REVISJONIKOMISJONI REVISJONIAKT 2/2019 29.04.2019 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016–2018 Koostaja: Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjon Tallinna Linnavolikogu Kantselei kontrollitalitus Tallinn 2019 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: Tallinna Linnavolikogu Kantseleis Juurdepääsupiirang kehtib kuni revisjonikomisjoni otsuse vastuvõtmiseni. Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Revisjonikomisjoni 26.08.2019 otsus nr 6
21
Embed
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse seaduslikkuse ja ... · 2.9 Peamised probleemid ameti enda hinnangul .....17 3. Kokkuvõte .....18. 3 Revisjonikomisjoni revisjoniakt 1.
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
REVISJONIKOMISJONI REVISJONIAKT
2/2019
29.04.2019
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse seaduslikkuse ja
otstarbekuse kontroll 2016–2018
Koostaja:
Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjon
Tallinna Linnavolikogu Kantselei kontrollitalitus
Tallinn 2019
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: Tallinna Linnavolikogu Kantseleis
Juurdepääsupiirang kehtib kuni revisjonikomisjoni
otsuse vastuvõtmiseni.
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2
Revisjonikomisjoni 26.08.2019 otsus nr 6
2
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 3 1.1 Kontrollimise kirjeldus .............................................................................................................. 3 1.2 Vastutavad isikud kontrollitaval perioodil ................................................................................ 3 1.3 Kontrollimise eesmärk ja teostamise põhiküsimused ................................................................ 3
1.4 Kontrolliülesandest tuleneva kontrolli õiguslikud alused ......................................................... 3 2. Tuvastatud asjaolud ..................................................................................................................... 5 2.1 Välis- ja sisekontrollid ............................................................................................................... 5 2.2 Kontrolli tulemused ................................................................................................................... 6 2.2.1 Struktuuriüksuste peamised tegevused kontrollitaval perioodil ............................................. 6
2.2.2 Kasutatavad mõõdikuid ameti tegevusele hinnangu andmiseks ............................................ 6 2.2.3 Koosseis .................................................................................................................................. 8 2.2.4 Eelarved .................................................................................................................................. 9
2.6 Rakendatud tegevused tuvastamaks ja vältimaks võimalikke huvide konflikte...................... 14 2.7 Järelevalvemenetlused ja kohtuasjad ....................................................................................... 14 2.8 Võrdse kohtlemise põhimõtte tagamine valdkondades ........................................................... 16
2.9 Peamised probleemid ameti enda hinnangul ........................................................................... 17 3. Kokkuvõte ................................................................................................................................. 18
3
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
1. Sissejuhatus
1.1 Kontrollimise kirjeldus
Kontrollimise aluseks oli Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2019 otsusega nr 17 kinnitatud
revisjonikomisjoni 2019. aasta tööplaan ja 28. veebruaril 2019 linnavolikogu esimehe poolt välja
antud kontrollülesanne nr 2 „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse seaduslikkuse ja
otstarbekuse kontroll aastatel 2016–2018“.
Kontrolli teostasid Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Helve Särgava,
revisjonikomisjoni aseesimees Enno Tamm ja revisjonikomisjoni liige Priidu Pärna. Andmeid
kogus ja töötles Tallinna Linnavolikogu Kantselei kontrollitalituse kontrollinõunik Andres Kivi.
Kontroll viidi läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ametis perioodil 1. märts – 1. mai 2019.
1.2 Vastutavad isikud kontrollitaval perioodil
Kontrollitaval perioodi alguses oli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhiks pr Anu Hallik-
Jürgenstein. Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 4. aprilli 2018 käskkirjale nr 515-k nimetati
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja ametikohale ajutiselt äraoleva ameti juhataja Anu
Hallik-Jürgensteini asendajana kuni tema ametikohale naasmiseni hr Ignar Fjuk.
1.3 Kontrollimise eesmärk ja teostamise põhiküsimused
Kontrollimise eesmärgiks oli saada ülevaade Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse
seaduslikkusest ja otstarbekusest kontrollitaval perioodil. Põhiküsimusteks olid: missugused olid
peamised tegevused kontrollitaval perioodil, kuidas toimus järelevalve ameti tegevuse üle, kuidas
järgiti ehitusseadustikus sätestatud ehitus- ja kasutuslubade väljastamise tähtaegu ning kas
ametisse pöördujatele vastati tähtaegselt. Samuti kes olid kontrollitaval perioodil vastutavad isikud
ja kui suur oli töötajate koosseis ning nende peamised tööülesanded. Vaadati üle ka rahaliste
vahendite kasutamine.
