-
Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2014 otsuse nr 99
LISA
Tallinna linna 2013. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
Sisukord
Linnapea pöördumine 3
1. Konsolideerimisgrupp ja linnaorganisatsioon 4
1.1. Konsolideerimisgrupp 4
1.2. Linnaorganisatsiooni juhtimine 6
1.3. Töötajaskond 8
2. Põhilised finantsnäitajad 11
3. Ülevaade majanduskeskkonnast 14
4. Riskide juhtimine 15
4.1. Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi
korraldamisel 15
4.2. Finantsriskide juhtimine 17
5. Tegevusaruanne 19
5.1. Linnaelu areng valdkonniti 19
5.2. Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all
olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest 55
5.3. Ülevaade linna olulise mõju all olevate äriühingute ja
sihtasutuste tegevusest 64
6. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 66
6.1. Konsolideeritud bilanss 66
6.2. Konsolideeritud tulemiaruanne 67
6.3. Konsolideeritud rahavoogude aruanne 68
6.4. Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 69
6.5. Eelarve täitmise aruanne 70
6.6. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 71
Lisa 1. Arvestuspõhimõtted 71
Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid 78
Lisa 3. Finantsinvesteeringud 79
Lisa 4. Maksu- ja trahvinõuded 79
Lisa 5. Muud nõuded ja ettemaksed 80
Lisa 6. Varud 82
Lisa 7. Valitseva mõju all olevad üksused 83
Lisa 8. Osalused sidusüksustes 84
Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud 85
Lisa 10. Materiaalne põhivara 86
-
Lisa 11. Immateriaalne põhivara 87
Lisa 12. Lühiajalised maksu- ja trahvikohustused ning saadud
ettemaksed 88
Lisa 13. Muud kohustused ja saadud ettemaksed 88
Lisa 14. Eraldised 89
Lisa 15. Võlakohustused 90
Lisa 16. Tuletisinstrumendid 93
Lisa 17. Maksutulud 95
Lisa 18. Müüdud tooted ja teenused 95
Lisa 19. Saadud ja antud toetused 96
Lisa 20. Muud tegevustulud 99
Lisa 21. Tööjõukulud 100
Lisa 22. Muud tegevuskulud 101
Lisa 23. Intressikulud ja muud finantskulud 102
Lisa 24. Bilansivälised kohustused 103
Lisa 25. Teenuste kontsessioonikokkulepped 104
Lisa 26. Potentsiaalne tulumaks dividendidelt 105
Lisa 27. Laenude tagatised, garantiid ja panditud varad 105
Lisa 28. Tehingud seotud osapooltega 106
Lisa 29. Tingimuslikud kohustused 106
Lisa 30. Bilansipäevajärgsed sündmused 106
Lisa 31. Konsolideerimata finantsaruanded 107
Lisa 32. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta 111
7. Vandeaudiitori aruanne 115
8. Allkirjad majandusaasta aruandele 116
-
Linnapea pöördumine
linnakodanikku ning uusaastahommikul elas rahvastikuregistri
andmeil pealinnas juba 429 899 inimest. Kasv on jätkunud ka
käesoleva aasta alguses.
Tallinn kasvab täna tänu sellele, et linn on suutnud tagada heal
tasemel avalikud teenused, tegutseda tarmukalt ettevõtluspoliitika,
tööhõivemeetmete rakendamise ning linlaste sotsiaalse kaitse
küsimustes. Me väärtustame linlaste tahteavaldusi ja seame oma
eesmärgid sellest lähtuvalt. Tallinna linn alustas eelmise aasta
kevade hakul projektiga „Tallinna positiivne programm“, mille
raames ootasime tallinlaste mõtteid ja ettepanekuid oma kodukoha
ning üldiselt Tallinna kui elukeskkonna paremaks muutmisel.
Linlaste pakutud ideedest koostati Tallinna linna positiivne
programm aastateks 2014–2018. Me ei tee saladust, et paljuski
saavad just elanike tehtud ettepanekud aluseks tegevustele, mida
Tallinna linnavalitsus koostöös linnaosadega tahab ellu viia
järgmisel neljal aastal.
Tallinna head tulemused ei too kasu vaid tallinlastele. Tallinn
on Eesti suurim omavalitsus ja pealinn, seetõttu peame oma kohuseks
seista ka kogu Eesti hea käekäigu eest. Mind teeb väga murelikuks
see, et ka eelmisel aastal lahkus Eestist välismaale 6 661 inimest
enam kui naases ja valdav osa neist olid eeskätt noored. On
mõistetav, et kõik need inimesed ja nende töökäed, kes siit
lahkuvad, on Eestile ja meie tulevikule korvamatu kaotus. Seetõttu
on Tallinn teinud aastaid kõik endast oleneva, et pidurdada
väljarännet ja Eestimaa tühjenemist. Olen kindel, et inimesed on
reeglina parema meelega oma kodus ja kultuuriruumis, lepitakse
teinekord isegi vähemaga, aga ei lepita hoolimatuse ja
ükskõiksusega. Usun, et kogu Eestile on kasulikum, kui inimesed
käivad tööle Tallinna, selle asemel, et nad jäädavalt kolivad tööle
ja elama üle lahe Soome või siis veel kaugemalegi. Tallinna tänane
hoogne kasv on kinnituseks, et meie pingutused on mingilgi määral
aidanud pidurdada väljarännet ja Eestimaa tühjenemist.
Nende kaante vahele koondatud 2013. aasta majandusaasta aruanne
annab erapooletu ülevaate sellest, et Tallinna linna majanduslik
vundament on kindel. Linn ja linna äriühingud ning sihtasutused
tulid 2013. aastaks kavandatud eesmärkidega edukalt toime.
Tallinn laiendas sõidusoodustusi ühistranspordis. Valmis
Ülemiste liiklussõlm, senini suurim teeehitusobjekt linnas sellel
sajandil. Avati 33 uut sõime- ja lasteaiarühma ning rajati igale
lasteaiale vastavalt lastevanemate esitatud soovile üks uus
mänguala, viidi lõpule Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Ehte
Humanitaargümnaasiumi tervikrenoveerimine ning valmis Tallinna
Kadaka Põhikooli uus õppehoone ja Merivälja Kooli juurdeehitus.
Alustati Tondiraba jäähalli ehitusega, mis valmib käesoleval suvel.
Need on vaid mõned nopped möödunud aastal tehtust.
Eelmise aasta lõpus korraldatud rahulolu uuring näitas, et 89%
Tallinna elanikest on linna pakutavate teenuste ja elukeskkonnaga
rahul. Tallinlaste arv on viimastel aastatel pidevalt kasvanud.
Eelmisel aastal lisandus enam kui kümme tuhat uut kkhk
-
4
1. Konsolideerimisgrupp ja linnaorganisatsioon
1.1. Konsolideerimisgrupp
Majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna 23
ametiasutuse ja nende 254 hallatava asutuse (edaspidi koos linn)
ning linna valitseva mõju all oleva 8 äriühingu, 15 sihtasutuse ja
ühe mittetulundusühingu (edaspidi koos grupp) 2013. aasta
majandustegevuse tulemuste kohta.
Alljärgneval joonisel on esitatud ülevaade linna
konsolideerimisgruppi kuuluvatest üksustest, lisaks on joonisel
kajastatud ka linna olulise mõju all olevad 3 äriühingut ja üks
sihtasutus.
Joonis 1. Linna konsolideerimisgrupp ja linna olulise mõju all
olevad üksused
AMETIASUTUSED JA HALLATAVAD ASUTUSED
(asutusi kokku 277)
TÖÖTAJATE KESKMINE
ARV
Linnavolikogu kantselei
38 Linnakantselei 307 Ettevõtlusamet 69 Tallinna turud 8
Haridusamet 117 Huvikoolid (11) 403 Koolid (66) 4 059 Lasteaiad
(129) 3 895 Keskkonnaamet 42 Botaanikaaed 59 Energiaagentuur 2
Jäätmekeskus 1 Kalmistud 59 Kommunaalamet 46 Kadrioru park 53
Kultuuriväärtuste amet 27 Kultuurikeskused (2) 50 Loomaaed 187
Raamatukogu, muuseumid (2) 254 Rahvaülikool 7 Teatri- ja
kontserdiasutused (2) 139 Linnaarhiiv 28 Linnaplaneerimise amet 103
Linnavaraamet 61 Munitsipaalpolitsei amet 144 Perekonnaseisuamet 30
Sotsiaal- ja tervishoiuamet 33 Kiirabi 233 Sotsiaalhoolekande
asutused (8) 685 Spordi- ja noorsooamet 19 Noorsootöö keskus 45
Spordiasutused (5) 154 Transpordiamet 55 Linnaosavalitsused (8) 516
Raua saun 2 Sotsiaalhoolekande asutused (9) 247 Vaba aja ja
kultuurikeskused (9)
110
Kokku: 12 287
VALITSEVA MÕJU ALL OLEVAD ÜKSUSED
(asutusi kokku 24)
TÖÖTAJATE KESKMINE
ARV
AS Ida-Tallinna Keskhaigla 2 134 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 1
530 AS Tallinna Soojus 5 AS Tallinna Tööstuspargid 2 Tallinna
Linnahalli AS 12 Tallinna Linnatranspordi AS 1 746 Tallinna
Munitsipaalperearstikeskuse OÜ 17 Termaki Autopargi AS 54
SA Ettevõtlusinkubaatotid 12 SA In Commune Bonum
(likvideerimisel) 1 SA Keskkonnakogu (likvideerimisel) 1 SA
Lutreola 0 SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus 2 SA Tallinna
Hambapolikliinik 182 SA Tallinna Kultuurikatel 17 SA Tallinna
Lastehaigla 637 SA Tallinna Lauluväljak 15 SA Tallinna Tehnika- ja
Teaduskeskus 5 SA Tallinna Televisioon 36 SA Tallinna Vene Lütseum
1 SA Vene Muuseum 4 SA Õpilasmalev 4 Tallinna Vee-ettevõtjate
Järelevalve SA 2
MTÜ Keskkonnateenused 1
Kokku: 6 420
OLULISE MÕJU ALL OLEVAD ÜKSUSED
AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus
AS Tallinna Vesi Nõmme Erahariduse SA Tallinna Matkamaja OÜ
-
5
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas
Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Konsolideeritud aruanne
on koostatud rida-realt konsolideerituna koos linna valitseva mõju
all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühinguga.
Olulise mõju all olevad üksused on konsolideeritud aruandes
kajastatud kapitaliosaluse meetodil.
Konsolideerimata aruanded on linna 23 ametiasutuse ja nende 254
hallatava asutuse konsolideeritud koondaruanded, mis kajastavad
osalusi linna valitseva ja olulise mõju all olevates äriühingutes
ja sihtasutustes soetusmaksumuses.
Linna asutused
Tallinna linn oma 277 asutusega on Eesti suurim
omavalitsusüksus. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse
seadusest korraldab linn oma territooriumil sotsiaalabi ja
-teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja
kommunaalmajandust, veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamist,
heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, ühistransporti
ning linnatänavate korrashoidu. Samuti korraldab linn temale
kuuluvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja
huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside,
turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike
asutuste ülalpidamist. Lisaks korraldatakse muid talle seadustega
pandud kohaliku elu küsimusi ja lahendatakse kõiki neid kohaliku
elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi
teise pädevusse.
Linnaorganisatsioon annab igapäevaselt tööd ligi 12,3 tuhandele
inimesele. Tulenevalt linna pakutavate avalike teenuste laiast
valikust töötab linnasüsteemis väga erinevate ametialade esindajad
– lasteaiaõpetajad, koolipedagoogid, meditsiini-, sotsiaal-,
kultuuri- ja sporditöötajad, heakorraspetsialistid jt. Linna
asutuste keskmisest töötajate arvust saab ülevaate jooniselt 1 ja
aruande punktist 1.3 „Töötajaskond“.
2013. aastal toimusid mõningad muudatused linna asutuste
koosseisus. Aasta alguses alustas Tallinna Keskkonnaameti hallatava
asutusena tööd säästva energiamajanduse planeerimise ja
arendamisega tegelev Tallinna Energiaagentuur ning
jäätmekäitlusteenuste osutamiseks asutati Tallinna Jäätmekeskus,
kes hakkas oma klientidele teenust osutama Põhja-Tallinna
piirkonnas 2014. aasta algusest.
Aasta algul korraldati ümber Tallinna Noorsootöö Keskuse töö
ning 1. märtsist 2013 asutati selle osakonna Lasnamäe noortekeskus
alusel Lasnamäe Linnaosa Valitsuse hallatav asutus Lasnamäe
Noortekeskus. Ümberkorraldused toimusid ka Tallinna
Kultuuriväärtuste Ameti haldusalas, kus Tallinna Toomklubi liideti
Tallinna Rahvaülikooliga ning Tallinna Toomklubi tegevus lõpetati
31. mail 2013. Kristiine Linnaosa Valitsuse haldusalas liideti
Kristiine Sotsiaalkeskus Kristiine Sotsiaalmajaga ning Kristiine
Sotsiaalkeskuse tegevus lõpetati 1. jaanuarist 2013. Samal ajal
hakkas Nõmme Linnaosa Valitsuse asemel Nõmme Spordikeskust haldama
Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.
