selle kätte. Õige: saad selle kätte kodunt väljumata
(184) Tööinterjuule ei tohi korratu tulla.
Õige: korratult
• Seisundimäärus
Eituse väljendamise vead seisundimääruses: 1) vale liite kasutamine (kesktase ja kõrgtase,
2 näidet –185 ja 186); 2) eitusega kaasnevad vigase keelekasutuse näited, kus õppija on
eksinud nt käände valikus (kesktase, näide 187). (185) Tol ajal ma sain aru, et kui juhtub suur avarii, sõda või veel midagi, siis elu linnades muutub ohutuks, kuna valgustust tanavatel ka ei ole, ebamugavaks ja igavaks. Õige: ohtlikuks
(186) Hilda mees oli vanglas ja "rahulik" elu muutus veel ebarahulikumaks.
Õige: rahutumaks
(187) Ilma armatuseta inemene tunneb üksivus, õnnetu, ja elus on rohkem musta värvi kui valge.
Õige: õnnetuna
• Vahendimäärus
1) Esineb 14 näidet (algtasemel 5, kesktasemel 9), milles õppija on normatiivse abessiivi
asemel kasutanud partitiivi (kesktase, näited 188 ja 189).
(188) Veel on palju asju ilma mida ma ei saa elada, nagu: teler, telefon, külmkapp,
105
pesumasin jne. Õige: ilma milleta (189) ilma haridust te ei saatnud hea töökoht, ja see võib mõjutab inimese elu.
Õige: ilma hariduseta
2) 7 näidet, milles vahendimääruse viga on seotud nominatiivi kasutamisega abessiivi
asemel (algtasemel 2, näide 190; kesktasemel 5, näide 191).
(190) Veel inimene ei saa elada ilma armastus.
Õige: ilma armastuseta
(191) Tänapäevane maailm ei saa elada ilma leiutised. Õige: ilma leiutisteta
3) 3 näidet (algtasemel 1, kesktasemel 2), milles määruses on genitiivi kasutatud abessiivi
asemel (algtase, näide 192).
(192) Ilma elektri inimesed ei saad elada üldse.
Õige: ilma elektrita
4) 3 näidet, mille puhul ei saa üheselt otsustada, kas tegemist on nominatiivi või
genitiiviga, kuna need vormid langevad kokku (kesktase, näide 193)
(193) Ilma töö lihtsalt ei saa elada. Õige: ilma tööta
5) 6 näidet (algtasemel 3, kesktasemel 3), milles abessiivi asemel on kasutatud elatiivi
(algtase, näide 194; kesktase, näide 195). (194) Inimene ei saa elada ilma sellest.
Õige: ilma selleta
(195) Võib õlda veel, et täna inemene ei saa elada ilma arvutist, sest need teevad meie elu kergem.
Õige: ilma arvutita 6) 5 näidet (algtasemel 3, kesktasemel 2), milles viga on põhjustatud komitatiivi
kasutamisega abessiivi asemel (algtase, näide 196; kesktase, näide 197).
(196) See tähendab, et inimene ei saa elada ilma tööga.
Õige: ilma tööta
(197) Veel tänapäeval on palju mugavust ilma nendega ei saa elada. Õige: ilma nendeta
106
7) 2 näidet, milles eitussõna ilma asub põhisõna järel (algtase, näide 198).
(198) Praegu ma tean, et eesti keele ilma Eestis ma ei leida hea tööd.
Õige: ilma eesti keeleta
8) 3 näidet (2 algtasemel ja 1 kesktasemel), kus abessiivi tunnus on valesti vormistatud
(algtase, näide 199). (199) Väga „raske” elada ilma televisorida, tema on minu „sõber”.
Õige: ilma televiisorita
Eitusega otseselt mitte seotud kõrvalekaldeid esineb kokku 30 korral (algtasemel 14 ja
kesktasemel 16). Siia rühma kuuluvad vormimoodustusvead (kesktase, näide 200) ja
eksimused sõnaliigi valikul (näide 201).
(200) Mina ka ei saa elada ilma arvutiseta, iga päev ma istun tema ees, suhtlen oma
sõbradega internetis, leian huvitavaks infot ja palju teisi. Õige: ilma arvutita
(201) Muidugi ilma õnnelikku!
Õige: ilma õnneta
• Kaasnemismäärus
Esineb 2 juhust (mõlemad algtasemel), mille puhul on kasutatud abessiivi asemel
seestütlevat käänet (näide 202).
(202) Aga kui inimene on metsas või saarel (ilma elanikudest ), siis vaja ainult vesi,
toide ja soe. Õige: ilma elaniketa
2 korral (mõlemad kesktasemel) on abessiivi asemel kasutatud nominatiivi (näide 203).
(203) Ma tahan elada oma majas ilma naabrid, aga oma lapsega ja tutvuga, oma koeraga, aga ilma kassid, ma tahan elada rahul, aga ilma sõja ja raske tood.