1.4 Kontrolliülesandest tuleneva kontrolli õiguslikud alused
Avaliku teabe seadus1 RT I 2000, 92, 597;
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus RT I 1993, 37, 558;
Ehitusseadustik RT I 2015, 1;
Haldusmenetluse seadus RT I 2001, 58 354;
Planeerimisseadus RT I 2015, 3;
Maakorraldusseadus RT I 1995, 14, 169;
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus RT I 2015, 3;
Muinsuskaitseseadus RT I 2002, 27, 153;
Isikuandmete kaitse seadus RTI 2007,24,127;
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus RT I 2010, 72, 543;
Avaliku teenistuse seadus RT I, 06.07.2012, 1;
Riigihangete seadus1 RT I, 01.07.2017, 1;
Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“.
Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 181 „Arhiivieeskiri“;
4
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
Tallinna Linnavolikogu 17.12.2015 määrus nr 29 „Tallinna linna 2016. aasta eelarve“;
Tallinna Linnavolikogu 22.12.2016 määrus nr 28 „Tallinna linna 2017. aasta eelarve“;
Tallinna Linnavolikogu 14.12.2017 määrus nr 24 „Tallinna linna 2018. aasta eelarve“;
Tallinna Linnavalitsuse 16.04.2008 määrus nr 31 „Tallinna linna asutuste ühtne asjaajamiskord“;
Tallinna Linnavalitsuse 22.11.2011 määrus nr 123 „Riigihangete korraldamine”;
Tallinna Linnavalitsuse 18.05.2011 määrus nr 79 „Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri“;
Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2017 määrus nr 30 „Tallinna hankekord“;
Tallinna linnapea 06.06.2011 käskkiri nr PO-1/133 „Riigihangete korraldamise
protseduurireeglite kinnitamine“
Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrus number 36 „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
põhimäärus“;
Tallinna Linnavolikogu 6. september 2012 määrus nr 21 ”Tallinna linna ehitusmäärus“;
Nõuded ehitusprojektile1 RT I 2015, 7;
Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusest nr 52 Detailplaneeringu koostamise
algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded;
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30. mai 2005 nr 1-6/05/38 kinnitatud detailplaneeringu
algatamise taotluste, eskiiside ja detailplaneeringute menetluskord ;
Muinsuskaitselise järelevalve kord ning ehitus- ja muu töö dokumenteerimise kord RT I 2011, 3;
Tallinna avalike teenuste andmekogu põhimäärus RT IV 2013, 26.
5
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
2. Tuvastatud asjaolud Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013. määrusele nr 36 kinnitatud Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti põhimäärusele on ameti tegevusvaldkonnaks Tallinna linna
jätkusuutliku ja harmoonilise arengu kavandamine, arvestades olemasoleva linnakeskkonna
väärtusi ning luues eeldused kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku ja looduskeskkonna
pikaajaliseks, sidusaks ja kooskõlaliseks arenguks, millega tagatakse inimestele hea elukvaliteet
ning turvaline ja puhas elukeskkond.
Ameti moodustab, korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab ning põhimääruse kinnitab ja selles
teeb muudatusi Tallinna Linnavolikogu Tallinna Linnavalitsuse ettepanekul. Amet on
aruandekohustuslik linnavalitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema
üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. Ameti struktuuri ja teenistuskohtade
koosseisu kinnitab linnavolikogu. Ameti struktuuriüksused on teenistused ja osakonnad, mille
täpsemad ülesanded ja pädevus määratakse ameti juhataja kinnitatavate struktuuriüksuste
põhimäärustega. Amet juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest ning ameti
põhimäärusest.
2.1 Välis- ja sisekontrollid
Baltic Urban Lab projekti kolmandat aruandeperioodi (1. okt 2016-30.märts 2017) auditeeris
Rahandusministeeriumi audiitor Hannes Vahemäe augustis 2018. BUL projekti auditiaruanne
valmis augusti lõpus 2018, puuduseid ei esinenud ja audiitor ettekirjutusi ei teinud.