2013. aasta sügisel asutati Tallinna Kesklinna Valitsuse
hallatavad asutused Raua Saun ja Hopneri Maja. Tallinna
Haridusameti haldusalasse lisandus Tallinna Kihnu Lasteaed, mis
avati 2013. aasta 1. oktoobril.
Linna asutuste tegevusest saab põhjalikuma ülevaate
tegevusaruande punktist 5.1 „Linnaelu areng valdkonniti“.
Linna valitseva mõju all olevad üksused
Tallinna linn osaleb ettevõtluses põhieesmärgiga võimaldada
linnakodanikele kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus ning
tagada linna kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide parem
täitmine. Linna tütarettevõtted ja valitseva mõju all olevad
sihtasutused on linna asutatud ja kuuluvad täielikult linnale, st
linna osalus neis on 100%. Valitseva mõju all olev MTÜ
Keskkonnateenused on asutatud 2011. aastal koos Loksa linnaga.
Linna tütarettevõtetes, sihtasutustes ja mittetulundusühingus
töötas 2013. aastal kokku keskmiselt 6,4 tuhat töötajat (2012.
aastal 6,3 tuhat). Keskmisest töötajate arvust saab lähema ülevaate
jooniselt 1 ja aruande punktist 1.3 „Töötajaskond“.
2013. aasta otsustas linn lõpetada SA In Commune Bonum ja SA
Keskkonnakogu tegevused. SA In Commune Bonum ülesanded Tallinna
Raeapteegi tegutsemise järjepidevuse tagamisel anti üle linna
asutustele. Bilansipäeva seisuga on mõlema sihtasutuse
likvideerimistoimingud veel pooleli.
Seoses sihtasutuse põhikirjaliste ülesannete muutusega nimetati
Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise SA ümber SA-ks Tallinna
Ettevõtlusinkubaatorid.
Linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingu 2013.
aasta tegevustest ja majandustulemustest ning seatud eesmärkidest
saab lähema ülevaate tegevusaruande punktist 5.2 „Ülevaade linna
tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja
mittetulundusühingu tegevusest“.
-
6
1.2. Linnaorganisatsiooni juhtimine
Tallinna linna juhivad linnavolikogu ja linnavalitsus. Tallinna
Linnavolikogu valivad linna elanikud neljaks aastaks. Viimased
volikogu valimised toimusid 20. oktoobril 2013. Linnavolikogu
praeguses, VIII koosseisus, on 79 liiget ja neli fraktsiooni:
Keskerakonna fraktsioon (46 liiget), Reformierakonna fraktsioon (9
liiget), Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon (16 liiget) ning
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (8 liiget). Linnavolikogu
töötab täiskogu istungitena, samuti komisjonide ja fraktsioonide
kaudu. Volikogu koosseisu kuulub 10 komisjoni. Linnavolikogu
asjaajamist korraldab Tallinna Linnavolikogu Kantselei.
Tallinna linna tegevjuhtkonnaks on 7-liikmeline linnavalitsus,
sh linnapea ja 6 abilinnapead (vt joonis 3. Tallinna
Linnavalitsus). Linnavalitsus juhib linna asutuste (v.a Tallinna
Linnavolikogu Kantselei) tegevust ning osaleb aktsionäri, osaniku,
asutaja ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes.Iga
linnavalitsuse liige juhib temale määratud linnaelu valdkondi.
Linna juhtimisest annab ülevaate alljärgnev joonis.
Joonis 2. Tallinna linna juhtimisstruktuur
8 LINNAOSA HALDUSKOGU
LINNAVOLIKOGU KANTSELEI
LINNAVALITSUS
Linnapea 6 abilinnapead
LINNAVOLIKOGU
Volikogu esimees 78 volikogu liiget
8 LINNAOSA VALITSUST
Haabersti LOV Tallinna Kesklinna Valitsus Kristiine LOV Lasnamäe
LOV Mustamäe LOV Nõmme LOV Pirita LOV Põhja-Tallinna Valitsus
13 AMETIT
Ettevõtlusamet Haridusamet Keskkonnaamet Kommunaalamet
Kultuuriväärtuste amet Linnaarhiiv Linnavaraamet Linnaplaneerimise
amet Munitsipaalpolitsei amet Perekonnaseisuamet Sotsiaal- ja
tervishoiuamet Spordi- ja noorsooamet Transpordiamet
LINNAKANTSELEI
Linnasekretär Valdkondlikud linna teenistused:
Arenguteenistus Avalike suhete teenistus Finantsteenistus
Haldusteenistus Infotehnoloogia teenistus Linna sisekontrolöri
teenistus Personaliteenistus Õigusteenistus
19 hallatavat asutust
235 hallatavat asutust
10 KOMISJONI Haridus- ja kultuurikomisjon Innovatsioonikomisjon
Keskkonnakomisjon Korra- ja tarbijakaitsekomisjon
Linnamajanduskomisjon Linnavarakomisjon Rahanduskomisjon
Revisjonikomisjon Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon Õiguskomisjon
-
7
Joonis 3. Tallinna Linnavalitsus
LINNAPEA Edgar Savisaar
Abilinnapea Taavi Aas
Abilinnapea Mihhail Kõlvart
Abilinnapea Merike Martinson
Abilinnapea Eha Võrk
Abilinnapea Arvo Sarapuu
Abilinnapea Kalle Klandorf
Linnavalitsuse liikmete tööjaotus on alljärgnev:
Linnapea EDGAR SAVISAAR
Valdkonnad: üldjuhtimine, linna arengu strateegiline
planeerimine, linna eelarve, suhted riigivõimu- ja
valitsusorganitega ning linnavolikogu ja linnaosadega, korrakaitse,
linna esindamine Eestis ja välismaal, koostöö Eesti
ülikoolidega.
Struktuuriüksused: Tallinna Linnakantselei, Tallinna
Linnaarhiiv, Tallinna Perekonnaseisuamet, linnaosade
valitsused.
Abilinnapea TAAVI AAS
Valdkonnad: linnaplaneerimine ja arhitektuur, ehituslubade ja
ehitiste kasutuslubade väljaandmine, koostöö
omavalitsusorganisatsioonidega, ühistranspordi korraldamine,
liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate, lennuvälja ja
raudteega.
Struktuuriüksused: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna
Transpordiamet.
Abilinnapea KALLE KLANDORF
Valdkonnad: kommunaalmajandus, infrastruktuuride rajamine,
teedeehitus, -remont ja -hooldus, vee- ja küttemajandus, side,
Tallinna ja riigi õigusaktide täitmise kontroll,
järelevalvefunktsioonid, riigikaitse, kriisireguleerimine.
Struktuuriüksused: Tallinna Kommunaalamet, Tallinna
Munitsipaalpolitsei Amet.
Abilinnapea MIHHAIL KÕLVART
Valdkonnad: haridus, kultuur, sport, noorsooküsimused,
muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika
väljatöötamine, Kodurahu foorum.
Struktuuriüksused: Tallinna Haridusamet, Tallinna
Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.
Abilinnapea MERIKE MARTINSON
Valdkonnad: sotsiaalhooldus ja -kindlustus, tervishoid,
narkomaania ja AIDS-i ennetustegevus, tervisekoalitsioon.
Struktuuriüksus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
Abilinnapea ARVO SARAPUU
Valdkonnad: ettevõtlus, hinnakujundus, tarbijakaitse, pangandus,
majanduspoliitika, linna osalemine äriprojektides, turism,
tööhõive, keskkonnakaitse, haljastus, jäätmekäitluse
korraldamine.
Struktuuriüksused: Tallinna Ettevõtlusamet, Tallinna
Keskkonnaamet.
Abilinnapea EHA VÕRK
Valdkonnad: linnavara, varahaldus, omandi- ja maareform, maa
maksustamise ja maakorraldusega seotud toimingud, elamumajandus,
elamuehitusprogrammid, era- ja avaliku sektori koostööprogrammid,
üürikomisjon.
Struktuuriüksus: Tallinna Linnavaraamet.
Linnavalitsuse istungid toimuvad üldiselt kord nädalas.
Linnavalitsuse organisatsioonilise ja tehnilise töö tagab
linnakantselei.
-
8
1.3. Töötajaskond
1.3.1. Üldised andmed
Linna konsolideerimisgrupis (s.o linna 277-s asutuses ja 24-s
äriühingus, sihtasutuses ning mittetulundusühingus) töötas 2013.
aastal kokku üle 18,7 tuhande töötaja (2012. aastal enam kui 18,8
tuhat). Järgnevas tabelis (tabel 1) on antud ülevaade töötajate
arvust ning töötasudest aastatel 2012 ja 2013. Töötajate (sh
ametnike) töötasu hulka kuuluvad kõik töö tegemise eest makstavad
tasud, samuti puhkusetasud, tööandja makstav haigushüvitis ja
töösuhte lõppemisel ettenähtud hüvitised. Eraldi on välja toodud
muude isikute (Töötukassa poolt linnaosadesse avalikele töödele
tööle suunatud töötud) töötasud ja võlaõiguslike lepingute
(käsundus- ja töövõtulepingud) alusel makstud tasud. Töötajate (sh
ametnike) keskmise arvu ning keskmise töötasu arvutamisse ei ole
kaasatud muude isikute ja võlaõiguslike lepinguliste töötajate arvu
ega nende tasusid. Nii tabelis 1 kui ka järgmises tabelis 2
esitatud tasud on arvestatud sotsiaalmaksu ja tööandja
töötuskindlustusmakseta.
Tabel 1. Töötajate keskmine arv ja arvestatud töötasu
2012–2013
2012 2013 2012 2013 2012 2013
114 143 123 885 74 293 79 353 188 436 203 238
sh töötajate (k.a ametnike) töötasu 112 187 121 452 73 040 78
134 185 227 199 586
ajutiste võlaõiguslike lepingute tasu 1 956 2 404 1 253 1 219 3
209 3 623
muude isikute töötasud 29 29
12 510 12 287 6 307 6 420 18 817 18 707
747 824 965 1 014 820 889Töötajate (k.a ametnike) keskmine
töötasu
Linna valitsevamõju all olevad
üksused
Grupp kokkuLinna asutused
Töötasud aastas kokku (tuhandetes eurodes)
Töötajate keskmine arv ja töötasu (eurodes)
Töötajate (k.a ametnike) arv
Alljärgnevas tabelis (tabel 2) on esitatud andmed tegev- ja
kõrgema juhtkonna liikmetele aastatel 2012 ja 2013 arvestatud
tasude kohta. Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmeteks on arvatud
volikogu ja linnavalitsuse liikmed, linna asutuste juhid ning
äriühingute ja sihtasutuste juhatuste ning nõukogude liikmed.
Tabel 2. Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete arv ja arvestatud
tasud 2012–2013
2012 2013
Arvestatud tasud kokku (tuhandetes eurodes) 6 905 7 153
sh volikogu liikmed (79 liiget ) 422 439
linnavalitsuse liikmed (7 liiget ) 236 242
asutuste juhid (2012. aastal 273 ja 2013. aastal 277 asutuse
juhti) 4 814 5 059
nõukogu ja juhatuse liikmed (24 asutuse juhtkonna liikmed) 1 433
1 413
1.3.2. Linna asutused tööandjana
2013. aastal oli linna asutuste töötajate keskmine arv
taandatuna täistööajale 12 287 töötajat, mis on 223 inimese võrra
väiksem kui 2012. aastal. Võrreldes varasemate aastatega oli 2013.
aastal linnas sotsiaalseid töökohti ja linnaruumi hooldustöödele
rakendatud töötuid vähem.
-
9
Linnaametnike keskmine arv 2013. aastal oli 996, mis moodustas
linna asutuste töötajate üldarvust 8,1%. Seoses uue Avaliku
teenistuse seaduse jõustumisega 1. aprillist 2013 käsitletakse
ametnikena vaid avalikku võimu teostavaid isikuid ning teised
ametiasutuse töötajad vormistati tööle töölepingutega. Muudatused
tõid kaasa ametnike keskmise arvu vähenemise 544 võrra.
Linna töötajatest üle 65% töötab haridusvaldkonnas (õpetajad,
logopeedid, eripedagoogid jne), 11,5% spordi-, noorsootöö- ja
kultuuri- ning 10,8% tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonnas.
Muude tegevusalade töötajate osakaal on väiksem. Andmete
analüüsimisel valdkonniti on lähtutud Riigi raamatupidamise
üldeeskirjaga kinnitatud tegevusalade loetelust. Linna töötajate
struktuurist aruandeaastal valdkondade lõikes annab ülevaate
alljärgnev joonis.
Joonis 4. Linna töötajate struktuur 2013. aastal tegevusalade
lõikes
Üld-valitsemine
6,9%
Avalik kord1,2%
Kultuuri-teenused
6,5%
Transport ja ettevõtlus
1,9%
Keskkonna-kaitse0,6%
Haridus65,8%
Kommunaal-majandus
1,3%
Sotsiaalne kaitse8,9%
Tervishoid1,9%
Sport, noorsootöö ja vaba aeg
5,0%
Linna töötajate kuupalgamäärasid 2013. aastal ei tõstetud.