Õige: ilma kassideta Eitusega mitte seotud kõrvalekaldeid esineb kokku 11 korral (5 algtasemel, 5 kesktasemel
ja 1 kõrgtasemel). Siia rühma kuuluvad vead sõnatüves (algtase, näide 204; kõrgtase, näide
205)
(204) Veel ma ei saa elama ilma minu sõbradeta, minu pereta ja muusikata.
Õige: ilma … sõpradeta
107
(205) Jah, nende poliitika tõepoolest ei läks lähi ilma inimsurma ning vereta, aga tool ajal riigis oli kriis ja nälg.
Õige: ilma inimeste surma … vereta
Esineb 1 kõrvalekalle (algtasemel), mille puhul on eksitud mata-vormi kasutamisel (näide 206) (206) Ma ei saa elada ilma õppima. Õige: ilma õppimata
Eitus määruses. Kokkuvõtvaid märkusi Järgnevalt on esitatud kokkuvõte eituse kasutamisest määrusfraasis: võrreldud on
õppijakeele vigaste ja korrektsete näidete hulka, analüüsitud iga veatüüpi ja keelenormi
vastu eksimise võimalikke tekkepõhjusi.
1. Eitavate ase- ja määrsõnade kasutamine
Eitavate ase- ja määrsõnade kasutusvigu ei ole analüüsitud materjalis just palju, kuid samas
pole piisavalt ka korrektseid kasutusnäiteid (12) ning mitmeid eesti kirjakeeles sagedasi
eitavaid ase- ja määrsõnu ei kasutata üldse. Samuti torkab silma, et õppijatel esineb suuri
raskusi eitavate asesõnade käänamisega. Õppeprotsessis on vaja eitavate asesõnade ja
eitavate määrsõnade kasutamisele pöörata senisest suuremat tähelepanu.
2. Liitelise eituse kasutamine
Kõrvalekaldeid liitelise eituse kasutuses (v.a abessiiv vahendimääruses ja
kaasnemismääruses) esines määrusfraasis 12. Ka korrektsete näidete arv ei ole suur –
samuti 12. Õppijad ajavad segi erinevad eesti keele eitust edastada võimaldavad liited,
samuti läheb eitav liide mitte- (kirjutatakse põhisõnaga kokku) segi eitava partikliga mitte
(kirjutatakse põhisõnast lahku). Mitmeid võimalusi ei kasuta aga peaaegu üldse (nt jätma +
mata-vorm, mida eesti keelt emakeelena kõnelejad aktiivselt kasutavad).
Antud teema vajab kindlasti edasist uurimist ja põhjalikumat käsitlust eesti keele kui teise
keele õpetamisel.
3. Abessiivi kasutamine vahendi- ja kaasnemismääruses
Abessiivi kasutuses vahendi- ja kaasnemismääruses esineb üllatavalt palju kõrvalekaldeid
eesti keele normist. Kõige rohkem on näiteid, milles abessiivi asemel leiame õppijakeeles
108
partitiivi, mis viitab reegli „eitus nõuab partitiivi” üleüldistamisele. Lisaks partitiivile
kasutatakse abessiivi asemel nominatiivi, genitiivi, elatiivi ja komitatiivi.
See teema vajab õppeprotsessis senisest rohkem tähelepanu ka kõrgematel keeletasemetel.
4. Eituse väljendamisega otseselt mitte seotud vead
Analüüsitud materjalis ka hulgaliselt eitusega otseselt mitte seotud kõrvalekaldeid
keelenormist: vormimoodustus- ja ainsuse-mitmuse kasutusvead, leksikaalsed vead.
Niisugused kõrvalekalded ei ole eituskesksed, vaid esinevad suure tõenäosusega sama
sageli ka jaatavas kõnes. Nende vigade vähendamiseks oleks vaja süstemaatiliselt tegeleda
vormimoodustuse õppimise ja drillimisega, samuti pöörata senisest tunduvalt suuremat
tähelepanu ka tähendusõpetusele.
5. Eituspartikkel mitte-
Esines paar juhtumit, kus eituspartikli mitte asemel oli kasutatud pöördelist verbivormi
pole. Siin on põhjuseks ilmselt üleüldistamine. Eituspartikli mitte kasutamine vajab
rohkem harjutamist eesti keele kui teise keele tundides.
109
2.6. Sidendid 2.6.1. Eituse väljendamine sidendite abil Eesti keeles on mitmeid sidendeid, mille abil eitust vormistada. Kui eitatakse loetletut, siis
seda võib fokuseerida eituslauses nii, et kasutatakse sidesõnu ei … ega … (Sünnipäevale ei
kutsutud ei Peetrit ega Vaiket) või ei … ei (Kedagi ei kutsutud sünnipäevale: ei Peetrit, ei
Enelit, ei Vaiket).