Riiklikult rahastatud aadressiandmete korrastustööde esitatud aruandeid kontrollitakse kvartaalselt
ning edastatakse ülevaated korrastustööde seisu kohta.
Tallinna linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond tegi 2015. aasta tööplaani alusel auditi
„Järelevalvemenetlus ja sunnivahendi rakendamine”. Audit viidi läbi ajavahemikus 2015. a
detsembrist 2016. a märtsini ning auditeeritav periood oli 2014. aasta ja 2015. aasta.. Auditi
läbiviimise eesmärk oli hinnata linna ametiasutuste järelevalvemenetluse vastavust kehtivale
korrale ja selle tõhusust. Auditeeritavad asutused olid Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna
Munitsipaalpolitsei Amet ja Tallinna Ettevõtlusamet.
Tallinna Linnaplaneerimise Ametile tehti järgmised ettepanekud:
1. Sõnastada ettekirjutuse nõuded selgelt ning üheselt mõistetavalt. Ettekirjutuses kirjeldatud
toimingutega peab saavutama õiguslikult korrektse tulemuse. Ettekirjutusest peab selguma
iga toimingu kohta määratud tähtaeg ja sunnivahendi rakendamise hoiatus.
2. Vaadata üle ettekirjutuse täitmise tähtaja seadmise põhimõtted. Ettekirjutus peab olema
täidetav ning motiveerima seda kohe täitma.
Vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja 23. novembri 2016 käskkirjaga nr
1-1/47 kehtestati „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutuse koostamise ja sunnivahendi
rakendamise menetlusjuhend“.
6
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
2.2 Kontrolli tulemused
2.2.1 Struktuuriüksuste peamised tegevused kontrollitaval perioodil
Ehitusosakonna peamised tegevused: ehituslubade menetlus, kasutuslubade menetlus, riikliku
järelevalve teostamine, vastuväidetele vastamine, kodanike nõustamine erinevate menetluste
läbiviimisel.
Geomaatika valdkonna peamised tegevused: katastriüksuse/krundi piiridega seotud toimingud,
geodeetilised tööd, aadressi- ja nimekorraldus, kartograafilised tööd, kaardirakenduste loomine,
ruumiandmete tarkvara tugi, geoinfosüsteemide ning registrite nõustamine, pidamine ja arendus.
Kantselei peamised tegevused: ameti asjaajamise korraldamine, personalitöö korraldamine, ameti
tehnilise funktsioneerimise tagamine, alates 01.10.2018 arhiivi töö koordineerimine.
Õigusosakonna peamised tegevused: detailplaneeringute eelnõude koostamine,
projekteerimistingimuste kooskõlastamine, vaietele vastamine, vastuväidetele vastamine, Tallinna
linna kohtus esindamine, Muinsuskaitse osakonna nõustamine.
Muinsuskaitse osakonna peamised tegevused: ameti muinsuskaitse osakonna töö koordineerimine
ja juhtimine; muinsuskaitsealase töö koordineerimine Tallinna linnas vastavalt
Muinsuskaitseameti ja ameti vahel sõlmitud halduslepingule.
Detailplaneeringute teenistuse peamised tegevused: detailplaneeringute koostamise korraldamine,
projekteerimistingimuste koostamine ja menetlemine, eskiiside ja ehitusprojektide planeeringutele
jms nõuetele vastavuse kontrollimine ning arhitektuurse osa läbivaatamine, piirettepanekute ja
maa sihtotstarbe õiendite koostamine.
Üldplaneeringute sektori peamised tegevused: üld- ja teemaplaneeringud ning nendega seotud
küsimused – koostamiseks vajalike eeltööde ja uuringute korraldamine, koostamise korraldamine,
menetlemise korraldamine, vastavates komisjonides osalemine. Juriidiliste ja füüsiliste isikute
nõustamine üld- ja teemaplaneeringute küsimustes. Detailplaneeringute vastavuse hindamine üld-
ja teemaplaneeringutele.
Peaarhitekti büroo peamised tegevused: suunata linna arengut koostades üldiseid
planeerimisdokumente kaasaegselt ja avalikku ning erahuvi tasakaalustavalt ning linna pikaajalisi
huve tagavalt, linnakujunduslike põhisuundade ja arengute väljatöötamine, seisukohtade andmine
menetluses olevatele detailplaneeringutele.