Töötajate keskmine töötasu kuus tõusis aastaga 747 eurolt 824
eurole ehk 10,3%. Keskmist töötasu on suurendanud väiksema palgaga
töötajate (nt sotsiaalsetel töökohtadel töötavad isikud) arvu
oluline vähenemine aruandeaastal. Samal ajal tõusis brutopalk
Eestis tervikuna keskmiselt 8%.
Joonis 5. Linna asutuste töötajate keskmine töötasu ühes kuus
aastatel 2008–2013 (eurodes)
769
741
714725
747
824
2008 2009 2010 2011 2012 2013
Fakte linna töötajate kohta
• Linna töötaja on suhteliselt noor. 41% töötajatest on alla
41-aastased.
• Linna töötaja on hea haridusega. 71% töötajatest on
kõrgharidusega, 14% keskeri- või kutsekeskharidusega ja 15%
keskharidusega.
• Linna asutustes on naiste osakaal suurem. Juhtide hulgas on
naisi 54%, nõunike hulgas 69%. Kokku moodustavad linna töötajatest
naised 75% ja mehed 25%.
• Tallinna linn on tööandjana atraktiivne. 2013. aasta jooksul
tööle asunute hulgas on 34% töötajaid, kellel on eelnev kogemus
avalikus sektoris. Töötajate staaž linnateenistuses suureneb
pidevalt, mis on stabiilse organisatsiooni tunnus.
• Linna töötaja õpib. 2013. aastal jätkas oma haridusteed
kõrgkoolis (sh kraadiõpe) 13% töötajatest.
• Linna töötaja võtab osa koolitustest.
Linnaorganisatsiooni jätkusuutliku arengu tagamisel on oluline
süsteemselt toimiv ja eesmärgipärane koolitus- ja arendustegevus.
Sellel eesmärgil planeeriti 2013. aastal koolituskuludeks kuni 0,15
ametipalka töötaja kohta.
-
10
Koolituste planeerimisel ja korraldamisel on alates 2000.
aastast võetud suund tsentraalselt korraldatud koolitustele.
Tsentraalsete koolituste puhul selgitatakse eelnevalt välja
koolitusvajadus, leitakse sobivad lektorid ning koolitus tehakse
kõigile sama valdkonna töötajatele korraga. Sel viisil tagatakse
linnas ühtsetel printsiipidel põhinev metoodiline juhendamine ja
koolitusteks ettenähtud vahendite säästlikum kasutamine. Lisaks
tsentraliseeritud koolitusele korraldatakse linnas aktiivselt ka
sisekoolitusi, kus praktiliste seminaride läbiviijatena kaasatakse
üha enam ametiasutuste teenistujaid, nt linna õigusaktide,
protseduuride ja regulatsioonide tutvustamisel, erinevate
valdkondade seminaridel ning linnas kasutusel olevate
elektrooniliste andmebaaside ja registrite kasutajakoolituse
läbiviimisel.
Ühtsetel põhimõtetel koolitusarvestuse tagamiseks viiakse
aastatel 2013–2015 linna asutuste koolitusarvestus etapiviisiliselt
üle linna ühtse finantsinfosüsteemi vastavasse moodulisse.
Koolitusmooduli kasutuselevõtt võimaldab saada senisemast paremat
ja operatiivsemat ülevaadet asutuste koolitustegevusest ja
koolituseks planeeritud vahendite kasutamisest, andes ühtlasi ka
sisendit koolitustegevuse tõhustamiseks, ressursside paremaks
planeerimiseks ja haldamiseks.
1.3.3. Linna äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud
tööandjana
2013. aastal töötas linna äriühingutes ja valitseva mõju all
olevates sihtasutustes kokku keskmiselt 6 420 töötajat (2012.
aastal 6 307 töötajat). Töötajate arv suurenes aastaga kokku 113
töötaja võrra. 2013. aastal laiendas AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
oma 2012. aastal avatud hooldusravikliinikut, kuhu loodi uusi õdede
ja hooldajate ametikohti. AS Lääne -Tallinna Keskhaigla keskmine
töötajate arv suurenes aastaga 86 töötaja võrra.
Linna äriühingute ja valitseva mõju all olevate sihtasutuste
töötajatest töötab tervishoiu valdkonnas 70%, transpordi valdkonnas
28%, muude tegevusalade (nt ettevõtlus, keskkonnakaitse,
kommunaalmajandus, sotsiaalne kaitse) valdkonnas kokku 2%.
Aruandeaasta töötajate struktuurist valdkondade kaupa annab
ülevaate järgnev joonis.
Joonis 6. Linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingu
töötajate struktuur 2013. aastal tegevusalade lõikes
Tervishoid70,0%
Muud2,0%
Transport 28,0%
Linna valitseva mõju all olevate üksuste töötajate töötasu 2013.
aastal oli kokku üle 78 miljoni euro. Ühe töötaja keskmine töötasu
oli aruandeaastal 1 014 eurot kuus. Võrreldes 2012. aastaga on
keskmine töötasu tõusnud 5% võrra. Töötajate keskmisest töötasust
valdkondade lõikes annab ülevaate alljärgnev joonis (joonis 7).
Kuna muude valdkondade töötajate osakaal kogu töötajate arvust on
väga väike, ei ole nende keskmist töötasu joonisel välja
toodud.
Joonis 7. Transpordi- ja tervishoiu valdkonnas tegutsevate
äriühingute ning sihtasutuste töötajate keskmine töötasu ühes kuus
2008–2013 (eurodes)
880785
713829 869
944880 874 907
962 9941 030
2008 2009 2010 2011 2012 2013
Transport Tervishoid
-
11
2. Põhilised finantsnäitajad
Linna konsolideerimisgrupi 2012–2013 põhilised finantsnäitajad
on esitatud alljärgnevas tabelis (tabel 3). Kuna linn moodustab
konsolideerimisgrupist põhilise osa, on käesolevas peatükis
esitatud graafikud ja enamus selgitusi linna finantsnäitajate
kohta.
Tabel 3. Tallinna linna ja konsolideerimisgrupi põhilised
finantsnäitajad (tuhandetes eurodes)
2012 2013 2012 2013
Tegevustulud 456 932 465 666 601 879 621 825
Tegevuskulud -471 905 -499 040 -617 773 -648 647
Tulem enne amortisatsiooni 44 232 27 004 65 215 53 451
Põhivara amortisatsioon -67 292 -65 482 -81 626 -80 577
Aruandeaasta tulem -23 060 -38 478 -16 411 -27 126
Põhivarainvesteeringute maht 49 838 70 777 71 310 105 567
Varad aasta lõpus 1 175 377 1 304 164 1 332 013
Kohustused aasta lõpus, sh: 281 312 308 837 367 633 414 571
laenukohustused 220 256 239 596 276 979 302 761
Netovara aasta lõpus 894 065 863 624 936 531 917 442
Likviidsus1 0,90 0,82 0,75 0,64
Põhitegevuse tulem2 34 497 25 278 43 914 39 711
Netovõlakoormus3 189 000 220 678 239 091 286 725
Netovõlakoormus (%) 45,2% 51,0% 42,9% 49,1%
1 likviidsed varad/lühiajalised kohustused
Linn Grupp
1 172 461
3 KOFS §34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS §36 alusel
arvestatud likviidsete varade vahe (täpsem
arvestusmetoodika on kehtestatud rahandusministri määrusega,
vastavalt KOFS §32 lõikele 4); piirmäär 2013. aastal on 60%
põhitegevuse tuludest
2 põhitegevuse tulude ja kulude vahe (täpsem arvestusmetoodika
on kehtestatud rahandusministri määrusega,
vastavalt KOFS §32 lõikele 4)
2013. aastal oli linnal võimalik finantseerida teostatavaid
investeeringuid ajutiselt linna olemasolevate vabade rahaliste
vahendite arvelt ning seetõttu ei võetud välja ka linna eelarves
nende investeeringute rahastamiseks planeeritud pikaajalist laenu
kogu mahus. Kokku oli linna 2012. aasta ja 2013. aasta eelarvetes
investeeringute katteks võetavat laenu kavandatud 48,8 miljonit
eurot, millest linn võttis välja 35 miljonit eurot ehk 72%.
Investeeringute rahastamine käibevarade arvelt mõjutas ajutiselt ka
likviidsusnäitajat. Aruandeaasta lõpu seisuga katsid linna
likviidsed vahendid lühiajalisi kohustusi 0,82 korda, 2012. aasta
lõpus oli vastav näitaja 0,9. Aasta lõpu seisuga oli linnal vabu
vahendeid (raha ja pangakontode saldo) 25 miljonit eurot, millega
oli tagatud linna eelarve strateegias ette nähtud likviidsuspuhvri
olemasolu vähemalt kahe nädala kulutuste sujuvaks
finantseerimiseks.
Alates 2000. aastast on linna üheks eelarvepoliitiliseks
eesmärgiks olnud hoida linna tulem enne amortisatsiooni
positiivsena. Seatud eesmärki on seni ka täidetud – nii varasemate
aastate kui ka aruandeaasta tulem enne amortisatsiooni on olnud
positiivne. Aruandeaastal oli linna tulem amortisatsioonikuludeta
27 miljonit eurot (2012. aastal 44 miljonit eurot).
Amortisatsioonikulu puhul on kohalike omavalitsuste jaoks tegemist
indikatiivse näitajaga, mis sisuliselt väljendab linna vara
väärtuse säilimiseks vajalike investeeringute aastast vajadust. Nii
linnale kui ka teistele kohalikele omavalitsusüksustele on
iseloomulik suur põhivara osatähtsus. Linna vara osas tuleb aga
arvestada asjaolu, et enamik linnale kuuluvast põhivarast on
vajalik linna funktsioonide täitmiseks, mistõttu ei ole ka võimalik
linna põhivara olemit vähendada ning seetõttu tuleb igal aastal
teha ka kulutusi olemasoleva põhivara väärtuse säilitamiseks. Linna
2013. aasta amortisatsioonikulu oli 65 miljonit eurot (2012. aastal
67 miljonit eurot), põhivaradesse investeeriti ligi 71 miljonit
eurot (2012. aastal 50 miljonit eurot).
-
12
Linna põhivara soetuste ja parenduste puhul tuleb avaliku
sektori arvestuse eripärana arvesse võtta asjaolu, et avaliku
sektori üksustel ei ole lubatud kapitaliseerida põhivara
soetusmaksumusse käibemaksukulu, vaid see tuleb kajastada koheselt
jooksva aasta kuludes, mistõttu vähendab see aruandeaasta tulemit.
Tulenevalt linna suurest investeerimisvajadusest ning sellega
seotud amortisatsiooni- ja käibemaksukulust lõpetas linn
aruandeaasta 38 miljoni eurose negatiivse tulemiga.
Seisuga 31.12.2013 oli linnal materiaalset põhivara kokku summas
975 miljonit eurot, moodustades bilansi üldmahust 83,2%.
Materiaalsetest põhivaradest 69% on hooned ja rajatised (sh teed,
tänavad jms), 27% maa, 2% lõpetamata tööd ning 2% muu materiaalne
põhivara (sh masinad ja seadmed).
Joonis 8. Linna materiaalse põhivara struktuur 2013 (miljonites
eurodes)
Maa 263
Hooned ja rajatised
672
Masinad, seadmed jm materi-
aalne põhivara
16
Lõpeta-mata tööd
ja ette-maksed
24
Suuremaid investeeringuid
Suuremaid investeeringuid teostati 2013. aastal teede ja
tänavate, hariduse ning spordi ja vaba aja valdkondades. 2013.
aastal valmisid Ülemiste liiklussõlm, Haabersti pneumohall,
Merivälja Kooli juurdeehituse esimene etapp. Lõpetati
tervikrenoveerimised Kadaka Põhikoolis (endine Õismäe Kool),
Kadrioru Saksa Gümnaasiumis, Ehte Humanitaargümnaasiumis ja Kihnu
tn lasteaiahoones. Renoveeriti Raua tn 23 saun ning rekonstrueeriti
Valdeku tn 13 hoone (spordisaaliks ja saunaks). Suurematest
teeobjektidest valmisid Männiku tee, Tehnika, Soo, Telliskivi,
Harju, Kullasepa tänavad. 2014. aasta esimesel poolaastal valmib
Tondiraba jäähall. Lisainformatsiooni linna investeerimisprojektide
kohta saab tegevusaruande punktist 5.1 „Linnaelu areng
valdkonniti“.
Linna tegevustulud
2013. aastal olid tegevustulud 466 miljonit eurot, millest
maksutulud moodustasid 64,3%, saadud toetused 22,2%, tulu kaupade
ja teenuste müügist ning muud tulud (sh põhivara müük) kokku 13,5%.
Alljärgnevalt jooniselt (joonis 9) on näha linna tegevustulude
struktuur ja muutus aastatel 2010–2013.