Kui alternatiivi olemasolul eitatakse üht osapoolt, siis kasutatakse eraldusseost ja sidendeid
(mitte)…, vaid… (Ta (mitte) ei tea, vaid ei taha öelda).
Ühendava seose korral on öeldis jaatavas kõneliigis ja eitavate lauseliikmete ees seisab
mitte (Mulle meeldib sinine värv, mitte roheline).
Verbitarindi ja tema eituse elliptilise eraldava rinnastuse korral kasutatakse sidendit või +
eituspartikleid mitte / ei. Ellipsi selline kasutamine on tavapärane. Eitava fraasi pisimagi
täpsustuse korral valitakse mitte (Kas tuled või ei? Kas tuled või mitte? Kas tuled või veel
mitte?). Ka vastandatud eituslause väljajäetud öeldist asendab mitte (Kerge 2001: 176).
Lisaks otseselt eitust vormistavatele sidenditele vaadeldakse käesolevas magistritöös veel
ühendavaid sidendeid ja / ning (Tal ei ole aega ja ta ei saa tulla. Ilm ei ole soe ning
sellepärast ei saa veel ujuda) ja vastandusseost vormistavaid sidendeid aga / ent / kuid
(Mul ei ole aega, aga ma tulen ikkagi koos teiega kinno. Ta ei õppinud, ent sai ometi hea
hinde. Kevad on käes, kuid ilm on ikka veel jahe).
110
2.6.2. Eitust väljendavate sidendite kasutamine õppijakeeles Analüüsitud materjalis oli kokku 108 korrektset (20 algtasemel, 78 kesktasemel, 10
Ülevaate eituse väljendamisest sidendite abil annab tabel 17, milles on esitatud korrektsete
/ mittekorrektsete näidete arvandmed ja protsendid vastava keeletasemele. Tabeli 17
esimeses veerus antud ära toodud korrektsete näidete arv ja protsent kõigist sidendi
kasutusjuhtudest, lisatud on näidete jaotus vastavalt keeletasemele. Teises veerus on antud
samalaadne teave vigase keelekasutuse kohta.
Tabel 17. Sidendite kasutamine eituse korral
Korrektne kasutus Mittekorrektne kasutus 1 2 (ei) … ega … / ei … ei 7 (54%)
1,5,1 6 (46%) 0,5,1
mitte …, vaid … 10 (67%) 0,10,0
5 (33%) 0,3,2
…, mitte … 4 (50%) 0,4,0
4 (50%) 0,4,0
… või mitte / … või ei 7 (78%) 1,4,2
2 (22%) 0,2,0
ja / ning 47 (94%) 8,35,4
3 (6%) 1,0,2
aga / ent / kuid 33 (83%) 10,20,3
7 (17%) 1,6,0
• (ei) … ega … / ei … ei
Õppijakeeles oli 6 vigast näidet (5 kesktasemel, 1 kõrgtasemel).
Tüüpiline on näide 207 (kõrgtase), kui õppija on soovinud eitada loendi iga liiget, kuid
kasutanud selleks ei .... ei või (ei)… ega asemel kasutanud eitavat sidendit mitte … mitte,
mis pole korrektne. (207) Teda ei tundnud ära mitte Nadja, mitte ühtegi inimene.
Õige: ei Nadja, ei ükski teine inimene Õige: (ei) Nadja ega ükski teine inimene
111
Näites 208 (kesktase) on õppija teinud vea kirjavahemärkide kasutanul ning lisanud koma
sidendi ega ette, mis pole korrektne.
(208) Ei tohi suitsetada, ega jooma alkohol voi tarbida narkootikumeid.
Õige: ega
Näites 209 (kesktase) on õppija eksinud nii sidendi valikuga: antud juhul oleks parem
kasutada sidendit ega.
(209) Kõigepealt inimesed peavad spordiga tegelema, aga mitte väga palju, teiseks ei
suitseta ja ei joo alkoholi. Õige: ei tohi suitsetada ega alkoholi juua
• (mitte) …, vaid …
Esines 5 vigast näidet (3 kesktasemel, 2 kõrgtasemel. Näites 210 (kõrgtase) on õppija
kasutanud vastanduses vaid asemel sidesõna aga, mis antud seose semantikaga ei sobi.
Näide 211 (kõrgtase) aga on huvitav selle poolest, et lauses on ära vahetatud sidendid kuid
ja vaid.
(210) Aga meid huvitab mitte see olukord, aga see, mida Hilda ütles Aleksandrile.
Õige: mitte …, vaid (211) Vaid mitte haridus mõjub, et saada hea töökoht kuid head tuttavad, sõbrad, kes
võivad aidata saada hea töökoht. Õige: Kuid mitte …, vaid
• ... , mitte …
Õppijakeeles oli 4 vigast näidet (kesktasemel), igas neist oli viga tekkinud sellest, et
sidendi mitte ette oli lisatud sidend aga (kesktase, näide 212) või vaid (kesktase, näide
213).