2.2.2 Kasutatavad mõõdikuid ameti tegevusele hinnangu andmiseks
Vastavalt ameti selgitustele on ameti tegevusele hinnangu andmiseks kasutatavateks mõõdikuteks:
o Tegevuskava täitmine;
o Teenuste statistika;
o Eelarve täitmine;
o Arenguvestlused üksustes ja üksuste juhtidega, arenguvestluses antav hinnang;
o Tallinna arengukavas olevad mõõdikud;
o Eelarve tootekaartide täitmine;
o Kordades ettenähtud tähtaegadest kinnipidamist.
Ametil ei ole eraldi koostatud arengukava. Lähtutakse dokumentidest „Tallinna arengukava 2014-
2020“ ja „Tallinna linna infotehnoloogia strateegia 2015-2018“.
7
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
Ameti struktuuriüksused koostavad järgmise kalendriaasta tegevuskava jooksva aasta
detsembriks, selles tuuakse välja eesmärgid ja ülesanded, analüüsitakse eelmise tegevuskava
täitmist ning seostatakse tegevused eelarvega.
Tallinna ehitusmääruse põhimõteteks on planeerimis- ja ehitusvaldkonna menetlusprotsesside
kiirendamine ning läbipaistvuse suurendamine. Antud eesmärgi täitmiseks on jätkuvalt arendatud
Tallinna planeeringute registrit, et luua kasutajasõbralikumad tingimused planeeringute ja
projektide digitaalseks menetlemiseks.
2016. aastal väljastas amet erinevateks ehitustegevusteks 2476 luba: 1583 ehitusluba ja 893 ehitisteatist.
2016. aastal väljastati 847 kasutusluba ja 612 kasutusteatist, registreeriti 1463 ehitamise alustamise
teatist. Ehitusosakonna poolt tehti järelevalvemenetluse käigus omavolilise ehitustegevuse kohta 32
ettekirjutust ja hoiatust.
2017. aastal väljastati 577 ehitusluba ja 880 kasutusluba, registreeriti 953 ehitus- ja 476
kasutusteatist. Ehitamise alustamise teatiseid registreeriti 1352. Kooskõlastati 236 eskiisi ja
muudatusprojekti. Seoses töökorralduse muudatustega ehitusosakonnas hakkasid
ehitusjärelevalvega tegelema eraldi töötajad, omavolilise ehitustegevuse kohta tehti 129
ettekirjutust ja hoiatust.
2018. aastal väljastati 1223 ehitusluba ja 1112 kasutusluba, registreeriti 765 ehitus- ja 505
kasutusteatist. Ehitamise alustamise teatisi registreeriti 1191, eskiise ja muudatusprojekte
kooskõlastati 154. Ettekirjutusi ja hoiatusi tehti järelevalvemenetluses 133.
Suurimaks muutuseks oli uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine 2016. aastal,
mis muutis oluliselt varasemate aastate praktikat. Oluliselt vähematel juhtudel on vajalik
detailplaneeringu koostamine kuna uue hoone püstitamise aluseks ei ole enam valdavalt
detailplaneering, puudub vajadus koostada detailplaneering üksikelamu ja abihoone rajamiseks
miljööalal. Samuti läks ehitusprojektide ning projekteerimistingimuste taotluste menetlemine
ehitusregistrisse, mis tõi kaasa muutusi projektide sobivuse hindamises ning õigusaktidele
vastavuse kontrollimises.
Detailplaneeringute koostamine delegeeritakse valdavalt huvitatud isikule Planeerimisseaduse §
130 kohaselt (linn tellib 1 kuni 2 detailplaneeringut aastas). Seetõttu sõltub detailplaneeringute
menetlusaeg suurel määral eraarendajate koostöövalmidusest linna asutustega ning tihti ka
kohaliku kogukonnaga. 01.07.2015 jõustunud Planeerimisseadus vähendas detailplaneeringute
koostamise kohustuslikke juhtusid, kuid suurendas detailplaneeringute menetlustoimingute arvu,
muutes protsessi pikemaks. Maakorralduslike ja ühe hoone püstitamise jms lihtsate
detailplaneeringute arv on seetõttu oluliselt vähenenud ja suuremaid ning keerulisemaid
detailplaneeringuid on rohkem. Keskmine aeg detailplaneeringu algatamisest kehtestamiseni:
o 2016. aastal 3,8a;
o 2017. aastal 4,3 a;
o 2018. aastal 4,2 a.