Joonis 9. Linna tegevustulud 2010–2013 (miljonites eurodes)
246267 278
299
67 67 70 6379
93108 104
2010 2011 2012 2013
Maksutulud
Tulu kaupade ja teenuste müügist ning muu tulu (sh põhivara
müük)
Saadud toetused
Linna tegevuskulud olid 2013. aastal kokku 499 miljonit eurot,
sealhulgas moodustasid tööjõukulud 33,5%, põhivara amortisatsioon
13,1%, antud toetused 19,9% ning muud tegevuskulud 33,5%.
-
13
Joonis 10. Linna tegevuskulud 2010–2013 (miljonites eurodes)
81 85 8599
148 151155
167
136
156165 167
73 70 67 65
2010 2011 2012 2013
Antud toetused Tööjõukulud Muud tegevuskulud Põhivara
amortisatsioon
Lisainformatsiooni linna 2013. aasta tulude ja kulude kohta vt
punktist 6.5 „Eelarve täitmise aruanne“.
-
14
3. Ülevaade majanduskeskkonnast
2013. aastal jätkus Eesti majanduskasvu aeglustumine, langedes
aastaarvestuses 0,7%-ni, olles siiski kõrgem võrreldes Euroopa
Liidu 0,1% kasvuga. Majanduskasv toetus põhiliselt sisenõudluse
kasvule. Eesti elanike tööhõive kasvas nii Eestis kui välismaal.
Statistikaameti andmetel suurenes 2013. aastal Eesti elanike
tööhõive kokku 6,4%. Eestis tulu saanud ja seda deklareerinud
isikute aasta keskmine arv kasvas Maksu- ja Tolliameti andmetel
2013. aastal eelneva aastaga võrreldes 1,0% ning keskmine tulu
inimese kohta 6,5%. Tarbijahinnad kasvasid 2012. aastaga võrreldes
2,8%.
Tallinn on Eesti teenindus-, kaubandus- ja finantskeskus, kus
paikneb enamiku üleriigiliste ettevõtete juhtimine. Rahvusvaheliste
ettevõtete Eesti turule suunatud harukontorid asuvad samuti
valdavalt Tallinnas. Tallinn on kogu Eesti arengu mootoriks, mille
edukusest sõltub olulisel määral Eesti muude piirkondade areng.
Tallinn koos teiste Harjumaa kohalike omavalitsusüksustega
moodustab Eesti võimsaima majanduspiirkonna.
Tallinnas toodetakse ligi 49% Eesti sisemajanduse
kogutoodangust, koos Harjumaaga aga u 60%. 79% lisandväärtusest
toodetakse Tallinna teenindussfääris, tööstuse ja ehituse
osatähtsus on 21%. Tallinnas on registreeritud ligi 48,2 tuhat
ettevõtet, mis moodustab 42,7% Eestis registreeritud ettevõtete
arvust.
Tallinn on Eesti rahavastiku ümberpaiknemisel peamine
tõmbekeskus. Tallinna rahvastikuregistrijärgne rahvaarv kasvab
vaatamata sellele, et Eesti rahvaarv tervikuna jätkuvalt väheneb.
Eesti teistest piirkondadest lahkuvad inimesed asuvad elama
põhiliselt Tallinnasse ja Harjumaale, kuid osa lahkub ka
välismaale.
Tallinnas oli 2014. aasta 1. jaanuaril rahvastikuregistri
andmetel 429 899 elanikku, elanikkond suurenes aastaga 10 069
inimese võrra. Tallinna rahvaarv ületab Eesti suuruselt teise linna
Tartu elanike arvu neli korda, kuid Läänemere piirkonna riikide
pealinnadest on Tallinn väikseim. Ka rahvastiku tiheduselt – veidi
üle 2 700 inimese ruutkilomeetri kohta – jääb Tallinn oluliselt
alla enamiku Euroopa riikide pealinnadele.
Tallinna elanikkond on paljurahvuseline. Elanikest 53% on
eestlased, neile järgnevad venelased 38%-ga, ukrainlased 4%-ga ja
teised rahvused kokku 5%-ga. Linnaosadest on eestlaste osatähtsus
suurim Nõmmel, Pirital, Kesklinnas ja Kristiines.
Joonis 11. Tallinna rahvastiku arvuline koosseis
(rahvastikuregistri andmed seisuga 1. jaanuar 2014)
Eestlased228 340
Vene-lased
164 020
Ukrain-lased
14 851
Valge-venelased
7 914
Teised rahvused
14 774
Tallinna rahvaarv kasvas 2013. aastal nii loomuliku iibe (392
inimese võrra) kui mehhaanilise iibe tagajärjel (9 677 inimese
võrra). Võrreldes 2012. aastaga loomulik iive vähenes, kuid
mehhaaniline iive kasvas oluliselt. Tallinna elanike arvu kasv
jätkub – seisuga 01.04.2014 oli Tallinnas juba 431 021
elanikku.
Tallinnas on Eesti teiste piirkondadega võrreldes väiksem
tööpuudus ja kõrgemad palgad. Statistikaameti andmetel oli
15.-74.-aastaste inimeste tööhõive Tallinnas 2013. aastal 211,1
tuhat inimest, jäädes 2012. aasta tasemele. Maksu- ja Tolliameti
andmetel oli 2013. aastal Tallinnas aasta keskmine tulu saajate arv
184,3 tuhat inimest, kasvades aastaga 2,8 tuhande inimese võrra ehk
1,5%. Töötuse määr vähenes aastaga 9,5%-lt 8,6%-le. Registreeritud
töötuid oli 2013. aasta keskmisena 10,6 tuhat inimest, vähenedes
aastaga 1,5 tuhande inimese võrra.
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2013. aastal keskmine
palk Tallinnas 1 092 eurot, kasvades aastaga 8,1%. Maksu- ja
Tolliameti andmetel oli tulu saanud Tallinna elanike keskmine
deklareeritud tulu 2013. aastal 1 007 eurot kuus, kasvades aastaga
5,9%.
Tööhõive ja keskmine palk kasvasid Tallinnas peamiselt seoses
majanduse elavnemisega ja uute töökohtade loomisega. Keskmise palga
kasvule aitas kaasa ka kvalifitseeritud tööjõu väljarändest
tingitud palgasurve.
-
15
4. Riskide juhtimine
4.1. Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi
korraldamisel
Grupi siseauditit ja teenistuslikku järelevalvet teostab linna
sisekontrolöri teenistus, kes juhindub oma tegevuses riigi ja linna
õigusaktidest, teenistuse põhimäärusest ja linna sisekontrolöri
kinnitatud juhendmaterjalidest. Siseauditi osakond juhindub lisaks
rahvusvahelistest Siseaudiitorite Instituudi (IIA) standardites
esitatud põhimõtetest.
Sisekontrolöri teenistuse ülesanne on anda hinnang linna
asutuste ning linna valitseva mõju all olevate äriühingute ja
sihtasutuste ning linna asutatud mittetulundusühingute
sisekontrolli tõhususele, aruandluse usaldusväärsusele ja tegevuse
tulemuslikkusele selleks, et linnavalitsusel oleks piisav
kindlustunne selle kohta, et linna vahendeid kasutatakse
seaduslikult ja tulemuslikult. Linna sisekontrolöri teenistuse
koosseisu kuulub kolm osakonda: järelevalve osakond, siseauditi
osakond ja menetlusosakond.
Järelevalve osakonna ülesanne on teostada järelevalvet
planeerimismenetluste ja teiste ulatusliku kaalutlusõiguse määraga
protsesside üle linna ametiasutustes. Ülesande täitmiseks
kontrollis osakond 2013. aastal u 300 linnavalitsuse haldusakti
eelnõu sisulist põhjendatust ja õiguspärasust (seejuures pöörati
tähelepanu ka huvide konfliktide esinemisele). Samuti menetles
osakond valdkonnaga seotud vaideid, lahendas kaebusi, koostas
mitmesuguseid õiguslikke hinnanguid ning hindas ja kontrollis linna
ametiasutuste tegevuse vastavust kehtivale õigusele ja hea halduse
tavale.
Siseaudit on sisekontrolli osaks olev sõltumatu, objektiivne,
kindlust andev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud asutuse
tegevuste tõhustamiseks. Siseaudit aitab kaasa grupi eesmärkide
saavutamisele, kasutades süsteemset ja organiseeritud lähenemist,
hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli ja
juhtimiskultuuri tõhusust. Viimaste aastate jooksul on linna
sisekontrolöri teenistuse siseauditi osakond korraldanud plaanilisi
auditeid kõigis linna ametites ja linnaosavalitsustes, lisaks on
auditeid korraldatud ka valitseva mõju all olevates sihtasutustes
ning äriühingutes. Auditite läbiviimise käigus kontrollitakse
auditeeritava teemaga seonduvalt ka korruptsioonivastases seaduses
sätestatud nõuete täitmist.
2013. aasta siseauditi osakonna audititegevuse prioriteetideks
olid riigihangete ja/või alla riigihanke piirmäära ostumenetluste
korraldus ja linna varade arvestus ning kasutusse andmine. Aasta
jooksul tehti seitse plaanilist auditit (sealhulgas üks järelaudit)
ja üks erakorraline audit. Plaaniliste audititega hõlmati 4
linnaosavalitsust (Põhja-Tallinna LOV, Kesklinna Valitsus, Nõmme
LOV, Lasnamäe LOV) ning 7 ametiasutust: Kommunaalamet,
Keskkonnaamet, Kultuuriväärtuste amet, Linnaplaneerimise amet,
Linnavaraamet, Ettevõtlusamet, Haridusamet, Sotsiaal- ja
tervishoiuamet, Linnakantselei. Auditite tulemusena tehti
auditeeritutele hulgaliselt ettepanekuid sisekontrolli süsteemi
tõhusamaks toimimiseks. Olulist osa siseauditi töös on auditites
tehtud ettepanekute täitmise hindamine (monitooring). Senise
monitooringu tulemusena saab väita, et siseauditi osakonna
ettepanekutega arvestatakse.
Siseauditi osakonna ülesanneteks on ka koordineerida siseauditi
eest vastutavate isikute tegevust ja koolitust. Aasta jooksul
korraldas siseauditi osakond siseauditi eest vastutavatele
isikutele mitmeid sisekoolitusi ja teabepäevi ning koordineeriti
ametiasutuste riskide hindamist. Riske hinnatakse ametiasutustes
veebipõhise andmebaasi abil, riskide hindamise tulemused esitatakse
linna sisekontrolöri teenistusele.
Menetlusosakond viib korruptsioonivastase tegevusena läbi
teenistusliku järelevalve juurdlusi linna ametiasutuste ja nende
ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende
juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Juurdlusi
viiakse läbi linnapea ülesandel Kohaliku omavalitsuse korralduse
seadusest (edaspidi KOKS) tuleneva teenistusliku järelevalve
teostamiseks. Ametnike tegevuse õiguspärasust kontrollitakse ka
läbi vaidemenetluste ja kohtuvälise menetleja tegevuse peale
esitatud kaebuste menetlemise ning isikutelt laekunud
märgukirjadest lähtuvalt. Võimalike korruptsioonijuhtumite
tuvastamiseks teeb linna sisekontrolöri teenistus koostööd
õiguskaitseorganitega.
Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) rakendamiseks linna
süsteemis kehtestati 2013. aastal uus korruptsioonivastase seaduse
rakendamise eeskiri, milles muuhulgas täpsustati
korruptsioonijuhtumist teavitamise kohustust ja laiendati seaduses
sätestatud huvide deklaratsiooni esitama kohustatud isikute ringi.
Lisaks seaduses sätestatud deklarantidele pandi huvide
deklaratsiooni esitamise kohustus ka linna ametiasutuste
hallatavate asutuste juhtidele ning linna valitseva mõju all
olevate äriühingute ja linna asutatud sihtasutuste juhtorganite
liikmetele. Ametiasutuste juhtidele kehtestati kohustus esitada
igal aastal linna sisekontrolörile ülevaade uues KVS-is sätestatud
kohustuste täitmise kohta. Ametiasutused on oma sisemist
töökorraldust reguleerivatesse dokumentidesse sisse viinud ka
korruptsiooni ennetamiseks vajalikud sätted. Väljatöötamisel on
korruptsioonivastane strateegia.
Linna ametiisikute korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse
tõstmiseks korraldati koostöös Justiitsministeeriumiga linna
süsteemis töötavatele ametiisikutele uue KVS-i koolitus. Koolitusel
käsitleti linna ametiisikutele uue seaduse rakendamisega seoses
kõige rohkem küsimusi tekitanud teemasid. Sarnaseid koolitusi on
plaanis korraldada ka edaspidi.
KVS-i rakendamisega seonduvat olulist aktuaalset informatsiooni,
samuti üldist korruptsiooni ennetamise ja korruptsiooni ennetamise
alase teadlikkuse tõstmiseks vajalikku teavet avaldatakse jooksvalt
linna siseveebis. KVS-is
-
16
sätestatud seotud isikutega erandkorras tehtavate tehingute
avalikustamise nõude täitmiseks on kõigi ametiasutuste
veebilehtedele lisatud link pealkirjaga “tehingud seotud isikutega“
ja lisatud viide, millist teavet lingi all avaldatakse.