(212) Spordi rubriik kuulub põhja ajalehele, aga mitte lisale, sellega peab sama pealkirja
kiri olema. Õige: mitte
(213) On tähtis tema kasvatus, vaid mitte pärilikkus. (Kesktase)
Õige: mitte
• … või mitte / … või ei
112
Näites 214 (kesktase) on kasutatud verbitarindi ja tema eituse elliptilist eraldavat
rinnastust, sel juhul tuleb kasutada sidendit või + eituspartikleid mitte / ei. Kõrvalekalle on
tekkinud sellest, et õppija on eituspartiklile ei lisanud verbi olema isikulise tegumoe kindla
kõneviisi oleviku eitava kõneliigi vormi. (214) Sa mõtled ise, kas õppida kõrgkoolis või ei ole. (Kesktase)
Õige: või mitte Õige: või ei
• ja / ning
Õppijakeeles oli 3 vigast näidet (1 algtasemel, 3 kõrgtasemel), milles oli eksitud
sidesõnade ja / ning kasutamisel eitavas lauses. Näites 215 (algtase) on õppija kasutanud
ekslikult sidesõna ning ees koma ja näites 216 (kõrgtase) on sidesõna ja asemel kasutatud
eitavat sidesõna ega. Kõrvalekalde korrigeerimiseks on vaja lisada asesõna nad (lause
subjekt) ja kasutada üldeitust (eituspartikkel ei).
(215) Inimene sageli ei vali endale elukohta, ning sünnikohta. Viimaseks räägiksin juhusest. Õige: ning
(216) Balti riikidele oli see väga tähtis - nad näitasid endid "maailma areenil", näitasid, et neil on tugev soov saada iseseisvaks ega soovi mitte sõda, vaid vabadust rahumeelsel teel. Õige: ja nad ei
• aga / kuid / ent
Õppijakeeles esines 7 näidet (1 algtasemel, 6 kesktasemel), milles on eksitud sidesõnade
aga, kuid, ent kasutamise vastu eitavas lauses.
Näites 217 (kesktase) on sidesõna aga (kuid, ent) asemel kasutanud sidesõna vaid ja näites
234 (kesktase) sidesõna ega. (217) Siis tüdruk lõikas meest (kuhu ma ei näidanud) vaid ta kukkus maha kui tulin tema ümber.
Õige: kuid/aga/ent (218) Natuke on vaja valmistada ega mitte palju.
aga/kuid/ent
113
Eituse väljendamine sidendite abil. Kokkuvõtvaid märkusi
Järgnevalt on esitatud kokkuvõte sidendite kasutamisest: võrreldud on õppijakeele vigaste
ja korrektsete näidete hulka, analüüsitud veatüüpe ja keelenormi vastu eksimise võimalikke
tekkepõhjusi. 1. ei ja mitte segiajamine Sidendi (ei) … ega / ei … ei kasutamisel esines vigu 46% juhtudest. Tüüpiline on, et ei
aetakse segi sõnaga mitte. Et eesti keeles on mitu eitavat sidendit, siis on õppijal raske
tajuda eestikeelsete sidendite tähenduserinevusi. Tegu on üleüldistamisveaga.
2. mitte…, vaid …
Antud sidendi kasutusjuhtudest oli 33% mittekorrektseid. Õppijad asendavad sageli
sidendi vaid sidendiga kuid või aga. Et eesti keeles on sidendil vaid erinev semantiline
tähendus ja süntaktiline käitumine kui sidenditel kuid ja aga, ent vene keeles sellist
erinevust pole, ongi õppijal raske tähenduserinevusi tajuda. Antud teemaga õppeprotsessis
küll tegeletakse, kuid vigade hulk on sellele vaatamata üsna suur. Tegemist on
üleüldistamisveaga.
3. …, mitte …
Selle sidendi kasutamisel oli vigaseid juhtumeid 50%. Õppijad lisavad sidendi mitte ette
üleliigse sidendi aga või kuid. Põhjuseks on emakeele ülekanne.
114
Kokkuvõte
Magistritöö eesmärk oli näidata Tallinna Ülikooli üld- ja rakenduslingvistika õppetooli
Eesti vahekeele korpuse (EVKK) kasutusvõimalusi eesti keele kui teise keele uurimisel ja
õpetamise arendamisel.
Magistritöö konkreetne ülesanne oli analüüsida eesti keele kui teise keele õppijate eituse
kasutust EVKK tekstides: leida eri keeletaseme õppijate (algtase, kesktase, kõrgtase)
eituse korrektsed/mittekorrektsed kasutusnäited; välja selgitada normipärasest
keelekasutusest kõrvalekallete põhilised liigid ja nende põhjused ning pakkuda välja ideid
antud teema paremaks käsitlemiseks eesti keele kui teise keele õpetamisel.