Üle 50% detailplaneeringutest koostatakse alla kolme aasta. Keskmist menetlusaega viis perioodil
üles 13 detailplaneeringut, mille menetlusaeg on olnud 10-15 aastat. Linna tellitud
detailplaneeringud on koostatud valdavalt alla kahe aasta.
Menetlustähtaegade lühendamiseks on asutud lõpetama nende detailplaneeringute menetlust, mida
pole üle kahe aasta jooksul ametile läbivaatamiseks esitatud, samuti ka nende, mille koostamisest
huvitatud isik ei ole kahe aasta jooksul nõustunud ametite märkuseid täitma.
Detailplaneeringute statistika 2016 2017 2018
Dp algatamise taotlusi 64 41 54
Dp algatatud 54 41 24
Dp vastuvõetud 61 70 55
Dp kehtestatud 66 59 60
Dp (osaliselt) kehtetuks tunnistatud 48 23 28
8
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
Muinsuskaitse osakond jälgib reklaami ja linnakujunduse osas Muinsuskaitseseaduses sätestatud
kitsenduste täitmist vanalinnas ja mälestistel. Esialgu on piirdutud vaid märkustega, järelevalvete
ajal leitud rikkumiste osas ei ole seni haldusotsuseid tehtud.
2016 aasta aprillis viidi projekteerimistingimuste menetlemine üle riiklikku ehitusregistrisse ning
tehnoehitiste ning teede projekteerimistingimuste taotluste menetlemine Tallinna
Kommunaalametisse. Seetõttu puudub usaldusväärne statistika 2016 aasta kohta. 2017. aastal oli
projekteerimistingimuste taotlusi 432, väljastati 248 projekteerimistingimust. 2018. aastal võeti
vastu 248 projekteerimistingimuste taotlust, väljastati 260 projekteerimistingimust.
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 26 lg 1 kohaselt korrastatakse
ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks ning lõikest 2 tulenevalt kantakse ehitisregistri
andmete korrastamise käigus sinna seni kandmata hooned. Eelkõige on ehitisregistri andmete
korrastamise regulatsioon suunatud maapealsetele ehitistele ning hoonetele. Maapealsete hoonete
ehitisregistrisse kandmisel on eelkõige kohalikul omavalitsusel aktiivne roll. Teiste ehitiste osas
rakendatakse käesolevat paragrahvi juhtumipõhiselt ehk tavapäraselt läbiviidava ehitusjärelevalve
raames.
Ameti selgitusel tagavad selle ülesande täitmise ameti poolt kõik igapäevased menetlused: ehitus-
ja kasutusload, ehitus- ja kasutusteatised, järelevalve menetlused. Samuti on aktiveerunud
kodanike poolt andmete esitamise teatiste esitamine, et ehitised ehitisregistrisse kanda. Andmete
korrastamise osas on abi pakkunud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Käesoleva aasta
teisel poolel hinnatakse olemasolevat olukorda ning rakendatakse vajadusel andmete
korrastamiseks lisajõudu.
Kontrollijad tuvastasid, et ametil puudub tegevusplaan kõikide olemasolevate ehitiste kandmiseks
ehitisregistrisse 1. jaanuariks 2020.
Eksisteerib risk, et arvestades eelseisva töö suurt mahtu võib ameti tegevus ilma asjakohase
töömahu ja ressursside analüüsita ning konkreetse tegevusplaanita osutuda ebapiisavaks.
Kontrollijad teevad ametile ettepaneku viivitamatult koostada tegevusplaan olemasolevate ehitiste
kandmiseks ehitisregistrisse ehitusseaduses ettenähtud tähtajaks.
2.2.3 Koosseis
Alljärgnevalt on toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti teenistuskohtade koosseis
kontrollitaval perioodil.
Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 16. detsembri 2015 korralduse nr 1857-k lisale 7 „Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti teenistuskohtade koosseis ja palgavahemikud“ kinnitati Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti koosseisus alates 1. jaanuarist 2016 98,5 teenistuskohta (82 ametikohta
ja 16,5 töökohta).
31. detsembri 2016 seisuga oli ametis 98,5 ametikohast täidetud 96,5 – 80 ametikohta ja
16,5 töökohta. Perioodil 01.01. - 31.12.2016 lahkus ametist 10 teenistujat ja asus teenistusse 22 uut
teenistujat, neist 7 tuli alates 1. jaanuarist 2016 üle Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist seoses
muinsuskaitsealaste funktsioonide üleandmisega Tallinna Linnaplaneerimise Ametile.
Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2016 korralduse nr 1890-k lisale 7 „Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti teenistuskohtade koosseis ja palgavahemikud“ kinnitati Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti koosseisus alates 1. jaanuarist 2017 101 teenistuskohta (85 ametikohta
ja 16 töökohta). Võrreldes 2016. aastaga suurenes koosseis 2,5 teenistuskoha võrra. Lisaks töötas
ametis 2017. aastal neli lepingulist töötajat võlaõigusseaduse alusel.
9
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
31. detsembri 2017 seisuga oli ametis täidetud kõik teenistuskohad. Perioodil 01.01. - 31.12.2017
lahkus ametist 13 teenistujat ja asus teenistusse 22 uut teenistujat.
Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 13. detsembri 2017 korralduse nr 1916-k „Tallinna linna
ametiasutuste teenistuskohtade koosseis ja palgavahemikud“ lisale kinnitati Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti koosseisus alates 1. jaanuarist 2018 108 teenistuskohta (92 ametikohta
ja 16 töökohta). Tallinna Linnavalitsuse 26. septembri 2018 korraldusega nr 1348-k „Tallinna linn
ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude muudatused“ muudeti ameti struktuuri ja moodustati
3 uut teenistuskohta. Võrreldes 2017. aastaga suurenes koosseis aasta jooksul 10 teenistuskoha
võrra. Lisaks töötas ametis 2017. aastal töölepinguga üks välisprojekti projektijuht ja neli
lepingulist töötajat võlaõigusseaduse alusel.
31. detsembri 2018 seisuga oli ametis täitmata 4 teenistuskohta. Perioodil 01.01. - 31.12.2018
lahkus ametist 20 teenistujat ja asus teenistusse 26 uut teenistujat.
2.2.4 Eelarved
Kontrolli käigus hinnati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 2016., 2017. ja 2018. aasta eelarveid
ning nende täitmist. Eelarvete ületamist ei esinenud, alatäitmised on põhjendatud.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eelarves „muud eelarvepositsioonid“ kirjendatud kulud on
kulud, mis peavad tagama põhiülesannete ja eesmärkide täitmise. Põhieesmärkide täitmise
saavutamiseks vajalikud kulud on majandamiskulud ja personalikulud. 2016
Tallinna linn osales perioodil oktoober 2015 – detsember 2018 lihtpartnerina Euroopa Liidu
Euroopa Liidu Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programmi välisprojektis „Läänemere linnade
uurimislabor (Baltic Urban Lab)”.
Projekti Tallinna eelarve oli 240 539 eurot, millest välistoetus moodustas 85%. Projekti eesmärk
oli välja töötada kõiki osapooli (maaomanikud, arendajad, planeerijad, linnakodanikud) hõlmav
linnaplaneerimise alane koostöömudel ja ruumiline terviklahendus (struktuurplaan) mahajäetud
alade integreerimiseks linnaruumi.
2.3 Väliste teenusepakkujate valimise põhimõtted
Üheselt kirjeldatavate ja standardsete nõuete puhul on valiku aluseks madalaim hind (näiteks
tarkvara litsentsid ja nõuded nende toe teenusele).
Infosüsteemide arendamisel on kasutusel majanduslikult soodsaima pakkumise nõue, mis sisaldab
lisaks hinnale ka kvaliteedi kriteeriumit. Kvaliteedi punktide andmisel kasutatakse teenuse
pakkuja kvalifikatsiooni ning kogemuse ja teenuse osutamise kava (arusaamist lähteülesandest ja
pakkumise vastavust tellija ootusele) hindamist.
Vastavust lähteülesandele ja lepingule kontrollivad (või koordineerivad kontrollimist) lepingu eest
vastutavaks määratud isikud. Üksikutel juhtudel on kaasatud väliseid eksperte tööde vastavuse
kontrollimisel (näiteks Baltic Urban Lab projekt).