Õigusaktid ja muu õiguslik regulatsioon
Tehingute tegemine
Linnas tehakse tehinguid seadustes ettenähtud korra ja linna
õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Tallinna Linnavolikogu
on kehtestanud protseduurireegleid eri liiki tehingute tegemiseks.
Näiteks on kehtestatud hulgaliselt linnavara kasutusse andmist (sh
hoonestusõiguse seadmine, eluruumide kasutusseandmine)
reguleerivaid kordasid, eri valdkondades toetuste andmise reegleid
jpm. Menetlusreeglite kehtestamise peamine eesmärk on tagada
avalike teenuste osutamine kõigile ühtsetel selgelt määratletud
alustel.
Hangete korraldamine
Kaupade ja teenuste hankimisel lähtutakse eelkõige riigihangete
seadusest ja võlaõigusseadusest. Lisaks riigi õigus-aktidele on
linnas kehetstatud mitmeid täiendavaid regulatsioone, sh on
kinnitatud riigihangete korraldamise protseduurireeglid,
täpsustatud on linna asutuste, linnapea ning linnasekretäri õigusi
ja kohustusi seoses riigihangete korraldamisega ja
protseduurireeglite kehtestamisega ning välja on töötatud ühtsed
hankekorra, hankeplaani ja nende juurde kuuluvate kohustuslike
dokumentide näidised. Linna asutuse juht kehtestab oma käskkirjaga
asutusesisese hankekorra, kui asutuse ühes eelarveaastas
planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav
kogumaksumus ületab 80 tuhat eurot või ehitustööde riigihangete
eeldatav kogumaksumus ületab 500 tuhat eurot.
Hangete läbiviimisel on alates 2008. aastast võetud suund
tsentraalselt korraldatud hangetele, mille puhul viib ülelinnalise
hanke läbi linna haldusteenistuse koosseisu kuuluv linna
hankekeskus. Ülelinnaliselt hangitakse järgmisi kaupu ja teenuseid:
bensiin ja diislikütus, bürookaubad, majapidamis- ja koopiapaber,
ehituskabad ja reisibüroo teenused, elektrienergia. Ülelinnaliste
riigihangete korraldamine võimaldab paremini kasutada linnas
olemasolevat riigihangetealast kompetentsi ning loob võimalusi
kulude kokkuhoiuks, kuna suurema mahu pealt on võimalik saada ka
soodsamat hinda.
Ümberkorraldused finantsorganisatsioonis
2002. aastal alustatud ümberkorraldused linna finantsjuhtimises
on praeguseks valdavalt ulatuses lõpule viidud. Linna
majandusarvestust peetakse ühtses finantsinfosüsteemis ning linna
277 asutuse raamatupidamine on korraldatud kahes
raamatupidamisüksuses – Haridusameti ja tema hallatavate asutuste
raamatupidamine Haridusameti raamatupidamisüksuses ning ülejäänud
linna asutuste raamatupidamine 2009. aasta sügisel linna
finantsteenistuse koosseisu moodustatud linna
raamatupidamiskeskuses, kus osutatakse raamatupidamisteenust ka
kümnekonnale linna valitseva mõju all olevale üksusele.
Ümberkorralduste tulemusel on märkimisväärselt paranenud linna
finantsarvestuse ja -aruandluse kvaliteet, tagatud on esitatatava
informatsiooni operatiivsus ja aruannete tähtaegsus. Linna ühtses
finantsinfosüsteemis on loodud võimalus juhtida tsentraalselt
eelarvedistsipliinist kinnipidamise automaatset jälgimist ja
planeerida senisest täpsemalt rahavoogusid, mis omakorda võimaldab
efektiivsemalt maandada likviidsusriski.
Linnal on kavas jätkata finantsorganisatsiooni
ümberkorraldustega ning viia Haridusameti haldusala raamatupidamine
2015. aasta lõpuks üle linna raamatupidamiskeskusesse. Samuti
ollakse valmis pakkuma raamatupidamisteenust laiemale ringile linna
äriühingutele ja sihtasutustele. Linna äriühingute ja sihtasutuste
majandusarvestuse üleviimine linnaga ühtsesse finantsinfosüsteemi
ning raamatupidamisteenuse osutamine keskses raamatupidamisüksuses
parandab raamatupidamisarvestuse kvaliteeti, tagab linnale kui
valitseva mõju teostajale senisest operatiivsema ülevaate tema
valitseva mõju all olevate üksuste finantsseisundist ning loob
aluse grupi finantsjuhtimise põhimõtete ühtlustamiseks.
Finantsinfosüsteem
2004. aastal alustati peamiselt majandustarkvaral SAP põhineva
linna ühtse finantsinfosüsteemi juurutamisega. Linna kõigi asutuste
majandusarvestuse lõplik üleviimine linna ühtsesse
finantsinfosüsteemi toimus 2008. aasta alguses. Ühtse
majandustarkvara kasutuselevõtmine on oluliselt suurendanud linna
finantsinformatsiooni kvaliteeti, usaldusväärsust ning
kättesaadavust. Tänaseks kasutavad linna ühtset finantsinfosüsteemi
kõik linna asutused ja need linna valitseva mõju all olevad
sihtasutused, äriühingud ja mittetulundusühing, kellele osutatakse
teenust linna raamatupidamiskeskuses.
2013. aastal jätkus finantsinfosüsteemi arendamine. Aasta I
pooles viidi kõik linna asutused ning linna raamatupidamis-keskuses
teenindatavad linna sihtasutused, äriühingud ja mittetulundusühing
üle raamatupidamise algdokumentide elektroonse menetlemise
süsteemile. Hetkel menetletakse nimetatud süsteemis peamiselt
ostuarveid. Edaspidi on kavas nimetatud süsteem kasutusele võtta ka
muude raamatupidamise algdokumentide menetlemiseks (nt
majanduskulude ja lähtuskulude aruanded). Algdokumentide
elektroonne menetlemine tagab senisest parema ülevaate asutusse
saabunud algdokumentidest ja kulude viseerijatest, dokumentide
menetlus on kiirem ning saavutatud on ka arvestatav kulude
kokkuhoid (vähenes paberikulu, dokumentide raamatupidamisse
edastamise ja arhiveerimise kulud jne).
-
17
Linnas võetakse järk-järgult kasutusele paindlik veebipõhine SAP
ERP tarkvara ja andmeaida aruannete kuvamise keskkond (SAP Portal),
mille tulemusel paraneb finantsinfo kättesaadavus ja linna
majandustarkvara SAP rakendused jõuavad senisest suurema hulga
kasutajateni. Linna töötajatele tehti kättesaadavaks vajalikud
finantsvaldkonna aruanded (sh eelarvearuanded, hankija ja kliendi
kannete päringud, inventuurinimekirjad, võlgnevuste aruanne
jne).
2013. aasta lõpus alustati ettevalmistustöödega Euroopa Liidu
liikmesriikides alates 01.02.2014 rakendatavatele ühtsetele
standarditele vastavatele euromaksetele (SEPA) üleminekuks.
Linnas on kavas hakata laialdasemalt kasutama majandustarkvara
SAP personalimooduli funktsionaalsust. 2013. aastal alustati
pilootprojektina koolituskulude arvestamist nimetatud moodulis.
Personalimooduli täisfunktsionaalsusele (sh personaliarvestus)
üleminek on kavandatud 2015. aasta jooksul.
Linna varade arvestuse korrastamise ja kaasajastamise eesmärgil
algatati linnas 2013. aastal varade vöötkoodiga markeerimise ja
vöötkoodilugejate abil inventeerimise pilootprojekt. Üleminek vara
markeerimise ja inventeerimise uuele töökorraldusele toimub
etapiviisiliselt. Projekt on kavas viia lõpule 2014.–2015. aastate
jooksul.
4.2. Finantsriskide juhtimine
Likviidsusrisk
Linna likviidsusriski juhtimisel on rahavoogude täpsel
planeerimisel ja jooksval kontrollimisel väga oluline roll.
Rahavooge prognoositakse nii aasta, kuu kui ka nädalate kaupa.
Likviidsusriski maandamiseks paigutatakse linna vabu rahalisi
vahendeid vaid kõrge likviidsusega finantsinstrumentidesse, nagu
lühiajalistesse deposiitidesse, lühiajalistesse võlakirjadesse ja
kommertspaberitesse ning rahaturufondidesse. Täiendava likviidsuse
tagamiseks on linnal võimalik avada ka arvelduskrediidi limiit,
kuid tulenevalt piisavate vabade rahaliste vahendite olemasolust
seda 2013. aastal ei vajatud.
Intressirisk
Intressiriski maandamiseks oli linnal seisuga 31.12.2013
sõlmitud kolm intressimäära vahetuslepingut (swap’i), mis kokku
katavad 15% linna laenuportfellist. Intressimäärade madalseisu
tõttu, mis jätkus ka 2013. aastal, on 31.12.2013 seisuga kõigil
swap’i-lepingutel negatiivne turuväärtus (vt raamatupidamise
aastaaruande lisa 16 „Tuletisinstrumendid“). Nimetatud lepingud on
sõlmitud järgmiste lõpptähtaegadega: 17. märts 2014, 15. september
2014 ja 1. detsember 2014.
Valuutarisk
Linn ei tohi õigusaktide kohaselt võtta valuutariski. 2013.
aastal ei olnud grupil tehingud, millega oleks kaasnenud
märkimisväärne valuutarisk.
Tehingupartnerid ja krediidirisk
Investeerimisportfelli krediidiriski juhtimiseks ja maandamiseks
on linnas seatud piirangud nii finantsinstrumentidele, mida võib
finantsinvesteeringute tegemisel kasutada, kui ka nende osakaalule
kogu portfellis.
Linna finantseerimistehingute vastaspoole finantsseisundi
hindamiseks kasutatakse rahvusvahelise reitinguagentuuri Moody’s
krediidireitinguid või reitinguagentuuride Standard&Poor’s või
Fitch IBCA krediidireitingute vastavaid ekvivalente, millest
lähtudes on kehtestatud ka investeerimispiirangud. Linna rahalisi
vahendeid võib paigutada deposiitidena Eesti Panga
tegevuslitsentsiga krediidiasutustesse, millel on vähemalt Baa2
(Moody’s) reiting, ning Majandusliku Koostöö ja Arengu
Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide krediidiasutustesse, millel
on vähemalt A2 (Moody’s) reiting. Rahalisi vahendeid võib
investeerida Eestis registreeritud emitentide kommertspaberitesse
ja võlakirjadesse, millel on vähemalt Baa2 (Moody’s) reiting, ning
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikides
registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse,
millel on vähemalt A2 (Moody’s) reiting. Ühte rahaturu- või
intressifondi võib paigutada rahalisi vahendeid kuni 15% fondi
puhasväärtusest. Ühe emitendiga seotud investeeringuid ei või olla
enam kui 12 miljonit eurot ega rohkem kui 40%
investeerimisportfelli mahust.
Linna suuremate tehingupartnerite krediidiriski maandamiseks
seab linn riigihangete korraldamisel omapoolsed tingimused
pakkujate finantsnäitajatele, mis on hankele kvalifitseerumise
eelduseks. Väiksemate tehingupartnerite tausta kontrollitakse enne
tehingute tegemist Krediidiinfost. Lisameetmena on linnas
ettemaksete tegemine lubatud vaid erandjuhtudel, mis minimeerib
riski, et linnale jäävad tasutud kaubad tarnimata või teenused
osutamata.
-
18
Klientide ja müügiarvetega seotud riskid
Riskide maandamiseks on linna finantsinfosüsteemis tagatud
võimalus väljastada kõiki müügiarveid elektroonselt. Tänu arvete
elektroonsele väljastamisele on oluliselt vähenenud risk, et arve
saadakse kätte alles pärast maksetähtaja saabumist.
Arvete eest maksmise korrektsust ja tähtaegsust mõjutavad
oluliselt kliendile võimaldatavad maksemeetodid. Linna klientidel
on võimalus linna asutustelt saadud arvete tasumiseks kas kasutada
kõikides Eesti suuremates pankades e-arve püsimakse teenust või
tasuda arved Tallinna veebilehe iseteeninduskeskkonnas.
Suuremat tähelepanu on edaspidi kavas pöörata kliendi
teavitamisele maksetähtaja ületamisest (sh meeldetuletuskirjade
väljastamine ja SMS võlateadete saatmine), samuti linna
krediidihalduse edasisele arendamisele.
Eelarve jm juhtimisinstrumendid
Linna üks olulisemaid juhtimisinstrumente on linna eelarve.
Tallinna Linnavolikogu kehtestab eelarvega linna ametiasutustele ja
nende hallatavatele asutustele kohustuse koguda tulusid, annab
volituse võtta kohustusi ja teha kulutusi. Linna eelarve
koostatakse ja võetakse vastu ning seda täidetakse seaduses ja
linna õigusaktides kehtestatud reeglite kohaselt.