Töös selgitati välja eituse korrektsete ja mittekorrektsete kasutusjuhtude hulk ning
analüüsiti mittekorrektsete kasutusnäidete veatüüpi ja vea tekkepõhjusi. Eitusenäidete
analüüsil kasutati õppijakeele universaalide alla kuuluvaid veatüüpe: ärajätmine (omission
errors), üleüldistamine (overgeneralization errors) ja ülekanne (transfer errors).
Analüüsi käigus kontrolliti töö alguses püstitatud hüpoteesi: õppijatele valmistavad eitava
kõneliigi puhul raskusi verbivormide moodustamine, aluse ja sihitise käänded,
eituspartikli mitte kasutamine, eitavate asesõnade kasutamine, liitelise eituse kasutamine.
Eitavate asesõnade ja liitelise eituse puhul esinevad nii otsesed vead kui ka eesti keelele
Kõik need teemad vajavad täiendavat lingvistilist uurimist, eelkõige võrdlemist
emakeelekõnelejate tegeliku keelekasutusega. Vaja on sõnastada uued reeglid ja välja
töötada uued metoodilised lahendused.
118
Eituse väljendamisega kaasnevad teemad
Sellesse rühma kuuluvad
- modaalverbide kasutamine;
- aegade, tegumoodide ja kõneviiside kasutamine,
- leksikaalsed vead.
Need teemad vajavad edasist uurimist mitte ainult õppijakeeles, vaid eituse kui
funktsionaalsemantilise välja kirjeldamisega seoses. Siia alla kuulub ka õppijakeele
võrdlus emakeelekõnelejate keelega ning õppijakeelekorpuse andmete võrdlemine
kirjakeelekorpuse andmetega.
Nimetatud teemadest on magistritöö autor käsitlenud liitelist eitust kesk- ja kõrgtaseme
õppekomplektis „Avatud uksed”; eitavate asesõnade kasutamist õppekomplektis „Avatud
uksed”, vene õppekeelega kooli 9. klassi õppekomplektis ja vene õppekeelega kutsekoolide
õppekomplektis (ilmumas); sihitisfraasi käänet ja sõnatüüpe – algtaseme õppekomplektis
„Naljaga pooleks”, kutsekooli õppekomplektis (ilmumas), 9. klassi õppekomplektis,
õppekomplektis „Avatud uksed”; modaalverbide kasutamist – 9. klassi õppekomplektis ja
õppekomplektis „Avatud uksed”; eituspartikli mitte ning sidendite kuid ja vaid kasutamist
– õppekomplektis „Avatud uksed”.
Pedagoogilistel eesmärkidel oleks perspektiivis vaja eituse väljendusvahendite
kompleksset kirjeldust. Eituse edasine uurimine võib olla seotud eesti vahekeele ja
kirjakeele korpustest saadud andmete võrdlemisega. Tulemuseks on õppijakeele
arendamiseks vajalike reeglite täpsustamine või leidmine, mille alusel saab teha
ettepanekuid muutuste sisseviimiseks eesti keele kui teise keele ainekavasse. Samuti on
EVKK põhjal võimalik luua internetipõhiseid keeleõppematerjale, mille abil õppija saab
harjutada eituse kasutamist.
119
The Possibilities for Investigating and Developing Learner
Language on the Basis of Estonian Interlanguage Corpus
(on the Example of expressing Negation)
Summary
Estonian Interlanguage Corpus (EIC) has been created at the Chair of General and Applied
Linguistics at Tallinn University. The corpus contains texts written by learners of Estonian
as a second language. Using this corpus, it is possible to develop teaching and researching
Estonian as a second language. The scientific analysis of large amount data gives the
learners knowledge about the topics that cause difficulties and enables to work out rules
that help the learners in a better way, and makes it possible to improve teaching methods
and teaching materials.
The objective of the master’s thesis is to demonstrate how EIC can be used on the
example of expressing negation. For that purpose the correct and incorrect usage of
negation has been marked in EIC texts, altogether 11 117 strings: 1172 strings (10,5%)
from the beginner level texts, 8567 strings (77,0%) from the intermediate level texts and
1378 (12,5%) from the advanced level texts.
By analysing the annotated negation examples it was possible to distinguish three main
deviation groups.
Firstly. The themes connected with expressing negation that are attended in the teaching
process, but in which still many errors occur:
a) the use of abessive, e.g. Veel tänapäeval on palju mugavust ilma nendega ei saa elada.
(Correct: ilma nendeta).
b) derivation, e.g. Tahaks loota, et see film ei jätta ükskõikseks noori (Correct: ei jäta
ükskõikseks);
c) object cases, e.g. Minu arvates tervis on väga tähtis, sest asjad võib teenida, aga tervis
ei saa (Correct: tervist).