12
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
2.4 Ehitusseadustikus sätestatud ehitus- ja kasutuslubade
väljastamise tähtaegade järgimine
Ehitusseadustiku § 42 lg 5 kohaselt annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse
esitamise päevast arvates. Sama tähtaeg on EhS § 54 lg 4 kehtestatud kasutusloa andmisele. EhS
§ 36 lg 2 kohaselt tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise
alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast
ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis
võib alustada ehitamist. Sama põhimõtte sätestab EhSi § 48 lg 2 kasutusteatise esitamisele.
EhS § 36 lõige 2 seletuskirja kohaselt: ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne
ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei esita kümne päeva jooksul märkust täiendavate
nõuete esitamise kohta, võib alustada ehitamist. See tähendab, et 10 päeva jooksul tuleb esitada
ainult pädeva asutuse poolne teavitus, et täiendav menetlus on vajalik. Kui täiendava nõude sisu
on näiteks, et vajalik on kooskõlastamine mõne teise haldusorganiga, rakenduvad ehitusloa
menetluse nõuded, sealhulgas saab rakendada ehitusloa andmise tähtaega 30 päeva. Seega on
haldusorganil täiendavate nõuete esitamisel aega 10 + 30 päeva.
Aprillis 2016 käivitus riikliku ehitisregistri moodul ehitus- ja kasutuslubade taotluste ning ehitus-
ja kasutusteatiste elektrooniliseks menetlemiseks (edaspidi ka taotlus). Nimetatud muudatus tõi
ametile taotluste menetlemisel kaasa uue ülesande ning täiendava töökoormuse kus kõik loa
väljastamiseks vajalikud kooskõlastused/seisukohad tuleb hankida ametil.
Eesmärgiga tagada menetlusse kaasatute poolt tähtaegade järgimine ning seeläbi ka taotluste
menetlemise tähtaegsus, viidi ameti ehitusosakonnas läbi struktuurimuudatused.
Struktuurimuudatustega moodustati ehitusprojektide menetlejate ametikohad, mille täitjate
ülesanneteks on muu hulgas korraldada taotluste tähtaegne ning haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2
toodud põhimõtetele vastav läbivaatamine. Tehtud struktuurimuudatused lühendasid oluliselt
taotluste menetlemise aega, sh. ehitusloa ja –teatise menetlusaega ca 2 korda.
Ehitusprojektide menetlemise korraga on amet võtnud eesmärgi vaadata esitatud taotlused läbi 12-
18 päeva jooksul, samast põhimõttest lähtutakse ka kasutusloa taotluste menetlemisel. Samas
sõltub taotluste läbivaatamisele kuluv aeg sellest, kuidas menetlusse kaasatud ülesandeid täidavad.
Näiteks pikendas Põhja Päästekeskus kontrollitaval perioodil valdava osa taotluste läbivaatamise
tähtaega juba esimesel läbivaatamisel 30 päevani. See aga tähendab kogu menetluse seiskumist
olenemata kui kiiresti teised kaasatud taotluse läbi vaatavad.
Päästeasutus ei vii ehitusloa menetlustes ise läbi haldusmenetlust, vaid annab oma heakskiidu või
keeldub selle andmisest omavalitsuse poolt läbiviidavas menetluses, seega on päästeasutuse
tegevus menetlustoiming kohaliku omavalitsuse haldusmenetluses. Päästeasutus on kooskõlastav
haldusorgan ning kooskõlastamine või sellest keeldumine peab toimuma päästeasutuse poolt 10
päeva jooksul. Juhul, kui dokumente ei jõuta menetleda 10 päeva jooksul on päästeasutusel õigus
taotleda kohalikult omavalitsuselt toimingu tegemiseks ettenähtud aja pikendamist.
Menetluste kiirus oleneb ka esitatud dokumentatsiooni korrektsusest. Ehitusseadustikus ettenähtud
tähtajad ei ole mõeldud loamenetlusele koos projekteerimisega. Ehitus- või kasutusloa taotlusele
tuleb lisada juba nõuetekohane projekt/dokumentatsioon. Kõik esitatud taotlused, millele pole
märkusi olnud, on saanud loa seadustikus ettenähtud aja jooksul.
Seoses ehitus- ja kasutusteatistega on Ametis välja töötatud regulatsioon kus määratletud milline
tegevus läheb täiendavasse kontrolli ja milline mitte. Info on kättesaadav ja kajastatud aadressil https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Ehitisteatise-menetlemine
Kõik viidatud regulatsiooni järgi vaikivat aktsepti eeldavad ehitised on vaikiva aktsepti ka saanud.