Gruppi kuuluvatele tütar- ja sidusettevõtjatele, sihtasutustele
ning mittetulundusühingutele seab majandusaasta eesmärgid vastava
ettevõtte nõukogu. Lisaks on linna äriühingutel, sihtasutustel ja
mittetulundusühingul kohustus taotleda linnalt teatud oluliste
tehingute tegemiseks nõusolek. Sellisteks tehinguteks on näiteks
kinnisasja võõrandamine, hoonestusõiguse seadmine, kinnisasja
kasutusse andmine pikemaks perioodiks kui 5 aastaks, võlakohustuste
võtmine jmt. Samuti on linn oma konsolideerimisgrupi liikmetele
kehtestanud nõuded audiitori valikule ning sätestatud tingimused,
mida audiitoriga sõlmitav leping peab sisaldama.
-
19
5. Tegevusaruanne
5.1. Linnaelu areng valdkonniti
Haridus
Tallinna arengukavas 2009–2027 on hariduse valdkonna
peaeesmärgina määratletud turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev
ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud
Tallinn.
Tallinna elanikeregistris olevatele pooleteise - kuni
seitsmeaastastele lastele peab tagama võimaluse alushariduse
omandamiseks nüüdisaegse õpi- ja mängukeskkonnaga koolieelses
lasteasutuses. Pealinna koolivõrk peab tagama kõigile Tallinna
lastele võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks tänapäevasel
tasemel ning soovijatele keskhariduse kättesaadavuse.
Lastehoid ja alusharidus
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja koolieelse
lasteasutuse seaduse kohaselt on linna ülesanne korraldada
koolieelsete lasteasutuste ülalpidamist ja tagada kõigile
pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on linna
haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimalus
käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.
1. mail 2013 asutati uus Tallinna Kihnu Lasteaed. 2013. aastal
komplekteeriti esimesed moodulmajad Tallinna Lepistiku Lasteaias,
Tallinna Lasteaias Männimudila ja Merivälja Lasteaias. Olulisemaks
tegevuseks 2013. aastal oli ka Tallinna koolieelsete
munitsipaallasteasutuste arendamise programmi 2013-2021
„Lasteaiakoht igale lapsele“ koostamine.
2013. aasta lõpu seisuga oli Tallinnas 132 lastehoidu ja
alusharidust pakkuvat munitsipaalharidusasutust, sh 129 lasteaeda,
1 lasteaed-algkool, 1 lasteaed-põhikool ja 1 lasteaiarühmadega kool
(Tallinna Heleni Kool), kus seisuga 15. oktoober 2013 käis kokku 22
736 last, neist 3 792 sõimerühmas (rühmi kokku 212), 15 968
aiarühmas (rühmi kokku 667), 2 143 liitrühmas (rühmi kokku 97), 291
sobitusrühmas (rühmi kokku 17) ja 542 erirühmas (rühmi kokku 50).
Ööhoiu teenust said kokku koolieelsetes lasteasutustes 37 last.
Joonis 12. Laste arv Tallinna munitsipaallasteasutustes
2009–2013
21 30421 512
21 97722 193
22 736
2009 2010 2011 2012 2013
2013. aastal toetas linn 28 eralasteaeda (2012. aastal 23
eralasteaeda), võimaldades sellega alusharidust 878 lapsele.
Koolieelse eralasteasutuse toetus 2013. aastal oli 106,60 eurot
kuus ühe lapse kohta ehk samal tasemel 2012. aastaga.
Tabel 4. Laste arv Tallinna koolieelsetes lasteasutustes
2011–2013
2011 2012 2013
Munitsipaallasteasutus 21 977 22 193 22 736 543 2,4%
Eralasteaed 725 829 878 49 5,9%
Kokku 22 702 23 022 23 614 320 1,4%
Asutuse kuuluvus MuutusLaste arv
2013/2012
2013. aastal avati koolieelsetes munitsipaallasteasutustes 33
uut sõime- ja lasteaiarühma, nendest 15 rühma lisandus
olemasolevates lasteaedades, 12 rühma uues Tallinna Kihnu Lasteaias
ning 6 rühma Tallinna Lepistiku Lasteaia, Merivälja Lasteaia ja
Tallinna Lasteaia Männimudila moodulmajades. Uute rühmade avamisega
lisandus 2013. aastal 748 sõime- ja lasteaiakohta.
Tallinna linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste teenuseid
kasutas 702 teiste omavalitsusüksuste last ning 402 Tallinna last
käis mõne teise omavalitsusüksuse koolieelses lasteasutustes (2012.
aastal vastavalt 785 ja 368 last).
-
20
Tallinna koolieelsete lasteasutuste majandamiskulude, personali
töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslik
(keskmine) maksumus ühe lapse kohta 2013. aastal moodustas 1 668
eurot, mis oli 5,7% suurem kui 2012. aastal (1 578 eurot).
Põhi- ja üldkeskharidus
Põhi- ja üldkeskhariduse omandamise ja koolikohustuse täitmise
tagamiseks tegutses Tallinnas 2013. aasta lõpus 65 munitsipaalkooli
(sh 51 gümnaasiumi, 9 põhikooli, 3 täiskasvanute gümnaasiumi, 1
lasteaed-algkooli ja 1 lasteaed-põhikool), 21 era- ja 3 riigi
üldhariduskooli.
Joonis 13. Õpilaste arv Tallinna munitsipaalkoolides
2009–2013
40 798
39 91239 681
39 580
40 055
2009 2010 2011 2012 2013
Seisuga 10. november 2013 õppis Tallinna koolides kokku 43 092
õpilast, sh munitsipaalkoolides 40 055, riigikoolides 441 ja
erakoolides 2 596 õpilast.
Tabel 5. Õpilaste arv Tallinna koolides 2011–2013
2011 2012 2013
Munitsipaalkool 39 681 39 580 40 055 475 1,2%
Erakool 2 041 2 235 2 596 361 16,2%
Riigikool 447 437 441 4 0,9%
Kokku 42 169 42 252 43 092 83 2,0%
Asutuse kuuluvus Õpilaste arv Muutus
2013/2012
Tallinna munitsipaalkoolides õppis 2013. aastal 3 562 õpilast
teistest omavalitsusüksustest (2012. aastal 3 917). Teiste
omavalitsusüksuste munitsipaalkoolides õppivate Tallinna õpilaste
arv oli 2013. aastal 982 (2012. aastal 950).
Tallinn tagab alates 2006. aastast põhikooliõpilastele tasuta
toitlustamise. 2013. aastal kattis linn lisaks 30 438
põhikooliõpilase toitlustamiskuludele ka 146 vähekindlustatud
perest pärit gümnaasiumiõpilase toitlustamiskulud. Ühe toidupäeva
maksumus 2013. aastal oli 1,15 eurot, millest 0,78 eurot hüvitas
riik ja 0,37 eurot Tallinna linn.
Tallinna munitsipaalkoolides töötas 2013. aasta novembri seisuga
lisaks 3 347 õpetajale ka 40 logopeedi, 50 koolipsühholoogi, 14
eripedagoogi ja 32 õpiabirühma õpetajat. Paindliku tööajaga
pikapäevarühmade abil laiendati võimalusi laste päevahoiuks. 2013.
aasta lõpu seisuga oli pikapäevarühmi avatud 29
munitsipaalüldhariduskoolis.
Edendamaks huviringide tegevust, tegutses Tallinna koolides
2013. aastal 1 403 huviringi (2012. aastal 1 392). 2013. aastal
suurenes üldhariduskoolide juures tegutsevates huviringides
osalevate laste arv 24 818-lt 25 892-le. Ringides tegeleti nii
tehnika, loodusõpetuse, teatri, spordi, kunsti, muusika, tantsu,
konstrueerimise kui ka võõrkeeltega.
Kutseharidus
Tallinna linnale kuulub üks kutseõppeasutus – Tallinna Kopli
Ametikool, kus on võimalik Tallinna ettevõtete ning tööjõuturu
vajadusi arvestades õppida järgmistel erialadel: kinnisvarahooldus,
kodumajandus, keskkonnatehnika lukksepp, elektrik, rahvuslik
puutööndus, aiandus – tekstiilitöö ja sepatöö. Õppetöö toimub nii
päevases kui ka töökohapõhises õppevormis ning eesti ja vene
õppekeeles. 2012/2013 lõpetas kooli seitsmes lend.
-
21
Tabel 6. Õpilaste ja õpperühmade arv Tallinna Kopli Ametikoolis
2011–2013
2011 2012 2013
Õpilaste arv 262 232 212 -20 -8,6%
sh põhiharidusega õpilased 223 220 202 -18 -8,2%
põhihariduseta õpilased 39 12 10 -2 -16,7%
Õpperühmade arv 24 25 24 -1 -4,0%
Lõpetajate arv 60 55 74 19 34,5%
Muutus2012/2013
Tallinna Kopli Ametikool pakub ainsa kutsekoolina Tallinnas
võimalust omandada elukutset ka neil, kel on põhikool pooleli
jäänud. Ametialasele tasemekoolitusele lisaks tegutseb kool ka
täiskasvanute täiendkoolituse, kutsealase eelkoolituse ja
kutsenõustamise valdkonnas. 2013. aastal jätkati erivajadustega
õpilastele kodumajanduse eriala õpetatamist Käo Päevakeskuses ja
Tugikeskuses Juks.
Huviharidus
Huvikoolide ülesanne on toetada lapse isiksuse arendamist, tema
sotsialiseerumist ja vaba aja sisustamist turvalises õpikeskkonnas
professionaalsete pedagoogide juhendamisel. 2013. aastal tegutses
Tallinnas 9 munitsipaalhuvikooli (kokku 6 503 õpilast) ning
Vanalinna Hariduskolleegiumi huvimajad (kokku 711 õpilast). Samuti
pakkusid huviharidust üldhariduskoolide huviringid, kus tegutses
kokku 25 892 last.
Joonis 14. Huviharidust omandavate laste arv Tallinna
munitsipaalkoolide huviringides ja huvikoolides
37 243
33 489
32 420 32 10433 106
2009 2010 2011 2012 2013
Õpilased osalesid nii tehnika, loodusõpetuse, joonistamise,
keraamika, teatri, spordi, kunsti, muusika, tantsu, viiuli,
klaveri, puhk- ja löökpillide kui ka võõrkeelte erialadel.
2013. aastal jätkus ka III klassi õpilastele (3 435 last)
ujumise algõppe korraldamine.
Linn toetab ka huviharidusprojektide läbiviimist. 2013. aastal
toetati haridusasutuste 27 projekti ja mittetulundusühingute 52
projekti kogumaksumusega 33 880 eurot. Haridusasutuste projektides
osales kokku 5 490 õpilast ja mittetulundustegevuse projektides 5
100 õpilast.
Edukamad projektid 2013. aastal olid ülelinnalised puidu- ja
paberi töötoad I-IX klassi õpilastele, Urmas Alenderi
laulukonkurss, Noore Publiku programm VII-XII klassi õpilastele,
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi projekt praktiliste
ülesannetega orienteerumisvõistlus „Vanalinn kunstisõbrale“,
Lasnamäe Muusikakooli kaheosaline konkurss „Lustlik klaver“ ja
Tallinna Humanitaargümnaasiumi vene õppekeelega koolide VI klassi
õpilaste eestikeelne etlejate konkurss.
Muud haridusteenused
2013. aastal keskenduti peamiselt haridusasutustele kaasaegse
õppetöö korraldamiseks vajaliku info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) infrastruktuuri toimimise
tagamisele ja arendamisele. Kõigile linna haridusasutustele on
loodud võimalused tsentraalsete IKT infrastruktuuriteenuste
(domeeni-, faili-, print-, terminal-, grupitööserver,
andmevarundus, viiruse- ja nuhkvaratõrje jm) kasutamiseks. 2013.
aasta lõpuks oli nimetatud teenusega liitunud 173
munitsipaalharidusasutust (2012. aastal 151).
2013. aastal hangiti koolidele ja huvikoolidele kokku 990
kasutatud arvutit, mis vahetasid välja osa koolides seni kasutusel
olnud kõige vanematest arvutitest (10–11 aastat vanad). 2013. aasta
lõpuks oli Tallinna üldhariduskoolides
-
22
kokku 6 348 arvutit (neist internetti ühendatud töökohtade arv
oli 5 550) ja 1 548 projektorit ning koolieelsetes lasteasutustes 1
647 arvutit.
2013. aastal toimusid olümpiaadid 25 õppeaines, millest võttis
osa 9 971 õpilast. Eestit esindasid 11 rahvusvahelisel olümpiaadil
26 Tallinna õpilast, kes võitsid kokku 24 medalit (1 kuld, 5
hõbedat, 18 pronksi) ja 3 diplomit.
Koolikohustuse täitmist aitavad tagada ja kriminaalpreventiivset
tööd korraldada linnaosades tegutsevad alaealiste komisjonid. 2013.
aastal arutati kokku 473 alaealiste õigusrikkumist.
Terviseedenduses korraldati neli tervisenõukogu teabepäeva
koolidele ja lasteaedadele. 2013. aastal liitus Tervist Edendavate
Koolide ja Lasteaedade võrgustikuga üks kool ja kaheksa lasteaeda.
Suitsuprii klassi kampaanias osales 23 kooli 129 klassi 3 020
õpilast. Võistluse lõpetas neist edukalt 21 kooli 116 klassi 2 740
õpilast.