Secondly. The themes connected with negation that are attended to insufficiently
a) the substitution of a negative verb form with an affirmative form, which is
accompanied by the marking of another part of the sentence with the negative particle mitte
120
(especially in marking the predicative), e.g. Teisest küljest see idee on mitte paha (Correct:
ei ole paha);
b) affixal negation, e.g. Tähtkuju on kõige ebatähtsam (Correct: on kõige tähtsusetum);
c) the use of negative pronouns, e.g. Iga inimene ei saa elada ilma oma leiutiseta (Correct:
ükski inimene);
d) the base phrase case in negative experiencer-possessor sentences, e.g. Sellepärast kui
inimesel on palju raha, temal ei ole probleemid (Correct: probleeme);
e) negative conjunctions, e.g. Teda ei tundnud ära mitte Nadja, mitte ühtegi inimene
(Correct: ei ... ei (ega).
Thirdly. Themes connected with expressing negation
a) The use of modal verbs, e.g. Mida peaks inimene tegema, et vähendada kuriteo ohvriks
sattumise riski? Ei pea jalutama öösel kus ei ole palju inimesi (Correct: Ei tohi jalutada);
b) The use of tense, voice, and mood, e.g. Allkirjad ei ladunud fotodest kitsamalt ja seega
ei jää allkirjast pisut tühja ruumi, mis küll võiks olla (Correct: ei ole laotud).
For pedagogical purposes a complex description of expressing negation would be needed.
Further research on negation may be connected with comparing the data from Estonian
interlanguage corpus and Estonian literary language corpus. As a result, the rules for
developing learner language will be specified, or new rules created, which would enable to
make proposals for changes in the curriculum of Estonian as a second language. On the
basis of EIC it is possible to compile online language learning materials which the learner
can use for practising negation.
121
Bibliograafia Ajmer, Karin 2004. Modality in advanced Swedish learner's written interlanguage. – Computer
Learner Corpora, Second Language Acquisition and Foreign Language Teaching. Ed by Sylviane Granger, Joseph Hung, Stephanie Petch-Tyson. Amsterdam/Phialdelphia: John Benjamins Publishing Company, 55 – 76.
Andersen, Roger 1984. The One-to-one principle of interlanguage construction. – language
Merje & Uibo, Heli 2003. Õpikute keerukuse analüüs arvutitel. – Toimiv keel II. Töid rakenduslingvistika alalt. Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised 3. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 72 – 84.
Beebe, Leslie & Giles, Howard 1984. Accomodation theory: a discussion in terms of second
language acquisition. – International Journal of the Sociology of Language 46, 5 – 32. Bianchi, Francesca 2004. Teaching how to write research articles in English to Italian psychology
students: a case history. – TALC 2004. http://www.ugr.es/~talc6/ (20. 05. 2007). Biber, Douglas & Conrad, Susan. 2001. Register variation: A corpus approach. – The handbook of
discourse analysis. Ed by Deborah Schiffrin, Deborah Tannen, and Heidi Hamilton, Oxford: Blackwell, 175 – 196.
Biber, Douglas & Johansson, Stig & Leech, Geoffrey, Conrad, Susan, & Finegan, Edward 1999.
Longman Grammar of Spoken and Written English. Longman Publications Group. Byrd, Patricia 1997. Grammar FROM Context: re-thinking the teaching of grammar at various
proficiency levels. http://jalt-publications.org/tlt/files/97/dec/byrd.html (20 .05. 2007). Carroll, Susanne & Swain, Merrill 1993. Explicit and implicit negative feedback: An empirical
study of the learning of linquistic generalizations. – Studies in Second Language Acquisition 15, 357 – 386.
Carter, Ronald & Hughes, Rebecca & McCarthy, Michael 2000. Exploring Grammar in Context.
Cambridge University Press. Chomsky, Noam. 1965. Aspects of the Theory of Syntax. Cambridge: Cambridge, MA: The M.I.T.
Press. Cobb, Tom 2003. Analyzing late interlanguage with learner corpora: Quebec replications of three
European studies. – http://www.er.uqam.ca/nobel/r21270/cv/593_Cobb.pdf (20. 05.2007). Ehala, Martin & Saarsoo, Kristi & Vare, Silvi & Õispuu, Jaan 1997. Eesti keele suhtluslävi.
Strasbourg: Council of Europe Publishing. Ellis, Rod 2000. Second Language Acquisition. Oxford, New York: Oxford University Press.
122
Erelt, Mati & Erelt, Tiiu & Ross, Kristiina 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Erelt, Mati & Kasik, Reet & Metslang, Helle jt 1993. Eesti Keele Grammatika II. Süntaks. Tallinn:
Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Erelt, Mati & Metslang, Helle 1998. Oma või võõras? – Keel ja Kirjandus 10, 657 – 668. Eslon, Pille & Metslang, Helena 2007. Õppijakeel ja eesti vahekeele korpus. – Eesti
Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 3. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets ja Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 99 – 116.