Tallinna Õpetajate Maja korraldas 2013. aastal kokku 70 erinevat
huvikursust, neist 49 koolitust 799 huvilisele ja 21
meeskonnakoolitust 559 osalejale. Tallinna Õpetajate Maja poolt
korraldatud 25 ainesektsiooni töös osales 2013. aastal kokku 4 653
õpetajat (2012. aastal 5 580 õpetajat). Lisaks korraldati 13
ainevõistlust, kus oli kokku 1 375 osalejat.
Osalemine projektides
• „E-matemaatika: matemaatika kompetentsuse parendamine uute
õppemeetodite ja IKT abil“, mille eesmärk on õpimotivatsiooni
suurendamine, matemaatikaalaste teadmiste süvendamine ja
õpitulemuste parandamine matemaatikas uute õppemeetodite ja
interaktiivse e-õppematerjali kasutamise kaudu. Projekti käigus
toimusid igas partnerriigis Soomes, Rootsis ja Eestis (Tallinnas)
koolitusseminarid pilootkoolide matemaatikaõpetajatele uue
õppemeetodi tutvustamiseks ja kasutuselevõtmiseks. Projekti
tulemusena on valminud matemaatika õpetamise pilootkursused ning
uued IKT töövahendid koolidele, mida on pilootkursuste käigus
matemaatika õpetamisel testitud. Töötati välja ja tutvustati uut
interaktiivset õppemeetodit „Struktuurne lahendus“ ning seda
toetavat veebipõhist e-õpikut. Projektis osalesid 8 Tallinna
üldhariduskooli. Projekti kestus oli 01.06.2011–01.12.2013.
• „ELOS – Elos-koolide kvaliteedinõuded“, mille eesmärk on
Euroopa Elos-koolide võrgustiku kvaliteedi tagamine ning
tunnustamine kõrgharidusinstitutsioonide poolt. Elos-koolide
liikumine sõnastab õppimise tulemused ning kirjeldab erinevaid
üleeuroopalisi ja muid rahvusvahelisi võimalusi õpilaste jaoks.
2013. aastal viidi läbi pilootkoolide kvaliteedialane
enesehindamine ja Elos-koolide õpetajate koolitus, jätkus töö
rahvusliku koordinaatorina Elos-koolide kvaliteedi tagamise
protseduuri arendamisel ning projekti tutvustamine elektroonilistes
uudiskirjades. Tallinnas on Elos-koolide liikumisega ühinenud
üheksa kooli. Projekti kestus on 01.01.2012–31.11.2014.
• „Lapsevanemate kaasamine koolist väljalangemise ennetamiseks –
PREVENT“. Projekti eesmärk on teadmiste omandamine ja kogemuste
jagamine seoses lapsevanemate kaasamisega koolist väljalangemise
ennetamisel ning vajaliku hea praktika juurutamine. Projekti käigus
toimuvad projekti töörühma seminarid, mille käigus analüüsitakse
hea praktika näiteid seoses lapsevanemate kaasamisega koolist
väljalangemise ennetamisel. Tegevuskava töötatakse välja koostöös
koolide, lastevanemate liidu ning kohaliku omavalitsuse esindajate
ja spetsialistidega. Projekti kestus on 01.02.2013-30.04.2015.
• "Kooli õppeprotsessi arendamine koostöös kogukonnaga - ICE".
Projekti eesmärkideks on koolijuhtide, õpetajate ja õpilaste
teadmiste ja oskuste parendamine koostöö- ja suhtlemisoskuste ning
kujundava hindamise arendamise kaudu, õpilaste võtmepädevuste
parendamine läbi kogukonna aktiivse kaasamise õpiprotsessi ning
headest praktikatest ja meetoditest õppimine partnerregioonides:
Tallinnas ja Norfolkis, Inglismaal. Projekti kestus on 01.08.2013 –
31.07.2015.
Investeerimisprojektid
2013. aastal pöörati suuremat tähelepanu asutuste
tervikrenoveerimistele, uute lasteaiarühmade avamisele, lasteaedade
hoovialade ja mänguväljakute korrastamisele, majade tehnosüsteemide
toimivuse tagamisele, piirdetarindite korrasolekule ning hoonete
turvalisusele.
Programmi „Lasteaiakoht igale lapsele” raames teostati remont ja
soetati sisustus 12 uue rühmaruumile Tallinna
munitsipaallasteaedades.
2013. aasta septembris avati Tallinna Kihnu Lasteaed. Lasteaias
on loodud tänapäevased tingimused 12 rühmale. Koos hoonega
korrastati ka lasteaia kinnistu ning rajati mänguväljakud ja
loodusrajad.
2013. aastal rajati üle-linnalise projekti „Mänguväljak igale
lasteaiale“ raames igale munitsipaallasteaiale vastavalt
lastevanemate esitatud soovile üks uus mänguala järgmiste valikute
seast: spordiväljak, ronila, üksikmänguvahendite valikud,
seiklusrada, sõimeala või õuesõppeklass.
Turvalisuse tagamiseks paigaldati 2013. aastal nõuetekohane
evakuatsioonivalgustus neljas Tallinna munitsipaallasteaias,
turvavalgustus paigaldati 15 lasteaias ja alustati
tuletõkkesektsioonide moodustamisega 15 lasteaias. Kõikides
lasteaedades viidi lõpule elektripaigaldiste vastavuse kontroll ja
kõrvaldati puudused. Aasta lõpuks oli väljastatud elektripaigaldise
vastavuse tunnistus kõikidele munitsipaallasteaedadele.
-
23
Viidi lõpule Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Ehte
Humanitaargümnaasiumi tervikrenoveerimine. Kadrioru Saksa
Gümnaasiumis renoveeriti koolihoone ja territoorium koos
spordiväljakuga, juurdeehitusena rajati spordikompleks 18x32 m
võimlaga, väiksemate aeroobika- ja jõusaalidega ning vajalike
abiruumidega. Ehte Humanitaargümnaasiumi koolihoone renoveeriti
endises mahus, võimla asemel rajati uus spordikompleks 18x32 m
võimlaga, aeroobikasaaliga ja vajalike abiruumidega.
Euroopa Liidu struktuurifondide toetusel valmis Tallinna Kadaka
Põhikooli uus õppehoone aadressil E. Vilde tee 120. Varem kasutuses
olnud koolihoone ehitati täielikult ümber arvestades kooli
spetsiifikast tulenevaid vajadusi erivaja-dustega õpilastele.
Renoveerimistööde käigus valmis ja sisustati õpilaskodu, söökla,
pesumaja, remonditöökoda jm.
Valmis Merivälja Kooli juurdeehitus, milles sügisel avati uus
õppekorrus 5 klassiruumiga. Kooli kütmine viidi elektriküttelt üle
gaasiküttele. Ehitustööde teine etapp, s.o võimla ehitus koos
abiruumidega jätkub 2014. aastal.
Turvalisuse tagamiseks korrastati kõikide koolide
elektripaigaldised. Paigaldati automaatne tulekahjusignalisatsioon
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, nõutavate tuletõkkeuste
paigaldamisega alustati Arte Gümnaasiumis ja Lasnamäe
Üldgümnaasiumis.
Olulisemad suunad 2014. aastal
• Valmib Merivälja Kooli võimla ning alustatakse Tallinna 26.
Lasteaaia, Lasnamäe Gümnaasiumi ja Tallinna Mustamäe
Reaalgümnaasiumi tervikrenoveerimisega.
• Viiakse lõpule evakuatsioonivalgustuse paigaldamine
haridusasutustes ning jätkatakse hoonete jagamisega
tuletõkketsoonideks ja evakuatsioonitreppide korrastamisega.
• Jätkatakse Tallinna elanike vajadustele, ootustele ning linna
ruumilistele võimalustele vastava koolivõrgu kujundamist eesmärgiga
väljatöötatud kriteeriumitele toetudes korrastada Tallinna
põhikoolide ja gümnaasiumide võrk aastaks 2021.
• Jätkatakse õppe- ja kasvatustegevuse arendamist.
• Toetatakse ja tunnustatakse töös silmapaistvaid ja
innovaatilisi haridusasutuste juhte, õpetajaid ja õpilasi ning
korraldatakse neile konkursse ja tunnustusüritusi.
Kultuur
Tallinna arengukavas 2009–2027 on kultuurivaldkonna
peaeesmärgina määratletud vaimselt ja kehaliselt aktiivne
tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ning elamusterohke
Tallinn.
2013. aasta suurimaks sündmuseks kultuurivaldkonnas oli Tallinna
Linnamuuseumi uue filiaali Neitsitorni muuseumkohviku avamine.
Tallinna Linnavolikogu 3. oktoobri 2013 otsusega nr 167 asutati uus
Tallinna Kesklinna Valitsuse hallatav kultuuriasutus Hopneri
Maja.
Raamatukogud
Eesmärgiga tagada elanikele juurdepääs kirjandusele ja
informatsioonile ning toetada inimeste elukestvat õpet ja
enesetäiendamist tegutses Tallinna linnas 2013. aastal Tallinna
Keskraamatukogu ja 17 haruraamatukogu ning raamatukogubuss Katarina
Jee.
2013. aastal avas Tallinna Keskraamatukogu lugejatele
e-raamatute laenutamis- ja lugemiskeskkonna ELLU uue ja kaasaegse
versiooni, mis võimaldab ELLU kasutajatel sisse logida ID-kaardi
või Mobiil-IDga ning laenatud e-raamatut lugeda nutitelefonis. ELLU
tehti kättesaadavaks ka välisriikides asuvatele eesti koolidele
ning kaasaegset eestikeelset kirjandust saavad nüüd lugeda õpilased
ja õpetajad USAs, Iirimaal, Itaalias, Saksamaal, Rootsis, Hiinas,
Taiwanis jm. ELLU pälvis 2014. aasta alguses rahvusvahelise
mittetulundusühingu EIFL (Electronic Information for Libraries)
poolt rahvaraamatukogude informatsiooni- ja
kommunikatsioonitehnoloogia innovatsiooniauhinna (Innovation Award
– for Creative use of ICT in public libraries).
2013. aastal alustati koostöös teiste Eesti Raamatukoguvõrgu
Konsortsiumi raamatukogudega üleminekut uuele raamatukogutarkvarale
SIERRA. Olulisi süsteemiarhitektuurilisi uuendusi omavale ja
kaasaja arvutikasutaja ootustele vastavale süsteemile minnakse üle
2014. aasta sügisel.
-
24
Tabel 7. Raamatukogu teenuse kasutamine 2011–2013
2011 2012 2013
Lugejate arv 73 320 72 514 72 600 86 0,1%
Külastuste arv 1 476 260 1 541 637 1 505 747 -35 890 -2,3%
sh raamatukogu külastuste arv 1 056 919 1 038 249 1 060 401 22
152 2,1%
virtuaalsete külastuste arv 419 341 503 388 445 346 -58 042
-11,5%
Laenutuste arv 1 816 660 1 808 998 1 776 938 -32 060 -1,8%
sh kojulaenutuste arv 1 816 660 1 802 685 1 767 343 -35 342
-2,0%
E-raamatute laenutuste arv 6 313 9 595 3 282 52,0%
Ürituste arv 5 538 5 974 6 828 854 14,3%
sh individuaalsete kasutajakoolituste arv 3 945 3 503 4 032 529
15,1%
koolitustel osalejate arv 3 579 4 093 514 14,4%
lugejakoolitusi ja raamatuid 1 047 1 539 1 756 217 14,1%
üritustel osalejate arv 14 085 23 016 27 842 4 826 21,0%
rühmakoolituste arv 546 471 563 92 19,5%
koolitustel osalejate arv 12 250 10 869 8 410 -2 459 -22,6%
näituste arv 461 477 16 3,5%
Vastatud infopäringute arv 10 391 9 446 10 959 1 513 16,0%
Internetitöökohade kasutamistundide arv 121 276 104 386 89 374
-15 012 -14,4%
Teenuse liik Muutus2012/2013
Kultuuritegevus
Eesmärgiga luua mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks
tegutses 2013. aastal 9 Tallinna linna kultuuriasutust: Pelgulinna
Rahvamaja, Vene Kultuurikeskus, Kultuurikeskus „Lindakivi”,
Mustamäe Kultuurikeskus „Kaja”, Salme Kultuurikeskus, Nõmme
Kultuurikeskus, Tallinna Haabersti Linnaosa Vaba Aja Keskus, Pirita
Vaba Aja Keskus ja Hopneri Maja.
Tabel 8. Kultuuritegevuse teenuse kasutamine 2011–2013
Teenuse liik 2011 2012 2013
Harrastusringide arv 312 323 284 -39 -12,1%
Harrastusringides osalenute arv 7 473 7 303 6 413 -890
-12,2%
Korraldatud ürituste arv 2 121 2 124 2 031 -93 -4,4%
Mittetulundusühingute ja seltside arv 167 163 170 7 4,3%
Muutus2012/2013
Tallinna kultuurikeskused, rahvamajad ja vaba aja keskused
pakuvad inimestele võimalust huvitegevusega tegelemiseks, toetavad
pärimuskultuuril põhinevat harrastustegevust, korraldavad
traditsioonilisi kultuuriprojekte ning organiseerivad riiklike ja
rahvakultuuri tähtpäevade tähistamist. Kultuurikeskused korraldavad
lähtuvalt oma ruumilistest võimalustest kontserte, etendusi ja
meelelahutusüritusi ning võtavad osa linnaosade
kultuuritraditsioonide kujundamisest.
Muuseumid
Muuseum on kultuuripärandi hoidja, teadus- ja mäluasutus, mis
pakub emotsionaalseid ning harivaid kogemusi väga laiale
avalikkusele. Koos 2013. aastal lisandunud Neitsitorni
muuseumkohvikuga kuulub Tallinna Linnamuuseumi koosseisu 10
harumuuseumi (Linnamuuseum, Fotomuuseum, Kiek in de Kök,
Lastemuuseum, Peeter I Majamuuseum, E. Vilde muuseum, A. H.
Tammsaare muuseum, Jaani Seek ja laste teemamuuseum
Miia-Milla-Manda), mis tegutsevad
-
25
eesmärgiga koguda, uurida ja säilitada eelnevate põlvkondade
loodud väärtusi ning vahendada neid üldsusele teaduslikel,
hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.
Tabel 9. Muuseumi teenuse kasutamine 2011–2013
Teenuse liik 2011 2012 2013
Külastajate arv 189 149 195 195 196 097 902 0,5%
Korraldatud ekskursioonide arv 2 974 3 455 3 489 34 1,0%
Korraldatud ürituste arv 3 003 3 125 1 195 -1 930 -61,8%
Korraldatud näituste arv 83 84 79 -5 -6,0%
Museaalide arv 161 923 166 629 170 247 3 618 2,2%
Muutus2012/2013
2013. kultuuripärandiaastal oli suurem osa linnamuuseumi
filiaale kaasatud üleriiklikusse muuseumiprojekti „Rööbastel
pärandini“, mis tõi koostöös Edelaraudteega maakondade koolilapsi
muuseumi. 2013. aasta suvel käivitus Tallinna Ülikooli ja
linnamuuseumi uus koostööprojekt „Muuseum kui õppekeskkond“, mille
raames töötati välja mitmeid tunnilahendusi riikliku
õppekavakohaseks õppeks muuseumis.
Ühe tasuta külastuspäeva kaotamine igas kalendrikuus 2013.
aastal tõi kaasa külastajate arvu languse, mille tasandas aga uue
Neitsitorni muuseumkohviku avamine, mida külastati 31 250 korral
poole aasta jooksul.
Tallinna Kesklinna Valitsus avas 1. oktoobril 2013 Rahvarinde
muuseumi, mis tutvustab Eesti taasiseseisvumisperioodi ajalugu.
Muuseumis eksponeeritakse Rahvarinde asutamise ja selle
tegevusaastate materjale, korraldatakse loenguid ja
ekskursioone.
Loomaaed
Loomaaia eesmärk on pakkuda inimestele looduslähedast
puhkamisvõimalust, tagada uurimistöö ja ökoloogilise kasvatuse
kaudu liigikaitse ning populariseerida loodus- ja keskkonnaalaseid
teadmisi.
Tabel 10. Loomaaia teenuse kasutamine 2011–2013
Teenuse liik 2011 2012 2013
Külastajate arv 339 016 333 696 366 293 32 597 9,8%
Korraldatud ekskursioonide arv 293 280 260 -20 -7,1%
Loomaaia juures tegutsenud õpperingide arv 18 19 21 2 10,5%
Õpperingides osalenud õpilaste arv 2593 2815 2886 71 2,5%
Korraldatud ürituste arv 60 55 52 -3 -5,5%
Muutus2012/2013
2013. aastal jätkati kooliprogrammi toetava õppe – nn zookooli
tundidega, mida korraldatakse Tallinna koolide õpilastele.
Suurimaks läbi viidud õppeprogrammiks oli oktoobrikuus loomaaias
Tallinna bioloogiaolümpiaadi koolivoor 7. klassidele, millest
võttis osa 454 õpilast.
Pärandiaasta raames osales loomaaed projektis „Rööpad viivad
pärandini“ teemaga „Looduspärand loomaaias: Ohustatud loomaliigid”.
Edelaraudtee rongidega Tallinna saabunud õpilasgruppidele räägiti
maailmas haruldaseks jäänud loomadest, nende hääbuvatest
asurkondadest ja ohustatusest ning tutvustati nende loomade elu ja
tegevusega seonduvat Tallinna Loomaaias.
Alates 2013. aasta kevadest elavad loomaaias kaks ida-aafrika
teravmokk-ninasarvikut, Kigoma ja Kibibi. Korraldatud üritustest
pakkusid suurt huvi külastajatele ninasarvik Kibibi sünnipäevapidu,
hundijuttude õhtu, kõrvitsapidu ning loomaaia loomade jõulupidu.
Tiigriöö raames tutvustati külastajatele tiigrite, kui eriti
ohustatud loomade olukorda maailmas ja Kinobuss näitas kahte filmi
“Siberian Tiger Quest” tiigriuurijatest Ussuurimaal ja “Wild Russia
THE FAR EAST Ussuriland”. Jääkaru päeval jutustasid jääkarudest
Mati Kaal, Aleksei Turovski ja Anne Saluneem. Lastele korraldati
Tauno Kangro voolimistuba ja viktoriin. Ninasarvikupäeval 22.
septembril rääkis Aafrika välitöödest Aleksander Semjonov Eesti
Maaülikoolist, demonstreeriti ja kommenteeriti ninasarvikute
pesemist ja söötmist ning lapsed voolisid õnneninasarvikut.
-
26
Botaanikaaed
Tallinna Botaanikaaia eesmärk on taimekollektsioonide ja
maastikukompleksi hooldamine, täiendamine, eksponeerimine ning
kaitsmine loodus- ja kultuuriväärtusena. Tallinna Botaanikaaeda
külastas 2013. aastal 67 694 taimehuvilist (2012. aastal 66 009
huvilist). Botaanikaaia populaarsuse kasvule aitab jätkuvalt kaasa
ühispilet 2012. aasta aprillis taasavatud Tallinna Teletorniga.
Välisekspositsioonis valmis ja avati külastajatele maailmas
ainulaadne puuseente, sammalde ja samblike püsinäitus. Käigus on
kaks õpperada. 2013. aastal jõudsid lõpule avamaakollektsioonide ja
õpperadade viitade ja teabetahvlitega tähistamise projektid. 2014.
aastal jõuab lõpule audiogiidiprogrammi väljatöötamine
avamaakollektsioonide tarbeks, mis valmimisel suurendab
botaanikaaia atraktiivsust ning annab olulist keskkonnahariduslikku
infot loodushuvilistele.
Teater
Tallinna Linnateatri eesmärk on kindlustada teatrikunsti
kättesaadavus ja tutvustada Eesti kultuuri erinevatele elanikkonna
sihtgruppidele.
Tabel 11. Teatri teenuse kasutamine 2011–2013
Teenuse liik 2011 2012 2013
Külastajate arv 58 676 63 466 69 382 5 916 9,3%
Etenduste arv 422 412 427 15 3,6%
Lavastuste arv repertuaaris 24 27 25 -2 -7,4%
sellest uuslavastuste arv 7 6 7 1 16,7%
Muutus2012/2013
2013. aastal viidi läbi koostööprojekt Tallinna Linnateatri ja
Eesti Draamateatri vahel. Kahe teatri ühistööna jõudis lavale Tom
Stoppardi triloogia "Utoopia rannik" kaks esimest osa, milles
segunesid teatritrupid ja vahetusid lavastajad. Teiseks suuremaks
projektiks 2013. aastal oli Robert Lepage’i lavastuse „Kuu tagumine
külg“ Eestisse toomine.
Kontserttegevus
Tallinna Filharmoonia tegutseb eesmärgiga pakkuda linnaelanikele
ja -külalistele muusikaelamusi ning luua loovisikutele võimalus
tutvustada oma loomingut ja teha rahvusvahelist koostööd. Alates
2011. aastast asub Tallinna Filharmoonia ajaloolises Mustpeade
Majas. Uus asukoht avardas oluliselt võimalusi korraldada
linnaelanikele kontserte ja muusikasündmusi, samuti tutvustada
Mustpeade Maja hoonet ja selles asuvaid ruume.
Mustpeade Majas toimus aasta jooksul 457 erinevat
kultuurisündmust, mida korraldasid u 100 kultuuriorganisatsiooni.
Populaarsemad kuud olid aprill ja november, kui maja erinevates
ruumides toimus ligi 50 kultuurisündmust kuus. Tallinna
Filharmoonia uuteks väljakutseteks oli Mustpeade Majas
teatritraditsiooni käivitamine kevadel ning näitusetegevus aasta
lõpus, kui Vennaste Saalis oli ligi kahe kuu vältel väljas
Ermitaaži 1812. aasta sõjagalerii kollektsioonist pärit Eestimaaga
seotud väejuhtide portreede näitus.
Tabel 12. Kontsertteenuse kasutamine 2011–2013
Teenuse liik 2011 2012 2013
Külastajate arv 20 400 28 700 24 400 -4 300 -15,0%
Korraldatud kontsertide arv 61 89 59 -30 -33,7%
Muusikaliste koostööprojektide arv 10 15 15 0 0,0%
Muutus2012/2013
Tallinna Filharmoonia korraldas juba 9. korda muusika- ja
teatrifestivali „Birgitta festival“, mis on ühtlasi ka Tallinna
tunnusfestival. Mitmekülgse festivaliprogrammi raames jõudis
publiku ette teos, mille tekst ja muusika olid mõlemad festivali
jaoks tellitud – Olav Ehala ja Leelo Tungla kogupere muusikal
„Arabella“ (Aino Perviku ainetel). Koostöös festivaliga „Promfest“
toodi lavale Eestis harukordne teos Rimski-Korsakovi „Tsaari
mõrsja“. Festival tõi Eesti kultuuriatašee Berliinis Harry
Liivranna initsiatiivil Saksamaalt kodumaale esinema noore
dirigendi Kristiina Poska (lavastus „Seitse surmapattu“).
Koolitusteenus
Eesmärgiga mitmekesistada koolitusturgu ning väärtustada
elukestvat õpet võimaldab vabaharidus-, huvi- ja täienduskoolitusi
Tallinna Rahvaülikool.
-
27
Tabel 13. Koolitusteenuse kasutamine 2011–2013
Teenuse liik 2011 2012 2013
Õppijate arv 2 434 2 703 2 709 6 0,2%
Loengu tundide arv 3 205 2 800 2 974 174 6,2%
Õppeprogrammide arv 119 115 142 27 23,5%
Korraldatud näituste arv 13 13 13 0 0,0%
Korraldatud ürituste arv 11 11 11 0 0,0%
Muutus2012/2013
Alates 1. juunist 2013 liideti Tallinna Toomklubi Tallinna
Rahvaülikooliga, mis avardas oluliselt rahvaülikooli
tegutsemisvõimalusi. Lisandunud ruumid andsid võimaluse läbi viia
liikumiskursusi ning lisada valdkondade hulka teatritemaatika.
Teatrikeskus koordineerib teatrialaseid koolitusi ning koostööd
Eesti Harrastusteatrite Liiduga. Seni Toomklubi ruumides tegutsenud
harrastusringid – laulukoorid ja tarbekunstiselts jätkasid samuti
oma tegevust.
2013. aastal pälvisid suuremat huvi kursused „Loovkirjutamine“,
„Naiselikkuse ime“, „Emotsionaalsed pinged ja füüsilised haigused“,
„Trendid maailmakirjanduses X“, „Restaureerimine ja vana mööbel
kodus“, „Joonistamine algajatele“, „Eesti klaasi ja portselani
ajalugu“, „Vene keel taasalustajatele“ samuti ka kultuurikursused
„Tallinna vanalinn – UNESCO maailmapärand“ ja „Mida võiks teada
teatrist?“. Populaarse kitarriõppe ja hääleseade kõrval on kindlalt
kanda kinnitanud klaveriõpe. Menukad olid aiaplaani joonistamise,
algajate õmbluskursuse ning šokolaadi- ja piimaseepide valmistamise
kursused.
Muinsus- ja miljööalade kaitse
Muinsuskaitse eesmärgiks on hoida ja teadvustada
kultuuripärandit, tagada mälestiste materiaalne korrashoid ning
väärtustada ajaloolist elukeskkonda. Jätkati 2013. aastal Tallinna
vanalinnas ja väljaspool vanalinna asuvate mälestiste
konserveerimist ja restaureerimist.
2013. aastal konserveeriti Vene tn Nikolai kiriku Jumalaema
uinumise kõrvalaltari ikonostaasi konstruktsioonid ja Johann Köleri
loodud Kaarli kiriku altarimaal „Tulge minu juurde kõik“, samuti
jätkati Vanausuliste palvela ikonostaasi konserveerimist.
Väljaspool vanalinna toetati Tehnika tn 14 ja Raua tn 39 hoonete
akende restaureerimist, Kopliranna tn 41 hoone ko