Grabowski, Eva, Mindt, Dieter 1995. A corpus-based learning list of irregular verbs in English
ICAME Journal no 19, 5-22. http://helmer.aksis.uib.no/icame/ij19/mindt.pdf (20. 05. 2007).
Granger, Sylviane 2002. A Bird's-eye view of learner corpora in SLA research and FLT. –
Computer Learner Corpora, Second Language Acquisition and Foreign Language Teaching. Ed. By Sylviane Granger, Joseph Hung and Stephanie Petch-Tyson. Amsterdam/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, 3 – 33.
Granger, Sylviane 2004. Computer Learner Corpus Research: Current Status and Future Prospects.
Housen, Alex 2002. A corpus-based study of the L2-acquisition of the English verb system. – Computer Learner Corpora, Second Language Acquisition and Foreign Language Teaching. Ed by Sylviane Granger, Joseph Hung, Stephanie Petch-Tyson. Amsterdam/Phialdelphia: John Benjamins Publishing Company, 77 – 119.
Johns, Tim 1991. Should you be persuaded – two examples of Data-Driven Learning materials.
English Language Research Journal (4) 1 – 16. Kerge, Krista 2001. Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA Kirjastus. Kingisepp, Leelo, Sõrmus, Elle 2000. Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest. Tallinn: TEA
Kirjastus. Kitsnik, Mare & Kingisepp, Leelo 2006. Naljaga pooleks. Eesti keele õppekomplekt algtasemele
(A2). Tallinn: Iduleht ja Mare Kitsnik. Kitsnik, Mare & Kingisepp, Leelo 2002. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja
kõrgtasemele. Tallinn: TEA Kirjastus. Kitsnik, Mare (ilmumas). Eesti keele õppekomplekt vene õppekeelega kutsekoolile. Tallinn:
Kirjastus Ilo (ilmub 2008. a kevadel). Kitsnik, Mare 2004. Eesti keele õppekomplekt vene õppekeelega kooli 9. klassile. Tallinn:
Kirjastus Ilo. Krashen, Stephen 1981. Second Language Acquisition and Second Language Learning. Oxford:
Pergamon. Larsen-Freeman, Diane 2001. Teaching Grammar – Teaching English as a Second or Foreign
Language. Ed by Marianne Celce-Murcia. Heinle & Heinle, 251 – 266.
123
Laur, Mall 1998. Esimene verstapost. Eesti keele suhtluse algtase. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Lewis, Michael 1993. The Lexical Approach. Hove: Language Teaching Publications.
Long. Michael 1983. Native speaker/non-native speaker conversation and the negotiation of comprehensible input. – Applied Linquistics 4, 126 – 41.
Longman Dictionary of Contemporary English 1995. Harlow: Longman
Loog, Mai & Kerge, Krista. 1999. Tuul tiibades. Eesti keele suhtluse kõrgtase. Tallinn: Riiklik
Meister, Lya 2005. Vene aktsent eesti keeles – akustiline analüüs. Magistritöö.
Metslang, Helle & Krall, Ingrid & Pajusalu, Renate & Saarso, Kristi & Sõrmus, Elle & Vare, Silvi 2003. Keelehärm. Eesti keele probleemseid piirkondi. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
Meunier, Fanny 2002. The pedagogical value of native and learner corpora in EFL grammar
teaching. – Computer Learner Corpora, Second Language Acquisition and Foreign Language Teaching. Ed by Sylviane Granger, Joseph Hung, Stephanie Petch-Tyson. Amsterdam/Phialdelphia: John Benjamins Publishing Company, 119 – 141.
Nesselhauf, Nadja 2005. Collocations in a Learner Corpus, Amsterdam/Phialdelphia: John
Benjamins Publishing Company. Pajusalu, Renate 2004. Keeleõppija tähendusviga ja selle hindamine. – Toimiv keel II. Töid
rakenduslingvistika alalt. Koost Helle Metslang, toim Maria-Maren Sepper, Jane Lepasaar. TPÜ eesti filoloogia osakonna toimetised 3. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 218 – 235.
Peirce, Bonny Social identity, investment, and language learning in TESOL Quarterly 29, 9 – 31. Pica Teresa 1983. Adult acquisition of English as a second language under different conditions of
exposure. in Language Learning 3, 465 – 97. Pool, Raili & Vaimann, Elle 2005. Vead kõrgtasemel eesti keele kõnelejate kirjalikus
keelekasutuses. – Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat 1 (2004). Koost Margit Langemets, toim Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 115 – 136.
Pool, Raili & Vaimann, Elle 2005. Vead kõrgtasemel eesti keele kõnelejate kirjalikus
keelekasutuses. – Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat 1 (2004). Koost Margit Langemets, toim Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 115 – 136.
Pool, Raili 2006a. Sihitise vormihomonüümia – keeleuurija probleem, keeleõppija tugi.
Lähivertailuja17. Toim. Külvi Pruuli ja Annekatrin Kaivapalu. Jyväskylä Studises in Humanities53. Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto, 85 – 101.
Pool, Raili 2006b. Täis- ja osasihitise kasutamisest eesti keelt teise keelena õppijate pilgu läbi. –
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 2. Toim Helle Metslang ja Margit Langemets. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 185 – 202.
124
Pool, Raili 1996c. Eesti keele verbirektsioone. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Pool, Raili 2007a. Eesti keele teise keelena omandamise seaduspärasusi täis- ja osasihitise näitel.
Doktoritöö. Pool, Raili 2007b. Keeleõppijate vältimisstrateegiatest eesti keele täis- ja osasihitise näitel. – Eesti
Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 3. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets ja Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 235 – 252.
Pool, Raili 2007c. Keelevigade parandamisest eesti keelt teise keelena õppijate kirjalikes töödes. –
Emakeel ja teised keeled V. Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetooli toimetised 6. Toim. Raili Pool. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 132 – 150.
Pool, Raili 2007d. Täis- ja osasihitise omandamise ning markeerituse seosest. – Keel ja Kirjandus
1, 35 – 50. Pool, Raili, Vaimann, Elle 2006. Kivinemisnähtusi vene üliõpilaste kirjalikus eesti keeles. – Eesti
Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 2. Toim Helle Metslang ja Margit Langemets. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 203 – 218.
Rammo, Sirje & Pill, Julia 2002. Vene ja eesti keele verbirektsiooni vastastikused mõjutused. –
Emakeel ja teised keeled III. Toim Liina Lindström, Oksana Palikova. Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetooli toimetised 1. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 145 – 154.
Ranalli, James M. 2003. ELT Coursebooks in the age of corpus linguistics: constraints and
possibilities. http://www.cels.bham.ac.uk/resources/essays/Ranalli6.pdf (20. 05. 2007). Rannut, Ülle 2005. Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja
integratsioonile Eestis. Doktoritöö. Römer, Ute 2004. A need for better descriptions: Teaching the truth about progressives. – TALC
2004. http://www.ugr.es/~talc6/ (20. 05. 2007). Sang, Joel 1983. Eitus eesti keeles. Tallinn: Valgus. Schumann, John 1978. The Pidginization Process: A Model for Second Language Acquisition.
Newbury House. Schmidt, R. & Frota, S. 1986. Developing basic conversational ability in a second language: a case-
study of an adult learner. – Talking to Learn: Conversation in Second Language Acquisition, ed by R. Day. Newbury House.
Seidlhofer, Barbara 2004. Pedagogy and local learner corpora: working with learning-driven data.
Computer Learner Corpora, Second Language Acquisition and Foreign Language Teaching. Ed by Sylviane Granger, Joseph Hung, Stephanie Petch-Tyson. Amsterdam/Phialdelphia: John Benjamins Publishing Company, 213 – 234.
Selinker, Larry 1972. Interlanguage. – International Review of Applied Linguistics 10, 209 – 231. Selinker, Larry 1992. London, New York: Rediscovering Interlanguage. Longman. Sinclair, John ja Renouf, Antoinette 1988. A lexical syllabus for language learning.
Vocabulary and Language Teaching. Harlow, Longman.
125
Swain, Merrill 1995. Three functions of outpit in second language learning. – Principle and Practice in Applied Linquistics, ed by G. Cook and B. Seidlhofer. Oxford Universit Press.
Tan, Melinda 2003. Language Corpora for Language Teachers. – Journal of Language and
Learning Vol 1 Num 2. http://www.shakespeare.uk.net/journal/jllearn/1_2/tan1.html (15.09.2005).
Tan, Melinda 2005. Authentic language or language errors? Lesson from a learner corpus. – ELT
Journal Vol 59/2. Oxford University Press, 126 – 134. Tarone, Elaine. Variation in Interlanguage. Edward Arnold 1988. Tribble, Chris 1997. Improvising corpora for ELT: quick-and-dirty ways of developing corpora for
language teaching. – PALC '97 Proceedings. Ed. by B. Lewandowska-Tomaszczyk, P. J. Melia. Łódź: Łódź University Press, 106 – 117. http://www.ctribble.co.uk/text/Palc.htm (15.05.2006).
Vanem, Lilian 2006. Eesti ühendverbide vasted vene keeles: sõnastik ja didaktilisi soovitusi,
Magistritöö, Tallinna Ülikool. Verschik, Anna 2002. Viga! Viga? Viga … – Oma Keel 2, 76 – 82. Verschik, Anna 2004. Mõnda vahekeelest ja kontrastiivsest analüüsist. – Eesti keel: võõrkeelest
teiseks keeleks. Koost Mart Rannut, toim Mart Rannut, Marju Kõivupuu, Tiit Päeva. Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised 1. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 132 – 144.